Mõned tegevused: rahutagamine, suhted naaberriikidega (naabruspoliitika), arenguabi, Lähis-Ida rahuprotsess, inimõigused, suhted ÜRO-ga, humanitaarabi, rahvusvaheline kaubandus, Euroopa Liidu laienemine, jne ÕIGUSALLIKAD Euroopa Liidu õiguse allikad jagunevad: · Esmasteks õigusallikateks; Teisesteks õigusallikateks. Esmased õigusallikad: · Aluslepingud: Lissaboni leping Euroopa Liidu leping Euroopa Liidu Toimimise Leping Protokollid, lisad, muudatused ja ühinemislepingud · Euroopa Liidu Põhiõiguste harta · Üldised õigusprintsiibid (tavaõigus) kasutatakse aluslepingu artiklite tõlgendamisel. (Põhiõigused, proportsionaalsus,
ELi õiguse eriomane joon on võimalus seda ELi liikmesriikide kohtutes otse kohaldada (vahetu mõju) ning ELi liikmesriikide õigusakte ei kohaldata, kui need satuvad vastuollu ELi õigusega (ülimuslikkus). ELi esmane õigus (aluslepingud) Esmast õigust võib pidada Euroopa Liidu ülimaks õiguse allikaks. Esmane õigus on Euroopa õiguskorra hierarhia tipus ja koosneb peamiselt järgmistest lepingutest: aluslepingud: Euroopa Liidu leping, Euroopa Liidu toimimise leping ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping, aluslepingute protokollid ja lisad, liikmesriikide Euroopa Liiduga ühinemise lepingud ja muud lepingud. Koos sätestatakse nendes lepingutes võimu jaotus liidu ja liikmesriikide vahel, määratakse kindlaks otsuste tegemise protsess, ELi institutsioonide pädevus ja nende tegevuse ulatus poliitikavaldkondade kaupa.
Carmen Suurkivi Euroopa Liidu mõju Eesti Majandusele Referaat Juhendaja: Mattias Mustonen Tallinn 2019 1 Sisukord Table of Contents Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Euroopa Liidu loomine............................................................................................ 4 ELi aluslepingud............................................................................................... 4 Poliitikad................................................................................................................. 5 Euroopa Liidu transpordipoliitika...................................................................... 5 Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika................................................................. 5 Avatud ja õiglane ülemaailmne kaubandus......
Komisjoni ülesanne on kindlustada õigusaktide nõuetekohane kohaldamine ja rakendamine. Veel kaks institutsiooni, millel on oluline roll: · Euroopa Kohus jälgib Euroopa õiguse täitmist; · Kontrollikoda kontrollib ELi tegevuse rahastamist. Kõigi nende institutsioonide volitused ja ülesanded on sätestatud aluslepingutes, mis on kogu ELi tegevuse aluseks. Samuti on nendes lepingutes sätestatud eeskirjad ja menetlused, mida ELi institutsioonid peavad järgima. Aluslepingud on sõlminud ELi liikmesriikide presidendid ja/või peaministrid ning ratifitseerinud nende parlamendid. ELil on mitmeid muid institutsioone ja institutsioonidevahelisi asutusi, millel on konkreetsed ülesanded: · Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindab kodanikuühiskonda ja tööturu osapooli; · Regioonide Komitee esindab piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi; · Euroopa Investeerimispank rahastab ELi investeerimisprojekte ning toetab Euroopa
· Euroopa Keskpank on Euroopa Liidu institutsioon, mis vastutab euroala rahapoliitika eest 18 Euroopa Liidu liikmesriigis, kes on võtnud kasutusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu juhtumine Euroopa Liidu juhtimiseks on loodud keerukas institutsioonide võrk, kus töötavad kümned tuhanded ametnikud. EL poliitiline süsteem on ajalooliselt ainulaadne ja see on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Euroopa Liidu keeled Euroopa Liidus on 24 ametlikku ja töökeelt. Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovakia, sloveenia, soome, taani, tsehhi, ungari. Esimene õigusakt, millega määrati kindlaks
Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused Sisukord Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused..........................................................1 1.Nimeta EL asutajariigid...............................................................................................2 2.Mis on EL integratsiooni põhjused? Kirjelda EL kujunemise lugu............................2 3.Millised lepingud on hetkel kehtivad EL aluslepingud?.............................................3 4.Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu pädevus, ülesanded ja koosseis.....................................................................3 Esitab uusi seadusandlikke ettepanekuid...............................................................4 Haldab ELi poliitikat ja eraldab ELi rahalisi vahendeid........................................4 Tagab ELi õigusnormide täitmise............
2 6. Minister 1. määrus (üldakt) > ei oma portfellita minister 2. korraldus (üksikakt) 3. käskkiri 7. Eesti pank 1. otsus (Eesti panga nõukogu) 2. juht annab määrusi / käskkirju 8. Linna- ja vallavalitsus 1. määrus 2. otsus 3. korraldus 9. Euroopa Liidu õigusaktid 1. aluslepingud (4 tk) 1. Rooma leping 2. Mastriti leping 3. Amsterdami leping 4. Nizza leping 2. EL määrus > tugevam kui direktiiv 3. EL direktiiv Euroopa Liidus on hetkel 27 riiki. Õiguse tõlgendamine 1. Vastuolu korral kehtib kõrgem õ-akt 2. Üldseadusi täpsustatakse erinormidega 3. Tuleb leida värskeim õ-akt 4. Seaduse, õiguse analoogia, kui ühes probleemi käsitletud ei ole, siis mõnes sarnases on. 5
Leebe regulatsioon (ingl softlaw) kujutab endast mittesiduvate soovituste ja memorandumite kogumikku. e. Õigusnormide hierarhia (aluslepingud, õiguse üldpõhimõtted, seadusandlikud aktid, delegeeritud aktid ja rakendusaktid) Euroopa Liidu aluseks on õigusriigi põhimõte. See tähendab seda, et iga ELi tasandil võetav meede põhineb aluslepingutel, mille kõik ELi liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult heaks kiitnud. Näiteks kui aluslepingud teatavat poliitikavaldkonda ei hõlma, ei saa Euroopa Komisjon asjaomases valdkonnas teha õigusakti ettepanekut. (aluslepingus on Lissaboni leping 2009, Nice, Amsterdam, Maastrichti, Ühtne Euroopa Akt, Brüsseli leping, ESTÜ leping) ÜLDPÕHIMÕTTED vabadus, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste asutamine, õigusriik SEADUSANDLIKUD AKTID. Lepingud, määrused, direktiivid. f
1. Õigus-riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. Õiguse idee jaguneb õigluseks (inimkoosluse põhiväärtus), õiguslik garanteeritus (usaldus õiguskorra vastu) ja eesmärgipärasus (suunatlus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. 2. Õiguse liigid avalik õigus (riigi õigus, rahvusvaheline õigus, finants õigus, teenistus õigus jne. Eraõigus (Tsiviilõigus-asjaõigus, võlaõigus, pärimisõigus ja Äriõigus) 3. Õigusharu-õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlike suhteid.(tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus) Õigusharu sees võivad reguleerimisobjekti erisustest lähtudes tekkida omakorda normirühmad, mis teataval määral võivad erineda teistest. Neid õigusnormide rühmi, mis on suhtel...
2)ühendada Euroopa maailmajagu 3) Tagada inimestele tavaline elu 4)Soodustada ja tasakaalustada sotsiaalset arengut 5)lahendada ja kasvatada euroopa rahvaste mitmekesisust 6)toetada eurooplaste ühiseid väärtusi( säästev areng, inimõigused, turumajandus) EL asutajad: Jean Monnet (fra), Robert Schuman (fra), Churchill (gb) aluslepingud: 1986- Ühinenud Euroopa akt 1992- EL leping e Maastrichti leping Maastrichti eesmärgid: 1) luua 1999a rahvasteliit ja võtta kasutusele ühisraha 2)luua liidus kodakondsus 3)kehtestada subsidiaarsuse põhimõte. Ministrite nõukogu- Ministrite nõukogu kannab seadusandlikku fn-i. Seal esindab igat liikmesriiki 1 minister (25 liikemline). Nõukogu koosseis muutub vastavalt küsimusele mida arutletakse
ning seaduslikke huve vastavuses EV seadustega. 6. Millised on õiguse tähtsamad harud? mis on eraõigus? mis on avalik õigus? Eraõigus- puudutab kõiki õiguslikke küsimusi, mis on seotud eraisikuga (füüsiline isik) Avalik õigus- puudutab kõiki õiguslikke küsimusi, mis on seotud riiklike intitutsioonide, erafirmade/MTÜga (juriidilised isikud) 7. Euroopa Liidu aluslepingud, Euroopa Liidu põhilised institutsioonid 8. mis on unitaarriik? mis on konföderatsioon? mis on föderaalriik ehk föderatsioon? 9. Mis on regionaalpoliitika tähtsaim ülesanne? 10. Miks on hariduse, sotsiaalküsimuste ja transpordi korraldamine peamiselt kohaliku omavalitsuse või maakonna ülesanne? 11. Millise administratiivse korraldusega on tegemist Eestis, kas tsentraliseeritud või detsentraliseeritud? Eesti on tsentraliseeritud korraldusega 12
SOTSIAAL- HUMANITAARINSTITUUT Õigusteaduskond Nele Vainu EUROOPA LIIDU KUJUNEMISE AJALUGU Referaat Juhendaja: Rektor T. Toomsalu Tallinn 2010 SISUKORD Euroopa Liidu kujunemise ajalugu Hetkel on Euroopa Liidus riike 27. Eesti astus Euroopa Liitu aastal 2004, 1. mail. Alates sellest oli Eesti täieõiguslik Euroopa Liidu liige. Sellega lõppes integreerumisprotsess konföderatiivsesse Euroopasse. Euroopa Liidu idee oli juba 20 sajandi algul, kui mitmed humanistlikpatsifistlikud rühmitused taotlesid ,,Euroopa Ühendriikide" loomist analoogselt Ameerika Ühendriikidega. Algselt oli see idee pöörane, kuna paljudel riikidel on erinevad poliitilised- ja maailmavaated erinevad. Tipppoliitik Vladimir Uljanov- Lenin arvustas tugevalt seda ideed ja arvas, et tegemist on tollase koloniaalimpeeriumite metrop...
MILLES SEISNEB EUROOPA LIIDU TEISESTE ÕIGUSALKTIDE OLEMUS? Sissejuhatus ELi õigus on jaotatud esmasteks ja teisesteks õigusaktideks. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks kõigile ELi meetmetele. Teisesed õigusaktid tulenevad aluslepingutes sätestatud põhimõtetest ja eesmärkidest. ELi tavapärast otsuste tegemise protsessi nimetatakse kaasotsustamismenetluseks. See tähendab, et otse valitud Euroopa Parlament peab heaks kiitma ELi õigusaktid koos nõukoguga (27 ELi liikmesriigi valitsuse esindajad). Komisjon koostab ja rakendab ELi õigusakte. Põhiseisukohad Teisene õigus · Õigusaktid, mis on vastu võetud institutsioonide poolt neile antud volituste piires vastavalt lepingutes sätestatud seadusloomeprotseduurile. Teisene õigus peab lähtuma esmasest õigusest. · Teiseste õigusaktide liigitus kohaldatavuse ulatuse põhjal: · * Määrused *direktiivid *otsused *soovitused ja arvamused 1. Määrused (regulations) · On suunatud määramatule h...
kapitalism); USA huvi, et kommunism ei leviks Lääne- Euroopasse; NSVLi soov säilitada oma poliitiline süsteem; Saksamaa ja Prantsusmaa vastuseis. 9 mai 1950 tegi Prantsusmaa välisminister Robert Schuman teavitas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise plaani, mille eesmärk oli sõjapidamiseks vajalike tööstusharude allutamine ühisele riikideülesele kontrollile, mis muudaks sõjapidamise nende riikide vahel praktiliselt võimatuks. MILLISED LEPINGUD ON HETKEL KEHTIVAD EL ALUSLEPINGUD? 25. märtsil 1957 Roomas kirjutas kuuik alla Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) asutamislepingule ja Euroopa aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingule. Lepingud jõustusid 1958. 7. veebruaril 1992 sõlmiti Maastrichtis Euroopa Liidu leping, mis jõustus 1993. 1997. aastal sõlmisid liikmesriigid Amsterdami lepingu, mis jõustus 1999. 2001. aastal sõlmisid liikmesriigid Nizza lepingu, mis jõustus 2003. Amsterdami ja Nizza lepinguga muudeti EÜ asutamislepingut ja EL lepingut. 2007
1. Euroopa Liidu tekke peamised asutamislepingud, nende jõustamise või allakirjutamise aastad. 1) Euroopa Söe ja Terase Ühenduse asutamiseleping (1952) 2) Euroopa Ühisturu (Majandus Ühenduse) asutamisleping (Rooma leping) (1957) 3) EURATOMI asutamisleping (1958) 4) Euroopa Ühenduse asutamisleping (Pariisi leping) (1967) 5) Euroopa Liidu (Maastrichti) leping (1992) 2. Euroopa Liidu klassifikatsioon ja loetelu alajaotuste kaupa. Euroopa Liidu õigusaktid jagatakse 2 suurde rühma: 1) Primaarõigusaktid e. asutamislepingud (ajakirjanduses aluslepingud) 2) Sekundaar õigusaktid e. rakendusaktid. a)kohustuslikud sek. Õigusaktid määrus, direktiiv, otsus b)soovituslikud sek. Õigusaktid kasut. mitmesuguseid teisi vorme. 3. Harmoniseerimise tähendus Euroopa Liidu õiguspraktikas, harmoniseerimise liigid ja nende põhivaldkonnad. Harmoniseerimine on protsess, kus lii...
Gross domestic product – sisemajanduse koguprodukt 23.Prejudice – eelarvamused 24.Appalling - jubedus, kohutav, õõvastav 25.Instigators – aluspanija, algataja 26.Mutual enmity – vastastikune vaenulikkus 27.Disputes – vaidlus 28.Comprasions – võrdlused 29.Admittedly - tõsi küll 30.Appoints – lähetab, määrab 31.Representative – esindaja 32.Issuing bank – keskpank 33.Repeal – tühistama 34.Impose – määrama, kehtestama 35.Essential – oluline, vajalik 36.Treaties – aluslepingud 37.Ratified - ratifitseeritud 38.Quarter – neljandik, kvartal 39.Alliance – liit, ühendus 40.Consumer protection – tarbijakaitse 41.Strict – range, karm 42.Strengthen – tugevdama, jõudu koguma 43.Harmful – kahjulik, halb 44.Emissions – heide(heitekogus) 45.Forefront – suunanäitaja 46.Strive – püüdma, püüdlema 47.Persuade – veenma 48.Maintenance – hooldus 49.Compulsory - kohustuslik 50.Rural – maa, maakoha
Mida tähendab rahvusvaheline kokkulepe? Too näiteid ajaloost. Rahvusvaheline kokkulepe on riikide vaheline kokkulepe millega tagatakse rahvusvaheline õigus. Nt: Washingtoni leping, ÜRO mereõiguse konvensioon. Nimeta rahv.vahel. poliitika osapooled Parlament kinnitab rahvusvahelisi lepinguid. Välispoliitika eest vastutab välisministeerium ja välisesindused. Riigipea on maa kõrgeim esindaja. Kui riigipea on valitsusjuht, siis juhib ka välispoliitikat. Unipolaarne- üks rahvusvahelises poliitikas osaleja domineerib. Usa pärast II MS. Bipolaarne-Kaks domineerivad teiste üle olles samal üksteisega konkureerides. Külma sõja ajal USA ja NSVL. Multipolaarne- mitu ühesuguse võimupositsiooniga osalejat. Tänapäeva maailm. Mis on rahvusvaheline leping ja loetle sellega kaasnevad toimingud.Too näiteid Eesti ajaloost ja selgita rahv.vahel. lepingute vajalikkust Eesti jaoks. ...
teostatakse aga reaalne kahju vastase infosüsteemile Õiglase ja ebaõiglase sõja erinevus - Õiglane sõda on enesekaitsesõda ning võitlus vabaduse ja demokraatia eest. Nt Eesti Vabadussõda. Ebaõiglane sõda on vallutussõda ning aktsioon teiste rahvaste alistamiseks ja nende riisumiseks. Ka rõhutud rahvaste vastupanu mahasurumiseks peetavat sõda peab rahvusvaheline õigus ebaõiglaseks sõjaks. Nt: Teine Maailmasõda Euroopa Liidu aluslepingud: 1993 Maastrichti Leping – Euroopa Ühendus sai oma nimetuseks Euroopa Liit; Lissaboni leping 2007 (jõustus 2009) – Sätestab valdkonnad, mis on Eli ainupädevuses, liikmesriikide ja EL-i jagatud pädevuses või kus EL-il on vaid toetav roll Euroopa Liidu institutsioonid: Euroopa Ülemkogu – Euroopa Ülemkogusse kuuluvad ELi kõigi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, eesistuja on Donald Tusk, Ülesanded: kehtestab Eli ülidsed poliitikasuunad ja prioriteedid ning tegeleb
üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga).Õigustloovad aktid on üldaktid, millega kehtestatakse abstraktseid õigusnorme üldiste tunnuste alusel määratletud haldusväliste isikute suhtes. Õigustloovateks aktideks Eesti õiguskorras on seadus, seadlus ja määrus ning õigustloova sisuga rahvusvahelise õiguse aktideks on rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, Euroopa Liidu aluslepingud, määrused ja otsekohaldatavad direktiivid. Õiguskantsleri järelevalvele alluvad õiguse üldaktid sõltumata sellest, millist nimetust need kannavad või kuidas need on vormistatud. 2) Õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. Üksikaktid erinevad üldaktidest selle
........8 4.5Näiteid koostööst.......................................................................................... 10 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 11 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 12 SISSEJUHATUS 2 [ Insert sissejuhatus ] 3 1 ALUSLEPINGUD / PÕHIÕIGUSTE TAGAMINE 4 2 ÕIGUSASUTUSTE VAHELINE KOOSTÖÖ 5 3 SISSERÄNDE KÜSIMUS EL on alates 1999. aastast teinud tööd Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomise nimel. Teise põlvkonna õigusaktid võeti vastu 2013. aastal, millega ühtlustatakse riikide varjupaigamenetluste teatud tahud, mis tagab, et menetlused oleksid turvalised, õiglased, tõhusad ning kuritarvitamiskindlad
Peamiseks õiguse allikaks on seadus ehk abstraktne õigustloov üldakt · Anglo-ameerika õigus pretsedendi põhiline ehk kohtuotsuse langetamisel lähtutaks eelnevatest kohtuotsustest, mitte niivõrd seadustest. Seaduse rakendamine ei ole pelgalt seaduselooja tahte elluviimine vaid õigustloov tegevus. Peamiseks õiguse allikaks on kohtulahend ehk konkreetne õigustmõistev üksikakt. Kohustuslikud allikad: rahvusvahelised lepingud, EL aluslepingud, EL määrused, EL otsekohaldatavad direktiivid, seadused ja määrused. Allikad, mida tuleb kindlalt kasutada õiguse rakendamiseks. Soovituslikud allikad: Riigikohtu lahendid teistes kohtuvaidlustes, asutuste väljatöötatud juhised, halduspraktika. Kriitiliselt tuleb hinnata allika autorit, millal on allikas välja antud ja kas seda on uuendatud. Allikad, mida soovitatakse õiguse rakendamisel kasutada, kuid selleks pole kohustustust. Õigusaktid
6.6. Euroopa ombudsmani ülesanded sarnanevad Eesti õiguskantsleri omadele. Temagi peab peab uurima EL-i institutsioonide haldusomavoli (näiteks põhjendamatuid viivitusi, teabe andmisest keeldumist, diskrimineerimist) puudutavaid kaebusi. Millises ELi institutsioonis meeldiks Sulle endale töötada ja miks? Euroopa Personalivaliku Amet, kuna see seostub minu valitud personalitöö suunaga sekretäriõppes. 7. EUROOPA LIIDU ÕIGUSLIK TOIMIMINE Vasta küsimustele. 1. Mis on EL aluslepingud ja miks nimetatakse neid esmasteks õigusaktideks? Alusleping on siduv kokkulepe ELi liikmesriikide vahel. Selles sätestatakse eesmärgid ELi tasandil, ELi institutsioonide eeskirjad ning see, kuidas otsuseid tehakse. Samuti sätestatakse aluslepingus ELi ja tema liikmesriikide vahelised suhted. Euroopa Liidu aluseks on õigusriigi põhimõte. See tähendab seda, et iga ELi tasandil võetav meede põhineb aluslepingutel, mille kõik ELi
Mõned tegevused: rahutagamine, suhted naaberriikidega (naabruspoliitika), arenguabi, Lähis-Ida rahuprotsess, inimõigused, suhted ÜRO-ga, humanitaarabi, rahvusvaheline kaubandus, Euroopa Liidu laienemine, jne III LOENG: EUROOPA LIIDU ÕIGUSE ALLIKAD Euroopa Liidu õiguse allikad jagunevad: • Esmasteks õigusallikateks • Teisesteks õigusallikateks. Esmased õigusallikad Esmased õigusallikad: • Aluslepingud: – Lissaboni leping – Euroopa Liidu leping – Euroopa Liidu Toimimise Leping – Protokollid, lisad, muudatused ja ühinemislepingud • Euroopa Liidu Põhiõiguste harta • Üldised õigusprintsiibid (tavaõigus) – kasutatakse aluslepingu artiklite tõlgendamisel. (Põhiõigused,
küsida saab ja/või küsima peab EL õiguse tõlgendamist ja/või kehtivust eelotsuse küsimise objektid (EL õigus, mille tõlgendamist ja/või kehtivust võib küsida) küsimuse asjassepuutuvus liikmesriigi kohtumenetluses oleva asja lahendamiseks liikmesriigi kohtunikul on EL õiguse tõlgendamise ja/või kehtivuse osas tekkinud kahtlus (ei pea olema veendumus). 2.4. Mida küsida? 5 EL õiguse tõlgendamise kohta EL esmane õigus (põhilepingud e EL aluslepingud, neid täiendavad ja muutvad lepingud, liitumislepingud, aluslepingute lisad, protokollid jne); EL teisene õigus (määrused, direktiivid, otsused, raamotsused); õiguslikult mittesiduvad soovitused, arvamused; EL Nõukogu loodud organite (nt Euroopa Keskpanga) põhikirjad; EÜ/EL rahvusvahelised lepingud, lepingud kolmandate riikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; liikmesriikide omavahelised konventsioonid; teatud mõttes ka Euroopa Kohtu otsused;
EUROOPA LIIDU ARENG Essee Euroopa Liit on juriidilise isiku staatusega institutsioon. Tema poliitiline süsteem on ajalooliselt ainulaadne ja see on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Euroopa Liit on Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires
1. EL ajalooline kujunemine a. Taust (Schumani deklaratsioon, Robert Schuman, Jean Monnet): Schumani deklaratsioon on tollaegse Prantsusmaa välisministri Robert Schumani 9. mail 1950. aastal esitatud deklaratsioon. Deklaratsiooni peetakse esimeseks ametlikuks sammuks praeguse ELi loomisel, kuna see viis Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamiseni. Üldiselt võib deklaratsiooni kirjeldada ettepanekuna asutada organiseeritud ja tihedate majandussidemetega Euroopa, et säilitada Euroopa riikide vahel rahumeelsed suhted. Schumani deklaratsiooni taustaks oli Teise maailmasõja järgne pingeline õhustik, mida kujundas külm sõda ja hirm kolmanda maailmasõja ees. Lisaks poliitilistele pingetele olid tekkimas ka majandusraskused, sest Euroopa tööstust ohustas terase ületootmise tõttu kriis. Laialt levis arvamus, et Lääne-Euroopa riigid peavad alustama ...
Ülemkogu; nõukogu; Euroopa Komisjon; Euroopa Liidu Kohus; Euroopa Keskpank; kontrollikoda. • Ülemkogu ei toimi seadusandjana. • Euroopa Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendiga. Ülemkogu töös osaleb liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. • Euroopa Ülemkogu tuleb kokku kaks korda poole aasta jooksul oma eesistuja kutsel. 16 • Kui aluslepingud ei näe ette teisiti, teeb Euroopa Ülemkogu oma otsused konsensuse alusel. • Nõukogu täidab koos Euroopa Parlamendiga seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid. • Nõukogu koosneb kõigi liikmesriikide esindajatest ministri tasandil, kellel on asjaomase liikmesriigi hääleõigus ja volitus võtta valitsust siduvad kohustusi. • Kui aluslepingud ei näe ette teisiti, teeb nõukogu oma otsused kvalifitseeritud häälteenamusega.
EL PÕHIKURSUS 1. seminari kodutöö (2010) I EÜ ja EL-i aluslepingud 1.1. Pariisi leping ehk Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping Leping sõlmiti aastal 1951, jõustus 1952. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg. Lepingu kestvuseks 50 aastat. Lepingu sõlmimise peamisteks motiivideks olid majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine, mis 1) aitaks Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu.
igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist ning saada tulu oma teose sellisest kasutamisest, välja arvatud seaduses ettenähtud juhud. Samuti tohib ainult autori nõusolekul teost reprodutseerida, levitada, tõlkida, teha teosest kohandusi, töötlusi, koostada oma teoste kogumikke, teost avalikult esitada, üldsusele näidata ja edastada. Rahvusvahelised autoriõigused Lisaks Eesti seadustele reguleerivad autoriõiguse valdkonda ka Euroopa Liidu aluslepingud ja direktiivid, mis on ületoodud ka kohalikku seadusandlusse ning rahvusvahelised lepingud. Eesti Vabariik on alates 01.05.2004 Euroopa Liidu liikmesriik ning sellest tulenevalt on Eesti õiguskorra lahutamatuks osaks ka Euroopa Liidu õigus. Intellektuaalse omandi valdkond kuulub Euroopa Ühenduse alla, seega siis Euroopa Liidu esimese samba alla 5ning on osaks Euroopa Ühenduse siseturu poliitikast. Samuti reguleerivad autoriõigusi mitmed rahvusvahelised lepingud, näiteks Maailma
a) tõene b) väär 31. Euroopa Kohtusse saab hagi esitada ka eesti keeles a) tõene b) väär 32. Kohtujuristi ülesanne Euroopa Kohtus on: töö seisneb Euroopa Kohtusse esitatud kohtuasjade kohta ettepanekute esitamises. Nad peavad seda tegema avalikult ja erapooletult. 33. Kohtujuristi ettepanekud on Euroopa Kohtule siduvad a) tõene b) väär 34. ELi esmase õiguse alla kuuluvad (millised aktid): aluslepingud (ELL, ELTL, Euratomi leping); aluslepingute protokollid ja lisad:: aluslepinguid muutvad lepingud (EL leping, Amsterdami leping, Nizza leping, Lissaboni leping); liikmesriikide liitumislepingud: kirjutamata õigus ja õiguse põhimõtted 35. Euroopa Liidu aluslepingutele lisatud protokollid ja lisad on a) EL esmane õigus b) EL teisene õigus 36. Direktiive iseloomustab: a) Liikmesriikides vahetult kohaldatavad b) Siduvad saavutatava tulemuse seisukohalt
püstitub esmalt küsimus, kas on üldse tähtust, kas seda teeb Eesti kohus või Euroopa Kohus (EK). Riigikohtunik Julia Laffranque avaldas hiljuti kahtlust, kas sellega kaasneks mingi lisaväärtus, kui Riigikohtul oleks võimalik teostada põhiseaduslikkuse järelevalvet Euroopa Liidu teisese õiguse üle.*3 Argumentatsioon on järgmine: põhiseaduse täiendamise seadusega kiideti heaks praegu kehtivad Euroopa Liidu aluslepingud ning vastuolu põhiseaduse aluspõhimõtetega ei leitud, Euroopa Kohus kontrollib teisese õiguse kooskõla esmase õigusega, seega peab eeldama, et kehtiv teisene õigus vastab Eesti põhiseaduse aluspõhimõtetele. Teisest õigust pole niisiis vaja kontrollida, sest EK on seda juba kontrollinud (või valmis vajadusel kontrollima). Niisuguse seisukoha võib paigutada üldisema teooria raamidesse, mida Ann Peters on nimetanud kompenseerivaks konstitutsionalismiks. Petersi väitel sunnib
Rapla Ühisgümnaasium Geograafia referaat Euroopa Liit Koostaja: Eget Poom Klass: 9b Aprill 2009 Mis on Euroopa Liit? · Euroopa Liit on ainulaadne majandusalase ja poliitilise koostöö partnerlus, milles osaleb 27 demokraatlikku Euroopa riiki. Need on Austria (aastast 1995), Belgia (1957), Bulgaaria (2007), Eesti (2004), Hispaania (1986), Holland (1957), Iirimaa (1973), Itaalia (1957), Kreeka (1981), Küpros (2004), Leedu (2004), Luksemburg (1957), Läti (2004), Malta (2004), Poola (2004), Portugal (1986), Prantsusmaa (1957), Rootsi (1995), Rumeenia (2007), Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990), Slovakkia (2004), Sloveenia (2004), Soome (1995), Suurbritannia (1973), Taani (1973), Tsehhi (2004) ja Ungari (2004). Euroopas on üleüldiselt kokku 42 riiki, koos osaliselt Aasias asuvate riikidega 45. ( sulgudes on näha liitumisaastad ) · Euroo...
ametiühingutega kokkulepitut, väiksemad palgad. Vikingline väitis, et neil õigus asutada oma ettevõte ükskõik millises liikmesriigis, seal tegevust alustada, lõpetada, asutada filiaale. Ametiühing aga pöördus rv meremeeste ametiühingusse, mis keelas kohalikul, eesti meremeesteametiühingul Vikingline töötajaid oma ametiühingusse vastu võtmast. Kaks eraõiguslikku (ametiühing eraõiguslike isikute liit), kumbki ei ole riik. Horisontaalne vahetu õigusmõju. Määrused, otsused: Aluslepingud omavad vahetut õigusmõju, sarnaselt neile saab otse tugineda ka määrustele ja otsustele(kui on selge, täpne ja konkreetsele isikule mingisuguseid õigusi andev). Vahetult kohaldatav Direktiivid: direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele, jätab riigi ametiasutustele valiku vormi ja meetodite üle. Tulemus ja tähtaeg, milel jooksul liikmesriik peab panema direktiivis sätestatud oma õigusaktidesse. Kui süsteem toimib ideaalselt siis ei saa sellele otseselt tugineda
VAHETU ÕIGUSMÕJU Vahetu õigusmõju -Euroopa Kohtu poolt tuletatud doktriin, pole aluslepingutes. EL õigusnormid, millele üksikisikud saavad otse tugineda (piisavalt selged, täpsed ja tingimusteta, et neid saaks kasutada üksikisikute poolt siseriiklikes kohtutes). Saab nõuda, et mõni teine üksikisik või riik taolisi õigusi täidaks. Üksikisikud saavad lisaks siseriiklikule õigusele õigusi juurde. Kaudne õigusmõju-liikmesriigi kohus kasutab EL õigust et tõlgendada kohalikku siseriiklikku õigust Horisontaalne õigusmõju- kahe üksikisiku vahel. EL õigusega on antudühele üksikisikule teise suhtes õigusi, st et teisel üksikisikul on teatud kohustused. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. ...
Tartu Kutsehariduskeskus Ühiskonnaõpetus referaat Euroopa Liidu ajalugu ja sümboolika Koostaja: Peeter Morozov 3 kursus Märts 2013 1 Mis on Euroopa Liit? · Euroopa Liit on ainulaadne majandusalase ja poliitilise koostöö partnerlus, milles osaleb 27 demokraatlikku Euroopa riiki. Need on Austria (aastast 1995), Belgia (1957), Bulgaaria (2007), Eesti (2004), Hispaania (1986), Holland (1957), Iirimaa (1973), Itaalia (1957), Kreeka (1981), Küpros (2004), Leedu (2004), Luksemburg (1957), Läti (2004), Malta (2004), Poola (2004), Portugal (1986), Prantsusmaa (1957), Rootsi (1995), Rumeenia (2007), Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990), Slovakkia (2004), Sloveeni...
õigussubjektid teaksid oma õigusi ja kohustusi d)õiguskindluse põhimõte e)hea haldustava põhimõte f)õigus tõhusale kohtulikule kaitsele g)kaitseõigus h)isikute vaba liikumine riiki, kus pakutakse tööd i)meeste naiste võrdsus ja diskrimineerimise keeld j)töötaja õigus olla teavitatud k)õigus tervise ja turvalisuse kaitsele 3.Euroopa Liidu pädevus tööõiguses Euroopa liidu õiguse kohaldamine on seotud võimupädevusega. Kui aluslepingud annavad liidule teatud ainupädevuse, võib õiguslikult siduvaid akte vastu võtta ainult liit. Liikmesriigid saavad seda teha ainult liidu volitusel. Jagatud pädevuse korral teostavad liikmesriigid oma pädevust juhul kui Euroopa Liit ei ole oma pädevust teostanud. Liikmesriigid peavad tegelema õigusnormide ühtlustamisega. Lähimuspõhimõte ehk jagatud pädevus kehtib sotsiaalpoliitika vallas. Üldiselt kehtib kostöö konseptsioon Euroopa Liidu ja likmesriikide vahel
riigi õigus kasutada oma eesmärkide saavutamiseks piiramatult ressursse... VIIMASE SÕNA ÕIGUS Riigikohtu üldkogu otsus, 21.07.12, 3-4-1-6-12 EV kontinuiteet Astuti NSVL vabatahtlikult, ebaseaduslikeraldumine 1918, 1992 PS ebaseaduslik, territoorium ei ühti, aegumine Euroopa inimõiguste kohtu otsus 17.01.2006 Kolk & Kislõi Eesti Vabariik Euroopa Liidus Eesti on 01.05.2004 alates EL liige 01.01.2011 tuli kasutusele euro Kuulub Schengeni viisaruumi Täna kehtivad EL aluslepingud: ELL- Euroopa Liidu leping, pärineb aastast 1992 ELTL- Euroopa Liidu toimimise leping, pärineb aastast 1957 HARTA- Euroopa põhiõigused Põhiseadust tuleb tõlgendada koosmõjus Euroopa Liidu õigusega, leides lahendiga, mis vastab mõlemale ja vajadusel tuleb põhiseaduse üksikuid sätteid muuta EV PÕHISEADUS Põhiseaduse mõiste Empiiriline- konstitutsioon, mingi põhilaad, mis peab pälvima rahva tunnustuse Normatiivne- normide kogum 1
30.3.2010 ET Euroopa Liidu Teataja C 83/389 EUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA (2010/C 83/02) 30.3.2010 ET Euroopa Liidu Teataja C 83/391 Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutavad Euroopa Liidu põhiõiguste hartana pidulikult välja järgmise teksti: EUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA Preambul Euroopa rahvad on üha tihedamat omavahelist liitu luues otsustanud jagada rahulikku, ühistele väärtustele rajatud tulevikku. Liit teadvustab oma vaimset ja moraalset pärandit ning rajaneb inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse ja solidaarsuse jagamatutel ja universaalsetel põhiväärtustel; liidu aluseks on demokraatia ning õigusriigi põhimõte. Liidu kodakondsuse kehtestamise ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisega seab li...
k Liidu Otsus Õigus Soovitus või seisukoht Rahvusvaheline õigus Aluslepingud „21. sajandi suveräänsus on jagatud suveräänsus“ Toomas Savi Määruse eesmärk on ühenduse õiguse ühtne rakendamine, võrdsed võimalused kõikidele liikmetele Euroopa liidus. Määrus, Direktiivid Direktiivi eesmärk peab leidma kohta. Otsus- siduv nende suhtes, kellele ta on adresseeritud täielikult. Soovitus või seisukoht- seotus õigusarenguga. Rahvusvaheline õigus on euroopa liidu edasisele arengule kui ka liikmesriikidele.
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus Euroopa Liit REFERAAT Koostaja: Sander Rau Juhendaja Endla Pesti OLUSTVERE 2013 Sisu Sisu..............................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Euroopa Liidu ajalugu.................................................................................................................4 Euroopa Liidu laienemisprotsess................................................................................................ 6 Euroopa Liidu juhtimine...................................................................................................
tohib aga mõtete väljendamine ühes või teises vormis võib muutuda seaduse silmis kuritegelikuks 16. EL õiguse allikad, põhivabadused, ülimuslikkus ja otsekohalduvus, EL sisene kompetentside jagunemine. EL baseerub majanduslike õiguste kaitsel! Inim- ja põhiõigustega tegeleb Euroopa inimõiguste kohus. EUROOPA LIIDU ÕIGUSE ALLIKAD: Hierarhiline järjestus 1. RV kokkulepped EL ja kolmandate riikide vahel 2. EL õigused: Esmane e primaarne õigus EL aluslepingud Teisene e sekundaarne õigus Lepingutes sätestatud õigusaktid 3. Liikmesriikide õiguskord ELi sekundaarne õigus: 1. Määrus jõustunud täies mahus (ei lisata ega eemaldata midagi). Eesmärk: EL õiguse ühtsuse tagamine (kõik teevad ühtemoodi). Seaduse vastuvõtmine. 2. Direktiiv paneb paika eesmärgid. Eesmärk: harmoonia saavutamine; tagada, et mingis valdkonnas oleks õiguskaitse tagatud (nt kilekotidirektiiv) 3
Ülemeredepartemangud, -territooriumid ja -saared, mis kuuluvad euroala riikidele või on nendega seotud: Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Mayotte, Réunion, Saint-Pierre ja Miquelon ning Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad. 4.1 Euroopa Liidu juhtimine 12 Euroopa Liit on juriidilise isiku staatusega institutsioon. Tema poliitiline süsteem on ajalooliselt ainulaadne ja see on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Teiseste õigusaktide hulka kuuluvad põhiliselt EL-i institutsioonide määrused, direktiivid ja soovitused. Lissaboni lepinguga muudeti Euroopa Liidu institutsioonilist raamistikku, mille sätete eesmärk on suurendada institutsioonide tegevuse demokraatlikku legitiimsust ja läbipaistvust ning muuta institutsioonid tõhusamaks ja nende tegevus sidusamaks
on väärtustanud, nt au ja väärikus. 25. EUROOPA ÜHENDUSE ÕIGUS Laiemas tähenduses: hõlmab Euroopaga seotud ja Euroopas asuvaid riikidevahelisis rahvusvahelisi organisatsioone, majanduslikud, poliitilised, julgeoleku, nt OECD, NATO Kitsamas: EL ja EÜ õigus, Euroopa kohtu väljakujunenud praktika, liikmesriikidevahelised suhted, EL kodanike õigused ja kohustused jm Kitsamalt EL õiguse allikad: 1) EL esmane õigus – kehtivad aluslepingud, ühinemislepingud, muud esmased õigusaktid, kohtulahendid 2) EL teisene õigus – määrused, direktiivid, otsused jm 3) Rahvusvahelised lepingud ja õigus Tavapäraselt jagatakse Euroopa õigus järgmiselt: Esmane õigus - rahvusvahelised lepingud (asutamislepingud, ühinemislepingud) Teisene õigus - institutsioonide vastuvõetud õigusaktid (määrused, direktiivid jne) Vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Põllumajandus Referaat Euroopa Liit Juhendaja :Endla Pesti Koostaja: Tauno Silm Olustvere 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Euroopa Liit............................................................................................................................. 3 Euroopa Liidu ajalugu.............................................................................................................. 4 Euroopa Liidu laienemine........................................................................................................ 5 EL kaart....................................................................................................................
Resources Assessment Database), milles sisaldub ka Eesti andmestik; ühtlasi oleme siin aruandekohuslased. Ligipääs nimetatud andmebaasi andmete kogumise metoodikale, andmefailide struktuurile ning andmestikule on võimalik Global Forest Resources Assessment`i (FRA 2000) kodulehelt aadressil http://edcdaac.usgs. gov/glcc/fao/. Eeskätt Euroopa Liidu liikmes- ja kandidaatriikidele on tähtsad EL-i metsapoliitikat käsitlevad dokumendid. Ent Euroopa Liidu aluslepingud (Treaties on European Union) ei sätesta ühtset metsanduspoliitikat. Hoolimata sellest on metsade majandamine, kaitse ja säästev areng EL-i ühtse põllumajanduspoliitika (CAP), maapiirkondade arengu, keskkonna, kaubanduse, siseturu, teadusuuringute, tööstuse, arengukoostöö ja energiapoliitika kesksemaid probleeme. Metsasektoriga seotud poliitilisi arenguid on kõige põhjalikumalt kirjeldatud Euroopa Liidu metsandusstrateegias (Forestry Strategy for the European Union, 1998)
SISSEJUHATUS ÕIGUSESSE Sotsiaalsed normid Sotsiaalsed normid: kujunevad ajalooliselt üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega - kõlblus (moraal)-tuleb meie seest/ kuidas minu jaoks on eetiline?; Moraali normid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted - tava- norm/kombed, aga tava ei muuda õigust. Tuleb ühiskonnast- Kuidas organisatsioonis on kombeks., aga ei ole kirjalikult fikseeritud; Tavad – harjumusele põhinev käitumisreegel. Tema olemus on lähedane moraali normidele. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid. - õigus- kirja pandud normid, mis reguleerivad kuidas end käituda, mis olukorras Kõik 3 on omavahel seotud! Õiguse mõiste määratlus Õiguse mõiste on- riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või käitumiseks ja mille nõue...
järgnenud lepingud. Euroopa Ühend-riikide idee ja kõhklused liikmesriikides (ÜK, Taani) n Laienemised: 1973 EFTA, 1981-85 Kreeka ja Pürenee endised diktatuurid, 1995 endine Lääne-Ida puhverala (Põhjamaad ja Austria), 2004 Kesk- ja Ida-Euroopa n Valitsustevaheline koostöö vs liitriik või tsentraliseeritud riik vs Kodanike Euroopa Euroopa Liidu põhimärksõnad ® Riikidevahelised aluslepingud: Rooma, Maastrichti, Amsterdami, Nizza ® Euroopa Liidu põhiseadusleping, reformileping ® Ühisõigus (aquis communautaire): määrused, direktiivid, otsused ja soovitused ® Poliitikad: liidu ja liikmesriikide pädevusjaotus ® Ühise välis- ja julgeolekupoliitika probleemid ® Isikute, kaupade, teenuste ja tööjõu vaba liikumine. Ühine majandus- ja viisaruum (Schengeni leping) ® Euroopa Liidu kodakondsus ja põhiõiguste harta
aastal Londonis moodustatud aatomienergiaühendusega, mille peakorter asub praegu Oslos ja mis tegeleb üksnes aatomielektrijaamade probleemidega. Euroopa integratsiooniprotsessi oluliseks tähiseks sai 1967.aasta, mil liideti kokku nii Söe- ja Teraseühendus, Ühisturg kui ka EURATOM. Neil ühendustel sai olema ühine nõukogu ja komisjon ning toda liidetud ühenduste kogumit hakati nimetama Euroopa Ühenduseks. Samas jäid seda Ühendust hõlmava kolme organisatsiooni aluslepingud eraldi edasi eksisteerima. See tähendab, et neid ei liidetud kokku ühiseks Euroopa Ühenduse lepinguks. Ühtlasi aga tekkis mõjuvõimas juriidiline ühendus Euroopa Ühendus, millest on tänaseks saanud mõjuvõimas riigiülene organisatsioon Euroopa Liidu nime all. Euroopa Liidu teke Euroopa Liidu sünnipäevaks loetakse 1. novembrit 1993.aastal, mil jõustati nn Maastrichti leping ja mis kujundas Euroopa Ühenduse ümber tänaseks Euroopa Liiduks (European Union) (eestikeelne lühend EL)
Euroopa Liidu kriminaalõigus Miks EL kriminaalõigus on tekkinud? Koos kaubandus- ja äritegevusega muutus ka kuritegevus piiriülesemaks (sh inimkaubandus). Eriti teravaks muutusid probleemid 70ndatel ja 80ndatel. Ühistururegulatsioon EL kohtupraktika seadis kriminaalõigusele piiranguid, keelustasid liigsed piirangud kodanikele. Schengeni ala loomine – tekkis koostöö tolli ja politsei ja muudes piiriküsimustes. Ida ja lääne suhete tihenemine eriti pärast Berliini müüri langemist. Koostöö ka poliitilisel tasandil. Kuni Maastrichti lepingu sõlmimiseni võtsid riigid vabatahtlikult kohustusi ja sõlmisid lepinguid. Selle lepinguga sai EL pädevuse ise lepinguid sõlmida ja seda korraldada. III sammas – erinevad meetmed ja õigusnormid, mis justiits- ja siseasju puudutasid. Kui I sambasse kuulusid EL traditsioonilised valdkonnad, siis III sambas oli mitmeid erisusi, kõik põhimõtted seal esialgu ei toiminud, see polnud EL traditsiooniline valdk...
Kui aga ei nõukogu ega ka Euroopa Parlament eelnõud kuue nädala jooksul heaks ei kiida, lükatakse ettepanek automaatselt tagasi. Kolmekuulist ja kuuenädalast ajapiirangut võib Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendada maksimaalselt vastavalt ühe kuu või kahe nädala võrra. 34. Institutsioonide rollid otsustusprotsessis (van Schendelen) Esmane õigus aluslepingud Teisesene õigus määrused, mis tulenevad aluslepingust Delegeeritud õigus komitoloogia tehtud seadused/määrused EL otsustusprotsessi 3 institutsiooni: EL parlament, EL nõukogu, Euroopa Komisjon. Kehtib kvaliftitseeritud enamushääletuse (QMV-qualified majority vote) printsiip. Nõukogu peetakse suurimaks otsuste vastuvõtjaks, seejuures parlament on vaid nõuandev ja konsulteeriv organ. 85% EL seadusandlusest koosneb tertsiaarsest seadusandlusest, ehk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
