Agu Sihvka annab aru Autor: Jaan Rannap Tegelased:Agu,Kiilike,Obukakk,Topp ja paljud teised Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama... täpselt nii hakkasid teme seletuskirjad. Agu Sihvka käib 6.klassis ja ta sünnipäev on 7.oktoobril. Tal oli ka kirjasõber Karl. Agu ja ta sõpradega juhtub alatasa midagi, mitte et nad tahaks nimelt midagi teha vaid lihtsalt juhtub. Obukakk oskas teha igasuguseid looma hääli järgi teha, mida ta ka tegi, aga tema pääses puhtalt. Enam- vähem kõikide õnnetuste kohta oli neil midagi vastu õelda, nt kordamine on tarkuse ema jne. Näiteks neil õnnestus: teha avarii kooli autoga, mida nad üritasid parandada ja tööle saada,
direktori juures tehnilise ja mehitatud valve leping, mille firma poolt kirjutab alla direktor. läbirääkija/tseremoniaalne 14.00 – koos turvajuhi ja teenistusülemaga vaadatakse läbi vahetusaruanded, et välja selgitada tublimaid turvatöötajaid. Kellel ei ole kuu aja jooksul eksimusi, neile määratakse direktori käskkirjaga kiitus pluss rahaline preemia. Valves distsipliini rikkunud turvatöötajad (näit. Magamine valvataval objektil) kirjutavad seletuskirjad. Teenistusülema ja turvajuhiga koos vaadatakse need läbi, vesteldakse distsipliinirikkujatega ja leitakse sobiv karistus. juhtija-eestvedaja 15.00 – kutsutakse kokku kõik valvest vabad turvatöötajad. Juht austab iga kuu ja kvartali parimaid turvatöötajaid vimpli ja rahalise preemiaga. tseremoniaalne/juhtija-eestvedaja 16.30 – ühel valvataval objektil algab remont ja tehniline valve enam ei toimi. Kiiresti on vaja mehitatud valvet. Samas tuli teade väljapressimisest
TÖÖÕNETUS JA RAPORT 12.09.2012 toimus OÜ Talu farmis Kolmvere külas Võrumaal raske tööõnnetus, milles sai vigastada farmitööline. Tööinspektsiooni poolt koostatud õnnetuse uurimistoimikus on esitatud tööõnnetuse uurimiskokkuvõte, tööleping, tööõnnetuse teatis haigla poolt, pildid tööõnnetuse toimumiskohast, seletuskirjad ja töötaja kohustused, tervisekontrolli kaart ja kõik muu vajalik. Õnnetust oleks saanud vältida, kui loomad oleksid sööda lahtilõikamise ajaks olnud lauta aetud ja töötaja oleks saanud sobiva väljaõppe antud tingimustes töötamiseks. Selleks, et vältida õnnetuse kordumist, oleks vajalik väljaõppe andmine, täiendavate ohutusmeetmete rakendamine ja enesekaitsevahendite kasutamisele võtmine. Õnnetuse tõenäosust suurendanud tegurid 1
välja selgitada tublimaid oranistasiooni ja alluvate turvatöötajaid. Kellel ei ole kuu aja vajaduste ühitamine). jooksul eksimusi, neile määratakse direktori käskkirjaga kiitus pluss rahaline preemia. Valves distsipliini rikkunud turvatöötajad (näit. Magamine valvataval objektil) kirjutavad seletuskirjad. Teenistusülema ja turvajuhiga koos vaadatakse need läbi, vesteldakse distsipliinirikkujatega ja leitakse sobiv karistus. 15.00 Kutsutakse kokku kõik valvest vabad suhtlemine Eestvedaja. Suhtlus oskused turvatöötajad. Juht austab iga kuu ja kvartali parimaid turvatöötajaid vimpli ja rahalise preemiaga. 16
ainult asjakohase erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja . (RT I 2007, 3, 11- jõust. 01.03.2007) paragrahv 13, punkt 5. Võrkdiagramm Kokkuvõte 12.09.2012 toimus OÜ Talu farmis Kolmvere külas Võrumaal raske tööõnnetus, milles sai vigastada farmitööline. Tööinspektsiooni poolt koostatud õnnetuse uurimistoimikus on esitatud tööõnnetuse uurimiskokkuvõte, tööleping, tööõnnetuse teatis haigla poolt, pildid tööõnnetuse toimumiskohast, seletuskirjad ja töötaja kohustused, tervisekontrolli kaart ja kõik muu vajalik. Õnnetust oleks saanud vältida, kui loomad oleksid sööda lahtilõikamise ajaks olnud lauta aetud ja töötaja oleks saanud sobiva väljaõppe antud tingimustes töötamiseks. Selleks, et vältida õnnetuse kordumist, oleks vajalik väljaõppe andmine, täiendavate ohutusmeetmete rakendamine ja enesekaitsevahendite kasutamisele võtmine. Lisaküsimused 1
õigusakte, mitte ainult seda, mida tõlgendatakse. Ajalooline tõlgendamine Ajaloolises tõlgendamises kasutatakse viiteid õigusinstituudi ajaloole. Ajalooline tõlgendamine selgitab välja õigusakti väljaandmise ajal valitsenud ning õigusakti loomiseni viinud tingimused, olukorrad ja põhjused. Siin saab kasutada õigusakti ettevalmistusmaterjale (nn travaux preparatoires, näiteks seaduseelnõude seletuskirjad, parlamendiarutelude stenogrammid). Näide ajaloolisest tõlgendamisest: RKÜKo 23.02.2009, 3-4-1-18-08, p 14 - „Üldkogu hinnangul tuleneb PS §-st 75 lisaks Riigikogule adresseeritud kohustusele ka keeld muuta tasu ja muu töötulu saamise piiranguid Riigikogu ametisoleva koosseisu kohta. […] Sellist seisukohta toetab ka võrdlus Eesti Vabariigi esimese, 1920. aasta põhiseaduse sarnase sisuga sätte kujunemislooga. 1920. aasta põhiseaduse eelnõus oli § 51 sõnastatud järgmiselt:
kohaliku omavalitsuse kohustus. See omakorda tähendab kõigi avaliku võimu kandjate aktiivset ja mõtestatud koostööd ning avatust. Riigikogu Toimetised, 4, 2001 5 16.03.2010 Olulisemad puudused õigusloomes 1. Seletuskirjad ei vasta kehtestatud nõuetele. 2. Seaduste muutmise ettepanekutes ei suudeta piisavalt tuvastada kõiki süstemaatilisi seoseid, mida muudatus tegelikkuses kaasa toob. 3. Seaduste keel ja sätete sõnastus on tervikuna muutunud erialaseks ja keerukaks. 4. Õigusloomes on probleemiks seaduste ebapiisav regulatiivsus ja volitusnormide rohkus. 5. Jätkuvalt on probleemiks paljude legaaldefinitsioonide puudumine.
asjassepuutuvaid õigusakte, mitte ainult seda, mida tõlgendatakse. Seaduses defineeritud mõistele võib olla tehtud täpsustusi ja kitsendusi mitmetes teistes seadustes. Ajalooline tõlgendamine selgitab välja õigusakti väljaandmise ajal valitsenud ning õigusakti loomiseni viinud tingimused, olukorrad ja põhjused. Siin saab kasutada õigusakti ettevalmistusmaterjale (nn travaux preparatoires, näiteks seaduseelnõude seletuskirjad, parlamendiarutelude stenogrammid). Teleoloogiline tõlgendamine püüab õigusakti mõtet tuvastada selle vastuvõtmise eesmärgi ja autorite kavatsuste kaudu. Siin kasutatakse ühe allikane õigusakti preambulit. 358. Mis on lüngad õiguses ja kuidas toimub nende ületamine? Millised on ehtsad, näivad ja väärtuslüngad? Lünk on elujuhtumi lahendamiseks vajaliku õigusnormi puudumine. Lünkade täitmist nimetatakse vahel ka õiguse edasiarendamiseks või kohtulikuks õigusloomeks
Kui on toimunud nähtavalt raske õnnetus, siis helista kohe hädaabinumbrile 112. · Kui inimene on kontaktivõimeline ja suudab liikuda toe abil, siis võib ta viia lähima meditsiiniasutuse erakorralise meditsiini osakonda ka oma transpordiga. Kindlasti tuleb raviarsti teavitada, et toimus tööõnnetus. 4 http://www.elukiri.ee/0909/tervis/10075755.php · Tööõnnetuse toimumise järgselt tuleb asjaosaliselt ja pealtnägijatelt võtta seletuskirjad, jäädvustada sündmuskoht skeemide või fotode abil ning viia läbi muud tööõnnetuse uurimise toimingud, mille lõppedes täidetakse tööõnnetuse raport. (Tööandja peab tööõnnetuse uurimise läbi viima hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist. Tööõnnetuse uurimise eesmärk on välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused ning
Tallinna Tehnika Ülikool Ehitusteaduskond Referaat ,,Ehitusprojekt. Staadiumud ja osad" Üliõpilane: Juhendaja: 2012 õa SISUKORD 1. Ehitusprojekt 3 2. Projekti staadiumid 3 2.1 Projekteerimise käik 4 2.2 Projekteerimise eeltööd 5 2.3 Projekteerimise lähtedokumendid 6 2.4 Projektistaadiumid 7 3. Muud ehitusdokumendid 12 4. Kasutatud allikad 15 1 Ehitusprojekt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus n67 ,,Nõuded ehitusprojetile" 1. Peatükk üldised nõuded. § 2. Ehitusprojekt (1) Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb seletuskirjast, tehnilistest joonistest, hooldusjuhendist ja mu...
õigustavad vm avaliku võimu kandjat, nt riiki. Modifitseeritud subjektiteooria- avalikuse õiguse hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki vm avaliku võimu kandjat, kui sellist. Mõisted Konstitusiooniõigus- sisaldab ka sotsioloogiliset aspekti st hõlmab ka põhiseadusliku tegelikkuse Põhiseadusõigus- käsitleb ainult põhiseadust www.riigiteataja.ee www.riigikogu.ee -seaduste seletuskirjad www.riigikohus.ee – põhiseadusliku järekollegiumi ja üldkogu lahendid www.digar.ee / www.bie.nlib.ee – juriidiline kirjandus www.juridica.ee www.just.ee/10716 -PS juriidilise ekspertiisi lõpparuanne www.curia.eu – Euroopa kohtu otsused www.eurlex.europa.eu §2 Eesti Vabariik Teooriad riigi mõistest: 1) I. Kant- Riik on hulga inimeste ühendus õigusseaduste all 2) G. Jellinek- 3 elemendi õpetus: territoorium, rahvas ja võim 3) Riik kui juriidiline isik 4) H
See aasta oli kahtlemata tähtsaim J.Uluotsa elus. Rahvuskogu I koda valis ta esimeheks, ühtlasi oli ta Põhiseaduse eelnõu üldaruandja. Veidi lihtsustades võib öelda., et 1938. aastal jõustunud Eesti Vabariigi Põhiseadus oli Jüri Uluotsa looming. Jüri Uluotsa koostatud seaduseelnõudest olgu veel mainitud tsiviilseadustiku ja tsiviilprotsessiseadustiku eelnõude kavandeid, mis võeti aluseks vastavate eelnõude lõplikul väljatöötamisel. Jüri Uluots koostas valminud eelnõudele ka seletuskirjad. Need eelnõud, mis olid juba arutusel Riigikogus, jäid kahjuks vastu võtmata vene okupatsiooni tõttu 1940. aastal (http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf). Pärast baasidelepingu sõlmimist Venemaaga tuli J. Uluotsal 1939. aasta oktoobris asuda peaministri kohale (http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html). Algas traagiline aeg Eesti ajaloos. 1940. aastal okupeerisid Vene väed Eesti. 21.juunil 1940
Oma tegevuse tulemusena olen jõudnud veendumusele, et tulevikus tuleb pöörata rohkem tähelepanu õigusloome kvaliteedile ja regulatsioonide mõju analüüsile. Seega peab õiguslik regulatsioon olema optimaalne ja inimestele arusaadav ning nende alusel toimuv menetlus lihtne. Ülereguleerimine ja õigusaktide rohkus ähmastab õiguskorra selgust. Olulisemad puudujäägid õigusloomes · Seletuskirjad kui olulised teabeallikad ei vasta kehtestatud nõuetele. Neis esineb eksitavaid vigu või ebatäpsusi küsimustes, millel on oluline tähtsus seadusest arusaamisel. Seaduseelnõudele lisatud seletuskirjad ei kajasta alati, mis eesmärgil piiranguid sätestatakse, põhjendusi piirangute vajalikkuse, sobivuse ja proportsionaalsuse kohta.
peegeldavad kooli kui autoritaarset asutust. Kirjanikud kasutavad koolist ja õpetajatest kõneldes vahedat satiiri. Tekkinud suund jätkub 70ndate proosas. Võrdlemisi irooniline J. Rannapi "Agu Sihvka annab aru" paneb naeruks formaalse pioneeritöö ja näitab koolipoisse ettevõtlike ning tragide maailmaavastajate ja katsetajatena, kutsudes täiskasvanuid neid mõistma. Eriline on teose vorm lapse poolt kantseleikeeles kirjutatud seletuskirjad. Valitud vorm ja alltekstilisus tegi raamatu ka täiskavanu jaoks lõbusaks lugemiseks. Mudilaskirjanduses võib täheldada lapsekeskse mõtteviisi taasilmumist. Süüvitakse väikelapse hingeellu. Hellahingelise kaltsunuku Sipsiku kõrvale tuleb mitte vähem hellahingeline Pille-Riin ja teised. Lapsel on õigus olla ka "paha" ja öelda välja, mis talle ei meeldi. Lastekirjanikud asetusid lapse sõbra positsioonile, nad usaldasid last ja kõnelesid
seisundiga (Miller & Monge, 1986) ·Varjupaikade asukad, kellel pole v õi malust valikuks millal süüa, magada ja või malust kontrollida o ma isiklikku elu väliste sekku miste osas, on passiivse mad elukoha ja töö otsingul (Burn, 1992) Eneseesituse hälve · O ma käitumise teiste o mast heatahtlikum hindamine p õhiliselt fundamentaalse o mistusvea tõttu · Positiivsete ja negatiivsete sünd muste seletamine Sportlaste hinnangud tulemustele (Grove et al., 1991) Autojuhtide seletuskirjad liiklusavariide puhul Poliitikute selgitused valimistulemustele (Kington, 1967) Abielupaaride selgitused koduste tööde mahu kohta (Fiebert, 1990) Üliõpilaste hinnangud eksami adekvaatsusele (Griffin et al, 1983) Õpetajate hinnang oma osale üliõpilaste tulemustes (Arkin et al, 1980) "Mina" vs keskmine inimene · Suurem osa ärimehi peab oma eetilisust kõrgemaks keskmisest (Brenner & Molander, 1977)
5) stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid, libretod; 6) draama- ja muusikalised draamateosed; 7) muusikateosed tekstiga ja ilma tekstita; 8) koreograafiateosed ja pantomiimid; 9) audiovisuaalsed teosed (§ 33); 11) maalikunstiteosed, graafikateosed, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid; 12) lavastused ja lavakujunduslikud teosed; 13) skulptuuriteosed; 14) arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed plastikateosed (mudelid, maketid jm), arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), linnaehitusansamblid ja kompleksid; 15) tarbekunstiteosed; 16) disaini- ja moekunstiteosed; 17) fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid; 18) kartograafiateosed (topograafilised, geograafilised, geoloogilised jt. kaardid, atlased, maketid); 19) õigusaktide projektid;
Õnnetusjuhtumi puhul eemdalda kannatanu enesele ohutul viisil voolu alt ja kutsu kiirabi. Kui kannatanu on voolu alt väljas, aseta ta külili asendisse, vajadusel elusta. - sündmuskoha ülevaatus, protokoll - seadme vaatlus, akt seadme olukorra kohta VIII. Tööõnnetus (TÕ) - asjaoluliste seletuskirjad Töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus: 2. koostab raporti kümne päeva jooksul -tööandja antud tööülesandeid täites 3. väljastab raporti 3 päeva jooksul töötaja või tema esindajale, tööinspektsioonile ja kindlustusametile. - tööandja loal tehtaval tööl
oskused, siis pöördu ettevõtte esmaabiandja poole. Kui on toimunud nähtavalt raske õnnetus, siis helista kohe hädaabinumbrile 112. 2. Kui inimene on kontaktivõimeline ja suudab liikuda toe abil, siis võib ta viia lähima meditsiiniasutuse erakorralise meditsiini osakonda ka oma transpordiga. Kindlasti tuleb raviarsti teavitada, et toimus tööõnnetus. 3. Tööõnnetuse toimumise järgselt tuleb asjaosaliselt ja pealtnägijatelt võtta seletuskirjad, jäädvustada sündmuskoht skeemide või fotode abil ning viia läbi muud tööõnnetuse uurimise toimingud, mille lõppedes täidetakse tööõnnetuse raport. 4. Surmaga lõppenud tööõnnetuse puhul tuleb õnnetuskoht säilitada puutumatuna ja kutsuda kohe politsei. 13 TÖÖÕNNETUSED ERINEVATES RIIKIDES JA REGIOONIDES Põhjuseks, miks tööõnnetused on muutunud väga oluliseks probleemiks, on seotud
„Liivimaa Lutheri usu maakoolide säädus“, „Maakoolide õpetuse plaanidega“, „Koolipidamise seadus Eestimaa Ewangeliumi Luteruse usu maakoolides“ - neil oli juba õppekava sarnane struktuur, kus sätestati: hariduse üldeesmärgid aineõpetuse eesmärgid ainesisu loendid õppetöö korraldamise juhised õpetajatele Üldhariduse õppekavad Eesti Vabariigis 1919 – Avalikkude rahvakoolide tunnikava ja õppekavad. 1928 – Algkooli sihid ja ülesanded; õppekavad; seletuskirjad õppekavadele. 1937 – Algkooli õppekavad; algkooli sihid ja ülesanded; õppekavad 1938 – Algkooli, keskkooli, gümnaasiumi õppekavad 1940 – Algkooli õppekavad Nõukogude Eesti programmid: Aineprogrammid ka lasteaedadele Tunnijaotusplaanid Programmid olid ühesugused kogu NSVL-s Eesti NSV-s õnnestus siiski üht-teist „kohandada“, eriti Ferdinand Eiseni haridusministriks oleku ajal. Hilda Taba, Johannes Käis Õppekavad taasiseseisvunud Eestis
jooksul alates tööõnnetuse toimumisest arvates o sündmuskoha vaatlus (fotod, skeemid, plaanid jms) ja vaatlusprotokolli koostamine (lisadena vaatluse käigus kogutud tõendid) o töötaja töökoha ja kasutatud töövahendi vastavus töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele o seadme ülevaatus (akt tehn. seisukorra kohta) o seletuskirjad isikutelt, kellel on andmeid õnnetuses tähtsust omavate asjaolude kohta ja kes on võimelised andma nende kohta ütlusi ( Seletus) o antud tööks juhendamine (juhendid, juhendamiste läbiviimine ja registreerimine, töösuhet tõendavate dokumentide koopiad) · koostab raporti neljas eksemplaris paberkandjal või sellega võrdsustatud elektroonilisel kujul (http://www.ti.ee ---info---2.2 tööõnnetuse raport) · väljastab raporti
MAKSUNDUSE LOENGUMATERJAL II OSA Koostas: VIKTOR ARHIPOV TALLINN 2014 1 MAKSUKORRALDUSE SEADUS Maksuõigus koosneb normidest, mis reguleerivad riiklike ja kohalike maksude kehtestamist, määramist ja sissenõudmist. Maksuõigus kuulub avaliku õiguse hulka. Tegemist on haldusõiguse ühe osaga. Seetõttu rakendatakse maksuõiguses kõiki haldusõiguse ja –menetluse üldpõhimõtteid. Maksuõigussuhtest tekivad peamiselt rahalised nõuded ja kohustused. Mitterahalistel kohustustel on vaid abistav iseloom ja need kohustused peavad tagama rahaliste kohustuste õige suuruse kindlaksmääramise. Selle poolest sarnaneb maksuõigus võlaõigusega ning seetõttu võib maksuõiguse normide hulgast leida näiteks nõuete aegumist, tasaarvestusi, kohustuste ülemineku, solidaarse vastutuse jt. sätteid. Maksumenetlus algab enamikul juhtudel maksuhalduri algatusel ning lõpeb maksumaksjat koormava kohustusega. Maksumenetluses on korduvaid tüüpmene...
· hariduse üldeesmärgid · aineõpetuse eesmärgid · ainesisu loendid · õppetöö korraldamise juhatused õpetajale Üldhariduse õppekavad Eesti Vabariigis · 1919- Avalikkude rahvakoolide tunnikava ja õppekavad (kokku 28 lk) Nt:kodulugu Siga- tuhnija ja kõige sööja... Kana- siblijalg. Part- elav lootsik veel. Tui- teraotsija · 1928- Algkooli õppekavad - algkooli sihis ja ülesanded - õppekavad(õppesisu) - seletuskirjad õppekavadele(õppeviis, metoodika) · 1937- Algkooli õppekavad(algkooli sihid ja ülesanded, õppekavad) · 1938- algkoli keskkooli gümnaasiumi õppekavad(lähtusid esimestest · 1940- algkooli õppekavad ("kiirreageering" lähtuvalt ajastu vaimust) nt. Noortesse tuleb sisendada teadvust, et ühiskondlik sotsialistlik vara on püha ja puutumatu. Nõukogude Eesti programmid · Aineprogrammid (ka lasteaiale) · Tunnijaotusplaanid (muutusid sageli)
8) koreograafiateosed ja pantomiimid; 9) audiovisuaalsed teosed (§ 33); 10) [kehtetu - RT I 1999, 97, 859 - jõust. 06.01.2000] 11) maalikunstiteosed, graafikateosed, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid; 12) lavastused ja lavakujunduslikud teosed; 13) skulptuuriteosed; 14) arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed plastikateosed (mudelid, maketid jm), arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), linnaehitusansamblid ja kompleksid; 15) tarbekunstiteosed; 16) disaini- ja moekunstiteosed; 17) fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid; 18) kartograafiateosed (topograafilised, geograafilised, geoloogilised jt kaardid, atlased, maketid); 19) õigusaktide projektid;
Kui terve eelnõu välja hääletada, siis ei kehti see kellegi osas. Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kontroll – art 12, parlamendid võivad kontrollida, kas mõni eelnõu on aluspõhimõtetega kooskõlas. Proprotsionaalsuse PM – liidu meetme sisu ja vorm ei tohi minna vajalikkuse saavutamisest kaugemale. Art 5(3) ja 5(4). Subsidiaarsuskaebuse esitamine Euroopa Kohtusse – kontrollib ex post, kas argumendid on põhjendatud või mitte. Lissaboni leppe järgselt peaksid eelnõu seletuskirjad olema väga põhjalikult põhjendatud. Kolmas seminar: finantskuritegude kriminaliseerimine Principle of Effectiveness – tõhususe printsiip – Eli antavad aktid peavad olema tõhusad. Mitsilegas – tõhusa koostöö/tõhusa liidu õiguse elluviimise kohustus nõuab kriminaliseerimist. Teatud juhtudel tuleb just hoiduda kriminaliseerimisest, et ellu viia liidu õigust. Art 83(2).
libretod Autoriõigused 6. Draama- ja muusikalised draamateosed 7. Muusikateosed 8. Koreograafiateosed ja pantomiimid 9. Audiovisuaalsed teosed 10. Maalid, graafika, trükised, joonistused, illustratsioonid 31 5.05.2016 Autoriõigused 11. Lavastused ja lavakujundused 12. Skulptuurid 13. Arhitektuurne graafika, projektide seletuskirjad, arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed 14. Tarbekunstiteosed 15. Disaini- moekunstiteosed Autoriõigused 16. Fotograafiateosed, slaidid ja slaidifilmid 17. Kartograafiateosed 18. Õigusaktide projektid 19. Standardid ja standardite kavandid 20. Arvamused, retsensioonid, eksperthinnangud Autoriõigused 21. Tuletatud teosed 22. Teoste ja informatsiooni kogumikud 23. Muud teosed Teose kaitstust eeldatakse. Tõendamiskohustus lasub kaitstuse
ebahügieeniline olukord jne). Sel teel võib selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja pannud tõlgendatavasse normi, s.t milline oli nt seadusandja kavatsus, millised olid tema eesmärgid normi loomisel. Ajalooline tõlgendamine annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru selle looja, mis oli tema tahe selle normi loomisel. Allikaks on nt parlamendi aruteludest säilinud stenogrammid, seletuskirjad, koosolekute protokollid, juriidilise sisuga tolleaegsed artiklid normi kohta, n.n tolleaegse eliidi tolleaegsed arvamused normi kohta jne. 4. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine ehk eesmärgist lähtuv tõlgendamine on samuti nagu ajalooline tõlgendaminegi subjektiivne, lähtub normi eesmärgist. Aluseks on kehtiv õigus ja väärtussüsteem.
riskitase. 3)Tellija kulutused maksumuse kontrollile on täiendavat või saamata jäävat tulu. b) Teostatavusuuring. dokumentide kogumit ehitise perspektiivset mudelit Projekteerimis-ehitustööettevõtu skeem. väiksemad. 4)Ehitusettevõtjal risk ja potentsiaalne kasum on 27. Peatöövõtu eelised ja puudused tellija seisukohast . (joonised, spetsifikatsioonid, seletuskirjad, eelarved jm). Selles Omanik Nõunik et tagada min ehitusmaksumus. 2.Tegelike kulude katmisel Fikseeritud hinnaga tööettevõtt. Eelised omaniku poolt tähenduses on projekt ehitusliku investeerimise projekti kui Projekteerimis-ehitusettevõtja põhinev hind
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond SISEAUDIT JA SISEKONTROLL Loengukonspekt Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISEAUDITI VAJADUSE TEKE................................................................................3 2. TERMINOLOOGIA................................................................................................ 6 3. SISEKONTROLLISÜSTEEMI KOMPONENDID..........................................................8 4. RAHVUSVAHELINE JA EESTI SISEAUDIITORITE ÜHING.......................................11 5. SISEKONTROLLI TERMINITE SELETUSI...............................................................13 6. SISEKONTROLLISTANDARDID............................................................................15 7. SISEAUDIT........................................................................................................ 17 8. SISEAUDITI STANDARDID..............................
Tõlgendamise abil väljendatakse normi mõtet täpsemalt ja selgemalt, kui seda on tehtud normis eneses, kasutades teisi lausekonstruktsioone. 8.2 Tõlgendamise viisid - Grammatiline tõlgendamine (normi tõlgendamine lähtudes eelkõige keele reeglitest.). Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine (normi mõte selgub alles koostoimes teiste samas õigusaktis sisalduvate normidega). Ajalooline tõlgendamine (Allikaks on nt parlamendi aruteludest säilinud stenogrammid, seletuskirjad, koosolekute protokollid, juriidilise sisuga tolleaegsed artiklid normi kohta, n.n tolleaegse eliidi tolleaegsed arvamused normi kohta jne.) Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine (Tõlgendaja esitab siin küsimuse: millist eesmärki teenib norm, mis on selle mõte.) 8.3 Lüngad õiguses ja nende ületamine - Igas õiguskorras esineb lünki, st seadusandja on jätnud midagi reguleerimata ja me ei leia teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid õigusnorme. Sellisel juhul võib
Mõiste projekt kaks tähendust kontekstis ehituskorraldusega. Esiteks tähendab projekt kõiki tegevusi ehitise elutsükli jooksul. Projektil on selgelt fikseeritud algus ja lõpp, eesmärk ja tulemuse hindamise kriteerium. Projekti realiseerimiseks tuleb sooritada hulk omavahel keerulistes seostes tegevusi. Projekti edukas elluviimine eeldab plaanimist. Teiseks tähendab projekt ehitise püstitamiseks vajalike dokumentide kogumit ehitise perspektiivset mudelit (joonised, spetsifikatsioonid, seletuskirjad, eelarved jm). Selles tähenduses on projekt ehitusliku investeerimise projekti kui laiema mõiste ühe faasi tulemus (produkt). 2.Loetlege töövõtukorralduse viisi valiku kriteeriumid . Oluline on tasakaalustada kolm tähtsamat kriteeriumi: 1)kulud (tavaliselt kõige määravaim faktor; tellija on huvitatud nii kulude taseme minimeerimisest kui ka kokkulepitud hinna kindlusest); 2)kvaliteet (tähendab toote vastavust nõuetele); 3)kestus (siin on kaks erinevat eesmärki: 1
SISEKONTROLL JA AUDIT Õppevahend Koostaja: Viktor Arhipov TALLINN, 2018 SISEAUDITI VAJADUS JA TEKE Siseauditi valdkond on tekkinud 1940. aastatel ja see on seotud majanduse kiireneva arenguga, tegevuse laienemisega ning geograafilise haarde suurenemisega. Üha enam tekib suurettevõtteid, mis võivad omada erinevaid struktuurüksusi. Probleemseks muutub olukord siis, kui ettevõte on geograafiliselt väga ulatuslik ning ettevõtte omanikel ja tegevjuhtidel on raske jälgida majandustegevust kõikides üksustes. Omanikel on probleeme, et saada ülevaadet kuidas kasutatakse nende vara. Ettevõtete laienemine ongi peamine põhjus siseauditi tekkimisel. Eestis on seni pööratud tähelepanu peamiselt avaliku sektori siseauditile. Mõte oli järgmine oldi seisukohal, et erasektoris siseauditit ei ole tarvis, sest erasektori tegevust kontrollib turg. See tähendab, kui mingi ettevõte tegutseb halvasti, siis turg ei võta seda lihtsalt...
Eesmärki tohi segamini ajada mõttega – mõtet saab eesmärgi kaudu tuvastada. Seadsuse eesmärgist tuleneva ehk teleoloogilise tõlgendamise sisuks on kaasa aidata konkreetse normi või kogu seaduse eesmärgi paremale saavutamisele. Seda aitab teha kaks teooriat: a. Subjektiivne – otsib seaduseandja eesmärki, st mida taheti seadusega tema vastuvõtmise hetkel saavutada (abiks eelnõud, seletuskirjad, protokollid, stenogrammid jne). Puuduseks „seadusendja“ mõiste ebamäärasus, tegelike eesmärkide varjamine, ettenägematud muutuvad olud, vastuvõetavad reeglid ei pruugi eesmärki toetada. b. Objektiivne – seaduse tekstist on võimalik välja lugeda mingi ideaalne seaduse eesmärk. Sisulised põhjused on teleoloogilise tõlgendamise kõige abstraktsem tase.
ebahügieeniline olukord jne). 3. Ajalooline tõlgendamine Sel teel võib selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja pannud tõlgendatavasse normi, s.t milline oli nt seadusandja kavatsus, millised olid tema eesmärgid normi loomisel. Ajalooline tõlgendamine annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru selle looja, mis oli tema tahe selle normi loomisel. Allikaks on nt parlamendi aruteludest säilinud stenogrammid, seletuskirjad, koosolekute protokollid, juriidilise sisuga tolleaegsed artiklid normi kohta, n.n tolleaegse eliidi tolleaegsed arvamused normi kohta jne. 4. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine ehk eesmärgist lähtuv tõlgendamine on samuti nagu ajalooline tõlgendaminegi subjektiivne, lähtub normi eesmärgist. Aluseks on kehtiv õigus ja väärtussüsteem. Tõlgendaja esitab siin küsimuse: millist eesmärki teenib norm, mis on selle mõte.
Õiguse alused MÕISTED PÄHE ÕPPIMISEKS! ÕIGUSE OLEMUSEST Õigus on ühiskonna juhtimise vahend raha jaotamise (riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarve) kõrval. Õiguskord on teatud mängureeglite kogum, seaduste täitmine on selle mängu põhireegel. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm. õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Kirja pandud (ius scriptum) , kehtestatud ettenähtud menetluses pädeva riigi- või kohaliku omavalitsuse organi poolt, nende täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigusnormid on kirja pandud ja ettenähtud korras avaliku võimu (Riigikogu, Valitsus, minister, valla-...
3. Ajalooline tõlgendamine Ajalooline tõlgendamine on subjektiivne tõlgendusteooria. Sel teel võib selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja pannud tõlgendatavasse normi, s.t milline oli nt seadusandja kavatsus, millised olid tema eesmärgid normi loomisel. Ajalooline tõlgendamine annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru selle looja, mis oli tema tahe selle normi loomisel. Allikaks on nt parlamendi aruteludest säilinud stenogrammid, seletuskirjad, koosolekute protokollid, juriidilise sisuga tolleaegsed artiklid normi kohta. 4. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine ehk eesmärgist lähtuv tõlgendamine on samuti nagu ajalooline tõlgendaminegi subjektiivne, lähtub normi eesmärgist. Aluseks on kehtiv õigus ja väärtussüsteem. 10. Lüngad õiguses. Õigusakti analoogia. Õiguse analoogia. Lüngad õiguses
A. Kiris; A. Kukrus; P. Nuuma; E. Oidermaa. Õigusõpetus. Õpik. 3. täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. Koostaja A. Kiris. Kirjastus "Külim", 2012. (403 lk) R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. 2. täiendatud trükk. JUURA, ÕIGUSTEABE AS. Tallinn, 2004. (242 lk) Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri. RT I, 29.12.2011, 228, jõustunud 01.01.2012. Õppejõu poolt kursuse käigus nimetatavad õigusaktid, nende eelnõude seletuskirjad ja muud allikad ning asenduskirjanduseks (mis on ühtlasi soovitatav täiendava kirjandusena): A. Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn 1996. A. Aarnio. Reason and Authority. Dartmouth Publishing Company, Ashgate Publishing Company, Aldershot/Brookfield/Singapore/Sydney, 1997. Nagu on viidatud Rosentau, 2004. T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, S. Land, V. Olle, P. Roosmaa. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengukonspekt
Lk 5. teine pool Tööpakkumise määrav lisa: -eh. pl üldised org. põhimõtted -üld määratlused -pakkumiskutse -tellija töömahtude loetelu -ehituse seletuskiri alg.dok tutvumise järjekord. Ehituse seletuskiri ja joonised: proj. koostatud tehniline projektdokument, määratletakse töö lõpptulemused, kasutatavad materjalid, konstruktsioonid, kvaliteedinõuded. Töömeetodeid puudutavad nõuded ja määrused, mis määravad kvaliteedi. Eritöödel on eraldi seletuskirjad. Joonised- üksikutel tootel põhineva eelarve koostamine eeldab, et projekt on kirjeldatakse ühemõtteliste tööde lõikes. Nõutakse põhiliste plaanide ja lõigete olemasolu ja seletuskirja. Eraldi lahendused nt. vundamenti kohta. Eeskirja alusel koostatava eelarve korral arvutused kogemuste ja oletuste järgi. Joonised: 1)arhitektuursed (generaalplaan 1:500, plaanid-lõiked) 2)konstruktiivsed(vundamendijoonised kaevetöödele, lõikamistöödele, lõiked vahelagedest)
7) muusikateosed tekstiga ja ilma tekstita; 8) koreograafiateosed ja pantomiimid; 9) audiovisuaalsed teosed (§ 33); 10) [kehtetu RT I 1999, 97, 859 jõust. 6.01.2000] 11) maalikunstiteosed, graafikateosed, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid; 12) lavastused ja lavakujunduslikud teosed; 13) skulptuuriteosed; 14) arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed plastikateosed (mudelid, maketid jm), arhitektuuri ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), linnaehitusansamblid ja kompleksid; 15) tarbekunstiteosed; 16) disaini ja moekunstiteosed; 17) fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid; 18) kartograafiateosed (topograafilised, geograafilised, geoloogilised jt kaardid, atlased, maketid);
3. Ajalooline tõlgendamine Ajalooline tõlgendamine on subjektiivne tõlgendusteooria. Sel teel võib selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja pannud tõlgendatavasse normi, s.t milline oli nt seadusandja kavatsus, millised olid tema eesmärgid normi loomisel. Ajalooline tõlgendamine annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru selle looja, mis oli tema tahe selle normi loomisel. Allikaks on nt parlamendi aruteludest säilinud stenogrammid, seletuskirjad, koosolekute protokollid, juriidilise sisuga tolleaegsed artiklid normi kohta, n.n tolleaegse eliidi tolleaegsed arvamused normi kohta jne. 4. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine ehk eesmärgist lähtuv tõlgendamine on samuti nagu ajalooline tõlgendaminegi subjektiivne, lähtub normi eesmärgist. Aluseks on kehtiv õigus ja väärtussüsteem. Tõlgendaja esitab siin küsimuse: millist eesmärki teenib norm, mis on selle mõte.
IX). Harju rüütel Dietrich Vietinghof tõendas, et Liivimaa on ilma paavstita ja keisrita vallatud ja et nendest siin maal vähe räägitakse (U. B. V, 2709). Kirjades paavstile (või kuningale), kus ennast kaitsta tuli või oma soovide teostust paluti, püüti üldiselt aga näidata ja tõendada, nagu oleks ristiusu püsimine ning levimine ja vastristitute hea käekäik neile südameasjaks, vastaseid aga just nende asjade vastu eksimises süüdistades, nagu seda maaisandate kaebe- ja seletuskirjad paavstile selgesti näitavad. Ka vasallid hakkasid värssi sarnaseid silmakirjalisi kõnekäändusid tarvitama, näit. kirjas Taani kuningale Kristof I-le a. 1259 seletavad nad, et nad piiskopiga on sünodaalmaksu asjus kokku leppinud ja paluvad selle kokkuleppe kinnitada, ühtlasi öeldes, et nad sellega on tahtnud iseäranis silmas pidada ,,maa kasu ja vastristitute soodustust (utilitati terrae et commodo neophitorum intendentes)", kuna nad tegelikult ometigi selle kõnesoleva sünodaalmaksu
teosed); 5) stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid, libretod; 6) draama ja muusikalised draamateosed; 7) muusikateosed tekstiga ja ilma tekstita; 8) koreograafiateosed ja pantomiimid; 9) audiovisuaalsed teosed; 10) maalikunstiteosed, graafikateosed, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid; 11) lavastused ja lavakujunduslikud teosed; 12) skulptuuriteosed; 13) arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed plastikateosed (mudelid, maketid jm), arhitektuuri ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), linnaehitusansamblid ja kompleksid; 14) tarbekunstiteosed; 15) disaini ja moekunstiteosed; 16) fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid; 17) kartograafiateosed (topograafilised, geograafilised, geoloogilised jt kaardid, atlased, maketid); 18) õigusaktide projektid;
asjassepuutuvaid õigusakte, mitte ainult seda, mida tõlgendatakse. Seaduses defineeritud mõistele võib olla tehtud täpsustusi ja kitsendusi mitmetes teistes seadustes; Ajalooline tõlgendamine selgitab välja õigusakti väljaandmise ajal valitsenud ning õigusakti loomiseni viinud tingimused, olukorrad ja põhjused. Siin saab kasutada õigusakti ettevalmistusmaterjale (nn travaux preparatoires, näiteks seaduseelnõude seletuskirjad, parlamendiarutelude stenogrammid); Teleoloogiline tõlgendamine püüab õigusakti mõtet tuvastada selle vastuvõtmise eesmärgi ja autorite kavatsuste kaudu. Siin kasutatakse ühe allikane õigusakti preambulit 43. 363. Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? Subsumeerimine on õiguse rakendamine tegelikult toimunud eluliste asjaolude suhtes. Seega kujutab subsumeerimise algusfaas endast mitte õigusliku hinnangu andmist, vaid juriidilist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
