Alvar Aalto. Orgaaniline disain. Kohalik materjal. Aarne Jacobsen. Mööbel, tarbeesemed. Orgaaniline materjal, vorm. Eero Aarnio, karikatool. Kosmoseajastu mõju. Alvar Aalto oli Soome arhitekt ja disainer. Aalto klaasnõude seas on maailmakuulus "Savoy vaas”.Aalto esindab funktsionalismi. Ta sai rahvusvaheliselt tuntuks Paimio Sanatooriumiga, ajalehe Turun Sanomat kontorihoone ja Viiburi raamatukoguga. Turun Sanomat kontorihoone
Sümbolism "Lootus" Gustav Klimt Sümbolism "Kalevipoeg kivi heitmas" Kristjan Raud rahvusromantism "Kalevipoeg kellukest helistamas" Oskar Kallis rahvusromantism "Lennuk" Nikolai Triik Rahvusromantism Tallinna Draamateater A. Bubõr Juugend Antonio Gaudi juugend "Danae" Gustav Klimt juugend Art Deco naistemood Marimekko Paimio sanatoorium Alvar Aalto "Pastill" Eero Aarnio "Pall" Eero Aarnio Kohaspetsiifiline kunst Kohaspetsiifiline kunst Kohaspetsiifiline kunst "Pehmed kellad ja sulav aeg" Salvador Dali Salvador Dali teater-muuseum Figuereses, Hispaanias
09.94 nr III-4/1-5/94 RKPJKo 02.12.2004 nr 3-4-1-20-04 Vt lisaks ainekavast Põhimõisted: Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord (ÕE lk 17). Individuaalne reguleerimine... Normatiivne reguleerimine... Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhus või mall. Sots. seisukohalt on norm ühiselule omane käitumisreegel, mille abil inimesed püüavad mõjutada üksteise tegevust. (Aarnio lk 56) Tava-, moraali-, korporatiivsed-, ja õigusnormid Vt huviga moraalinorme ning ümbritsevat Oma reeglistik on korporatiividele alati omane. Moraalinormid on pigem kõlblus(väärtus)põhimõtted, põh. sub hinnangule ja isiklikule väärtusskaalale, mis mõjutab käitumisnorme, tava- ja õigusnorme jm mis ühiskonnas toimivad. Staatiline aspekt.. Dünaamiline aspekt... SUGUKONDLIK KORD TAVA, MORAAL JA USUND IUS NON SCRIPTUM; IUS SCRIPTUM ÕIGUSE TÄHISTAMINE (Taska ei ole eriti oluline)
1. ÕN struktuuri alusel: H-D, H-D-S või H-S. 2. ÕN eesmärgi alusel: regulatiivne või õigust kaitsev. 3. ÕN ettekirjutuse sisu alusel: õigustav (lubav); kohustav; keelav või ergutusnorm. 4. ÕN ettekirjutuse kohustuslikkuse alusel: dispositiivne või imperatiivne (kohustavad ja keelavad) või juhendavad. 5. ÕN adressaadi alusel: üldsubjektne või erisubjektne (e spetsiaalsubjektne). 6. Naritsa eriliigitus: täielik või mittetäielik (seletav, viitav või kitsendav). 7. Aarnio järgi: konstitutiivne või mitte. Konstitutiivsed normid on seejuures menetlusnorm, kompetentsinorm või definitsiooninorm e legaaldefinitsioon (seaduskeele määratlus). 8. Aarnio järgi: primaarnorm või sekundaarnorm (reaktsiooninorm või reageerimisnorm). 9. Õiguse valdkondade järgi: avalikuõiguse norm või eraõiguse norm. 10. Lihtnorm või liitnorm. ÕIGUSNORMI MÄÄRATLEMISE (LIIGITAMISE) ALUSED: 1. ÕN struktuuri alusel: H-D, H-D-S või H-S.
koosseisu ning võimalikult õigusselgeks tõlgendatud õigusnormi alusel argumenteeritud õigusliku otsustuse langetamine ja selle sidumine õigusliku tagajärjega. Õigusliku otsustuse tegemisel on reeglina peetud silmas õiguslikku otsustust süllogismina. Süllogistlik otsustus on väljendatav tuntud loogilise Barbara- figuuri abil: Süllogismi lahendamise kaudu leiab aset teo faktilise subsumptsioon abstraktsele koosseisule, kusjuures seotakse ka õiguslik tagajärg (imputatsioon). Prof A.Aarnio märgib, et väga lihtsas vormis osutab juriidilise süllogismi esimene eeldus (premiss) õigusnormile ja teine juhtumile kui faktile. Seetõttu räägitaksegi õigusküsimusest ja faktiküsimusest. Seaduse rakendamine tähendab siis seda, et juhtumi faktid paigutatakse üldises vormis oleva õigusnormi tunnustikku, faktid nagu kvalifitseeritakse õiguslikult (vrd Aarnio, lk 125). Suur eeldus näitab juhtumi kohta rakendatavat normi, väike aga toimunud fakte
Ilma hüpoteesita pole õigusnormi. Siis puudub tal praktiline tähendus. Õiguslik tagajärg võib tulla kas õiguspäraselt käitudes või õigusnormi rikkudes. Vastavalt leiame õigusliku tagajärje dispositsioonist ning sanktsioonist. Õiguslikkus mõttes on subjektiivne õigus ilma vastava juriidilise kohustuseta sotsiaalne ,,null". Riikliku sunni rakendamise mudel: Kui T, siis R, vastasel juhul S. S on seal riikliku sunni liik ja määr. Aulis Aarnio jaotab õigusnormid primaarnormideks ja sekundaarnormideks. Primaarnormid sätestavad kodanike käitumist, neid võib nimetada ka käitumisnormideks. Sekundaarnormid on määratud ametiisikute jaoks, võib nimetada ka reaktsiooninormideks. Kolmeelemendilist struktuuri nimetatakse loogiliseks struktuuriks. Faktiliselt on täielikud õigusnormid kaheelemendilised, koosnedes abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. 4. Õigusnormide liigid 4.1
2. Kirjeldavas osas esitatakse õiguse rakendamise faktiline alus, kõik need faktilised asjaolud, mis põhjustasid õiguse rakendamise, õigusliku vaidluse korral aga sisu. 3. Põhjendavas osas esitatakse õiguse rakendamise juriidiline alus 4. Resolutiivosas sõnastatakse vastuvõetud otsus. 15. Subsumptsioon eeldab seda et õiguserakendaja on endale selgeks teinud õigusnormide sisu ja mõtte 16. Argumentum a fortiori (A. Aarnio) Rõhutamisotsustus eeldab reguleeritud ja reguleerimata juhtumi omavahelist alluvussuhet üks peab hõlmama teise. Rõhutamise kasutamine on siiski piiratud, sest hinnangu sellele, kas üks tegu hõlmab alluvussuhte kaudu teist, st kumb tegu on suurem pahe või hüve, määrab reeglina seadusandja, mitte õiguse rakendaja. Seades oma väärtushinnangud kõrgemaks seadusandja väärtushinnangutest, ületab õiguse rakendaja oma volitusi. Samas ei ole
Kui juhtub, et positiivne õigus ja loomuõigus osutuvad olevat omavahel vastuolus, paljastub loomuõiguse tähendus. Loomuõigus osutub, kas positiivset õigust täiendavaks, või sellele vastandlikuks õiguspõhimõtete süsteemiks.10 8 Loomuõigus. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://et.oigussotsioloogia.wikia.com/wiki/Loomu%C3%B5igus, 21. detsembril 2011. 9 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2002, lk 43. 10 A. Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn, 1996, lk 94. Soolise võrdõiguslikkuse seaduses on positiivne ja ülipositiivne õigus tihedal seotud. Kuigi kultuuriliselt on inimeste väärtushinnangud erinevad siis iga seadus väljendab siiski selle kultuuri huve, kus see seadus on vastu võetud. Soolise võrdõiguslikkuse seadus on vastu võetud, arvestades valitsevaid moraali norme ning kaitsmaks inimesi diskrimineerimise eest. 1.5. Akti õiguslik ideoloogia ja eesmärk
olema R Lihtne õiguslik tagajärg näeb ette ühte võimaliku või vajaliku käitumise variandi või riikliku sunni liigi ja määra. Keeruline õiguslik tagajärg näeb ette võimalikke või vajalike käitumise kogum või mitu riikliku sunni liiki ja määra. Alternatiivne õiguslik tagajärg näeb ette ühe võimalik või vajaliku käitumise saabumise mitmest või ühe riikliku sunni liigi ja määra kohaldamise võimaluse mitmest. Samas A. Aarnio seletab õigusnormi järgmiselt: skemaatiliselt on õigusnormis kolm struktuuriosa: õiguslik fakt - F, sunnielement - S ja õiguslik tagajärg - G. Selle õigusnormi formaalne esitus näeks välja selline: F(x) S(x) G. Kõigist x-dest on õige, et kui x toimub viisil F, siis x-le tuleb mõista otsus G - SEE ON ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR 1. Kuidas õigusnorme liigitatakse? Selgita. Õigusnorme liigitatakse:
Merusk, R. Narits. Eesti konstitutsiooniõigusest. Tallinn: Juura, 1998, lk 48. 2. L. Lehis. Eesti Panga staatus ja pädevus tulenevalt põhiseaduse §-dest 111 ja 112. – Juridica 1999/10, lk 480–486 3. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Teine, täiendatud väljaanne. Tallinn: 2008, lk 565 4. T. Annus. Riigiõigus. Tallinn: Juura, 2006, lk 80-81 5. H. Maurer. Haldusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura, 2004, lk 42-43 Ülesanne 4. 1. A. Aarnio. Õigusteabe AS, Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn, 1996. 2. A. Aedma. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli kirjastus, jt 2004. 3. H. Kalmo. Põhiseaduse põkkumine Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga. – Juridica 2016/3, lk 147-164. 4. I. Gräzin. Lugemik poliitiliste õpetuste ajaloost. I osa. Tartu, Tartu riiklik ülikool, 1987. 5. J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusõigus. Kommenteeritud väljaanne. Õigusteabe AS Juura
võrreldakse konkreetseid elusid või asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise kooseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus vastavalt õigusnormis sisalduvale.(võrreldakse tegelikult juhtunut normi sisuga). Subsumeerimisel üritatakse leida seda normi, mida praktiliselt rakendada. Eeldab seda et õiguserakendaja on endale selgeks teinud õigusnormide sisu ja mõtte 16 Argumentum a fortiori (A. Aarnio) Rõhutamine. Confidential SORAINEN 5/13 Rõhutamisotsustus eeldab reguleeritud ja reguleerimata juhtumi omavahelist alluvussuhet üks peab hõlmama teise. Rõhutamise kasutamine on siiski piiratud, sest hinnangu sellele, kas üks tegu hõlmab alluvussuhte kaudu teist, st kumb tegu on suurem pahe või hüve, määrab reeglina seadusandja, mitte õiguse rakendaja
Sotsiaalne reguleerimine saavutatakse käitumisreeglite ehk käitumisnormide abil ning kogumis on sotsiaalne reguleerimine süsteem, milles ühe elemendina toimivad ka õigusnormid. Koos käitumisreeglite ja normide (väärtushinnangute) kehtestamisega on välja kujunenud või kujundatud ka nendest reeglitest ja normidest (väärtushinnangutest) kinnipidamise tagamise vahendid (hukkamõist, karistused, sunnivahendid jm). Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis, mall (Vt Aarnio, A. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn 1996, lk 56). Eespool juba nimetasime, et valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt matemaatika- ja formaalloogika reeglid, esteetika ja tavanormid, moraalinormid (kõlblusnormid), tehnilised normid ehk normatiivid jne. Mitte kõik need ei ole normid sotsiaalse normi tähenduses. Sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga käitumisreeglid (käitumiseeskirjad), mis kehtestavad, kuidas konkreetses normis nimetatud olukorda sattunud inimene (või
tunnus X, siis hüpoteesiga seotud õiguslik tagajärg ei kehti kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivuse, mis on aga mõistetav ainult seoses positiivse (õigusnormist tuleneva) kehtimisega. Seadusandja või õigusnormi looja käitub nii, sest kõikide „piiravate tunnuste” loetlemine positiivses õiguses on raskendatud või tahab ta skeemi „reegel ja erand” abil sageli ühtlasi tõendamisekoormist reguleerida. A. Aarnio õigusnormide liigitus õigusnormidele: 1) regulatiivsed – käitumisnormid, mis olid juba siis, kui moraal ja õigus polnud eraldunud 2) konstitutiivsed - menetlusnormid – nn kasutusjuhendid, nt norm abielu sõlmimise kohta - kompetentsinormid – kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigustusi kasutab - seaduskeele määratlused – defineerivad mõisteid juriidilis-tehniliselt, loetelud konstitutsioonilised definitiivsed
võrreldakse konkreetseid elusid või asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise kooseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus vastavalt õigusnormis sisalduvale.(võrreldakse tegelikult juhtunut normi sisuga). Subsumeerimisel üritatakse leida seda normi, mida praktiliselt rakendada. Eeldab seda et õiguserakendaja on endale selgeks teinud õigusnormide sisu ja mõtte 16 Argumentum a fortiori (A. Aarnio) – Rõhutamine. Confidential SORAINEN – 5/13 – Rõhutamisotsustus eeldab reguleeritud ja reguleerimata juhtumi omavahelist alluvussuhet – üks peab hõlmama teise. Rõhutamise kasutamine on siiski piiratud, sest hinnangu sellele, kas üks tegu hõlmab alluvussuhte kaudu teist, st kumb tegu on suurem pahe või hüve, määrab reeglina seadusandja, mitte õiguse rakendaja
arvata võiks, või pigem sellega, mida nad lepingu abil teha tahavad?)” (Rosentau 2004, lk 12-13) Praktika näitab, et vastuseks küsimusele “Mis on õigus?” osutavad õigusteoreetikud reeglina varasema uurimistööga antud vastuste sisulisele ühekülgsusele ja asendavad ühtlaadi ühekülgse määratluse sageli, ja seda teadlikult, teistlaadi ühekülgsusega, keskendudes õiguse mõistuspärastele (ratsionaalsetele) omadustele. (Aarnio, Aulis. Reason and Authority. Dartmouth Publishing Company, Ashgate Publishing Company, Aldershot/Brookfield/Singapore/Sydney, 1997, lk 17 ja 37. Nagu on viidatud Rosentau 2004, lk 13: Arnio 1997 lk 17 ja 37. ) Olukorra võtab kokku ja edasise käsitluse aluseks saab tõdemus, et ühest, täpset, kõikehõlmavat, üldtunnustatud õiguse definitsiooni õigusteadus ei tunne. See on ka arusaadav, sest mingil kirjeldusel on pea võimatu asendada niivõrd keerulist
Seltskond – mõiste, kus avaneb tõlgendamisruum. Väljume seesmisest õigustamisest ning suundumine välimisse õigustamisse. 1) I premiss (x) – iga kaitseliitlane, K – kaitseliitlane seltskonnas, O – peab, T – olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna. 2) II premiss „Andrus on kaitseliitlane seltskonnas“ 3) Järelikult Andrus peab olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna. 16. Argumentum a fortiori (A. Aarnio) Argument tugevamalt. Nt kodakondsuse taotlemine lapsele, argumentum a fortiori annab kasutada kui mõlemad lapsevanemad on kodakondsed. 17. Locus standi - Õigusnorm enne kohut. 18. Jura novit curia – Kohus tunneb õigust. 19. Nullum crimen sine lege Pole kuritegu, pole karistust ilma seaduseta. Põhimõte välistab süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt
Hüpoteetiline ja rekonstrueeritud eesmärk. Ajalooline: mittesamaaegne (diakroonne) tõlgendamise ja rakendamisega. Seaduse otstarve (ratio legis). Sünkroonne tõlgendamise ja rakendamisega, diakroonne seaduse loomisega. Kohtuotsused: tõlgenduse põhjendustena tulevad arvesse kõigi astmete otsused. Kuid Riigikohtu otsustel eriline kaal. Eristada pretsedentjuhtumeid ja pretsedent-otsuseid. Eestis ei ole pretsedendiõigust! Aarnio hoiatab nn kaasuspositivismi eest (selle tähendus võib olla laiemgi – näiteks autoriõiguses). RK otsuste suhtes on tugev faktiline siduvus, tühistamise võimalus. Lubatud õigusallikad: Süstemaatika (struktuurne ja sisuline) Võrdlev õigus(teadus) Õiguse ajalugu Õigusteadus Teleoloogilised otsustused (eesmärgid, prognoosid, soovid, huvid) Väärtused ja hinnangud. Tugevdavad õiguslikku argumentatsiooni, kuid ei asenda kohustuslikke allikaid. Nendega
sunni liigi ja määra kohaldamise võimaluse mitmest. Hüpotees* – elulised asjaolude kirjeldus. Selles kirjeldatud faktiliste asjaolud, mille puhul tuleb antud normist lähtuda. Dispositsioon/sanktsioon* - õiguslike tagajärgede kirjeldus, mis saabuvad hüpoteesis kirjeldatud asjaoludel. Näitab, milline peab olema inimeste käitumine, kui nad sattuvad hüpoteesis kirjeldatud olukorda. Riikliku sunni puhul on õigusnormi struktuur: Kui T, siis R, vastasel juhul S. Aarnio primaarnormid – käitumisnormid. Sekundaarnormid (reaktsiooninormid) – määratud ametiisikutele, et nad teaksid, kuidas peab käituma, kui käitumisnormide nõudeid on rikutud. 4. Õigusnormide liigid 4.1. Avaliku ja eraõiguse normid Võivad olla ka omavahel seotud. Nt tööõigus pole puhtalt eraõigusenorme sisaldav, seal on ka avaliku õiguse norme (kollektiivleping). 4.2. Regulatiivsed ja õigustkaitsvad normid
õigusaktide kehtivus ajas, ruumis ning isikute ringi suhtes: a) õigustehnilised probleemid; õigusteoreetilised probleemid. 4.ÕIGUSE TÕLGENDAMINE; JURIIDILINE KVALIFITSEERIMINE; ÕIGUSE REALISEERIMISE VIISID (VORMID) 9 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM § 1. Sotsiaalsed normid P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (Aarnio, 1, lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt: matemaatika- ning formaalloogika reeglid, esteetika ning tavanormid, moraalinormid, tehnilised normid ehk normatiivid jne. Mitte kõik neist ei ole normid sotsiaalse normi tähenduses. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet. Sotsiaalsed normid reguleerivad ühiskondlikke suhteid, st inimeste käitumist üksteise suhtes. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist
allharudeks. Õigusteadus on teadus õigusnormide sisust, mis aitab teisi ühiskonnateadusi nende teaduste eesmärkide saavutamisel. Kesksed nähtused, mida õigusteadus uurib on inimene, sotsiaalne keskkond (ühiskond), riik kui organisatsioon sotsiaalses keskkonnas, õigus(-normid) kui sotsiaalsete protsesside regulaator, inimese tegu (tegevus ja tegevusetus) aegruumis, teo tagajärg, kausaalne seos teo ja tagajärje vahel. Õiguse tõlgendamise teooria. Aarnio, lk 45 jj. Aarnio räägib aga õigusteadusest järgmist. Teadust iseloomustatakse sageli tema objekti järgi. Objekti järgi iseloomustades on õigusteadus teadus õigusest. Õigusteadus selgitab kehtivate õigusnormide sisu. Sellisel ülesande kirjeldusel on kaks poolt: 1. õiguse kehtimise tõdemine ja 2. õigusnormide sisu selgitamine. Praktilises uurimistöös ja normide kasutamisel esimesele punktile eriti tähelepanu ei pöörata, vaid keskendutakse teisele punktile.
Keeruline õiguslik tagajärg näeb ette võimalike või vajalike käitumiste kogumi või mitu riikliku sunni liiki ja määra. Alternatiivne õiguslik tagajärg näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise saabumise mitmest või ühe riikliku sunni liigi ja määra kohaldamise võimaluse mitmest. Hüpotees eluliste asjade kirjeldus, dispositsioon (milline peab olema vastavas olukorras käitumine) või sanktsioon (näeb ette mõjutusvahendid) juriidilised tagajärjed. Aarnio järgi: · Primaarnormid sätestavad kodanike käitumist, käitumisnormid. · Sekundaarnormid - määratud ametiisikute jaoks, reaktsiooninormid. Õigusnormis kolm struktuuriosa: õiguslik fakt, sunnielement ja õiguslik tagajärg. Faktiliselt on aga täielikud õigusnormid kaheelemendilised: abstraktne faktiline koosseis ja õiguslik tagajärg. 4. Õigusnormide liigid 4.1. Avaliku ja eraõiguse normid
peamisi ideid mõtteid inimeste ja rahvaste ainulaadsusest, mõõduka põhiseaduse poole püüdlevast ja inimestega hoolikat ümberkäimist nõudvast optimistlikust inimvaimust. Kuna talle olid olulised inimesed ja rahvad nende ainulaaduses, siis oli võimalik pakkuda vaid teaduslikke üksikvaatlusi ja üksikõpetusi. Friedrich Carl von Savigny (1779-1861) Vt kohustsuslik kirjandus. [[Aarnio 1997:] For von Savigny, law was a historical phenomenon whose origins were not to be looked after in divine sources. Law grew naturally from the people, its customs, its history. Law was a product of the natural spirit, the Volksgeist. The challenging task of the legal profession was to give a form to the concept of law that had thus originated.//The form of the law was a kind of an enlightened doctrinal opinion. It is not a long jump from this conception to the
vanuse hinnangud, mis on nooremad kui paar miljonit aastat. Praegused hinnangud põhinevatel mudelitel, mille kalibreerimiseks kasutati eeldatavalt sammaaegselt tekkinud kaksiktähti. Rekalibreerimine võib tähendada 20% suurust massierinevust tüüpiliste noorte tähtede puhul ja isegi 50% massivahet väga kergete tähtede, näiteks pruunide kääbuste puhul. Uuringust võtsid osa veel doktorandid Phillip Cargile ja Alicia Aarnio Vanderbilti Ülikoolist, Aaron Geller WisconsinMadisoni Ülikoolist ning Eric Stemples Sotimaa St. Andrewsi Ülikoolist. Maailmaruumi sügavustes liiguvad kõlatult tähed - isehelendavad päikesed. Kaugused, mis neid lahutavad, on keskmiselt sada miljonit korda suuremad nende läbimõõtudest; kui tähtede aine oleks ühtlaselt laiali paisatud nendevahelises ruumis, täidaks üks gramm kuubi, mille serv on 500 kilomeetrit; see aine oleks siis 1020 (üks
Süllogismiprintiip- subsumeerimine Ajalooline tõlgendamine. Mis oli normiandja eesmärk? Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine. Tõlgendamisel arvestatakse ka õiguse enda eesmärke (õigluse printsiipi), põhiseaduses sisalduvaid põhiõiguseid. Tõlgendamise tänapäevane metoodika: Normilooja kavatsus Normiformulatsiooni tähendus Ettekirjutuse otstarve Normiteksti enda arusaam Tänapäevane /A. Aarnio järgi/ Semantiline Grammatiline Loogiline (süllogismimall) Juriidiline ◦ Süstematiseerimise seisukohad- esikohal seadus (iga õigusnorm, mis kuulub põhiseadusega kaetud normi hierarhiasse- vale arusaam seadusest) ◦ maa tava- kohustuslik õigusallikas vaid siis kui juhtunu puhul rakendatavat seaduse sätet ei ole, tunnistatav, kuid asetatud teisejärgulisle allikakohale ◦ seadusandja eesmärk
meetodite süsteemi, millel rajaneb teadusliku uurimise ning teaduslike distsipliinide õpetamise traditsioon. 12 Paradigmad esinevad nii teaduslikus maailmapildis tervikuna kui ka teadusharudes. Põhiväide: ühe paradigma piires arenev normaalteadus jõuab lõpuks kriisini, millele järgneb üleminek kvalitatiivselt uuele paradigmale. Th. Kuhn on täpsustanud paradigma mõistet, võttes kasutusele matriitsi mõiste (Aarnio, 1. lk 53-55). Paradigmat võib mõista kui teadlasi ühendavat raamistikku, milles nende professionaalne kommunikatsioon toimub suhteliselt probleemideta ning teaduskollektiivides esitatud “asjatundjate hinnangud” uurimistööde kohta on suhteliselt üksmeelsed. Selles käsituses aitab õigusteaduslik paradigma täpsemalt väljendada, mida tähendab õigusteadusele iseloomulik episteemiliselt sisene vaatenurk
Juhuse peaks lahendama nii, nagu sooviks seda kaasaegne seadusandja (tegu on üldtunnustatud väärtushinnangutel põhineva otsusega). Mingil juhul ei tohi ta ka siis minna vastuollu ei õiguse üldiste põhimõtetega ega üldtunnustatud doktriiniga. Kui kõigist nendest meetoditest ei piisa ja seaduses ei leidu vajalikke pidepunkte konkreetse kaasuse üle otsustamiseks on kohutnik õigustatud ja kohustatud looma õigust. Kohtunik otsustab, mis on üksikjuhtumil õigem. A. Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn, 1998, lk 121-171 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 140-167. IX teema. Õigusteadus ja õigusteaduse õppimine 1. Kas õigusteadus on olemas? 2. Kui vana on õigusteadus? 3. Jurisprudentsist väärtusjurisprudentsini. 4. Juristiks tuleb õppida. 5. Akadeemilise õigushariduse traditsioonid Euroopas. 1. Kas õigusteadus on olemas? I. Kant: teadus on iga õpetus, kui ta oli süsteemselt terviku tunnetamine. Ülikoolide ja
määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 7. ÕIGUSNORMI LIIGID 1. R. Naritsa liigitus 1) Regulatiivne ehk käitumisnorm 2) Õigustkaitsev Regulatiivne: 1) Õigustav 2) Kohustav 3) Keelav 4) Ergutusnorm 1) Täielik 2) Mittetäielik: - Seletav - Viitav - Kitsendav 2. R.Naritsa ja A.Aarnio kokkulangev liigitus 1) Regulatiivne 2) Konstitutiivne, seejuures: - Seaduskeele määratlus - Kompetentsinorm - menetlusnorm 3. A.Aarnio liigitus 1) Primaarnorm 2) Sekundaarnom Moodsa õiguse normitüübid: 1) Kaalutlusnorm 2) Kokkuleppenorm 3) Eesmärginorm 4) Ressursinorm 4. Loengumapi liigitus 1) Regulatiivne 2) Õigustkaitsev Regulatiivsed: 1) Õigustav 2) Kohustav
Sotsiaalne reguleerimine saavutatakse käitumisreeglite ehk käitumisnormide abil ning kogumis on sotsiaalne reguleerimine süsteem, milles ühe elemendina toimivad ka õigusnormid. Koos käitumisreeglite ja normide (väärtushinnangute) kehtestamisega on välja kujunenud või kujundatud ka nendest reeglitest ja normidest (väärtushinnangutest) kinnipidamise tagamise vahendid (hukkamõist, karistused, sunnivahendid jm). Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis, mall (Vt Aarnio, A. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn 1996, lk 56). Eespool juba nimetasime, et valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt matemaatika- ja formaalloogika reeglid, esteetika ja tavanormid, moraalinormid (kõlblusnormid), tehnilised normid ehk normatiivid jne. Mitte kõik need ei ole normid sotsiaalse normi tähenduses. Sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga käitumisreeglid (käitumiseeskirjad), mis kehtestavad, kuidas konkreetses normis nimetatud olukorda sattunud inimene (või
Probleem – juriidilise otsustuse eeldused (eriti suur eeldus) sageli vaieldavad tekib küsimus antud lahendusnormi valiku mõistlikkusest. Sisemine põhjendamine vastuseid ei anna, mistõttu tuleb loogilisest subsumeerimismudelist väljapoole minna – toimub uute sisemiste põhjenduste moodustamine. Uute sisemiste põhjenduste arv pole konstantne suurus, kui teine sisemine põhjendus rahuldavat tulemust ei anna, tuleb moodustada kolmas jne. Aarnio: normaalolukorras väljendab esimene premiss seaduseteksti, järgnevad püüavad näidata, et tõlgendus T on antud § „õige“ tõlgendus. Seega süllogismikett hargneb, erinevate harude vahel pole aga loogilist suhet. Argumendid tuginevad vaid koos esialgsele süllogismile, moodustades omapärase mosaiigi, milles tervikpildi järgi saab otsustada, kas põhjendus rahuldab või mitte.
annaabi.ee 
