Eesti üritas teises Maailmasõjas jääda võimalikult neutraalseks. Taheti sõlmida mõlema suure poolega (Venemaa ja Saksamaaga) mittekallaletungi lepingud , mis pidid kaitsma väikest Eestit suurte ja võimsate riikide eest. Kahjuks eriti need lepingud eestlasi ei aidanud, sest mõlemad riigid siiski soovisid allutada Balti riigid oma tahte alla. Teise maailmasõja aegsel perioodil oli kolm armeed, kus eestlastel oli võimalik sõdida: Venemaa e. Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmeesse mobiliseeriti eestlased peamiselt sunniviisiliselt, sest selliseid inimesi oli vähe, kes oleksid olnud nõus vabatahtlikult sõdima kommunistliku ideoloogia eest. 1941. aastal moodustatud hävituspataljonid olid erandid. Punaarmee poolel osalesid 1941. aasta lahingutes ka 22. territoriaalse lahingukorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See korpus oli moodustatud EV sõjaväe baasil ning koosnes esialgu Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ning ajateenijates...
Mis saab siis kui üks plaani ületab? – kui üks ületab plaani nt ei olnud plaanis vägivallatseda aga üks vägivallatseb. Täideviimise ektsess – kui üks paneb toime raskema kuriteo kui algselt oli plaanis siis raskema kuriteo toimepanija vastutab raskema asja eest ja see kes seda ei pannud toime see ei vastuta nii karmilt Karistusõigus II.osa Võimalik on ka kaastäideviimise katse, see algab siis kui esimene alustab tegu. Tegevusetusedelikt Tegevusetus- kohustava normi täitmata jätmine ehk millegi mittetegemine, mida oleks pidanud tegema. Eristatakse ehtsaid ja miteehtsaid tegevusdelikte. Ehtsaid delikte on üksikuid nt § 124, selle eripära on see, et kuritegu ongi juba kokreetses § tegevusetusena kirjeldatud. Kõik sellised koosseisud mis on tegevusetusena sõnastatud ning neid delikte saavad toime panna kõik inimesed. Enamasti kui räägitakse tegevusetusest siis räägitakse
Soome ja Balti rigid kuulusid salaprotokolli järgi NSVL'I mõjusfääri Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. Septembri lõpuks andsid poolakad alla. 28.septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping JÄTKUSÕDA 1941 1944 NL ja Soome Nõukogude Liidu võit; Moskva vaherahu. TALVESÕDA 1939 -1940 NL ja Soome Moskva rahuga säilitas Soome iseseisvuse, kuid pidi Nõukogude Liidule loovutama osa Viiburi läänist ja muid alasid Suur Isamaasõda 1941-1945 Leningrad oli blokaadi all USA lülitumine sõtta 7. dets 1941
11. 2012 Vaatleja: üliõpilane Kätlin Kattai Kognitiivne tase Liikumismäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng Üksikmäng X X X Sotsiaalne Kõrvumäng XX tase Ühismäng XX XXX X Tegevusetus/ Tegevused pealtvaataja Mittemänguline tegevus XXXX XXX Lapse mängu vaatlus: Kui Markkus hommikul lasteaeda tuleb, otsib ta endale koheselt rühmakaaslaste hulgast mängupartneri. 1. Koos asutakse õhinal raamatuid vaatama ja sirvima. See tegevus kestab mõnda aega. MITTEMÄNGULINE TEGEVUS. 2. Markkus lõpetab raamatu vaatamise ja jalutab sihitult rühmaruumis ringi.
1. Itaalia-Etioopia sõda 1935.aastal ründas Itaalia Etioopat( Abessiiniat). Rahvasteliit kehtestas Itaalia vastu majandussanktsioonid, kuid need ei suutnud agressorit oluliselt takistada. Ägeda vastupanu järel löödi aafriklaste väed puruks ning Itaalia vallutas Etioopia. 2. Rahustamispoliitika Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Antikomiterni pakt(Komiterni-vastane pakt) 1936.sõlmisid Sakamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud NL vastu. Järgmisel aastal ühines paktiga Itaalia, hiljem veel teisigi riike. 4. Hispaania kodusõda 1.sõda pärast I MS Euroopas. 1936.a võitis Hispaanias valimised ning tulid
kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise kord (Viini konventsioon, artikkel 14). Ka aktsepti ehk nõusoleku pakkumusega defineerivad nii Viini konventsioon kui ka Võlaõigusseadus üpris üheselt - nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping(Võlaõigusseadus, §20). Samuti määravad mõlemad õigusaktid üheselt, et aktsept ehk nõusolek pakkumusega ei ole vaikimine või tegevusetus, vaid oferdile tuleb anda alati selle adressaadi poolt avalduse või muu käitumisega, mis avaldab nõusolekut, otseselt oferdi esitajale tagasiside ehk nõusolek või keeldumine. Samas on Võlaõigusseadus oma lepingutingimuste seletustes oluliselt detailsem, tuues välja erinevad nüanssid nii erinevate tähtaegadega ofertide ja pakkumuse lõppemise, oferdiga nõustumuses, muudatustega nõustumuse kui ka hilinenud nõustumuse puhuks. Viini
ette nähtud nende kindlaksmääramise kord. Ka aktsepti ehk nõusoleku pakkumusega defineerivad nii Viini konventsioon kui ka Võlaõigusseadus üpris üheselt - nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping nagu on kirjas ka Võlaõigusseaduses §20. Samuti määravad mõlemad õigusaktid üheselt, et aktsept ehk nõusolek pakkumisega ei ole vaikimine või tegevusetus, vaid oferdile tuleb anda alati selle adressaadi poolt avalduse või muu käitumisega, mis avaldab nõusolekut, otseselt oferdi esitajale tagasiside ehk nõusolek või keeldumine. Samas on Võlaõigusseadus oma lepingutingimuste seletustes oluliselt detailsem, tuues välja erinevad nüanssid nii erinevate tähtaegadega ofertide ja pakkumuse lõppemise, oferdiga nõustumuses, muudatustega nõustumuse kui ka hilinenud nõustumuse puhuks. Viini konventsioonis
ükski karistusõigus ning: 1) välislepingu alusel on esitatud taotlus isiku karistamiseks; 2) tegu on toime pandud Eesti kodaniku või Eestis registreeritud juriidilise isiku vastu või 3) teo toimepanija oli teo toimepanemise ajal Eesti kodanik või sai selleks pärast teo toimepanemist või välismaalane, kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja (§7) Põhidelikt- tahtlikult lõpule viidud delikt, täideviimine Tuletisdelikt- ettevaatamatus, süüteokatse, tegevusetus, osavõtt Karistusõiguslik tegu- tegevus, mis vastab süütekoosseisule, on õigusvastane (puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud) ja isik on teo toimepanemises süüdi (§2 lg2). Deliktistruktuur- lähtutakse finalistlikust küsitlusest, mis omakorda tähendab seda, et kui kõigil kolmel astmel esineb süü, siis on tegemist õigusvastase teoga (koosseisupärasus, õigusvastasus, süü) Ideaalkogum- 1 tegu + mitu koosseisu (sõidab purjuspeaga ja ületab kiirust)
Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Tahteavaldus Otseseks tahteavalduseks on kõik niisugused teod, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (nt ettepanek sõlminda või lõpetada leping, muuta lepingutingimusi, taganeda lepingust jne). Kaudne tahteavaldus võib väljenduda teos, millest võib järeldada tahet tuua õiguslikke tagajärgi. Vaikimine või tegevusetus on tahteavaldus ainult siis, kui tuleneb seadusest, poolte kokkuleppest või poole vahelisest praktikast. Vaikimine või tegevusetus Vaikimine või tegevusetus on tahteavaldus ainult siis, kui see tuleneb seadusest, poolte kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Tehingu vormivabadus Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi.
Võib, kuna tegemist on ettepanekuga, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ning tegemist on hinnatariifi väljapanekuga. Samuti ei ole ettepaneku tegija väljendanud selgesti, et tegemist on pakkumusega, kuna antud märk ei olnud nähtaval selgelt ja silmale eristatav. Kas on võimalik kohaldada VÕS § 20 lg-te 1 ja 2, kui nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping, kui vaikimine või tegevusetus loetakse sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest? Jah, sest enne hageja kinnistule sissesõitmist on teade tasulisest parkimisest ning kuna Kostja oma sõiduki sellele alale parkis, siis oli ta tingimustega nõus ning tegi omapoolse pakkumuse sõlmida leping
Lapse nutule ei reageerita, nt unustatakse lapse söögiaeg, ei võeta teda sülle, ega lohutata. Last ei riietata vastavalt ilmastikule. 4.2 Emotsionaalne lapse emotsionaalsete vajaduste mitterahuldamine. NT: lapse tunnustusest ilmajätmine, ükskõike suhtumine lapse vajadustesse, lapse ignoreerimine, emotsionaalse läheduse vältimine ( vanem ei paita lapse pead ega võta teda sülle). 4.3 Tervise hooletussejätmine vanemapoolne tegevusetus lapse tervisliku seisundi hoidmisel või parandamisel. NT: lapsega ei käida vajalikul tervisekontrollil, keeldutakse lapsele vajalikest meditsiinilistest protseduuridest või neid välditakse, lapsele antakse teadvalt valesid või valedes annustes rohtusid, lapsele ei kutsuta arsti, kuigi selleks vajadus on olemas. 4.4 Hariduslik tegevusetus ja lapse toetusest ilmajätmine hariduse omandamisel, mille
ajast Süüteod • Kuriteod • Väärteod Kuritegude astmed • I aste – seadus näeb ette tähtajalise vangistuse üle viie aasta või eluaegse vangistuse, juriidilisele isikule sundlõpetamise • II aste – tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus Süüteo Objektiivsed koosseis Subjektiivsed tunnused tunnused • Tegevus või • Tahtlus või ettevaatus tegevusetus teo toimepanemisel • Seaduses ettenähtud • Teo motiiv tagajärg • Ajend • Põhjuslik seos teo ja • Eesmärk tagajärje vahel • Eesmärk • Isiku erilised isikutunnused • “Muu subjektiivne tunnus” Subjektiivsed tunnused • Tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu • Ettevaatamatu tegu on kuriteona
Vahenduseksimus- vahendaja eksib. Pettuse- isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldmise teel, et kallutada teda tehingut tegema. Võib seisneda positiivses tegevuses- tõsiasjade ettemängimine või mittetegemises- tõsiasjadest vaikimine. Ähvardus ja vägivald- peab olema nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Ähvardus õigusvastane juhul, kui: õigusvastane on 1. Tegu või tegevusetus, millega tehingu teinud isikut ähvardati. 2. Tehtud tehingu eesmärk. 3. Teo või tegevusetus, millega ähvardati, kasutamine tehingule kallutamiseks. Vägivald- isiku elu- või tervisevastane süütegu. Raskete asjaolude ärakasutamise tõttu- füs. Isikule äärmiselt ebasoodsad tingimused, kasutades ära tema erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet või kogenematust jne. Tühistatud tehing algusest peale kehtetu, tehingu järgi saadu kuulub tagastamisele. Tingimuslik tehing-
rolli, teine mängija on õde ja kolmas on patsient. Tegevusetus/ Tegevused pealtvaataja Mittemänguline Laps vaatleb teiste laste Kaks last toidavad tegevus mängu nukunurgas. hamstreid teaduskeskuses. Laps kõnnib ringi midagi otseselt tegemata. Mitu last vaatlevad raamatunurgas raamatuid.
-juhtumikorraldaja(kriminaalhooldaja); -käsutäitja; -advokaat/klientide eestkõneleja; -teenuste/toetuste/muuabi määraja; -partner võrgustikus; -tugiisik; -ekspert!!!; -lisaressursside taotleja; -arengukava hoolekandeosa koostaja; -teenuste kvaliteedi roll; -analüüsiga info hankimine; -sotsiaalregistri pidamine; -õpetaja/eeskuju; -õppija/oma töövõime ja elurõõmu sülitamine. Lapse väärkohtlemine: on tegu või tegevusetus, mis pidurdab lapse arengut või valmistab talle kannatusi. füüsiline(seksuaalne, löömine); -vaimne(arengupidurdamine); -emotsionaalne(alandamine); -üle-ja alahoolitsemine; -ükskõiksus. Absoluutne vaesus: on olukord, kus inimesel ei piisa vahendeid oma esmavajaduste rahuldamiseks. Subsidiaarsus: probleemidega tegelevad kõige lähemal asuvad inimesed. ...toimetulekuraskuste põhjused ja tagajärjed: Põhjused Vaesuse tagajärjed Abi
need, kellel ei ole elamislubat) 3 Noorte Venelased Tööpuudumine, Korraldada tasuta keelekursused, kuritegevus liialdatud nõuded, kutsu Eestisse välismaalt ärimehi keeleoskuse puudumine uute töökohtade loomise jaoks ja tegevusetus 7 Ületöötamine, Kõik rahvased Töökaotuse hirmus Keelduda tööandjatele stress vallandama töölt inimesi 4 Haigused Venelased Halb meditsiini olukord, Anda ( südame- ja ravimeide puudutus, Tervishoiduministeeriumile raha
saab inimene oma eluiga pikendada ja seda täisväärtuslikult nautida. Tervisesport ja toitumine kooskõlas hoiavad inimese tervena ja soovitud vormis. Kui tervis on hea siis on tuju ja kõik ülejäänud tähtsad asjad korras. 1 Tervisespordialad · Käimine ja jalutamine · Jalgrattasõit · Võimlemine, aeroobika · Jõutreening · Jalgpall · Golf · Kergejõustik · Saalihoki · Jooksmine Tegevusetus ja vähene kehaline aktiivsus põhjustavad terviseprobleeme. Kehaline aktiivsus on tänapäeval üks efektiivsemaid ravivorme paljude haiguste ravimisel. Kehaline aktiivsus aitab vältida luude hõrenemist vanematel inimestel. hoiab ära rasvumise ja on hea meetod kehakaalu kahandamiseks. vähendab liigesevalusid. leevendab ärevust, rahutust, uneprobleeme ja depressiooni.
nõutus, tähelepanu ahenemine, tundetus ja ükskõiksus; mäluhäired ja keskendumisprobleemid; tunne, et ei suudeta olukorraga toime tulla ega tulevikuplaane teha; madal enesehinnang. Käitumuslikud sümptomid muutused söögiisus rohke alkoholi ja tubaka tarbimine rahutus agressiivne ja vaenulik käitumine intensiivsed emotsionaalsed reaktsioonid (nt karjud, puhked nutma) muutused tööharjumustes asjade edasilükkamine, tegevusetus või liigne rabelemine hajameelsus, unustamine, keskendumisraskused Koolistress Põhjused: liiga palju õppida, aega pole, pikad õppepäevad, halvad hinded Kuidas leevendada stressi? Tee endale selgeks, mis sinus pingeid põhjustab Hoolitse oma keha eest Tee asju, mis sulle meeldivad Planeeri oma aega Vaatle olukorda eemalt Ära muretse asjade pärast, mida sa ei saa mõjutada Suhtle teiste inimestega Püüa mitte olla perfektsionist
loodusvarade kindlale hävingule ning võiks sellega kaasa tuua hävitava tagasilöögi moodsa ühiskonna arengule. Selle vastu annab lootust taastuvate energialiikide ja loodusressursside kasutuselevõtt koos kõrgtehnoloogia abiga, mis aitab vähendada meie sõltuvust taastumatutest energialiikidest. Loomulikult võib nüüdisühiskonna edasist arengut mingis piirkonnas mõjutada hävitavalt ka poliitika ning võimul oleva valitsuse tegevus või tegevusetus. Riikides, kus valitseb tsensuur, puudub vaba sõnaõigus, piiratakse ajakirjandust ja käitutakse inimõiguste vastaselt võib ühiskonna areng pidurduda või hoopis seiskuda. Õnneks peab tõdema, et taoliseid diktatuuririike ei ole enam maailmas palju ja need piirkonnad ei mõjuta üleüldiselt nüüdisühiskonna arengut. Seega hindaksin mina võimalust, et ühiskonna arengu lõpp on käeulatuses väga väikeseks, peaaegu olematuks.
kauba puudusest. Puudusega või kasutatud kaup eraldatakse uuest ja nõuetekohasest kaubast ning sellise kauba müügikohas pannakse välja asjakohane teave. Kauba hinna alandamise kohta esitatud teavet ei loeta teabeks kauba puuduse kohta. 7 Kauplemisvõtted Kauplemisvõte käesoleva seaduse tähenduses on kaupleja tegevus, tegevusetus, teguviis või esitusviis, kommertsteadaanne, sealhulgas reklaam, ja turustamine, mis on otseselt seotud kauba või teenuse reklaamimise, pakkumise, müügi või tarnimisega tarbijale. Ebaaus kauplemisvõte: Kauplemisvõte on ebaaus, kui see on vastuolus kaupleja majandus- või kutsetegevuses järgitava hoolsuse nõuetega ja seoses mingi kauba või teenusega moonutab ning tõenäoliselt moonutab oluliselt
Rahustamispoliitika-lääneriikide tegevusetus põhines lootusel,et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. See sai nimeks rahustamispol. Usuti,et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida,kuid see lootus osutus lühinägelikuks. Lääneriigid ei võtnud midagi diktaatorite vastu ette.müncheni sobbing- tsehhoslovakkia liitmiseks,kaitseleping pr-ga,Hitler väitis et tsehhid olevat sudeedimaal elavaid sakslasi tagakiusanud.1938 sept. nõudis Hitler Sudeediaa loovutamist,kuid tsehhid ei nõustunud ja olid valmis sõdima. Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida.1938.29.09sõlmisid inglism.,prants, it. Ja saksamaa müncheni kokkuleppe,mis kohustas tsehhoslovakkiat loovutama sudeedimaa,kuid tagas ülejäänud tsehhosl. puutumatuse.tsehhid alistusid.MRP-23.08 1939 sõlmiti Saksamaa ja NSVL mittekallaletungileping.Lepingu osaks oli ka salaprotokoll,et jagada euroopa mõjusfäärideks.MRP tulemusel oli Hitler välistanud 2. rinde ja va...
ÄRIÜHINGUTE OMANIKUD a) täisühing b) füüsilisest isikust ettevõtja 21. HALVA STRESSIGA KAASNEB Negatiivne pinge 22. AKTSIASELTSI MIINIMUM ASUTAJATE ARV ON Üks 23. KONFLIKTIDEGA TOIMETULEKUKS KASUTATAKSE Läbirääkimisi 24. HEA STRESS KUTSUB ESILE Positiivse pinge 25. ÄRIIDEE EESMÄRGIKS ON Teenida kasumit 26. ENAMLEVINUD STRESSORID ON a) Suhete katkemine b) Ebaõnnestumine c) Tegemata tööd d) Tegevusetus 27. EETIKAKOODEKS ISELOOMUSTAB TÖÖTAJATE EETILISI TÕEKSPIDAMISI Väär 28. HÜVISTE VALMISTAMISEKS KASUTATAKSE Ressursse 29. TURUSTUS ON KAUBA TURULE VIIMINE Tõene 30. EESMÄRGID PEAVAD OLEMA KONKREETSED JA MÕÕDETAVAD, AJALISELT JA SAAVUTATAVAD Tõene 31. ETTEVÕTLUSTEGEVUSE EESMÄRGIKS ON a) Saada turuliidriks b) Teenida kasumit c) Suurendada omanike jõukust d) Olla tööandjaks e) Suurendada ettevõtte väärtust 32
Tänapäevaste teadmiste alusel on kehaline aktiivsus noortele oluline optimaalse kasvu ja kehalise arengu saavutamiseks, mõnedele tervisehädade vältimiseks, samuti ka sotsiaalse ja vaimse arengu aspektist. Lapsed, kes pole aktiivsed ja veedavad liiga palju aega televiisorit vaadates, arvuti videomänge mängides või istuvad nutitelefonis kogu aeg, on suurenenud südamehaigus, kõrge kolesterool, kõrge vererõhk, rasvtõbi ja diabeet. Tegevusetus võib kahjustada teie lapse lihaseid ja luude arengut. Siiski füüsiline aktiivsus aitab vähendada laste rasvumist ja sellega seotud krooniliste haiguste terviseriski. Aktiivne elustiil vähendab ka stressi ja rahustab lapsi, muudab need klassiruumis õnnelikuks ja tähelepanelikumaks. Lisaks on füüsiline aktiivsus üks parimaid viise võistluses nii rasvumise vastu.
häältest. Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Pakkumus on piisavalt määratletud lepingu sõlmimise ettepanek, mis on tehtud konkreetsele isikule ja millega väljendatakse pakkumuse esitaja tahet olla lepinguliselt kohustatud, antakse lubadus midagi teha/mitte teha. Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast. Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija peab selle eest tasu maksma.
Bahamonde sai toetust Saksamaalt ja Itaaliast ning saavutas vabariiklaste üle 28. III 1939 võidu (vabariiklasi toetasid NSV liidust jt riikidest tulnud vabatahtlikud). Lääneriikide mittevahelesegamispoliitika ( rahustamispoliitika)- Hitlerit püüti lepitada sellega, et nõustuti temaga allkirjastama lepinguid, millega üritada teda rahustada ja loodeti, et ta sellega piirdub (näiteks Saksa-Inglise mereväekokkulepe, Müncheni sobing) Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad ning usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see osutus lühinägelikuks.
tagajärje vahel, teo välised asjaolud ehk teomodaliteedid, teo objekt · subjektiivsed asjaolud tahtlus, ettevaatamatus (kergemeelsus, hooletus), motiiv (armukadedus, vihavaen) või muu seaduses sätestatud subjektiivne tunnus § 12. Süüteokoosseisu tunnused (1) Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. (3) Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Tahtlus (§ 16) tahtlik tegevus, kui seda soovitakse. Ennem on mõte ees, seejärel tegu järgi. Tahtluse viisid:
1. Kas praegusel juhul on vaidlusalune teade pakkumuse esitamise ettepanek või pakkumus? Tegemist on pakkumuse ettepanekuga. 2. Kas aiale paigaldatud märk võib olla ettepanekuks teha ofert VÕS § 16 lg 3 tähenduses? Jah, võib. 3. Kas on võimalik kohaldada VÕS § 20 lg-te 1 ja 2, kui nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping, kui vaikimine või tegevusetus loetakse sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest? Ei ole lepingut sõlmitud, hind ebatavaliselt kõrge, praktikat pole. 4. VÕS § 20 lg 2 kohaldamise eeldused, st kas hageja tegevusetuse saab lugeda aktseptiks seaduse, lepingupoolte kokkuleppe, pooltevahelise praktika või nende tegevus- või
rolle. Mõistetakse, et vastastikune abi on vajalik ja osatakse seda sobivalt pakkuda. Üheks grupis otsustamise tehnikaks on nominaalgrupi tehnika, mille sisuks on, et kõik grupiliikmed saavad vabalt oma mõtteid avaldada, peab olema määratud grupi liider, kes jälgib, et kõik avaldaksid arvamust. Grupimõtlemine on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest. Tegevusetus ei ole stressi tekitav tegur. Stressi teooria seisukohal: B-tüüpi inimene suhtub endasse range nõudlikkusega ja distsiplineerivalt välises käitumises iseloomustab teda ärrituvus, meelemuutused teiste inimestega suheldes. Töötajatevahelised destruktiivsed konfliktid aitavad arendada organisatsiooni tegevust. Kehtestava käitumisega inimene on domineeriv, oma huve ja vajadusi pealesuruv, ennast esiletõstev.
subsumeerimise asemel kasutada). Subsumeerimisjuhend (kvalifitseerimisjuhend) – justiitsministri määrus RT lisa 2002/95 1480. Juhendi mõte – lahendab küsimuse, millistele üldosa paragrahvidele tuleb viidata, kui vastutusele võetakse. Reeglina vastutab isik, kui tegu on tahtlik (§ 116). Kui võtame isiku vastutusele varguse eest, siis peab kindlaks tegema, kas on tahtlik. Reeglina üldosa paragrahvidele ei viidata. Kui tuleb, siis on need juhendis kirjas (katse, tegevusetus, osavõtt). 3.4. Süütegude kogum – kaasuse lahendamisel alati kirjutada, kas on tegemist kogumiga. 3.4.1. Teoainsus ja teomitmus Isiku elu koosneb igasugustest tegudest, mida saab eraldada. Karistusõiguslikult peame otsustama, kas isik on pannud toime mitu tegu või mitte ja kui on mitu tegu, kas peab nende eest eraldi karistama, kas karistuse saab liita. Tule tuvastada episoodid ja siis järgneb lahendus episoodide kaupa. Skeemikogumik lk 16
*Lääne kokkuleppepoliitika tagajärg Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. Lepingud Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939 – NSV Liit ja Saksamaa sõlmisid üksteisega mittekallaletungilepingu. Selle lepingu üks salapunkt oli Euroopa jagamine, millega siis NSV Liit sai endale Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ja Bessaraabia. Saksamaa sai ülejäänud Poola ja Leedu. *Saksamaa kavatses rünnata Poolat, arvestades, et sõtta võivad sekkuda ka Prantsusmaa ja
+kuupäev. Teine maailmasõda algas 1. september 1939 aastal. Sel päeval Saksamaa koos Slovakkiaga tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid 3. septembril kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Liitlaste eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Natsi-Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. 3. Mis oli Molotovi-Ribbentropi pakt? Kuidas mõjutas see Eesti Vabariigi saatust? Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel. Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade
Teine põhjus on vananemisega kaasnev lihasmassi kaotamine. See protsess võib käivituda peale kolmekümnendat eluaastat. Läheb aastaid, enne kui oleme kaotanud nii palju lihasmassi, et sellest tekib probleem, mis vanuritel tavaliselt on. Ei ole siis ime, et kõige aktiivsemad ja iseseisvamad on sellised vanurid, kes on võtnud lihaste vormishoidmise korrapärasesse harjutuskavva. Kui sa ei kasuta seda, siis sa kaotad selle Tegevusetus ja liikumatus on üks lihaskoe kaotust põhjustav tegur. Nii nagu luukoe ja ajurakkude puhul, nõnda kaotame ka lihasmassi juhul, kui me seda ei kasuta. Mõtle inimese peale, kelle käsi on olnud mitu nädalat kipsis. Missugune näeb see käsi välja peale kispsi eemaldamist? Lihas on kasutamatuse tõttu kärbunud. Kujuta ette inimest, kes on koomas ja lamab voodis mitmeid kuid või isegi aastaid. Tema keha tundub palju vanem, ja seda ainult liikamatuse pärast
põhja. Ta tömp, otsekui äralõigatud ahter kõrgus veel kaua mere kohal. Arvata, et II Maailmasõda oma tagajärgedega on minevik, on ennatlik. Peale sõda uputati Balti mere sügavikesse võidetud Saksamaalt ära võetud keemiarelvad. Piisk piisa haaval immitsevad need välja Balti merre uputatud relvade roostetavatest kestadest ja konteineritest. Balti mere äärsete rahvaste suhtes sooritatud nn kaugsihikuga kuriteost veel hullem on ametnike kestev kuritegelik tegevusetus sellele probleemile lahenduse leidmisel. Tänagi üheks arutatumaks teemaks on Balti mere keskkonnaprobleemid, mis on seotud ~ 1200 kilomeetri pikkuse gaasijuhtme ehitamisega, mis läbib Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa territoriaalvett. Kasutatud kirjandus: Eesti Entsüklopeedia nr 6, lk 33 34. Talinn, Eesti Entüklopeediakirjastus. 1995. Jüssi, M. Elu Läänemere solgiaugu ääres. KesKus nr 12/2006.
(Mittemänguline tegevus, tegevus) Pärast seda poisid jätkavad mängu raketitega. Sebastian pakub välja roboti mängu mängida. Ta seletab, et selleks on vaja najatada raketi näo vastu ja siis sa oled robot. Poisid mängivad roboteid seni, kuni teine poiss ei lähe mängima teistega (kell 9.25). (Rollimäng, koosmäng) Sebastian ei tea mida ta tahab teha. Ta istub üksindana ja vaatab mida teised teevad. (Mittemänguline tegevus, tegevusetus/pealtvaataja) Siis Sebastian võtab mingit pulka ja ütleb,et ta läheb kala püüdma. (Rollimäng, üksikmäng) Pärast teda kutsub teine poiss vaatama raamatut dinosaurustest. Lapsed vaaatavad pilte ja üksteisega ei suhte. (Mittemänguline tegevus, tegevus) Kell 9.35 läheb Sebastian mängima legodega teiste lastega. Suhtleb teiste poistega ja küsib mida nad olid ehitanud. Pakkub ehitada super parklat autode jaoks. Poisid hakkavad ehitama, nendel ei
Rikas elu, vaene elu Tavaliselt, kui räägitakse rikkusest või vaesusest, siis mõeldakse ikka materiaalset olukorda. Rikkal on palju raha või varandust, vaesel see aga puudub. Aga see, et inimesel on palju varandust, ei tähenda kindlasti alati, et ta elu on rikas. Ja majanduslikult viletsemas olukorras inimese elu ei pruugi olla vaene. Mis siis õigupoolest on rikas elu? Arvan, et armastus ja meelepärane tegevus teeb elu rikkaks. Üksindus ja tegevusetus teevad elu vaeseks. See, missuguseks inimese elu kujuneb, oleneb kindlasti tema väärtushinnangutest, eesmärkidest ja unistustest kõigest, mida oluliseks peetakse. Vaimselt rikas on kindlasti see, kes saab tegeleda sellega, mis talle meeldib. See võib olla töökoht, kus saab end teostada ja ennast arendada. Tahta õppida, avastada uut see rikastab inimest päris kindlasti. Või mõne hobiga tegelemine, millele ei pea tingimata palju raha kuluma. Näiteks,
Mis on ühele vabastav ja innustav, on teisele ebameeldiv ja tundub pigem kohustusena. Peale iseloomuomaduste ja füüsiliste võimete, on vaja kindlasti arvestada ka kultuuriliste ja etniliste külgedega. Lastele on olulised huvikeskuseks või lastekeskuseks (erinevad huviringid ja treeningud). Lastega tegelevad inimesed peaksidki pöörama tähelepanu sellele, kuidas noored oma aega sisustavad. Mida varem hakkab pihta logelemine ja tegevusetus, seda tõenäolisem on, et tulevikus saab see joomarlust armastav seltskond lisa. Neid juhendades ja neile erinevaid võimalusi näidates, saavad nad pisiku, mis aitab neil tulevikus õigesti ja kasulikult aega sisustada. Noored peaksid tegelema hästi palju erinevate huviringidega, et välja selgitada mis on just see õige. Kuid paljud ei viitsi mitte millegagi tegeleda ning see tuleb viia noorteni, kuna noored on eesti tulevik
Õigusvastasus Süü Väljapressimine Süüteokoosseis Objektiivne koosseis 1. Objekt: vara 2. Varalise kasu nõudmine, millega kaasneb a. ähvardus i. piirata vabadust ii. avaldada häbistavaid andmeid iii. kahjustada vara b. vägivald Subjektiivne koosseis Tahtlus Õigusvastasus Süü Tegevusetusdelikti struktuur Süüteokoosseis Objektiivne koosseis 1. Tegu kui tegevusetus 2. Nõutav tegu (2 tingimust – vastavustingimus, toimepanijalt eeldatav) 3. Garant kui mitteehtsa tegevusetusdelikti spetsiifiline subjekt / subjekt ehtsa tegevusetusdelikti puhul 4. Tagajärg 5. Põhjuslik seos Subjektiivne koosseis 1. Tahtlus Õigusvastasus 1. Õiguslik kohustus tegutseda 2. Puudub ülekaalukas või vähemalt samaväärne huvi mitte tegutseda 3. Muude õigusvastasust välistavate asjaolude puudumine Süü 1. Süüvõime 2
Süütegu: Kuritegu süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest karistatakse rahatrahvi või arestiga. Süüteokoosseis koosneb teo objekiivsetest (tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku esilised isikutunnused ja teo modaliteedid) ja subjektiivsetest (tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk) tunnustest. Õigusvastasust välistavateks asjaoludeks on: · hädakaitseseisund, · hädaseisund, · kohustuste kollisioon, · eksimus teo toimepanemisel, · muu seaduses ettenähtud õigusvastasust välistav asjaolu.
X X X X X Üksikmäng X X X Sotsiaalne Kõrvumäng tase X X Ühismäng Tegevusetus/ Tegevused pealtvaataja Mittemänguline X X tegevus X Laste mängu vaatlus 1) luua tingimused, et laste mäng täielikult välja kujuneks · piisav mängumaterjal · mängu vaatlus nii toas kui õues 2) mängu vaatlus, kui lapsed on omavahel tuttavad 3) vaadeldav mäng on lastele iseloomulik vaatlus pikema aja jooksul annab paremad tulemused
· tarbija külastamine tema kodus, eirates tarbija palvet lahkuda või mitte tagasi tulla · koduukselepingu sõlmimine 4. Piima normaliseerimine on: · Rasvaprotsendi viimine ettenähtud tasemele · Mehhaaniliste lisandite eraldamine · Valgusisalduse viimine normaaltasemele 5. Lihatoodete pakenditel on tootja identifitseerimismärk · ovaalne · kolmnurk · ümmargune 6. Mis ei ole eksitav kauplemisvõte · eksitav tegevusetus · eksitav tegevus · ei moonuta keskmise tarbija majanduskäitumist 7. Kas sidevahendi abil sõlmitud lepingu puhul · peavad ostu müügiprotsessiks mõlemad osapooled füüsiliselt kohal olema · ei pea ostu müügiprotsessiks mõlemad osapooled füüsiliselt kohal olema · koduelektroonika müügiks peavad ostu müügiprotsessiks mõlemad osapooled füüsiliselt kohal olema 8. Mis märk see on: · mitte pleegitada · mitte kasutada
Erinevates õigusharudes on see suhete ring erinev. Ühiskonna jaoks kõige tähtsamaid suhteid kaitstakse kriminaalõiguse normidega, ja siin õigusrikkumise objekt on kriminaalkoodeksis liigendatud vastavalt erinevate õigusrikkumise objektiline külg. Kuna õigusega saab reguleerida ainult inimeste välist käitumist, siis õigusrikkumised kujutavad endast tegu, mitte mõtteid. Õigusrikkumised on inimeste õigusvastased käitumised (aktiivne ja ka tegevusetus). Reeglina on õigusrikkumine aktiivne tegu, kui teatavatel juhtudel ka tegevusetus. Tegevusetus võib olla õiguserikkumine juhul, kui isik jättis tegemata teo, mille ta oli kohustatud sooritama. Õiguslik vastutus tegevusetuse eest tuleneb kohustusest käituda (valvur). Kohustus aktiivselt käituda võib tuleneda ka ametialasest seisundist (arst - üldiseloomuga esmaabi, mis ei nõua eriteadmisi, -sisseseadeid ega -võtteid). Teatavatel juhtudel aga, erilistel asjaoludel võib
Uued konfliktid:demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelisi suhteid.Varises kokku Versailles` süsteem.1935 tühistas selle Saksamaa ühepoolselt.(asuti looma uut lennuväge,sõjalaevastikku ja kehtestas sõjaväekohustuse).1936.märtsis viis Hitler oma väed Reini tsooni.Saksamaalt saab innustust ka Itaalia, kes 1935.a ründas Etioopiat.Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad-rahustamispoliitika.1936.sõlmisid Sm ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu.Austria ansluss:1938 aastal võis Hitler alustada maailmavallutamisega.Sm esitas Austriale ultimaatumi, milles nõuti natside vandist vabastamist, ja nende juhi riigi ette otsa määramist.13.märts 1938 marssisid Sm väed järgmisel päeval teatati kahe riigi liitumisest,mis sai tuntuks anslussina.Austria rahvas toetas natse.Müncheni
Kuid rekreatsiooni puhul on väga oluline, et ei tehtaks kahju iseendale ega teistele. Seega ei kuulu ennast hävitavad või teisi ohustavad tegevused kasulike tegevuste hulka. Praegu on Eestis täiesti olemas kontingent, kelle põhiliseks meelelahutuseks on seltsis alkoholi tarbimine, tähtis ei ole ei koht ega joodav jook. Lastega tegelevad inimesed peaksidki pöörama tähelepanu sellele, kuidas noored oma aega sisustavad. Mida varem hakkab pihta logelemine ja tegevusetus, seda tõenäolisem on, et tulevikus saab see joomarlust armastav seltskond lisa. Huviringid ja treeningud on parimad viisid õpetamaks noortele tõelisi rekreatiivseid tegevusi. Neid juhendades ja neile erinevaid võimalusi näidates, saavad nad pisiku, mis aitab neil tulevikus õigesti ja kasulikult aega sisustada. Oma osa on ka riigil ja kohalikel omavalitsustel, kes peaksid kõikidele lastele, olenemata vanemate maksujõulisusest, võimaldama meelepärase huvitegevuse.
vedaja, tema töötajate või oleva ja laeva agentide süü. majandamisse kaasatud muu isiku Artikkel 5 tegu või tegevusetus § 26. Vedaja vabanemine vastutusest Kuni 666,67 SDRi 6
kahe ideoloogia vahel säilisid. Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. 17. septembril sisenes Poolasse ka Punaarmee, kes vallutas riigi idaosa. Septembri lõpuks andsid poolakad alla. NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmiti sõprusleping, millega Poola kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks NSV Liidu mõjusfääri. 1945 veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid jällegi osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus
probleeme kui teistele. Juriidiline vastutus on isiku kohustus vastuvaidlematult täita talle seaduse alusel, seadusega sätestatud korras pandud konkreetne kohustus. Ja juriidlilist vastutust liigitatakse nelja alamrühma: Kriminaalvastutus Haldusvastutus Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus Distsiplinaarvastutus Kriminaalvastutus on kõige lihtsamini öeldud kuritegu. Kuritegu on karistatav tegu, tegevus või tegevusetus, mille eest on ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Kuriteod on ühiskonnale kõige suuremat ohtu kujutavad õigusrikkumised, mille tõttu võib inimene kaotada elu kas piinapingis või eluaegse vanglakaristusega. Eestis kasutatakse piinapingi asemel eluaegset vanglat. Kriminaalvastutus ehk kuritegu on üldjuhul üksnes tahtlik tegu, aga teatud juhtudel
Kordamisteemad kontrolltööks 12. klassile II Maailmasõda 1. Saksamaa tegevus vabanemaks Versailles´I rahulepingust. – 1935. aastal Saksamaa ühepoolselt tühistab Versailles’i rahulepingu: kehtestab üldise sõjaväekohustuse, astub välja Rahvasteliidust ning loobub Locarno lepingu täitmisest. 2. Lääneriikide rahustamispoliitika (mida tähendas, kas õnnestus) – lääneriikide tegevusetus, mis põhines lootusel, et saavutatud edu järel (Itaalia ja Saksamaa vallutused) diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Kominterni-vastane pakt (millal, kes sõlmisid, kelle vastu) – 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan NSVL vastu suunatud pakti, millega järgmisel aastal ühines ka Itaalia. 4. Hispaania kodusõda (millal, seos teiste Euroopa riikidega) –
täitva asutuse, ametniku või muu isiku korralduse, käskkirja, otsuse, ettekirjutuse või õigusakti peale, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuuluvad lahendamisele halduskohtus. Haldusasja võib algatada ka avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevuse, tegevusetuse või viivituse suhtes avalik-õiguslikes suhetes (nt politsei tegevusetus teatud olukorras). 1.4 Karistusõigus Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks.
Tahtlus on süüteokoosseisule vastavate faktiliste asjaolude TEADMINE (ehk intellektuaalne element) ja TAHTMINE (ehk voluntatiivne element). Süüteokoosseis on seaduses sätestatud keelatud teo (süütegu) kirjeldus. Süüteokoosseisus sätestub kaitstav õigushüve. Näiteks KarS § 113 sätestatud tapmise koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on inimese elu. Süüteokoosseis koosneb selle objektiivsetest ja subjektiivsetest tunnustest. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused' on tegu, tegevusetus, tagajärg ning nendevaheline põhjuslik seos. Tegu peab olema põhjuslikus seoses tagajärjega st. teatud tegu pidi tooma kaasa teatava tagajärje ehk tegu avaldus välismaailmas tekitatud tagajärje kaudu. Samas kuuluvad süüteokooseisu objektiivsete tunnuste hulka veel teo välised asjaolud ehk teo modaliteedid, milleks on aeg, koht ja viis ning subjekti iseloomustavad eritunnused ja teo objekt. Teo modaliteedid kirjeldavad olukorda, milles koosseisupärane tegu toimus.
indiviidiga kiiruslik jõud säilinud vaid 25-40%, liigutuste kiirusest on säilinud vaid 10-40%. Vanuse tõustes langeb lihase ainevahetuses aeroobsete ensüümide aktiivsus ja väheneb nende kogus, see aga kutsub omakorda esile aeroobse töövõime languse, mis põhjustab kiiremat väsimist ja aeglasemat taastumist. Soovides liikumisaparaadi vananemist võimalikult edasi lükata, tuleb silmas pidada: · Tegevus põhjustab hüpertroofiat,tegevusetus atroofiat · Vananemisest tingitud atroofia arengut saab pidurdada süstemaatilise treeninguga pideva kehalise aktiivsusega. Kasutatud kirjandus:www. iva.tlu.ee Treenerite tasemekoolitus.Spordi üldained. III tase bioloogia ja füsioloogia
annaabi.ee 
