Kodused ülesanded 1-20 Ülesanne 8 13-aastane noormees soovis asuda äriühingusse tööle, et teenida raha jalgratta ostmiseks. Äriühingul oligi suveks vaja jäätisemüüjaid. · Millistel tingimustel on võimalik temaga tööleping sõlmida? 13-14-aastase alaealisega võib sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö)(TLS §7 lg4). Töölepingu sõlmimiseks on vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Esindaja nõusolekuta sõlmitud leping on tühine, v.a. juhul, kui seaduslik esindaja selle hiljem heaks kiidab(TLS §8 lg1). Töölepingu sõlmimiseks alaealisega peab tööandja taotlema tegevuskohajärgselt inspektorilt nõusoleku (TLS §8 lg3). · Milliseid dokumente tuleb nõuda? Vanema kirjalik nõusolek, isiklikud kontaktandmed, tööinspektori nõusolek · Millise töölepingu t...
Õigusõpetus Tsiviilõiguse Ül. 1-20 Margus Tanneberg 121028IAPB 1. Aadu M.ei valinud õiget sõidukiirust ja sõitis oma sõiduautoga Nissan Primera vastu Rein R.-i kodu aeda. Aed purunes 6 m pikkuselt. Aadu M.tegi ettepaneku kannatanule, et ta remondib ise täielikult aia. Kannatanu sellega nõus polnud. Siis Aadu M. tegi ettepaneku, et ta hüvitab rahas aia parandamise. Kannatanu ei olnud ka sellega nõus. 1.1. Milline oleks selles asjas mõistlik lahendus, mille kannatanu peaks vastu võtma? Põhimõtteliselt võiks kannatanu politsei kutsuda, kes lahendaks olukorra, sest tegu on liiklusõnnetusega, aga Rein võiks võtta vastu Aadu pakkumise, et too maksab aia parandamise kinni. Samuti on võimalikkohtusse pöörduda. 2. Jüri, S. kui suuremat kasvu mees ei leidnud ka pika otsimise peale endale sobivat ülikonda. Siis otsustas ta tellida ülikonna rätsepatöökojast. Ettenähtud tähtajaks oli ülikond valmis, kuid osutus väikeseks ja ei vastanud mõõtudel...
V EHITUSÕIGUS V-1 Aiandusühistu Kuldnoka liige Mati R. sõlmis OÜ-ga Ehitusmehed lepingu, mida nad nimetasid töökokkuleppeks. Lepingu kohaselt kohustus OÜ ehitama Mati R. aianduskrundile betoonist vundamendiga majandushoone. Osaliselt kasutas OÜ ka oma ehitusmaterjale. Kumb pool milliseid materjale kasutab, oli näidatud lepingule lisatud loetelus. Ehitamise lõpetamise ja hoone üleandmise-vastuvõtmise tähtajaks oli 20. oktoober 2010.a. 18. oktoobril oli ka ehitus põhiliselt valmis, jäid teha vaid mõned maalritööde parandused. 18. oktoobri öösel aga oli tugev äike ja välgulöögist süttis puidust majandushoone ning põles vundamendini maha. OÜ nõudis Mati R-lt tööde maksumuse tasumist, viidates sellele, et nende vahel oli sõlmitud tööleping ja samuti nõudis OÜ tema poolt 200 000 krooni eest tarnitud materjalide tasumist, mis hävisid tules. Mati R. keeldus tööde eest tasumast motiivil, et tema poolt polnud tööd vastu võetud. Ta keeldus ka OÜ...
...................................................................................................16 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................17 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................18 SISSEJUHATUS Selle referaadi aluseks võtan Raul Naritsa „Õiguse Entsüklopeedia“ ja Advig Kirise, Poigo Nuuma, Ants Kukruse ning Enno Oidermaa „Õigusõpetuse“ õpiku. Peamiselt koostangi selle referaadi nende vaatenurgast lähtudes. Selles referaadis on põhiteemadeks küll õigusnormid ja õigussüsteem, aga käsitlen üsnagi põhjalikult ka sotsiaalseid norme, kuna õigusnormid kuuluvad ka sotsiaalsete normide hulka. Pööran tähelepanu ka erinevate sotsiaalsete normide liikidele, õigusnormi loogilisele struktuurile, kuid ka erinevatele õigusharudele ning juriidilisele faktile.
Kui kinisasi on olnud sama isiku katkematus valduses 30 aastat ja kinnisasi pole kinnistusraamatusse kantud, sellel puudub omanik või omanik on enne valduse algust surnud, võib valdaja nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna. Kinnisomand lõpeb kinnistusraamatust kustutamisega, samuti kinnisasja täieliku hävimisega. 4 1 Kinnisasi ja vallasasi – eesti.ee [WWW] https://www.eesti.ee/est/raha_ja_omand/omand_ja-_vara/kinnisasi 2 Kiris A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2003). Õiguse Alused. Tallinn. Lk 146-147. 3 Asjaõigus – Claudius Õigusbüroo. [WWW] http://www.claudiuslaw.com/et/oigusteenused-asjaoigus#kinnisomand 4 Kiris A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2003). Õiguse Alused. Tallinn. Lk 147. 4 1.3. Kinnisomandi ulatus 1.3.1. Ruumiline ulatus Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool, sügavuseni
et/keskused/vanaraamatukeskus/hortuslibrorum/hortus-librorum-31 4. Kangor, E. (2014). Postkaardid ja nende kogumine. SlideShare. Kasutatud 03.11.2015 http://www.slideshare.net/eerokangor/postkaardid-ja-nende-kogumine 5. Kangor, E. (2015a). Postkaartide ja nende kogumise ajaloost Euroopas ja Eestis I. Raamatukogu, 2, 32-34. Kasutatud 03.11.2015 http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:244429 6. Kirega kogumisest. Eesti koguja. Kasutatud 03.11.2015 http://www.ecu.ee/?y=111&z=263 7. Oidermaa, J-J. (2014). 1. oktoobril 1869 väljastati esimene postkaart. ERR Novaator. Kasutatud 03.11.2015 http://novaator.err.ee/v/teaduslugu/099bf9bc-d990-4eed-92fd-3c4b0cfe66a9 8. Tanner, A. (2013). Käru postkontor, tähitud postkaart Saksamaale, 1938. Postiajalugu. Kasutatud 04.11.2015 http://postiajalugu.ee/karu-postkontor-tahitud-postkaart-saksamaale-1938/ 8 Lisad Pilt 1 Piltpostkaart aastast 1899 (Allikas: Oidermaa, 2014)
üksnes selles ulatuses, mis on kinnistuomaniku põhjendatud huvi. Seal, kus lõppeb õigustatud huvi, lõppeb ka kinnisomandi ulatus. Kinnisomand ei ulatu maapõues asuvale maavarale, mis on rahvusliku tähendusega. Omanik ei või keelata tegevust sellises kõrguses või sügavuses, kuhu tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Kui tegevus väljaspool omaniku 3 Tiivel, R. (2003). Asjaõigus. Tallinn: Juura. 166 lk. 4 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. (2012). Õigusõpetus. Tallinn: Külim. 129 lk. 5 Tiivel, R. (2003). Asjaõigus. Tallinn: Juura. 167 lk. 5 huvi ulatust rikub tema õigusi, on tal õigus nõuda oma õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. 6 1.1.4. Kinnisomandi ulatus veekogudele Kinnisomand laieneb ka veekogule, mis tervenisti asub ühe kinniasja piires. Kui veekogu asub
1.2. EESMÄRK Pankrotimenetluse eesmärk on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku varast pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest PankrS ettenähtud korras. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused (PankrS § 2). 1 A. Kiris, P. Nuuma, A. Kukrus, E. Oidermaa. Õigusõpetus. Tallinn: Külim 2009, lk 249. 2 Ibid, lk 249. 6 Oluline on võimalikult palju vähendada võlausaldajatele tekkivat kahju ja võimaluse korral säilitada võlgnikule edasise ärilise tegevuse võimalus.3 1.3. PÕHJUSED Füüsilise isiku pankroti põhjuseks võib olla liiga suure laenukoormuse võtmine, samuti kui ta
TÖÖÕIGUS. ÜLESANNETE KOGU Ülesanne 201 · Missugust vastutust kannab laohoidja? Vastavalt TLS § 75 lg 2 varalise vastutuse kokkuleppe kehtib üksnes juhul, kui see on sõlmitud kirjalikult. See tähendab seda, et töötaja ja tööandja on sellise kokkuleppe sõlminud eraldiseisva dokumentina ja on sellele omakäeliselt alla kirjutatud. Kuna laohoidjaga ei olnud sõlmitud varalise vastutuse kokkuleppet, siis ei kanda ta vastutust kahju eest. · Kuidas toimub kahju sissenõudmine? Kahju eest vastutab juhataja ainult siis, kui tema töölepingus oli kirjutatud, et ta peab kontrollima eelmise juhataja tööd, kuna vastavalt TLS § 1 lg 1füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd töölepingu alusel. Juhul, kui juhataja töölepingus selline kirjand puudub, kannab kogu vastutust tööandja, kuna ei kontrollinud eelmise juhataja tööd ennem, kui läks töölt ära. · Kas vastutab ka äriühingu juhataja? Äriühi...
§118 Raske tervisekahjustuse tekitamine Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Tea Talupoeg 2017 Mõisted • Karistus • Süütegu=kuritegu/väärtegu • Kriminaalkoodeks=karistusseadustik • Süüteokooseis • Objektiivsed ja subjektiivsed tunnused Karistusseadustik • Süütegude temaatikat käsitlev Eesti seadus • Seadustik vastuvõetud 6.juunil 2001 ning jõustunud 1.septembril 2002 • Enne karistuseadustikku kehtis Eestis kriminaalkoodeks • § 1. Karistusseadustiku üldosa kohaldamisala • (1) Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse käesoleva seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. • (2) Karistusseadus käesoleva peatüki tähenduses on käesolev seadustik või muu seadus, mis näeb ette karistuse süüteo eest. KarS§118 • Raske tervisekahjustuse tekitamine kuulub KarS§118 9.nda peatüki alla,mis k...
KUIDAS LAHENDADA KAASUSEID Väljavõte Advig Kiris, Ants Kukrus, Enno Oidermaa. ÕIGUSE ALUSED. Tööõigus. Ülesannete kogu. 2010. ...Kaasusülesannete lahendamisest 1 Kaasusülesannete lahendamise eesmärk on üliõpilasel õppimise protsessis omandatud teoreetiliste teadmiste kinnistamine nende rakendamise kaudu konkreetsetes elulistes situatsioonides ning teatud kogemuste omandamine õigussuhtele ja selle subjektide käitumisele juriidilise hinnangu andmiseks. 2 Ülesande lahendamist peab alustama kaasuses kirjeldatud juhtumile üldise
vastupidavad, kartmatud ja harjunud vastuvaidlematult oma ülemuste käske täitma. Spartiaadid kandsid lahingus kiivrit, rinnakaitset, suur ümmargust kilpi, oda ja lühikest mõõka. Samal ajal olid spartiaadid üsna harimatud. ATEENA JA SPARTA Kasutatud allikad: 6. Kl Vanaaeg õpik II osa Wikipedia Egert Oidermaa 6. Klass Viluste Põhikool 26.02.2010
................................12 VIIDATUD KIRJANDUS.............................................................................................................13 SISSEJUHATUS Demokraatia on selline valitsemisviis, kus riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Demokraatiat iseloomustab poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine. (Kiris, Kukrus, Nuuma, Oidermaa, 2009, lk 23) Kõige paremini on demokraatiat defineerinud Ameerika Ühendriikide president Abraham Lincoln (1809-1865), kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides (Olenko, Toots, 2005; Saarts, Roosmaa, 2014). Demokraatlik võimukorraldus on ligi 2500 aastat vana (Raudla, 2009, lk 26). „Mõiste tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos (rahvas) ja kratos (võim) ning pärineb Antiik-Kreekast.“ (Raudla, 2002, lk 11)
rahva pool kontrollitav. Seda iseloomustab poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine praktikas. Demokraatia olulisteks tagatisteks on võimude lahususe põhimõtte järgimine, sõltumatu kohtu olemasolu ja seaduslikkuse printsiibist kinnipidamine. Selle nõuetele vatsab tänapäeval kõige täielikumalt õigusriik (Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. 2003) Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite või rahva poolt valitud esindajate kaudu (http://et.wikipedia.org). Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule (st puuduvad valimistsensused) ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane
mai 1938 12. oktoober 1939) · Kaarel Eenpalu peaminister · Aleksander Jaakson haridusminister · Albert Assor kohtuminister · Leo Sepp majandusminister · Artur Tupits põllutööminister · Richard Veermaa siseminister · Oskar Kask sotsiaalminister · Paul Lill sõjaminister · Nikolai Viitak teedeminister · Karl Selter välisminister 8 · Ants Oidermaa minister (alates 30. jaanuarist 1939) Teenetemärgid · Riigivapi teenetemärgi I klass (22. veebruar 1939) · Valgetähe teenetemärgi I klass (23. veebruar 1938) · Eesti Punase Risti teenetemärgi I klass (2. mai 1935, II klass 19. veebruaril 1927) · Kotkaristi teenetemärgi I klass (27. mail 1930) Lisa 9 Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Kaarel_Eenpalu http://www.president.ee/et/vabariik/riigipead.php
Juhised kaasuste lahendamiseks Põhilised materjalid kaasuste lahendamiseks on õpik, asjaõigusseadus, asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne , võlaõigusseadus ja tsiviilseadustiku üldosa seadus. 24.04.2015 toimub õigusõpetuse loeng ja harjutus. Selleks ajaks peavad olema ka ülesanded lahendatud ja need tuleb siis esitada paberkandjal õppejõule. Kuna 24.04.2015 toimub ka harjutus, siis sellest osavõtt on kohustuslik. Enno Oidermaa TTÜ ÕI lektor, Ph D 14.04.2015 1. Aadu ja Arno olid sõlminud suulise lepingu. Arno oli rikkunud leppingut kui ta ei tasunud lubatud hinda kokkulepitud ajaks ära, seega VÕS §100 alusel on Aadul (võlausaldajal) õigus nõuda kohustuse mitte täitmise eest viivist või lepingust loobuda ja oma auto tagasi nõuda. 2. 3.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majandusõiguse õppetool Anastassia Toming, 072710 MIS PROBLEEME VÕIB TEKKIDA ETTEVÕTETE ÜHINEMISEL, JAGUNEMISEL VÕI ÜMBERKUJUNDAMISEL? Essee õppeaines Äriõigus Õppejõud: dotsent Enno Oidermaa Tallinn 2008 2 Mina tahaksin käsitleda probleeme, mis võivad tekkida ettevõtete ühinemisel, jagunemisel või ümberkujundamisel. Arvan, et need probleemid on tõesti aktuaalsed. Proovin ka välja pakkuda, kuidas võib nendest probleemidest hoiduda. Eestis on tohutult palju (umbes 40 000) erinevaid ettevõtteid ja nende arv pidevalt kasvab. Muidugi mõned neist ühinevad, mõned jagunevad, mõned kujundavad ümber,
osalema dokumenteeritavate ehitustööde ülevaatusel; esitatavad märkused ja ettepanekud esitama kirjalikult ja allkirjastatult; täitma ehitamise käigus ehitise ja ehitamise ohutuse eesmärgil kehtestatud nõudeid; kontrollima ehitusettevõtjale tehtud ettekirjutuste täitmist. 11 October 20, 2009 5.1 Kasutatud materjalid: Oidermaa, E. Ehitusõigus, Tallinn 2007 Oidermaa, E. Ehitusõigus. Lisad, Tallinn 2007 Ehituse omanikujärelevalve kord https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=229610 Ehitusseadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13198706 Omanikujärelvalve Käsunduslepingu Üldtingimused -http://www.mkm.ee/index.php? id=345310 12
suulise kokkuleppe alusel tööd teha mitte rohkem kui kaks nädalat. Kuna tegemist on kahepoolse kokkuleppega, siis võivad tööandja ja töötaja läbirääkimiste teel lepingusse lisada veel omapoolseid täiendavaid tingimusi, mis ei ole vastuolus töölepingu seadusega. Sellegipoolest on olemas andmed ja tingimused, mis peavad kindlasti lepingus kirjas olema ja seetõttu on võimalik töölepingu tingimusi liigitada kohustuslikeks ja täiendavateks tingimusteks. 1 Kiris, Kukrus, Nuuma, Oidermaa 2007, lk 258 4 Töölepingu kohustuslikud tingimused ja andmed on sätestatud töölepingu seaduse §-s 5 lõikes 1, need on: 1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; 3) tööülesannete kirjeldus; 4) ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg;
JÜRI GÜMNAASIUM Elmo Nüganen Referaat Mauri Oidermaa 6.D Jüri 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 KANARBIK............................................................................................................... 5 ÜMARLEHLINE HUULHEIN....................................................................................... 6 KOKKUVÕTE...............................
riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval. 3) Tööandja majandustulemusest maksmisele kuuluv osa tuleb töötajale maksta pärast osa kindlaksmääramist, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest. 4) Tööandja peab kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. KASUTATUD KIRJANDUS: Raamat: ,,Õigusõpetus" Adving Kiris, Ants Kukrus, Poigo Nuuma, Enno Oidermaa Internet: https://www.riigiteataja.ee/akt/830458 http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B6%C3%B6leping http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=1&lastmenu=84&career_style= https://www.eesti.ee/est/teemad/kodanik/too_ja_ettevotlus/tootamise_alused/tooleping
Õiguse aluste aine seisukohalt järeldan, et antud teema juriidiliseks subjektiks on juriidiline isik. Juriidilise isiku objektiks on juriidilise isiku esemed, õigused, vara, sealhulgas ka kinnisvara( kui on), lepingud, põhikirjad jne. Käsitletava teema juriidiliseks faktiks on juriidilise isiku asutamine, muutmine ja/või lõpetamine ning seda reguleeriv õigusnorm. 11 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. (2012). Õigusõpetus. (3. tr). Tallinn: Külim. 422 lk. 2. Äriseadustik. Riigikogu. Vastu võetud 15.02.1995- RT I 1995, 26, 355 3. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Vastu võetud 27.03.2002- RT I 2002, 35, 216 12
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majandusõiguse õppetool FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA Referaat õppeaines Äriõigus TTO0020 Juhendaja: dotsent Enno Oidermaa Üliõpilane: Tallinn 2012 Sissejuhatus Käesoleva referaadi ülesandeks on anda ülevaade füüsilisest isikust ettevõtjast, tema tegevusest ja sellega seotud toimingutest. Ettevõtjana peab FIE arvestama väga paljude seadustega ning seetõttu on õigete otsuste tegemine suhteliselt raske. Antud referaat kajastab tähtsamaid tegevusi FIE ettevõtlusega alustamisel, tegevuse käigus ning kirjeldab ka ettevõtte lõpetamise korda.
- ehitusekäigus tehtud täiendavate uurimistööde andmed, - aktid ja fotod varjatud tööde tegemiste kohta, - ehituse töökoosolekute protokollid . Teostusdokumendid antakse hoone vastuvõtmisel tellijale üle. Ehitusprojekti vastavuse hindamiseks ehitusprojektile ettenähtud nõuetele võib tellida ehitusprojekti ekspertiisi vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 16 20.02.2012 "Ehitusprojekti ekspertiisi tegemise kord". 4 KASUTATUD ALLIKAD Enno Oidermaa, Ehitusõigus, 2007 http://dpprojekt.ee/ http://www.hot.ee/avoseppel/est_osad.htm http://www.tempt.ee/
Kohtuniku iga-aastane puhkus on maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunikel 49 kalendripäeva, Riigikohtu kohtunikel 56 kalendripäeva. Kohtunik kannab distsiplinaarvastutust süüliselt ametikohustuste täitmata jätmise või mitte kohase täitmise eest kui ka vääritu teo eest. Karistuseks võib olla noomitus, rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses, ametipalga vähendamine kuni 30% kuni üheks aastaks või ametist tagandamine. KASUTATUD KIRJANDUS Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. (2009) Õigusõpetus. Tallinn: Kirjastus Külim. Riigikohus http://www.nc.ee/?id=17 15
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Aleksandra Lobanina LEEBUSPROGRAMM Referaat Õppejõud: Enno Oidermaa Tallinn 2011 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Millisel kaalutlusel peaks olema leebe ettevõtja suhtes,kes on osalenud kartellis ja pannud teadlikult toime jämeda konkurentsiõiguse rikkumise?Komisjon peab kartellis osalemist väga tõsiseks,kuna tegemist on tõsisema konkurentsipiiranguga,millega kaaneb hinnatõus,tarbija valikuvõimaluste vähenemine ja kahju tööstusele.Ennetutegevus on võtmeks rikkumiste arvu vähendamisel
mõlemal osapoolel on õigus varasema etteteatamise korral leping üles öelda. Mõlemad osapooled on kohustatud täitma töölepingus ettenähtud 9 kohustusi. Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused on juriidiliselt määratletud ning need on omavahel koordineeritud. KASUTATUD KIRJANDUS 1) Heino Siigur (2009) Töölepingu seadus. Tallinn: Kirjastus Ilo 2) Advig Kiris, Ants Kukrus, Poigo Nuuma, Enno Oidermaa (2007) Õigusõpetus. Tallinn: Kirjastus Külim 3) Riigikogu. Töölepingu seadus RT I 2009 https://www.riigiteataja.ee/akt/117122015084 4) Eesti e-keskkond; Töökeskkond ja personal https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/tookeskkond_ja_personal 10
kehastatud võimuloleva klassi, poliitilise partei, hunta, rahva või rahvuse huvid; Õigus on üldkohustuslike normide kogum; Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga; Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 28-30 Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Õiguse sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele. Õiguse juriidiliseks käsitluseks võib pidada seda, et õigus on käitumisreeglite (normide)
juunil 1942) Siseminister, Peaministri asetäitja · Albert Assor (suri 16. septembril 1943) Kohtuminister · Artur Tupits (suri 28. oktoobril 1941) Põllutööminister · Leo Sepp (13. detsembril 1941) Majandusminister · Paul Kogerman Haridusminister · Nikolai Reek (hukati 8. mail 1942) Sõjaminister · Nikolai Viitak (hukati 24. aprillil 1942) Teedeminister · Oskar Kask (hukati 13. aprillil 1942) Sotsiaalminister · Ants Oidermaa (mõisteti surma 2. juulil 1941) minister 1. Valitsus vabastati ametist Nõukogude Liidu nõudel 21. juunil 1940 ja järgnevalt kõik valitsuse liikmed arreteeriti Nõukogude okupatsioonivõimude poolt. Järgmine seaduslik Vabariigi Valitsus astus ametisse 18. septembril 1944 ja alles sellest ajast lõppesid seaduslikult Jüri Uluotsa valitsuse volitused. 2. 1. detsembril 1943 nimetati Johan Holbergi ametlikult Sõjaministriks ja ta ise
õigunorme, mis on abiks õigusselguse loomisel ning ühtlasi ka olulised uuritava seaduse valdkonna õiguslike tähenduse kontekstis, näiteks: KarS § 22. Osavõtja (1) Osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja. (2) Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. (3) Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. 48 A. Kiris. A. Kukrus. P. Nuuma. E. Oidermaa. Õigusõpetus. Külim. Lk. 44. 25 Määruse § 17 lõige 1 ütleb expressis verbis, et välditakse lühendite, sulgude ja tähiste kasutamist. Antud paragrahvi vastavust võiks KarS'i puhul kinnitada, et ei esine lühendeid, sulge ega tähiseid. Olukorra muudab aga mittevastavaks, kui arvesse võtta ka kõnealuse
Horisont (online), (03.2006) http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel704_677.html (18.05.2016) Kuul M. 2011. Teadlane ja narkoärikas ajasid ravimijäätmete äri. Eesti Rahvusringhääling (online), (11.05.2011) http://uudised.err.ee/v/eesti/2da35e80-64b7-4921-8569-cdceffc5578d (07.06.2016) Lillenberg, M., Haiba, E., Nei, L. 2012. Ravimijäägid looduskeskkonnas. Eesti Loodus (online), (06.2012) http://www.eestiloodus.ee/artikkel4679_4623.html (03.05.2016) Oidermaa, J. J. 2016. Merebioloog: ravimijäägid ohustavad Läänemere elustikku. Eesti Rahvusringhääling (online), (20.05.2016) http://novaator.err.ee/v/16a1916b-9c55-4fef-acd6-dd453d8cca2f/merebioloog- ravimijaagid-ohustavad-laanemere-mereelustikku (09.06.2016) Paavle, Silja. 2015. Ravimiamet: apteek peab vanad ravimid vastu võtma ka siis, kui inimene ei soovi oma nime avaldada. Õhtuleht (online), (02.07.2015). http://www.ohtuleht
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOTSIAALTEADUSKOND ÕIGUSE INSTITUUT Õigusõpetus Tsiviilõiguse ülesanded Juhendaja: Enno Oidermaa Dotsent Tallinn 2012 1. Aadu M.ei valinud õiget sõidukiirust ja sõitis oma sõiduautoga Nissan Primera vastu Rein R.-i kodu aeda. Aed purunes 6 m pikkuselt. Aadu M.tegi ettepaneku kannatanule, et ta remondib ise täielikult aia. Kannatanu sellega nõus polnud. Siis Aadu M. tegi ettepaneku, et ta hüvitab rahas aia parandamise. Kannatanu ei olnud ka sellega nõus. 1.1
Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Tööandja võib töölepingu üles öelda erakorraliselt seoses töömahu vähenemisega või töötajast tuleneval põhjusel. Referaadi kolmandas osas vaadeldakse töötaja ja tööandja kohustusi. Töötaja kohustused on juriidiliselt määratletud ning tööandja kohustustega seotud. 19 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. (2012). Õigusõpetus. (3. tr). Tallinn: Külim. 422 lk. 2. Muda, M., Orgo, I-M., Tavits, G., Treier, T. (2003). Tööõigus. Tallinn: Juura. 296 lk. 3. Töölepingu seadus. Riigikogu. Vastu võetud 17.12.2008 - RT I 2009, 5, 35 4. Rando Maisvee, Eversheds Ots & Co. (2011). Tööõigus. [WWW] http://www.audiitorkogu.ee/docs/Koolitus/randomaisveetoooigus3slaidilehel.pdf (25.09.2014) 5. Töötaja ja tööandja kohustused konspekt. [WWW] http://www.eakl.ee/infoleht/TLS/03_kohustused
ehk karistuste määramisel ja kes lisaks soovivad saada ka veidi ajaloolist infot Eestis praegu kehtiva ning varem kehtinud karistusõiguse kohta. Olen jaotanud referaadi peatükkideks ning alapeatükkideks, et oleks lihtsam mõista iga osa eraldi. Referaadi kirjutamisel kasutasin Riigiteataja seaduste väljaandeid, Eesti Vabariigi karistuseadustikku, Eesti Vabariigi põhiseadust, A. Kirise, P. Nuuma, A. Kukruse ja E. Oidermaa poolt koostatud Õigusõpetuse õpikut ning muid erialalisi raamatuid ja väljaandeid. Kirjutan allikatele tuginedes ja viidates, kuidas toimib karistusseadustik, seletan lahti mõisted, toon näiteid elust enesest jpm. 1. KARISTUSÕIGUSE ÜLESANDED JA PÕHIMÕTTED Üldises õigussüsteemis on karistusõiguse üleanne määrata karistus tegude eest, mis on seadusevastased. Karistusõigus peab kaistma isiku kui õigussubjekti hüvesi, tegema kindlaks, et ei piirataks isikuvabadusi
looveesti.ee/alusta-ettevotlusega/asjaajamine.html [2] EAS. [Online]. http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/ettevotlusega- alustamine/asjaajamine/leping [3] Justiitsministeerium. (2013, November) Eesti.ee. [Online]. https://www.eesti.ee/est/teemad/oigusabi/lepingutega_seonduvad_kusimused/mis_on_leping [4] Meelis Masso, Paavo Koch, Ivar Tammemäe, Heli Laas, and Jaan Kurvet, Lepingute Sõlmimine. Tallinn: Pandekt OÜ, 2009. [5] Advig Kiris, Ants Kukrus, Poigi Nuuma, and Enno Oidermaa, Õigusõpetus. Tallinn: Külim, 2007. [6] Riigiteataja. (2014) [Online]. https://www.riigiteataja.ee/akt/113032014103 (RT I,13.03.2014, 103) 21 LISAD 22
2.09.2010 Õigusõpetus Majandusõiguse õppetool Professor Ants Kukrus Vastuvõtu aeg: N 12:30-14:00 Kirjandus: Advig Kiris, Ants Kukrus, Enno Oidermaa, Poigo Nuuma. Õigusõpetus. Koostaja Advig Kiris. „Külim“, 2009. Kirjastuses maksab 160 kr. Kiris, A. Kukrus, A., Oidermaa, E. Õiguse alused. Tööõigus. Ülesannete kogu. Tln: TTÜ Kirjastus, 2010. Tuleb välja järgmine ndl. Saab osta põhikorpusest u. 28kr. Poigo Nuuma. Karistusõigus. Eriosa. Õppevahend. Tln: TTÜ Kirjastus, 2006. Oktoobri lõpp arvestustöö 1: 5 küsimust, iga küsimus 20p. Arvestatud 60p. Hinnata enda punkte, kui arv läheb õppejõuga kokku, siis +5p. Novembri lõpp arvestustöö 2: tööõigus, karistusõigus, kohtukorraldus. Näide viitest: RT I 2002, nr. 35, artikkel 216
inimkäitumise korrastatus. Selleks on kehtestatud õigusaktides normid, mis peaksid inimestele endile kasu tooma ning nende mittejärgimise korral ilmneb karistus. Õigus on sotsiaalse kontrolli vahend. See mitte ainult ei loo karme karistusi, vaid püüab jalule seada õiglust ning aitab leida õigustusi. Õigus kohaneb ühiskonnaoludega, see on pidev muutumisprotsess. 23 Kasutatud kirjandus 1. Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. (2012). Õigusõpetus. 3. tr. Tallinn: Külim. 2. Narits, P. (2002). Õiguse entsüklopeedia. 2., tr. Tallinn: Juura õigusteabe AS. 3. Sotsiaalne norm. (2014). Õigussotsioloogia. [www] http://et.oigussotsioloogia.wikia.com/wiki/Sotsiaalne_norm (10.09.2014). 24
asta osaühing, aktsiase, osaühing, aktsiase, aruande aktsiaselts, aktsiaselts, esitamine tulundusühistu või tulundusühistu või äriregistrile mittetulundusühing mittetulundusühin g 14 On võimalik On võimalik On võimalik On võimalik On võimalik väljaarvam ine äriühingust 1. Kasutatud kirjandus: Advig Kiris, Ants Kukrus, Poigo Nuuma, Enno Oidermaa - raamat „Õiguskirjandus“. 27 28
tee 3-358 620 3970 Eero Loone Akad.tee 3-253 620 4116 Eeva Lillemägi Akad.tee 3-488 620 4057 Eleri Ütsmüts Akad.tee 3-260 620 3945 Eliis Salm Akad.tee 3-351 Elviira Povel Akad.tee 3-350 620 3958 Ene Kolbre Akad.tee 3-369 620 3952 Enn Listra Akad.tee3-485 620 4056 Enno Lend Akad.tee 3-361 620 3966 Enno Oidermaa Akad.tee 3-230 620 4109 Enrico Palm Akad.tee 3-358 620 3970 Ergo Metsla Akad.tee 3-363 620 3973 Erik Aru Akad.tee 3-454 620 4072 Evald Übi Akad.tee 3-459 620 4067 Galina Eigi Akad.tee 3-255 620 4119 Gary Tanner Akad.tee 3 620 4057 Grigori Fainštein Akad.tee 3-484 620 4060 Gunnar Klaus Prause Akad
administratiivvastutust. 1934 represseeriti vapside väljaanded nende sulgemisega. 1935 loodi valitsuse juurde Riiklik Propaganda Talitus, kellelt ajalehetoimetused hakkasid saama mahukaid infobülletääne avaldamiseks lubatud ja avaldamiseks kohustusliku materjaliga, kõnede tekstidega, mis tuli avaldada muutmata kujul. Kõrvuti RPTga hakkas ajakirjandust üha rohkem kontrollima ka välisministeerium. 1939 loodi Eestis propagandaministri ametikoht, ministriks sai Ants Oidermaa. Seega oli ajakirjandus kaotanud võimaluse mõjutada Eesti ühiskonnas toimuvat. Omal kombel valmistas selline olukord ette pinda järgnenud kommunistlikule diktatuurile. Haritlane ja ajakirjanik Jakob Hurt on sõnastanud eestlaste eneseteadvuse jaoks väga olulise mõtte - et oleme arvult väike rahvas, siis seda suuremad peame olema oma vaimult: "Ja niisugune suurus ja vägevus, olgu teda kellelgi enam ehk vähem, kui palju tahes,
VIPT (valitsuse informatsiooni ja propagandatalitus) RPT (riiklik propagandatalitus). Pärast 1812 määrust ajakirjanduse kohta fn-d laienesid, hakkas teostama tsensuuri ajakirjanduse, hiljiem kogu kultuurivaldkonna üle. RPT läks otseselt peaministri alluvusse. 1940 a alguses nimetati asutus Propagandaministeeriumiks (PM). EPT etteotsa katsetati mitmeid mehi, ühegagi neist ei jäänud Päts rahule. Kõige olulisemad nendest Oidermaa ja Kigaste. Kõige järsemalt sekkuti ajakirjandusse. Üsna jõuliselt sekkuti ka teatri ja kino repertuaari. Hoopis keerulisem oli tegutseda loomeinimestega, nende puhul sellised otsesed käsud-keelud ei oleks toiminud, seetõttu üritati neid mõjutada kaudsemate vahenditega. Riiklikud konkursid rahaliste preemiatega. RPTl väga oluline osa auhinnarahade jagamisel. Ettevaatlikult üritati levitada neid ideid, mille kajastamisel oleks võimalik neile auhindadele läheneda.
tee 3-358 620 3970 Eero Loone Akad.tee 3-253 620 4116 Eeva Lillemägi Akad.tee 3-488 620 4057 Eleri Ütsmüts Akad.tee 3-260 620 3945 Eliis Salm Akad.tee 3-351 Elviira Povel Akad.tee 3-350 620 3958 Ene Kolbre Akad.tee 3-369 620 3952 Enn Listra Akad.tee3-485 620 4056 Enno Lend Akad.tee 3-361 620 3966 Enno Oidermaa Akad.tee 3-230 620 4109 Enrico Palm Akad.tee 3-358 620 3970 Ergo Metsla Akad.tee 3-363 620 3973 Erik Aru Akad.tee 3-454 620 4072 Evald Übi Akad.tee 3-459 620 4067 Galina Eigi Akad.tee 3-255 620 4119 Gary Tanner Akad.tee 3 620 4057 Grigori Fainstein Akad.tee 3-484 620 4060 Gunnar Klaus Prause Akad.tee 3-370
zone.ee/carolus/otmTeema-uus.doc kuvatud 10.05.2015 kell 15.15 3. Kohtunikueksami programm. 4. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna eraõiguse instituudi 2015 eraõiguslike kaasuste lahendamise metoodika. 5. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 2015 bakalaureuseeksami haldusõiguse kaasuste lahendamise metoodika. 6. Õigusnõuniku 7. taseme kutsestandard. 265 MUUD KONSPEKTI KOOSTAMISEL KASUTATUD ALLIKAD A. Kiris; A. Kukrus; P. Nuuma; E. Oidermaa. Õigusõpetus. Õpik. 3. täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. Koostaja A. Kiris. Kirjastus "Külim", 2012. (403 lk) R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. 2. täiendatud trükk. JUURA, ÕIGUSTEABE AS. Tallinn, 2004. (242 lk) Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri. RT I, 29.12.2011, 228, jõustunud 01.01.2012. Õppejõu poolt kursuse käigus nimetatavad õigusaktid, nende eelnõude seletuskirjad ja muud allikad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
