Pigem ei .ee/index.php? taga? Kas seda soovitata kasutada. leht=8&id=264 soovitatakse kasutada? 4) Kas õige on e-resident http://keeleabi.eki kirjutada E-resident .ee/?leht=9 või e-resident? 5) Kumb on õige, Institutsiooniline. kn.eki.ee kas institutsiooniline Võõrsõnale võib liita omakeelse liite, aga või vastupidi mitte. institutsionaalne? Miks? 6) Mis oleks parem "tundliku teabe salajasuse tagamine on kn.eki.ee variant lausest ametnikes kinni. " ,,Sensitiivse info konfidentsiaalsuse hoidmine on ametnikes kinni"?
kasutada? ei soovitata. 4) Kas õige on Õige on kirjutada e- Keelenõuanne, ÕSi uued sõnad kirjutada E-resident resident. Suure https://keeleabi.eki.ee/?leht=9 või e-resident? algustähega kirjutatakse see vaid lause alguses. 5) Kumb on õige, Eesti keelele omasem on Keeleküsimuste arhiiv kas institutsiooniline. http://eurokeelehoole.eki.ee/index.p institutsiooniline Institutsionaalne võib olla hp? või tekkinud inglise keele p=11&cat=&word=institutsionaaln institutsionaalne? mõjul (institutional). e Miks? Omasõnadele ei tohiks lisada võõrkeelseid liiteid. 6) Mis oleks parem ,,Sensitiivse info Ametniku soovitussõnastik
võrdsete isikute vahel hõlmates peamiste valdkondadena asjaõigust, pärimisõigust, perekonnaõigust, võlaõigust ning üldist osa.Tsiviilõigus on kodifitseeritud osa eraõiguses. Reeglid, mis kõigi valdkondade normidel on ühised: üldpõhimõtted, isikute kohta normid, tehingute üldnormid. Ajaloos eristatakse peamiselt kahte tsiviilõiguse süsteemi (ainult seal, kus kodifitseeritud M- E!): · Institutsiooniline süsteem normid jaotatakse (lähtutakse nn institutsioonidest): isikud, asjad, hagid (siin tähenduses ,,omandamise viis"); suunatud varaliste suhete reguleerimisele. Varalised suhted on kahte tüüpi: - O-X omanik-kõik mitteomanikud (kellel samuti on kohustused, nt mitte varastada midagi sellelt omanikult) - O-K omanik kindel isik (asjade üleminekul)
Rooma õigust võib käsitleda: • Ajalooliselt. Vaadeldakse õigusinstituute nende ajaloolise kujunemise käigus või ainult mõne konkreetse õigusinstituudi arenemisteed • Dogmaatiliselt. Vaadeltakse Rooma õigust nii nagu ta kehtis teataval ajaperioodil. a. Klassikaline Rooma eraõigus. Seda käsitlust ei esine sageli. i. Justinianuse asgset Rooma õigust. Esineb rohkem ii. Kaasaegne Rooma õigus. Süsteemide hulgas on kaks tuntumat: • Institutsiooniline süsteem. Saanud oma nim kui ka sisu Rooma õigusest. Kogu õigus, mida kasutame, käib kas isikute asjade või hagide kohta. Siit ka kogu eraõiguse instituutide järjestus: isikutesse puutuv õigus; asjadega seotud õigussuhtes; hagid-õiguse kaitse.Sobib ajaloolise käsitluse jaoks • Pandektiline süsteem. Nime saanud Rooma õigusest. Esimesena võttis tarvidusele saksa õigusteadlane Gustav hugo, Järgmisena kasutas seda Georg Arnold Heise-sp nim seda ka Hugo-Heise süsteemiks
teostavate riigiasutuste ( nt riiklik järelvalve) vahel. Tsiviilõiguse üldosa Tsiviilõigus Tsiviilõiguse mõiste tuleneb Rooma õigusest ius civile. Tsiviilõigus on eraõiguse üks kõige kesksem ja mahukam osa. Tsiviilõigus objektiivses tähenduses on eelkõige tsiviilõigusnormide kogum. Et mõista, mida need normid endast kujutavad, tuleks kõigepealt vaadelda tsiviilõiguse süsteemi. Ajalooliselt eristatakse kaht tsiviilõigusnormide süsteemi: 1)institutsiooniline süsteem 2) pandektiline süsteem Tsiviilõiguse mõiste subjektiivses tähenduses õiguslikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt. Nt omanikul on õigus oma asja vallata, kasutada, kuidas soov on. Tsiviilõiguses subjektiivses tähenduses on käitumine riiklikult tagatud. Tsiviilõigusest võib rääkida kui õppedistsiplinist või teadusharust. Tsiviilõiguse rakendamine Kohaldamine või elluviimine teiste sõnadega
Assotsiatsiooniline Loodud 2003. aastal koondades asutusi, ettevõtteid, huvirühm organisatsioone. Üritavad luua lahendusi küsimustele, kuidas keskkonna säästlikumalt toota/tarbida ja leida lahendusi keskkonna Näide: Eesti probleemidele. Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon Mitteassotsiatsiooniline Lai elanikkonna rühm, kes esindavad oma huve. huvirühm Näide: kirik, ülikool Institutsiooniline huvirühm Kindlapiirilised, esindavad kindlat ideoloogiat. Eesmärgiks pääseda võimule. Näide: Reformierakond Anomaalne huvirühm Juhuslik või spontaalne sissetung poliitilisse süsteemia, antud juhul mõrvana. Näide: Anders Behring Breivik 6. Too näiteid erinevatest surverühmadest ja sellest, kuidas nad poliitikat mõjutada on üritanud.
Mongoolia, Pakistan ja ASEANi sekretariaat. Kõnealune otsus tähendab, et ASEM toob nüüd ühele foorumile kokku Edela-, Loode-, Lõuna-Aasia ning laienenud ELi riigid ja ASEANi sekretariaadi ning Euroopa Komisjoni. Foorum koosneb 45 partnerist ja hõlmab ligikaudu 60% maailma rahvastikust. AEMM (ASEANi ja ELi ministrite kohtumine), mille raames välisministrid kogunevad igal teisel aastal alates 1978. aastast, on kõrgeim institutsiooniline tasand, mis annab strateegilisi suuniseid poliitilise dialoogi edusammude järelevalveks. Pärast AEMMi edasilükkamist Birma/Myanmari probleemi tõttu võeti AEMMi kohtumisel Laoses 2000. aasta detsembris vastu ühisdeklaratsioon, milles nõutakse läbirääkimiste kiiret taasalustamist Yangonis Birma sõjaväehunta ja demokraatliku vastasrinde vahel. Deklaratsioonis toetatakse ka rahvusvahelise üldsuse ja Indoneesia ühiseid pingutusi Ida-
heterogeensus. Erinevad üksteisest filosoofilise stiili poolest. Kiiresti on saabumas aeg, mil pole enam kasulik vastandada neid kahte traditsiooni tervikuna. Mõlema traditsiooni sisemised lahknevused on lihtsalt liialt ilmsed ja taustalt liialt keerukad. Descartes on kaasaegse filosoofia isa. Descartes võib olla tähtis tegelane filosoofia ajaloos, kuid tema huvipakkuvus seisneb rohkem tema vigade parandamises kui tema meetodi või doktriinide taaselustamises. Institutsiooniline jaotus kontinentaalse ja analüütilise vahel on tõsiasi, ja seda tõendab analüütilise koolituse saanud filosoofide ülekaal ingliskeelsetes filosoofiaosakondades – ülevõim, mis on püüdnud aja jooksul ühemõtteliselt kindlaks määrata seda, mida tähendab teha filosoofiat. Seda kinnitab ka kahtlemata Timesi kiri. Kuidas jõuab meie mõtlemisse fakt kahest vastandlikust traditsioonist? Tegu võib olla ainult kahe
Avaliku sektori ökonoomika kordamisküsimused eksamiks 1. Riigirahanduse funktsioonid: 1. Allokatsioonifunktsioon · Allokatsiooni funktsiooni raames peab fiskaalpoliitika tagama avalike kaupade tootmise, millega turg (eraettevõtlus) toime ei tule. · Selle protsessi käigus jaguneb ühiskonna ressursside kasutus era-ja avalike kaupade vahel. · Kujuneb avaliku sektori institutsiooniline struktuur ja tegevuse maht. 2. Jaotusfunktsioon · Jaotusfunktsiooni raames peab fiskaalpoliitika võimaldama niisuguste sissetulekute ja vara jaotuse tekkimist, mis vastaks selle riigi kodanike enamuse arusaamadele õigest ja õiglasest rikkuse ümberjaotamisest ühiskonnas. 3. Majanduse stabiliseerimisfunktsioon · Stabiliseerimisfunktsiooni raames peab fiskaalpoliitika kaasa aitama tööhõive
Kõik varased hõimuühiskonnad. Suletud ühiskondi iseloomustab Popperi järgi indiviide tasa-lülitav kollektivism, ühiskonnaelu suletus kriitikale ja sellest tulenevalt tema staatilisus kus ei saa osutada ühiskonna puudustele, seal on ka nende puuduste kõrvaldamine raskendatud ja ühis-konna areng pidurdatud. Kuidas seletab Popper totalitaarsete ühiskonnakordade teket enda kaasajal? Kui ühiskond muutub avatuks, teadvustub kriitilise debati kaudu selle institutsiooniline ebatäiuslikkus ja sellest tulenev tegevusvõimaluste piiratus ja paratamatud isiklikud kannatused. Vabade ja ratsionaalsete indiviididena tuleks avatud ühiskondade liikmetel võtta endale isiklik vastutus nende ebatäiuslikkuste kõrvaldamise eest. Reaktsioonina sellele võib tekkida püüe pöörata ühiskonna areng tagasi totalitaarsesse kollektivismi, kus pole küll isikuvabadusi, kuid pole samas ka isiklikku vastutust olukorra parandamise ees
Toodang- nii tooted kui teenused Vahetoodang- toodang mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikus tarbimises Lõpptoodang- kasutatakse lõpptarbimiseks, suurendamiseks või ekspordiks Riigi majandusterritoorium- riigi poolt hallatav territoorium kus isikud, kaubad, kapital võivad vabalt liikuda. Siia kuuluvad ka õhuruum, territoriaalveed , rahvusvahelistes vetes asuv mandrilava, riigi territoriaalsed enklaavid ( saatkonnad, konsulaadid, sõjaväebaasid, teaduskeskused ) Riigi resident- institutsiooniline üksus , kelle majandushuvide keskus on seotud riigi majandusterritooriumiga ühe aasta või pikema aja jooksul. Nt ettevõte osaleb riigi maj.territooriumil majandustegevuses aasta või pikema perioodi jooksul Makroökonoomika tähtsaimad agregaatnäitajad: SKP- antud riigis teatud ajaperioodi jooksul valminud lõpptoodangu kogusumma rahalises väljenduses, sõltumata kes on sellise toodangu valmistamisel kasutatud tootmistegurite omanik.
Kordamine 1. Mis on ühiskond? Selgitage oma sõnadega. Ühiskond on kollektiivsel indentiteedil põhinev inimsuhtlus. 2. Millised on ühiskonna sektorid ja tooge igaühe kohta institutsiooniline näide. 1) VALITSEMINE: Vabariigi Presidendi Kantselei; Harju maavalitsus 2) KODANIKUÜHISKOND: Eesti Ajalooõpetajate Selts; SA Pärnu Haigla 3) RIIGIETTEVÕTLUS: Eesti Energia, Eesti Pank 4) ERAETTEVÕTLUS: Nordea Pank, Kirjastus Avita 3. Kas ühiskond moodustab riigi või riik ühiskonna? Põhjendage vastust. Ühiskond moodustab riigi. Riik on ühiskonna üks võimalikest vormidest. Riik võib alati ammenduda, muutuda või isegi kaduda. 4
mõningad soodustused ja kohati sobivamad regulatsioonid; linnadega võrreldes suhteliselt kõrgem loodus- ja kultuurikeskkond ja vaba aja veetmise võimalused; kõrge elukvaliteet, sh seotuna maakultuuriga, suhteline stressi, kuritegevuse ja ülekoormatuse puudumine; maa, kinnisvara, teenuste jms hinna ja kvaliteedi suhe. Piiravad tegurid: ettevõtete organisatsioonilised ja ettevõtlus-alased võimed; madal kohalik ostuvõime; vähene turustusvõime ja võrgustikud; madal avaliku sektori institutsiooniline võimekus; nõrk kohalik teenindus; taristused (transport, side jne); väike kriitiline mass. Klastrid ja võrgustikud. Klastrid Võrgustikud Avatud osalus/liikmelisus Piiratud liikmelisus Meelitavad ligi regiooni Spetsialiseeritud firmadele ligipääs spetsialiseeritud teenuseid madalamate kuludega Põhineb sotsiaalsetel väärtustel, mis Põhineb kokkulepetel tugevdavad usaldust ja vastastikuseid
teised riigi poolt seadusega loodud avalik-õiguslikud juriidilised isikud (avalik- õiguslikud personaalkorporatsioonid (nt. Advokatuur, Notarite Koda); avalik- õiguslikud sihtasutused (nt. Kultruurkapital); avalik-õiguslikud juriidilisest isikust asutused (nt. Rahvusraamatukogu) eraõiguslikud halduse kandajd (nt. notar) 45. Tsiviilõiguse süsteem. ajalooliselt eristatakse kahte peamist tsiviilõiguse süsteemi (tsiviilõiguse normide omavaheline paiknemine): institutsiooniline süsteem ja pandektiline süsteem. 46. Füüsilised isikud. Inimesed õigussubjektidena 47. Füüsiliste isikute õigusvõime, teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal inimesel on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Füüsilise isiku teovõime on võime teha kehtivaid tehinguid. 48. Juriidilised isikud, liigid
Näide: (sealhulgas Internetis) kommentaaridega, allkirjade andmine ja kogumine, osalemine meeleavaldustel, suhtlemine mõne ametkonnaga selleks, et mõne üldisema ühiskondliku probleemi lahendamisel kaasa aidata. Vabatahtlik tegevus ja annetamine on ka kodanikuühiskonna tegevus. Institutsiooniline Institutsioonilised huvirühmad-ülikoolid, sõjavägi, riigiametnikud, huvirühm kirikud jt.Riik teostab avaliku administratsioonide üle järelevalvet, mille eesmärgiks on haldustoimingute kvaliteedi kindlakstegemine ja Näide: vajadusel nende parandamine ning mis kujutab endast erinevate vormide ja institutsioonide ning meetodite kogumit. Siin ei oma tähtsust see, kas
Kui räägitakse riigist või haldusest üldse, siis peetakse eelkõige silmas erinevate organisatsioonide ja subjektide kogusummat, kes esinevad nn. Halduskandjatena, kelle funktsiooniks on haldusülesannete täitmine. Riik(haldus) = erinevate organisatsioonide ja subjektide(haldus kandjate) kogusumma Halduskandjate funktsioon haldusülesannete täitmine. 44. Tsiviilõiguse süsteem. Ajalooliselt eristatakse kahte tsiviilõiguse süsteemi: 1) Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: 1. Isikud (suhete subjektid) 2. Asjad (suhete objektid) 3. Hagid (omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal) Institutsiooniline süsteem on omane romaani õigusperekonnale (Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia) 2) Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks: 1. Üldosa 2. Asjaõigus 3. Perekonnaõigus 4. Pärimisõigus 5. Võlaõigus
Kunsti defineerimatus pole probleem, sest kunsti tuvastamine ei käi definitsiooni järgi ehk teame kuidas kasutada korrektselt sõna „kunst“ (Kennicki kaubalao näide, kus kaupa täis laos suudab inimene ära tuvastada kunstiteose). 3. Kriitika anti-essentsialismile: kunstiteosed ja tavaobjektid on silmaga eristamatud ning et näha kunsti on vaja teadmisi kunstiajaloost/maailmast, kunstilisest atmosfäärist (Danto) 4. Institutsiooniline kunstiteooria: Kunsti ikka on võimalik defineerida (George Dickie) Kunstiteosel on kaks tingimust: on artefakt; mõni isik on kindla institusiooni ehk kunstimaailma toimise nimel kunstiteosele omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. Artefakt ehk inimese poolt tehtud (kas tegemise:võtab-savi-teeb-skulptuuri või omistamise:leiab-kivi-ja- nimetab-kunstiks kaudu) objekt. Hindamisele kandideerimine ehk teatud omaduste (ei pruugi olla esteetilised) presenteerimine,
· ja kõik uued, edaspidi loodavad tulemused 99. Intellektuaalomandi liigid on autoriõigus ja tööstusomand 100. Autoriõigus tekib automaatselt, siis kui kirjalik või suuline teos on loodud. 101. Tööstusomandi tekkimise eeltingimus on objekti registreerimine riiklikus registris. Eestis on selliste riiklike registrite pidaja ja riigi nimel kaitsedokumentide (patent, kaubamärgitunnistus jne) väljaandja Eesti Patendiamet 102. 103. 104. 1. Tsiviilõiguse mõiste (institutsiooniline-,pandektiline süst) 105. Tsiviilõigus jaguneb samuti objektiivseks ja subjektiivseks õiguseks. Tsiviilõigus objektiivses tähenduses on tsiviilõiguse normid ja tavad, mis reguleerivad isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel.Tsiviilõigus subjektiivses tähenduses on isikule kuuluv juriidiliselt tagatud õigustus ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt. 106
Edukas konkureerimine maailmaturul eeldab juhte, kes tunnevad maailmaturu nõudlust, otsivad, kohandavad ja kasutavad uusi tehnoloogiaid, suudavad teostada nende kasutamiseks tehtavate investeeringute tasuvusanalüüsi, oskavad juhtida organisatsiooni muutustes ning on võimelised pidevalt ise õppima ja ettevõttes õppimisprotsessi käivitama. Kuid rahvusvahelisel turul tegutsemise võimekuse kujundamisel on tähtis osa ka valitsussektori suutlikkusel luua selline institutsiooniline raamistik ja avalik infrastruktuur, mis võimaldab ressursse kõige paremini kasutada ja toetab Eesti ettevõtete koha tõusu rahvusvahelises väärtusahelas. Selleks tuleb kiiresti rakendada ettevõtete ümberstruktureerimist toetavate meetmete pakett, mis on suunatud ettevõtete rahvusvahelistumisele, nüüdistehnoloogiatesse investeerimisele, protsessijuhtimise parandamisele ja tööjõu ümberõppele. Sellesse protsessi tuleb kaasata
veetmise võimalused; Kõrge elukvaliteet, sh seotuna maakultuuriga, suhteline stressi, kuritegevuse ja ülekoormatuse puudumine; Maa, kinnisvara, teenuste jms. hinna ja kvaliteedi suhe. Piiravad: Ettevõtete organisatsioonilised ja ettevõtlus-alased võimed; Madal kohalik ostuvõime; Vähene turustusvõime ja võrgustikud; Madal avaliku sektori institutsiooniline võimekus; Nõrk kohalik teenindus; Nõrgad taristud (transport, side jne); Väike kriitiline mass Klastrid ja võrgustikud KLASTRID VÕRGUSTIKUD Avatud osalus/liikmelisus Piiratud liikmelisus Meelitavad ligi regiooni Spetsialiseeritud firmadele ligipääs madalamate kuludega spetsialiseeritud teenuseid Põhineb sotsiaalsetel Põhineb kokkulepetel väärtustel, mis tugevdavad
Kõrge elukvaliteet, sh seotuna maakultuuriga, suhteline stressi, kuritegevuse ja ülekoormatuse puudumine Maa, kinnisvara, teenuste jms. hinna ja kvaliteedi suhe o Piiravad tegurid: Ettevõtete organisatsioonilised ja ettevõtlus-alased võimed Madal kohalik ostuvõime Vähene turustusvõime ja võrgustikud Madal avaliku sektori institutsiooniline võimekus Nõrk kohalik teenindus Nõrgad taristud (transport, side jne) Väike kriitiline mass KLASTRID VÕRGUSTIKUD Avatud osalus/liikmelisus Piiratud liikmelisus Meelitavad ligi regiooni spetsialiseeritud Spetsialiseeritud firmadele ligipääs teenuseid madalamate kuludega
roll on minimaalne. Paradigma põheneb vanade liberaalsele teooriale. Ideede vaba turg. 2. sots. vastutuse paradigma vabaduse positiivne tähendus, eelistatakse kogukondlikku. Kohustused ühiskonna ees. 3. administratiivne paradigma pärineb 19. sajandist, ajakirjaniku professionalne ideaal, eesmärk kasu tuua poliitikumile, mitte massile. 4. kriitiline paradigma piiratud vabadus(riig ühelt poolt ja masendatud massid teiselt poolt). Domineeriva institutsiooniline kontroll(autoritaarne mudel). 5. kultuurilise paradigma universaalne ratsionaalsus ja bürokraatliku efektiivsuse ideaalid, subkultuuride ahistamine. Taude ja tarvete lähenemine. Funktsionalistliku lähenemise mikrotasandi edasiarendus. Auditoorium = reaalsed sots. rühmad. Meedia ei vali auditooriumi. Meedia mõju uurimused : Lazarsfeld ja Stanton telemängude vaatamise tüpoloogiad. Klapper : reaalsusest lahkumine (meedia kasutamine nadu meelelahutus). Uuemad uurimused: rohkem ei
d)Riigisisene piirkondlik (regionaalne) või kohalik (lokaalne) tasand. (nt. Viimsi vallavalitsus) 11.Subjektuse institutsionaalsus? Instituutide abil korrastatakse suhteid inimeste vahel, reguleeritakse nende tegevust ja käitumist, tagatakse ühiskondliku elu stabiilsus ja kord. a)substantsiaalne subjektsus subjekt asub kõrgemal mis tahes institutsioonidest.( Nt. Rahvas kõrgeima riigivõimu kandjana.) b)institutsiooniline subjektsus (nt. Riik, Riigikogu, president, vallavalitsus, TTÜ jne) c)subinstitutsiooniline subjektsus st. Institutsiooni juhtorganit. (nt.Riigikogu juhatus, TTÜ rektor jne) d)mitteinstitutsiooniline subjektsus (nt. Protestimiiting, demostratsioon jne) e)individuaalne subjektsus st. Indiviidi ehk üksikisiku osalus poliitikas (nt. Sõltumatu üksikkandidaat parlamendivalimistel) 12.Subjektsuse legaalsus ja legitiimsus?
Linnadega võrreldes suhteliselt kõrgem loodus- ja kultuurikeskkond ja vaba aja veetmise võimalused; Kõrge elukvaliteet, sh seotuna maakultuuriga, suhteline stressi, kuritegevuse ja ülekoormatuse puudumine; Maa, kinnisvara, teenuste jms. hinna ja kvaliteedi suhe. Piiravad tegurid: · Ettevõtete organisatsioonilised ja ettevõtlus-alased võimed; · Madal kohalik ostuvõime; · Vähene turustusvõime ja võrgustikud; · Madal avaliku sektori institutsiooniline võimekus; · Nõrk kohalik teenindus; · Nõrgad taristud (transport, side jne); · Väike kriitiline mass Klastrid ja võrgustikud Tööhõive struktuurimuutused Eesti maakohtades põhisektorite ja perioodide lõikes: kasvutempod ja osatähtsuste muutused · Põllumajandussektori osatähtsuse ja hõivatute arvu järsk muutus; tootmise kontsentratsioon: · Tööstustööhõive mõõdukas vähenemine; väikeettevõtluse taasteke;
.................................19 V jagu VAIDLUSTE ENNETAMINE JA LAHENDAMINE .........................19 1 Maailma Kaubandusorganisatsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse Eero Ringmäe VI jagu ÜLEMINEKUKORD ......................................................................19 VII jagu INSTITUTSIOONILINE KORRALDUS: LÕPPSÄTTED ..............19 3.4 TRIPS lepingu põhisätted...........................................................................20 3.4.1 Autoriõigus ja kaasnevad õigused.......................................................20 3.4.2 Kaubamärgid........................................................................................21 3.4.3 Tööstusdisainilahendused................................................................... 21 3.4
inimestel on kergem USAs kui mustanahalistel). Amalgeerumine ehk kokkusulamine esineb, kui kõik kultuurid või rassid segunevad ja moodustavad uut tüüpi kultuurid või rassid. Kõige traditsioonilisemaks vormiks on segaabielud. 8. Integratsioonitõkked: eelarvamused, diskrimineerimine, rassism ja genotsiid Kolm suuremat tõket on ühiskonna eelarvamused, vähemuste diskrimineerimine ja ühiskonnas valitsev institutsiooniline rassism. Esimesed kaks on indiviidide reageeringud, kolmas aga ühiskonna struktuurne omadus. Eelarvamus tähendab arvamuse kujundamist ilma eelnevate teadmisteta. Stereotüübid on üleüldistused. Käitumist, mis võib olla omane mõnele grupi liikmele, peetakse omaseks kogu grupile. Nt juudid kavalad, mustad laisad, lõbusad; itaallased impulsiivsed, kirglikud. Stereotüübid säilivad sest on palju ignorantseid inimesi, kes on haritud ühes valdkonnas, kitsarinnalised teises
Liikmesriik ei tohi anda riigiabi (Eesti ei tohtinud aidata Estonian Air´i). Ettevõtted ei tohi moodustada kartelli vm. 9. Mida tähendavad subsidiaarsuse põhimõte? Subsidiaarsuse põhimõtte üldine olemus ja eesmärk on madalama tasandi asutustele teatava sõltumatuse tagamine kõrgema tasandi asutuse suhtes, eriti kohalikele asutustele keskvõimu suhtes. Seega hõlmab see pädevuse jagamist eri juhtimistasandite vahel – see põhimõte on föderaalriikide institutsiooniline alus. Euroopa Liidu raamistikus reguleeritakse subsidiaarsuse põhimõtte abil pädevuse kasutamist valdkondades, kus liidul ei ole ainupädevust. Subsidiaarsuse põhimõte välistab liidu sekkumise, kui liikmesriigid on võimelised reguleerima teatavat valdkonda tõhusalt keskvalitsuse, piirkondlikul või kohalikul tasandil, ning annab liidule õiguse kasutada oma pädevust, kui liikmesriigid ei suuda kavandatud meetme eesmärke piisavalt saavutada ja kui liidu tasandil meetme võtmine
Koodeks, tähistatakse ka C. Või Cod. Või CI. Või CJ. Esimene versioon koostati aastal 529, uus 534 12 raamatut, jagatud peatükkideks. Nendes nummerdatult imperaatorite korraldused (constitutiones) (pikemad jaotatud paragrahvideks). Novellid, tähistatakse tavaliselt Nov. Koostati ca 556 Sisaldab pärast Koodeksi koostamist vastuvõetud keisri korraldusi Õiguse süstematiseerimine 1) Institutsiooniline süsteem: (Nii nimetus kui sisu on alguse saanud Gaiuse „Institutiones“-st G.1.8.) Personale – isikud Res – asjad Actiones – hagid 2) Pandektiline süsteem Nimetus CIC 2. Osa pealkirjast DIGESTA SEU PANDECTAE Sisu ajaloolise koolkonna poolt Gustav Hugo (1764-1844) Eesti tsiviilseadustik järgib pandektilist süsteemi 1) Üldosa: tsiviilseadusktiku üldosa seadus 2) Eriosa: AÕS, VÕS, PerS, PärS
. mida loodus õpetab kõigile elavaile olevusile. aequitas - õiglus.. -õigus on hea ja õigluse kunst- ROOMA ERAÕIGUSE ALUSTE SÜSTEEM Rooma õigust võib käsitleda: 1) ajalooliselt - vaadeldakse kas kõiki õigusinstituute nende ajaloolise kujunemise käigus või ainult mõne konkreetse õigusinsituudi arenemisteed. 2) dogmaatiliselt- vaadeldakse Rooma õigust nii, nagu ta kehtis teataval ajaperioodil. Institutsiooniline süsteem- (kuulsa rooma juristi Gaiuse tees.. Õigus, mida me kasutame, käib kas isikute, asjade või hagide kohta.) Kogu eraõiguse instituutide järjestus: 1)isikutesse puutuv õigus 2) asjadega seotud õigussuhted 3) hagid- õiguste kaitse. Pandektiline süsteem- eraldatakse kogu eraõigusest üldised küsimused ja moodustatakse nendest üldosa
koristatud pind saaduste import nõudluse tingimused ( sissetulekud hinnad maitseeelistused rahvastiku areng, saaduste eksport turundussektor väärtust lisavad toimingud, hinna ja kulude käitumine, tegevusstrateegiad), valitsuse tegevus ( hindade toetamine, pakkumise reguleerimine, kaubanduspoliitika, mis mõjutavad nõudlust siseturul ja kauba konkurentsivõimet väliturul). 50. Võimalikud lähenemised põllumajandus turunduses : funktsionaalne, institutsiooniline, käitumuslik, süsteemne. Funktsionaalne lähenemine keskendub toimingutele. millised peavad olema täidetud, et garanteerida toodete sujuv liikumine tootjalt tarbijani. Institutsiooniline lähenemine vaatleb süsteemi haaratud subjekte ja nende rolli turundussüsteemis. 53.Turunddusnõukogud ja turundus kooperatiivid. Tn d on osa riiklikud ja osad erainstitutsioonid teatud turundusfunktsioonide täitmiseks kindlate saaduste osas, siia kuuluvad tootjad. Sellega hõlmatakse kõik antud
käitumise erinevate stiilide puhul põhimõtteliselt järgnevalt: 1) Kõrvalehoidev; 2) Apelleeriv; 3) Tasakaalustav; 4) Illustreeriv; 5) Stimuleeriv; 6) Otsustav; 7) Osalev; 8) Ettekirjutav; 9) Direktiivselt planeeriv. Majanduspoliitika valdkonnad on: · struktuuripoliitika, · konkurentsipoliitika, · rahapoliitika ja · fiskaalpoliitika. EUROOPA LIIT rahvusvaheline institutsiooniline organisatsioon, mille kõik liikmed peavad loovutama osa iseseisvusest ühisstruktuuridele. Alus pandi Söe- Teraseühenduse asutamisega kuue riigi poolt Belgia, GER, FRA, IT, Luksemburg, Holland. Esialgselt nimetati Euroopa Ühenduseks (1991 Euroopa Liit, Maastrichti lepinguga). Algne eesmärk oli rahu ja majandusliku heaolu tagamine Euroopale. Kõik sai alguse 1950. a., kui Robert Schuman ja Jean Monnet, koondasid söe ja terase tootmise ühtse juhtimise alla, 1951
2. sammas ühises välis- ja julgeolekupoliitika alased tegevused, 3. sammas koostöö justiits ja siseküsimustes (leping lõi Euroopa kodakond). 1995 a uued liikmed Soome, Rootsi ja Austria maj optimism suureneb. Takistas valuutamehhanismi kõikumine (1994) valuutaspekulantide survel- Soras jt. Maastrichtis loodi kolmesambaline Euroopa Liit (nn Euroopa Maja): Maastrichti lepinguga on Euroopa Liit (paberil veel Euroopa Ühendus) töötav institutsiooniline raamistik, mis sidusalt haarab kõigi eesmärkide saavutamise. 1992 a Maastrichtis loodi nn kolmesambaline Euroopa Liit (ka tuntud kui Euroopa Maja) oluliselt eristab sambaid (st koostöö alateemasid) otsuste tegemise viis samuti üldisem otsuste loogika integratsioon 1-s ja valitsusvaheline koostöö 2-3 samba valdkonnas. 1. sammas majanduskoostöös on Valitsused loovutanud osa suveräänsuse supranatsionaalsetele institutsioonidele-le (EN, EK, EP ja E
Rahvuslik koguprodukt RKP on mingi spetsiifilise ajaperioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul riigi rahvusliku majanduse (e residentide) poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda toodetud lõpptoodangu väärtus turuhindades. Lõpptoodang on mingi perioodi toodang, mida kasutatakse kas lõpptarbimiseks, akumulatsiooniks või ekspordiks. Vahetoodang on mingi perioodi toodang, mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikus tarbimises. Institutsiooniline üksus on väikseim majanduslike otsuste tegemise keskus, mida iseloomustab käitumise ühetaolisus ja otsustamise autonoomia oma põhifunktsioonide teostamisel. Institutsionaalsed üksused on majandusüksused, mis saavad iseseisvalt omada kaupu ja vara, võtta kohustusi ja teostada majanduslikku tegevust ning tehinguid teiste üksustega. Riigi majandusterritoorium on riigi poolt hallatav geograafiline territoorium, kus
sõlmpunktid ehk platood seega: mitte hierarhiline, vaid tasapinnaline struktuur. 1. Kuidas on võimalik läheneda kirjandusteosele? 1) Autonoomne lähenemine huvitutakse objekti sisemistest omadustest 2) Heteronoomne kirjandus kui süsteem, mis on osa suuremast tervikust 2. Mida uurib kirjandussotsioloogia? Uurib kirjanduse ja ühiskonna vahelisi seoseid/suhteid. 3. Nimetage kirjandussotsioloogia 3 põhisuundumust. 1) tekstisotsioloogiline (sotsiolektide, diskursuste analüüs) 2) institutsiooniline (kirjandus kui ühiskonda teatud eesmärgil säilitav ja reg inst) 3) empiiriline (kirjanduse loomise, vastuvõtu, vahendamise ja nende seoste analüüs) 4. Mis on kirjandussüsteem? Millistest aspektidest see koosneb? Kuidas see seostub kirjanduse loomise protsessi erinevate etappidega? Kirjandussüsteem on erinevate osapoolte koostoime ja kokkumäng. Osapooled 1) Looja 2) Levitaja 3) Vastuvõtja 4) Järeltöötaja. Kirjanduse loomise protsess: 1) Loomine 2) Esmane valik 3) Toimetamine 4)
tahvel- sätted isavõimu kohta (patria potestas), V-VI tahvel- eestkoste,pärimine,omand ja selle saamine (mancipatio ja in iure cessio), VII-VIII tahvel- obligatsiooniõiguslikud suhted, IX-X tahvel- ius publicum ja matustega seotud, XI-XII tahvel-mitmed lisasätted. Gaiuse institutsioonid 451-450 eKr Teosed: Ad legem XII tabularum, Res Cottidiane sive (verba) aurea, Institutiones 4raamatut (commentarius) Tsiviilõiguses –institutsiooniline süsteem: 1.isikutesse puutuv õigus, 2.asjadega seotud õigssuhted 3.hagid-õiguste kaitse Justianuse koodeks- Justianus 482-565 Valitses 527-565 Corpus Iuris Civilis 527-533 pkr ühine pealkiri 1583(Gothofredus) Institutiones (533) Digesta seu Pandactae (530-533)
Hieroglüüfide lugemine on iga hiinlase elementaarne lugemisoskus, samas neid, kes hieroglüüfe ei tunne, peetakse barbariteks. Eurooplase stereotüüp on ''meretagune kurat''. Kuradeid kujutavad hiinlased valgete nägude ja punaste juustega. Valge üleüldistelt on Hiina kultuuris madalate instinktide ja hauataguse maailma värv. Samas, hiinlased usuvad tõsimeeli reinkarnatsiooni. Kui inimene sureb, läheb ta, kas põrgu või paradiisi. Põrgus on 10-ne ringiline institutsiooniline ametnike ja kantseleide kadalipp, kus esimeses instantsis otsustatakse karistus ja viimases etapis, kelleks inimhing sünnib tulevases elus. Paradiis on olemas hiina kultuuris budismi ja taoismi mõjudega. Hiinlased usuvad, et kõik teispoolsuse elanikud - nii deemonid kui ka jumalused - on kunagi inimesed olnud. Siiski on Hiina kultuuris kesksel kohal esivanemate ehk sugulashingede kultus. Pea igas traditsioonilises Hiina kodus on kodualtar koos surnute nimedega. Keskmiselt
Nendes nummerdatult imperaatorite korraldused (constitutiones) (pikemad jaotatud paragrahvideks). CORPUS IURIS CIVILIS'E IV OSA: "NOVELLAE" Novellid, tähistatakse tavaliselt Nov., koostati ca 556 Sisaldab pärast Koodeksi koostamist vastuvõetud keisri korraldusi (novae leges), on käesoleva sissejuhatava kursuse puhul vähemtähtis ja seda ka klassikalise Rooma õiguse uurimise seisukohalt ÕIGUSE SÜSTEMATISEERIMINE 1. Institutsiooniline süsteem: a. (Nii nimetus kui sisu on alguse saanud Gaiuse "Institutiones"-st G.1.8.) b. PERSONAE - isikud - isikutega seotud õigus c. RES - asjad - asjade omandamise alusel d. ACTIONES - hagid - õiguste kaitse (sarnane süsteem tänapäeval prantsuse Code civil, Austria ABGB) 2. Pandektiline süsteem: a. Nimetus CIC 2.osa pealkirjast DIGESTA SEU PANDECTAE b. Sisu ajaloolise koolkonna poolt i
n Poliitikakujundamisprotsessi analüüs n Halduspoliitikate tulemuslikkusuuringud n Organisatsiooni, juhtimise, rahanduse analüüs n Sotsiaalajalugu, poliitikapsühholoogia, poliitgeograafia, -kommunikatsioon jt Poliitika uurimise märksõnu n Riigi, võimu, poliitika küsimused (mõtlemine, käitumine, reeglid/institutsioonid, alusloogika) n Poliitikasündmused (sotsiaalsed faktid) ja nende tõlgendamine (tegelikkuse sotsiaalne konstrueerimine) n Kvantitatiivne vs hermeneutiline vs institutsiooniline lähenemisviis n Seaduspärade (invariantide) otsimine (nomoteetilisus vs ideograafilisus) n Juhtumite ja/või dokumentide võrdlemine n Statistiline (kvantitatiivne) analüüs n Kvalitatiivanalüüs n Mõisteanalüüs Poliitika põhimõisteid ® Politics poliitika võimuvõitlusena (päevapoliitika) ® Policy poliitika tegevuskavade elluviimisena (rakenduspoliitika)
2 Seega jäetakse definitsioon lahtiseks, andes võimaluse vajadusel lisada nimekirja uusi, siiani tundmatuid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Vastava ÜRO narkootiliste ainete ühtse konventsiooni ratifitseeris Riigikogu 1996. aastal, samal aastal ratifitseeriti ka 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsioon.3 Riiklik uimastipoliitika hakkas kujunema 1997. aastal, mil valitsus võttis vastu kaks olulist dokumenti, eesmärgina panna paika uimastipoliitika juriidiline, institutsiooniline ja poliitiline raamistik Narkomaania ennetamine ning narkokuritegevuse tõkestamise poliitika (uimastipoliitika) põhimõtted aastatel 1997-2007, ning Alkoholismi ja narkomaania ennetamise programm aastateks 1997-2007.4 Nendes kahes dokumentidest avaldus riigi karm suhtumine narkootikumidesse, pannes peaeesmärgiks preventsiooni, võitluse narkokuritegevusega ja andmete kogumise olukorra kohta.5 Narkootikumide kontrolli
3. Inkorporeerimine – tähistab faasi, kus tehnoloogiad integreeritakse elurütmi 4. Konversioon – tehnoloogiate tähendus on teisenenud, selles faasis defineeritakse tehnoloogia tähendused ja suhted majapidamise ning valise maailma vahel. Leah Lievrouw Lievrouw (2001) on infoteaduslikust põhimõttest arendanud edasi kodustamisega sarnast mõttekäiku, seostades sellega informatsiooni ja teadmiste levikut ühiskonnas uute tehnoloogiate levikuga. Institutsiooniline Isiklik/Suhteline aspekt Sotsiaalsed Veel erineviad teoreetikuid, teadlasi Kuna infoühiskonna ideed on paelunud palju erinevaid teoreetikuid, siis on infotehnoloogiate arengus ja osatähtsuse tõusus näinud oma teooriatele TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon kinnitust väga erinevad teoreetikud. • Marksistid – uue kommunikatsioonitehnoloogiaga tuleb kaasa klassivõitlus – inforikkad ja infovaesed (David Hakkeni järgi on tegemist neofeodalismiga (1999))
· IXX tahvel ius publicum ja matustega seotud õigusküsimused (ius sacrum) · XIXII tahvel mitmed lisasätted Gaiuse Institutsioonid 451450 eKr. Teosed: · Ad legem XII tabularum · Res cottidianae sive (verba) aurea · Institutiones 4 raamatut (commentarius). · Inst. 1.8: Omne autem ius, quo utimur, vel ad personas pertinet vel ad res vel ad actiones 17 · Tsiviilõiguses institutsiooniline süsteem: 1.isikutesse puutuv õigus 2.asjadega seotud õigussuhted 3.hagid õiguste kaitse Justianuse koodeks Justinianus 482565 · valitses 527565. Corpus Iuris Civilis · 527533 pKr; ühine pealkiri 1583 (Gothofredus) · Institutiones (533) · Digesta seu Pandectae (530533) · Codex Iustinianus 529 pKr pole säilinud · 534 pKr uus redaktsioon Codex Iustinianus repetitae praelectionis · 12 raamatut (liber) · 4600 korraldust alates Hadrianusest kuni Justinianuseni.
• Proportsionaalsed maksud - sissetuleku suurenedes jääb maksuprotsent samaks. 7. Rahvamajanduse arvepidamine Rahvamajanduse arvepidamise süsteem on rahvusvaheliselt ühilduv arvepidamise raamistik, mille abil kirjeldatakse süstemaatiliselt ja detailselt kogumajandust, tema komponente ja seoseid teiste kogumajandustega. See on vajalik andmaks objektiivse ülevaate majanduse arengust ja võimaldama teha makromajanduse analüüsi. Institutsiooniline sektor on ühesuguse majandusliku käitumise tüübiga institutsioonilised üksused. Riigi majandusterritoorium on riigi poolt hallatav geograafiline territoorium, kus isikud, kaubad ja kapital võivad vabalt liikuda. Riigi majandusterritooriumi hulka kuuluvad riigi õhuruum, territoriaalveed ning rahvusvahelistes vetes asuv mandrilava. Riigi majandusterritooriumi alla ei kuulu tema vabamajanduspiirkonnad ning ettevõtted, mis tegutsevad väljaspool antud riigi piire.
dualismi põhimõtte esmakordset teadvustamist euroopaliku mõtlemise ajaloos. Vastuseks sellele tekib ka esimene suletud ühiskonna teooria – Platoni holistlik ideaalse riigi õpetus. Kaasaegsed suletud ühiskonnad ei pärine Popperi arusaama kohaselt aga muidugi mitte otseselt hõimuühiskondadest, vaid kujutavad endast avatud ühiskondade “sünnišokki” tulemust. Ühiskonna avatuks saades teadvustub kriitilise debati kaudu ühiskonna kogu institutsiooniline ebatäiuslikkus ja sellest tulenevad isiklike tegevusvõimaluste piiratus ja paratamatud isiklikud 8 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. kannatused. Vabade ja ratsionaalsete indiviididena tuleks avatud ühiskondade liikmetel võtta endale isiklik vastutus nende ebatäiuslikkuste kõrvaldamise eest. Sellise vastutusekoorma kandjaks osutumine võib saada shokeerivaks kogemuseks
institutsioonidele, mis tagavad lepingute täitmise. · Oluline on ka kolmas põhjus. Lepinguga võib olla lepingupartnerite tegevus määratletud nii, et nad ei saa probleemjuhtudel reageerida parimal võimalikul moel, mis võib kahjustada ka kogu lepingu efektiivsust. Positiivselt vaadates lepingute sihipärane mittetäielikkus (avatus) on õpiprotsesside eeldus avatud tulevikus. Institusioonide kujundamine: Ühiskonna arenedes toimub institutsiooniline kihistumine, mis tuleneb eelkõige konkurentsisurvest ajendatud uutest avastustest ja teadmistest koostöövõimaluste osas. Siiski tekib pidevalt ka uusi probleeme ja institutsioonilise keskkonna muutmise vajadusi. Institutsioonilise kihistumise tulemuseks on institutsioonide juhtimise suurenev keerukus. Võrdlev institutsioonianalüüs: Institutsioonide hindamine peaks põhimõtteliselt toimuma võrdleva institutsioonianalüüsina lähtuvalt status quost. KOOSTÖÖKASUDE LOOMISE VORMID 1
Kulude katmine, maksude maksmine, laenu tagasimaksed ja omakapitali tulu investeerimine ettevõtte rahandus Ettevõtte jagamine geneetiliselt: I. Loomise faas otsused tegevusala, eesmärkide süsteemi, juriidilise vormi ja asukoha kohta. II. Tegutsemise faas kaupade ja rahade liikumisega seotud otsused III. Lilkvideerimise faas - ettevõtte varade müümine, võlgade tasumine Ettevõtte institutsiooniline jaotamine:- ettevõte kuulub alati mingisse kindlasse majandusharru. Ettevõte võib tegutseda erinevates majandussüsteemides ja sellest tuleneb teatud spetsiifika: · Süsteemi suhtes sõltumatud tegurid. Olemas igas ettevõttes. Tootmistegurid tööjõud, tootmisvahendid, ja materjalid Tegutsemine ratsionaalsusprintsiibist lähtuvalt(soovitakse saada maksimaalset kasumit) ja ettevõtte finantstasakaal.
Muud normid, mis tulenevad üksikutest seadustest. 1.2.Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem Kui me räägime tsiviilõiguse mõistest, siis mõiste puhul tuleb silmas pidada, et see mõiste võib olla nii subjektiivses kui ka objektiivses tähenduses. Kuid me räägime objektiivse õiguse süsteemist! Tsiviilõigus on normide kogum. Tsiviilõigusnormide kogum on kuidas koostatud? Ajalooliselt tuntakse 2 tsiviilõiguse süsteemi (kuidas tsiviilõiguse normid on konstrueeritud): Institutsiooniline süsteem tsiviilõigusnormid on jaotatud kolmeks põhiliseks institutsiooniks Isikud Asjad Hagid (omandamise viisid) Neid nim ka kolmeks tsiviilõiguse vaalaks. Hagi selles seoses tähendab omandamise viisi(eelkõige lepingud jne). Institutsiooniline süsteem on iseloomulik nt prantsusmaale (napoleoni koodeks) Pandektiline süsteem (saksamaal välja töötatud). Tsiviiligus jaotatakse viide ossa Üldosa ÜS
Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem Kui me räägime tsiviilõiguse mõistest, siis mõiste puhul tuleb silmas pidada, et see mõiste võib olla nii subjektiivses kui ka objektiivses tähenduses. Kuid me räägime objektiivse õiguse süsteemist! Tsiviilõigus on normide kogum. Tsiviilõigusnormide NB! kogum on kuidas koostatud? Ajalooliselt tuntakse 2 tsiviilõiguse süsteemi (kuidas tsiviilõiguse normid on konstrueeritud): EKSAMIKS Institutsiooniline süsteem – tsiviilõigusnormid on jaotatud kolmeks ! põhiliseks institutsiooniks Isikud Asjad Hagid (omandamise viisid) Neid nim ka kolmeks tsiviilõiguse vaalaks. Hagi selles seoses tähendab omandamise viisi(eelkõige lepingud jne). Institutsiooniline süsteem on iseloomulik
Euriipa Liit (2). (Slaid 21) Euroopa Liidu õigusliku olemuse kindlaksmääramisel tuleb võtta aluseks Euroopa Liidu kui organisatsiooni iseloomulikud omadused. Need töötati välja juba Euroopa Majandusühenduse Kohtu 1963. ja 1964. aasta kohtuotsustes 11 , kuid kehtivad endiselt ka praeguse Euroopa Liidu puhul. Nende Euroopa Kohtu kahe põhimõttelise kohtuotsuse järgi iseloomustavad järgmised punktid ELi õiguse ainulaadsust ja eripära: 1) institutsiooniline ülesehitus, mis tagab, et ka Euroopa ühishuvid, st eesmärkides kehtestatud ELi huvid, kujundavad ja mõjutavad tahte kujunemist ELis; 2) volituste üleandmine liidu institutsioonidele, mis ulatub teistest rahvusvahelistest organisatsioonidest oluliselt kaugemale, tavaliselt riikide ainupädevusse kuuluvatesse valdkondadesse; 3) liikmesriikide õiguskordadest sõltumatu oma õiguskorra loomine; 4) Euroopa Liidu õiguse vahetu kohaldatavus, mille kohaselt Euroopa Liidu õiguse
KAUBANDUSETTEVÕTLUS KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS. Ettevõtlus ja kaubandus majanduse kontektis Kaubandus on institutsiooniline majandusharu, mis hõlmab kõiki töötajate ja tarbijate vahendamisega tegelevaid ettevõtteid, sõltumata sellest, millega, kus või kui suures või väikeses koguses kaupu müüakse. Tegevuslikus mõttes on kaubandus igasugune tulu taotlev tegevus kaupade vahendamisel tootjalt tarbijale, toimugu see kas raha eest või ilma (barterkaubandus tehingud). Kaubandust võib mõista ka kui kaupade ja teenuste ostu, müüki ja otsevahetust majandussubjektide vahel
õigusajaloo uurijatega. Periodiseerimine pole absoluutne, ühes valdkonnas võivad toimuda kiired muutused ja teine võib püsida muutumatuna. Sõltub, mis aluseks võtta. Periodiseeringute erinevad alused: Universaalne o Kronoloogiline (arhailine, keskaegne, varauusaeg, valgustus, saksa õigusajalooline koolkond, industriaalajastu) o Geograafiline (riigi, rahva, territooriumi) o kultuuriline, o institutsiooniline (eraõigus, protsessiõigus, krim.õigus, põhikorra ajalugu) Partikulaarne ehk osaline – inimsoo teatava osa õiguse ajalugu 3. Eesti õigusajalooline areng, põhiperioodid (muinasajast iseseisvuseni). Eesti õigusajaloolist arengut on peamiselt mõjutanud riigi geopoliitiline asend, kultuuripiirid ning vallutajad ja vallutatud. Eesti õigusajalugu võib partikulaarselt võtta nii eestlaste õigusajaloona kui ka õiguse ajaloona Eestis ehk siin kehtinud vene,
annaabi.ee 
