Mõned tegevused: rahutagamine, suhted naaberriikidega (naabruspoliitika), arenguabi, Lähis-Ida rahuprotsess, inimõigused, suhted ÜRO-ga, humanitaarabi, rahvusvaheline kaubandus, Euroopa Liidu laienemine, jne ÕIGUSALLIKAD Euroopa Liidu õiguse allikad jagunevad: · Esmasteks õigusallikateks; Teisesteks õigusallikateks. Esmased õigusallikad: · Aluslepingud: Lissaboni leping Euroopa Liidu leping Euroopa Liidu Toimimise Leping Protokollid, lisad, muudatused ja ühinemislepingud · Euroopa Liidu Põhiõiguste harta · Üldised õigusprintsiibid (tavaõigus) kasutatakse aluslepingu artiklite tõlgendamisel. (Põhiõigused, proportsionaalsus,
õigusaktidest, nagu määrused, direktiivid, otsused, kokkulepped ja lepingud. Peale selle on olemas ELi õiguse üldpõhimõtted, Euroopa Liidu Kohtu kujundatud kohtupraktika ja rahvusvaheline õigus. ELi õiguse eriomane joon on võimalus seda ELi liikmesriikide kohtutes otse kohaldada (vahetu mõju) ning ELi liikmesriikide õigusakte ei kohaldata, kui need satuvad vastuollu ELi õigusega (ülimuslikkus). ELi esmane õigus (aluslepingud) Esmast õigust võib pidada Euroopa Liidu ülimaks õiguse allikaks. Esmane õigus on Euroopa õiguskorra hierarhia tipus ja koosneb peamiselt järgmistest lepingutest: aluslepingud: Euroopa Liidu leping, Euroopa Liidu toimimise leping ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping, aluslepingute protokollid ja lisad, liikmesriikide Euroopa Liiduga ühinemise lepingud ja muud lepingud.
Carmen Suurkivi Euroopa Liidu mõju Eesti Majandusele Referaat Juhendaja: Mattias Mustonen Tallinn 2019 1 Sisukord Table of Contents Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Euroopa Liidu loomine............................................................................................ 4 ELi aluslepingud............................................................................................... 4 Poliitikad................................................................................................................. 5 Euroopa Liidu transpordipoliitika...................................................................... 5 Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika................................................................. 5 Avatud ja õiglane ülemaailmne kaubandus.....
Komisjoni ülesanne on kindlustada õigusaktide nõuetekohane kohaldamine ja rakendamine. Veel kaks institutsiooni, millel on oluline roll: · Euroopa Kohus jälgib Euroopa õiguse täitmist; · Kontrollikoda kontrollib ELi tegevuse rahastamist. Kõigi nende institutsioonide volitused ja ülesanded on sätestatud aluslepingutes, mis on kogu ELi tegevuse aluseks. Samuti on nendes lepingutes sätestatud eeskirjad ja menetlused, mida ELi institutsioonid peavad järgima. Aluslepingud on sõlminud ELi liikmesriikide presidendid ja/või peaministrid ning ratifitseerinud nende parlamendid. ELil on mitmeid muid institutsioone ja institutsioonidevahelisi asutusi, millel on konkreetsed ülesanded: · Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindab kodanikuühiskonda ja tööturu osapooli; · Regioonide Komitee esindab piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi; · Euroopa Investeerimispank rahastab ELi investeerimisprojekte ning toetab Euroopa
· Euroopa Keskpank on Euroopa Liidu institutsioon, mis vastutab euroala rahapoliitika eest 18 Euroopa Liidu liikmesriigis, kes on võtnud kasutusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu juhtumine Euroopa Liidu juhtimiseks on loodud keerukas institutsioonide võrk, kus töötavad kümned tuhanded ametnikud. EL poliitiline süsteem on ajalooliselt ainulaadne ja see on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Euroopa Liidu keeled Euroopa Liidus on 24 ametlikku ja töökeelt. Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovakia, sloveenia, soome, taani, tsehhi, ungari. Esimene õigusakt, millega määrati kindlaks
Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused Sisukord Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused..........................................................1 1.Nimeta EL asutajariigid...............................................................................................2 2.Mis on EL integratsiooni põhjused? Kirjelda EL kujunemise lugu............................2 3.Millised lepingud on hetkel kehtivad EL aluslepingud?.............................................3 4.Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu pädevus, ülesanded ja koosseis.....................................................................3 Esitab uusi seadusandlikke ettepanekuid...............................................................4 Haldab ELi poliitikat ja eraldab ELi rahalisi vahendeid........................................4 Tagab ELi õigusnormide täitmise...........
2 6. Minister 1. määrus (üldakt) > ei oma portfellita minister 2. korraldus (üksikakt) 3. käskkiri 7. Eesti pank 1. otsus (Eesti panga nõukogu) 2. juht annab määrusi / käskkirju 8. Linna- ja vallavalitsus 1. määrus 2. otsus 3. korraldus 9. Euroopa Liidu õigusaktid 1. aluslepingud (4 tk) 1. Rooma leping 2. Mastriti leping 3. Amsterdami leping 4. Nizza leping 2. EL määrus > tugevam kui direktiiv 3. EL direktiiv Euroopa Liidus on hetkel 27 riiki. Õiguse tõlgendamine 1. Vastuolu korral kehtib kõrgem õ-akt 2. Üldseadusi täpsustatakse erinormidega 3. Tuleb leida värskeim õ-akt 4. Seaduse, õiguse analoogia, kui ühes probleemi käsitletud ei ole, siis mõnes sarnases on. 5
talle õigusi või määrata talle kohustusi. Otsus on · individaalne ja otsuse adressaadid peavad otsuses olema ära näidatud see eristab otsust määrusest; · kõigis oma osades kohustuslik. d. Leebe regulatsioon (ingl softlaw) kujutab endast mittesiduvate soovituste ja memorandumite kogumikku. e. Õigusnormide hierarhia (aluslepingud, õiguse üldpõhimõtted, seadusandlikud aktid, delegeeritud aktid ja rakendusaktid) Euroopa Liidu aluseks on õigusriigi põhimõte. See tähendab seda, et iga ELi tasandil võetav meede põhineb aluslepingutel, mille kõik ELi liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult heaks kiitnud. Näiteks kui aluslepingud teatavat poliitikavaldkonda ei hõlma, ei saa Euroopa Komisjon asjaomases valdkonnas teha õigusakti ettepanekut
asjaoludele. nt. Kohtuotsus, VV korraldus. 5. Hierarhia-Madalamal seisvad üldaktid peavad olema kooskõlas kõrgemal seisvate üldaktidega samuti üldaktidega peavad olema kooskõlas ka üksikaktid ja eraõiguslikud lepingud. 6. Õigusallikad-mingisuguses tajutavas vormis avalduvad allikad, mis sisaldavad endas õigusnorme ja omavad teavet kehtiva õiguse kohta. Õigusallikad jagunevad kohustuslikeks(Rahvusvahelised lepingud, EL aluslepingud) ja soovituslikeks õigusallikateks(kohtulahendid, maa, haldus, ringkonna).Õiguse rakendaja on rangelt seotud ja ei ole seotud. Kehtivusala järgi: siseriiklikud ja rahvusvahelised õigusallikad. 7. Õigussuhe-õigusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Juriidiline fakt-õigusnormi hüpoteesis tekkiv asjaolu või tingimus, millega seadusandija
2)ühendada Euroopa maailmajagu 3) Tagada inimestele tavaline elu 4)Soodustada ja tasakaalustada sotsiaalset arengut 5)lahendada ja kasvatada euroopa rahvaste mitmekesisust 6)toetada eurooplaste ühiseid väärtusi( säästev areng, inimõigused, turumajandus) EL asutajad: Jean Monnet (fra), Robert Schuman (fra), Churchill (gb) aluslepingud: 1986- Ühinenud Euroopa akt 1992- EL leping e Maastrichti leping Maastrichti eesmärgid: 1) luua 1999a rahvasteliit ja võtta kasutusele ühisraha 2)luua liidus kodakondsus 3)kehtestada subsidiaarsuse põhimõte. Ministrite nõukogu- Ministrite nõukogu kannab seadusandlikku fn-i. Seal esindab igat liikmesriiki 1 minister (25 liikemline). Nõukogu koosseis muutub vastavalt küsimusele mida arutletakse
ning seaduslikke huve vastavuses EV seadustega. 6. Millised on õiguse tähtsamad harud? mis on eraõigus? mis on avalik õigus? Eraõigus- puudutab kõiki õiguslikke küsimusi, mis on seotud eraisikuga (füüsiline isik) Avalik õigus- puudutab kõiki õiguslikke küsimusi, mis on seotud riiklike intitutsioonide, erafirmade/MTÜga (juriidilised isikud) 7. Euroopa Liidu aluslepingud, Euroopa Liidu põhilised institutsioonid 8. mis on unitaarriik? mis on konföderatsioon? mis on föderaalriik ehk föderatsioon? 9. Mis on regionaalpoliitika tähtsaim ülesanne? 10. Miks on hariduse, sotsiaalküsimuste ja transpordi korraldamine peamiselt kohaliku omavalitsuse või maakonna ülesanne? 11. Millise administratiivse korraldusega on tegemist Eestis, kas tsentraliseeritud või detsentraliseeritud? Eesti on tsentraliseeritud korraldusega 12
aastal. Nimeks sai energiaühendus EURATOM. Alates 1965 aastast ühendati Euroopa harukondlik ja majandusülene koostöövõrgustik ühtsesse organisatsioonilissse struktuuri. Eelpool nimetatud ühendustele (EMÜ, ESTÜ, EAEÜ ) kujundati ühine nõukogu ja ühine komisjon ning liidetud ühendusi hakati nimetama Euroopa Ühendusteks, kuigi organisatsioonide ametlikud nimetused (Euroopa Majandusühendus, Euroopa Söe- ja Teraseühendus, Euroopa Aatomienergiaühendus) ja aluslepingud jäid samaks. Alates 1992.a. Maastrichti lepingust, millega majanduskoostöö piire laiendati ühtse rahasüsteemi loomisele ja deklareeriti koostööle ühtse poliitilise mõõtme andmist sai Euroopa Ühendusest mõjuvõimas konföderatiivne riikide liit Euroopa Liidu nime all. ,,Euroopa Majandusühendus (EMÜ)" nimetati ümber ,,Euroopa Ühenduseks (EÜ)", muutmata konstitueerivaid aluslepinguid. Euroopa Liidu sünnipäevaks loetakse 1.novembrit 1993
MILLES SEISNEB EUROOPA LIIDU TEISESTE ÕIGUSALKTIDE OLEMUS? Sissejuhatus ELi õigus on jaotatud esmasteks ja teisesteks õigusaktideks. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks kõigile ELi meetmetele. Teisesed õigusaktid tulenevad aluslepingutes sätestatud põhimõtetest ja eesmärkidest. ELi tavapärast otsuste tegemise protsessi nimetatakse kaasotsustamismenetluseks. See tähendab, et otse valitud Euroopa Parlament peab heaks kiitma ELi õigusaktid koos nõukoguga (27 ELi liikmesriigi valitsuse esindajad). Komisjon koostab ja rakendab ELi õigusakte. Põhiseisukohad Teisene õigus
kapitalism); USA huvi, et kommunism ei leviks Lääne- Euroopasse; NSVLi soov säilitada oma poliitiline süsteem; Saksamaa ja Prantsusmaa vastuseis. 9 mai 1950 tegi Prantsusmaa välisminister Robert Schuman teavitas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise plaani, mille eesmärk oli sõjapidamiseks vajalike tööstusharude allutamine ühisele riikideülesele kontrollile, mis muudaks sõjapidamise nende riikide vahel praktiliselt võimatuks. MILLISED LEPINGUD ON HETKEL KEHTIVAD EL ALUSLEPINGUD? 25. märtsil 1957 Roomas kirjutas kuuik alla Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) asutamislepingule ja Euroopa aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingule. Lepingud jõustusid 1958. 7. veebruaril 1992 sõlmiti Maastrichtis Euroopa Liidu leping, mis jõustus 1993. 1997. aastal sõlmisid liikmesriigid Amsterdami lepingu, mis jõustus 1999. 2001. aastal sõlmisid liikmesriigid Nizza lepingu, mis jõustus 2003. Amsterdami ja Nizza lepinguga muudeti EÜ asutamislepingut ja EL lepingut. 2007
aastad. 1) Euroopa Söe ja Terase Ühenduse asutamiseleping (1952) 2) Euroopa Ühisturu (Majandus Ühenduse) asutamisleping (Rooma leping) (1957) 3) EURATOMI asutamisleping (1958) 4) Euroopa Ühenduse asutamisleping (Pariisi leping) (1967) 5) Euroopa Liidu (Maastrichti) leping (1992) 2. Euroopa Liidu klassifikatsioon ja loetelu alajaotuste kaupa. Euroopa Liidu õigusaktid jagatakse 2 suurde rühma: 1) Primaarõigusaktid e. asutamislepingud (ajakirjanduses aluslepingud) 2) Sekundaar õigusaktid e. rakendusaktid. a)kohustuslikud sek. Õigusaktid määrus, direktiiv, otsus b)soovituslikud sek. Õigusaktid kasut. mitmesuguseid teisi vorme. 3. Harmoniseerimise tähendus Euroopa Liidu õiguspraktikas, harmoniseerimise liigid ja nende põhivaldkonnad. Harmoniseerimine on protsess, kus liikmesriigi siseriiklik seadusandlus ühtlustatakse ELI seadusandlusega, samas siseriiklikku seadusandlust asendamata.
23.Prejudice – eelarvamused 24.Appalling - jubedus, kohutav, õõvastav 25.Instigators – aluspanija, algataja 26.Mutual enmity – vastastikune vaenulikkus 27.Disputes – vaidlus 28.Comprasions – võrdlused 29.Admittedly - tõsi küll 30.Appoints – lähetab, määrab 31.Representative – esindaja 32.Issuing bank – keskpank 33.Repeal – tühistama 34.Impose – määrama, kehtestama 35.Essential – oluline, vajalik 36.Treaties – aluslepingud 37.Ratified - ratifitseeritud 38.Quarter – neljandik, kvartal 39.Alliance – liit, ühendus 40.Consumer protection – tarbijakaitse 41.Strict – range, karm 42.Strengthen – tugevdama, jõudu koguma 43.Harmful – kahjulik, halb 44.Emissions – heide(heitekogus) 45.Forefront – suunanäitaja 46.Strive – püüdma, püüdlema 47.Persuade – veenma 48.Maintenance – hooldus 49.Compulsory - kohustuslik 50.Rural – maa, maakoha
Kübersõda- võitlus küberruumis. Eesmärk saada kahjustavat infot või moonutada infot. Infosõda- psühholoogiline mõjutamine. Vastase elanikkonna manipuleerimine infoga. Mis vahe õiglasel ja ebaõiglasel sõjal? Too näiteid. Õiglane sõda on enesekaitsesõda ning võitlus vabaduse eest. Ebaõiglane sõda on sõda võimu, territooriumi ja vara saavutamiseks. Näiteks Eesti Vabadussõda oli õiglane sõda. Euroopa liidu aluslepingud- Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping (pani aluse liidule), Maastrichti leping (tuli kasutusele nimetus Euroopa Liit), Lissaboni leping (EL sai juriidiliseks isikuks). Euroopa Parlament: Juht Martin Schulz, Seadusandlikud, järelevalve- ja eelarvealased ülesanded. Eestist: Tunne Kelam, Urmas Paet, Marju Lauristin, Kaja Kallas, Yana Toom, Indrek Tarand. Euroopa komisjon: Juht Jean-Claude Juncker. Edendab Eli ühiseid huve tehes
teostatakse aga reaalne kahju vastase infosüsteemile Õiglase ja ebaõiglase sõja erinevus - Õiglane sõda on enesekaitsesõda ning võitlus vabaduse ja demokraatia eest. Nt Eesti Vabadussõda. Ebaõiglane sõda on vallutussõda ning aktsioon teiste rahvaste alistamiseks ja nende riisumiseks. Ka rõhutud rahvaste vastupanu mahasurumiseks peetavat sõda peab rahvusvaheline õigus ebaõiglaseks sõjaks. Nt: Teine Maailmasõda Euroopa Liidu aluslepingud: 1993 Maastrichti Leping – Euroopa Ühendus sai oma nimetuseks Euroopa Liit; Lissaboni leping 2007 (jõustus 2009) – Sätestab valdkonnad, mis on Eli ainupädevuses, liikmesriikide ja EL-i jagatud pädevuses või kus EL-il on vaid toetav roll Euroopa Liidu institutsioonid: Euroopa Ülemkogu – Euroopa Ülemkogusse kuuluvad ELi kõigi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, eesistuja on Donald Tusk, Ülesanded: kehtestab Eli ülidsed poliitikasuunad ja prioriteedid ning tegeleb
üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga).Õigustloovad aktid on üldaktid, millega kehtestatakse abstraktseid õigusnorme üldiste tunnuste alusel määratletud haldusväliste isikute suhtes. Õigustloovateks aktideks Eesti õiguskorras on seadus, seadlus ja määrus ning õigustloova sisuga rahvusvahelise õiguse aktideks on rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, Euroopa Liidu aluslepingud, määrused ja otsekohaldatavad direktiivid. Õiguskantsleri järelevalvele alluvad õiguse üldaktid sõltumata sellest, millist nimetust need kannavad või kuidas need on vormistatud. 2) Õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. Üksikaktid erinevad üldaktidest selle
.......8 4.5Näiteid koostööst.......................................................................................... 10 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 11 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 12 SISSEJUHATUS 2 [ Insert sissejuhatus ] 3 1 ALUSLEPINGUD / PÕHIÕIGUSTE TAGAMINE 4 2 ÕIGUSASUTUSTE VAHELINE KOOSTÖÖ 5 3 SISSERÄNDE KÜSIMUS EL on alates 1999. aastast teinud tööd Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomise nimel. Teise põlvkonna õigusaktid võeti vastu 2013. aastal, millega ühtlustatakse riikide varjupaigamenetluste teatud tahud, mis tagab, et menetlused oleksid turvalised, õiglased, tõhusad ning kuritarvitamiskindlad
Peamiseks õiguse allikaks on seadus ehk abstraktne õigustloov üldakt · Anglo-ameerika õigus pretsedendi põhiline ehk kohtuotsuse langetamisel lähtutaks eelnevatest kohtuotsustest, mitte niivõrd seadustest. Seaduse rakendamine ei ole pelgalt seaduselooja tahte elluviimine vaid õigustloov tegevus. Peamiseks õiguse allikaks on kohtulahend ehk konkreetne õigustmõistev üksikakt. Kohustuslikud allikad: rahvusvahelised lepingud, EL aluslepingud, EL määrused, EL otsekohaldatavad direktiivid, seadused ja määrused. Allikad, mida tuleb kindlalt kasutada õiguse rakendamiseks. Soovituslikud allikad: Riigikohtu lahendid teistes kohtuvaidlustes, asutuste väljatöötatud juhised, halduspraktika. Kriitiliselt tuleb hinnata allika autorit, millal on allikas välja antud ja kas seda on uuendatud. Allikad, mida soovitatakse õiguse rakendamisel kasutada, kuid selleks pole kohustustust. Õigusaktid
6.6. Euroopa ombudsmani ülesanded sarnanevad Eesti õiguskantsleri omadele. Temagi peab peab uurima EL-i institutsioonide haldusomavoli (näiteks põhjendamatuid viivitusi, teabe andmisest keeldumist, diskrimineerimist) puudutavaid kaebusi. Millises ELi institutsioonis meeldiks Sulle endale töötada ja miks? Euroopa Personalivaliku Amet, kuna see seostub minu valitud personalitöö suunaga sekretäriõppes. 7. EUROOPA LIIDU ÕIGUSLIK TOIMIMINE Vasta küsimustele. 1. Mis on EL aluslepingud ja miks nimetatakse neid esmasteks õigusaktideks? Alusleping on siduv kokkulepe ELi liikmesriikide vahel. Selles sätestatakse eesmärgid ELi tasandil, ELi institutsioonide eeskirjad ning see, kuidas otsuseid tehakse. Samuti sätestatakse aluslepingus ELi ja tema liikmesriikide vahelised suhted. Euroopa Liidu aluseks on õigusriigi põhimõte. See tähendab seda, et iga ELi tasandil võetav meede põhineb aluslepingutel, mille kõik ELi
Mõned tegevused: rahutagamine, suhted naaberriikidega (naabruspoliitika), arenguabi, Lähis-Ida rahuprotsess, inimõigused, suhted ÜRO-ga, humanitaarabi, rahvusvaheline kaubandus, Euroopa Liidu laienemine, jne III LOENG: EUROOPA LIIDU ÕIGUSE ALLIKAD Euroopa Liidu õiguse allikad jagunevad: • Esmasteks õigusallikateks • Teisesteks õigusallikateks. Esmased õigusallikad Esmased õigusallikad: • Aluslepingud: – Lissaboni leping – Euroopa Liidu leping – Euroopa Liidu Toimimise Leping – Protokollid, lisad, muudatused ja ühinemislepingud • Euroopa Liidu Põhiõiguste harta • Üldised õigusprintsiibid (tavaõigus) – kasutatakse aluslepingu artiklite tõlgendamisel. (Põhiõigused,
küsida saab ja/või küsima peab EL õiguse tõlgendamist ja/või kehtivust eelotsuse küsimise objektid (EL õigus, mille tõlgendamist ja/või kehtivust võib küsida) küsimuse asjassepuutuvus liikmesriigi kohtumenetluses oleva asja lahendamiseks liikmesriigi kohtunikul on EL õiguse tõlgendamise ja/või kehtivuse osas tekkinud kahtlus (ei pea olema veendumus). 2.4. Mida küsida? 5 EL õiguse tõlgendamise kohta EL esmane õigus (põhilepingud e EL aluslepingud, neid täiendavad ja muutvad lepingud, liitumislepingud, aluslepingute lisad, protokollid jne); EL teisene õigus (määrused, direktiivid, otsused, raamotsused); õiguslikult mittesiduvad soovitused, arvamused; EL Nõukogu loodud organite (nt Euroopa Keskpanga) põhikirjad; EÜ/EL rahvusvahelised lepingud, lepingud kolmandate riikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; liikmesriikide omavahelised konventsioonid; teatud mõttes ka Euroopa Kohtu otsused;
EUROOPA LIIDU ARENG Essee Euroopa Liit on juriidilise isiku staatusega institutsioon. Tema poliitiline süsteem on ajalooliselt ainulaadne ja see on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Euroopa Liit on Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires
liikmesriike c. Otsus- EL õigusakt, mis on siduv nende suhtes, kellele see on adresseeritud. Kasutatakse tihti juhtudel kui on rikutud konkurentsi või riigile antava abi põhimõtteid ja reegleid. d. Leebe regulatsioon (soft law)- Soovitused ja arvamused ei ole ühelegi liikmesriigile õiguslikult siduvad, kirjeldavad eesmärke ja põhimõtteid teatud kindlates poliitikavaldkondades e. Õigusnormide hierarhia 1)aluslepingud 2) õiguse üldpõhimõtted 3)rahvusvahelised kokkulepped, liikmesriikide omavahelised lepingud 4)Ühenduse institutsioonide määrused, direktiivid, soovitused, otsused, arvamused f. delegeeritud ja rakendusaktid- Delegeeritud akt- üldkohaldav, eesmärgiga täiendada või muuta seadusandliku akti mitteolemuslikke elemente. Rakendusakt- loob ühetaolised tingimused liidu õiguslikult siduvate aktide kehtestamiseks g
Ülemkogu; nõukogu; Euroopa Komisjon; Euroopa Liidu Kohus; Euroopa Keskpank; kontrollikoda. • Ülemkogu ei toimi seadusandjana. • Euroopa Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendiga. Ülemkogu töös osaleb liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. • Euroopa Ülemkogu tuleb kokku kaks korda poole aasta jooksul oma eesistuja kutsel. 16 • Kui aluslepingud ei näe ette teisiti, teeb Euroopa Ülemkogu oma otsused konsensuse alusel. • Nõukogu täidab koos Euroopa Parlamendiga seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid. • Nõukogu koosneb kõigi liikmesriikide esindajatest ministri tasandil, kellel on asjaomase liikmesriigi hääleõigus ja volitus võtta valitsust siduvad kohustusi. • Kui aluslepingud ei näe ette teisiti, teeb nõukogu oma otsused kvalifitseeritud häälteenamusega.
EL PÕHIKURSUS 1. seminari kodutöö (2010) I EÜ ja EL-i aluslepingud 1.1. Pariisi leping ehk Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping Leping sõlmiti aastal 1951, jõustus 1952. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg. Lepingu kestvuseks 50 aastat. Lepingu sõlmimise peamisteks motiivideks olid majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine, mis 1) aitaks Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu.
igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist ning saada tulu oma teose sellisest kasutamisest, välja arvatud seaduses ettenähtud juhud. Samuti tohib ainult autori nõusolekul teost reprodutseerida, levitada, tõlkida, teha teosest kohandusi, töötlusi, koostada oma teoste kogumikke, teost avalikult esitada, üldsusele näidata ja edastada. Rahvusvahelised autoriõigused Lisaks Eesti seadustele reguleerivad autoriõiguse valdkonda ka Euroopa Liidu aluslepingud ja direktiivid, mis on ületoodud ka kohalikku seadusandlusse ning rahvusvahelised lepingud. Eesti Vabariik on alates 01.05.2004 Euroopa Liidu liikmesriik ning sellest tulenevalt on Eesti õiguskorra lahutamatuks osaks ka Euroopa Liidu õigus. Intellektuaalse omandi valdkond kuulub Euroopa Ühenduse alla, seega siis Euroopa Liidu esimese samba alla 5ning on osaks Euroopa Ühenduse siseturu poliitikast. Samuti reguleerivad autoriõigusi mitmed rahvusvahelised lepingud, näiteks Maailma
a) tõene b) väär 31. Euroopa Kohtusse saab hagi esitada ka eesti keeles a) tõene b) väär 32. Kohtujuristi ülesanne Euroopa Kohtus on: töö seisneb Euroopa Kohtusse esitatud kohtuasjade kohta ettepanekute esitamises. Nad peavad seda tegema avalikult ja erapooletult. 33. Kohtujuristi ettepanekud on Euroopa Kohtule siduvad a) tõene b) väär 34. ELi esmase õiguse alla kuuluvad (millised aktid): aluslepingud (ELL, ELTL, Euratomi leping); aluslepingute protokollid ja lisad:: aluslepinguid muutvad lepingud (EL leping, Amsterdami leping, Nizza leping, Lissaboni leping); liikmesriikide liitumislepingud: kirjutamata õigus ja õiguse põhimõtted 35. Euroopa Liidu aluslepingutele lisatud protokollid ja lisad on a) EL esmane õigus b) EL teisene õigus 36. Direktiive iseloomustab: a) Liikmesriikides vahetult kohaldatavad b) Siduvad saavutatava tulemuse seisukohalt
püstitub esmalt küsimus, kas on üldse tähtust, kas seda teeb Eesti kohus või Euroopa Kohus (EK). Riigikohtunik Julia Laffranque avaldas hiljuti kahtlust, kas sellega kaasneks mingi lisaväärtus, kui Riigikohtul oleks võimalik teostada põhiseaduslikkuse järelevalvet Euroopa Liidu teisese õiguse üle.*3 Argumentatsioon on järgmine: põhiseaduse täiendamise seadusega kiideti heaks praegu kehtivad Euroopa Liidu aluslepingud ning vastuolu põhiseaduse aluspõhimõtetega ei leitud, Euroopa Kohus kontrollib teisese õiguse kooskõla esmase õigusega, seega peab eeldama, et kehtiv teisene õigus vastab Eesti põhiseaduse aluspõhimõtetele. Teisest õigust pole niisiis vaja kontrollida, sest EK on seda juba kontrollinud (või valmis vajadusel kontrollima). Niisuguse seisukoha võib paigutada üldisema teooria raamidesse, mida Ann Peters on nimetanud kompenseerivaks konstitutsionalismiks. Petersi väitel sunnib
demokraatlikumaks, tõhusamaks ja läbipaistvamaks ning seeläbi suutlikumaks tegelemisel ülemaailmsete väljakutsetega nagu kliimamuutused, turvalisus ja jätkusuutlikkus. Lepingu jõustumiseks peavad kõik 27 liikmesriiki selle ratifitseerima. EL-i poliitiline süsteem ehk kuidas EL toimib ? Euroopa Liit on enam kui riikide konföderatsioon, kuid ta ei ole ka föderaalriik. Tema poliitiline süsteem on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud ja see on ajalooliselt ainulaadne. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Teiseste õigusaktide hulka kuuluvad põhiliselt ELi institutsioonide määrused, direktiivid ja soovitused. Need seadused koos Euroopa Liidu üldise poliitikaga on kolme põhiinstitutsiooni Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriike), Euroopa Parlamendi (esindab kodanikke) ja Euroopa
ametiühingutega kokkulepitut, väiksemad palgad. Vikingline väitis, et neil õigus asutada oma ettevõte ükskõik millises liikmesriigis, seal tegevust alustada, lõpetada, asutada filiaale. Ametiühing aga pöördus rv meremeeste ametiühingusse, mis keelas kohalikul, eesti meremeesteametiühingul Vikingline töötajaid oma ametiühingusse vastu võtmast. Kaks eraõiguslikku (ametiühing eraõiguslike isikute liit), kumbki ei ole riik. Horisontaalne vahetu õigusmõju. Määrused, otsused: Aluslepingud omavad vahetut õigusmõju, sarnaselt neile saab otse tugineda ka määrustele ja otsustele(kui on selge, täpne ja konkreetsele isikule mingisuguseid õigusi andev). Vahetult kohaldatav Direktiivid: direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele, jätab riigi ametiasutustele valiku vormi ja meetodite üle. Tulemus ja tähtaeg, milel jooksul liikmesriik peab panema direktiivis sätestatud oma õigusaktidesse. Kui süsteem toimib ideaalselt siis ei saa sellele otseselt tugineda
ettevõte ükskõik millises liikmesriigis, seal tegevust alustada, lõpetada, asutada filiaale. Ametiühing aga pöördus rv meremeeste ametiühingusse, mis keelas kohalikul, eesti meremeesteametiühingul Vikingline töötajaid oma ametiühingusse vastu võtmast. Kaks eraõiguslikku (ametiühing eraõiguslike isikute liit), kumbki ei ole riik. Horisontaalne vahetu õigusmõju. Määrused, otsused: Aluslepingud omavad vahetut õigusmõju, sarnaselt neile saab otse tugineda ka määrustele ja otsustele(kui on selge, täpne ja konkreetsele isikule mingisuguseid õigusi andev). Vahetult kohaldatav Direktiivid: direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele, jätab riigi ametiasutustele valiku vormi ja meetodite üle. Tulemus ja tähtaeg, milel jooksul liikmesriik peab panema direktiivis
ülemaailmsete väljakutsetega nagu kliimamuutused, turvalisus ja jätkusuutlikkus. Lepingu jõustumiseks peavad kõik 27 liikmesriiki selle ratifitseerima. EL-i poliitiline süsteem ehk kuidas EL toimib ? Euroopa Liit on enam kui riikide konföderatsioon, kuid ta ei ole ka föderaalriik. Tema poliitiline süsteem on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud ja see on ajalooliselt ainulaadne. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Teiseste õigusaktide hulka kuuluvad põhiliselt ELi institutsioonide määrused, direktiivid ja soovitused. Need seadused koos Euroopa Liidu üldise poliitikaga on kolme põhiinstitutsiooni Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriike), Euroopa Parlamendi (esindab kodanikke) ja Euroopa
õigussubjektid teaksid oma õigusi ja kohustusi d)õiguskindluse põhimõte e)hea haldustava põhimõte f)õigus tõhusale kohtulikule kaitsele g)kaitseõigus h)isikute vaba liikumine riiki, kus pakutakse tööd i)meeste naiste võrdsus ja diskrimineerimise keeld j)töötaja õigus olla teavitatud k)õigus tervise ja turvalisuse kaitsele 3.Euroopa Liidu pädevus tööõiguses Euroopa liidu õiguse kohaldamine on seotud võimupädevusega. Kui aluslepingud annavad liidule teatud ainupädevuse, võib õiguslikult siduvaid akte vastu võtta ainult liit. Liikmesriigid saavad seda teha ainult liidu volitusel. Jagatud pädevuse korral teostavad liikmesriigid oma pädevust juhul kui Euroopa Liit ei ole oma pädevust teostanud. Liikmesriigid peavad tegelema õigusnormide ühtlustamisega. Lähimuspõhimõte ehk jagatud pädevus kehtib sotsiaalpoliitika vallas. Üldiselt kehtib kostöö konseptsioon Euroopa Liidu ja likmesriikide vahel
riigi õigus kasutada oma eesmärkide saavutamiseks piiramatult ressursse... VIIMASE SÕNA ÕIGUS Riigikohtu üldkogu otsus, 21.07.12, 3-4-1-6-12 EV kontinuiteet Astuti NSVL vabatahtlikult, ebaseaduslikeraldumine 1918, 1992 PS ebaseaduslik, territoorium ei ühti, aegumine Euroopa inimõiguste kohtu otsus 17.01.2006 Kolk & Kislõi Eesti Vabariik Euroopa Liidus Eesti on 01.05.2004 alates EL liige 01.01.2011 tuli kasutusele euro Kuulub Schengeni viisaruumi Täna kehtivad EL aluslepingud: ELL- Euroopa Liidu leping, pärineb aastast 1992 ELTL- Euroopa Liidu toimimise leping, pärineb aastast 1957 HARTA- Euroopa põhiõigused Põhiseadust tuleb tõlgendada koosmõjus Euroopa Liidu õigusega, leides lahendiga, mis vastab mõlemale ja vajadusel tuleb põhiseaduse üksikuid sätteid muuta EV PÕHISEADUS Põhiseaduse mõiste Empiiriline- konstitutsioon, mingi põhilaad, mis peab pälvima rahva tunnustuse Normatiivne- normide kogum 1
Omandi kasutamist võib reguleerida seadusega niivõrd, kui see on vajalik üldistes huvides. 2. Intellektuaalomandit kaitstakse. Artikkel 18 Varjupaigaõigus Varjupaigaõigus tagatakse 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni ja 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokolli sätete ning Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „aluslepingud”) kohaselt. Artikkel 19 Kaitse tagasisaatmise, väljasaatmise või väljaandmise korral 1. Kollektiivne väljasaatmine on keelatud. 2. Kedagi ei tohi tagasi saata, välja saata või välja anda riiki, kus teda tõsiselt ohustab surma nuhtlus, piinamine või muu ebainimlik või alandav kohtlemine või karistus. III JAOTIS
k Liidu Otsus Õigus Soovitus või seisukoht Rahvusvaheline õigus Aluslepingud „21. sajandi suveräänsus on jagatud suveräänsus“ Toomas Savi Määruse eesmärk on ühenduse õiguse ühtne rakendamine, võrdsed võimalused kõikidele liikmetele Euroopa liidus. Määrus, Direktiivid Direktiivi eesmärk peab leidma kohta. Otsus- siduv nende suhtes, kellele ta on adresseeritud täielikult. Soovitus või seisukoht- seotus õigusarenguga. Rahvusvaheline õigus on euroopa liidu edasisele arengule kui ka liikmesriikidele.
Montenegro. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne ka Gruusias, Ukrainas, Serbias, Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos. 7 Euroopa Liidu juhtimine Euroopa Liit on juriidilise isiku staatusega institutsioon. Tema poliitiline süsteem on ajalooliselt ainulaadne ja see on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Teiseste õigusaktide hulka kuuluvad põhiliselt ELi institutsioonide määrused, direktiivid ja soovitused. Lissaboni lepinguga muudeti Euroopa Liidu institutsioonilist raamistikku, mille sätete eesmärk on suurendada institutsioonide tegevuse demokraatlikku legitiimsust ja läbipaistvust ning muuta institutsioonid tõhusamaks ja nende tegevus sidusamaks.
tohib aga mõtete väljendamine ühes või teises vormis võib muutuda seaduse silmis kuritegelikuks 16. EL õiguse allikad, põhivabadused, ülimuslikkus ja otsekohalduvus, EL sisene kompetentside jagunemine. EL baseerub majanduslike õiguste kaitsel! Inim- ja põhiõigustega tegeleb Euroopa inimõiguste kohus. EUROOPA LIIDU ÕIGUSE ALLIKAD: Hierarhiline järjestus 1. RV kokkulepped EL ja kolmandate riikide vahel 2. EL õigused: Esmane e primaarne õigus EL aluslepingud Teisene e sekundaarne õigus Lepingutes sätestatud õigusaktid 3. Liikmesriikide õiguskord ELi sekundaarne õigus: 1. Määrus jõustunud täies mahus (ei lisata ega eemaldata midagi). Eesmärk: EL õiguse ühtsuse tagamine (kõik teevad ühtemoodi). Seaduse vastuvõtmine. 2. Direktiiv paneb paika eesmärgid. Eesmärk: harmoonia saavutamine; tagada, et mingis valdkonnas oleks õiguskaitse tagatud (nt kilekotidirektiiv) 3
Ülemeredepartemangud, -territooriumid ja -saared, mis kuuluvad euroala riikidele või on nendega seotud: Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Mayotte, Réunion, Saint-Pierre ja Miquelon ning Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad. 4.1 Euroopa Liidu juhtimine 12 Euroopa Liit on juriidilise isiku staatusega institutsioon. Tema poliitiline süsteem on ajalooliselt ainulaadne ja see on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Teiseste õigusaktide hulka kuuluvad põhiliselt EL-i institutsioonide määrused, direktiivid ja soovitused. Lissaboni lepinguga muudeti Euroopa Liidu institutsioonilist raamistikku, mille sätete eesmärk on suurendada institutsioonide tegevuse demokraatlikku legitiimsust ja läbipaistvust ning muuta institutsioonid
on väärtustanud, nt au ja väärikus. 25. EUROOPA ÜHENDUSE ÕIGUS Laiemas tähenduses: hõlmab Euroopaga seotud ja Euroopas asuvaid riikidevahelisis rahvusvahelisi organisatsioone, majanduslikud, poliitilised, julgeoleku, nt OECD, NATO Kitsamas: EL ja EÜ õigus, Euroopa kohtu väljakujunenud praktika, liikmesriikidevahelised suhted, EL kodanike õigused ja kohustused jm Kitsamalt EL õiguse allikad: 1) EL esmane õigus – kehtivad aluslepingud, ühinemislepingud, muud esmased õigusaktid, kohtulahendid 2) EL teisene õigus – määrused, direktiivid, otsused jm 3) Rahvusvahelised lepingud ja õigus Tavapäraselt jagatakse Euroopa õigus järgmiselt: Esmane õigus - rahvusvahelised lepingud (asutamislepingud, ühinemislepingud) Teisene õigus - institutsioonide vastuvõetud õigusaktid (määrused, direktiivid jne) Vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel
ametlikud keeled hollandi, prantsuse ja saksa keel, ning Küprosel räägib enamus inimesi kreeka keelt, mis on ka sealne ametlik keel. Rahvastik 27 liikmesriigi summaarne rahvaarv oli 2011. aasta algul 502,5 miljonit, 2010. aasta algul 501,1 miljonit ja 2009. aasta algul 499,7 miljonit. Euroopa Liidu juhtimine Euroopa Liit on juriidilise isiku staatusega institutsioon. Tema poliitiline süsteem on ajalooliselt ainulaadne ja see on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Teiseste õigusaktide hulka kuuluvad põhiliselt ELi institutsioonide määrused, direktiivid ja soovitused. Lissaboni lepinguga muudeti Euroopa Liidu institutsioonilist raamistikku, mille sätete eesmärk on suurendada institutsioonide tegevuse demokraatlikku legitiimsust ja läbipaistvust ning muuta institutsioonid tõhusamaks ja nende tegevus sidusamaks.
Resources Assessment Database), milles sisaldub ka Eesti andmestik; ühtlasi oleme siin aruandekohuslased. Ligipääs nimetatud andmebaasi andmete kogumise metoodikale, andmefailide struktuurile ning andmestikule on võimalik Global Forest Resources Assessment`i (FRA 2000) kodulehelt aadressil http://edcdaac.usgs. gov/glcc/fao/. Eeskätt Euroopa Liidu liikmes- ja kandidaatriikidele on tähtsad EL-i metsapoliitikat käsitlevad dokumendid. Ent Euroopa Liidu aluslepingud (Treaties on European Union) ei sätesta ühtset metsanduspoliitikat. Hoolimata sellest on metsade majandamine, kaitse ja säästev areng EL-i ühtse põllumajanduspoliitika (CAP), maapiirkondade arengu, keskkonna, kaubanduse, siseturu, teadusuuringute, tööstuse, arengukoostöö ja energiapoliitika kesksemaid probleeme. Metsasektoriga seotud poliitilisi arenguid on kõige põhjalikumalt kirjeldatud Euroopa Liidu metsandusstrateegias (Forestry Strategy for the European Union, 1998)
Õigusvormi ehk õigusallika ajalugu Õiguse ajaloolise arengu protsessis on õigusvormidena (õigusallikatena) olnud kasutusel: -Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava -Õigusteadus (juristide arvamus) -Kohtu ja halduspretsedent- teeme kuidas kohus ütles -Leping (kui reguleerib suhteid teiste subjektidega) -Normatiivakt ehk õigusloov akt -Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid -Euroopa Liidu õigusaktid – esmane (aluslepingud) ja teisene õigus (deriktiivid, sissekirjutatud määrused) Õigusharu Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (nt perekonnaõigus, finantsõigus jt). Õigusnormide õigusharudesse liigitamise aluseks on õigusliku reguleerimise objekt ja õigusliku reguleerimise meetod. Õigusliku reguleerimise objekt kujutab teatud eluvaldkonna ühiskondlikke suhteid (varalised suhted,
järgnenud lepingud. Euroopa Ühend-riikide idee ja kõhklused liikmesriikides (ÜK, Taani) n Laienemised: 1973 EFTA, 1981-85 Kreeka ja Pürenee endised diktatuurid, 1995 endine Lääne-Ida puhverala (Põhjamaad ja Austria), 2004 Kesk- ja Ida-Euroopa n Valitsustevaheline koostöö vs liitriik või tsentraliseeritud riik vs Kodanike Euroopa Euroopa Liidu põhimärksõnad ® Riikidevahelised aluslepingud: Rooma, Maastrichti, Amsterdami, Nizza ® Euroopa Liidu põhiseadusleping, reformileping ® Ühisõigus (aquis communautaire): määrused, direktiivid, otsused ja soovitused ® Poliitikad: liidu ja liikmesriikide pädevusjaotus ® Ühise välis- ja julgeolekupoliitika probleemid ® Isikute, kaupade, teenuste ja tööjõu vaba liikumine. Ühine majandus- ja viisaruum (Schengeni leping) ® Euroopa Liidu kodakondsus ja põhiõiguste harta
aastal Londonis moodustatud aatomienergiaühendusega, mille peakorter asub praegu Oslos ja mis tegeleb üksnes aatomielektrijaamade probleemidega. Euroopa integratsiooniprotsessi oluliseks tähiseks sai 1967.aasta, mil liideti kokku nii Söe- ja Teraseühendus, Ühisturg kui ka EURATOM. Neil ühendustel sai olema ühine nõukogu ja komisjon ning toda liidetud ühenduste kogumit hakati nimetama Euroopa Ühenduseks. Samas jäid seda Ühendust hõlmava kolme organisatsiooni aluslepingud eraldi edasi eksisteerima. See tähendab, et neid ei liidetud kokku ühiseks Euroopa Ühenduse lepinguks. Ühtlasi aga tekkis mõjuvõimas juriidiline ühendus Euroopa Ühendus, millest on tänaseks saanud mõjuvõimas riigiülene organisatsioon Euroopa Liidu nime all. Euroopa Liidu teke Euroopa Liidu sünnipäevaks loetakse 1. novembrit 1993.aastal, mil jõustati nn Maastrichti leping ja mis kujundas Euroopa Ühenduse ümber tänaseks Euroopa Liiduks (European Union) (eestikeelne lühend EL)
Probleemiks on ka olnud läbipaistvuse ja selguse puudumine – debatt ei ole avalik ja koadnikele kättesaadav. Seetõttu ei soovita EL-s valdkonnale suurt pädevust anda ja kontrolli käest lasta. Üldist vaadet, kuhu valdkond liigub, pole piisavalt olnud. EL kriminaalõiguse suund sõltub suuresti riigipeadest ja parlamentidest. Õigusharu, mis uurib EL õiguse kolme suuremat ala. EL karistusõigus, EL kriminaalmenetlusõigus, EL riikide koostöö. Aluslepingud, teisene õigus, erinevad programmid ja initsiatiivid/eelnõud, kohtupraktika – allikad, millest valdkond lähtub. El kriminaalõigus toimib just selle pärast, et liikmesriigid on üsna sarnased – meie karistusõigusel on palju ühiseid jooni. Kui EL peaks laienema ja uues riigis domineerib just usk, siis see ilmselt nii hästi ei toimiks. Hetkel suuremad erinevused puuduvad, erinevad on ainult karistusmäärad. Kõige suurem erinevus ehk narkootikumide karistusmäär Hollandis ja
Kui aga ei nõukogu ega ka Euroopa Parlament eelnõud kuue nädala jooksul heaks ei kiida, lükatakse ettepanek automaatselt tagasi. Kolmekuulist ja kuuenädalast ajapiirangut võib Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendada maksimaalselt vastavalt ühe kuu või kahe nädala võrra. 34. Institutsioonide rollid otsustusprotsessis (van Schendelen) Esmane õigus aluslepingud Teisesene õigus määrused, mis tulenevad aluslepingust Delegeeritud õigus komitoloogia tehtud seadused/määrused EL otsustusprotsessi 3 institutsiooni: EL parlament, EL nõukogu, Euroopa Komisjon. Kehtib kvaliftitseeritud enamushääletuse (QMV-qualified majority vote) printsiip. Nõukogu peetakse suurimaks otsuste vastuvõtjaks, seejuures parlament on vaid nõuandev ja konsulteeriv organ. 85% EL seadusandlusest koosneb tertsiaarsest seadusandlusest, ehk
annaabi.ee 
