kohtualuse osavõtt asja arutamisest osavõtt kohustuslik. Tagaseljaotsust teha ei tohi (v.a juhul, kui ta on istungist teadlik ja asub välismaal, kuid ei taha istungist osa võtta); kohtuliku arutamise piirid selles ulatuses, milles prokurör on süüdistuse esitanud. 3. Kriminaalmenetlust kõrvaldavad asjaolud menetlust ei alustata või lõpetatakse. Menetluse alustab uurimisasutus või prokuratuur esimese menetlustoimingu tegemisest. Lõpetatakse määrusega. 4. Menetlusosalised: kohus ehk kohtukoosseis kohtunik või kohtunike kogu, kes lahendab konkreetset kriminaalasja; prokuratuur juhib eeluurimist, esindab riiklikku süüdistust. Osalemine kohtus kohustuslik; uurimisasutus esimene õigus läbi viia kohtueelset menetlust. Teine esmaste uurimistoimingute tegemise õigus. Menetleb asutus, kelle piirkonnas kuritegu toimus. Uurimisalluvust võib muuta järelevalvet teostav prokurör;
TsMS § 392. Eelmenetluse ülesanded (1) Eelmenetluses selgitab kohus eelkõige välja: 1) hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes; 2) menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes; 3) menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta; 4) tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta; 41) asja lahendamisele kohaldatava õiguse; 5) kas asja lahendamine on võimalik kompromissi sõlmimisega või muul viisil määrusega või kirjalikus menetluses; 6) kes on menetlusosalised ning kas ja kuidas neid kohtuistungile kutsuda. § 351. Asjaolude väljaselgitamine kohtuistungil (1) Kohus arutab menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii
Salvestamised lubatud kohtu loal. 11. Õigus õiguslikule ärakuulamisele õigus esitada kohtule hagieseme suhtes omapoolseid faktilisi asjaolusid, õiguslikke seisukohti, avaldada arvamust ja vastuväiteid vastaspoole faktiliste ja õiguslike väidete suhtes. Kohus peab jääma erapooletuks. 12. Dispositsiooni põhimõte kõige omasem põhimõte. Ts.kohtumenetluse alguse, ulatuse, käigu ja lõppemise määravad pooled oma taotlustega. 2. Menetlusosalised nende õigused ja kohustused. Menetlusosalised hagimenetluses on pooled ja kolmas isik, hagita menetluses avaldaja, muust asjast puudutatud isikud, avalikku huvi kaitsma õigustatud isik või asutus. Menetlusosalistel on materiaalõiguslik huvi menetluse vastu. Menetlusosaliseks ei ole esindaja, sest tal puudub isiklik huvi asja lahendamise vastu ja kõiki toiminguid teostab ta esindatava nimel ja huvides. · Kohus ts.kohtumenetlusõigussuhte keskne subjekt.
haldustegevusele iseloomulik tunnus. Korraldus on antud avalik-õiguslikus suhtes, sest ehitusloa andmise kord on reguleeritud avaliku õiguse normidega ning avalik-õigusliku loa saab anda üksnes avalikku võimu teostav haldusorgan. Ehitusloa andmisest keeldumine kujutab endast halduse ühepoolset regulatsiooni, mis on suunatud üksnes OÜ-le. I. Menetlusnõuete järgimine a) Menetlusosaliste kaasamine i) Menetlusosaliste ring Esmalt tuleb välja selgitada, kes on antud asjas menetlusosalised (HMS § 11): (a) OÜ Luxus nii HA andmist taotlev isik kui ka HA adressaat (HMS § 11 lg 1 p-d 1 ja 2); (b) Naaberkinnistu elanikud ja omanikud (edaspidi: elanikud) kolmandad isikud (HMS § 11 lg 1 p 3). OÜ-le ehitusloa andmine võib puudutada neid nii faktiliselt kui õiguslikult. Faktiline puutumus seisneb selles, et kinnistu, millele soovitakse ehitist rajada, asub nende eluruumi vahetus läheduses ning avaldaks suure tõenäosusega mõju nii nende elukorraldusele kui
tõendamiskohustus. 1.2. Vormivabadus, eesmärgipärasus, lihtsus, kiirus (HMS § 5) § 5. Vormivabadus ja eesmärgipärasus (1) Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. (2) Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. II Menetlusosalised Loe huvi korral: A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu 2004, lk 61-77. § 11. Menetlusosalised 3 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest
kiiremaks; menetlusosaline võib pöörduda haldusorgani poole mugavaimal viisil (nt helistades) ning sellises vormis antud teave on tähenduselt samaväärne muude asjas kogutud tõenditega. Vormivaba suhtlemine muudab suhtluse ametkonnaga sarnasemaks muu igapäevase suhtlusega ning teeb isiku jaoks haldusorgani poole pöördumise lihtsamaks. 15 II Menetlusosalised § 11. Menetlusosalised (1) Haldusmenetluses on menetlusosalised: 1) haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu sõlmimiseks ettepaneku teinud isik (taotleja); 2) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks (adressaat); 3) isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik);
tõttu on kogutud või uuritud tõendusmaterjal oluliselt puudulik. Tõendite hindamine Tõendeid hinnatakse kohtu poolt igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kogumina. Tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kõikide tõendite üle saab vaielda. Tõendi hindamisel osutub oluliseks tõendi usaldusväärsus, mida mõjutavad sellised asjaolud nagu tõendi saamise asjaolud, tõendi allikas jne. Tõendeid hindavad ainult esimese ja teise astme kohus. 16. menetlusosalised hagimenetluses ja hagita menetluses Menetlusosalised on: 1) hagimenetluses – pooled ja kolmas isik; 2) hagita menetluses – avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. Seaduses ettenähtud juhul on menetlusosaline ka avalikku huvi kaitsma õigustatud isik või asutus. Hagita menetluse osalised kaasab kohus omal algatusel. Eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Isik ei ole
Puudustega taotluse puhul antakse tähtaeg puuduste likvideerimiseks. 5. HO kontrollib pädevust HMS pr 15 lg 4- kui taotluse lahendamine ei kuulu HO pädevusse jätab HO taotluse läbi vaatamata või saadab selle pädevale HO-le 6. HO- kontrollib menetlusosaliste õigus- ja teovõimet ning otsustab kas on vajalik kaasata 3. isik HMS pr11, 12-õigus- ja teovõime reguleeritud TsÜ-s 7. pärast menetluse alustamist teavitab HO menetlusosalisi- menetlusosalised on: taotleja, adressaat, kolmas isik(puudutab õigusi) nt: üürnikud omanikule tagastatavas majas, huvitatud isik, kooskõlastatud HO 8. HO kontrollib taotluses sisalduva teabe õigsust, kogub vajadusel tõendeid omal algatusel(uurimispõhimõttel)- tõendidHMS pr38lg2, menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend,paikvaatlus,tunnistaja ütlus,eksperi arvamus. 9. HO tagab menetlusosalistele tema õigused- õigus
Avalikkuse printsiip kohtusüsteemis 5) menetlusosaliste ja tunnistajate julgeoleku huvides. (3) Kinnisel kohtuistungil viibivad asja arutamise juures PS § 24 näeb ette, et kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või menetlusosalised, vajalikel juhtudel kohtuniku loal ka tunnistajad, osa sellest kuulutada kinniseks: eksperdid ja tõlgid. Kohtuniku loal võivad kinnisel istungil viibida - riigi- või ärisaladuse, kohtuametnikud ja praktikandid või isikud, kel selleks on eriline põhjus
5) menetlusosaliste ja tunnistajate julgeoleku huvides. Avalikkuse printsiip kohtusüsteemis (3) Kinnisel kohtuistungil viibivad asja arutamise juures menetlusosalised, vajalikel juhtudel kohtuniku loal ka tunnistajad, PS § 24 näeb ette, et kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või eksperdid ja tõlgid. Kohtuniku loal võivad kinnisel istungil viibida osa sellest kuulutada kinniseks: kohtuametnikud ja praktikandid või isikud, kel selleks on eriline põhjus
Avaliku halduse kandja mõiste. Riik avaliku halduse kandjana. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad. Vahetu ja kaudse riigihalduse mõiste. Haldusorgan: mõiste ja tunnused. Haldusorgani pädevus. Ametniku erapooletuse põhimõte ja selle tähtsus. 5. HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID. Haldustoimingu mõiste ja nende liigitus: õigustoimingud ja reaaltoimingud. 6. HALDUSMENETLUS. Haldusmenetluse mõiste ja sisu. Haldusorgani väline ja sisene pädevus. Haldusmenetluse põhimõtted. Menetlusosalised haldusmenetluses. Asjaajamisnõuded haldusmenetluses. Menetlustähtajad. Menetluse algus, selle käik ja menetluse lõpp. Avatud menetlus. 7. HALDUSAKT: mõiste, tunnused ja funktsioonid. Haldusakti liigid. Osahaldusakt ja eelhaldusakt. Haldusakti kõrvaltingimus. Haldusakti õiguspärasus. Haldusakti kehtivus. Tühine haldusakt. Kaalutlusõiguse sisu. Vaidemenetlus. Vaidemenetluse ese, vaidealluvus, tähtajad, õiguste rikkumise põhjendamine, vaide läbivaatamine, vaideotsus
peal. Hoonestusõigus on võõrandatav, päritav ja tähtajaline on 99 aastat võib ka pikendada veel 99 aastat ja on tasuline Ostueesõigus kinnisasja ostjal on piirang peal kellele ta müüa saab alusteks on seadus ja tehing. On kolm osapoolt :ostja, müüja ja ostueesõiguse teostaja Ostu hinna tasub ostueesõigusega isik riigilõivu ja notaritasu ka. Tõendid igasugune teave mille alusel saab kohus oma otsuseid teha. Tõendid esitavad menetlusosalised : hageja ja kostja Tunnistajate ütlused : tunnistaja kohtus kutsega Erinõuded tunnistaja ülekuulamiseks on see kui kohus läheb ise tunnistaja juurde või saadetakse talle küsimused ette et ta saab neid vasta. Kuid tavaliselt ikka kutsutakse tunnistaja kohtusse Ütluste andmisest võivad keelduda : vaimulikud, advokaadid arstid meditsiinitöötajad ametisikud Dokumendid : ärakiri tunnistusest Arstitõendid ükskõik milline dok.võetakse ja uuritakse ja siis antakse tagasi kui otsus
cgi?req=doc;base=LAW;n=103039 (13.11.2012) 3 Siin kohal saab lihtsama näitena tuua VF Tööõiguse koodeksi ptk 61 § 401 Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.zakonrf.info/tk/401/ (13.11.2012) 4 193- 15. Kättesaadav arvutivõrgus: http://base.consultant.ru/cons/cgi/online.cgi?req=doc;base=LAW;n=103038 (13.11.2012) 5 Sealsamas, 16. tähtaegu ehk maksimaalselt kuuskümmend päeva. Teistest juhtudes lepitusmenetlus võib kestata kuni ükssada kaheksakümmend päeva.6 Menetlusosalised võivad keelduda lepitaja kaasamisest. Venemaal selline keeld ei too kaasa mingisugust protsessuaalset karistamist 7. Venemaa õigusanalüütikud kirjutavad, et esialgu lepitusmenetlus oli vastuvõetud vaenlikult eriti juristide seas, seoses konkuretsiga nende tegevusele ning kodanikud suhtusid lepitusmenetlusse umbusalduslikult. Lepitusseaduse jõustumisega ning sellise praktika elluviimisega olukord hakkas muutuma
Keel riigikeel, aga võib ka mõnes muus keeles kui selle piirkonna elanikkond seda valdavalt kasutab. Avalikkus asjade arutamine on avalik, otsuste kuulutamine avalik. Kinniseks võib kuulutada terve istungi või osaliselt: riigi- või ärisaladuse hoidmiseks; asutuse siseteabe kaitseks; isiku eraelu kaitseks; lapsendamine; alaealise huvides; õigusemõistmise huvides; kuni 15 aastase isiku ülekuulamisel või psüühika häiretega isikute puhul. 30) Menetlusosalised, nende õigused ja kohustused Pooled ja kolmandad isikud. Pooled on hageja (isik, kes esitab nõude milleski osas kohtule kellegi teise vastu) ja kostja (isik, kelle vastu on nõue(hagi) esitatud). Kolmandad isikud on isikud, keda võib see nõue veel puudutada, nt kindlustusfirma. Hagita asjad avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. Õigused õigus tutvuda toimikutega (kohtukantseleis); ...teada kohtu koosseisu; ...
· Kuupäev · Teema/pealkiri · Eesmärk · Asjaolud · Põhjendused ja argumendid · Soovitused ja ettepanekud · Allkiri Leping: · Pooled · Viited volitustele leping sõlmida · Objekt · Tähtaeg · Hind ja arveldamise kord · Täitmise kord · Pangarekvisiidid · Poolte allkirjad Kohtuotsus: · Kohus · Kohtu koosseis · Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht · Menetlusliik · Asja liik · Kohtuasja number · Menetlusosalised ja nende esindajad · Resolutsioon · Asjaolud · Menetlusosaliste põhjendused · Kohtu põhjendused
president.haridus ple määrav, vanus aga küll. Kriminaalhooldus selle käigus valvatakse krim.hooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse krim.hooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.Kriminaalmenetulus: näitab pidevat kasvudendentsi, kuritegude avastamine keskm. 30%,pimedad ajsad 70%. Menetlejad- kohus, prokuratuur, politseiprefektuur. Menetlusosalised: kahtlustatav vahetult pärast kuritegu kinnipeetav - Õigused:õigus teada, milles on süüdistatavad/kahtlustatavad, õigus kaitsjale, õigus vesteldaindividuaalselt kaitsjaga,õigus teada, et ütlusi võidakse kasutada nende endi vastu,õigus esitada taandus,õigus taotluseks, kohustus kutse peale kohale ilmuda. süüdistatav sama, mis kahtlustataval. kaitsja ühel süüdistataval(krimi) max 3 kaitsjat. kannatanu füüsilise, moraalse, varalise kahju all kannatanu.
kõiki tsiviilvaidlusi ja ka tööalaseid. Kohtukoosseisud: maakohtus lahendab hagita menetlust kohtunik üksi, hagi siis vb kaasata rahvakohtunikke; ringkonnakohtus kollegiaalselt väh 3 liikmeline koosseis; riigikohtus ka kolleg vähemalt 3 koosseis. Kohtukeel eesti keel(riigi) kuid vb kasutada teist keelt kui valdav rahvas räägib nt vene keelt. Asjade arutamine ja kohtuotsuste kuulutamine toimub avalikult. Vb ka kinniseks kuulutada. ( riigi või äri saladus jne). 30.Menetlusosalised, nende õigused ja kohustused: Osalised(pooled): on hageja( kes esitab nõude, milles osas kohtule kellegi vastu) , kostja( vastaspool, kelle vastu esitatakse nõue või hagi) ja kolmandad isikud( keda see nõue vb veel puudutada). Õigused: õigus tutvuda toimikuga; õigus teada kohtukoosseisu; õigus esitada taandus ja taotlusi; õigus adna selgitusi; esitada tõendeid; vaielda vastu teistele; õigus esitada küsimusi ja õigus edasi kaevata
4.3Ringkonnakohus............................................................................................................10 2.5Tsiviilkolleegiumi seisukoht.................................................................................................10 2.6Kaasuses esinenud probleemid.............................................................................................11 1 Riigikohtu lahend 3-2-1-176-12 1.1 Lahendi üldinfo Otsuse kuupäev: 6. veebruar 2013.a Tartu Menetlusosalised: 1. Hageja: Igor Miljajev 2. Kostja: AS LTH Baas 1.2 Nõuded 1. Tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja lugeda tööleping lõppenuks alates 31. detsembrist 2009. 2. Välja nõuda saamata jäänud töötasu ning hüvitis töölepingu seaduse § 109 lg 1 alusel kokku 120 655 krooni 47 senti. (Hiljem vähendati hüvitist 10 000 krooni võrra) 1.3 Sisu Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping 18.mai 2009
· Selgitamiskohustus; · Võrdsus ja tõhusus ärakuulamisel; · Avalikkus. Halduskohtu pädevus: · esmalt vajalik vaidluse olemasolu; · kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, ei võta kohus kaebust menetlusse, vaid tagastab selle põhjendatud määrusega. Halduskohtu volitused: Tühistamine; Kohustamine; Keelamine; Hüvitamine; Heastamine; Tuvastamine. Menetlusosalised: Kaebaja; Vastustaja; - Kolmas isik Menetlusosaliste üldised õigused: tutvuda toimikuga ja saada sellest ärakirju; võtta osa kohtuistungist; teada asja arutava kohtu koosseisu; esitada taandusi ja taotlusi; anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tekkinud küsimuste kohta; esitada tõendeid ning võtta osa nende uurimisest; vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele;
osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades. Tsiviilmenetlusõigussuhte objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Tsiviilmenetlusõigussuhte subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt. Kõige rohkem ongi seaduses reguleeritud kohtu käitumine. Teised õigussuhtes osavõtvad subjektid on menetlusosalised, kel omavahel menetlusõiguslik suhe puudub. Tsiviilmenetluse allikad Tsiviilmenetlus ei ole sätestatud vaid ühes kompaktses seaduses. Paljud eriseadused sisaldavad suuremal või vähemal määral sätteid, mis reguleerivad vaidluste lahendamist või annavad kohtule juhiseid asja lahendamiseks menetluse seisukohast. Järgnevalt on esitatud loetelu põhilistest õigusaktidest, mis reguleerivad tsiviilmenetlust: Põhiseadus, rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, tava, õigusteooria e
5)sobivad kõlbelised omadused 35.kriminaalhooldus, selle eesmärk ja teostamine Jälgitakse kriminaalhooldusaluseid isikuid, et nad teeksid neile määratud karistuse ära ja et nad e Kriminaalhooldusalused on: a.isikud, kes kohtu poolt tingimisi karistatud b.ennetähtaegselt vabastatud isikud c.isikud, kellele on määratud karistuseks üldkasuliktöö Kriminaalhooldusabilised teevad seda tööd oma vabast ajast ja tahtest, saamata tasu. 36.menetlejad ja menetlusosalised kriminaalmenetluses; nende õigused ja kohustused Menetlejateks on 1)kohus 2)prokuratuur 3)politsei Menetlusosalised 1)kahtlustatav 2)süüdistatav kolmes erinevas etapis sama isik 3)kohtualune 4)kannatanu 5)tsiviilkostja Kahtlustatava/süüdistatava/kohtualuse õigused 1)õigus teada, milles neid kahtlustatakse ja süüdistatakse 2)õigus anda ütlusi 3)õigus omada kaitsjat kohe esimesest hetkest peale Kaitsjaid võib ühel süüdistataval isikul oll
kohtunik kohtuistungi või muu menetlustoimingu tegemise ajal. Menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Menetlusosalise vande all antud seletuste, tunnistaja ütluste ning eksperdi arvamuse ja vastuste kohta protokollitu tehakse kohe istungil teatavaks, välja arvatud juhul, kui see isik ja istungil osalenud menetlusosalised on nõus, et protokollitut istungil teatavaks ei tehta, ning see ei ole ka kohtu arvates vajalik. Protokolli tehakse parandused asjaomase isiku vastuväite alusel, kui kohus sellega nõustub. Vastuväide, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile.Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast
Notar nimetatakse ametisse eluaegselt, notari tööpiirkonnaks on kindel piirkond, milleks Eestis on maakond. Seadusega on sätestatud ka notari sõltumatuse, erapooletuse ja saladuse hoidmise nõue ning kohustusliku ametikindlustuse ja isikliku vastutuse printsiibid. Notari ametitegevuse üks oluliseid funktsioone ongi see, et notar hoiaks ära õigusvaidlusi ning annaks välja erapooletu ja õiguslikult täpse dokumendi. 45.Menetlejad ja menetlusosalised kriminaalmenetluses. Nende õigused ja kohustused. Menetluste liigid. Menetlejad: kohus, prokuratuur ja politseiprefektuur. Menetlusosalised: kahtlustatav/süüdistatav/kohtualune, nende kaitsjad + kannatanu ja tsiviilkostja. Õigused: *teada, milles kahtlustatakse/süüdistatakse *omada kaitsjat *anda ütlusi *esitada taandusi menetleja suhtes *esitada taotlus/kaebusi *osaleda enda vahistamise juures. Kohustused: ilmuda kutse peale kohale.
õigusemõistmise päeva eest. 44. Kriminaalhooldus, selle eesmärk ja teostamine Peamine eesmärk on muuta ühiskond turvalisemaks, rakendades alternatiive vangistusele. Selline eesmärgi seadmine tugineb eeldusel, et kuriteo sooritanud isiku võib vabadusse jätta, kui lisaks järelvalvele tema üle tehakse ka tööd tema kriminogeense käitumise muutmiseks. Kriminaalhooldustöö koosneb seega kahest poolest järelvalvest ja sotsiaalse kohanemise soodustamisest. 45. Menetlejad ja menetlusosalised kriminaalmenetluses. Nende õigused ja kohustused. Menetlejad: kohus, prokuratuur ja politseiprefektuur. Menetlusosalised: kahtlustatav/süüdistatav/kohtualune, nende kaitsjad + kannatanu ja tsiviilkostja. Õigused: *teada, milles kahtlustatakse/süüdistatakse *omada kaitsjat *anda ütlusi *esitada taandusi menetleja suhtes *esitada taotlus/kaebusi *osaleda enda vahistamise juures. Kohustus on ilmuda sinna kohale kuhu kutsuti. 46. Tõendid ja uurimistoimingud kriminaalmenetluses.
õigusemõistmise päeva eest. 44. Kriminaalhooldus, selle eesmärk ja teostamine Peamine eesmärk on muuta ühiskond turvalisemaks, rakendades alternatiive vangistusele. Selline eesmärgi seadmine tugineb eeldusel, et kuriteo sooritanud isiku võib vabadusse jätta, kui lisaks järelvalvele tema üle tehakse ka tööd tema kriminogeense käitumise muutmiseks. Kriminaalhooldustöö koosneb seega kahest poolest järelvalvest ja sotsiaalse kohanemise soodustamisest. 45. Menetlejad ja menetlusosalised kriminaalmenetluses. Nende õigused ja kohustused. Menetlejad: kohus, prokuratuur ja politseiprefektuur. Menetlusosalised: kahtlustatav/süüdistatav/kohtualune, nende kaitsjad + kannatanu ja tsiviilkostja. Õigused: *teada, milles kahtlustatakse/süüdistatakse *omada kaitsjat *anda ütlusi *esitada taandusi menetleja suhtes *esitada taotlus/kaebusi *osaleda enda vahistamise juures. Kohustus on ilmuda sinna kohale kuhu kutsuti. 46. Tõendid ja uurimistoimingud kriminaalmenetluses.
8) Mitmete naabrusvaidluste ( nt avalikule teele juurdepääsu asjad) odavamaks ja Kiiremaks muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustik jaguneb 15 osaks, kuid 1. kuni 9. osa on võimalik vaadelda kui üldosa, nimetatud osades sisalduv regulatsioon kehtib kogu menetlusele nii esimese astme kohtus, ringkonnakohtus või riigikohtus, hagimenetluses või hagita menetluses. 1) Üldsätted 2) Kohtualluvus 3) Tsiviilasjahind, menetluskulud ja tagatised 4) Menetlusosalised ja nende esindajad 5 )Tõendid 6) Menetlusdokumentide kättetoimetamine 7) Menetlusosaliste avaldused ja taotlused 8) Kohtuistung 9) Menetluse peatumine ja peatamine 10) Hagimenetlus 11) Hagitamenetlus 12) Menetlus ringkonnakohtus 13) Menetlus Riigikohtus 14) Vahekohus 15) Seadustiku jõustumine Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi (TsMS § 1).
3250 krooni on menetluskulu, § 168 lg 4 st saab tagasi 77. A esitas B ja C vastu hagi. Hagis palus A tunnustada A ja B vahel üürisuhte olemasolu. Alternatiivselt palus A, juhul kui kohus leiab, et A ja B vahel üürisuhe puudus, tuvastada, et samas perioodil oli A-l üürisuhe C-ga. Maakohus jättis otsusega B vastu hagi rahuldamata, kuid rahuldas hagi C vastu. C esitab apellatsioonkaebuse, milles palub hagi rahuldamise osas kohtuotsus tühistada. Teised menetlusosalised apellatsioonkaebust ei esitanud. B esitab ringkonnakohtule nõude: palun apellatsioonkaebuse vastuse koostamise eest välja mõista apellandilt 9000 krooni. Kohtuistungil menetlusosalised vastuväiteid kohtukulude osas ei esitanud. Kas B kohtukulu on põhjendatud? Kui jah, siis kellelt tuleks kulu B kasuks välja mõista? TsMS § 165 lg 2: kaashageja või kostja ei kanna menetluses teise kaashageja või -kostja
->Kui kohtulik uurimine on lõppenud, algavad kohtuvaidlused. Kohtuvaidlustes esitab prokurör kõne süüdistatava tegudest ja 3 sellest, kui suurt karistust prokurör nõuab. Kannatanu, tsiviilkostja ja kaitsja esitavad oma seisukohad. Enne kui kohus läheb otsust tegema, saab viimast korda sõna süüdistatav. 1.6. Menetlusosalised, nende õigused ja kohustused KrMS § 16 kohaselt tuleb eristada kahte põhilist kriminaalmenetluse subjektide gruppi: * menetlejad: kohus, prokuratuur ja uurimisasutus; * menetlusosalised: kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik. Kahtlustatav (§ 33) on isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, või isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingule.
HAGIMENETLUS TSIVIILASJAS Raamatu autor Uido Truija Referaat SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Õigusemõistmine tsiviilasjades..................................................................................4 2. Menetlusosalised ja pooled........................................................................................ 5 3. Esindaja kohtus.......................................................................................................... 6 4. Kohtumenetluse keel..................................................................................................7 5. Menetlusdokumentide vormistamine.........................................................................7 6. Tsiviilasja hind (hagihind)..........
Täitemenetlus KONTROLLTÖÖ 1) Menetlusosalised (nende õigused ja kohustused) Üldiselt: Menetlusosalisteks on kõik, kelle õigusi menetlus puudutab, nt eseme kaasomanik, võlgniku abikaasa, seltsinglane, pärija, üürnik jne. Eraldi on seaduses välja toodud isik, kellel on sundtäitmist takistav õigus või nõue, mis annab õiguse saada osa võlgniku vara realiseerimise käigus saadavast rahast, näiteks pandipidaja, reaalkoormatise omaja. Menetlusosaliseks on ka sissenõudja ning võlgnik (käsitleme eraldi allpool).
kaebusi sisuliselt analüüsima. 6. Kokkuvõtteks Nimekiri õiguskaitsevahenditest, mida saab menetluse mõistliku pikkuse tagamiseks või ebamõistliku pik- kuse heastamiseks riigisiseselt kasutada ja mis peavad enne EIK-sse pöördumist olema ammendatud, on Eestis täna juba piisavalt ulatuslik. Kuna parimaks õiguskaitsevahendiks on ennetavad meetmed, mille abil on võimalik kahjulik taga- järg üldse ära hoida, siis peavad menetlusosalised vajadusel kasutama menetluse kiirendamise taotluse esitamise võimalust. Menetlusosalised peavad arvestama, et õiguskaitsevahendite tõhusaks kasutamiseks on vajalik nende endi aktiivne käitumine. Riik peab küll tagama menetluste õige ja kiire läbiviimise, ent ka menetluseosalistel on kohustus jälgida, et nende algatatud või nende suhtes toimuv menetlus ei jääks seisma ega venima põhjusetult. Samuti on Eesti kohtupraktikas tunnistatud, et kui menetluse ebamõistliku
piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Proportsionaalsuse põhimõttele vastavust kontrollib kolleegium järjestikuselt kolmel astmel – kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja vajadusel ka proportsionaalsust kitsamas tähenduses e. mõõdukust.“ Mõõdupärasuse printsiibi põhisisu on seega esitatud kohtulahendis ja seda on käsitletud ka HMSi § 3 lg-s 2. 2.4 Menetlusosaline ja menetluse läbiviimine Haldusmenetluses on menetlusosalised: 1) haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu sõlmimiseks ettepaneku teinud isik (taotleja) 2) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks (adressaat) 3) isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik) 4) haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale
rikkumise eest vastutust haldusõiguste rikkumiste seadustiku või kriminaalkoodeksi alusel; juriidilistele isikutele rakendatakse peamiselt väga erinevaid trahvisummasid; intressid laekuvad vastava maksulaekumise kohta ja trahvid laekuvad alati eelarvesse; maksuvõlglaselt nõutakse esmalt sisse maksuvõlad, seejärel intressid ja muud kohustused. Käibemaks Maksukorralduse seadus * maksude alusseadus Menetlusosalised: 1. haldusakti andmist või toimingusooritamist taotlev maksukohuslane (taotleja); 2. isik, kellele haldusakt või toimik on suunatud (adressaat); 3. muu isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt või toiming puudutab (kolmas isik); 4. haldusorgan, kus peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Maksumenetluse üldpõhimõttes: 1
maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra kohaldatakse kõikidele riiklikele maksudele, kui maksuseaduses ei ole ette nähtud erieeskirju. kohaldatakse kaupade importimisel ja eksportimisel tasumisele kuuluvatele maksudele, kui tollieeskirjades tolliseaduse tähenduses ei ole sätestatud teisiti. kohalikele maksudele niivõrd, kuivõrd kohalike maksude seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maksumenetluses on menetlusosalised: 1) haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev maksukohustuslane (taotleja); 2) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud (adressaat); 3) muu isik, kelle õigusi haldusakt või toiming puudutab (kolmas isik); 4) haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Eesti maksusüsteemi lühiajalugu (täiendav materjal loengus)
4) juhendamiskohustus 5) enesetäiendamise kohustus Kinniseks kuulutatakse 1) lapsendamissaladuse kaitseks 2) perekonnaelu kaitseks / eraelu kaitseks 3) kurjategijad (osad) vabadused 25 20.11. (L) KRIMINAALMENETLUS SEADUS Menetlejateks on 1) kohus 2) prokuratuur 3) politsei Menetlusosalised 1) kahtlustatav 2) süüdistatav kolmes erinevas etapis sama isik 3) kohtualune 4) kannatanu 5) tsiviilkostja Kahtlustatava/süüdistatava/kohtualuse õigused 1) õigus teada, milles neid kahtlustatakse ja süüdistatakse 2) õigus anda ütlusi 3) õigus omada kaitsjat kohe esimesest hetkest peale Kaitsjaid võib ühel süüdistataval isikul olla maksimaalselt 3, ei pea olema advokaat (välja arvatud
kurjategija on võimeline hiljem karistust kandma Karistuse määramisel arvestatakse: · kergendavad asjaolud · raskendavad asjaolud tsiviilhagid kahjud, mis on kannatanutel tekkinud seoses kuriteo toimepanekuga ja kohtukulud. Märgitud avalik kord KRIMINAALMENETLUS SEADUS Kehtib aastast 2004. Menetlejateks on 1) kohus 2) prokuratuur 3) uurimisasutus politseiprefektuur, menetlemine algab sellest tasandist. Menetlusosalised 1) kahtlustatav - peetud kinni kohepärast kuriteo toimepanekut. 2) süüdistatav - saab siis alles kui talle on esitatud konkreetne süüdistus akt. 3) nende kaitsja 4) kannatanu 5) tsiviilkostja Kahtlustatava/süüdistatava õigused 1) õigus teada, milles neid kahtlustatakse või süüdistatakse 2) õigus teada, et tema antud ütlusi võidakse kasutada tema enda vastu.
13. litigation - the process of taking legal action = court action 14. legal aid - payment by the state from public funds for those who cannot afford the services of a lawyer 1. omama õigust kohtu poole pöörduda right of recourse to a court 2. kohtu poole pöörduma take recourse to a court 3. kohtus asju arutama, läbi vaatama adjudicate / hear matters in court, try cases 4. tsiviilhagi civil action 5. menetlusosalised participants in the proceedings 6. pooli esindama represent parties 7. kohtukoosseis court panel, panel of the court 8. kohtunikku taandama challenge a judge 9. kohtus ütlusi andma give statements to a court 10. tõendeid esitama submit evidence 11. kohtuotsuse või määruse peale edasi kaebama appeal against judgment or court ruling 12
märkimisväärset kohtupraktikat, ent Riigikohus on siiski mõningates lahendites hea haldustava põhimõtet täpsustanud. Üldise suundumuse kohaselt on ka halduskohtud hakanud oma otsuseid põhjendades ja haldustegevuse eesmärke seades üha rohkem kasutama hea halduse ehk hea haldustava mõistet. 2.5. Uurimispõhimõte ja selle rakendamine Erinevalt tsiviilkohtumenetlusest tuntud põhimõttele, mille kohaselt menetlusosalised "suunavad" menetluse tulemust omal algatusel tõendeid esitades, kehtibhaldusmenetluses nagu halduskohtumenetluseski uurimispõhimõte haldusorganil lasub kohustus omal algatusel selgitada menetletavas asjas tähtsad asjaolud ja kohustus vajaduse korral koguda selleks tõendeid omal algatusel (HMS § 6). Uurimispõhimõtte sisu HMSi § 6 konkreetsemalt ei käsitle, ent sisu on võimalik tuletada haldusmenetluse seaduse teistest sätetest. Näiteks on HMSi §-s 38 ette
Kaitseala määratlemine: esemeline: mida põhiõigus kaitseb? Isikuline: kes võib põhiõigusele ole teiste menetlusosaliste suhtes objektiivsed. tugineda? 57. Kes on haldusmenetluses menetlusosalised? Millised on nende õigused ja kohustused? Piirangu olemasolu kontroll: kas adressaat on mõjutanud mingit tegevust, seisundit või positsiooni Taotleja: põhiõiguse kandja jaoks ebasoodsalt?
a käskkiri on kaebaja poolt osundatud ulatuses õigusvastane. -jäänud haldusmenetlusse kaasamata, rikutud nii ärakuulamis- kui ka põhjendamiskohustust. oluline on selgitada välja, millal menetlus algas. menetlus algas sellega, et LV kinnitas ettepaneku võtta hoone ajutise kaitse alla eelhaldusakt, sest tegemist juhtumiga, kus tuleb kindlaks teha mälestiseks tunnistamise vajadus. 7 -menetlusosalised on adressaat OÜ Dom, taotleja LV, § 11 menetlusosalised. haldusorgan, mis menetlus läbi viib, ei ole menetlusosaline. oleks pidanud kaasama menetlusse juba enne käskkirja andmist - § 35 lg 2. - ärakuulamine: § 40 lg 1, enne tuleb küsida isiku käest arvamus, siis alles koostada ekspertiis. võttis teadmiseks võimaluse esitada seisukohti, kuid ei teinud seda. - vorminõuded: koormav haldusakt, § 56, tegemist kaalutlusotsusega, otsuses märkida kaalutlus,
- Õigus poolte võrdsusele See põhimõte on osa üldisest õigusest õiglasele kohtulikule arutamisele. Protsessiosalisi tuleb kohelda kogu kohtupidamise käigus viisil, mis kindlustaks neile võrdseed protsessuaalsed võimalused. See nõue hõlmab nt võrdset juurdepääsu toimikutele ja dokumentidele, võimalust ühesugustel tingimustel kutsuda eksperte, kuulata üle tunnistajaid. - Õigus põhistustega kohtuotsusele Nõue kohustab kohtuid oma otsuseid põhjendama, et menetlusosalised ja avalikkus saaksid teada otsuse põhjused ja süüdistatav saaks kasutada võimalust otsus edasi kaevata kõrgemasse kohtusse. Kohtutele jääb suur otsustusvabadus kohtuotsuste sisu ja struktuuri osas ja põhjendatud kohtuotsuse nõue ei t'henda, et selles peaks olema käsitletud igat argumenti. - Õigus ausale tõendite esitamisele Võistlevuse ja poolte võrdsuse põhimõttest tuleneb süüdistatava võimalus tutvuda süüdistusmaterjalidega
erapooletuses ei ole põhjust kahelda. (2) Kohtunik ega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muu isik ei või avaldada nõupidamise ajal toimunud arutlusi. Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu. Variant II: nõupidamistoas viibisid kohtuniku kolleegid välismaa kohtust, kes viibisid kogemuste vahetamise programmi raames Eestis. 2. seminar IV. Menetlusosalised, esindajad ja nõustajad V. Kohtualluvus 1. AS A esitas hagi B vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja valduse väljanõudmiseks Tallinna kesklinnas asuvale maatükile. B leidis, et menetluse tegelik eesmärk on tema maine kahjustamine ja ,,pankrotistamine" ning taotles, et hagi allkirjastanud A juhatuse esimees C kaasataks menetlusse kolmanda isikuna. Kohus tegigi määruse C kaasamise kohta menetlusse kolmanda isikuna
füüsiline isik, kes seaduse alusel täidab avaliku halduse ülesandeid. Lepingu sõlmimise protsess 1. Analüüsi koostamine. 2. Haldusülesande täitmiseks volitamise otsuse tegemine: · pädevus; · otsuse sisu. 3. Lepingu sõlmimine: · lepingu sõlmimise pädevus; · kohustus viia läbi riigihange; · lepingu tingimused · Lepingu avalikustamine ja jõustumine. Haldusmenetluses on menetlusosalised: 1) haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu sõlmimiseks ettepaneku teinud isik (taotleja); 2) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks (adressaat); 3) isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik); 4) haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile
• Esitab mittetehnilist kokkuvõtet, kus ei kasutata tehnilist zargooni Täiteva KMH aruanne peab sisaldama: • Taotlus ja kaasuvad tegevused • KHM osapoolte nimed; • Üldsuse konsulteerimise tulemused; • kaalutud alternatiivsed võimalused; • peamiste oluliste negatiivsete keskkonnamõjude kirjeldus • peamiste oluliste negatiivsete keskkonnamõjude leevendamise meetmed; • peamised probleemid ja kahtlused, mida menetlusosalised tõstatasid avalikustamise käigus KMH LÄBIVAATUS: Määrab, kas KMH aruandes on keskkonnaprobleemidele adekvaatsed hinnangud ja piisavalt vastavat ja kvaliteetset informatsiooni otsustajatele. Keskkonnaraport (KR) on formaalne dokument, mis sisaldab infot arendaja kohta ja infot sõelumise, piiritlemise, eelhindamise, alternatiivide jne. kohta. Tavaline nõue hõlmab ka mitte- tehnilist kokkuvõtet laiemale publikule ja arusaadav ka poliitikule
● Uurimispõhimõte - Vajalik siis kui esineb osapoolte konflikt. Haldusorganil on kohustus välja uurida menetluses toimuvad asjaolud (Vajalikud dokumendid asja otsustamiseks). Kodanikku ei tohi kurnata! ● Vabadus ja andmekaitse - Andmete kogumise viis peab olema “kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes” (HMS § 3 lg 2). Tõendite kogumisel ning toimikute koostamisel tuleb arvestada avalikkuse ning andmekaitse põhimõtetega (HMS § 7). 12) Menetlusosalised haldusmenetluses (taotleja, adressaat, kolmas isik, kelle õigusi või kohustusi võib haldustoiming puudutada, haldusorgan) ● Taotleja - Taotleja on isik, kes on esitanud taotluse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks või teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks. ● Adressaat - Üldjuhul langevad haldusakti taotleja ja haldusakti adressaat – isik, kellele haldusakt on suunatud – kokku. Seda põhjusel, et reeglina taotletakse mingit soodustust endale.
PANKROTIÕIGUSE EKSAM 1 . Pankroti mõiste, eesmärgid, menetlusosalised ja pankrotimenetluse õiguslik tähendus. Pankrot on kohtumäärusega väljakuulutatud võlgniku maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Is. Comi kriteeriumid millises liikmesriigis on/oli võlniku (eelmine) elukoht, kus on toimunud kutsetegevus jne. Tegemist tõendamiskohustusega, pead ära suutma tõendada kus huvi kese. Ühe sama aegselt võib toimuda mitmeid menetlusi, erinevate riikide teisesed menetlus osalised peaksid hea tava järgi oma vahel suhtlema ning edastama andmeid teiste riikide menetlusosalistele. Võib juhtuda olukordi kus valdkond on ülereguleeritud või puudub regulatsioon. Nii eksivad kohtunikud kui ka menetlusosalised. KÜSIMUSED KORDAMISEKS Edasikaebamise võimalikkus pankrotimenetluses PankrS § 3 lg 2 sätestab, et pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses sätestatut. Tsiviilkohtumenetluses reguleerib edasikaebamise tähtaega TsMS § 661 lg 2, mille kohaselt määruskaebuse üldine esitamise tähtaeg on 10 päeva. Hagita asjas tehtud menetlust lõpetava määruse peale on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Edasikaebamist
mis on vastu olus seadusega. Tavaliselt seotud isiku käitumise kujundamisega ja keskkonnasäästliku kasutamisega. Nt õhusaastetasu. Veoreostustasu, keskkonnasaastetasu. Samuti suunavad säästlikule kasutamisele nt kruusa eest makstakse vms.. 7 Maksukorralduse seadus * maksude alusseadus Menetlusosalised: 1. haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev maksukohuslane (taotleja); 2. isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud (adressaat); 3. muu isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt või toiming puudutab (kolmas isik); 4. haldusorgan, kus peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmise või toimingu sooritamise kohta. Maksumenetluse üldpõhimõtted: 1. uurimispõhimõte
ajakulu, siis kaasuse põhiprobleemide õigeaegne tuvastamata jätmine võib kaasa tuua terve lahenduskäigu ebaõnnestumise. Seepärast peetakse oluliseks, et juba enne kaasuse lahendamisele asumist – nt lahenduskäigu märksõnalise kavandi abil – selgitatakse välja, millised on kaasuse peamised õiguslikud probleemid. Tehiolude osas tuleb hoiduda igasugusest fantaseerimisest. Kui kaasuse faktoloogiast ei selgu vastupidist, siis tuleb eeldada, et õigussuhte osalised (haldusorgan, menetlusosalised jne) on käitunud õiguspäraselt, st neile aspektidele ei pea lahenduskäigus tähelepanu pöörama. Nt kui kaasuses ei ole vihjeid sellele, et kohtutäitur peaks menetlusest keelduma või haldusorgan oleks asja otsustamisel olnud erapoolik, ei pea hakkama tema erapooletust analüüsima. Kui kaasuse tekstist ei nähtu asjaosaliste vaidlust faktiliste asjaolude üle, siis tuleb eeldada, et asjaosaliste faktiväited on tõendatud.
kehtetuse.58 IV. Menetluslikud küsimused Pädevuse puudumisel on halduskohtul kohustus kaebus läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1). Pädevusse mittekuuluva asja lahendamine kujutab endast menetlusnormi rikkumist. Kui kaebus on ekslikult menetlusse võetud, tuleb halduskohtul jätta kaebus läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 1 p 1). Paraku ei ole pädevuse piiritlemine lihtne, mistõttu võib juhtuda, et esimese astme halduskohus teeb asjas sisulise otsuse ilma, et kohus ja menetlusosalised pädevuses kahtleks. Apellatsiooni- ja kassatsioonikohtutel tekib sellisel juhul küsimus, kas kaebust on ka nüüd veel võimalik jätta läbi vaatamata. TsMS § 631 lg 3 välistab tsiviilasjas maakohtu poolt otsuse apelleerimise ainuüksi motiivil, et asi oleks tulnud lahendada halduskohtus. Riigikohus on sisuliselt sama reeglit kohaldanud ka vastupidises situatsioonis st juhul, kui halduskohus on teinud tsiviilõiguslikus vaidluses otsuse ilma, et
annaabi.ee 
