12. Kes olid gladiaatorid? Milline oli nende relvastus? Orjaseisuses või vaba elukutselised võitlejad, kes esinesid V-Rooma avalikel mängudel. Kiiver, kilp, rinnakaitse ja mõõk 3p 13. Nimeta vähemalt 3 Rooma õiguse põhimõtet, mis kehtivad meil ka praegu! Ilma kohtuta ei tohi kedagi süüdi mõista. Kõigil kodanikel on õigus edasi kaevata kõrgemale seadusandjale. Põhimõte, et õigust tuleb mõista mitte kohtuniku sisetunde järgi vaid rangelt seaduse sätteid silmas pidades. 3p 14. Kuidas nimetatakse Rooma kõige vanemaid seadusi? Kaheteistkümne tahvli seadused 1p 15. Miks öeldakse, et kristlus tekkis Vanas Roomas, kui Jeesus elas hoopis Palestiinas? 1p Sest Palestiina oli V-Rooma võima all VANA-ROOMA II 1
kodanik. riigikorra ja järjepidevuse.” Millal sai Rooma kohtupidamise korralduse. Kõik Mis Te arvate, kas seadusandlus kodanikud on seaduse praegused alguse? Vastaja: “See sai kaitse all ning seaduslikud kodanikel on õigus põhimõtted kehtivad alguse 450 eKr apelleerida kõrgemale veel 21. sajandil? pronksitahvlile seadusandjale.” Vastaja: “Kindlasti! kirja pandud Ka keskajal ja uusajal kaheteistkümne Kui seaduseid lähtutakse Rooma tahvli seadustest. koostatakse, siis kas seadustest, pane mu Võin ennustada, et midagi võetake sõnu tähele!” sajandite jooksul lisatakse sinna arvesse ka? uusi seadusi, mis Vastaja: “Muidugi on vastu võetud võetakse! Seaduste
ohjeldada, kaotas see järk-järgult oma autoriteedi. Aastal 30eKr võitis Octavianus oma vastased, kehtestas riigis ainuvõime ja võttis endale nimeks Augustus. Roomas algas keisririigi ajajärk. 2. Rooma õigus- tähendas seda, et riiki juhiti avalikult ja õiglaslikult. Inimesed, kes olid elanud Roomas kutsuti kodanikkudeks ning neil kõigil olid võrdsed õigused. Kõiki koheldi võrdselt. Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all, kodanikel oli õigus kaevata edasi kõrgemale seadusandjale. Preetor- neid oli8. Nad järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada. Tähtsam ül oli korraldada õigusemõistmist, kuid nad võisid juhtida ka sõjaväge. Diktaator määrati ameteisse konsulite ja senati kokkuleppel, vaid siis kui riiki ähvardas tõsine oht. Ta sai ametis olla kuni pool aastat, sel ajal kuulus talle piiramatu võim. Kuid prst ametiaja lõppu pidi diktaator oma tegudest aru andma ja nende eest vastutama.
Kodanikkond see kasvas keisririigi ajal üha enam. Mida enam kodanikkond kasvas, seda vähemaks jäi neil eesõigusi. Provintsid seal suurenes võimalus, et ülikkond saab osa võtta riigi juhtimisest. Senaatoriteks tõsteti ka nüüd provintside aristokraatia esindajaid. Seadused kodakondsusel polnud enam tähtsust. Kõik kodanikud olid seaduse kaitse all. Kodanikel oli õigus kaevata edasi kõrgemale seadusandjale keisrile. 2. Missugused muutused toimusid Rooma ühiskonnas vabariigi lõpul ja keisririigi algul? Rooma armees ei olnud enam kodanikud, vaid elukutselised sõjaväelased. Palgasõdureid värvati kodanike hulgast. Senati otsuseid võis ignoreerida edukas väepealik. 3. Mille poolest erinesid Rooma riigi ida- ja lääneprovintsid? Sõnasta kuus paari. 1. Idaprovintsi kuulus Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus. Lääneprovintsi kuulusid Põhja-Aafrika,
loomise eesmärgiks peab olema maksimaalse hulga inimeste maksimaalne hüvang (õnn, nauding jne.) Kriminaalkaristusest kirjutab ta järgmist: "...Iga karistus iseenesest on pahe, kannatus. Seega utilitarismi põhimõttest lähtudes tuleb karistust rakendada üksnes siis, kui see osutub vältimatuks, üksnes selle nimel ja üksnes sel määral, mil see võimaldab ära hoida veel suuremat pahet ja kannatusi." Karistused toovad inimestele kannatuse. Sellepärast on väga tähtis valitsejale ja seadusandjale kindlaks määrata minimaalselt tingimata karistus. Tema arvamusel, iga inimene püüab suureneda oma lõbu ja ,vastavalt vähendada kannatusi.
kaudu. Õiguse tunnetamise allikate liigitus · Eesti Vabariigi põhiseaduse §4 kohaselt on Riigikogu, Vabariigi Presidenti, Vabariigi valitsuse ja kohtute tegevus korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. · Seadusandliku võimu ülesanne: Õiguse loomine st. käitumis-eeskirjade (õigusnormide) kehtestamine. · Täidesaatva ja kohtuvõimu ülesanne: Rakendada õigust kohaldavad seadusandjale antud õigusnorme konkreetsetele, tegelikult asetleidvatele elujuhtumitele. Kohtuvõim sekkub vaid konflikti korral. Õiguse allikate hierarhia · Õiguse allikad on korraldatud hierarhiliselt. · Õiguse hierarhia tuleneb õigusriigi põhimõttest ning selle tingimuseks on, et kehtivuselt madalama astme õiguse allikad oleksid vastavuses. Põhiseadus · Põhiseadus sätestab riigi õigusliku põhikorra.
menetlus, mille kaudu riik isikult vastava kohustuse täitmist nõuab. Et põhikohustus vajab rakendamisele eelnevat konkretiseerimist, vajab ta järelikult erinevalt põhiõigustest parlamendipoolset konstitueerimist. Järelikult saab põhiõiguste adressaat asuda põhikohustust põhiõiguste kandja suhtes ellu rakendama alles siis, kui vastavaid aluseid ja menetlust sätestav seadus on jõustunud. Seega saab klausleid nagu § 53 esimene lause mõista ainult kui volitusi seadusandjale põhiõiguste piiramiseks. Sellest tulenevalt ei ole põhikohustused otsekohaldatavad, vaid pigem põhiõigusteülesed põhiõiguste piiriklauslid. Põhiõigusi võib liigitada mitme tunnuse alusel. Näiteks on põhiõigusi liigitatud liberaalseteks ja sotsiaalseteks põhiõigusteks või kõigi ja igaühe ning kodanikupõhiõigusteks. Järgnevalt on võetud aluseks praktika seisukohalt oluline liigitus vabadus- ehk tõrjepõhiõigusteks,
,,Jaga ja valitse" kohalikke olusid ja konkreetseid tingimusi arvestav ülemvõimupoliitika alistatud rahvastega Munitsiipium linna staatus, kus elanikud said Rooma kodakonsuse, kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse Leegion Rooma sõjaväe peamine väeüksus, koosnes u 5000 mehest, raskerelvastusega jalavägi 12 tahvli seadused Rooma seadusandluse alge Apelleerimisõigus Rooma kodanike õigus kohtuasja edasi kaevata kõrgemale seadusandjale Pretsedent seaduse loomisel sarnase juhtumi puhul langetatud otsusele tuginemine Colosseum Rooma tuntuim amfiteater Circus Maximus kuulsaim hobukaarikute võidusõidu hipodroom Foorum linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus Panteon kõigi jumalate tempel Cloaca maxima suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem, suur äravoolukanal Termid avalikud saunad, mitmekülgsed puhke-ja meelelahutusasutused Ostia Rooma sadamalinn
Liidulepingu kohaselt pidid oma sõjajõud andma Rooma käsutusse ja loovutama 1/3 maast, millest moodustus Rooma riigi maatagavara. Makse maksma ja muid kohustusi neil ei olnud. Järjest enam linnu sai munitsiipiumi staatuse: elanikud said Rooma kodakonduse, kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse. 7. Rooma õigus Kõik Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. Neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ega karistada. Kõigil kodanikel oli õigus kaevata edasi kõrgemale seadusandjale vabariigis rahvakoosolekule, keisririigis keisrile. Keiser kui kõrgem seadusandja ja riigi ülemkohtunik pidi alluma seadustele ja andma neid välja mitte isiklikest, vaid riiklikest huvidest lähtuvalt. Rooma oli õigusriik. Rooma seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli seadusest. 8. Religioon Roomas ja Ristiusk Samad jumalad mis olid ka Kreekas ainult teiste nimedega. Peajumal oli Jupiter. Riigi edu sõltus roomlaste silmis jumala heasoovlikkusest ning seetõttu oli jumalate
Ida-Lääne provints- roomlaste alistatud piirkonnad väljaspool Itaaliat, ida-provintsi kuulusid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus, lääne-provintsi aga Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia jja Britannia Leegion- suurim ja olulisim väeüksus Rooma armees, koosnes umbes 5000 mehest Rooma õigus- kõik rooma kodanikud olid seaduse kaitse all, neid ei tohtinudilma kohtuta süüdi mõista ega karistada, kõigil kodanikel oli õigus edasi kaevata kõrgemale seadusandjale 5) Joonista Rooma ühiskonna püramiid(hierarhia) ja iseloomusta neid kihte? Ülemkihi moodustasid Rooma riigi ülikud: keiser(riigi pea ja kõige tähtsaim), senaatorid(suurmaavaldajad, neist määrati leegionite ülemad ja provintside asevalitsejad) ja ratsanikud(rikkad ja mõjukad roomlased, neid nimetati nii kuna neil oli alati võimalik soetada endale ratsahobune). Alamkihi moodustasid enamasti käsitöölised ja
tegevusega on ebaõiglaselt või ülemääraselt sekkutud tema õigustesse või piiratud tema vabadusi. Riigikohus on riigi kõrgeim üldkohus, kõrgeim halduskohus ja ühtlasi ka põhiseadusliku järelevalve kohus. Demokraatlikes riikides seadusandja aktsepteerib ja täidab konstitutsioonikohtu lahendeid, sest need tuginevad põhiseadusele, millel rahva poolt vastuvõetuna on kõrgeim õigusjõud ja mis on siduv ka parlamendile. Kohus ei kirjuta seadusandjale ette, kuidas üht või teist suhet reguleerida, küll aga saab kohus öelda, et olemasolev regulatsioon või selle puudumine on põhiseadusega vastuolus. Konstitutsiooniline õigusemõistmine on orienteerunud õigushüvedele, väärtustele, millest tähtsaimad on inimõigused. Põhiseadus ei ole püsinud sellepärast, et selle muutmise kord on keeruline ja nõuab poliitikute üksmeelsust, vaid seetõttu, et see on toimiv väärtuseline ühisloomind, mis
seadusandja kehtestada meelevaldselt diskrimineerivaid reegleid. Nõue, et kõik peavad olema võrdsed seaduse ees, oleks täidetud, kui täidesaatev võim neid reegleid kõigile ühtviisi kohaldaks. Säärane olukord oleks aga vastuvõetamatu, sest ükski 13 HMS- RT I 2001, 58, 354; https://www.riigiteataja.ee/akt/125102016005?leiaKehtiv; 25.10.2017 7 demokraatliku põhiseadusriigi PS ei anna seadusandjale volitust kohelda isikuid ilma mõistliku põhjuseta erinevalt. Kolmandaks, PS preambuli kolmanda osalause kohaselt on Eesti riik rajatud ennekõike vabadusele. Vabadust kaitsta ja austada on riigivõimu kohustus. Kuna ka PS § 12 lg 1 teenib kõigi võrdse vabaduse ideed, peab selle kehtivus laienema ka seadusandjale. Neljandaks seob § 14 põhiõigustega ka seadusandja, kohustades seadusandjat tagama õigusi ja vabadusi. Nagu selgitatud, on
silmadeni on kilbiga kaetud, paremal ja vasakul pool olevad mehed hoivad oma kilpe külgedel ning keskel ja taga olevad mehed hoiavad oma kilpe oma pea kohal. Veidike pilte rooma jalaväelase varustusest. Oda Mõõk Kilp Rooma õigus · Rooma riik toimis seaduslikul alusel. · Kõik Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. · Kõigil Rooma kodanikel oli õigus kaevata edasi kõrgemale seadusandjale - vabariigis rahvakoosolekule, keisririigis aga keisrile. · Rooma seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli seadusest. Järgnevatel sajanditel rahvakoosolekutel ja keisrite poolt vastuvõetud lugematutest seadustest kujunes tohutu seaduste kogum. · Suurt tähelepanu pöörati protsessi korrektsusele, mis tagaks kõigi osapoolte õiguste kaitse. · Seadused vältisid üldjuhul liialt karme karistusi. Ühiskonna turvalisuse pidi
Juba varases nooruses osaleti mõne vanema pereliikme või sugulase kõrval ohvitserina väeteenistuses. Kõnekunsti õppinu oli kohtus kaitsja või süüdistaja. Nii said aristokraatlikud noored aegsasti avalikkuse ees tuntuks Rooma õigus · Rooma riik toimis seaduslikul alusel · Kõik kodanikud olid seaduse kaitse all. Neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ega karistada · Kõigil kodanikel oli õigus kaevata edasi kõrgemale seadusandjale vabariigis rahvakoosolekule, keisririigis aga keisrile · Ka keiser kui kõrgem seadusandja ja ülemkohtunik pidi alluma seadustele ja andma neid välja mitte isiklikest, vaid riiklikest huvidest lähtuvalt. Enamik keisreid püüdis nii ka talitada · Rooma seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli seadustest · Seaduste loomisel tuginesid roomlased enamasti varasema sarnase juhtumi puhul langetatud otsusele, st arvestasid pretsedenti.
põhiõiguse ulatus. Tuleb kontrollida ka põhiõigus on piiratav või mitte. Seaduse reservatsiooniga piiratud põhiõigusteks on põhiseaduses sätestatud põhiõigused, millil on nn lihtne abstraktne teokoosseis. nt PS §-d 19, 8 lg 5, 28, 29 lg 1 ja 5, 30 lg 1, 31 jne..... Kui seaduse reservatsiooniga piiratud põhiõiguse normi abstraktne teokoosseis sisaldab kitsendavaid tingimusi, siis on need siduvad nii seadusandjale kui ka diskreditsiooni rakendajale. Siin on tegemist juhtumiga, kui põhiõiguse normis endas on sätestatud piiramise raamid. nt PS §-d 20 lg 2, 26, 29 lg 2, 30 lg 2 jne... Põhiseaduses on rida põhiõigusi millel puudub seaduse reservatsioon. Kui admisnistratsioon rakendab abinõusid, mis käsitlevad reservatsioonita põhiõigusi, siis saab piirang tuleneda üksnes põhiseadusest enesest. st kui seda nõuavad teiste põhiõigused või muud põhiseaduslikud printsiibid
Kaitseks oli neil soomusrüü, kiiver ja suur kilp. Rooma sõjaväe peamiseks väeüksuseks oli ~5000 mehest koosnev leegion. Leegionid muutsid roomlaste taktika paindlikuks. Roomlastel oli võimas sõjalaevastik. Olid parimad kindluste piirajad. 8. Rooma õigus- Rooma riik toimis seaduslikul alusel. Kõik Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. Neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ega karistada, kõigil oli õigus edasi kaevata kõrgemale seadusandjale. Seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli seadusest.Karistused polnud väga karmid. Kujunes juriidiline teminoloogia ja kerkisid esile seadusetundjad- juristid. Sellega sai Roomas alguse õigusteadus. 9. Millised muutused ühiskonnas kaasnesid Rooma vallutussõdadega? Rooma vabariigi languse põhjused Edukad vallutussõjad laiendasid riigi piire ja aitasid kaasa ülikute rikastumisele. Samas sõjaväes teenivad talupojad vaesusid ning olid sunnitud
rooma riik tagas siserahu ja pakkus kaitset välisavaenlaste eest. Armee Tegi ajajooksul läbi olulisi muutusi; elukutseline palgavägi; alates 1 puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik; parimad kindluste piirajad; leegion; piirikaitsevöönd.leegion(5000 meest; peamiselt raskerelvastusega; jalaväelased;) Rooma õigus Riik toimis seaduslikul alusel. Seadused; kõigil kodanikel oli õigus kaevata edasi(apelleerida) kõrgemale seadusandjale; rooma riik oli õigusriik;seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli seadustest. 4.Ühiskond ja eluolu Maa ja linn Enamik elanikest olid talupojad; ülemkihi rikkus põhines peamiselt suurtel maavaldustel; suurmaavaldused- latifundiumid. Kõrgelt arenenud linnad;proletaarid-varatud linnaelanikud Seisuslik ühiskond: 1. Senaatoriseisus( rooma riigi ülikud) 2. Ratsanikuseisus(kuulusid rikkad; suurmaavaldajad) 3. Lihtarahvas(käsitöölised ja põlluharijad)
teised, võibki jääda vaidlema. probleeme põhjustab vaesus,abitus,hälbivus(kas majanduslik, vaimne või füüsiline) Kaks põhjuste ringi, mis tekitavad inimeste vahel ebavõrdsust: inimeste võimed ja oskused inimeste valikud (kui hästi ta oskab oma võimeid tööturul realiseerida) 2. EV Põhiseaduse eesmärgid Põhiseadus loob raamistiku, millele peavad vastama kõik alamal seisvad seadused, Põhiseadus annab seadusandjale siduvad suunised riigi põhikorra aluste kohta. Eesti põhiseaduse üks alusprintsiipe on sotsiaalriigi põhimõte: riik peab looma eeldused selleks, et siin elavad inimesed saaksid võimalikult suurel määral kõiki oma põhiõigusi realiseerida ja täisväärtusliku liikmena ühiskondlikust elust osa võtta. PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse: Riik ei tohi oma kodanikku hätta jätta ning peab hoolitsema nende kodanike eest, kes ei suuda
Vahel saadeti Kreekasse mõne tuntud õpetlase juurde. Noored aristokraatlikud said aegsasti avalikkusele tuntud. Rooma õigus 12 tahvli seadus: kirjutati 12-le pronksist tahvlile, seadused olid karmid, sätestasid võlaorjuse ja ka võlgniku hukkamise, kui laenu tagasi ei maksta. Hiljem seadusi muudeti. Rooma riik toimus seaduslikul alusel. Seadused määrasid nii riigikorra kui ka kohtupidamise. Kõigil oli õigus edasi kaevata kõrgemale seadusandjale. Ka keiser ja riigi ülemkohtunik pidid alluma seadustele. 12 seadusest kujunes välja kogum, mille loomisel arvestati sarnase juhtumi puhul langetatud otsust. Seadused vältisid karme karistusi. Keisririigi ajal hakati pöörama tähelepanu seaduste süstematiseerimisele. Rooma vabariik Rooma rahavas(populus romanus) - pleibeid, patriitsid Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud Magistraadid ja vanemate nõukogu Senat riiginõukogu (300 liiget)Ametis oldi eluaeg,
jagunesid provintsideks. Idaprovintsid ja Lääneprovintsid. Idaprovintsid: Lääneprovintsid o Süüria, Hispaania, o Väike-Aasia, Gallia o Egiptus; Põhja-Aafrika o Kreeka Britannia Rooma õigus: Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. Õigus apelleerida( edasi kaevata ) kõrgemale seadusandjale. Seadusandluse algus 12 tahvli seadustest. Arvestati pretsedenti so. tugineti varasema sarnase juhtumi puhul langetatud otsusele.Protsessi korrektsus. Sage seaduse järgimine. Karistused ei olnud liialt karmid. Keisririigi ajal olid juristid - juriidiline (õigusteaduslik) terminoloogia. Õigusteaduse algus. 4. Ühiskond ja eluolu Enamik olid talupojad, maaomanikud ja rentnikud. Ülikud olid algselt linnriigi aristokraadid, keisririigi ajal provintsiaristokraatia esindajad
· Sõjaväekorraldus *peamine väeüksus leegion - umbes 5000 meest *koosnes raskerelvastusega jalaväelastest *rivistuti malelaua ruutudena asetatud allüksustena *lisaks ratsavägi ja laevastik · Rooma õigus *riik toimus seaduslikul alusel *seadused määrasid kindlaks riigikorra ja kohtupidamise *kodanikud olid seaduste kaitse all *kodanike ei tohtinud ilma kohtupidamise süüdi mõista ega karistada *kodanikel oli õigus kaevata edasi kõrgemale seadusandjale *kujunes välja õigusteadus: -juriidiline terminoloogia -juristid Rooma ühiskond ja eluolu · Seisused *senatiaristokraatia suurmaaomanikud, riigiametnikud (tunnuseks purpurpunane triip) *ratsanikud tegelesid ka kaubandusega, määrati tegelema rahaasjade või kohtupidamisega *linnade käsitöölised ja vabad talupojad *poletaarid kindla elatiseta Rooma kodanikud *orjad · Perekond ja kasvatus
tarnimine kolmandale isikule. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seadus (NarkoS) §2 lg 3. narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslik kasvatamine ja levitamine- §188 - §189. Käitlemisega seotud süüteod Esimene narkootikumidega seotud süütegusid käsitlev paragrahv karistusseadustikus on 183, mis kriminaliseerib narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käsitlemise. Vastavalt seadusandjale on siinkohal määratud sanktsiooniks rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus, paragrahvi teine lõik nimetab raskendavateks asjaoludeks süüteo toimepanemist grupi või isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseadusliku sisse- ja väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas. Vastavalt seadustikule määratakse
2 lubatud piirangu alla. RIIGIKOHTUNIK PRIIT PIKAMÄE ERIARVAMUS ÜLDKOGU OTSUSELE7 2 Priit Pikamäe nõustub üldkogu otsusega, et Kars § 87 lõikes 2 sätestatud karistusjärgse kinnipidamise kui sanktsiooni kohaldamiseeldused on määratlemata ja seega vastuolus PS § 23 lõikest 1 tuleneva määratletusnõudega. Põhiseaduse § 20 ei tee seadusandjale ettekirjutusi karistusõiguslike sanktsioonilikide valiku osas, vaid annab üksnes seadusliku aluse sellisteks vabadusevõtmisteks, mis kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega määratud õigusjärelmite elluviimisega. Põhiseaduslikud normid on iseenesest kõrge abstraktsiooniastmega. Süüdimõistva kohtuotsuse täitmisega on PS § 20 jätnud seadusandjale vabad käed sellise karistusõigusliku sanktsioonisüsteemi kujundamiseks,
3 Sootak, J. Kriminaalpoliitika. Tallinn: Juura Õigusteabe AS, 1997. 4 Karistusseadustik. 06.06.2001.-RT I 2001, 61, 364; RT I 2009, 39, 261. 3 · selgitada välja seadusemuudatuses esinevad olulisemad kitsaskohad; · analüüsida karistusjärgse kinnipidamise põhiseaduspärasust ja vastavust täna Eesti õigusriiklikus karistusõiguses kehtivatele põhimõtetele; · teha ettepanekuid seadusandjale nimetatud meetme efektiivsemaks kohaldamiseks. Kursusetöö teema on valitud lähtuvalt sellest, et 2008. aasta sügisel valmis Justiitsministeeriumis uus seaduseelnõu5, millega peale paljude teiste muudatuste tahtsid seadusandjad Eesti karistusõigust täiendada ka uue mittekaristusliku meetmega karistusjärgne kinnipidamine. Selle õigusvaldkonnaga lähedamalt seotud juristid ja õigusteoreetikud
49 Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee (viide 4), lk 138. & JURIDICA I/2003 Õiguskantsler Madis Ernits Kirjanduses on väljendatud seisukohta, et ka põhiseaduse § 144 kujutab endast sõltumatuse tagatist.*50 Põhiseaduse § 144 teeb seadusandjale ülesandeks sätestada õiguskantsleri õiguslik seisund ja tema kant- selei töökorraldus seadusega. Sõltumatus on põhiseaduslik printsiip ja seega õigusnormi hierarhias kõrge- mal tasandil kui seadus. Põhiseaduse § 144 annab seadusandjale võimaluse kujundada sõltumatus välja, kuid samas seda ka teatud määral piirata. Kui pidada silmas piirangut, siis ei ole tegemist sõltumatuse tagatise, vaid piiranguklausliga, mis sarnaneb põhiõiguste piiranguklauslitele
Kõrge kultuur, jõukad linnad enne Rooma vallutusi. Talupajad vabad. Kreeka keel. Lääneprovintsid: Hispaania, Gallia, Põhja-Aafrika, Britannia. Tsivilisatsiooni tekke staadium enne Rooma vallutusi. Talupojad sõltuvad. Ladina keel. · Kolooniad ja munitsiipiumid. Munitsiipiumid elanikel Rooma kodakondusus. Kohalik omavalitsus. Rooma õigus: · Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. · Õigus apelleerida( edasi kaevata ) kõrgemale seadusandjale. · Seadusandluse algus 12 tahvli seadustest. · Arvestati pretsedenti so. tugineti varasema sarnase juhtumi puhul langetatud otsusele. · Protsessi korrektsus. Rage seaduse järgimine. Karistused ei olnud liialt karmid. · Keisririigi ajal juristid juriidiline (õigusteaduslik) terminoloogia. Õigusteaduse algus. Ühiskond ja eluolu: · Enamik talupojad. Maaomanikud, rentnikud. · Latifundiumid ulatuslikud, orjatööl põhinevad suurmaavaldused
võimsuse säilimisega. (2) Ostja, kes ei soovinud ajada asja ostumüügi äraütlemiseni võis juurde maksta vahet tegeliku hinnaga ja sellega jätta endale ostetud asja. (3) Diocletianuse kuulub ka katse 301.a määrata ediktiga ühist maksumäära terve impeeriumi jaoks mõnedele kaupadele. (2)5 Kokkuvõtte Kaasaegne tsiviilõigus võtab üle tähtsad Rooma eraõiguse institutsioone, muidugi, koos nende muudatustega, mis on vajalik seadusandjale praeguse turu reaalsuses. Ajaloo jooksul püüti sammuti kaitsta nii müüja, kui ka ostja õigusi. Probleemiks oli see, et käives polnud rahad ja vahetati üht asja teise vastu, selle pärast reguleeriti ka üldiselt ostumüügi lepingu eset, kuna alguses selleks oli ainult asi, ja hiljem jõuti ka rahani ja hakati vahetama asju raha vastu ja vastupidi, ehk sooritama ostumüügi tehingu. Jõuti ka selleni, et hakati koostama lepinguid, mille ese polnud veel valmis, ehk vili jms
Viidatakse konkreetsele sättele, selle osale või konkreetsele õigus- aktile või selle osale.Välisviidete puhul tuleb välja tuua ka avaldamise ametlik allikas. Kaudsed ehk ehtsad - ei viidata konkreetsele õigusaktile, vaid kas vastavale õigusinstituudile või vastavale institutsioonile. Igal üksikjuhtumil, kui hakkame viidatud normi rakendama, peame tegema kindlaks, mis antud hetkel kehtib. Kahjuks kasutatakse meil ka viitenorme, mis on vaid deklaratiivsed ja parimal juhul annavad seadusandjale mingit infot. Viitenormide kasutamise üldised põhimõtted: õpik lk 82 1)Otseste viidete puhul muutuvad viidatud õigus- akti sätted viitava sätte osaks ning seetõttu tuleb neid sisustada ja tõlgendada ka viitava õigustloova akti sisust ja tõlgendusest lähtudes. Viidatavat sätet sisaldava õigustloova akti kehtetuks tunnistamisel jääb viidatud säte viitenormi toimel kehtima ning on rakendatav.
3. Põhiõigused ja seaduse reservatsioonid Põhiõigused sisaldavad arvukalt sätteid, mis näevad ette vastava õiguse piiramise võimaluse. Enamuses neist on mainitud seadust, mõnes - nagu näiteks põhiseaduse § 39 lauses 2 - aga ainult riiki. Viimasel juhul tuleneb nõue iga riikliku kitsenduse legitimeerimiseks põhiseaduse § 3 lg 1 lausest 1, mis keelab teostada riigivõimu ilma seadusliku aluseta. Põhiseaduse § 39 lause 2 on seega samuti adresseeritud seadusandjale. Sellest lähtuvalt võib kõik need sätted kokku võtta terminiga "seaduse reservatsioonid". Põhiõigused võib jaotada lähtudes seaduse reservatsioonist kolmeks: lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigused, kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigused ja ilma seaduse reservatsioonita põhiõigused. Kõigil kolmel juhul on seaduse reservatsiooniga seotud formaalõiguslik ja materiaalõiguslik aspekt. 3.1. Lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigused
oli aeg-ajalt võimalik õhutada pingeid ning vastuolusid alluvate vahel. Munitsiipium staatus mille pälvisid paljud linnad: elanikud said Rooma kodakonsuse, kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse. Leegion - väeüksus Vana-Roomas. Koosnes 5000 meest. Ei kasutanud enam faalanksi taktikat. 12 tahvli seadused 450 eKr pandi kirja esimesed Rooma seadused. Apelleerimisõigus kõigil kodanikel oli õigus kaevata edasi otsus kõrgemale seadusandjale vabariigis rahvakoosolekule, keisririigis aga keisrile. Pretsedent samalaadselt juhtumilt võetud eeskuju (kohtus). Nt. tänapäeval USAs. Collosseum amfiteater, mis on tuntuim. Circus Maximus kuulsaim hipodroom. Foorum oli linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus. Panteon kõigi jumalate tempel. Cloaca maxima suur maa-alune kanalisatsioonisüstee, mis juhtis reoveed Tiberisse. Termid avalikud saunad, kui igaüks võis enda kümmelda. Ostia kuulus sadamalinn
Primaarõiguse moodustavadpõhiosas Euroopa Liidu leping (ELL), Euroopa Liidu toimimise leping (ELTL) ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELPH). Primaarõiguson Eestis vahetult kohaldatav kui selle normid on piisavalt konkreetsed, et omada vahetut õigusmõju. Sekundaarõigusemoodustavad EL-i määrused, direktiivid ja EL-i organite otsused, soovitused ja seisukohad. EL-i määrused on samuti vahetult kohaldatavad.Direktiivid suunatud seadusandjale ja üldjuhul mitte vahetult kohaldatavad (erand juhul, kui a) on piisavalt konkreetne, et olla vahetult rakendatav b) tähtaegselt ei ole riik jõudnud üle võtta või on valesti üle võetud c) annab isikule subjektiivse õiguse liikmesriigi ees). Riigisisesed haldusõiguse allikad (riigisiseste organite õigustloovad aktid, tava, halduseeskiri, õiguskirjandus jm) Seadus formaalses mõttes (protseduur on oluline) Seadus materiaalses mõttes (sisu on oluline) Hierarhia PS
erinevatel alustel korraldatud eritüübilistele koosolekutele. Koosolekutel valiti magistraate , otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. Rooma õigus: Rooma riik toimis seaduslikul alusel. Seadused määrassid kindlaks nii riigikorra kui ka kohtupidamise. Kõik Rooma kodanikud oli readuse kaitse all. Neid ei tohtinud ilma kohuta süüdi mõista ega karistada. Kõigil kodanikel oli õigus edasi kaevata kõrgemale seadusandjale- vabariigis rahvakoosolekule, keisririigis aga keisrile. Itaalia ja Provintsid : Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi , vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe. Sellist kohalikke olusid ja konkreetseid tingimusi arvestavat ülemvõimupoliitikat nimetasid roomlased põhimõtteliseks ,, jaga ja valitse''. Kuna alistatud rahvaste ja riikide sõltuvustingimused olid erinevad ,ei saanud nad ühiselt Rooma vastu
3 1. HEITGAASI KAHJULIKUD KOMPONENDID 1.1. Lämmastikühendid (NOx) Gaasilised lämmastikoksiididon elusorganismidele ja taimestikule tugevalt mürgised ning neid tuleb vaieldavalt nimetada õhku saastavateks aineteks. Tänapäeval tohivad enamiku autode mootorid välja paisata mitte üle 9,0 g NO x mootori l KWh töö kohta. Selline tööühiku kohta kehtestatud norm väga mugav (seadusandjale), haarates kõik mootori liigid, sõltumata võimsusest, töömahust jt. parameetritest. Rohkem muret on normi täitjail. Et teada saada, kas mootor vastab eeskirjale, tuleb teha hulk keerukaid mõõtmisi ja arvutusi. NOx koguse leidmiseks peab katsetsüklis mootori kõikide töörežiimide, nagu tühikäigu, kiirenduse, püsikiirusperioodide, pidurduste jne. puhul ära mõõta heitgaasi koguse ja selles oleva NOx kontsentratsiooni. Keksmine NOx väärtus on 300mg/m3 auto kohta ja umbes
teised, võibki jääda vaidlema. probleeme põhjustab vaesus,abitus,hälbivus(kas majanduslik, vaimne või füüsiline) Kaks põhjuste ringi, mis tekitavad inimeste vahel ebavõrdsust: inimeste võimed ja oskused inimeste valikud (kui hästi ta oskab oma võimeid tööturul realiseerida) 2.EV Põhiseaduse eesmärgid Põhiseadus loob raamistiku, millele peavad vastama kõik alamal seisvad seadused, Põhiseadus annab seadusandjale siduvad suunised riigi põhikorra aluste kohta. Eesti põhiseaduse üks alusprintsiipe on sotsiaalriigi põhimõte: riik peab looma eeldused selleks, et siin elavad inimesed saaksid võimalikult suurel määral kõiki oma põhiõigusi realiseerida ja täisväärtusliku liikmena ühiskondlikust elust osa võtta. PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse: Riik ei tohi oma kodanikku hätta jätta ning peab hoolitsema nende kodanike eest, kes ei suuda
art 174) · Paindlikkuse vajadus uued olukorrad, ebakindlus · Avar administratsiooni kaalutlusõigus (printsiibid on suunaandjad) · Rahvusvahelise õiguse suur mõju · Kodifitseerimise ja arengu pidepunktid Printsiibid Printsiibid demonstreerivad eesmärke, mille poole tuleb püüelda · Printsiibid satuvad tihti konflikti teiste printsiipidega (eesmärkidega) - tuleb leida optimaalne lahendus (Säästva arengu kolmnurk) · Printsiibid on suunatud eelkõige seadusandjale, haldusorganile ja kohtule Normid on konkreetsed neid saab kas täita või mitte täita, kolmandat võimalust ei ole Printsiipide osaline täitmine rikkumine Printsiibi üldosa seaduse eelnõus Keskkonna tervikliku ja kõrgtasemelise kaitse põhimõte Abinõud keskkonna kaitsmisel peavad tagama kõrgtasemelise kaitse, seejuures tuleb tagada keskkonna terviklik kaitse ja arvestada keskkonnamõju võimalikku ülekandumist ühelt keskkonnaelemendilt teisele. Vältimispõhimõte
Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigi õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks. Rooma riik toimis seaduslikul alusel. Seadused määrasid kindlaks riigikorra ja kohtupidamise, kõik Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. Ilma kohtuta ei tohtinud kedagi süüdi mõista ega karistada. Kõigil kodanikel oli õigus edasi kaevata (apelleerida) kõrgemale seadusandjale - vabariigis rahvakoosolekule, keisririigis keisrile. Ka Rooma keiser kui kõrgem seaduseandja ja riigi ülemkohtunik pidi alluma seadustele, andma seadusi välja mitte isiklikest, vaid riigi huvidest lähtudes. Ühiskonna turvalisuse pidi tagama hea õiguskorraldus, mitte karmid karistused. Seaduste loomisel tugineti varasema sarnase juhtumi puhul langetatud otsusele, mis tagas seaduseloome järjepidevuse. Oluline oli kõigi osapoolte õiguste kaitse protsessi läbiviimisel
Erinevad võimuharud piiravad ja kontrollivad üksteist, mille tulemusena ei saa ükski neist ületada oma võimupiire ning isikute põhivabadused on tagatud. Seadusandlik võim kontrollib näiteks täidesaatvat võimu, osaledes võimutäitjate nimetamises, lisaks on Riigikogu liikmetel õigus esitada valitsusele arupärimisi ning Riigikogul on õigus valitsust umbusaldada ja see tagandada. Kontrollitakse ka riigieelarve kaudu, määrates vahendeid kindlatesse valdkondadesse. Seadusandjale on õigus moodustada uurimiskomisjone (ankeetõigus) ning esitada valitsusele üleskutse teha mingi toiming või hoiduda mingist toimingust (resolutsioonõigus). Täidesaatva võimu mehhanismid seadusandliku võimu mõjutamiseks on järgmised: 1) valitsusel on seaduseelnõude algatamise õigus; 2) Riigikogu peab arvestama sellega, et kui ta valitsusele umbusaldust avalda, võib Vabariigi President parlamendi laiali saata ning kutsuda esile erakorralised valimised
(põhiõiguste kandja) saab põhiõiguste pinnal oma põhiõigusi kaitsta. Põhiõigused seovad kõiki kolme riigivõimu. 18.5 Põhiõiguste piiramise lubatavus Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas PS-ga ehk siis iga põhiõigust riivav akt peab olema kooskõlas kõigi PS normidega. 18.6 Põhiõiguse ja seaduse reservatsioonide liigitus a) lihtsa seaduse reservatsiooniga piisab volituse olemasolust seadusandjale; b) kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga reservatsioon sisaldab lisaeeldusi, millele piirang peab vastama; c) Ilma seaduse reservatsioonita põhiõigus piiramiseks peab olema oluline seadusest tulenev põhjus. 18.7 Formaalse ja materiaalse põhiseaduspärasuse hindamine Formaalne nõue- tähendab, et iga põhiõiguse riive peab vastama kõigile pädevus-, menetlus ja vormieeskirjadele
Statuudid KOVi määrused riiklike kohustuste täitmiseks 5) Euroopa õigus EL õigus Euroopa Nõukogu raames sõlmitud rahvusvahelised lepingud 6) Kohalik tavaõigus 8.2. Milline PS alajaotus on pühendatud kohaliku omavalitsusele? Põhiseaduse 14.ptk on eraldi pühendatud kohalikule omavalitsusele. PS annab kohaliku omavalitsuse eksistentsile autonoomiale konstitutsiooniõigusliku garantii. Samas tuleb 14. ptk sätetest seadusandjale kohustus kohalikku omavalitsust reguleerivate seaduste kehtestamiseks. Kõik siseriiklikud kohaliku omavalitsuse õiguse allikad peavad olema PS sätte ja mõttega kooskõlas. 8.2. Nimetage 8 kohaliku omavalitsuse jaoks olulist seadust (6 olulist seadust on juba nimetatud õpikus – nende puhul tuleb teada ka seda, mida vastav seadus reguleerib – õpikus ära toodud; 2 relevantset seadust leidke ise täiendavalt). 1) kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (KOVVS): PS § 104 p-s
erandeid valimistsensuste kehtestamise abil (tsensus tingimus millele valija või kandidaat peab vastama). Üldisuse põhimõtet konkretiseeritakse praktikas valimistsensuste abil. Üldisuse põhimõttega on vastuolus ebaproportsionaalsed või diskrimineerivad valimistsensused nii aktiivse kui ka passiivse valimisõiguse puhul. Teooria järgi peaksid valimistsensused olema sätestatud konstitutsioonis. Kui konstitutsioon tsensust ei sätesta, siis peab konstitutsioon sätestama seadusandjale selge volitusnormi valimistsensuste kehtestamiseks. Alati pole valimistsensuste kehtestamisel sellest reeglist kinni peetud ka demokraatlike riikide praktikas. Riigikogu valimisteks on valimistsensused kehtestatud §-des 57 ja 60 lg 2. RKVS seaduse § 2 määratleb üldise valimisõiguse hääleõiguse ja hääletamisest osavõtuõiguse kaudu ning seostab üldise valimisõiguse aktiivse valimisõigusega. N. Riigikogu valimisseadus § 2 Üldine valimisõigus
06.2008 PS paragrahvi 152 lõige 2. Võrdluseks paragrahv 111. · Direktiivid toimivad nii, et muunduvad seaduseks, ning siis kohaldatakse neid seaduse kaudu vms · 149, 152 PS funktsiooni kõige olulisemad normid kui Riigikohus jätab need kohaldamata, tekib küsimus, miks need siis on. · PS ja EL õiguse vahel võib tekkida vahel kollisioon sellisel juhul ei tohiks jätta PS kohaldamata, vaid tuleks seda täiendada, PS sõnastust muuta. Esitame seadusandjale üleskutse sellele reageerida. Meil on olemas juba traditsioon ja kultuur PS-i muuta. Vaielda selle üle jutusaadetes, ajalehes, diskuteerida ja jõuda selleni, et sõna ja tegelikkus ei lähe kokku, see on ilmselge. Nt 111 ütleb et meil on kroon, aga on euro lahknevus. Eesti kuulumisel Eli võidakse delegeerida .. on reegel ja erand, me rakendame erandi, kroon jääb igaks juhuks sisse. Igasugused lahendused on juriidiliselt võimalikud
sest rooma riik tagas siserahu ja pakkus kaitset välisavaenlaste eest. Armee Tegi ajajooksul läbi olulisi muutusi; elukutseline palgavägi; alates 1 puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik; parimad kindluste piirajad; leegion; piirikaitsevöönd.leegion(5000 meest; peamiselt raskerelvastusega; jalaväelased;) Rooma õigus Riik toimis seaduslikul alusel. Seadused; kõigil kodanikel oli õigus kaevata edasi(apelleerida) kõrgemale seadusandjale; rooma riik oli õigusriik;seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli seadustest. 4.Ühiskond ja eluolu Maa ja linn Enamik elanikest olid talupojad; ülemkihi rikkus põhines peamiselt suurtel maavaldustel; suurmaavaldused-latifundiumid. Kõrgelt arenenud linnad;proletaarid-varatud linnaelanikud Seisuslik ühiskond: 1. Senaatoriseisus( rooma riigi ülikud) 2. Ratsanikuseisus(kuulusid rikkad; suurmaavaldajad) 3. Lihtarahvas(käsitöölised ja põlluharijad)
Viimasest võib saada täielik õigus lepingu sõlmimisega. Loomulik seadus pidi olema igavesti ühesugusena üldkehtiv, sest inimese loomus on muutumata. Positiivne õigus on loomuõigussüsteemis sobiv vahend inimeste täiustumiseesmärgi saavutamiseks. Loomuõigus säilitab oma kehtivuse ka pärast riigi rajamist. Riik saab toetuda üksnes lepingule. Riigi eesmärk kindlustama piisava ülalpidamise, rahu ja turvalisuse nautimises. Kui loomulik seadus on kohustuslik ka seadusandjale, siis ei olevat ka kellegi kohustust alluda ,,ülemvõimule, kes käsib midagi, mis on vastuolus loomuliku seaduse keelu või käsuga" [Luts 1997, lk 108]. Immanuel Kant (1724-1804) tuletas kõlbluse a priori puhast mõistusest mitte inimese loomusest. Kõlblusseadus ei ole mingi empiiriline seadus, vaid puhta mõistuse ainus, mis 12 sellega osutub algupäraselt seaduslikuks. Praktiline mõistus aga haarab endasse kõlbluse ehk
N. Parrest 2. Seaduslikkuse põhimõte PS § 3 lg 1: „Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.” Sisaldab mitut alapõhimõtet: 1. positiivses tähenduses seadusliku aluse nõue ehk üldine seadusereservatsioon, mis tähendab, et: - teatud kompetents on reserveeritud üksnes seadusandjale (nt hulga põhiõiguste piirangute juures on põhiseaduses kirjas, et neid saab piirata vaid seaduses ette nähtud juhtudel ja/või korras; samuti tuleb mitmed riigikorralduse küsimused reguleerida seadusega); - igal põhiõiguse riivel peab olema seaduslik alus; 2. negatiivses tähenduses seadusliku aluse nõue ehk seaduslikkuse põhimõte, mis tähendab: - kõrgema õigusjõuga õigusakti kehtivuse prioriteeti (hierarhiliselt madalama
Dürig) seovad põhiõigused alati avaliku võimu kandjaid, kes eraõigust kohaldades on seotud põhiõigustega b) kollisioon lõppastmes peab avaliku võimu kandja kaaluma ühe ja teise poole põhiõigusi, lõppastmes mõjutavad need põhiõigusi § 17 Põhiõiguste piirklauslid ja piirid I Mõisted 1. piirklausel ehk seadusreservatsioon põhiseaduse norm, mis annab seadusandjale volituse piirata põhiõigust 2. piir põhiõiguse õigustatud riive II Õigus ja õiguse piir 1. õiguse siseteooria on olemas ainult üks asi õigus millelegi; kui meil on õigus, siis peame seda õiguse eset realiseerida saama Ei saa öelda, millal õigus on või ei ole 2. õiguse välisteooria on olemas kaks asja õigus millelegi (prima faci õigus) ja on olemas see, mis õigusest pärast piiri tõmbamist järele jääb.
Dürig) seovad põhiõigused alati avaliku võimu kandjaid, kes eraõigust kohaldades on seotud põhiõigustega b) kollisioon lõppastmes peab avaliku võimu kandja kaaluma ühe ja teise poole põhiõigusi, lõppastmes mõjutavad need põhiõigusi § 17 Põhiõiguste piirklauslid ja piirid I Mõisted 1. piirklausel ehk seadusreservatsioon põhiseaduse norm, mis annab seadusandjale volituse piirata põhiõigust 2. piir põhiõiguse õigustatud riive II Õigus ja õiguse piir 1. õiguse siseteooria on olemas ainult üks asi õigus millelegi; kui meil on õigus, siis peame seda õiguse eset realiseerida saama Ei saa öelda, millal õigus on või ei ole 2. õiguse välisteooria on olemas kaks asja õigus millelegi (prima faci õigus) ja on olemas see, mis õigusest pärast piiri tõmbamist järele jääb.
Printsiipidel on kas selge ja 1mõtteline või tõlgendamise teel 1mõtteliselt kindlaksmääratav regulatiivne iseloom. Seetõttu vajavad printsiibid konkretiseerimist. Tekitavad õiguslikke tagajärgi koos õn-ga. Samas on pr-l normiga sarnane õiguslik kvaliteet nad on õiguslikult siduvad. Printsiipide ja normide koherentsus avaldub selles, et printsiibid toetuvad vastavatele PS normidele. Printsiip on aluseks normi tõlgendamisele ja põhjendamisele. PS pr on olulised nii seadusandjale kui õiguse rakendajale. Seadusandja jaoks on mõõdupuuks seaduse sisu kindlasmääramiseks ja õn õiguspärasuse tagamiseks. Seadusandja ei tohi anda norme, mis on vastuolus PS printsiipidega. Õiguse rakendajale on pr aluseks tõlgendamissuunale, millega määratakse ka tõlgendamisruum. Pr aitavad ka õ-s esinevate lünkade ületamisel(kas vastava normi leidmisel analoogia; või toetudes vastavale printsiibile).
kõigile. Vahetegu tuleneb asjaolust, et iga põhiõiguse vastas on põhikohustus. Eristatakse põhiõiguse piiramist ning põhiõiguse rikkumist, mis on ebaseaduslik põhiõiguse piiramine. 18.6 Põhiõiguse ja seaduse reservatsioonide liigitus Põhiõiguste piiramisel peab olema alati legitiimne eesmärk ning eesmärk on PS-st tulenevalt reguleeritud kolmel viisil. Põhiõiguse ja seaduse reservatsioonid: a) lihtsa seaduse reservatsiooniga piisab volituse olemasolust seadusandjale; b) kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga reservatsioon sisaldab lisaeeldusi, millele piirang peab vastama; c) Ilma seaduse reservatsioonita põhiõigus piiramiseks peab olema oluline seadusest tulenev põhjus. 8.7 Formaalse ja materiaalse põhiseaduspärasuse hindamine Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas PS-ga ehk siis iga põhiõigust riivav akt peab olema kooskõlas kõigi PS normidega
saladus, õigus vabalt liikuda, kodu vabadus Erand korras kolmikmõju- sund võõrandamine, väljasaatmise keelt, varjupaiga õigus, menetluslike põ puhul. Kolmikmõju puudub - nt poliitiliste õiguste puhul (valimisakt kui selline) § 15 Põhiõiguste piiriklauslid ja piirid I Mõisted 1. piirklausel ehk seadusreservatsioon põhiseaduse norm, mis annab seadusandjale volituse piirata põhiõigust nt §31 2. lause 2. piir põhiõiguse õigustatud riive, riive võib olla õigusvastane või õiguspärane II Õigus ja õiguse piir 1. õiguse siseteooria on olemas ainult üks asi õigus kui selline; kui meil on õigus, siis peame seda õiguse eset realiseerida saama; õigust ei saa piirata Ei saa öelda, millal õigus on või ei ole Selle teooria koht on sotsiaalsete õiguste juures 2
2) Keskmine kolmikmõju (südametunnistuse vabadus, õigus haridusele, koosolekuvabadus, sõnumisaladus, õigus vabalt liikuda, kodu puutumatus) 3) Erandkorras kolmikmõju (nt sundvõõrandamine, väljasaatmise keelu puhul, menetluslike põhiõiguste puhul) 4) Kolmikmõju puudub (poliitiliste õiguste puhul) 31 § 17 Põhiõiguste piirklauslid ja piirid I Mõisted 1. piirklausel ehk seadusreservatsioon – põhiseaduse norm, mis annab seadusandjale volituse piirata põhiõigust 2. piir – põhiõiguse õigustatud riive II Õigus ja õiguse piir 1. õiguse siseteooria - õigus kui selline, ei saa piirata (õigus millelegi; kui meil on õigus, siis peame seda õiguse eset realiseerida saama.) Ei saa öelda, millal õigus on või ei ole Siseteoreetiliselt konstrueeritud õigused on sotsiaalsed põhiõigused ja õigused korraldusele ja menetlusele 2
annaabi.ee 
