olulised asjaolud. 3. Töö eest tasumine ja poolte vastutus 3.1. Tellija tasub Seadmete regulaarse hoolduse eest igakuist hooldustasu Lepingu Lisas 1 märgitud summas. 3.2. Tellija tasub Seadmete remonttööde eest lähtudes Aktis märgitud Hooldaja poolt teostatud remonttöödest vastavalt Hooldaja hinnakirjale. 3.3. Hooldaja esitab Tellijale igakuiselt arve hooldustasu ning teostatud remonttööde eest tasumiseks maksetähtajaga 10 (kümme) kalendripäeva. Tellija poolt tasumisega viivitamisel on Hooldajal õigus nõuda viivist summas 0,15 (null koma viisteist) % viivitatud summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. 3.4. Hooldaja poolt Seadme rikke kõrvaldamisega viivitamisel üle Lepingu punktis 2.3. nimetatud tähtaja on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist summas ____________ (_____________) krooni iga juhtumi kohta. Tellijal on õigus leppetrahv maha arvata Hooldajale Lepingu kohaselt tasutavast summast. 3.5
väärtust alustatakse tööd. hindamisekord ja tõendavad väärtus. dokumendid, samuti audiitori poolt alla kirjutatud arvamus mitterahalise sissemakse hindamise kohta. AS esitab soovitavalt avaldusele lisaks Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatise aktsiate registreerimise kohta. 7. sissemaksega Otsustada: milline sissemaksega viivitamisel: saab olema juhtimine, viivitamisel: on tasumise kus saab olema on tasumise tähtaeg tähtaeg tegevuskoht ja vähemalt üks kuu vähemalt 15 asukoha aadress. teate saatmisest. päeva teate saatmisest. 8. asutamisele Otsustada: kes on ei saa asutada aktsiate aktsiate osanikud/aktsionärid. märkimise meetodil. märkimisega lisandub veel kaks etappi: -aktsiate
väärtust alustatakse tööd. hindamisekord ja tõendavad väärtus. dokumendid, samuti audiitori poolt alla kirjutatud arvamus mitterahalise sissemakse hindamise kohta. AS esitab soovitavalt avaldusele lisaks Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatise aktsiate registreerimise kohta. 7. sissemaksega Otsustada: milline sissemaksega viivitamisel: saab olema juhtimine, viivitamisel: on tasumise kus saab olema on tasumise tähtaeg tähtaeg tegevuskoht ja vähemalt üks kuu vähemalt 15 asukoha aadress. teate saatmisest. päeva teate saatmisest. 8. asutamisele Otsustada: kes on ei saa asutada aktsiate aktsiate osanikud/aktsionärid. märkimise meetodil. märkimisega lisandub veel kaks etappi: -aktsiate
suunatud sellele, et kontrollida, kas kaup vastab lepingutingimustele või mitte (kas kaubal esineb puudusi). Siin saab Ostja taas kontrollida ainult kauba vastavust samaväärsele asjale. 2.) Punkt 2, kus on ära toodud küll Ostja poolt kohustuste rikkumisel makstav viivise tasu, aga kui näiteks hoopis Müüja viivitab kauba üleandmisel, siis võiks Ostja huvide kaitseks lisada ka punkti, et kauba üleandmisega viivitamisel maksab Müüja Ostjale leppetrahvi ____ krooni. 3.) Punkt 3, kus on kirjas ainult kauba üleandmise koht, aga pole kirjas, kuidas kaup üle antakse. Ostja huvides peaks olema kirjas näiteks, et müüja kohustub toodangu markeerima ja pakkima viisil, mis tagab toodangu säilimise transportimise käigus. Niisiis võimaldaks sellise punkti olemasolu transportida kaup sihtkohta suure tõenäosusega tervelt. 4.) Punkt 5
2.4.2. teises järjekorras võlgnetava viivise katteks; 2.4.3. kolmandas järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 2.4.4. neljandas järjekorras muude Lepingust tulenevate kohustuste katteks. 2.5. Laenusaajal on õigus tagastada kogu Laen enne Lepingu punktis 2.1 nimetatud maksetähtpäeva, teatades sellest Laenuandjale kirjalikult [päevade arv] päeva ette. 3. Viivis 3.1. Laenu tagastamisega viivitamisel on Laenuandjal õigus nõuda Laenusaajalt viivise tasumist [viivisemäär] % päevas sissenõutavaks muutunud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Tasumata intressilt või viiviselt viivist ei arvestata. 4. Laenuandja õigus leping üles öelda 4.1. Laenuandjal on õigus Leping üles öelda ja nõuda Laenu kohest tagastamist, kui: 4.1.1. Lepingust tulenevaid Laenusaaja kohustusi tagava vara väärtus väheneb oluliselt ning
võlgnetavate summade tasumiseks, arvestatakse makse: 2.5.1. esimeses järjekorras võlgnetava intressi katteks; 2.5.2. teises järjekorras võlgnetava viivise katteks; 2.5.3. kolmandas järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 2.5.4. neljandas järjekorras muude Lepingust tulenevate kohustuste katteks. 2.6. Laenusaajal on õigus tagastada kogu Laen enne Lepingu punktis 2.1 nimetatud maksetähtpäeva. 3. Viivis 3.1. Laenu tagastamisega viivitamisel on Laenuandjal õigus nõuda Laenusaajalt viivise tasumist 1 % päevas sissenõutavaks muutunud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Tasumata intressilt või viiviselt viivist ei arvestata. 4. Laenuandja õigus leping üles öelda 4.1. Laenuandjal on õigus Leping üles öelda ja nõuda Laenu kohest tagastamist, kui: 4.1.1. Lepingust tulenevaid Laenusaaja kohustusi tagava vara väärtus väheneb oluliselt
vastuolu. Tegemist võib olla iseseisva probleemiga, nn normide konkurentsiga või koguni reguleerimislade konkurentsiga. o Kumulatiivne konkurents-erinevad õiguslikud tagajärjed saabuvad paraleelselt. (nt avarii ja põhjustaja tekitab lisaks materjaalsele kahjule ka raske tervise kahju kannatanule) o Alternatiivne konkurents-õigustatud pool võib valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel. (võlgniku viivitamisel õigus kreeditoril valida nõudeõiguse või lepingust ülesseütlemise vahel) o Konsumtiivne konkurents-kui mitu õiguslikku tagajärge on suunatud võrdse tulemuse saavutamisele. (üürink kahjutasu üürilepingust tulevnevalt või õigusvastasest käitumisest tulenevalt kahjutasu) Kui erinevad õiguslikud tagajärjed ei lase ennast kooskõlastada, siis pole tegemist mitte normide konkurentsi, vaid vastuoluga!
hüpoteegileping, osaühingu osa võõrandamine). Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Kohustuste rikkumine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustusega viivitamisel nõuda viivist. Pärnumaa Kutsehariduskeskus Seadus paneb võlgnikule kohustuse teatada kohustuse täitmist takistavast asjaolust. Kohustuse rikkumine on vabandatav siis, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu (force majeure) tõttu (näiteks äike, üleujutus, sõda, streik). Vabandavateks asjaoludeks ei ole majandusriskid (näiteks laenu mittesaamine, materjali mittesaamine, elektrikatkestus, tegevusloa peatumine).
hüpoteegileping, osaühingu osa võõrandamine). Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Kohustuste rikkumine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustusega viivitamisel nõuda viivist. Pärnumaa Kutsehariduskeskus Seadus paneb võlgnikule kohustuse teatada kohustuse täitmist takistavast asjaolust. Kohustuse rikkumine on vabandatav siis, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu (force majeure) tõttu (näiteks äike, üleujutus, sõda, streik). Vabandavateks asjaoludeks ei ole majandusriskid (näiteks laenu mittesaamine, materjali mittesaamine, elektrikatkestus, tegevusloa peatumine).
kokkulepitud tingimustel Kohustus-tuleb täita vastavalt seadusele või lepingule,võlgnik peab täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga, kui on tähtaeg, tuleb selleks ajaks kohustus täita, võlgnik peab täitma kohustuse kindlaksmääratud kohas Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja:nõuda kohustuse täitmist,oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüivtamist, taganeda lepingust, öelda leping üles, alandada hind, rahalise kohustusega viivitamisel nõuda viivist Rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu Kui võlausaldaja rikub mitterahalist kohustust, ei ole võlausaldajal õigust nõuda kohustuse täitmist, kui selle täitmine on võimatu, koormav või keerukas, tulemuse saab teha muul mõistlikumal viisil, kohustuse täitmine seisneb isikliku iseloomuga teenuse osutamises Hinna aladamiseks on vajalik:mitttekohase täitmise vastuvõtmine, kohase ja mittekohase
annetamine, kinkimine , sponsorlus. Levinumad tehingud ettevõtetes: 1. Rahalisest nõudest loobumine. Ostjalt laekumata arvete sissenõudmisest ei või loobuda enne, kui ettevõte on likvideeritud või pankrotis ja on selge, et võlanõuet ei rahuldata. 2. Sportlaste, kultuuritegelaste toetamine reklaami eesmärgil on sponsorlus. Makse tegemine mistahes inimesele ilma vastava arveta 3. Maksude maksmisega viivitamisel arvutatud intressid (maksuviivised) ja nende tasumisel erijuhtude tulumaks 21/79 , Deklareerida TSD lisa 6 .Ettevõtte raamatupidamises „Ettevõtte tulumaks“ konto, sest need summad kajastatakse majandusaasta aruandes rahavoogude aruande real „makstud ettevõtte tulumaks“. 1) Ettevõtlusega mitteseotud kulult tulumaks ( 21/79 ) D- Mitmesugused tegevuskulud (kasumiaruanne sk, 1. D-Üldhalduskulud (kasumiaruanne sk,2) K-erisoodustuse tulumaks
ühtlikkusest. Kui nisu ei ole korralikult valminud kas põua või haiguste tõttu,on terad väikeed ja kortssulised ning mahumass väike. Mahumass on oluline näitaja terade jahvatamisel, sellest oleneb jahu väljatulek. Suur mahumass näitab, et teradon hästi täitunud tiheda endospermiga. Kõrgema mahumassisaavutamiseks on oluline osa sordi õigel valikul ja agrotehnikal ning väetamisel. Langemisarv iseloomustab tärklise seisundit terades. Koristusega viivitamisel või vihmasel koristusoerjoodil võib tärklis fermentide toimel hakata hüdrolüüsuma ja langemisarvu väärtus vähenema. Langemisarv sõltub ka sordi geneetilisest eripärast. Terade peas idanemisel lõhustub tärklis suhkruteks. Jahu kaotab veesidumisvõime, sai jääb nätske või moodustub pätsi alumises osas kleepjas viirg. Optimaalseks loetakse jahu langemisarvu 220...250sek. Saia küpsetamiseks ei sobi jahu, mille langemisarv on alla 160sek. Heades agrotehnilistes
- kogu prahiraha makstakse laadimissadamas; - kogu prahiraha makstakse lossimissadamas; - prahiraha makstakse osaliselt laadimis-, osaliselt lossimissadamas. Ekspedeerimistasu formeerumise üldised põhimõtted: Kõige sagedamini kompromissvariant. Osa kulusid ettemaksuna, ülejäänud pärast lõplike kulude selgumist. Arve tasutakse sätestatud aja jooksul. Tasu ei sõltu vastastikustest pretensioonidest ja kommertsküsimustest. Aluseta maksmisest keeldumisel/viivitamisel maksab klient viivist. Maksmata jätmisel õigus hoida kinni kliendi kaupa ja muid väärtusi. Teenuste hinnad: Määratakse poolte kokkuleppel ja sõltuvad töötingimustest (kaupade nomenklatuur ja kaubakogus, teenuste keerukus jne.). Hinnakujunduse küsimuste tehniline lahendamine sõltub teatud määral eelpoolnäidatud lepinguliste suhete vormist. Sageli teevad printsipaalid enne konkreetse ekspediitori
3. Arveldused 3.1. Komisjonär on kohustatud igakuiselt jooksva kuu _______ kuupäevaks esitama Komitendile aruande, kus ta näitab ära kuu jooksul realiseeritud Kauba kogused. Aruande alusel väljastab Komitent Komisjonärile arve Kauba eest tasumisele kuuluvate summade ülekandmiseks. Komitendi poolt väljastatud arvel olev summa kuulub ülekandmisele 10 (kümne) kalendripäeva jooksul arvates arvel olevast kuupäevast. Komisjonäri poolt tasumisega viivitamisel on Komitendil õigus nõuda Komisjonärilt viivise tasumist summas 0,1% (null koma üks protsenti) tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. 4. Ostjate pretensioonide lahendamine 4.1. Ostjate pretensioonid seoses realiseeritud Kauba puudustega lahendab Komisjonär. Komisjonär on kohustatud koheselt edastama Komitendile ostja pretensiooni. Komitent on kohustatud kas tagama Kauba puuduste
Kummal või kas mõlemal poolel oli õigus nõuda viivist ja mis alusel? Millise seaduse säte reguleerib tasu vähendamist? Lahendus: Kas peatöövõtjal oli õigus vähendada tasu maksmist katusetöödega hilinemise tõttu? Jah, ehitusettevõttel oli vastav õigus olemas VõS §101 lg5 ja VõS §113 alusel nõuda viivist ning hinna alandamine on 1 viivise nõudmise viise. Tavapäraseid sademeid ei saa lugeda alusel vabandavaks põhjuseks lepingu täitmisega viivitamisel(VõS §103), kui need pole eelnevalt lepingus sätestatud Kummal või kas mõlemal poolel oli õigus nõuda viivist ja mis alusel? Õigus oli vaid peatöövõtjal, alltöövõtjal on vastav õigus kui ta oleks pidanud kinni lepingu tingimustest ning lepingut oleks rikkunid teine osapool.(VõS §113 lg4) Millise seaduse säte reguleerib tasu vähendamist? VõS §101 lg5, VõS 648 Lisa: Kuna hilinemine oli vaid 1 päev ning 15% kogu tasust võib olla vägagi suur summa siis
2.7. Üürnik maksab viie (5) kalendripäeva jooksul arvates Lepingu sõlmimisest Üürileandjale Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks tagatisraha 3 (kolme) kuu üürisumma ulatuses, s.o summas kaheksa tuhat (8000) krooni (edaspidi nimetatud Tagatisraha). Üürileandja tagastab Tagatisraha Üürnikule 2 (kahe) kuu möödumisel arvates Lepingu lõppemise kuupäevast, kui Üürileandja ei ole esitanud Üürniku vastu Lepingust tulenevat nõuet. 2.8. Lepingu järgsete maksete tasumisega viivitamisel on Poolel õigus nõuda viivitavalt Poolelt viivise tasumist summas neli (4 ) % iga viivitatud kalendripäeva eest. 3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Üürileandjal on õigus kontrollida Eluruumi ja Sisustuse sihipärast kasutamist, samuti muude Lepingu järgsete kohustuste täitmist ning teha Üürnikule rikkumiste kõrvaldamiseks ettekirjutusi. 3.2. Üürileandja kohustub: 3.2.1. võimaldama Üürnikul kasutada Eluruumi ja Sisustust vastavalt Lepingule; 3.2.2
3. elektrienergia eest kehtestatud ametlike tariifide alusel vastavalt voolumõõtja näidule; 2.4.4. telefoniteenuse kasutamise eest vastavalt teenuse osutaja poolt esitatud arvetele. Käesolevas alapunktis nimetatud teenuste saamiseks peab üürnik ise kontakteeruma teenusepakkujatega. 2.5. Üürnik on kohustatud tasuma lepingu sõlmimisel ettemaksuna ühe (1) kuu üürisumma. Edaspidi tasub üürnik üüri maksustamisele kuuluva kuu eest jooksva kuu ___. kuupäevaks. 2.6. Üüri tasumisega viivitamisel maksab üürnik üürileandjale viivist 0,022% tasumisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. 3. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 3.1. Üürnik on kohustatud: 3.1.1. eluruumi valduse üürileandjalt vastu võtma ja eluruumi selle vastuvõtmisel hoolikalt üle vaatama; 3.1.2. kasutama eluruumi sihipäraselt vastavalt lepingule ja eluruumi otstarbele, s.o. elamiseks; 3.1.3. pidama kinni heakorra-, sanitaar- ja tuleohutuse eeskirjadest eluruumis ja elamu
6.2. Käsundiandja kohustub Lepingu punktis 3.1 nimetatud summast 15000 eurot kandma Käsundisaaja pangaarvele ( EE221056478945623) pärast Käsundisaaja poolt esitatud ettemaksuarve alusel 14 (neliteistkümne) tööpäeva jooksul arvates arve kättesaamisest. Käsundisaaja on kohustatud arvele märkima Lepingu numbri (viida) ja Lepingu Käsundiandja- poolse kontaktisiku nime ning edastama arve e-posti aadressile [email protected]. 6.3 Tasu maksmisega viivitamisel on Käsundisaajal õigus nõuda viivist 0,1% tasumata summalt iga viivitatud päeva kohta. 7. Vastutus 7.1 Käsundisaaja vastutab tema tegevusest või tegevusetusest, samuti Teenuste osutamise pu7. 8.Konfidentsiaalsus 8.1 Lepingut, selle tingimusi ning Lepingu täitmise käigus saadavat informatsiooni teise Poole ja Lepingu sisu kohta hoiavad Pooled konfidentsiaalsena. Sellise informatsiooni avaldamine toimub ainult Poolte kirjalikul kokkuleppel
, . 4.1 , , , (KÜ, Eesti Energia). 4.5. Kommunaalteenuste kasutamise eest kohustub Üürnik tasuma igakuiselt 7 kalendripäeva jooksul vastavalt Üürileandja poolt esitatud arvetele. 7 . 4.6.Üürnik maksab Üürileandjale tagatisraha suuruses ____ (____________________) EUR ____EUR. 4.7. Üüri ja teenuste eest tasumisega viivitamisel tasub Üürnik viivist 0,5 % tasumisega üüisummast iga tasumisega viivitatud päeva eest. , 0,5% . 4.8. Rendileandjal on õigus suurendada üürimakset Lepingu sõlmimisest 1 (ühe) aasta möödumisel ja iga järgmise aasta möödumisel, vastavalt THI muutmisele ja Eesti kinnisvara turu situatsioonile, kusjuures rendi suurendamise maksimaalmääraks on 10 (kümme) % /1m² rendi maksumusest. ,
8. Üüriobjekti üleandmine Lepingu lõppemisel 8.1 Üürnik on kohustatud Lepingu kehtivuse viimasel päeval andma Üüriobjekti Üürileandjale üle ja Üürileandja on kohustatud Üüriobjekti vastu võtma. 8.2 Kui Üürileandja ei võta Üüriobjekti Lepingu punktis 8.1 märgitud korras vastu, lasub peale Lepingu lõppemise kuupäevast Üüriobjekti kahjustamisest tulenev vastutus Üürileandjal. 8.3 Üüriobjekti üleandmisega viivitamisel on Üürnik kohustatud peale Üüri ja muude Lepingu kohaselt tasumisele kuuluvate maksete, tasuma leppetrahvi [leppetrahvi määr] protsendi ulatuses kalendrikuu üürisummalt iga üleandmisega viivitatud päeva eest. 9 Lepingurikkumise vabandatavus 9.1 Pooled vabanevad Lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt või
Kirjaliku vormi järgimata jätmisel on Lepingu muudatus tühine. 7. Kinnistu üleandmine Lepingu lõppemisel 7.1. Rentnik on kohustatud andma Kinnistu Rendileandjale üle Lepingu kehtivuse viimasel päeval. 7.2. Kui Rendileandja ei võta Kinnistut Lepingu punktis 7.1 märgitud korras vastu, lasub peale Lepingu lõppemise kuupäeva Kinnistu kahjustamisest tulenev vastutus Rendileandjal. 7.3. Kinnistu üleandmisega viivitamisel on Rentnik kohustatud peale Rendi ja muude Lepingu kohaselt tasumisele kuuluvate maksete, tasuma leppetrahvi [leppetrahvi määr] % Rendist iga üleandmisega viivitatud päeva eest. 8 Lepingurikkumise vabandatavus 8.1 Pooled vabanevad Lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt või täielikult, kui seda takistab vääramatu jõud. Pooled on kohustatud rakendama kõiki
iga viivitatud päeva eest kuni selle väljastamiseni (TLS § 119 lg 1). Tööraamatu kinnipidamine töötajale tööraamatu kätteandmisest keeldumine. Lõpparve maksmine (TLS § 74) Lõpparve maksmise kohustus lepingu lõpetamise päeval. Lõpparve mitte vastu võtmisel - kohustus maksta lõpparve 5 kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Lõpparve väljamaksmisega viivitamisel tööandjal hüvitise maksmise kohustus iga viivitatud päeva eest, kuid mitte üle töötaja 1 kuu keskmise palga (TLS § 119 lg 2). 7.2. Vastutus töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel Töötajal õigus esitada vastavalt TLS § 117 avaldus TVK-le või hagi kohtusse ja nõuda: - töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist, tööle ennistamist ja keskmist palka töölt sunnitud puudumise aja eest, või
tegutseda iseseisvalt, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Juhtima õigustatud osanik ei või teha tegu, kui teine juhtima õigustatud osanik on esitanud sellele vastuväite. (4) Kui ühingulepinguga on ette nähtud, et osanikud, kes on õigustatud täisühingut juhtima, võivad tegutseda ainult ühiselt, võib tegu teha kõigi juhtima õigustatud osanike nõusolekul. Teo võib teha teiste osanike nõusolekuta, kui sellega viivitamisel tekiks täisühingule kahju. (5) Juhtima õigustatud osanikud võivad ühiselt anda täisühingu juhtimise õiguse kolmandale isikule. Iga juhtimiseks õigustatud osanik võib kolmandale isikule antud õiguse tühistada. (6) Kui on alust eeldada, et täisühingule tekib kahju, võib ühingut kahju vältimiseks juhtida ka osanik, kellel käesoleva paragrahvi 2. lõike kohaselt ei ole õigust ühingut juhtida. 9. Kuidas toimub juhtimine usaldusühingus?
vastu juhul, kui ta on täitnud Võlausaldajale Garantiikirjaga võetud garantiist tuleneva kohustuse. 3.3. Võlgniku poolt Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on Garantii andjal õigus nõuda Võlgnikult igakordselt leppetrahvi summas ______ tasumist. Käesolevat kokkulepet leppetrahvi tasumiseks ei rakendata Võlgniku poolt Lepingust tulenevate maksete tasumisega viivitamisel. Pooled lepivad kokku, et Garantii andja võib leppetrahvi nõude esitada __ päeva /kuu jooksul arvates päevast, mil tal tekkis leppetrahvi nõude õigus. 4. Lepingu tähtaeg 4.1. Leping jõustub sõlmimise kuupäevast ja kehtib kuni sellest tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni või Garantiikirja lõppemiseni. Märkus: Garantiikiri lõpeb selle alusel nõuete esitamise tähtaja möödumisega või garantiikirja tagastamisega garandile. 5. Muud tingimused 5.1
PalS §-s 51 ega TLS §-s 10 ettenähtud töötajate võrdse kohtlemise põhimõttega. Kui PalS § 5 1 keelab kehtestada eri soost töötajatele sama või võrdväärse töö eest erinevaid palgatingimusi, siis TLS § 10 lg 3 järgi on ebavõrdne kohtlemine keelatud ka töötaja rassi, vanuse, rahvuse, puude, seksuaalse suundumuse , kaitseväeteenistuse kohustuse, perekonnaseisu, perekondlike kohustuste täitmise jmt alustel 5. Lõpparve maksmisega viivitamisel kannab tööandja vastutust TLS § 119 lg-s 2 sätestatud korras. TLS § 119 lg 2 kohaselt on töötajal õigus nõuda tööandjalt keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühte kuu keskmise palga. Tsiviilasjas nr 3-2-1-155-00 selgitab Riigikohus, et lõpparve kinnipidamisega TLS § 119 lg 2 tähenduses ei ole tegemist siis, kui tööandja jätab lõpparve maksmata või viivitab selle maksmisega kaalukatel põhjustel
a. Pooled kirjutasid 22. novembril 2004. a alla kapitalirendilepingu lisale, millega loeti TÜ Madara maksekohustused AS Lasrefi ees täidetuks ja pooled kohustusid sõlmima notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu hiljemalt 1. aprilliks 2005. a ning vabastama lepingu objekti kõigist koormatistest ja eraldama moodustatavast kinnistust Majaka põik 17a. Vastavalt 22. novembri 2004. a kapitalirendilepingu lisale kohustus AS Lasref kapitalirendilepingu p-s 3.1 näidatud kohustuse täitmisega viivitamisel tasuma viivist 0,5% päevas lepingu objekti hinnast ja lepingu p 3.2 täitmata jätmise või selles näidatud tähtaegade rikkumise korral kohustus AS Lasref tasuma leppetrahvi 300 000 krooni. AS Lasref kokkulepitud tähtpäevaks oma kohustusi ei täitnud, millest tulenevalt helistas TÜ Madara esindaja AS Lasrefi esindajale ja nõudis leppetrahvi tasumist summas 300 000 krooni. AS Lasrefi esindaja keeldus leppetrahvi maksmisest väites, et leppetrahvi ei ole õigus nõuda, kuna leppetrahvi
arvestades Poolte äritegevuses väljakujunenud tavasid ja praktikat pidada konfidentsiaalseks teabeks. 6. Poolte vastutus 6.1. Kui Tellija viivitab Töövõtjale tasu maksmisega, siis on Töövõtjal õigus nõuda Tellijalt viivist [viivise protsent] protsenti päevas viivitatud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. 6.2. Töö valmimise, üleandmise või Töös esineva puuduse kõrvaldamisega viivitamisel kohustub Töövõtja tasuma Tellijale leppetrahvi [leppetrahvi protsent] protsenti valmimata, üle andmata või puudusega Töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. Tellija kohustub leppetrahvi nõudmisest Töövõtjat teavitama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta Töövõtjapoolsest viivitusest teada sai. 7. Poolte kontaktandmed 7.1
arvestades Poolte äritegevuses väljakujunenud tavasid ja praktikat pidada konfidentsiaalseks teabeks. 6. Poolte vastutus 6.1. Kui Tellija viivitab Töövõtjale tasu maksmisega, siis on Töövõtjal õigus nõuda Tellijalt viivist [viivise protsent] protsenti päevas viivitatud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. 6.2. Töö valmimise, üleandmise või Töös esineva puuduse kõrvaldamisega viivitamisel kohustub Töövõtja tasuma Tellijale leppetrahvi [leppetrahvi protsent] protsenti valmimata, üle andmata või puudusega Töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. Tellija kohustub leppetrahvi nõudmisest Töövõtjat teavitama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta Töövõtjapoolsest viivitusest teada sai. 7. Poolte kontaktandmed 7.1
arvestades Poolte äritegevuses väljakujunenud tavasid ja praktikat pidada konfidentsiaalseks teabeks. 6. Poolte vastutus 6.1. Kui Tellija viivitab Töövõtjale tasu maksmisega, siis on Töövõtjal õigus nõuda Tellijalt viivist [viivise protsent] protsenti päevas viivitatud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. 6.2. Töö valmimise, üleandmise või Töös esineva puuduse kõrvaldamisega viivitamisel kohustub Töövõtja tasuma Tellijale leppetrahvi [leppetrahvi protsent] protsenti valmimata, üle andmata või puudusega Töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. Tellija kohustub leppetrahvi nõudmisest Töövõtjat teavitama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta Töövõtjapoolsest viivitusest teada sai. 7. Poolte esindajad ja kontaktandmed 7.1
arvestades Poolte äritegevuses väljakujunenud tavasid ja praktikat pidada konfidentsiaalseks teabeks. 6. Poolte vastutus 6.1. Kui Tellija viivitab Töövõtjale tasu maksmisega, siis on Töövõtjal õigus nõuda Tellijalt viivist [viivise protsent] protsenti päevas viivitatud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. 6.2. Töö valmimise, üleandmise või Töös esineva puuduse kõrvaldamisega viivitamisel kohustub Töövõtja tasuma Tellijale leppetrahvi [leppetrahvi protsent] protsenti valmimata, üle andmata või puudusega Töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. Tellija kohustub leppetrahvi nõudmisest Töövõtjat teavitama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta Töövõtjapoolsest viivitusest teada sai. 7. Poolte esindajad ja kontaktandmed 7.1
8. Üüriobjekti üleandmine Lepingu lõppemisel 8.1 Üürnik on kohustatud Lepingu kehtivuse viimasel päeval andma Üüriobjekti Üürileandjale üle ja Üürileandja on kohustatud Üüriobjekti vastu võtma. 8.2 Kui Üürileandja ei võta Üüriobjekti Lepingu punktis 8.1 märgitud korras vastu, lasub peale Lepingu lõppemise kuupäevast Üüriobjekti kahjustamisest tulenev vastutus Üürileandjal. 8.3 Üüriobjekti üleandmisega viivitamisel on Üürnik kohustatud peale Üüri ja muude Lepingu kohaselt tasumisele kuuluvate maksete, tasuma leppetrahvi [leppetrahvi määr] protsendi ulatuses ühe kuu üürisummalt iga üleandmisega viivitatud päeva eest. 9 Lepingurikkumise vabandatavus 9.1 Pooled vabanevad Lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt või
ei arvestata. III Rentniku kohustused 1. Rentnik kohustub tegema ettemaksu rendiperioodiks ja sõiduki üle vaatama ennem enda kasutusse võtmist ning veenduma selle sobilikkuses ja korrasolekus. Allkiri lepingul kinnitab pretensioonide puudumist! 2. Rentnik on kohustatud tagastama sõiduki komplektsena lepingus märgitud ajal ja kohas, kõigi selle osadega, mis talle rendiperioodi alguses üle anti. Tagastamisega viivitamisel rakendatakse leppetrahvi iga viivitatud 30min 10eur. Rentnik on vasttutav hilinemisest tuleneva majandusliku kahju eest, mis rendileandjale seoses hilinemisega tekib. Rendi tasumise tõendamise kohustus on rentnikul. 3. Rentnik on kohustatud sõidukit mitte andma kolmandale isikule kasutamiseks v.a. teisele juhile, kes on märgitud käesoleval lepingul, olles ise kaasas. Kohustuse rikkumisel on rentnik kohustatud tasuma leppetrahvi kuni 450eur
näha, et tal on teistest osanikest erinevad õigused ja kohustused. Neid õigusi ja kohustusi võib muuta või lõpetada ainult selle osaniku nõusolekul. Igal osanikul on õigus ja kohustus osaleda täisühingu juhtimises. Kui ühingulepinguga on ette nähtud, et osanikud, kes on õigustatud täisühingut juhtima, võivad tegutseda ainult ühiselt, võib tegu teha kõigi juhtima õigustatud osanike nõusolekul. Teo võib teha teiste osanike nõusolekuta, kui sellega viivitamisel tekiks täisühingule kahju. 8 1.2.2 Usaldusühingu asutamine Usaldusühingu asutamisdokumendiks on ühinguleping. Usaldusühingule kohaldatakse täisühingu kohta käivaid sätteid, kui Äriseadustiku V osas sätestatust ei tulene teisiti. Usaldusosa kohta ei või välja anda väärtpaberit. Äriregistrisse kandmise avalduses
- aja eest, mil võlgnik õigustatult keeldus kohustuse täitmisest (VÕS §-d 113 lg 2, 110, 111) - intressilt viivise nõudmise keeld VÕS § 113 lg 6 - seaduses või lepingus ettenähtud piirangud viivise suurusele - õigus nõuda vähendamist VÕS § 113 lg 8 + § 162 Erinormid: - VÕS § 415 lg 1 (tarbijakrediidilepingust tulenevate maksete tasumisega hilinemisel on õigus viivist nõuda kuni VÕS § 113 lg 1 määrani - keelatud on nõuda tarbijalt leppetrahvi või käsiraha maksega viivitamisel TsÜS § 86 – heade kommetega vastuolus olev laenu kulukuse määr Viivise määr §113 lg1 Viivise vähendamine: - kohtul õigus vähendada viivist ainult maksmiseks kohustatud poole nõudel (VÕS § 162 lg 1) - kui on ebamõistlikult suur, arvestades eelkõige: 1) Kohustuse täitmise ulatust 2) Teise poole õigustatud huvi 3) Poolte majanduslikku seisundit Tüüptingimustes - § 42 lg 2 p 5; loetakse tühiseks, asendatakse seadusest tuleneva viivisemääraga § 113 lg 1
Seadus lubab nõuda leppetrahvilt viivist, sellisele järeldusele jõudis Riigikohus tsiviilasjas 3- 2-1-69-08. Lähtudes võlaõigusseadusest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Leppetrahvinõue muutub sissenõutavaks alates selle nõude eelduste täitmisest, esmajoones kohustuse rikkumisest. Seega võib võlausaldaja leppetrahvinõude olemasolul nõuda võlgnikult selle tasumisega viivitamisel ka viivist. Kokkuvõtvalt saab öelda, et leppetrahvi lisamine lepingusse on igati mõistlik, sest see sunnib võlgnikku oma kohustusi paremini täitma ja samuti hõlbustab kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. (Laus & Partnerid 2012). 7 4. KÄENDUS Käendust saab pidada levinuimaks isiklikuks tagatiseks, kuna selle sõlmimist on peetud lihtsaks ja arusaadavaks
võlausaldaja ehk mis ulatuses põhjustas kohustuse rikkumise võlausaldaja selles osas ei tohi õiguskaitsevahendeid kasutada. Õiguskaitsevahendid Võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumisel võib võlausaldaja nõuda (§101 lg 4): 1) Kohustuse täitmist 2) Oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda 3) Kahju hüvitamist 4) Öelda leping üles või lepingust taganeda 5) Alandada hinda 6) Rahalise kohustusega täitmisega viivitamisel nõuda viivist 3 Kahju hüvitamine- eesmärgiks on kahjustunud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu poleks esinenud. Hüvitatava kahju liigid on varaline kahju ja mittevaraline kahju. Lepingu ülesütlemine Püsivad lepingud, mis on suunatud korduvate kohustuste täitmisele või
esitamisega hilinemisel võib isik kaotada õiguse nõuda leppetrahvi. Seadus lubab nõuda leppetrahvilt viivist. Lähtudes võlaõigusseadusest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Leppetrahvinõue muutub sissenõutavaks alates selle nõude eelduste täitmisest, esmajoones kohustuse rikkumisest. Seega võib võlausaldaja leppetrahvinõude olemasolul nõuda võlgnikult selle tasumisega viivitamisel ka viivist. Kokkuvõtvalt saab öelda, et leppetrahvi lisamine lepingusse on igati mõistlik, sest see sunnib võlgnikku oma kohustusi paremini täitma ja samuti hõlbustab kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 3 KÄENDUS Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1).
Tõlgendamisel lähtutakse lepingu poolte ühisest ja tegelikust tahtest. KOHUSTUSTE TÄITMINE Õigele isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohustuse rikkumine on igasugune mittekohane täitmine. Õiguskaitse vahendid kohustuse täitmise nõudmine, enda vastastikuse kohusetäitmisest keeldumine, kahju hüvitamise nõue, lepingust taganemine või lepingu ülesütlemine, rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivise nõudmise õigus, leppetrahv, hinnaalandamine (ei ole vaja teise poole nõusolekut. Kahju suuruse tõendamine on kõige raskem. Lepingust taganemine tähendab lepingust loobumist enne kui leping on teostatud. Ülesütlemise korral jääb varasem nõusse. Käsiraha rahasumma, mis antakse üle lepingu sõlmimise tõendamiseks ja kohustuse täitmise tagamiseks. Võlasuhte lõppemine lõppeb kohase täitmisega. Lõppeb tasaarvestusega. Võlasuhe lõppeb kokkulangemisega.
Keelduda oma võlgnetava kohustuse täitmisest, Nõuda kahju hüvitamist Taganeda lepingust või öelda leping üles , Alandada hinda, Nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivis -on ÕKV rahalise kohustuse täitmisviivituse puhuks: ärilistes suhetes: sõltumata võlgniku vastutusest Viivisemäär kas seadusest või lepingust (VÕS § 94, 113) Kahju hüvitamise nõue viivisesummat ületavas osas Intressi tasumisega viivitamisel viivist nõuda ei saa Viivise vähendamine kohtus kui see on ebamõistlikult suur Hinnaalandamine- Eeldus: mittekohase täitmise vastuvõtt Tahteavaldus teisele poolele, Hinda vähendatakse võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse, Alternatiiv kahju hüvitamisele Mõistlik kasutada juhul, kui ei ole veel kogu lepingusummat tasutud. Lepingust taganemine- Võimalik kohaldada ühekordsete lepingute puhul.
fassaadi ja töö üle andma hagejale 01.02.2010. a. Kostja andis hagejale töö üle 1,5 kuuse hilinemisega põhjendades seda asjaoluga, et suurte vihmasadude tõttu ta ei saanud pidevalt krohvida. Lepingu pikendamist aga ei palunud ta seetõttu, et arvas, et hageja käitub heauskselt ja näeb, et vihmasadude tõttu krohvida ei saa ja arvestab sellega. Hageja sellega ei nõustunud ja leidis, et kostja ise on süüdi krohvitöödega viivitamisel, mistõttu ta ka pikendust ei taotlenud. Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi kohustus kostja, kui ta ei anna töid õigeaegselt üle, maksma viivist 0,5% lepingu summast päevas. Hagejal oli õigus vähendada lepingu järgi tasumisele kuuluvat summat viivise võrra. Hageja tasus kostja poolt tööde eest esitatud arve täielikult, kuu aega hiljem aga nõudis kostjalt viivist 1,5 kuulise hilinemise eest.
Kui töötasu suurust ei ole kokku lepitud või seda ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks: kollektiivlepingus ettenähtud töötasu, kollektiivlepingu puudumisel – sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. 5 12. Töötasu maksmise viis, aeg ja töötajale andmete esitamine. Tööandja vastutus töötasu maksmisega viivitamisel. Töötasu ja viivise nõuete aegumine Viis: töötasu makstakse rahas, töötasu kantakse töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Andmed: tööandja peab andma töötaja nõudmisel andmeid töötajale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. Aeg: töötasu tuleb maksta vähemalt kord kuus kokkulepitud tähtpäeval. Samas võivad töötaja ja tööandja leppida kokku töötasu maksmises lühema ajavahemiku järel. Kui palgapäev langeb
tasaarvestab mittekohasest täitmisest tuleneva kahjunõude teise poole tasu maksmise nõudega. Hinna alandamise eelis kahju hüvitamise nõude ees on, et tema eelduseks ei ole kohustuse rikkumise mittevabandatavus. Hinda võib alandada sõltumata sellest, kas kohustuse rikkumine oli vabandatav või mitte. Üks lepingupool ei või hinda alandada ulatuses, milles teine lepingupool oma kohustuse rikkumise heastas. 6. Viivis (VÕS § 113) Viivist kohaldatakse rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel. Võlausaldaja võib võlgnikult arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi. Viivitusintressi suurus on lepingu puhul kokkuleppe küsimus, kuid igal juhul on võlausaldajal õigus nõuda VÕS § 94 tulenevat intressi suurusega viivist. Viivise nõue hüvitab puuduvat raha kasutamise võimalust. Viivise kohaldamise eeldused 1) Rahalise kohustuse olemasolu. Siinkohal ei ole oluline, millise rahalise kohustusega on
omavaheline vastuolu. Tegemist võib olla iseseisva probleemiga, nn normide konkurentsiga või koguni reguleerimislade konkurentsiga. Kumulatiivne konkurents-erinevad õiguslikud tagajärjed saabuvad paraleelselt. (nt avarii ja põhjustaja tekitab lisaks materjaalsele kahjule ka raske tervise kahju kannatanule) Alternatiivne konkurents-õigustatud pool võib valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel. (võlgniku viivitamisel õigus kreeditoril valida nõudeõiguse või lepingust ülesseütlemise vahel) Konsumtiivne konkurents-kui mitu õiguslikku tagajärge on suunatud võrdse tulemuse saavutamisele. (üürink kahjutasu üürilepingust tulevnevalt või õigusvastasest käitumisest tulenevalt kahjutasu) Tõlgendamise ese on õiguse tekst; normide keel. Tõlgendamise võtted: süstemaatiline, loogiline, teleoloogiline .Kui erinevad õt-d ei
6. Poolte vastutus 6.1. Kui Tellija viivitab Töövõtjale tasu maksmisega, siis on Töövõtjal õigus nõuda Tellijalt viivist 0,2 (null koma kaks) % (protsenti) päevas viivitatud summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem, kui 20 (kakskümmend) % (protsenti) tasumisega viivitatud summast. 6.2. Töö valmimise, üleandmise või Töös esineva puuduse kõrvaldamisega viivitamisel kohustub Töövõtja tasuma Tellijale leppetrahvi 0,2 (null koma kaks) % (protsenti) valmimata, üle andmata või puudusega Töö maksumusest päevas 16 iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 20 (kakskümmend) % (protsenti) töövõtjale makstavast tasust.. Tellija kohustub leppetrahvi nõudmisest Töövõtjat teavitama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta Töövõtjapoolsest viivitusest teada sai. 7
igaüks neist tegutseda iseseisvalt, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Juhtima õigustatud osanik ei või teha tegu, kui teine juhtima õigustatud osanik on esitanud sellele vastuväite. Kui ühingulepinguga on ette nähtud, et osanikud, kes on õigustatud täisühingut juhtima, võivad tegutseda ainult ühiselt, võib tegu teha kõigi juhtima õigustatud osanike nõusolekul. Teo võib teha teiste osanike nõusolekuta, kui sellega viivitamisel tekiks täisühingule kahju. Juhtima õigustatud osanikud võivad ühiselt anda täisühingu juhtimise õiguse kolmandale isikule. Iga juhtimiseks õigustatud osanik võib kolmandale isikule antud õiguse tühistada. Ühingulepinguga määratakse ka osanike poolt tehtavate sissemaksete suurus. Sissemaksed võivad olla nii rahalised kui ka mitterahalised. Erinevalt osaühingu ja aktsiaseltsi kapitali sissemaksetest võib mitterahaline sissemakse olla ka ühingule teenuse osutamine.
Tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu juhul, kui ta ei anna töötajale tööd. Töötasu maksmise kohustust ei ole, kui töö mitteandmine on tingitud töötaja süüst. Tööandja peab maksma töötajale töötasu juhul, kui töötaja: _ täidab hädavajaduse korral töölepingust mittetulenevat ülesannet (TLS § 17 lg 4) _ esindab teisi töötajaid (TLS § 19 p 3) 29. Töötasu maksmise kord. Tööandja vastutus töötasu maksmisega viivitamisel. Töötasu ja viivise nõuete aegumine (TLS, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused, RKTKo 3-2-1-39-02) Töötasu maksmisega viivitamisel kohaldatakse VÕS-is viivise kohta sätestatut _ viivist võib nõuda alates palgapäevale järgnevast päevast kuni töötasu maksmiseni _ viivise määras võib kokku leppida või see tuleneb seadusest Seadusjärgseks viivise määraks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele
sundtäitmist. Enne sundtäitmist tuleb anda maksukohustuslasele vähemalt üks tähtaeg maksukohustuse täitmiseks ning tegema sundtäitmise hoiatuse. Täitmiseks antakse üldjuhul 10 päeva ja kui maksukohustuslane ei täida kohustust, siis rakendub sundtäitmine. Maksuhaldur nõuab esmalt sisse maksusumma, seejärel intressid ning siis kõik ülejäänud maksuseadusest tulenevad kohustused. Kui halduril on põhjendatud kahtlusi, et sissenõudega viivitamisel võib maksusumma sissenõudmine osutuda võimatuks, võib ta anda täitmiseks 48 tundi, kuid selline otsus tuleb motiveerida. Mitterahaliste kohustuste täitmisele sundimiseks rakendatakse: 1) asendustäitmist rakendab maksuhaldur juhul kui maksukohustuslane ei ole võimeline või nõus paigaldama maksuhalduri nõudmisel vastavaid tõkendeid või mõõtureid. Kui maksuhalduril on vajadus piirata ligipääs mingitele objektidele
VÕS § 101 lg 3 – jah, võib nõuda, LMK ei põhjustanud rikkumist ja rikkumine ei tulenenud temast. Kas esineb vabandatavaid asjaolusid VÕS § 103 järgi? Ei esine, kaasuses ei ole toodud vabandavaid asjaolusid. Järelikult vastutab rikkumise ees VÕS § 103 lg 1 mõistes. 4. ÕKV kohaldamise eeldused Tüüptingmus kehtiv? Ei ole toodud ühtki tüüptingimust, mille kehtivust kontrollida. VÕS § 113 lg 1 sisu – rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel saab nõuda viivist. Vastuväide: VÕS § 113 lg 6 – keeld võtta intressilt ja viiviselt viivist; kõrvalekalduv kokkuleppe on tühine. o Riigikohus leiab, et VÕS § 113 lg 6: o Keelab nimetatud kokkulepped nii etteulatuvalt kui ka pärast intressi (sh viivise) sissenõutavaks muutumist; o Kohaldumist ei saa vältida nt maksetähtaja pikendamisega (olemasoleva lepingu muutmine);
põhimõttest lähtuvalt. Heausksuse all mõistetakse isiku psüühilist suhtumist oma käitumisse kui õigus- ja muude normidega kooskõlas olevasse. 2. Kohustuse täitmisele esitatavad nõuded. 3. Kohustuste täitmise tagamise viisid. Kohustuste rikkumise korral võib võlausaldaja: nõuda kohustuse täitmist oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda nõuda kahju hüvitamist taganeda lepingust või öelda leping üles alandada hinda rahalise kohustusega viivitamisel nõuda viivist Kui võlgnik rikub kohustusi, on võlausaldajal õigus rakendada õiguskaitsevahendeid (kohtuvälised, kohus) 1. Viivis. Leppetrahv. Käendus. Käsiraha. Garantii. Viivis on rahasumma, mille tasumist võlausaldaja saab võlgniku käest nõuda, juhul kui viimane viivitab rahalise kohustuse täitmisega. Viivis on üks õiguskaitsevahenditest. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud poole kohus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
arvates ajast, mil töötaja on saanud töötasu või töötasu ettemakse. Aegumistähtaega kohaldatakse vaid tööandja poolt alusetult või ekslikult makstud töötasu tagastamise nõude suhtes. Töötaja jaoks kehtib töötasuga seotud nõuete esitamisele kolmeaastane aegumistähtaeg. (14) 14 Töölepingu seadus ei näe ette reeglit töötasu maksmisega viivitamisel. Kuid viivise maksmisel on aluseks võlaõigusseaduses viivise kohta sätestatu. Viivise määraks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär (Euribor), millele lisandub 7 % aastas. Töötasud ja muud töötajale makstud tulud ning neilt makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed tuleb isikuliselt deklareerida Maksuametis. Ka maksude ja maksetega viivitamisel, nii maksmisel kui deklareerimisel, tuleb tööandjal maksta viivist, mis on 6 %
annaabi.ee 
