Monarhia Hollandis Rahaühikuna on kasutuses euro. Holland kuulub ka Euroopa Liitu. Parlament koosneb kahest kojast. Ülemkojas on 75 saadikut ja alamkojas on 150 liiget. Kuningast ja trooni pärimisest §10.Hollandi Troon on antud Tema Kõrgusele Wilhelm Federik, Oranski-Nassau Printsile ja jääb sellele, selleks, et Tema seaduslikud järglased valdaksid seda pärimise teel kooskõlas järgnevate määrustega. §11.Troon päritakse Tema poegadele ja teistele otsestele meesliini pärijatele esmasünni õiguse alusel selles mõttes, et isiku, kellel see õigus on, surma juhul, ilma et ta seda õigust oleks kasutada saanud, läheb Tema koht samas korras edasi Tema poegadele või teiste otse alanevas meesliinis ja et Troon ei lähe kunagi noorema liinile või harule, seni kui vanemas liinis või harus on olemas alanev meesliini esindaja. Kuningast ja trooni pärimisest §12
hallhülged sageli kalavõrkudesse kuhu võivad ka oma elu kaotada. Areng • Hallhülged kannavad poegi aasta aega. Pojad sünnivad veebruari lõpus või märtsis. Tavaliselt on üks poeg. Vastsündinud pojad on halllikasvalged, pehme karvaga ja ei oska ujuda. Kui vanem poegi ei abistaks, sureks nad kindlalt. Jää puudumisel on hallhüljes võimeline pojad ka maismaal üles kasvatama. Ohustatus • Vaenlaseks on Eesti vetes inimene. Poegadele ka kotkad. Neid ohustab Läänemere reostamine, laevaliiklus ja küttimine. Ohustavad tegurid Eestis on ebasoodsatest poegimisoludest tingitud suur suremus ja hukkumine kalapüünistes. Hallhüljes kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse. Viigerhüljes • Viigerhüles on üks kolmest Eesti rannavetes elavatest hülgeliikidest ning on ka maailma väikseim hüljes. Eestis umbes 1500 isendit. Viigerhüljes inimestega eriti ei suhtle.
Toitumine · Taimedest valdavalt kõrrelistest ja liblikõielistest · Talvel koort ja oksi · 90-95% soolestiku läbinud toidust Sigimine · Sigivad 2-3 korda aastas · Esimene pesakond on väiksem · Tiinus kestab 40-44 päeva Pojad · Sünnitab tavaliselt 3 poega · Sündides karvadega kaetud ja näevad · Poegi imetatakse kuu aega Eluiga · Tavaliselt 6 aastat · Rekordiliselt 13 aastani Vaenlased · Ohustavad enamus kiskjad ja suuremad röövlinnud · Poegadele on ohtlikud varesed · Ning ka inimesed Elupaik · Eestis asutab ta avamaastikke: põlde, heinamaid ja metsaservi · Ööbimiskohaks lihtne maasse kraabitud lohk Allikad 1. http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel133_40.html 2. http://www.hot.ee/metsloomad/page14.html 3. http://windows.microsoft.com/et-ee/windows/wallpaper?T1=animals 4. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/mager_evelin.htm 5. http://www.naturephoto-cz
Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma. Vanarahvas ütleb, kui suitsupääsuke maadligi lendab, on oodata vihma. Suitsupääsukesed peavad poegadele päevas 600 korda toitu viima. Suitsupääsuke on väike pikenenud kerega lind, pika kaheharulise sabaga ning pikkade teravate tiibadega. Tema jalad on nõrgad. Pesa ehtivad nad pööninutele, mudast, mille seovad rohukõrte ja karvadega ning niisutavad süljega. Valminud kausja ehitise vooderdavad nad seest pehmete rohuliblede ja sulgedega. Sageli võime näha teda istumas telefonitraatidel, katuseharjal ja raagus puuokstel, aga ööbib ta veekogude ääres roostikus. Suitsupääsuke
Näiteks kui ta jõudis tallu kus ta kohtus Elloga, siis põhimõtteliselt esimese asjana läks ta peremehe jutule, et tööd küsida. Jah hiljem lubas natukese maa eest jõe süvendamis kulud enda peale võtta. See peaks väga hästi minumeelest ära näitama, et Nipernaadi ei ole halb inimene vaid üsna heatahtlik. Muidugi vahest tegi ta ka tegusi, mis ei olnud kõige paremad, kuid needki ei muuda minu arvamust Nipernaadist. Nendest tegutest võib näiteks tuua, kui ta valetas krootuse talu poegadele, et ta on sugulane ja peaks talu endale saama. Muidugu vahest tuli ette ka tütarlastele natuke luiskamist enda kohta, kuid vaatamata sellelegi, oli ta minumeelest hea inimene. Martin Ilsin 11A
· Jooksuaeg on neil tavaliselt novembris, detsembris. · Pojad sünnivad peale 18...20 nädalast tiinust märtsis või mais. · Poegi on 4...12 · Sünnivad põrsad hästi ettevalmistatud pesas, kuhu nad jäävad nädalaks. · Suguküpsus saabub tavaliselt 20 kuu vanuselt. · Eluiga võib ulatuda 25 aastani, kuid tavaliselt ei ületa kümmet aastat. Vaenlased · Vaenlasteks on metssigadele suurkiskjad nagu hundid ja karud. Poegadele on ohtlik ka ilves. Allikad · http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/metssiga2.htm · www.google.ee
Bob Marley Jaanika Orav 11c Robert Nesta Marley · 6. veebruar 1945-11.mai 1981 · Jamaica reggea laulja · Bob Marley & The Wailers · Rastafari · Kanep (elu jooksul kuni 300 kg) Bob Marley pojad arreteeriti marihuaana omamise eest · Legendaarse reggaelaulja Bob Marley kaks poega, Julian ja Stephen, arreteeriti USAs süüdistatuna narkootikumide omamises, vahendab BBC. Marley poegadele kuuluva Mercedes-Benzi pidas kinni Florida maanteepatrull, kes autos leviva tugeva kanepihaisu tõttu sõiduki läbi otsis ja sealt ka natuke alla 20 grammi marihuaanat leidis. · Bob Marley mõlemad pojad on samuti reggaemuusikud ja olid parasjagu teel koju kontserdilt New Orleansis. Nad tunnistasid oma süüd marihuaana omamises ja lasti peale 500 dollari suuruse lunaraha maksmist vabadusse. · Bob Marley, kes suri 1981 aastal vähki, oli suur marihuaanasõber ja
püüdes hallhülged sageli kalavõrkudesse, kuhu võivad ka oma elu kaotada. 3.4. Areng Hallhülged kannavad poegi aasta aega. Pojad sünnivad veebruari lõpus või märtsis. Tavaliselt on üks poeg. Vastsündinud pojad on hallikasvalged, pehme karvaga ja ei oska ujuda. Kui vanem poegi ei abistaks, sureks nad kindlalt. Jää puudumisel on hallhüljes võimeline pojad ka maismaal üles kasvatama. 3.5. Ohustatus Vaenlaseks on Eesti vetes inimene. Poegadele ka kotkad. Neid ohustab Läänemere reostamine, laevaliiklus ja küttimine. Ohustavad tegurid Eestis on ebasoodsatest poegimisoludest tingitud suur suremus ja hukkumine kalapüünistes. Hallhüljes kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse. 4. Viigerhüljes (Pusa hispida Schreb) Viigerhüljes on üks kolmest Eesti rannavetes elavatest hülgeliikidest ning on ka maailma väikseim hüljes. Eestis umbes 1500 isendit. Viigerhüljes inimestega eriti ei suhtle. Ta meenutab oma näolt natuke kassi
helepruunid tumepruunide põikvöötidega;alapool on ookerjas, roostjas või pruunikas, pruuni või tumeruske vöödilise põikmustriga,pugualal ja rinnal on tihti südajaid või tilktähne. Raudkullipaar pesitseb aastaid järjest ühes ja samas piirkonnas, kuid ehitab igal aastal uue pesa vana pesa lähedusse. Pesad paiknevad peamiselt okaspuudel, eriti mändidel. Raudkull muneb maikuul 4-6 muna. Emalind haub mune 35-36 päeva, isalind toob talle ja poegadele toitu. Pojad viibivad pesas 26-30 päeva, peale seda liigub veel pesakond tükk aega koos ringi. Pesitsusajal toitub raudkull väikestest lindudest. Muul ajal sööb ta ka pisinärilisi, hiiri ja uruhiiri, eriti näriliste massiivse sigimise ajal. Kasutatud kirjandus: · ,,Loomade elu" 6.köide ,,Linnud" · http://www.clarebiodiversity.ie/CountyClare/Photos/Spro gonbale.jpg
3 korda aastas. Esimene pesakond on reeglina seejuures väiksem kui järgnevad. Eestis on keskmiseks pesakonna suuruseks 3 poega. Tiinus kestab neil 40...44 päeva. Pojad on sündides karvadega kaetud ja nägijad. Poegi imetatakse kuu aega. Pärast seda saavad pojad iseseisvateks. Sigima hakkavad halljänesed aasta vanuselt. Eluiga on keskmiselt 6 aastat, ulatudes rekordiliselt 13 aastani. Halljänesel on palju vaenlasi. Teda ohustavad enamus keskmisi ja suurkiskjaid ja suuremad röövlinnud. Poegadele on ohtlikud rongad ja varesed. Tugev mõju halljäneste arvukusele on ka inimesel: nii põllumajanduses kasutatavate mürkide kui ka põllutöömasinate tõttu - jänesepoegi hukkub põllutööde ajal masinatele ette jäädes. Halljänes on tavaline jahiloom, kellele peetakse jahti koeraga.
Kangelased Elas kord meie maal kaks kangelast. Üks oli positiivne, teine negatiivne kangelane. Negatiivne kangelane vegeteeris oma aiamaal. Ta rassis aiamaal hommikust õhtuni kuni oli väga väsinud. Ta kasvatas seal tomateid, kurke ja lilli. Hiljem müüs turu peal maha. Saadud rahast elas õnnelikult edasi. Vahest käis negatiivne kangelane ka naabrinaise moraalikoodeksit rikkumas. Ennäe hunt oli mööda minemas ja nägi-alasti moraal ilma koodeksita vedelemas. Kahmas moraali lõugade vahele ja pani ajama. Õhtuti luges seda oma poegadele. Ja nii sai alguse hundimoraal. Positiivne kangelane elas ühiselamus. Ta oli kogu rajoonile hiilgavaks eeskujuks ja innustajaks. Haritud inimesena puhastas ta oma mõtteid negatiivsetest joontest, mis päeval külge jäänud. Hommikul enne tööleminekut aga karastas ta ennast pool tundi kinnise akna juures. Mõtles hommikust õhtuni tootmisprobleemide teostamisele, selle juures...
Tootmistingimused Hobused Ainult esmapoegijad lahkuvad poegimise ajaks karja juurest. Poegivad sagedamini öösel. Peale poegimist lakub mära varssa. Varsal kulub ema äratundmiseks umbes nädal. Esimesel elunädalal imevad varsad neli korda tunnis. Viiendal elunädalal ainult korra tunnis. Võõrutamine 40 nädalaselt, kuid võib ka hiljem kui mära ei ole Kassid Eelistavad poegimiseks varjulist kohta. Poegimise ajal lakub küll pojad kuivaks, kuid suuremat tähelepanu pööravad poegadele alles siis kui kõik on sündinud. Kui pojad sündinud, siis sööb päramised ära. Poegadel on imemiskord Kuu vanustele poegadele hakkab ema tooma lisasööta. Koerad Tiinuse lõpul liiguvad vähe. Poegimise ajal lakub küll kutsikad kuivaks, kuid rohkem hakkab neile tähelepanu pöörama alles siis kui poegimine lõppenud. Poegimise lõpul sööb päramised ära. Kutsikatel pole kindlat imemiskorda. Kutsikate lakkumisel kolm funktsiooni Soodustab söömist Puhastamine
Eesti kuldnoka tavaliselt lendavad ära Hollandisse või Belgiasse. Mõned üksikud jäävad meile talvituma. Ta on segutoiduline, loomadest sööb ta putukaid, teosi, usse ja taimedest seemneid, marju ja taimepungasi. Enamik kuldnokkad pesitsevad inimese tehtud kastides mis on 15 meetri kõrgusel. Munasi hauduvad isa ja ema vaheldumisi. Pojad on lennuvõimelised 3 nädalal. Nende eluiga kestab 2 aastat looduses ja 20 aastat vangistuses. Nende vaenlased on kakulised ja kullilised, poegadele on ohlikud oravad ja varesed. Suur osa kuldnokki hukkub varakevadel ebasoodsate ilmastikutingimuste tagajärjel ning kõrgepingeliinidel ja lendamise käigus vastu traate põrkamisel. Ei ole looduskaitse all.
Suitsupääsukesed. Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind. Ta on üks sagedamini taluõuedes kohatav lind. Oma reipa midli-madli kädistava lauluga on ta inimese suureks sõbraks saanud kui ka suvise päevasooja saadik, usaldatav ilmaprohvet ja talupere õnnelind. Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma. Vanarahvas ütleb, et kui suitsupääsuke maadligi lendab, on vihma oodata. See on igati loogiline, sest kui õhuniiskus suureneb, siis lähevad putukate tiivad niiskemaks ja nad ei saa kõrgel lennata. Pääsukegi peab niimoodi toitu püüdma päris madalal maaligidal. Poegadele toiduviimist ei või aga mingil juhul katkestada, sest ema-isa peavad seda päeva jooksul kokku 600 korda jõudma teha. Kui aga nälg ja külm liiga suureks lähevad, siis on neil olemas ka hädaabinõu: jäävad tardumusunne, kus nende kehatemperatuur langeb kuni kümme kraadi ja ka ainevahetuse aeglustub. Suitsupääsuke on väike lind pikenenud ...
Elupaigaks Eestis on meri ja rannikulähedased laiud. Toitumine Toituvad kaladest ja vähilaadsetest ning limustest. Peamise toidu moodustavad kalad. Tähtsus looduses ja inimestele Ohustus Vaenlased. Eestis peamiselt inimene, areaali põhjapoolses osas jääkaru. Inimesed ihkavad hülgerasva ning hülgepoegade toornahka. Hüljeste arvukus Läänemeres kahaneb peamiselt vee reostatuse tõttu. Looduslikud vaenlased poegadele on kotkad. Vanaloomadele on ainsaks vaenlaseks inimene. Kaitse Kaitse Eestis. Viigerhüljes kuulub II kategooria kaitsealuste liikide hulka (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu). Oht
omakorda konfliktsituatsioonides vägivalla kasutamist nii kodus kui ühiskonnas üldiselt. Vägivallal on kombeks alla kriipsutada ja rõhutada maskuliinsust. Ebakindlast ja emotsionaalselt vigasest poisist võib saada karm ja kardetav mees, kui ta kasutab vägivalda temast saab nö tough guy. Selline maskuliinsus on ka ühiskonnas heaks kiidetud. Me loome meeste kujusid, mis edastavad käitumise vägivaldset normi ka meie poegadele, kes igatsevad head isa. Annan mõned strateegiad, mis võiksid aidata kaasa tänase päeva vägivaldsuse muutmisele: 1.Laste eest vastutamine Tänane Euroopa vajab isaduses revolutsiooni, mis toetub faktile, et mitte ainult naised, aga ka mehed saavad lapsi. Mitmetes riikides on see revolutsioon juba alanud. Paljud mehed soovivad tõsiselt vastutada oma laste eest ja nemad on olulised uue kuvandi loomisel, mis näitab mehi ja isasid hoolivate isikutena
Inger hoolitses oma laste eest väga. Näiteks kord, kui Iisaku käed olid vaigused, ei lasknud ta mehel last sülle võtta. Kord tegi ta ühe apsu, kuid kahetses seda väga nimelt tappis ta oma esimese tütre, aga seda ainult selle tõttu, et tüdruk sündis jänesemokaga ning ta teadis väga hästi, kui raske ühe tüdruku elu jänesemokaga olla võib. Hiljem ta muidugi kahetses seda väga. Vangist tagasi tulles õpetas ta oma poegadele kirjutamist. Samuti ei surunud ta poegadele oma tõekspidamisi peale, ta lasi poistel ise otsustada, mida nad oma eluga teha tahavad ning kelleks nad saada tahavad. Erinevalt isast, kelle meelest poistest pidid talumehed saama. Kui Eleseus linnas rahaga kimpus oli, siis ta kord isegi tahtis raha poisi jaoks mehelt näpata. Emaarmastus oli suur.
Bimbu Lõuna Eestis, just Kärina küla ja Savioja piiril asub külast eraldi suur kollane maja. Kiviriku pere oli siia majja alles paar aastat tagasi elama asunud. Kuna maja asus külast eemal ja selle ümber oli palju vaba maad, siis võttis Kiviriku peremees endale mõned lambad ja koera, kes kodu valvaks. Peremees armastas oma loomi ka külalistele näidataja siis ta naljatas ikka, et: ,,Näete, kus minu muruniidukid seisavad!". Koer Bimbu oli aga täielik pere lemmik. Lastele meeldis temaga mängida ja pereema võttis koera kaasa, kui poodi läks. Kui isa vahest õhtuti peale rasket tööpäeva trepile istus jalgu puhkama, tuli Bimbu tema juurde, keeras pea viltu ja vaatas oma peremehele otse silma. Koer Bimbu oli ka paras kavalpea. Niipea, kui keegi tähele ei pannud, hüppas ta peremehe voodisse ja keeras seal ennast mõnusalt magama. Siis aga juhtus selline lugu, et Bimbu oli juba mitu päeva kadunud. Pere oli otsinud ...
Ta eelistab kõrgeid ja kuivi paiku, sest hakkab munema siis, kui ümbrus on veel lume all. Pesa ta ei ehita, vaid muneb lihtsasse lohku, olenevalt lume sulamisest mai keskel või lõpus. Tavaliselt on kurnas 58 muna, kuid võib olla ka palju vähem või rohkem, isegi 1113. Haudumist alustatakse tavaliselt pärast esimese muna munemist, mistõttu pesas on pojad eri vanusega ja nooremad tavaliselt hukkuvad. Emane haub kurna 3234 päeva. Sel ajal toob isaslind talle toitu, hiljem ka poegadele. Pojad lennuvõimestuvad 5157 päeva vanuselt. (http://et.wikipedia.org/wiki/Lumekakk) Eluviis. Lumekakk on ainus kakk, kes peab 'ametlikult' jahti päeval, harvemini ka öösel. Teised kakud on rohkem öise eluviisiga. Lumekakud on territoriaalsed linnud ning teiste lumekakkudega ei sotsialiseeru.. Lumekakud peavad jahti kõrgel postil istudes. Kui nad on saagi leidnud, lendavad nad hääletult temani ja püüavad saagi kinni kas õhust või teevad ka maapinnal enne püüdmist mõned sammud
augustis septembris). Poegi on 4...12 (juhul kui poegib eelmisel aastal sündinud loom, siis mitte üle 3...4). Sünnivad põrsad hästi ettevalmistatud pesas, kuhu nad jäävad nädalaks ajaks. Imetatakse poegi umbes 3...4 kuud, misjärel nad lähevad üle täielikult looduslikule toidule. Suguküpsus saabub tavaliselt 20 kuu vanuselt. Eluiga võib ulatuda 25 aastani, kuid tavaliselt ei ületa kümmet aastat.Vaenlasteks on metssigadele suurkiskjad nagu hundid ja karud. Poegadele on ohtlik ka ilves. Metssiga on Eestis tavaline jahiloom.
Oluline on, et veekogu ääres kasvaks pehme puiduga lehtpuid ja põõsaid ja et oleks külluses rohttaimestikku, mis on kopra põhitoit. Selleks, et koprad muutuva veetasemega veekogus kuivale ei jääks, ehitavad nad väikestele vooluveekogudele pesast allavoolu tamme. Langetatud puude tüved, oksad ja risu seotakse savi ja mudaga. Mõnikord rajavad koprad kanaleid, mida mööda puitu parvetavad. Kobraste looduslikud vaenlased on: ilves, hunt, karu. Poegadele võivad ohtlikud olla ka saarmas, rebane, naarits, tuhkur, havid ja suured kotkad. Kobras on Eestis levinud kõikjal - va. väikesaared. Isendite arv 18 000 ümber ja on tõusmas vähese küttimise ja väheste looduslike vaenlaste tõttu. Merikotkas on tumepruun valge sabaga suur haugaslane. Merikotkas on Eesti kotkastest suurim. Merikotka leviala on Euraasia põhjaosa ja Gröönimaa. Eestis elab ta peamiselt Saare- ja Hiiumaal ning Lääne-Eesti rannikualal. Eestis pesitseb ligi 200
Metssiga Metssiga on Euroopas laialt levinud, puududes Inglismaal ja enamikus Skandinaavias. Neid leidub veel Aafrika ja Aasia lõunaosas. Eesti alale on ta viimast korda sisse rännanud selle sajandi alguses, olles siin oma levila põhjapiiril. Täielikult puudus ta siin 17. - 19. sajandil valitsenud külmemal perioodil. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on oluline rivaalidega võitlemisel, sest ta kaitseb siseelundeid vastase kihvalöökide eest. Kaaluvad metssead paarsada kil...
asustamine ja areng põhjamaade kultuuris. Viikingid ei olnud vaid rüüstajad, vaid ka kavalad kaupmehed, kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised ja laevaehitajad. Kes olid siis viikingid, kas loojad või hävitajad? Viikingid käisid rüüsteretkedel, ,mille käigus põletati linnasid, tapeti inimesi ja rööviti nende vara. Selliseid retki võimaldasid heade sõiduomadustega laevad ja osavad sõjamehed. Viikingi mehed käisid rüüsteretkedel seetõttu, et nende taluperede noortele poegadele ei jätkunud kodus maavaldust põllutööga tegelemiseks. Samuti ei olnud nende maa viljakas ja seal ei leidunud hinnalisi maavarasid. seega pidid nad elatist teenima mingil muul viisil. Viikingid olid eurooplastele suureks nuhtluseks ja kuni 11. Sajandini ei suudetud neist jagu saada. Selliste rüüstamistega ei toonud viikingid midagi head, nad olid jõhker rahvas, kes elatas end teiste rahvaste kulul. Siiski ei ole viikingid inimkonnale ainult kahju toonud
aadeldati Löwensterni nime all. 1656 Diedrich suri ning mõisa päris tema poeg leitnant Joachim von Löwenstern. Viimase surma järel jaotati mõis kaheks, Uue- ja Vana-Antslaks. Uue-Antsla omanikuks sai major Karl von Löwenstern. Vana-Antsla päris Martin von Löwenstern. 18. sajandi alguses sai mõisa omanikuks eelmise pojapoeg Karl Diedrich von Löwenstern, sajandi keskel tolle poeg Karl. 1783 pärandus mõis omakorda viimase lesele ja poegadele Karl Otto ja Georg Diedrich von Löwensternile. 1787 läks mõis Karl Otto von Löwensterni ainuomandusse. 1833 pärandus mõis tema poegadele Karl ja Otto von Löwensternile ning tütardele krahvinna Julie von Lievenile, krahvinna Elisabeth Bosele, krahvinna Sophie Katharina Brayle ja Anna von Löwensternile. 1834. aastal sai mõisa ainuomanikuks krahvinna Elisabeth Katharina von Bose, kes oli abielus August Karl von Bosega. Nende tütar Anna Auguste Sophie abiellus 1833 Wilhelm
võõrad ja mustad võõrad", Ida- Euroopas- varjaagid Asend: Skandinaavia enamjaolt Viikingiaeg: 800-1050; -1200 Tegelesid: rüüstasid ja vallutasid maid, rajasid kaubalinnu, asutasid uusi territooriume 1. Viikingiretketelt käisid tavaliselt talupojad. Müüdi või vahetati põllusaadusi ja valmistati raudesemeid. Rünnati ka võõraid laevu ja rüüstati naaberrannikuid. 2. Elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegev. Noorematele poegadele. Nooremal- kas jääda venna juurde sulaseks või minna viikingiks. 3. Viikingiteks olid ka pealikud- kuningad- kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendusega seotud võitluses. Orienteeruti 16 ilmakaare järgi + kristall, mis näitab päikese asukohta.Laevkonnad,1 laev, jaguneb istekohtadeks, rühm taluseid, 1 mees. Lääneteed- taanlased, norralased. Inglismaa, Frangi riigi alad, Itaalia, Hispaania, Portugal, Aafrika
Puudest eelistab ta kuuske, kaske ja lehist, sest need annavad sobivate tugedega ladvatüükaid, millele pesa rajada. Vanad kurepesad kaaluvad kuni 500 kg ja on läbimõõduga 1...2 m. Selliseid hiidpesi ei suuda tihti ladvast pehkinud puud üleval pidada ja nii hukkub igal aastal tormidega hulk poegi ja mune. Valge-toonekurg muneb 2...6 muna, haudumine kestab 30 päeva ning igas pesas kasvab üles keskmiselt 2...3 poega. Nii isas- kui emaslind hauvad mune ja tassivad poegadele toitu. Lasteraamatutest tuttavad pildid, kus kurg noka vahel konna kannab, ei vasta aga tõele: nimelt kannab toonekurg toitu pessa üksnes söögitorus (alla neelatult). Noka vahel kantakse ainult pesamaterjali. Ka on konnade osatähtsus toonekure menüüs tunduvalt väiksem kui seda arvatakse. Võimaluse korral sööb ta hiiri, mutte, putukaid, vihmausse, sisalikke ja madusid, kuid mutist suuremate loomade allakugistamisega tekib tal juba raskusi
1801. aastal võimule tulnud keiser Aleksander I alustas Baltimaal põhjalike muudatustega. 1802. a. võeti Eestimaa maapäeval vastu esimesed talurahvaseadused, mis algas sõnaga ,,Iggaüks..". See määras ära talude pärandamisõiguse, mis lubas talu peremehel oma talu oma poegadele üle pärandada; normeeriti teokoormisi ehk viidi teokoormised vastavusse talu kandevõimega. Talunikel lubati moodustada oma vallakohus, kus kohtunikeks olid talupojad ise. Uus talurahvaseadus loodi Eestimaal 1816. ja Liivimaal 1819. aastal Aleksander I poolt. Uus seadus kuulutas talupojad pärisorjusest priiks. Kuid kui talupoeg tahtis oma talu ülalpidamist jätkata, pidi ta siiski mõisnikuga vaba rendilepingu tegema. Uue seadusega kaasnes ka talupoegadele perekonnanimeku panemine.
Esiteks arvas Hurt, et Jakobson alahindab kiriku osa kultuurrahva kujunemisel ning suurt osa mängis ka see, et Hurt oli siiski suhteliselt sakslaste sõbralik, aga Jakobson oli oluliselt radikaalsem. Slaid 5. 1864 andis välja teose "Lühike õpetus kirjutamisest parandatud viisil." Eesti kirjakeele parandamise osas saatis teda edu, ta avaldas uurimused "Eesti sõnadest line lõpuga". Rahvaluule kogumise paremaks korraldamiseks avaldas ta teose "Paar palvid Eesti ärksamatele poegadele ja tütardele", kus ta selgitab rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Ta kavatses välja ande terve sarja rahvaluule väljaandeid. Neist ilmusid "Vana Kannel", "Setukeste laulud" ja "Monumenta Estoniae antiquae". On arvatud ka seda, et rahvaluulekogumine oli mõeldud protestiks venestamise vastu, mis neil aastatel eesti kultuuri lämmatada püüdis. Slaid 6. Aastast 1992 antakse Jacob Hurda nimelist rahvuskultuuriauhinda. 1989 püstitati talle Põlvasse mälestusmärk ja 1994 Tartusse
Viigingid Referaat Kauksi PK 5.kl 22.04 Esimesed viigingid olid Skandinaavias. Taani, Norra ja Rootsi. Viikingeid nimatetakse ka normannideks. Vahel aga ka kutsutakse neid ka norrameesteks või põhjameesteks. Nad kõnelesid vananorra keelt . See aga kujunes taani, norra, ja rootsi keeleks. Skandinaavia tähestiku nimi on futhark ja selles on 16 tähte. Viiginkitel polnud koole ega ülikoole. Tarkused õppisid lapsed vanematelt. Isad õpetasid poegadele kuidas põldu harida, loomi pidada, maja ehitada, kala püüda, jahti pidada või kudas sõdida. Emad õpetasid tüdrukutele kodutöid, söögi tegemist, ketramist, kudumuist ja muid asju. Viiginkitel ei olnud televisiooni, arvutit, kino, ega raamatuid. Vaid siis oli kas juttuvestja või enda pere jutud. Arheoloogid on välja kaeva...
on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja hiljem iseseisvalt; rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente. Aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset, 1888 ilmus "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", milles ta selgitas rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste ja kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt 261 589 üksust rahvaluulet (kõigist zanritest), kokku 122 317 lehekülge, peale selle murdeainest. 18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" (1863). Hurda kogumistöö
Ehitame maja Ühel ärimehel oli kord kolm poega. Noorim nendest oli Maikel. Keskmise poja nimi oli Sander ja vanim oli Kaur. Nende isa oli otsustanud ,et oleks aeg anda oma äri edasi ühele omale pojale. Kuid ta polnud kindel, kes selle üleval pidamisega kõige paremini hakkama saab. Ta otsustas ,et annab igale pojale ülesandeks ehitada endale korralik ja ilus maja. Andes poegadele selleks vaid algkapitali ja näha kust nad suudavad ülejäänud raha leida. Nii saigi kõigil poegadel eesmärgiks ehitada maja. Vanim poeg Kaur otsustas ,et võtab pangast laenu. Ta ehitas oma maja kähku ülesse ning kõik tundus ilmatulihtne. Kuid kui ta oli pangast laenu võtnud, polnud ta tutvunud erinevate laenu võimalus tingimustega ning intressidega mida ta tagasi maksma peab. Tuli välja ,et võtnud kõige suurema intressiga laenu
nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga osa Saksamaast, Põhja-Itaaliast, Lõuna-Prantsusmaast ning Madalmaadest. Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ja Ludwig Vaga isa. Keiser pidas lugu kultuurist ja haridusest. Ta kutsus oma teenistusse kõige tuntumaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast ja muutis nii oma õukonna tõeliseks kultuurikeskuseks. Aachenisse rajati kool keisri lähikondlaste ja frangi ülikute poegadele. Ühtlasi soosis Karl kloostrite rajamist ja õpetatud munkade tööd nii kristlike kirjameeste kui ka vanaaja autorite teoste uurimisel ja ümberkirjutamisel. Lääne-Euroopa kultuuritase oli sel ajal siiski väga madal, näiteks kirjaoskajaidki arvatakse olnud kokku ainult mõni tuhat. Karl laskis ennast aastal 800 Rooma keisriks kroonida, kuid lugema õppis ta alles vana mehena ja kirjutamisoskus jäigi talle peaaegu tundmatuks
Hiljaaegu olnud 2018. aasta rekordiliselt kuum suvi mõjutas nii inimeste tervist, põllumajandust kui ka inimeste toidulauda. Suvepealinn Pärnu on aga nimelt juba mitmeid aastaid kogenud erinevaid üleujutusi ja torme, mida kohalikud oma lapsepõlvest ei mäleta. Kui inimesed on võimelised kohanema eluks pea kõikjal, luues selleks endale sobivad tingimused, siis taimedel ja loomadel on see keerulisem. Näiteks tänavu aasta erakorraliselt lumevaene talv on ohuks viigerhüljeste poegadele, kellest suur osa ellu kahjuks ei jää. Mitmel pool on inimesed näinud oma aedades õitsemas ka kevadlilli. Seega nagu näha, siis kliimamuutus mõjutab igat biosfääri ja kuigi inimesi mõjutab see hiljem, kui muud elusloodust, siis ilma looduseta ei püsi ka meie siin planeedil kuigi kaua. Kuid kuidas saame me olukorda parandada või siis seda mitte hullemaks muuta? Eesti mastaabis arvan, et peaksime hoidma oma metsasid, mille poolest me kuulsad
Puudest eelistab ta kuuske, kaske ja lehist, sest need annavad sobivate tugedega ladvatüükaid, millele pesa rajada. Vanad kurepesad kaaluvad kuni 500 kg ja on läbimõõduga 1...2 m. Selliseid hiidpesi ei suuda tihti ladvast pehkinud puud üleval pidada ja nii hukkub igal aastal tormidega hulk poegi ja mune. Valge-toonekurg muneb 2...6 muna, haudumine kestab 30 päeva ning igas pesas kasvab üles keskmiselt 2...3 poega. Nii isas- kui emaslind hauvad mune ja tassivad poegadele toitu. Lasteraamatutest tuttavad pildid, kus kurg noka vahel konna kannab, ei vasta aga tõele: nimelt kannab toonekurg toitu pessa üksnes söögitorus (alla neelatult). Toitumine Sööb kahepaikseid, roomajaid, kalu, närilisi, ussikesi, aga ka maaspesitsevate lindude poegi. Kõnnib sageli põllul ja niidul töötavate masinate järel ning nopib üles vigastatud loomakesi. Veel pilte Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase
pandi isegi hauda kaasa. Nende eluiga ei olnud pikk ja välja nägid nad ka pesemata ja räpased. Kuid kõik need oletused ei saa olla väga täpsed. rüüstasid ja vallutasid maid, rajasid kaubalinnu, asutasid uusi territooriume. Viikingiretketelt käisid tavaliselt talupojad. Müüdi või vahetati põllusaadusi ja valmistati raudesemeid. Rünnati ka võõraid laevu ja rüüstati naaberrannikuid. Elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegev. Noorematele poegadele. Nooremal- kas jääda venna juurde sulaseks või minna viikingiks. Viikingiteks olid ka pealikud- kuningad- kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendusega seotud võitluses. Retkedel kasutati nn. viikingilaevu, mis õieti olid pealt lahtised merepaadid. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid.
Kõrvukräts on avaspesitseja tehes oma pesa kaelustuvi, vareslaste või orava mahajäetud pesadesse. Pesas on 3-7 valget muna. Eestimaal on täiskurni leitud alates märtsi lõpust. Haudumine kestab 27-32 päeva. Kolme kuni kolme ja poole nädalased pojad ronivad pesast ja varjavad ennast meisterlikult puuvõrades. Nelja ja poole nädalased pojad lendavad juba päris hästi, kuid püsivad pesitsuspiirkonnas veel mitu kuud. Poegadele on algul ohtlik eelkõige nugis, pärast, kui nad juba pesast väljas käima hakkavad, lisanduvad talle ka röövlinnud. Kuid ka linnupojad ise on üksteisele ohtlikud. Kuna poegade vanuses on teinekord suured erinevused, ei takista miski suurematel väiksematele turja kargamast. Toitumine Kõrvukrätsu menüü koosneb tänu tema väiksusele vaid väikestest loomadest. Kakk jahib hiiri, karihiiri, nahkhiiri ja väiksemaid linde. Samas peab ta ka alati hoolas olema, et
Egiptuse kultuur 1. Kiri ·Tekkeaeg: IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. ·Kirjamärgid: Piltkirja meenutavad hieroglüüfid; hiljem tekkisid lihtsustatud hieroglüüfidega hieraatiline kiri (usutekstide kirjapanekuks) ja demootiline kiri (rahvakeelsed tekstid). ·Kirjutusmaterjal: papüürus (valmistati papüürustaime säsist) 2. Haridus ·Koolid: ,,Kuninglike järglaste maja", kus õppisid tulevane vaarao ja kõrgemate ülikute pojad; kool ametnike poegadele ja templikoolid. ·Õpetajad: preestrid (ranged) ·Õpilased: Koolis käisid ainult poisid; enamik õpilasi pärines rikastest peredest kuid ka lihtrahva lastel oli mingi võimalus kooli pääseda. ·Õppeained: astronoomia, matemaatika, astroloogia, tarbekunst; tegeleti ka mitmesuguste mängude ja spordialadega. 3. Teadus oli praktilise suunitlusega, jäi põhiolemuselt praktikas kasulike õpetuste ja näpunäidete kogumiks.
Siidisaba Siidisaba ehk viristajat on kõige kergem ära tunda tema sulestiku, siidise läike ning iseloomuliku tutikese järgi pealael. Siidisaba pesitseb Põhja-Euroopa, Aasia, Kanada ja Alaska okaspuumetsades. Tema levila põhjapiir ulatub kuni puude kasvu piirini. Kevadel lahkuvad need linnud parvedena oma pesitsuskohtadest ning lendavad lõunapoolsetesse aedadesse, parkidesse ja põõsastega kaetud aladele, kust nad otsivad mitmesuguseid marju. Sel ajal pole siidisaba nii suurel määral okaspuumetsaga seotud, ning kuigi toitu hangib ta põõsastaimedelt, peatub ta alati ka tihedate metsade ligiduses. Kui siidisabade parv oma rännuteekonnal erakordsele toiduallikale peale satub, peatuvad nad selles kohas niikaua, kuni kõik saab nahka pandud. Talvel läbib parv sageli sadu kilomeetreid. Harjumused Siidisaba on seltsiv lind. Sageli võib kõrge liiklustihedusega tee ääres näha rahulikult pihlapuul marjadega ma...
tundud eelkõige kui läbirändaja, tema oletatavast pesitsustest siinmail on teada vaid väga üksikud juhtumid. Laululuige udusulgi kasutatakse soojade talveriiete ja alpinismivarustuse valmistamisel. Eluiga on rekordiliselt registreeritud kuni 22 aastat. Looduses on see enamasti oluliselt lühem. Tegutseb veekogudel ujudes või vees seistes. Toitu hangib põhjast, kasutades selleks oma pikka kaela. Toitub peamiselt veetaimede veealused osad, väikesel määral veeselgrootud. Vaenlaseks on poegadele merikotkas. Praegusel ajal on laululuik looduskaitse all. Väikeluik: Väikeluik on kõikuva arvukusega läbirändaja mõlemal rändeperioodil. Eelistab peatuda suurematel ja avaramatel põldudel või heinamaadel. Väikeluik on Eestis läbirändaja. Linnud saabuvad märtsi lõpul või aprilli algul, lahkuvad pesitsusaladele mai esimeses pooles. Väikeluige isas ja emaslindude välimused on sarnased, küll aga on isane natukene suurem. Sulestik on valge
Elupaigana eelistavad nad saarte ja rannikujoone poolt hästi liigendatud rannikumerd. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. 5 TOITUMINE Viigerhüljes toitub peamiselt kaladest. Vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid. Peamise toidu moodustavad kalad. Koht ökosüsteemis Looduslikud vaenlased poegadele on kotkad. Vanaloomadele on ainsaks vaenlaseks inimene. 6 SIGIMINE, ARENG Viigerhükjes poegib pärast 9...10 kuulist tiinust veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas või mõnes muus varjatud kohas. Sinna jääb ta kuuks ajaks. Tavaliselt on viigerhülgel korraga üks poeg, haruharva rohkem. Noor hülgepoeg on kaetud tiheda valge karvaga, mis aitab tal vaenlaste eest varjatuks jääda
Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Osa viikingitest olid mehed, kes olid kaotanud sideme maaga ja olid muutunud elukutselisteks sõdijateks. Viikingite elukutse meeldis eriti noorematele poegadele. Talu pärandati vanemale pojale, nooremale jäi võimalus jääda venna juurde sulaseks. Viikingina aga sai saaki ja näha maailma. Kui viikingid seiklesid algul mööda ookeane, siis hiljem sai neil kombeks jõgesid mööda üles sõita, et vallutada ja rüüstata kallastel asuvaid suurlinnu. Niimoodi rüüstati Madalmaid ja sealset ilusat linna Antverpenit. Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja - Aafrikasse
ja kõlblust ning sotsiaalset võrdsust ja vendlust),ratsionalism(rahva harimine ja valgustamine,kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust,moodus. lugemisseltse alustati rõugete vastast kaitsepookimist),piibel- 1739,A.T.Helle,Talurahvaseadused-1802-talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine:kui talupoeg oli oma koormised mõisnikule täitnud, ei tohtinud teda isatalust välja tõsta ning pärast peremehe surma jäi talu tema poegadele,teokoormiste normeerimine s.o vastavusse viimine talu majandusliku kandevõimega,talurahva vabastamine pärisorjusest:Napoleon oli vallutatud aladel talurahva pärisorjusest vabastanud,seisuslikud eesõigused kaotanud ning asund kodanlike reformide teostamisele.Teorendi asemel tuli sisse raharent,mõisapõldudel hakati kasutama palgatöölisi,talurahvas vabanes mõisnike järelvalve alt,talude päriseksostmine,põhjused,mis tulenesid mõisnikust-mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine,senine
väsinud ning nördinud kaluritega. Mehed on käinud juba kuu aega järjest, iga päev merel, aga saak on väga kesine. Randa jõudes kinnitavad nad paadi ankrusse ja suunduvad koju. Seal on neid ees ootamas ema, sooja söögi ja lahke südamega. Ta on terve õhtu poegi merelt koju oodanud. Mehed astuvad uksest sisse, mornid näod peas. Ema saab kohe aru, et ega tänagi kalasaaki loota ei ole ja ütleb poegadele, küll tuleb ka päev, millal kõik teie headus saab tasutud. Nad söövad kõhu täis, aitavad emal veel kööki koristada ja nõusid pesta, toovad puid tuppa ning teevad ahju tule, et öössel külm magada ei oleks ja loevad väikesele õele unejuttu. Ema on poegade üle väga uhke, sest ta on neid hästi kasvatanud. Terve külarahvas imetleb neid, sest poisid on nii töökad ja tublid
Suure nende silme all keisriks. Karli nimetati keskajal Rooma keisrivõimu taastajaks. Kui Karl Suur valitses oli riigis kord ja rahu. Riigil polnud kindlat pealinna, kuid Karl Suurel oli mitu meelispeatuspaika, kus ta käis talvel. Kõige tähtsam oli Aachen, mis asub tänapäeval Hollandis. Karl Suurele meeldis ka kultuur. Ta kutsus oma teenistusse kõige tuntumad õpetlased ja rajas Aachenisse keisri kooli lähikondlastele ja Frangi ülikute poegadele. Karl Suure nimi ei tekkinud keisril suure riigi tõttu vaid tema suure kasvu tõttu. Karl I oli 190 sentimeetrit pikk, ta oli keskaja inimese kohta hiiglane. Keskaegsete inimeste arust oli Karl Suur ideaalne valitseja. Karl Suure keisririik püsis ühtsena ka tema poja Ludwig Vaga valitsusajal (814-840). Aga pärast Ludwigut lagunes Frangi riik sootuks. Kasutatud kirjandus: Ernst W. Wies "Karl Suur. Keiser ja pühak" Tallinn, 1999 http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Suur Karl Suur
sambla ja rohuga. Mõnikord võib katus ka puududa, kuid sedasorti enesekindlus on iseloomulik vaid esmaspesitsejatele. Puuokste puudumisel võib harakas pesa punuda ka kõikvõimalikust olmeprahist. Pesa ümber askeldab harakapaar juba alates märtsist, kuigi 5-8 muna munetakse alles mai alguseks. Poegi haub ainult emaslind, kuid ka kaasa viibib samal ajal läheduses, kaitstes pesa ja hoiatades hädaohu eest. Pojad kooruvad 17-18 päeva pärast. Poegadele tassivad toitu mõlemad vanemad. Haraka toidulaud on kirju. Siia kuuluvad selgrootud, väikesed selgroogsed loomad ning igasugune taimne toit. Harakas on tuntud munavargana, näpates teiste lindude pesadest nende munetud mune ning süües isegi hoole ja armastusega kasvatatud poegi. Linnalembese eluviisiga harakad ei ütle ära ka prügikastides leiduvatest jäätmetest. Munade ja pesapoegade suurimad vaenlased on hallvares ja orav. Harakapojad hakkavad lendama
TARTU FORSELIUSE GÜMNAASIUM ERIK KARILA GEPARD TARTU 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Looma nimi ja rahavapärased nimetused 3. Välimus 4. Eluviis ja elupaik 5. Sigimine 6. Poegade areng 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud allikad 1. Sissejuhatus Ma valisin selle looma selle pärast, et gepard on hämmastav loom. Ta on kassi, aga ka koera moodi. Kassi pea, keha tähniline nagu leopardil ja pikad saledad jalad nagu koertel. Tal on ilus täpiline välimus. 2. Nimi ja rahvapärased nimetused Gepardi ladinakeeles nimetus : Acinonyx jubatus 3. Välimus Ta on elegantne, sale, pikkade jalgadega kaslane. Karvkate on kuldne, mustade laikudega. Gepardi pea on kehaga võrreldes väike. Gepardi kehapikkus on 150cm, sellele lisandub saba, pikkusega 70 cm. Kaal umbes 70 kg. 4. Eluviis ja elupaik Gepardid elavad Aafrikas ja Lõuna-...
Naised järgnesid Jeeususele kuni ristini välja. Seal oli toimuvat eemalt vaatamas palju naisi, kes olid Jeesusele järgnenud Galileast alates teda teenides, nende seas Maarja Magdaleena ja Jaakobuse ja Joosepi ema Maarja ning Sebedeuse poegade ema. Maarja Magdaleena oli Jeesuse juures ka siis, kui ta matta tuli. Maarja oli Jeesuse haual kurvastanud ja inglitele mehe lahkumise raskust kurtnud, mille saatel siis Jeesus end temale ilmutas ja palus tal oma poegadele edastada järgneva sõnumi: "Ma lähen üles oma Isa ja teie Isa ning oma Jumala ja teie Jumala juurde." Maarja Magdaleenat mälestatakse alates 8. saj madlipäevaga (22. Juuli). Keskajal muutus ta populaarseks ülikoolides, eriti Oxfordis ja Cambridges. Inglismaal pühitseti talle 187 vana kirikut, Eesti Ridala, Kärdla, Koeru ja Maarja-Magdaleena kirik. Sel päeval süütavad inimesed tema mälestuseks küünla.
..10 m kõrgusele maapinnast. Haraka pesa on tugev ja toekas ehitis, mis on meisterdatud oksaraagudest ning kaetud ka ülevaltpoolt. Seest on pesa mätsitud saviga ja vooderdatud sulgede, sambla ja rohuga. Pesa ümber askeldab harakapaar juba alates märtsist, kuigi 5...8 muna munetakse alles mai alguseks. Poegi haub ainult emaslind, kuid ka kaasa viibib samal ajal läheduses, kaitstes pesa ja hoiatades hädaohu eest. Pojad kooruvad 17...18 päeva pärast. Poegadele tassivad toitu mõlemad vanemad. Haraka toidulaud on kirju. Siia kuuluvad selgrootud, väikesed selgroogsed loomad ning igasugune taimne toit. Harakas on tuntud munavargana, näpates teiste lindude pesadest nende munetud mune ning süües isegi hoole ja armastusega kasvatatud poegi. Linnalembese eluviisiga harakad ei ütle ära ka prügikastides leiduvatest jäätmetest. Harakapojad hakkavad lendama 22...
Vahetevahel käiksin teiste naistega kaevul veenõusid täitmas ja juttu ajamas. Mina ja mu mees elaksime eri majaosades nagu kreeklastele kombeks. Eraldi ruum oleks ka kangakudumiseks, kus saaksin valmistada kardinaid, mööblikatteid ning pereliikmetele rõivaid. Majaperemees vestles külalistega söögitoas, mida sisustasid mugavad lebatsid. Kui mina oleksin kreeklane, peaksin ma kuuletuma oma isale, mehele, vennale ja isegi poegadele, mida ma ka teeksin. Näitamaks minu huvi kunsti vastu oleksid minu kreekakodus olemas nii mustafiguuriline kui ka punasefiguuriline vaas. Kui mina oleksin kreekalne, tahaksin kindlasti olla selline kreeklane keda tuntaks kaa peale tema surma,nt Platon, Aristoteles, Sokrates, jpt. Koostas: Maarja Kaart
koos mindi oma mehe eeskoste alla, naine pidi olema mehele truu. Küll aga oli Rooma naistel suuremad õigused abielu lahutamisel, peale abielu oli Rooma naisel võimalus üksi, ühestki mehest sõltumata elada. Naised ei olnud ka avalikust elust täielikult kõrvale jäetud, koos abikaasaga võeti kodus vastu külalisi ja tehti ka vastuvisiite. Vana-Roomas polnud ebatavaline, kui kooli saadeti lisaks poegadele ka tütred. Seal said tütarlapsed õppida kirjatarkust. Tänapäeval on naise positsioon võrreldes vanaaja omaga väga erinev. Enamikes riikides pööratakse tähelepanu võrdõiguslikkusele, näiteks meil Eestiski on selle jaoks ametis isegi soovolinik. Enam ei tule kõne allagi, et tüdrukud ei peaks koolis käima või teismelisena endast poole vanema mehega abielluma. Meestel ja naistel on nüüd võrdsed õigused, naised ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
