Streik ühiskonna mõjutajana Sel nädalal streigivad Eestis pedagoogid. Streik on töövõtjate massiline tööseisak, mille põhjuseks on halvad töötingimused või madal palk. Kuid kuidas mõjutab see meie ühiskonda? Streik pärineb 18-19. sajandist, mil toimus tööstuslik pööre. Tööstuslik pööre oli periood, mille põhitunnuseks oli manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Sel ajal polnud tööliste töötingimused väga head ning palk oli ka kehvavõitu. Siis hakkasidki töölised organiseerima ametiühinguid, kuhu ühinesid esmalt oskustöölised. Ametiühingud pidasid tööliste nimel läbirääkimisi tööandjatega ja seadsid esialgu oma sihiks üksteise majandusliku olukorra parandamise
Kristel Keskküla MT1-10 Streik ja Töösulg Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate algatusel. Streigi eesmärgiks on saavutada tööandjalt järelandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Näiteks soovivad töötajad, et tööandja töstaks nende töötasu, tõstaks töötasu, pikendaks puhkuseid. Streigi kestuse piirangut ei ole, mis tähendab, et streik võib kesta kuni streikivad töötajad otsustavad lõpetada töökatkestust, esitatud nõudmised on rahuldatud või kompromiss saavutatud
juhtudel. Töösuluga võib kaasneda töötajate hulgaline vallandamine. Töötajate algatatud töökatkestust nimetatatakse streigiks. Streik on töötajate korraldatud tööseisak. Streigi põhjuseks võib olla töötajate rahulolematus töö eest saadava palga või töötingimustega, või ka soov mõjutada riigi üldisemaid poliitilisi otsuseid. Tavaliselt eelnevad streigile läbirääkimised tööandjate jatöötajate või nende esindajate (ametiühingud) vahel. Streik on töötajate abinõu oma nõudmiste saavutamiseks ning leiab aset tavaliselt siis, kui võimalused läbirääkimiste teel lahendusi leida on ammendunud. Streigi eesmärk on näidata tööandjale, mis juhtub olukorras, kui tal töötajaid ei ole ja mõjutada tööandjat majanduslikku ja/või moraalse kahju nõustuma tingimustega, mida töötajad streigiga saada soovisid. Eestis reguleerib streikimist "Kollektiivse töötüli lahendamise seadus", mis peamiselt väljendab
1917 2.märts Tallinnas ülelinnaline streik (peale tsaari kukutamist) 26.märts demonstratsioon Petrograadis (mässu tipp) Eesti muudeti kubermangudeks, kubermangukomissaariks sai Jaan Poska 30.märts autonoomia (osaline iseseisvus) Veneametnikud asendati eestlastega, keeleks eesti keel, moodustati Maapäev (Maanõukogu) Septembri lõpul tulevad sisse sakslased Oktoobris võtavad enamlased kubermanguvalitsemise üle (Poskalt Kingissepale) 15.november Maapäev kuulutab end juhiks 1918 Jaanuaris rahvusväeosade asendamine eesti Punaväega Moodustati välisdelegatsioon 18.veebruar saksa armee üldpealetung 19.veebruar erakorraliste volitustega moodustati Eesti Päästekomitee (Konik, Päts, Vilms), koostati iseseisvusmanifest 23.veebruar Pärnus ,,Endla" rõdul loeti ette iseseisvusmanifest 24. veebruar moodustati Ajutine valitsus, peaministriks Päts, manifest kanti ette Tallinnas, Paides, Viljandis 3.märts sakslased said oma alla kogu Eesti 11.november Aj...
Streik on tulemuslikuim töötüli lahendusviis. Streik on töövõtjate massiline tööseisak, mille põhjuseks on rahulolematus tööandja pakutava palgaga või töötingimustega. Enne streiki peetakse läbirääkimised tööandjate ja töövõtjate vahel. Streik on äärmuslik abinõu oma tahtmiste saamiseks ning see juhtub siis kui ei saada hakkama läbirääkimistega. Streigiga kaasnevad suured majanduslikud kahjud, mistõttu üritavad tööandjad tavaliselt jõuda töövõtjatega kokkuleppele läbirääkimiste teel. Streigid omandasid suure tähtsuse industriaalrevolutsiooni perioodil, mil paisus masstööjõud vabrikutes ja kaevandustes. Sellel ajal muudeti streigid kiiresti ebaseaduslikeks väga paljudes riikides.
Karin Sisask 9c klass. õpetajate streik jonn v õi vältimatu appikarje ? Eestis korraldati 7. 9. märtsil õpetajate streik , mõned koolid ja lasteaiad streikisid kolm , mõned aga ainult ühe või kaks päeva. Streigi ajal ei pidanud lapsed ei koolis ega lasteaias käima , lasteaedade uksed olid enamasti isegi suletud. Streikides lootsid inimesed saada palka juurde , kuna neil väidetavalt on liiga väike palk ja nad on välja teeninud suurema summa kui see mis neile praegu kuupalgaks on. Õpetajad pidavat tegema väga rasket tööd ,
Õigusõpetus Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor KLASSITÖÖ 3 Ülesanne 3 : Tähtaeg ja tähtpäev Töötajad soovivad korraldada hoitusstreiki kestvusega 1 tund. Streik soovitakse korraldada 29. märtsil 2010-see on esmaspäeval k.13.00. KTLS § 18 (3) järgi tuleb sellest tööandjale ja KOV-le kirjalikult ette teatada 3 päeva. Palun vastata :mis kuupäeval ja mis kellaajal tuli streigi teade posti panna ja mis kell isiklikult kohale viia? Vastus: Kuna hoiatusstreiki soovitakse korraldada esmaspäeval 29.03 ning KTLS §19 (3) käsib teavitada kirjalikult kuni 3 päeva ette küll, kuid antud juhul on neist kolmest päevast 2 puhkepäevad,
inimeste palgad on ikka sama väikseks jäänud ja töötute arv pole ka sugugi langenud. Minu arvates pole praegune Eesti eriti heaoluühiskond. Osa inimesi peavad kuu lõpus lugema sente, et saada söök lauale. Mis siis veel rääkida riietest ja muudest tarbeesemetest. Heaoluühiskond ometigi peaks tähendama, et riik hoolitseb oma rahva eest. Peale selle võivad kõiksugu sõjad mis Aasia riikdies hävitada üldse heaoluühiskonna. Oktoobri alguses hakkas arstide streik, kus nad tahavd tervisereformi ja et nende palku tõsetaks. Minu arvates on streik igati õigustatud. Riik peaks kindlsutama inimestele nende töö väärilise palga ja kui seda ei suudeta, siis on midagi väga paigast ära. Üheks probleemi lahendmaiseks oleks tervishoiusüsteemi muutmine tõsta makse või omal vabal valikul tervisekindlustuse tegemine. Siis saaks riik arstide palka tõsta. Minu arvates oli kunagi maailmas sõnal "heaoluühiskond" suurem väärtus kui praegu.
Millist rolli etendab riigi arengus kodanikualgatus ? Kodanikualgatus on igasugune avaliku võimu institutsioonide väline algatus mõne eluvaldkonna edendamiseks. See on vabatahtlik tegevus, mida tehakse selleks, et riigis asjad areneksid. Sellel on omad plussid ja miinuseid , kuid kokkuvõttes on ta väga tähtis. Miks on kodanikualgatus kasulik ? Kodanikualgatus saab toimida ainult demokraatlikus ühiskonnas, sest näiteks diktatuurilises ühiskonnas poleks see võimalik, sest keegi ei kuula rahvast ega nende probleeme. Kodanikualgatus annab inimestele võimaluse midagi muuta. Suur osa on selles meedial. Meedia abi kasutamisel on selge see, et inimesed ei jää ka tähelepanuta. Kodanikualgatus näitab ka seda, et riigijuhtimises on tehtud vigu, et midagi on üldse vaja muutma hakata. Igasuguste survegruppide ja liikumiste moodustamine näitab, et inimestele läheb riigi tulevik korda j...
Mõnikord loobub streigist ametiühing ise ja mõnikord annab nõuetele järele tööandja. Streikimine on väheste eranditega iga töötaja õigus ning see on kirjas ka Eesti põhiseaduses. Eranditeks on mõned riigiasutused (nt Riigikontroll), mille ametnikel on streikimine seaduse alusel keelatud. Streigid on läänemaailmas toimunud juba aastakümnete eest. Üsna kuulus on näiteks 1941. aastal aset leidnud Walt Disney Studio töötajate poolt algatatud streik. Paljud animaatorid tegid mitmeid ületunde "Lumivalgekese" produtseermise ajal ning, kuigi "Lumivalgeke" oli väga suur hitt, lükkas Disney edasi töötajate boonuste maksmise ületundide eest, sest arvas, et see paneb animaatorid veelgi motiveeritumalt tööle. Seejärel peale "Pinocchio" ja "Fantasia" läbikukkumist kinolinal, alandati töötajate palku 40 dollarile nädalas, mis ajaski ametiühingu streikima. Streik kestis viis nädalat, kuid lõpuks jõuti kokkuleppele
Lähenemas on valimised. Riigijuhid üritavad hääli saada, maksku, mis tahes. Tegelased : Savisaar, Ansip, Laar, valija ja Ansipi naine. Ansip: Kuule valijamees MINA olen valimind-mees. Valija: Tere, tere! Aga mul oli hoopis keegi teine mõttes valida. Ansip: Oi, aga kui sa mind valid, teen ma meie riigi nii ühtseks, et ta on kohe rikkuselt viiendal kohal. Valija: Aga miks mitte esimesel. Ansip: No jäägem ikka mõistlikkuse piiridesse. Valija: Ei ma valin parem Laari või Savisaare. Ansip: Kuule, aga ma luban sulle,et ...(kratsib pead ja pingutab midagi välja mõelda) eeee.... no mida sulle lubada....eeee.... (tuleb tema naine)... kuule ma annana sulle oma naise... no, nii kuuks ajaks. Ansipi naine: Ah, mida? Misasja?! Ansip: Oh, mis sa nüüd, see ju kõik meie riigi nimel Naine: (vaatab valijameest ülevalt alla) Nooo..... (aeglaselt ja meelitavalt)... kui just riigi nimel, siis, kuule valijamees anna oma hääl Ansipile, ma olen kuu aeg...
ettepanekuid raha leidmiseks: kokkuhoid üleliia kallitelt õpikutelt, õpetajate täiendkoolitustelt või koormuse vähendamine suvevaheaja lühendamiselt. Kui kas esimest ettepanekut on ainult ministeeriumi otsustada, siis suvevaheaega pole tarvis lühendada, vaid investeerida õppematerjalidesse ja õpetajate koormuse vähendamisse, et sama töö õnnestuks praeguse kooliaja piirest senisest paremini ära teha. Kuigi jõuti kokkuleppele streik peatada, siis haridustöötajate liit ei välistanud, et see septembris kordub. See otsustatakse selle põhjal, kui suures osas septembri lõpuks valmivas riigieelarve projektis õpetajate soovidega arvestatakse. Kui õpetajate streigi nõudmiste rahuldamisel ei kiputa inimeste rahakoti kallale, siis arstide streigi puhul seda justkui tehakse. Tervishoiutöötajate streigi eesmärgiks oli arstide ja õdede lahkumise pidurdamine ja tervishoiusüsteemi lagunemise peatamine
Streigid, alkoholiaktsiis ning nende tähtsus Aastat 2017 mäletatakse kui streigi aastat, kuid enim siiski alkoholi maksude tõusu aastat. Mõlemad faktorid on tähtsad inimeste õiguste ja tahete väljendamisel, kaitsmisel, kuid ka piiramisel. Rakvere tapamajas toimunud streik on hea näide tavainimeste võimetusest midagi muuta, enda õiguste eest seista ning suurkorporatsioonide ja riigi vastu välja astuda. Streik toimus madalate palkade ning töötingimuste vastu ning oli lootus see olukord parandada, kuid nii aga ei juhtunud. Streik lõppes sellega, et kutsuti politsei, kolm töötajat vallandati ning läbirääkimisi ega mingit erilist muutust ei toimunud. Praegu õnneks siiski üritatakse läbirääkimisi pidada ning ainult aeg näitab, kas see üritus suutis midagi muuta või oli tulutu ning maksis lihtsalt kolmele töötajale nende töö.
Kollektiivleping Kollektiivse töötüli lahendamine Kollektiivleping Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab määrata kindlaks töötamise tingimused. Kollektiivlepingu sõlmimine on töötajatele hea viis seista ühiselt paremate töötingimuste eest. Tööandjale on see hea viis määrata korraga kindlaks suure hulga töötajate töötingimused. Kollektiivlepingu sõlmimine Kollektiivlepingu sõlmimist, kehtimist, lõppemist ja sisu reguleerib kollektiivlepingu seadus. Kollektiivleping sõlmitakse kollektiivläbirääkimiste tulemusena ning seda saab sõlmida ja muuta ainult kirjalikult. Samuti tuleb kirjalikult esitada kõik kollektiivlepingu lisad. Kollektiivläbirääkimiste pidamise õigus ettevõttes on ametiühingul, tema puudumisel töötajate usaldusisikul. Kollektiivlepingu sisu Kokku võib leppida nii palgas, puhkuses, töötajate koondamise korras kui ka kutse- ja täiendõppevõimalustes. Samuti võib leppida ...
Klassitöö 3 Tähtaeg ja tähtpäev Töötajad soovivad korraldada hoiatusstreigi kestusega 1 tund. Streik soovitakse korraldada 24. märtsil 2014 - see on esmaspäeval kell 13:00. KTLS § 18 (3) järgi tuleb sellest tööandjale ja KOV-le kirjalikult ette teatada 3 päeva. Palun vastata: mis kuupäeval ja mis kellaajal tuli streigi teade posti panna ja mis kell isiklikult kohale viia? Lahendus: Töötajate esindaja on kohustatud teatama kavandatavast hoiatusstreigist tööandjale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vähemalt kolm päeva ette vastavalt KTLS §18 lg 3-le.
1. Millist kirjandusvoolu esindas prantsuse kirjanik Émile Zola? 2. Mis on teose põhiprobleem? 3. Milline oli sinu meelest Catherine (välimus, iseloom, jne)? 4. Kirjelda prantsuse 1860ndate aastate kaevuri eluolu ja tööd. 5. Miks kaevurid valisid rahuliku elu asemel streigi? 6. Millised olid inimeste peamised vaba aja veetmise võimalused? 7. Mida kasulikku said inimesed mässust? Mida kahjulikku? 8. Kas lõppkokkuvõttes tasus streik ennast ära? 9. Kirjelda peategelaste elu ja mõtteid kaevanduses vangis olles? 10. Millised erinevused olid eri klassidest pärit inimestel selles raamatus? 11. Kuidas kaevurite võitlus oma õiguste eest selles raamatus lõppes? 12. Kirjelda Maheude perekonda ja nende omavahelisi suhteid? 1. Romantism, realism, naturalism .. 2. Põhiprobleemiks oli töö ja kapitali kokkupõrge, söekaevurite võimas streik Montsous.Tööliste sotsiaalsed ja majanduslikud võitlused .
Reaalpalgad tõusid SEB hinnangul Eestis eelmisel aastal 2,1 Lätis ainult 0,1 protsenti. Leedus reaalpalk, milles inflatsioon mõju on arvesse võetud, ei tõusnud vaid hoopis vähenes 2011. aasta viimases kvartalis aastatagusega võrreldes 1,5 protsenti. Milline viis on kõige efektiivsem tegemaks selgeks valitsusele ning kogu rahvale, et nüüd oleks viimane aeg palka tõsta? Nagu lähiajalugu artside streigi näol näitab, ongi kõige tõhusam viis selleks streik. Aga kas see alati reaalne on? Jah, kui streigivad arstid või õpetajad või bussijuhid, siis suuretõenäosusega neid märgatakse ning midagi võetakse ette. Aga kui streikima läheksid näiteks kõik poemüüjad ja kassapidajad, siis arvan, et ainus mis toimub, on töösuhte lõpetamine, sest töötute arv, kes on nõus ka miinimupalgaga töötama, on veel palju. Sellised suurketi toidupoed võtavad lihtsalt järgmised töötajad. Üldjuhul ei taha keegi seda
.. . TLS-i kohaselt loetakse ka töökeskkonnavolinik töötajate esindajaks. Töötajate usaldusisiku seadus ja ametiühinguseadus näevad ette kaks esindusvormi. Usaldusisiku seaduse alusel on võimalik valida usaldusisik nende töötajate hulgast, kes ei kuulu ametiühingusse. Usaldusisik valitakse kolmeks aastakse töötajate üldkoosoleku poolt. Teine lähenemine tuleb ametiühinguseadusest. Selle kohaselt ametiühing valib oma usaldusisiku. Ka talle kuulub pädevus kuulutada streik ja sõlmida kollektiivlepingut. Eesti õiguse kohaselt kui on olemas AÜ usaldusisik, siis AÜ saab monopoolse pädevuse kollektiivlepingu sõlmimiseks ja streigi korraldamiseks. See muudab siiski ühekanalisüsteemi laadseks eesti regulatsiooni. Kui AÜ luuakse, siis AÜ-l on kollektiivsetes töösuhetes kõigi töötajate esindamise pädevus isegi kui seda talle otse üle ei ole antud. Kui tulla täiendavate võimaluste juurde siis ühetaolisi ja ühendatud organeid Eestis ei ole.
Samuti võib välja tuua selle, mis Eesti riigis viimase aasta jooksul on toimunud. Eestlased on oma rahvuselt kinnised ja külmad ja tavaliselt nad streike ei korralda nii nagu seda tehakse lõunariikides, kuid järjest enam hakatakse seda ka Eestis heaks kiitma. Õpetajad on hariduse seisukohast väga tähtsad riigile, kuid siiski ei maksta neile piisavalt palka, mis vähendab nende toimetuleku võimalusi, kuigi pinget on palju. Soovides palgatõusu korraldati streik, kuid riik ei teinud sisuliselt mitte midagi, et õpetajate heaolu parandada. Nüüd on tulemas uus, arstide streik, kuid usun, et ka nüüd ei võta riik rahvast kuulda. Seega lahkuvad üha enam haritud doktoreid oma kodumaalt sinna, kus neile võimaldatakse paremat elu. Siin kohal võingi väita, et Eestis eksisteerib kodanik riigi jaoks, sest ilma meieta ei toimiks riik nii nagu ta praegu toimib. Samas eksisteerib riik ka kodaniku jaoks: meil on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi,
üldstreik, mis haaras kogu Tallinna. Meeleavalduses osales 40 tuhat osavõtjat. Oktoobri poliitiline üldstreik haaras ka Tartu ja Narva. Osa võttis sellest üle 20 tuhane tööstustöölise ja raudteelase. Novembris jätkus revolutsiooni areng tõusujoones. Uue ülevenemaalise üldstreigiga ühinesid Tallinna töölised 3. novembril. Suurimaks väljaastumiseks oli ülevenemaaline posti- ja telegraafitöötajate streik, millega Tallinna sidetöötajad ühinesid 15. novembril, mille tagajärjel halvas streik telegraafi ja posti tööd kogu Eestis. 1905. aasta lõpul rajati Tallinnas ja Tartus esimesed ametiühingud. Peterburi eeskujul valiti Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu. 1905. aasta novembris asutati Tartus Eesti sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus (ESDTÜ). Selle eesotsas olid P. Speek, Karl ja Gottlieb Asr, Karl Ruga. Partei põhikiri puudus ja liikmeks võeti kõik
tahavad süüa. Olukord oli lootusetu. Paljudel söekaevuritel keerles peas küsimus: ,,Kas tasub jätakata orjatööga? Millal saabub õiglus tavarahvale?" Oli vaid aja küsimus, millal töölised midagi ette võtavad. Niiviisi ei tahtnud enam keegi söekaevuritest jätkata. Oli vaja vaid seda tõuget, mis streigini viiks, ning kaevanduste ülemad andsid selle tõuke. Leidus ka mees, Etienne, kes oma kõnedega suutis rahvast veel rohkem mässama panna ja oma õiguste eest seisma. Kas streik oli just õige lahendus olukorrale, kuid ega muud võimalikku väljapääsu näha polnudki. Streik muutis söekaevureid. Elu läks tõepoolest kehvaks, käidi kerjamas, varastamas (Jealine, Lydie ja Bebert), et kuskiltki saada söögipoolist. Samas kasvas kaevurites suur viha kaevanduste omanike vastu. Keegi ei mõelnudki tööle tagasi minna, sest õigused oli vaja maksma panna! Ei tahetud elada edasi nõnda nagu seda olid kõik esivanemad teinud, ääretus vaesuses. Inimesel on
varustuse ning elamistingimuste parandamist. Toimuva sõja tõttu oli tööstuse rõhk pandud sõja toetamisele, suur osa põllumajanduses töötavat meeselanikkonnast oli mobiliseerittud sõjaväkke ning seetõttu olid halvenenud ka linnade toiduainetega varustamine. Toiduainetega paremat varustamist nõudnud demonstrandid hakkasid järgmisel päeval juba esitama poliitilisi nõudmisi sõja lõpetamiseks. 25. veebruaril toimus juba kogu Petrogradi hõlmav streik, keiser Nikolai II nõudis, et rahutused surutaks sõjaväge kasutades maha. 26. veebruaril politsei ja sõjavägi kasutas meeleavaldajate vastu relvi. 27. veebruaril aga keeldusid suurem osa sõjaväelasi elanike vastu jõu kasutamisest ning ühinesid demonstrantidega, vallutasid linna relvalao ning vabastasid poliitvanglast Krestõ poliitvangid. Nikolai II käsul Põhja-, Lääne- ja Kagurinde väeosad suundusid mööda raudteed Petrogradi,
Heaks näiteks on siin meie olümpiasangarid. Jah, tõsi see on, et võidu puhul saavad sportlased ja nende treenerid autasude ja preemiatega üle kullatud. Kuida kas meie riik toetab ka nende aastaid kestvat pidevat tööd? Oleme taas uhked, kui meie teadlaste saavutused leiavad maailmas tunnustust mis on aga selle tulemuse taga? Kas tasuta kõrhgaridus, millest niipalju räägitakse on ikka tasuta. Pole seda ju kohustuslik põhihariduski. Hiljuti toimunud meditsiinitöötajate streik tõi välja puudused meditsiinivaldkonnas. Riigi seisukohad jäidki uduseks ja arusaamatuks. Tegelikkuses on meie arstid sama tublid ja teadmiste ning oskuste poolset igati Euroopa arstidega võrreldes konkurentsivõimelised. Ja töö tegemise tahtmisest siinkohal puudu ei ole, vaja on vaid euroopa kolleegidega samaväärseid töötingimusi ja tööle väärilist tasu. Streigiga on avaldanud oma meelsust ka õpetajad, kelle streik oli küll lühem, kuid nõudmised igati õigustatud
,,Söekaevurid" Romaan räägib söekaevuritest, kuulub suguvõsa romaanidesarja. Peategelane on noormees Etienne, kes läheb tööle söekaevandusse, puutub kokku sealse troostitu ja vaese eluga. Kujutab streiki, kus Etienne on üks eestvedajaid. Töölised jäävad nälga, sest streik kestab pikalt, kujutab, kuidas inimesed moodustavad vägivaldse massi ja hakkavad linnas laamendama. Kujutab seda, kuidas suures rühmas inimene kaotab vastutuse ja käitub vastavalt rühmale. Lõpuks surutakse streik maha, politsei ajab laiali. Kõik naasevad kaevandusse tööle tagasi. Toimub varing ja Etienne jääb lõksu kaevandusse, koos oma tüdruksõbra Catherine'ga, kes on samuti kaevanduses tööl, ja naise endise armukesega. Etienne tuleb elusana välja, teised surevad. Etienne lõpuks otsustab minna tööliste õiguste eest võitlema Pariisi. Teose sõnum: äärmuslikes oludes on enamik inimesi kõigeks võimelised: mõrvaks. Zolale omane on kirjeldada põhjalikult ja ilma
Vabrik Palgatööline Pole vaja põhjalikku pikka väljaõpet Töö algas ja lõppes kõigile ühel ja ajal Suurem tööjaotus Omanik ei teinud tööd Müük erinev, odavam kaup Käsitööettevõte Pikaajaline väljaõpe Meister tegi tööd, kontrollis kaupa. Töö algas ja lõppes omanikuga kokkuleppel Ise oma kauba müümine Kallis käsitöökaup Kallis tootmine 5.Tööliste halb olukord, miks leppisid sellega? Nad leppisid sellega kuna 1) kuna streik oli seadusega keelatud siis ei julgenud keegi vastu hakata, sest muidu sind võidakse vallandada või palka maha võtta 2) Töölised lootsid kui nad oma tööd hästi edasi teevad, ilma et õigusi hakkaks nõudma siis tööandja premeerib neid ja tõstab palka 3) Algus polnud suuremaid organisatsioone kuhu poole pöörduda, et palka juurde nõuda jne 6.Miks hakkas 19.saj lõpus tööliste olukord paranema? Töölisliikumine
Ulysses S. Ganti valimine USA presidendiks. Põhiseaduse 14. parandus (kodanikuõiguste seadus) Transkontinetaalse raudtee ehituse lõpetamine Rockfelleri Standard Oil Company asutamine Põhiseaduse 15. parandus ( valimisõiguste seadus) Naiste Kristliku Karskusliidu asutamine Andrew Carnegie' terasetööstuse rajamine Little Big Horni lahing. Telefoni leiutamine Kompromiss Rutherford B. Hayesi presidendiks valimise Rekonstruktsioonipoliitika lõpp Ülemailmne raudtee tööliste streik Elektripirni leiutamine James A. Garfieldi valimine USA presidendiks Garfieldi tapmine. Hester A. Arthuri saamine presidendiks Grover Clevlandi valimine USA presidendiks Benjamin Harrisoni valimine presidendiks Wounded Knee lahing. Jacob Riisi "Kuidas elab teine Ameerika" Jim Crow seadused lõunaosarikides Homestandi terasetööliste streik Pennsylvanias. Clevlandi valimine USA presidendiks. Ellis Islandi immigratsioonipunkti avamine Fredrick Jackson Turneri ettekanne piiri tähtsusest
· Vene-Jaapani sõda 1904-1905. Venemaa kaotus näitas maailmale Venemaa tegelikku nõrkust. · Sotsiaalsed probleemid nii maal kui linnas. Maal: Peremehed vs maatamehed; Linnas: Kodanlus vs töölised. 9.jaan. 1905.Verine Pühapäev Peterburgis. -> Al.12.jaan. rahutused ja meeleavaldused ka Tallinas. Palvekirjad -> Eesti k. kasutuslikku laienemist. -> omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja maareformi. Kuna tsaar ei teinud midagi, siis streik süvenes. -> Ülemaailmne streik. 16.okt. Rahvakoosolek uuel turul. -> Rünnak rahva vastu. 17.okt. Nikolai II Manifest -> Riigituuma e parlamendi kokkukutsumine. -> Põhiseadus -> Kodanikuõigused Manifesti tulemusena tekkisid Eesti esimesed parteid: -> Eesti Rahvameelne Eduerakond ("Postimehe" ringkonnad). -> Eesti Sotsiaaldemokraatlik
· 2008 Venemaa tungib Gruusiasse · 2009 Barack Obama sai USA presidendiks · 2009 suri Michael Jackson · 2010 Aafrikas toimusid jalgpalli maailmameistrivõistlused · 2011 Eesti võttis kasutusele euro Kultuurisündmused maailmas: · 2007 toimus ülemaailmne kontsertüritus Live Earth globaalse soojenemise vastu · 2007 ilmub viimane Harry Potteri sarja raamat · 2008 toimus 3-kuuline stsenaristide streik Hollywoodi vastu Kultuurisündmused Eestis: · 2006 Kristina Smigun sai 2 kuldmedalit Torino taliolümpiamängudelt · 2007 Eesti Raadio ja Eesti Televisioon ühendati Eesti Rahvusringhäälinguks · 2008 Öölaulupidu Tallinnas · 2009 ilmus esimene eestikeelne e-raamat ,,Milana. Eesti modelli päevik" · 2010 ilmus Kristian Krisfeldti ,,Kalevipoeg 2.0" · 2010 kuulutatakse Eestis lugemisaastaks · 2011 Tallinn sai Euroopa kultuuripealinnaks
saadetakse kas liht-, täht- või väärtstandardkirjana. Kui seda oleks saadetud lihtkirjana ja pandud posti 23. märtsil, siis oleks jõudnud kiri KOV ja tööandjale 24. märtsiks ehk kolmapäevaks. Ja kuna KTLS § 18 (3) järgi tuleb hoiatusstreigist tööandjale ja KOV-le kirjalikult ette teatada 3 päeva, siis KOV-l ja tööandjal on alates kolmapäevast kiri olemas. Ja need kolm päeva, (mil jõutakse otsusele, kas lubatakse streik, või mitte) on: kolmapäev, neljapäev, reede. - Kui teadetis/kiri viia isiklikult kohale, siis oleks seda pidanud tegema 24. märtsil ehk kolmapäeval ja seda ka ajavahemikus 09.00-17.00. Kuna tööpäevadeks loetakse argipäevi esmaspäev-reede ja kellaaegadeks 09.00-17.00, siis kiri ja otsus oleks jõudnud õigel ajal õigesse kohta.
Aktuaalse Kaamera ja Reporteri võrdlus Need saated erinevad üksteisest: vaatajaskonna poolest, uudiste poolest. Aktuaalne kaamera on tõsisem ja seal räägitakse ka ülemaailmselt tähtsatest teemadest. Nt. 29. märtsi saates: BRICS maailmamajanduses, streik Hispaanias, Taani laevaõnnetus jms. See pole lihtsalt saade millega õhtut sisustada, vaid seda vaadates saab end korralikult päeva jooksul toimunuga kurssi viia. Reporter on pigem meelelahutussaade, seal on rohkem seltskonnauudiseid ja see on väga Eestikeskne. Välismaailma teemadest räägitakse seal vähem ja siis on need ka sellised `'Hiinas sündis haruldane panda'' stiilis. Pole eraldi spordiosa, nagu on AK-s Õhtulehe ja Postimehe võrdlus
Millised olid energiaallikad? Millised olid peamised tööstusharud?) (vt ka TV ül 1). Miks sai tööstuslik pööre alguse just Inglismaal (vt ka TV ül 8). Suurtootmine ja kapitalism (§9): mõisted- aktsia, börs, turumajandus, kapitalism, monopol. Kapitalistliku ühiskonna positiivsed ja negatiivsed küljed (vt ka TV ül 7, õpik lk 48). Millised olid monopolide tekkimise negatiivsed mõjud (vt ka TV ül 8, õpik lk 49). Tööliste olukord (§10): mõisted- ametiühing, streik. Millised asjaolud mõjutasid tööliste sissetulekut 19.sajandil (vt ka TV ül 3, õpik lk 80). Sotsialism (§11): mõisted- sotsialism, proletariaat, diktatuur, kommunism, sotsiaaldemokraatia, anarhism (vt ka TV ül 3). Kommunismile ja sotsiaaldemokraatiale iseloomulikud tunnused (vt ka õpik lk 56 ja 58). Industriaalse ühiskonna uus pale (§12): mõisted- industriaalühiskond, transpordirevolutsioon. Millised olid keskmise eluea pikenemise põhjused (vt ka TV ül 2)
19. saj. keskpaigaks oli Inglismaa muutunud juhtivaks tööstusriigiks maailmas. Selgita, kuidas sai see võimalikuks. 14. Miks hakkasid töölised looma ametiühinguid? 15. Miks soovisid Euroopa riigid endale kolooniaid? 16. Mille poolest erineb dominjoon nö tavalisest kolooniast? 17. Võrdle Inglismaa välispoliitikat 19. saj. II poolele ja 20. saj. algul. 18. Selgita: ,,raua ja vere poliitika", kolonialism, koloonia, dominjoon, Pariisi Kommuun, rantjee, parlamentaarne vabariik, ametiühing, streik, isolatsioonipoliitika, Kolmikliit. 19. Kes nad olid? Millega on end jäädvustanud ajalukku? Wilhelm I, von Bismarck, von Bülow, Napoleon III, Victoria, Edward VII.
Mida saan mina teha kodanikuühiskonna jaoks? Viimastel aastatel on olnud väga populaarne inimeste seas õiguste eest seismine. Väga palju on korraldatud erinevaid proteste peamiselt seoses poliitikaga. Muidugi ei tasuks arvata, et Eesti on ainus koht kus protestid toimuvad. Eesti on just üks nendest maadest kus see väga levinud pole. Kuulsamad protestid Eestis on näiteks ACTA, õpetajate streik, Pühajärve kooli allesjätmine jne. Maailmas on tuntuimad praegu päevakorras olev protest Ukrainas. Varasemalt on tuntud ka Wall Streetil (Ameerikas) toimunud protest, protestid Monsanto ( on üks maailma juhitavamaid geenmuundatud seemnete tootjaid) vastu jne. Praegu mõjub väga kodanikuühiskonnale meedia. See puudutab väga palju noori. Kodanikuühiskonnas osaleb tunduvalt rohkem noori kui aastaid tagasi, aga seda on ikkaveel liiga vähe
Peagi levisid rahutused ka Tallinnast väljapoole haarates kaasa ametnikke, tudengeid, õpilasi koolides, mõisamoonakaid, sulaseid ja taluomanikke. Streigid muutusid peaaegu igapäevaseks, millega kaasnes ka mõisavara hävitamine ning sagedased kokkupõrked politseiga ja sõjaväega. Väga palju koostati palvekirju, milles nõuti eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja maareformi. Eriti tugevaks muutus revolutsiooni mõju siis, kui tervet maailma tabas streik ning tänavad täitusid töölistega. Suleti töökojad, koolid, vabrikud ja ametiasutused. Rüüstati relvakauplusi ja viinapoode, lauldi revolutsioonilisi laule, tehti rutakaid otsuseid ja peeti tormilisi miitinguid. Nõudmiste toetuseks toimunud suurel rahvakoosolekul avas aga sõjaväeüksus rahva pihta tule ja hukkus 94 inimest, haavata ja vigastada sai aga 200. Suurt kasu tõi Eestile hilinenud 17. Oktoobri manifest, millega lubas Nikolai II anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja
VS-il olid esindajad ka välismaal, sealhulgas Nõukogude Liidus. Võitleva Solidaarsuse iga uus liige pidi organisatsiooni astumiseks saama kahe liikme soovituse ja andma nende juuresolekul vande. Peamisteks võitlusmeetoditeks olid illegaalne kirjastamine ja informeerimine, põrandaaluste raadiosaadete levitamine, meeleavalduste ja 1980 a. Gdanski streikide laevatehase streik. korraldamine. 1980-ndate aastate teisel poolel toetas VS aktiivselt opositsiooniliikumisi kogu Ida-Euroopas ja Nõukogude Liidus. 31. augustil 1980 kirjutasid valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse, tõsta töötajate palka ning tagada nende paremad töötingimused. Nii sündis ametiühingukoondis Solidaarsus (solidarnosc). Video: http://www.youtube.com/watch? v=7D4GQ0w04YU
· Sealne raha (naesterling) usaldusväärseim · Inglismaa käsutuses oli odav tööjõud ja tooraine · Suur maaelanike vool linnadesse · 19. saj. lõpul positsioon muutus, USA ja Saksamaa tempo kiirem · 20. saj. algul USA ja Saksamaa Inglismaast ees Majanduslik areng Ametiühingud · Töölised lõid ametiühinguid, kuhu esmalt kuulusid oskustöölised · Eesmärgiks oli majandusliku olukorra parandamine, üksteise abistamine · Mõjukaim võistlusvahend- streik · 1867 loodi Parlamendireform- töölised said parlamenti · Ametiühingud olid tugevaks poliitiliseks jõuks Inglismaal Tööerakonna loomine · 19. saj lõpp- oli tööpuudus ning palju töötuid · Töötud moodustasid ametiühinguid oma õiguste kaitsmiseks · 1893. aastal loodi Tööerakond- sai lühikese ajaga edukaks Iirimaa · 1860. kujunes välja feenide liikumine- eesmärgiks Inglismaast vabariik luua · Võeti vastu omavalitsuse seadus
· 1924a. Sots. Demokraadid e. Leivoristid moodustavad valitsuse. Juht: MacDonald · peale selle valitsuse lõppu hakkavad riiki juhtima konservatistid · 1929a. Uuesti leivoristid valitsuse eesotsas Sisepoliitika: · Kiiresti arenevad autotööstus, elektri- ja raadiotööstused. · 1926a. Üldsterik. Põhjus: majandus ajast ja arust, töölistel vähe tööd. Streiki alustavad söetöösturid, nendega liituvad ka teised töölised. Streik on rahumeelne, majandus seisab. Lõpp: söetööstuste juhid peavad vastu tänu riigilt saadud rahadele ja streik lõppeb tulemusteta. Prantsusmaa: · Kiire areng majanduses. Tagasi saadi Elsass- Lotring, mis on rasketööstuse arengus tähtis. · Saab reparatsioone, elamuehituse tõus, auto- ja keemiatööstused. · Probleem: inflatsioon, kuid seda suudetakse ohjata. · 1929a. Majanduskriis, põhjus: ületootmine
Aasta 1917 Eestis 1.Veebruarirevolutsioon- 2. märtsi sündmused Tallinnas a)Ülelinnaline streik ja miiting (20 tuh. Inimest) b)Vangide vabastamine ja paksu Margareeta põletamine c)Ametiasutuste rüüstamised ja tapmised d)Korratused likvideeris omaalgatuslikult loodud miilits 2.Autonoomia a)Rahvuslaste autonoomiaseaduse projekt b)26. märtsil suur eestlaste demonstratsioon Petrsogradis Ajutisele Valitsusele surev avaldamiseks (40 tuh. Inimest) c)30. märtsil annab Vene Ajutine Valitsus Eestile autonoomia- omavalitsusõiguse Venemaa koosseisus
Demokraatliku Venemaa autonoomse osana Veebruarirevolutsioon · 1917. a mässust puhkes reveolutsioon, mille käigus loobus vene tsaar Nikolai II oma kroonist- võimule tuli Ajutine Valitus · 2. märtril algas Tallinna tehastes streik · vabastati vangid · rüüstati asutusi, kohtuid, politseid · määrati uus kindralkuberner-Jaan Poska · tegevusse astus miilits · Tekkis Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu(TSSN) Autonoomia · Eesti rahvuslased ootasid sobivat hetke oma reformide teostamiseks · eesmärk-saavutada autonoomia Venemaa koosseisus · Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valituse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise
meeleavaldused ja streigid Eestis juba kolm päeva hiljem. Valdavalt rahumeelse protestiliikumisega ühinesid peale tööliste ka tudengid, haritlased ja õpilased, aga ka mõisatöölised ja taluperemehed maal. Vabadusliikumise levinuimaks vormiks jäi siiski rahumeelne palvekirjade esitamine, milles taotleti peamiselt eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja maareformi. Revolutsiooni süvenemisest andis märku oktoobris alanud ülevenemaaline streik, mis haaras muu hulgas ka Tallinna- suleti ärid, töökojad, vabrikud, koolid ja ametiasutused. Nõudmiste toetuseks toimunud suur rahvakoosolek Tallinna Uuel turul lõppes aga traagiliselt: kohale ilmunud sõjaväeüksus avas rahva pihta tule. Veretöö toimus 16. oktoobril ning selle tulemusena sai surma 94 inimest, haavatuid ja vigastatuid oli 200. Päev pärast Tallinna tragöödiat kirjutas Nikolai ll alla 17. oktoobri manifestile. Asutatakse esimesed poliitilised
Togos oli palju siseriiklike probleeme. Näiteks, 1985. aasta suvel toimusid mitmed pommirünnakud pealinnas Lomes. Rahvas ei olnud valitsemiskorraga rahul, toimusid kahtlased mõrvad ja teised kuritööd. Erakonnad ja ametiühingud nõudsid rahuldavates tingimustes valimisi. Võim oli aga nii tugevalt president Eyedama käes, et ta võitis kõik valimised ülekaalukalt. Aasta 1991 kevadeks oli riigipea sunnitud läbi viima reforme, sest streik jätkus. Juulis ja augustis 1992 peeti läbirääkimisi uue poliitilise kokkuleppe loomiseks. 27.septembril võeti vastu uus demokraatlik põhiseadus, mis ametlikult algatas Togo neljanda vabariigi. Poliitilised kriisid jätkusid 1992-1993, streikijad nõudsid jälle uusi valimisi ja neutraalset relvajõudu. Sajad tuhanded Togo kodanikud põgenesid Ghanasse ja Beninisse. Kuigi Eyedema võitis mitmeparteilised valimised 1998 ja 2003, püsis ta võimul tänu hirmutamisele ja muude
Mis toimub maailmas? Me elame maailmas, kus iga päev võib tekida konflikt, mis keerab pea-peale kõik meie unistused ja senise elu. Üks ainus sõna võib tekidaga kokkupõrke millesse segatakse kogu maailm, see põhjustab suurema kaose , kui arstide streik või kui euroala lagunemine ning paneb meid olukorda, kus isad matavad poegi ja järele jäävad varemed nii inimeste kui majade näol--selleks on sõda. Aastaid, mil tervel planeedil on olnud rahu ning keegi pole sõdinud, saaks kokku lugeda kahe käe näppudel. Too kurb aga tõene fakt, on ümberlükamatu tõestus sellele, et inimene ei suuda või pole seni õppinud, elama ilma sõjata. Igal sõjal on siht, mille poole püüeldakse ning mida saavutada soovitakse. Näiteks oli Ameerika
Kriitikat tegid teisitimõtlejad (Aleksander Solzenitsõv ja Andrei Sahharov). 2. Milliste probleemidega puutus kokku NSV Liidu välispoliitika? 27.detsembril 1979 tungis NSVL Afganistani, vastuseks boikoteerisid lääneriigid Moskva olümpiamänge. Afgaanid hakkasid koostööd tegema ja unustasid omavahelised tülid. 1978. aastal sai paavstiks Karol Wojtyla (Johannes Paulus II). Augustis 1980 algas Gdanski laevatehases streik, mida asus juhtima Lech Walesa. 3. Millised uuendused iseloomustasid Ronald Reagani poliitikat? 1)Võitlus kommunismi vastu kogu maailmas. 2)Piirata NSV Liidu tulusid nafta ja gaasi müügist ning relvakaubandusest. 3)Kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine. 4. Kas see poliitika oli edukas? Oli edukas. USA-l õnnestus ära hoida uue gaasijuhtme rajamine Siberist Lääne-Euroopasse, suruda alla nafta hinnad ja alustada tähtede sõda. 5
tulemuse alanemine) ja subjektiivne väsimus (väsimustunne). Väsimuse tagajärjel langeb sooritus ja elukvaliteet, suureneb õnnetuste risk ja haigestumised. Tööga rahuolematuse näitajad on hilinemine (kasvav, perioodiline), puudumine, voolavus. Voolavuse puhul on oluline tõuke ja tõmbe jõud, nakkavus, juhtimine, individuaalsed omadused. Deviantne (hälbiv) käitumine ähvardab organisatsiooni ja inimeste heaolu. Streik jaguneb: streik, töösulg, hoiatusstreik, toetusstreik. Selle põhjuseks on poliitiline tegevus, läbirääkimiste protsess, sotsiaalsete muutuste tulemus. Töökoha ebakindluse põhjused on: muutused töökeskkonnas, subjektiivne hinnang situatsioonile, turvatunde kadumine, kontrolltunde puudumine. Ebakindluse tagajärjel suureneb vastupanu muutustele, lojaalsus muutub, pühendumine, rahulolu ja usaldusväärsus väheneb. Kvalitatiivne (töö raskus, mis vastab inimese võimetele) ja kvantitatiivne töökoha
keskuse CentAR juht Epp Kallaste, meremeeste ametiühingu juht Jüri Lemberg ning majandusteadlane Andres Arrak. Saadete temaatikaks on üldisemas plaanis aktuaalsed teemad, mis on viimasel ajal ühiskonnas jutuainet pakkunud. Igaks nädalaks on valitud uus aruteluteema mis on ühiskonnas kirgi kütnud. Mina vaatasin antud telesaate osa, mis oli eetris 9.oktoobril. Seekord oli valitud teemaks viimastel nädalatel ühiskonnas palju kõmu tekitanud arstide streik. Olulisemaks probleemiks antud saatelõigus oli minu silmis see, kas juba teist nädalat kestnud streigi põhjused on ikka piisavalt selged ning kas need ka väärivad toetust. Lisaks tooksin enda silmis olulise küsimusena välja ka selle, kuidas oleks võimalik peatada meditsiinitöötajate väljavoolu oma kodumaalt. Tõstatatud küsimus algatas külaliste vahel elava diskussiooni. Antud saate kontseptsiooniks oli minu arvates panna inimesed mõtlema küsimustele, mis
*alistada Türgi*huvi Balkanist)*Inglismaa(*Saksamaa võimu takistada*koloniaal valduste saamine) MIKS EI LAH.-D? *riigid ei lähe kokkuleppele, kuna kõik t ahavad omandada uusi valdusi*ei olda valims sallivuseks, mõistmiseks kuna eesmärgiks on kiire rikastumine ja omakasu*puuduvad lepitajad*pole rahvusvahelisi org-e, kus problasid lahendada*puudub koostöö riikide vahel REVOLUTS.1905 *Algas Verise pühapäevaga*järgnesid rahutused ja streik * Nikolai II lubas anda rahvale sõna,-koosoleku ja ühinemisvabadusi-17.okt manifest P.STOLÕPIN-*agraarreform(eesmärgiks vene maaelu ümberkujundamine, et tekiksid iseseisvad talud RAHVUSKULT.ARENG *kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti*haridus,-põllumeeste,-spordiseltsid *kutselised teatrid*1909 Tartus Eesti Rahva Muuseum*eestikeelne ajakirjandus TEADUS:*Einstein-erirelatiivsusteooria*Palnck-kvantmehaanika*Thomson -elektroni avastamine*Freud-unenäod,alateadvus,psühhoanalüüs
alamad hakkavad vastu oma ülemustele. Riik lähtus tugevamate huvidest. Seaduseid leevendati Lääne-Euroopa riikides alates 1860. Aastast. Selle ajani vastuhakkajad vahistati. Töölisliikumise teke Töölistele tuli pikalt selgitada ebaõiglusest ja et ühinemine annaks suurema jõu. Osa koondus 19.sajandil ametiühingutesse. 1880. Aastatel hakati esitama selgeid nõudmisi esitama. Töölisliikumise võiduks kujunes Londoni sadama dokitöölise streik 1889.a, kui tööandjad olid sunnitud täitma ametiühingute nõudmised. Ametiühingutesse võeti palju uusi liikmeid. Streikijate arv kasvas tohutult. 20.sajandil toimus Saksamaal 2000streiki aastas. Inimesed nõudsid suuremat palka, puhkeaega ja haridust, masinate täiustamist ja palju muud, need suunati enamasti tööandjale. Ka riik hakkas 19.sajandi lõpus pöörama tähelepanu töötajate heaolule. Anti välja töökaitse seadused.
aluseks kriisireguleerimisplaanide sotsiaalse heaolu korraldamiseks. koostamisel, 9. Nimetage toimepidevuse maakonnaplaneeringute riskisanlüüsi olulisemaid ohu koostamisel, valla ja linna üld- ja kategooriaid detailplaneeringute koostamisel, Ohu kategooriad: inimtegevusest ehitiste ja rajatiste tulenevad( nt. Pommiähvardus, projekteerimisel ning streik, pantvangikriis); kriisireguleerimisalase koolituse loodussündmused (nt. Üleujutus, planeerimisel ja korraldamisel. põud, torm, pandeemia); 3. Teostamise tasandid tehniloogiaga seotud ohud (nt. IT I TTK kahjustused, arvutiviirused, II linnad, vallad (linna- ja transpordihäired, plahvatus); vallaomavalitsused) majandusliku ning õiguslikud III Maakond ja selle riskianalüüs ohud ( nt. Finantskriis,
subjektiivne väsimus (väsimustunne). Väsimuse tagajärjel langeb sooritus ja elukvaliteet, suureneb õnnetuste risk ja haigestumised. Tööga rahuolematuse näitajad on hilinemine (kasvav, perioodiline), puudumine, voolavus. Voolavuse puhul on oluline tõuke ja tõmbe jõud, nakkavus, juhtimine, individuaalsed omadused. Deviantne (hälbiv) käitumine ähvardab organisatsiooni ja inimeste heaolu. Streik jaguneb: streik, töösulg, hoiatusstreik, toetusstreik. Selle põhjuseks on poliitiline tegevus, läbirääkimiste protsess, sotsiaalsete muutuste tulemus. Töökoha ebakindluse põhjused on: muutused töökeskkonnas, subjektiivne hinnang situatsioonile, turvatunde kadumine, kontrolltunde puudumine. Ebakindluse tagajärjel suureneb vastupanu muutustele, lojaalsus muutub, pühendumine, rahulolu ja usaldusväärsus väheneb.
Korraldati streike ning miitinguid. Rahutused levisid kiiresti ka Tallinnast väljapoole. Teravnesid ka võitlusvormid: majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega, streigid muutusid peaaegu igapäevaseks, maal hävitati mõisavara ning sagenesid ka kokkupõrked politsei ja sõjaväega. Vabadusliikumise levinuimaks vormiks jäi siiski rahumeelne palvekirjade esitamine. Revolutsiooni süvenemisest andis märku oktoobris alanud ülevenemaaline streik, mis haaras ka Tallinna. Suleti ärid, töökojad ja ametiasutused ning tänavad täitusid streikivate töölistega. Lauldi revolutsioonilisi laule, peeti miitinguid, rüüstati relvapoode ja viinakauplusi. Tallinnas Uuel turul tuli 16. Oktoobril kokku rahvakoosolek, et nõuda poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Paraku avas aga kohale ilmunud sõjaväeüksus rahva pihta tule. Surma sai 94 inimest, haavatuid oli üle 200
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
