TALLINNA ÜLIKOOL RASKEVEOKIMAKS Referaat Tallinn 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Riikide majanduse reguleerimiseks on riigid kehtestanud erinevaid makse. On tulumaks ja erinevad aktsiisid, antud referaat uurib süvitsi raskeveokimaksu. Esimeses peatükis on maksudest üldiselt, milleks need on ja milliseid makse on veel kehtestatud. Seejärel on väljatoodud raskeveokimaksu mõiste, millele järgneb peatükkidena välja toodud raskeveokimaks Eestis, samuti maksu - eesmärk, -objekt, maksumaksja, maksumäärad, maksutasumise kord ja täiesti lõppu on välja toodud kaks näidet, mis seotud raskeveokimaksuga, et veidi asja näilikult lihtsustada. Välja on toodud erinevad faktid, peamiselt on seda tehtud läbi seadusandluse. 2 MAKSUD ÜLDISELT Igal riigil on vajalik koguda ja kehtestada erinevaid makse, et riigi majandust reguleerida. Maksude kaudu on võimalik tagada vajalikud ressursid ühiste hüvede pakkumiseks, samuti on
- Eestis maksavad ettevõtte tulumaksu ainult väljamakstavalt kasumilt (mitte teenitavalt tulult) Sotsiaalmaks – 33 % Maksab tööandja reaalselt makstud tulult. Vastav maksutulu läheb riiklikeks pensionideks ja tervisekindlustuseks. Maamaks Maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu. Maksab maa omanik. Pensionärid ja sihtotstarbeliste piirangutega maa omanikud saavad soodustusi. Vastav maksutulu laekub KOV eelarvesse. Raskeveokimaks Maksustatud on veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise või suurema registrimassiga veoauto ja autorong. Maksumäär sõltub auto massist, telgede arvust jne. Hasartmängumaks Maksab hasartmängukorraldaja Maksust saadud tulud suunatakse Eesti Kultuurkapitalile, Punasele Ristile, kohalikeks investeeringuteks ja laste- ning noorteprojektide toetuseks. TÄNAN KUULAMAST !
· autorongi registrimassile või täismassile, autorongi koosseisus üheaegselt kasutatavate haagiste telgede arvu ja nimetatud haagiste suurima massi alusel Maksustatakse vastavalt: · Autorongi, mille koosseisus kasutatakse üheaegselt mitut haagist, maksumäär leitakse lähtuvalt veoauto ja haagiste summaarsest suurimast massist ja telgede arvust. Andmete muutumisel · arvutatakse samal maksustamisperioodil tasumisele kuuluv raskeveokimaks andmetest tuleneva suurima maksumäära järgi. · Juurdemakstav summa arvutatakse proportsionaalselt tervete kalendrikuude arvuga, mis on jäänud muudetud andmete kandmisest liiklusregistrisse perioodi lõpuni, ja tasutakse 15 kalendripäeva jooksul nende andmete liiklusregistrisse kandmise päevast arvates. Kes maksab? · Eestis ajutiselt või alaliselt elav füüsiline isik · Eestis registreeritud juriidiline isik · riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus
kasutab ise seda maad kui näeb, et keegi ei kasuta seda; tulu kuulub kasutajale. Maksustamisel ümmardatakse 5 sendist alla, suuremalt üles. Maksuarvestus toimub sendi täpsusega, deklareerimisel ümmardatakse. Maksusumma määramise otstarbekuse põhimõte- alla 10 maksusummat ei määrata. Maksumaksmine toimub ülekandega. V.a tollimaks, maksumärgid- tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis, hasartmängumaks. RASKEVEOKIMAKS Tekkelugu Kaotati ära pärandi-kinkelepingu maks ja asendati raskeveokimaksuga. Seda maksu ei rakendatud kunagi, seega oli uuest maksust kasu, mis hakkas toimima. 2000. aasta sügisel kuulutati välja ja pidi kehtima hakkama 1.jaanuaril 2002. 1.jaanuar 2003.a jõustus ja rakendati alles 1.jaanaur 2004. Majanduses oli raske aeg ning seetõttu lükkus koguaeg edasi. Tuli luua raskeveokite register, et saaks seadust rakendama hakata. Ühetaoline
Eraisiku maksud Eesti maksusüsteem Saksamaa maksusüsteem koosneb riiklikest ja koosneb füüsilisest isikust, kohalikest maksudest. kus tema maksustav tulu on Riiklikud maksud on tulu äritegevusest, tulu tulumaks, sotsiaalmaks, põllumajandusest või maamaks, raskeveokimaks, metsandusest. käibemaks, tollimaks, hasartmängumaks, aktsiisid. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks,
EV kehtivad maksud Eesti Vabariigi maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne ehk maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks · aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) · raskeveokimaks. Lisaks veel kohalikud maksud, mida võib olla kaheksa: · müügimaks · paadimaks · reklaamimaks · teede ja tänavate sulgemise maks · mootorsõidukimaks · loomapidamismaks · lõbustusmaks · parkimistasu Eestis kehtiv tulumaksu määr 2009. aastal oli 21%. 2009. aasta lõpus võettis Riigikogu vastu "Tulumaksuseaduse ja sellega seonduva seaduse muutmise seaduse", mille kohaselt peatati tulumaksuseaduses sätestatud tulumaksumäära alanemine 2010
Prantsusmaal kehtestatud aktsiiside kohta välja tuua. (Prantsusmaa Maksuamet, 2009). Maksustatakse ka nii-öelda televiisorit, igakuiselt tuleb maksta TV litsentsi maksu. Isegi siis tuleb seda maksta, kui inimene kasutab oma televiisorit arvuti monitorina või lihtsalt videode vaatamiseks. Samas on võimalik sellest lahti öelda, kui teavitada prantsuse ametivõime sellest, et inimesel ei olegi üldse kodus televiisorit. (French Property Links, 2011). Prantsusmaal on veel raskeveokimaks ning maksustatakse autosid, mille heitegaaside tootlikkus ületab teatud piiri (250g CO2/km). Raskeveokimaks kehtib üle 3,5-tonnistele sõidukitele, mida kasutatakse mingiks äriliseks tegevuseks. Samuti tuleb seda ka maksta iga sõiduki pealt firmadel, mille kasutuses on üle kolme sellise sõiduki. Nii-öelda heitegaasidemaks sõltub jällegi atmosfääri paisatavast CO2 kogusest, mida suurem see arv on seda suurem on ka maksumäär. Samas on võimalik saada valitsuse poolt heitegaaside
Maksud ... on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus. Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib olla maks ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks. Nt loodussäästliku tarbimise propageerimine. Eesti maksusüsteem jaguneb kaheks: I riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega II kohalikud maksud kehtestab KOV oma territooriumil Riiklikud maksud on: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks (üleriigiliselt kaotatud kinnisvara alt), hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks (EL väljapoolt sissepoole tulevatele maksudele), aktsiisid (alkoholi, tubaka, kütuse, elektri ja pakendiaktsiis), raskeveokimaks.
1.EESTI MAKSUSÜSTEEM Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne ehk maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eestis kehtivad riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid: alkoholi-, tubaka-, pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis [1]. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse ja maksude haldur on vastavalt Maksukorralduse seadusele Maksu- ja Tolliamet. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemisemaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu [1].
Eesti maksud Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: ·tulumaks (maksumäär 2006. aastal 23%, 2007. aastal 22%, 2008. ja 2009. aastal 21%); ·sotsiaalmaks (maksumäär 33%); ·maamaks (maksumäär 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas); ·hasartmängumaks; ·käibemaks (maksumäär 20% maksustatavast väärtusest, raamatute puhul 9%); ·tollimaks; ·aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) ·raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: ·müügimaks; ·paadimaks; ·reklaamimaks; ·teede ja tänavate sulgemise maks; ·mootorsõidukimaks; ·loomapidamismaks; ·lõbustusmaks; ·parkimistasu. Maksude haldur Riiklike maksude haldur on vastavalt Maksukorralduse seadusele Maksu-ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. maksude haldurid kehtestavad
omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksuga maksustatakse kogu maa. Maamaksu maksab maa omanik, teatud juhtudel ka maa kasutaja. Maamaksu soodustusi on kahesuguseid: soodustus, mis tuleneb maksumaksja isikust (nt pensionärid); soodustus, ms tuleneb maa sihtotstarbest või maa kasutamisele seatud piirangutest (näiteks haritav maa ja looduslik rohumaa, samuti maa, millel majandustegevus on kitsendatud). Raskeveokimaks - raskeveokimaksu seadus sätestab raskeveokimaksu, millega maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud 12-tonnise või suurema registrimassiga veoauto ja autorong. Raskeveokimaks on riiklik maks. Veoauto ja autorong (raskeveok) maksustatakse sõltuvalt registri- või täismassile, telgede arvule ja veotelje vedrustuse tüübile. Käibemaks - käibemaksumäära standardmääraks on Eestis 18% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9%, 5% ja 0% määra.
B. kasusaamise põhimõttest maksustamisel; C. progressiivsest maksust; D. käibemaksust. A 9. Kui riiklik käibemaks on 20 % ja toode maksab kaupluses 120 eurot, siis milline on selle kauba hind ilma käibemaksuta? A. 100.00 eurot. B. 144.00 eurot. C. 96.00 eurot. D. 120.00 eurot. A 10. Millised järgnevatest maksudest on kohalikud maksud? A. Sotsiaalmaks, käibemaks, tollimaks B. Ettevõtte tulumaks, sotsiaalmaks, raskeveokimaks C. Hasartmängumaks, maamaks, aktsiisid. D. Reklaamimaks, tänavate sulgemise maks, lõbustusmaks D 11. Valitsus kehtestab autotootjatele maksu suurusega umbes 4000 krooni auto kohta. Autofirmad lisavad selle hinnale, mida nad oma autode eest võtavad. Kes maksab selle maksu kinni? A. Autotööstus. B. Valitsus. C. Kõik maksumaksjad. D. Auto ostja.
maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest (MKS §3). Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on (maksukorralduse seaduse järgi, §3): · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks · aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- ning pakendiaktsiis) · raskeveokimaks. NB! Siia hulka võib tinglikult lugeda ka kohustuslikud kindlustusmaksed. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Riiklikest maksudest on otsesed maksud (makstakse vahetult tuludelt) näiteks: füüsilise isiku tulumaks ettevõtte tulumaks sotsiaalmaks NB! Siia hulka võiks tinglikult lugeda ka kohustuslikud kindlustusmaksed. Kaudsed maksud (maksame tarbimiselt; kaupade ja teenuste hinnalisa) on näiteks: käibemaks aktsiisid tollimaks
Tavaliselt on eelisaktsiatele määratud fikseeritud dividendimäär, näiteks 100 eurot aastas. Seetõttu on eelisaktsia põhimõtteliselt nagu võlakiri. Lihtaktsia (inglise keeles common stock) on tavaline hääleõigusega aktsia. Aktsionär saab tulu aktsiahinna tõusust ja ettevõtte poolt makstavatest dividendidest. 12. Riiklikud maksud ja nende olemus Riiklikeks maksudeks on tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. RIIKLIKUD MAKSUD aktsiisimaks; raskeveokimaks; tulumaks; hasartmängumaks; käibemaks; maamaks; sotsiaalmaks; tollimaks. Tulumaks 21%. Tulumaksumäär 21/79. Sotsiaalmaks 33%. Töötuskindlustusmaks 2,8% (töötaja poolt) ja 1,4% (tööanda poolt). Kohustuslik kogumispension 2%. Eraisikutele kehtiv tulumaksuvabastus on 1728 eurot aastas, mis teeb 144 eurot kuus. 13. Kohaliku omavalituse maksud ja nende olemus
Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest maksudest ning kohalikest maksudest. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, kohalikud maksud kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklike maksude maksuhalduriks on Maksu- ja Tolliamet. Eestis on kehtestatud järgmised riiklikud maksud: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja aktsiisid (kütuse-, alkoholi-, tubaka-, elektri- ja pakendiaktsiis) ning raskeveokimaks. Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse. Kohalikud maksud kehtestatakse seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil. Kohalikud maksud on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu
ilma otsese vastutasuta täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Riiklikud maksud: tulumaks sotsiaalmaks maamaks hasartmängumaks käibemaks tollimaks aktsiisid raskeveokimaks. Kohalikud maksud kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele. Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla- või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras. Rahandus ja ettevõtlus. 1. Selgitada nõudluse, pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust?
keskkonnasaastuse vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks, katab saastaja. 8.Milline maks on Eestis osaliselt rakendatud teehoiu finantseerimiseks? 9.Millise riigiasutuse eelarves kajastatakse vahendeid põhimaanteede Kütuseaktsiis hooldele? Raskeveokimaks Majandus ja kommunikatsiooniministeerium 9.Milles seisnevad kapitali- ja kasutusrendi põhimõttelised erinevused 10.Milliseid võimalusi on teehoiuettevõttel võimalik kasutada esimest kajastatakse bilansis ja amortiseeritakse, teist kasumiaruandes käibevara finantseerimiseks? 10.Mis on ettevõtluse pikaajaliseks põhieesmärgiks?
Ausast maksumaksmisest võidab riik ja riigi elanikud Maks on rahaline kohustis, mida inimene või ettevõte maksab riigile või kohalikule omavalitsusele vastavalt seadusele. Eesti maksusüsteem jaguneb riiklikeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud on tulumaks, sotisaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede- ja tänavate sugemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Eesti riigieelarve tulud koosnevad erinevatest maksudest kogutud rahadest. Kõige suurem osa eelarve tuludest on käibemaks. Selle eest et, inimesed makse maksavad saavad nad vastu ühishüvede kasutamisvõimaluse. Ühishüved on näiteks tasuta kooliharidus Eestis, sotsiaalne
maksuhaldur aktiivne pool ja tegemist on tsentraliseeritud tehnoloogiaga. Maksukohuslase ülesanne on esitada oma tulude deklaratsioon, võimalikud soodustused ja maksuhaldur arvestab maksusumma, tagastab enammakse või nõuab sisse vähemmakse summa. * Kõik maksud on seotud mingi baasiga e. alusega. Maksualused: 1. eksistents e. olemasolu maksustatakse millegi või kellegi olemasolu või omamist. (maamaks; loomapidamismaks; paadimaks; raskeveokimaks). 2. kirgedel põhinevad maksud (aktsiisimaks; loomapidamismaks; tulumaks mitteriiklikelt loterii võitudelt) 3. õnnelikul juhusel põhinevad maksud tulumaks mitteriiklikelt loteriivõitudelt; kinke- ja pärandimaks. 4. tublidusele ja edukusele põhinevad maksud tulumaks; sotsiaalmaks; käibemaks. * maksuseaduste käsitlemisel on oluline lähtuda alati konkreetsest käsitletavast maksuseadusest, tema loogikast ja terminoloogiast.
põhimõtted ning millised maksud meil kehtivad. Maksud jaotuvad riiklikeks maksudeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, kohalikud maksude laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Lisaks antakse otse kohalikele omavalitsustele osa riiklikest maksudest (nt maamaks täielikult ja 56% üksikisiku tulumaksust). Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) käibemaks; 4) aktsiisid; 5) maamaks; 6) raskeveokimaks; 7) hasartmängumaks; 8) tollimaks. Lisaks sellele rakendatakse kohustuslikus korras töötuskindlustust ja kogumispensionit - need ei ole maksud vaid kindlustused, kuid vastavaid makseid tasutakse ning deklareeritakse Maksu- ja Tolliameti kaudu ning Maksu- ja Tolliametil on kindlustusmaksete sissenõudmisel sarnased õigused nagu maksuvõlgade sissenõudmisel. Tulumaks Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised
näeks eelarves ära, mille peale kõige rohkem kulusid läheb, ning kas on võimalik kuidagi lisatulusid saada. Kohalike omavalitsuste eelarved. Mäetaguse = Tulud :5 431.38€ // Kulud : 4 767.06€ Rae = Kulud: 26 534.41€ // Tulud : 19 266.66€ Karula = Kulud: 1 140.50€ // Tulud: 1 177.01€ Eestis kehtivad maksud Otsesed maksud Kaudsed maksud Tulumaks Hasartmängumaks Sotsiaalmaks Tollimaks Maamaks Raskeveokimaks Käibemaks Aktsiisid Koha omav liku a l i ts u eelar se Rõng ve Tulud u Val : 2 48 d Kulud 7 : 2 22
1.proportsionaalne 2.progressiivne ja 3.regressiivne. 1.Maksustav osa tulust on märatud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga. 2.Maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele. 3.Maksumäär alaneb tulude suurenedes. Maksuliigid: Kaudne maks- toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks. Otsene maks- sissetulekutelt makstav maks. Riiklik ehk otsene maks- tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisimaks, raskeveokimaks Kohalikud ehk kaudsed otsustab volikogu, müügi-, paadi-, reklaami-, teede ja tänavate sulgemise-, mootorsõiduki-, loomapidamis-, lõbustus- ja parkimise. Maks-seaduse või seaduse alusel, valla-või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse maksumaksjale ühekordne või perioodiline kohustus. Kehtestatakse sellepärast, et see on riigi sissetulekuallikas.
eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksu määr on üldjuhul 0,1-2,5 (alates 2002. aastast) protsenti maa maksustamishinnast. · Hasartmängumaks- üks tarbimismaksu eriliik, mis asendab selles valdkonnas käibemaksu. Hasartmängumaks on riiklik maks, objektiivne maks, kaudne maks, käibelt võetav maks, jooksev ja tähtajaline maks. Maksumäär on 18%. · Raskeveokimaks- riiklik maks, millega maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud ja kindlast väärtusest suurema registrimassiga veoautod ja autorongid. Raskeveok maksustatakse sõltuvalt registri- või täismassist, telgede arvust ja veotelje vedrustuse tüübist. Eestis on raskeveoki piiriks 12 tonni. · Aktsiisid- maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis.
kirjalikku või kirjalikku taasesitamist võimaldavat kinnitust töölepingu sõlmimise ja tingimuste kohta, kui töötaja soovib saada kirjalikku töölepingut? Mida saab ja peaks töötaja tegema oma eesmärgi saavutamiseks? Töölepingu seadus 363. Milline on Eesti Vabariigi maksusüsteem? Nimetage seejuures riiklikud maksud Eesti Vabariigis. Riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. 364. Mis on tarbijakaitseseaduse ülesanne? Käesoleva seaduse ülesanne on tagada tarbija õiguste kaitsmine Eestis. 365. Kes on tarbija
RIIGIEELARVE Õpik lk 129 TV lk 64 Riigieelarve On riigi rahaline plaan eelarveaasta tulude ja kulude kohta. Eelarveaasta ehk rahandusaasta 1.jaanuarist 31.detsembrini Plaani aluseks on: eelmise aasta eelarve majandusarengu üldised näitajad valitsuse eesmärgid Riigieelarve koostamine ja vastuvõtmine: 1) Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid. 2) Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid. 3) Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine. 4) Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku. 5)-6) Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist Riigikogus, mille käigus tehakse seaduseelnõusse ettepanekuid ja parandusi. 7) Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus. 8) President kuulutab riigieelarve seaduse välja. Eelarvepoliitika Eelarve koostamise põhimõtted ja otsused, mida koostamisel tehakse; Koosneb maksupoliitikast ja kulupoliit...
proportsionaalse maksusüsteemiga. b) Kui tulu kasvades kasvab ka maksumäär, on tegemist progresseeruva ehk astmelise maksusüsteemiga. 2.6 maksukoormus - Kõikide maksude kogusumma, protsendina ühiskondlikust kogutulust, nimetatakse maksukoormuseks. maksumäär - Maksumäär on tuluosa, mida maksumaksja maksudena ära maksab. riiklik ja kohalik maks - Eestis kehtivad riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid: alkoholi-, tubaka-, pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. otsene ja kaudne maks - Otsest maksu maksab maksumaksja (üksikisik, firma) riigile oma tulult. Otsesed maksud on Eestis füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks ja maamaks. Kaudsed maksud on käibemaks, aktsiisimaks ja tollimaks.
3) Kohustuslik pensioni- kindlustus (II sammas) Töötasu kindlustatu 1 või 2% Sundkindlustusmakse riik (?) Maamaks Maatükk 0,12,5 % maa Maa omanik, teatud Laekub kov eelarvesse maksustamise hinnast juhtudel ka maa aastas. kasutaja. Raskeveokimaks 12-tonnise või Veoki omanik suurema registrimassiga veoauto ja autorong Tollimaks Kaubad, mis viiakse Kauba omanik kolmandatesse riikidesse Käibemaks Kaubad ja teenused 20% Tarbija
maksuhaldur aktiivne pool ja tegemist on tsentraliseeritud tehnoloogiaga. Maksukohuslase ülesanne on esitada oma tulude deklaratsioon, võimalikud soodustused ja maksuhaldur arvestab maksusumma, tagastab enammakse või nõuab sisse vähemmakse summa. Maksualused: * Kõik maksud on seotud mingi baasiga e. alusega. 1. eksistents e. olemasolu maksustatakse millegi või kellegi olemasolu või omamist. (maamaks; loomapidamismaks; paadimaks; raskeveokimaks). 2. kirgedel põhinevad maksud (aktsiisimaks; loomapidamismaks; tulumaks mitteriiklikelt loterii võitudelt- Eesti Loto võitude pealt ei maksta makse) 3. õnnelikul juhusel põhinevad maksud tulumaks mitteriiklikelt loteriivõitudelt; kinke- ja pärandimaks. 4. tublidusele ja edukusele põhinevad maksud tulumaks; sotsiaalmaks; käibemaks. Maksude arvestus * maksude arvestuses tuleb lähtuda RPseadusest, mis nõuab maksude arvestust tekkepõhiselt
DEMOKRAATIA: Positiivne: - riik ei kontrolli inimeste eraelu - võim ei koondu ühele väikesele grupile - rahvas saab ise valida Negatiivne: - Otsuste tegemine on aeglasem - Liiga palju vaidlusi, raske on leida kompromissi - On lihtne ära lollitada inimesi PLURALISM -Ühiskonnas on lubatud erinevad põhimõtted, huvid, usud. Ühiskond on mitmekülgne. OMBUDSMAN -Inimene, kelle poole võib pöörduda, kui tunned, et sinu õigusi on rikutud. VÄHEMUSRAHVUS- on rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest. ÜMBRIKU PALGA MIINUSED: - Tekivad probleemid maksuametiga - Tööandja ei maksa palka üldse või maksab vähem - Pension on tulevikus väiksem RIIGI TUNNUS: -Rahvas -Territoorium -Iseseisev võim RIIGI SÜMBOL: -Lipp -Vapp -Hümn RIIGI AINUÕIGUS: -Maksustamine ...
Maks on riigi, valla- või linnavolikogu poolt juriidilisele või füüsilisele isikule määratud rahaline kohustus. Riik saab laekunud maksude kaudu osa rahva tulust enda käsutusse, et täita avalik-õiguslikke ülesandeid. Peale rahalise eesmärgi võib maksudel olla ka regulatiivne eesmärk (käitumise mõjutamine). Riiklikud maksud on: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja pakendiaktsiisid) ja raskeveokimaks. Lisaks jagunevad maksud otsesteks ja kaudseteks. Turunduse eesmärgiks on valmistada õigele tarbijale õige toode või teenus, toimetada see õigel ajal ja õige sõnumiga õigesse kohta. Turunduse juhtimine hõlmab turundusotsuste analüüsi , planeerimist, rakendamist ja kontrollimist. Segmentimisnäitajaid liigitatakse erinevaks gruppideks: demograafilin, geograafiline, psühholoogiline, käitumuslik printsiip.
teenimise riigist. Maksustamisperiood on aasta ja maksuvaba tulu on 1728 eurot (144 eurot kuus). Käibemaks- standardmääraks on Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9% ja 0% määra. Eestis maksustatakse teenuseid, mille käibe tekkimise koht on Eesti. Maamaks- Maamaks on riiklik maks, mis laekub täielikult kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Raskeveokimaks- Maksumäär sõltub otseselt sellest, kui suurt mõju raskeveok teele avaldab ning selle leiab seaduse lisas toodud tabelist. Veoauto maksustamise aluseks on registrimass, telgede arv ja veotelje vedrustuse tüüp. Hasartmängumaks- Õnnemänguturniiri korraldamisel on maksustamisperiood ühe õnnemänguturniiri korraldamise periood, mis algab õnnemänguturniiri reeglites märgitud osavõtutasude vastuvõtmise
sätted paigutatud ühte peatükki, tuleb riigieelarve ja maksustamise küsimusi vaadelda teineteisest lahus. 2. Materiaalõiguse alla kuulub maksukohustuse sisu: maksumaksja, maksu objekt, maksumäär, maksuvabastused. Formaalne ehk menetlusõigus sisaldab: maksu deklareerimine, tasumise kord, maksukohustuslase kontrollimine, maksu määramine, sisenõudmise kord, vaidluste lahendamine. 3.Riiklikud maksud : tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, raskeveokimaks, käibemaks, tollimaks, hasaartimängumaks, aktsiisis 4.Kohalikud maksud : Müügimaks, reklaamimaks,teede ja tänavate sulgemise maks,mootorsõidukitemaks,loomapidamisemaks,lõbustusmaks,parkimistasu 5. Euroopa Ühenduse õigus Välislepingud Seadused (KOV volikogu määrused) Määrused Riigikohtu praktika (nn kohtunikuõigus) 6. Maksud liigitatakse reeglina väliste tunnuste ehk maksu elementide järgi. 1) Objekti järgi liigitatakse: a
23. Intress- raha hind. Raha omanikule raha kasutamise eest makstav protsent kasututatavast rahasummast. 24. Tänapäeva pangasüsteemis kaks tasandit- 1)Riigi kekspank 2) Erapangandus MAKSUD: Riiklikud maskud: Otsesed: · FIE tulumaks 21% · Ettevõtte tulumaks · Sotsiaalmaks 33% (13%ravi, 20% pension) · Maamaks (vallaeelarvesse) Kaudsed: · Käibemaks 20% · Aktsiad · Hasatrmängumaks · Tollimaks · Raskeveokimaks Kohalikud maksud: · Müügimaks · Paadimaks · Reklaamimaks · Teede ja tänavate sulgemise maks · Mootorsõidukimaks · Loomapidamise maks · Lõbustusmaks · Parkimistasu Eesti töötuskassa- 1. Mai 2009 Seda maksavad: · Kindlustatu 2,8% · Töötaja · Tööandja 1,4%
Maksusüsteemid Eestis ning mujal Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse. Maksutulu on riigieelarve olulisim tuluallikas, kuna läbi maksude saab riik raha, et toimida ja pakkuda oma kodanikele teenuseid. Eestis kehtivad riiklikud maksud on nt käibemaks, tulumaks, sotsiaalmaks, tollimaks, maamaks, tollimaks, hasartmängumaks, raskeveokimaks ning erinevad aktsiisid. Aktsiisidest võib nimetada alkoholi-, tubaka-, kütuse-, elektrienergia- ning pakendiaktsiisi. Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub ka kohalike omavalitsusüksuste eelarvesse. Kohalikud maksud on nt müügimaks, paadimaks, reklaamimaks ja parkimistasu, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks ja loomapidamismaks. Kohalikud maksud laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Eestis moodustas maksutulu 2012
enam ei ole määravaks tootmise koht vaid rahvus. RT- rahvatulu. kogu rahvatulu kokku. 5. Maksustamise põhimõtted ja maksumäärad. - progressiivne - keskmine maksumäär tõuseb koos sissetulekute suurenemisega. - proportsionaalne - kehtib ühtne maksumäär. -regeresiivne- madala sissetulekuga võetakse suurem protsent kui kõrgema sissetulekuga. Otsesed maksud: maksrakse riigile vastavalt oma tuludest (tulumaks 21%- nii eraisiku kui ettevõtte-, sotsiaalmaks, maamaks ja raskeveokimaks). Kaudsed maksud maksustavad tarbimist kaupade hinnalisa, Kaudse maksu puhul tasub maksu lõpptarbija, st maks liidetakse maksustatava kauba või teenuse hinnale (käibemaks 20%, aktsiis ja tollimaks). 6. Eesti maksusüsteem (maksud, mis kehtivad, kohalikud maksud). Maksud lähevad: - riigile - kohalikule omavalitsusele - otse vastavatele sihtkapitalidele Riiklikud maksud on: tulumaks; sotsiaalmaks 33%; maamaks 0.1-2,5% omavalitsuse eelarvesse;
Tariifid maanteetranspordis Veohinda maanteetranspordis mõjutavad erinevad kohalikud ja rahvusvahelised regulatsioonid, näiteks raskeveokimaks, teemaks, kiirteede kasutamise tasu, veoload jne. Suurel määral sõltuvad veotariifid turusituatsioonist ehk vedude pakkumise ja veonõudluse vahekorrast. Maanteetranspordis enim levinud suurused ja ühikud on: • Enim läbitud teekonna tariif ehk kilomeetritariif (€/km) • ajatariif ehk tunnitariif (€/h) • kombineeritud tariif - lähtutakse läbitud teekonnast, veo ajast ja veetud kauba kogusest • koguseline tariif - leitakse veo hind kindlal marsruudil
Maksu ja Tolliameti üheks põhiülesandeks on tagada riiklike maksude ja tollitulude laekumine riigieelarvesse. Maksupuu on selle näitlikustamiseks. Juurte osa kujutab nelja kaalukamat maksu Eestis: tulumaksu ja sotsiaalmaksu (otsesed), aktsiise ja käibemaksu (kaudsed). Aktsiisid jagunevad tegelikkuses veel: alkoholi, tubaka, kütuse ja pakendiaktsiisiks. Jooniselt on välja jäänud: maamaks, sotsiaalkindlustusmaksed, tollimaks, hasartmängumaks, raskeveokimaks, mis moodustavad ca 2% kogutud maksudest. Maksupuu võra osa kujutab maksuraha kulutamist. Puu rohelised oksad on proportsionaalses vastavuses maksuraha kulumisega antud oksale. Oluline on märkida, et maksud jagunevad aluspinnasele õiglaselt ja ühetaoliselt, võrdsetel alustel. Kui üks juureosa saab kannatada nt maksupettuse tõttu , kannatab kogu puu ja mõni oks puu võras on selle tõttu sunnitud närbuma. Kasutatud kirjandus: 1) http://et.wikipedia
Maksusüsteemid ja nende olemus (proportsionaalne, progressiivne, regressiivne) Proportsionaalne: maksustatav osa tulust on määratud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga. Progressiivne: maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tuludele. Regressiivne: Maksumäär alaneb tulude suurenendes. Maksud. Eestis kehtivad maksud koos olulisemate maksumääradega. Tulumaks 20% Käibemaks 20% Sotsiaalmaks 33% Maamaks (osaliselt vabastatud) 0,15ha-2,0ha Hasartmängumaks, tollimaks, raskeveokimaks, aktsiisid Töötukindlsutus 1,6% Kogumispension 2% Tulumaksu arvutamine. Arvutatakse brutopalgalt Nt. 1000 euri kuus 1. töötukindlustus 1,6%=16 € 2. pensionimaks 2%=20€ 3. tulumaks 1000-36-154=810€, -20%=162€ 4. netopalk 1000-36-162=802€ Raha liigid ja ülesanded. Raha väärtuse kujunemine. Raha liigid: 1. kaupraha- rahana kasutatav väärismetall või muu materiaalne ese 2
Hoonete amortisatsioon + Materjal + Juhtkonna palgakulu + Töötmistööliste tulemustasu + Üldelekter + Sõiduki kindlustus + Rehvid + Raamatupidaja töötasu + Juhtkonna töötasudelt tasutav + Sotsiaalmaks Haagise tehnoülevaatus + Raskeveokimaks + Diislikütus + Töökindad tootmistöölistele + Kauba transport kliendini
mitmesuguseid makse, mis lähevad riigile. Meil on palju vabatahtlike annetusi ja korjandusi, kuid nendest ei saa ainuüksi kõige selle pakutava jaoks raha. Meie riigis kehtivad riiklike maksude määrad, milleks on: tulumaks 21% (võetakse inimeste palgast), sotsiaalmaks 33%, maamaks 0,1%-2,5%, käibemaks 20% (käibemaksu maksavad kõik kes pakuvad teenuseid ja müüvad kaupa), hasartmängumaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Käibemaksust ja tulumaksust saadud raha kasutab riik palkade maksmiseks, riigiasutruste töö ülevalpidamiseks, teede korrashoiuks, kaitsekulutusteks jne. Ravikindlustusmaksu maksavad töökohad iga oma töötaja pealt ehk 13% selle töötaja palgast. Seda raha kasutatakse nende endi ravimiseks ning selle raha eest ravitakse ka neid, kes ise palka ei saa veel teenida - näiteks lapsi ja pensionäre. Sotsiaalmaksu näiteks maksavad
elavdada kogunõudlust. - Tõsi Rahvamajanduse kogutoodangu all mõistetakse riigi tootmistegurite poolt aastas loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste koguväärtust. - Tõsi Kuznets’i hüpoteesi kohaselt võib ebavõrdsuse liigne süvenemine hakata pärssima majanduse arengut. - Tõsi Piirmaksumäära tõstmine Laffer'i kõvera langevas osas suurendab valitsuse maksutulusid. – Vale Mootorsõiduki maks, raskeveokimaks ja parkimistasu on kõik kohalikud maksud. - Vale Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu, siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase langeb. - Vale Positiivse välismõjuga hüvist valitsused doteerivad, negatiivse välismõjuga hüvist maksustavad. - Tõsi Mida kõrgem on ühiskonna majandusliku arengu tase, seda suuremat osakaalu SKP-s omab teenindussektor. - Tõsi
maksukohuslase vara väheneb. (maamaks, tulumaks, sotsiaalmaks) · kaudsed maksud - need kus seadusest tulenev maksumaksja ja maksukoormuse tegelik kandja on erinevad isikud ja maksu tasumisel maksumaksja vara ei vähene. (käibemaks, aktsiis) 3.Pädevuse järgi liigitatakse maksud selle aluse, kes maksu kehtestab: · riiklikud maksud (riigikogu maksuseadusega) Tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, aktsiisid, hasartmängumaks, maamaks, tollimaks, raskeveokimaks. · kohalikud maksud (kohalik omavalitsus määrusega vastavalt kohalike maksude seadusele) Reklaamimaks, loomapidamismaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, lõbustusmaks, parkimistasu. 4.Püsivuse järgi: · ühekordsed maksud tekivad teatud toimingu sooritamise tagajärjel ning maksu tasumisega on antud maksukohustus lõplikult täidetud. Parkimistasu, impordi käibemaks, teede ja tänavate sulgemise maks.
· Sotsiaalmaksu suurus on 33% 33% - 20% läheb pensionifondi ja 13% läheb haigekassasse. ( Lisaks sotsiaalmaksule maksab ettevõtja töötaja pealt 1,4% töötuskindlustusamaksu- st raha läheb töötukassasse) MAAMAKS- Otsene riiklik maks · On kuni 3,5% maa hinnast · Maksu suuruse kehtestab kohalik omavalitsus · Ka tulud lähevad kohalikku omavalitsusse. · Teatud tingimustel võib olla maksus vabastatud või väiksem maks. RASKEVEOKIMAKS · Kehtestatud aastast 2003 · On veokitele, millel on suurem kandevõim, kui võib olla · Maksust on vabastatud riigiametid ( tuletõrje) · 2003.a kaotati Tallinnas mootorsõidukimaks. RIIKLIKUD KAUDSED MAKSUD- Maks tarbimise pealt, mille maksab lõpuks kinni tarbija. Suurim riiklik kaudne maks on käibemaks Alates 1.07.2009 on see 20%. ALANDATUD KÄIBEMAKS. · Ettetellitaval perioodikal ( õpikud ja töövihikud, ravimid) · Majutusteenused + hommikusöök.
..................................................................................... ............................................................................................................................................... Eesti maksusüsteem koosneb a. riiklikest maksudest ning b. kohalikest maksudest ). a. Riiklikud maksud : tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- ning pakendiaktsiis), raskeveokimaks. NB! Siia hulka võib tinglikult lugeda ka kohustuslikud kindlustusmaksed. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Neid makse kehtestab riik. b. Kohalikud maksud: lemmikloomad, paat, parkimine, teede ja tänavate sulgemine, lõbustus, reklaami, müügi, mootorsõidukid. Riiklikest maksudest käsutab KOV maamaksu ja osa üksikisiku tulumaksust.Need maksud on kehtestanud riik. Makse saab jaotada ka a. Otsesed maksud
(20%) Progressiivne (astmeline) maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele. 11. Kas Eestis on mõttekas rakendada progresseeruvat e. astmelist tulumaksussüsteemi? Jah, pole mõtet võtta palju makse inimestelt, kes oma palgaga toime ei tule. 12. Mis on riiklikud ja mis kohalikud maksud? Riiklikud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks Kohalikud: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu 13. Mis on riigieelarve? Riigieelarve riigi rahaline plaan kõigi eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulude kohta. 14. Mis on riigieelarve koostamise aluseks? Riigieelarve koostamise aluseks on: eelmise aasta riigieelarve, majandusarengu näitajad, valitsuse eesmärgid, riigi eelarvestrateegia. 15
· mõjutada inimeste tarbekäitumist ( kõrged tubaka ja alkoholi aktsiisid) Riiklikud maksud Otsene-tulumaks -(bruto-kõik kirjas-21%)(144 euri läheb palgast maha) EE proportsionaalne- maksusüsteem ja valimissüsteem võrdne maksuprotsent kõigile- summa aga erinev Kaudne-sotsiaalmaks maksab tööandja 33% ( ei kajastu palgas) (13% haigekassa-ravikindlustus ja 20% pension) Otsene-maamaks Kaudne-hasartmängumaks Kaudne-käibemaks (20%) Kaudne-tollimaks Kaudne-raskeveokimaks Aktsiisid · alkohol · tubakas · kütus · elekter · pakend (ELis taaskasutatavad, ise ei tooda) Kindlustusmaksud · töötuskindlustusmaks · pensionikindlustusmaks Kohalikudmaksud · paadimaks, loomapidamise maks · reklaamimaks, parkimismaks · teedesulgemise maks · mootorsõiduki maks VAESUS Probleemideks: · nälg · ei saa tööle · keele oskamatus- tõrjutus
10. a ja c Question 10 Indiviidide sissetuleku ümberjaotamine maksude ja tulusiirete kaudu: Vali üks või enam vastust. a. suurendab kõigi ühiskonnaliikmete heaolu Õige b. ei mõjuta mitte mingil määral inimeste heaolu Väär c. mõjutab indiviidi tahtmist töötada, investeerida, riske võtta Õige 11. b Question 11 Riiklike maksude hulka ei kuulu: Vali üks vastus. a. Tulumaks Väär b. Töötuskindlustusmakse Õige c. Raskeveokimaks Väär d. Käibemaks Väär Maksude kehtestamine ja kogumine on vajalik riigi majanduse reguleerimiseks. Maksud tagavad vajalikud ressursid ühiste hüvede pakkumiseks ning nende kaudu saab mõjutada ka majanduspoliitikat. Makse makstakse tuludelt (nt tulumaks), kulutustelt (nt käibemaks) ja omandilt (nt maamaks). Maksud jagunevad riiklikeks ja kohalikeks maksudeks ning aktsiisideks. Eestis kehtivad riiklikud
Õiguskantsler sõltumatu ametiisik, kes valvab, et seadused oleks kooskõlas põhiseadusega (vt PS § 139). Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul 7 aastaks. Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on: 36 tulumaks 37 sotsiaalmaks 38 maamaks 39 hasartmängumaks 40 käibemaks 41 tollimaks 42 aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- ning pakendiaktsiis) 43 raskeveokimaks. Tulumaks Füüsilised isikud maksavad tulumaksu kogu tulult, olenemata selle teenimise kohast. Maksustamisperiood on aasta. Sotsiaalmaks Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Sotsiaalmaksu määr on üldjuhul 33% (13% sellest läheb ravikindlustuseks). Sotsiaalmaksu maksavad tööandjad. Ka siin on erandeid. Näiteks maksab FIE ise oma
Maksustatavad tulud MAKSUD laekuvad riigieelarvesse kohalike omavalitsuste eelarvesse Maksundust reguleerivad Eestis: Maksukorralduse Seadus, Tulumaksu-, Käibemaksu-, Sotsiaalmaksu- jm seadused. Maksusid kogub Maksu- ja Tolliamet. RIIKLIKUD MAKSUD: · 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) käibemaks; 4) aktsiisid; 5) maamaks; 6) raskeveokimaks; 7) hasartmängumaks; 8) tollimaks. · Lisaks sellele rakendatakse kohustuslikus korras töötuskindlustust ja kogumispensionit need ei ole maksud vaid kindlustused, kuid vastavaid makseid tasutakse ning deklareeritakse Maksu- ja Tolliameti kaudu. KOHALIKUD MAKSUD · Kohalikud maksud kehtestab iga kohalik omavalitsus oma äranägemise järgi kohalike maksude seaduses sisalduva valiku põhjal: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks,
*progresseeruv või astmeline *proportsionaalne *regressiivne Kaudsed maksud- käibemaks, aktsiis, tollimaks Tulumaks- maksab füüsiline isik oma maksustatavalt tulult Käibemaks-tarbimismaks, mida riik võtab jaemüügi kaupadelt ja teenustelt Aktsiisimaks-riigi tarbimismaks teatud kaupadele täiendavalt käibemaksule Tollimaks-maks, mida tuleb maksta kaupade eest riigipiiridel Maamaks-riiklik omandil põhinev maks, mis laekub maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse Raskeveokimaks-makstakse eesti liiklusregistrisse kantud veoste vedamiseks veoautosid või ronge Hasartmängumaks- maks millega maksustatakse hasartmängude korraldamist Kohalikud maksud- müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks Töökindlustusmaks- sundkindlustusmakse, mille on riik kehtestanud töötuskindlustusseadusega Makromajanduse ehk makroökonoomika põhinäitajad mikroökonoomika- uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke vlikuid
annaabi.ee 
