AUTORILEPING Käesoleva autorilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Litsentsiandja nimi], [registrikoodiga [registrikood] / isikukoodiga [isikukood] (mittevajalik ära kustutada)], asukohaga [aadress] (edaspidi: Litsentsiandja), mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [Litsentsiandjat esindaja nimi] ja (2) [Litsentsisaaja nimi], [registrikoodiga [registrikood] / isikukoodiga [isikukood] (mittevajalik ära kustutada)], asukohaga [aadress] (edaspidi: Litsentsisaaja), mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [Litsentsisaaja esindaja nimi], edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu ese 1.1. Lepingu alusel annab Litsentsiandja Litsentsisa...
Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping
reprodutseerida ja tõlkida isikliku kasutamise eesmärkidel tingimusel, et selline tegevus ei taotle ärilisi eesmärke. avaldatud teosed – kui on salvestatud arvutisüsteemis Arvutiprogramme Õiguspärasel kasutajal on lubatud: ◦ kopeerida, kohandada, töödelda nendel eesmärkidel, milleks programm omandati, samuti vigade parandamiseks seda võib piirata ◦ varukoopiate tegemine ◦ programmi jälgimine, katsetamine Autorileping ja litsentsileping Varaliste õiguste üleandmine ehk loovutamine Teose kasutamise lubamine All-litsentseerimise õiguste andmine Erinevused ◦ Autorileping hõlmab nii varaliste õiguste üleandmist kui teose kasutusloa (litsentsi) andmist ◦ Litsentsileping käsitab üksnes kasutusluba Lepingute erinevused Autorilepingu võib sõlmida nii olemasoleva teose kasutamiseks kui ka uue teose loomiseks ja kasutamiseks (õiguste jaotamiseks) Litsentsileping käsitab juba
nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. Kinkeleping leping, milölega üks isik (kinkija) kohustab tastuta rikastama oma varast teist isikut (kingisaaja) *Kasutuslepingud Üürileping Rendileping Liisinguleping Litsentsileping Frantsiisileping selle lepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuse frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähtsusele ja oskusteabele. 3 Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping
Antiviirus 5 pakend Arvutiviiruse programmi Avasti logo AUTORIKAITSE Ø Autorikaitse ehk litsents on kas paberil või elektroonilisel kujul, fikseeriv tarkvara kasutamise õigused. Ø Tarkvara kasutamist ilma litsentsita käsitletakse autoriõiguste rikkumisena ehk tarkvarapiraatlusena, mille eest on ette nähtud vägagi karmid trahvid ja karistused. Ø Legaalse tarkvaraga käib alati kaasas EULA (End User Licence Agreement) ehk siis kasutaja litsentsileping, mis sätestab ostjapoolsed kohustused ja tootjapoolse garantii. Arvutitarkvara jaguneb tema kasutusõiguste järgi peamiselt nii: Ø Freeware - vabatarkvara ehk vabavara. Ø Shareware - jaosvara on tarkvara, mida saab tasuta allalaadida, teatud aeg proovida (tavaliselt 15 - 90 päeva) ja seejärel otsustada, kas see sulle meeldib või ei. Ø Adware - tarkvara, mille kasutamise ajal näitab ta mingi tootja reklaame. Ø
Võõrandamislepingu esemeks on mingi asja tasuliselt või tasuta üleandmise kohustus ühelt isikult teisele, seejuures muutub ka üleantava asja juriidiline kuuluvus. Tasulised võõrandamislepingud on müügileping, vahetusleping ja faktooringuleping ning tasuta on kinkeleping. Kasutuslepinguga antakse midagi teisele osapoolele kasutusse, kuid mitte omandisse. Kasutuslepingud on üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, pikaajalise puhkusetoote leping, vahendusleping ja vahendussüsteemi leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud. Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik
.....................................................9 2.2.1. Üürileping......................................................................................................................9 2.2.2. Rendileping....................................................................................................................9 2.2.3. Liisinguleping................................................................................................................9 2.2.4. Litsentsileping..............................................................................................................10 2.2.5. Frantsiisileping.............................................................................................................10 2.2.6. Ehitise ajutise kasutamise leping.................................................................................11 2.2.7. Tasuta kasutamise leping............................................................................
Mõne aasta pärast on arvatavasti hädavajalik omada äritegevuseks legaalset tarkvaratehnikat, sest laiadele massidele teatavaks saamisel - seal-ja-seal firmas kasutatakse tööks piraattarkvara, võib väga tõsise tagasilöögi anda. Lootkem, et praegustel juhtidel jätkub ettenägelikkust ja tahtmist selliseid olukordi vältida, samuti valmisolekut püüelda aususe poole. Legaalse tarkvaraga käib alati kaasas EULA, end user licence agreement, ehk siis kasutaja litsentsileping. Originaalandmekandjad ja -käsiraamatud võivad olla (ja enamasti ka on), kuid ei pea tingimata olema, nagu ka autentsustunnistus ja registreerimiskaart. Litsentsileping sätestab ostjapoolsed kohustused ja tootjapoolse garantii. Eri litsentsid erinevad küllaltki tublisti, seega oleks tarvis tingimata see "paberilipik" hoolega läbi lugeda. Hiljem on reeglina juba hilja, kuna harilikult defineeritakse selle lepingu teksti kehtimahakkamine pakendi avamise hetkega. 1984. a. juulis formuleeriti
Oluline, mida teatud nähtuse all mõeldakse(nt tee). Samuti on andmehulgad omavahel ilma töötluseta võrreldamatud, kui üks organisatsioon arvestab rahvastiku tiheduse arvutamisel suurte veekogude pindalasid ja teine mitte. Andmete kasutamine ja hind: Andmed on GISi kõige kallim osa, kuna andmete loomine ja täiendamine ja kaasajastamine on väga töömahukas ja tihti nõuab ka kallist tehnoloogiat. Andmete kasutamiseks sõlmitakse enamasti litsentsileping Akadeemilistel eesmärkidel on enamasti andmete kasutamine soodsam kui ärilistel eesmärkidel Andmete säilitamine ja hankimine: Paberkandjal(andmete parem visualiseerimine) Digitaalkujul(võimaldab andmeid analüüsida, lihtsamini levitada, kujundada) Digitaalandmete hankimine: Digitaalsed andmebaasid 1 Paberkaartide skaneerimine (ja vektoriseerimine) 2 GPS ja välimõõtmised 3 Satelliidipildid ja ortofotod Andmete esitusviisid:
Oluline on eristada piraatkoopiate levitamist Internetis jaosvara (shareware) või siis vabavara (freeware) levitamisest Interneti kaudu. Viimaste puhul on reeglina tegemist täiesti legaalse toiminguga. 21 3.1.5 Tarkvara rentimine või laenutamine Tarkvara välja üürimine tundub loetletud piraatluse vormidest kõige süütumana. üüritava tarkvarapaketi omanik on selle võib-olla ausal teel omandanud. Tarkvaraga kaasas olev litsentsileping keelab paketi üürimise või laenamise ka siis, kui tegemist on 21 Tarkvarapiraatlus 2 - http://www.vorusoo.werro.ee/urmas/tarkvarapiraatlus.htm (15.10 2012) originaalketastelt tehtud ainukese (niisiis lubatud) koopiaga. Erinevalt riistvarast müüakse tarkvarapakett isikule või organisatsioonile, kes ennast tootja esindaja juures registreerides sisuliselt kirjutab alla lepingule tootjaga. Litsentsileping sätestabki mõlema poole kohustused,
küsimusi. Ametijuhend • Töölepingu seaduse kohaselt tuleb kirjalikus töölepingus kirjeldada töötaja tööülesanded. Üldjuhul kirjeldab tööleping peamisi tööülesandeid lühidalt ning viitab täpsemale ametijuhendile, mis on töölepingu lahutamatu lisa. Ametijuhendis on toodud töötaja positsioon tööandja struktuuris, tööülesanded, vastutus ja õigused. Autorileping • Autorileping (litsentsileping) on kirjalik leping, mille on sõlminud autor või tema õigusjärglane ja teost kasutada sooviv isik selleks, et kasutada mõnd teost (foto, taies, tekst jne). Autorilepinguga annab autor või tema õigusjärglane teisele poolele loa kasutada teost lepingu tingimustega ettenähtud viisil. Käsundusleping • Käsundusleping sõlmitakse kas ühekordse või jätkuva teenuse osutamisel, näiteks projektide jms dokumentide koostamiseks, ametiasutuste
piiratud või on osa funktsioone blokeeritud. 83. Mis on kommertsvara? Tarkvara, mille kasutamise eest tuleb alati maksta sõltumata sellest, kes seda kasutab. 84. Mis on andmekaitse? Andmekaitse seadused peavad vältima isiku personaalse informatsiooni sattumist sellelt arvutisüsteemilt, kus see seaduslikult asub, teistesse arvutisüsteemidesse ilma isiku nõusolekuta. 85. Mida tähendab lõppkasutaja litsentsileping? EULA tingimused, millega peab nõustuma, kui mingit tarkvara soetatakse. 86. Mis on MPS? Mobiil-positsioneerimissüsteem, GSM-võrgus kasutatav süsteem mobiiltelefoni asukoha kindlaksmääramiseks võrgu tugijaamade suhtes. Eestis pakub seda teenust EMT.
klienditoe olemasolu firma poolt (koolituse võimalus, manuaalide kasutamine, uuendused, tehnilised probleemid).N. tuge ja koolitusi EBSCO. 4. Milline on see oluline muutus infoasutuste jaoks, mille on inforessursside omamise vallas kaasa toonud informatsiooni hankimine võrgu vahendusel? Ei suudeta osta toodet, soetatakse kasutamisõigus e litsensileping. Elektrondokumentide kasutamiseks sõlmitakse litsentsileping informatsiooni pakkuva firma ja kasutaja/raamatukogu/ infoasutuse vahel. Litsentsilepingus lepitakse kokku järgmises: millises ajavahemikus võib infoasutus litsentsitud materjali kasutada? kes võivad litsentsitud materjali kasutada? (näit. kas kõik infokeskuse/raamatukogu külastajad või ainult registreeritud kliendid) kus tohib litsentsitud materjali kasutada? (kas ainult infoasutuse ruumides või ka väljaspool, näit.
Nimelt saab üürilepinguga üürnik üksnes asja kasutamise õiguse. Rendileping annab rentnikule ka asja korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja saamise õiguse Liisinguleping- Liisingulepingu mõiste sisaldub VÕS-i §-s 361: liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Litsentsileping- Frantsiisileping- Tasuta kasutamise leping- Võlaõigusseaduse 21. peatükk reguleerib tasuta kasutamise lepinguga seonduvat. Tasuta kasutamise lepingu järgi tekib ühel isikul eseme kasutamise õigus ning teisel isikul eseme kasutamise võimaldamise kohustus. Tasuta kasutamise lepingu alusel saab kasutusse anda kõikvõimalikke õiguse esemeid. Võlaõigusseaduse Laenuleping- Laenulepingu mõiste sisaldub VÕS-i § 396 lõikes 1: laenulepinguga kohustub üks isik
mis tahes vormis või mis tahes viisil“ (Autoriõiguse 2019). Selleks, et näidata multifilme, oleks tulnud meil võtta ühendust Eesti Autorite Ühinguga, sest see ühing kaitseb Eestis autorite huve. See on autorite vabatahtlik organisatsioon, mis tegeleb peamiselt heliloomingu ja kujutava kunsti teoste autorite õiguste ühise esindamisega. Ühing sõlmib lepinguid teoste kasutajatega ning kogub ja maksab välja autoritasu. Nii oleks ka tulnud meil täita vastav taotluse vorm, sõlmida litsentsileping (EAÜ-ga ja EEL/EFÜ-ga), loetleda neile multifilmid, mida soovime näidata ning tasuda autoritasud vastavalt tariifidele ning litsentsitasu. Tehes tööd nii päeval kui öösel, saime me jõulumaa õigeaegselt valmis ja mis jõulumaa see on, kui jõulumuusika ei kõlaks. Nii võtsime appi youtube kanali ja laadisime sealt alla mitme tunni eest jõulumuusikat. Meil ei olnud aimugi, kas need muusikapalad on autoriõigustega
(Bellis) 3.2.1 Murdepunkt Nähes Windows 2.0 versioonis pelgalt Mac OS System Software 2.0 veidi muudetud versiooni, kaebas Apple 1988. aastal Microsofti kaebusega plagieerimises kohtusse. Siinkohal päästis aga Microsofti Bill Gates'i suurepärane ärivaist. Nimelt, 1985. aastal 9 pakkus Microsoft Bill Gates'i algatusel Apple'ile võimalust litsenseerida mõningaid Apple'i tunnuseid. Konks oli aga selles, et litsentsileping nägi ette Microsofti õigust kasutada Windowsi juures neid samu tunnuseid: drop-down menüüd, aknad ning hiiretugi. 1993. aastani kestnud kohtuprotsess lõppes Microsofti õigeksmõistmisega. (Dvorak 1988) 3.3 Windowsi pealetung 1990. aastal anti välja Windows 3.0, mis sai väga sooja vastuvõtu osaliseks. Windows 3.0 hõlmas täiustatud programmi- ja failihaldurit ning suuremat värviskeemi. Uus versioon oli üleüldiselt kiirem ja usaldatavam
intellektuaalsele omandile...ka peale ostu on tarkvara omanik ikkagi tootja....ostja täielik omand on andmekandjad ja käsiraamatud 21. Kui igal tootel peab olema litsents.....Tähendab see, et* Iga toote kohta peab olema 1 komplekt autentsustunnuseid *Toodet tohib korraga olla kasutuses ainult niipalju, kui on litsentse *Igaühel on just talle sobiv litsents (koolide versioonid, suured nimelised litsentsilepingud) 22. Milles tunned legaalset tarkvara - *Jaemüük *Litsentsileping *Originaalkettad *Käsiraamat *Registr.kaart *Spets.autentsustunnistus COA *Mitmed marketingimaterjalid *Karbi spets tähistus...hologramm, kleeps 23. ISKE on infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteem. ISKE väljatöötamisel ja arendamisel on aluseks võetud Saksamaa BSI (saksa k. Bundesamt für Sicherheit in der Informationstechnik, inglise k. Federal Office for Information Security) avaldatav infoturbe standard – IT Baseline Protection Manual 24. Kellele on ISKE kohustuslik
ning vähemalt 25 protsenti lisatingimustest. Mitmete turismivaldkondade puhul lisanduvad veel erikriteeriumid. Turismiettevõttelt eeldatakse Eesti seaduste tundmist ja täitmist ning samuti nende määruste ja võimalik kohalike ettekirjutuste täitmist, mis kehtivad tegevuse erinevate osade kohta. Kui nii turismitoode kui ka turismiettevõte on saanud tunnustuse, allkirjastatakse turismiettevõtte ja Eesti Ökoturismi Ühenduse vahel litsentsileping. Selles reguleeritakse muuhulgas ka see, et turismiettevõte vastutab, et tema kvaliteedimärki kandev toode ka edaspidi kriteeriumeid täidab. Turismiettevõttel võib olla ka teisi turismitooteid, millele erinevatel põhjustel ei ole kvaliteedimärgist omistatud. 2.6 EHE märgi tooted: Aastal 2006 Meresüstamatk Kolga lahe saartele Haabjamatk Soomaal Seto söömaaeg Jalgrattaretk Läänemere Soome lõunapiiril Süvahavva Loodustalus - looduse keskel, kahe jalaga maas Aastal 2008
raviasutuses on tervishoiuteenus. Halduskohtus on uurimispõhimõte ehk kohus võib ise tõendeid otsida. Ilma täitedokumendita pole kelleltki võimalik mingeid rahasid kätte saada. Nt võlgnikult 4. Tsiviilõiguse puutuvus teiste eraõiguse valdkondadega - tsiviilõigus ja äriõigus/kaubandusõigus (ius mercatoria, 12.-13. saj; unitaristlik Saksamaa, Sveits ja dualistlik Prantsusmaa - teooria - tsiviilõigus ja intellektuaalne omand (autori- ja patendiõigused; litsentsileping VÕS § 368-374) - tsiviilõigus ja rahvusvaheline eraõigus. Kollisiooninormid lahendavad küsimuse, millise riigi õigust kasutada, sest päris üle-Euroopalist õigust pole. On mingid mudelid ja konventsioonid. Rahvusvahelised aktid: Brüssel 1 ja 2 määrused (kohtualluvuse ja otsuse täitmiste kohta); Rooma 1 (?) ja 2 (lepinguvälised õigussuhted) määrused on otsekohalduvad; direktiivid pole otsekohalduvad, need tuleb harmoniseerida ja riigi õiguskorraga kohaldada
selle eest tasu (litsentsitasu). Autorileping on autori või tema õigusjärglase ja teost kasutada sooviva isiku vaheline kokkulepe teose kasutamiseks, mille alusel autor või tema õigusjärglane annab teisele poolele üle oma varalised õigused või loa teose kasutamiseks lepingu tingimustega ettenähtud ulatuses ja korras. 13. Litsentsilepingud: liigid, kehtivus, olulisemad tingimused Liigid: - All-litsents - Ainulitsents - Lihtlitsents Litsentsileping kehtib lepingu lisas määratletud tähtaja jooksul. 14. Vabakasutuse tüüptingimused (Creative Commons, GNU GPL, Public Domain jms), tingimuste eesmärk ja põhilised võimalused Creative Commons: - autorile viitamine - pead ära tooma töö originaalse autori; - tuletatud teoste keeld - ei või teost muuta, ümber kujundada ega selle alusel luua tuletatud teoseid; - jagamine samadel tingimustel - kui muudad, modifitseerid või teed uue töö selle baasil siis võid
52 Autoriõigusega kaitstud tarkvara omandamine internetist aetakse tihti segamini nn priivara omandamisega. Esimest võib pidada varguste kilda kuuluvaks, teine on täiesti normaalne nähtus, mis oma toodete tasuta jagamise kaudu võimaldab paljudel väikestel tootjatel end turul tutvustada.53 Tarkvara välja üürimine tundub loetletud piraatluse vormidest kõige süütumana. Üüritava tarkvarapaketi omanik on selle võib-olla ausal teel omandanud. Tarkvaraga kaasas olev litsentsileping keelab paketi üürimise või laenamise ka siis, kui tegemist on originaalketastelt tehtud ainukese (niisiis lubatud) koopiaga.54 Kirjandusteoste piraatlus Ajakirjade ja eriti ajalehtede toimetused käivad autorite artiklitega ümber nagu just heaks arvavad: lühendavad, muudavad teksti ja pealkirju, paigutavad ümber lõike ja nõnda edasi. Seda valdavalt autoritele isegi teatamata. Autorikaitse seisukohalt on artiklis isegi kahe sõna 50 Krevald, T
lepingu sõlminu subjektide arvult (ühepoolsed ja mitmepoolsed), suhte objektiks oleva asja iseloomult (vallas- ja kinnisvaralepingud) ja mitmesuguste muude tunnuste poolest. Lepingu sisu järgi eristatakse: 1. võõrandamislepinguid – varaliste hüvede lõplik üleandmine (müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping) 2. kasutuslepingud – valduse üleminek teisele subjektile kasutusse (üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, laenuleping, krediidileping) 3. kindlustusleping – üks isik (kindlustuseandja) kohustub kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma 4. toetamislepingud – ühe subjekti kohustus abistada teist suhte poolt tema eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul (elurendis, ülalpidamisleping, seltsinguleping) 5. teenuste osutamise lepingud – ühe subjekti kohustus sooritada mingi tegevus, mis
kasutada ning sellest tulu saada. Seega ei ole patendi kehtivusaeg piiramatu. Eesti Vabariigis ja enamikus riikides kehtib patent kuni 20 aastat 47. Mis on litsents? Mis puhul kasutate litsentsilepingut? Mis liike on litsentse? Litsents on luba leiutise või muu tööstusomandi objekti kasutamiseks. Juriidiliselt vormistatakse litsentside ost-müük litsentsilepinguga, mille pooli kutsutakse litsentsiaar (litsentsi andja-müüja) ja litsentsiaat (litsentsi saaja-ostja). Litsentsileping (VÕS § 368) - Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Lihtlitsentsilepingu puhul võib litsentsiandja ka ise lepingu esemeks olevat õigust kasutada või anda kasutusõiguse teistele isikutele peale litsentsisaaja.
39. Kasutuslepingud,nende iseloomustus 1) Üürileping-Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). 2) Liisinguleping-Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 3) Litsentsileping-Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). 4) Frantsiisileping-Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või
Teose autoril on õigus saada autoritasu selle eest, et ta lubab teistel isikutel neid õigusi kasutada. Teose kasutamiseks sõlmitakse autorileping, millega autor annab üle oma varalised õigused või loa teose kasutamiseks. Autorilepingu võib sõlmida juba olemasoleva teose kasutamiseks või uue teose loomiseks ja kasutamiseks. 1.6.1.2 Litsentsitud tarkvara tuvastamine: toote ID kontroll, tooteregistreerimine, tarkvaralitsensi kuvamine. 1.6.1.3 Termini ,,lõppkasutaja litsentsileping" tähendus. End User lõppkasutaja. Infosüsteemi või selle teavet oma tegevuses kasutav isik, samuti teenust sisuliselt tarbiv süsteem, protsess, seade vms. Lõppkasutaja litsentsileping End User License Agreement. EULA on juriidiline leping tootja ja/või autori ja rakenduse lõppkasutaja vahel. EULA sätestab, kuidas tarkvara kasutada ja millised on tootjapoolsed piirangud. 1.6.1.4 Terminite ,,jaosvara", ,,vabavara" ja ,,avatud lähtekood" tähendus.
mõlema poole poolt lepinguprojektile heakskiidu andmisega. Selline regulatsioon vastab väljakujunenud tavadele majanduskäibes, kus pooled annavad samaaegselt allkirja juristide poolt eelnevalt välja töötatud lepingutekstile. 8. Lepingute liigitamine Võõrandamislepingud:Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping Kasutuslepingud:Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud Kindlustuslepingud:Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus Teenuste osutamise lepingud:Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping
jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. 4. Lepingute liigid. Lepingu sisu järgi eristatakse: Võõrandamisleping (omandi üleminek) - Müügileping - Vahetusleping - Faktooringuleping - Kinkeleping Kasutusleping - Üürileping - Rendileping - Liisinguleping - Litsentsileping - Frantsiisileping - Ehitise ajutise kasutamise leping - Tasuta kasutamise leping - Laenuleping ja krediidileping Kindlustusleping Kompromissileping Toetamisleping - Elurendis - Ülalpidamisleping Seltsinguleping Teenuse osutamise leping - Käsundusleping - Töövõtuleping - Maaklerileping - Agendileping - Komisjonileping - Maksekäsund - Arveldusleping - Tervishoiuteenuse osutamise leping
kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esimesest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 119. Mille poolest rendileping erineb üürilepingust? Rendilepingus peab rendileandja võimaldama korrapärase majandamise käigus vilja, üürileandja peab aind tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. 120. Mis on litsentsileping? Litsentsilepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 141. Käsundita asjaajamisega on tegemist siis, kui üks isik teeb midagi teise isiku (soodustatud isik) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud selleks õigust või kohustanud teda seda tegema. Käsundita asjaajamine on palumata tegutsemine võõrastes huvides
страховой случай- kindlustusjuhtum Müügileping– договор продажи Vahetusleping – договор обмена Faktooringuleping– договор факторинга Kinkeleping– договор дарения Kasutuslepingud– договоры пользования Üürileping– договор найма Rendileping– договор аренды Liisinguleping– договор лизинга Litsentsileping– лицензионный договор Frantsiisileping– договор франшизы Ehitise ajutise kasutamise leping – договор о временном пользовании строения Tasuta kasutamise leping– договор безвозмездного пользования Laenuleping ja krediidilepingud– договор займа и кредитные договоры
korras avaliku ülesande täitmisele, ilma et talle oleks üle antud võimuvolitusi ega reguleeritaks kolmandate isikute õigusi. Tsiviilõiguslikud lepingud Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad: Võõrandamislepingud Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping Kasutuslepingud Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud Kindlustuslepingud Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus Teenuste osutamise lepingud Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping Toetamislepingud Elurendis, ülalpidamisleping
pdf). Autoriõigus rakendub automaatselt. See tähendab, et teised ei tohi sinu teost kasutada (rahalisel eesmärgil). Kaubamärk – nt toote nimi. Suhteliselt odav, laialt levinud. Tarkvara puhul on kaubamärgi õiguste rikkumist kergem tuvastada kui autoriõiguste rikkumist. Autoriõigustel ja kaubamärgil on sama probleem: ei hoia ära seda, et keegi võtab põhiidee ning viib lõpuni kuidagi veidike erineval viisil. Litsents = kasutusõigus. Teised võivad kasutada, kuid litsentsileping määrab tavaliselt kindlaks, et kogu intellektuaalne omand kuulub tarkvara tegijale. Määrab ka kindlaks, kui palju koopiaid võib teha, kas võib levitada või mitte, jne. Patent annab eksklusiivse õiguse leiutisele. Patent tuleb hankida igas riigis eraldi. Patentide hankimine on kallim. Litsentside müümine eeldab tihti, et autoril on patent, st ilma litsentsita keegi teine antud teost kasutada ei tohi.
võlausaldajale Muu seaduses või lepingus ettenähtud juht VÕLAÕIGUSLIKUD LEPINGUD Võõrandamislepingud – nendega toimub varaliste hüvede lõplik üleandmine ehk teisisõnu omandi üleminek Müügileping Vahetusleping Faktooringuleping Kinkeleping Kasutuslepingud – toimub valduse üleminek, asi antakse teisele subjektile kasutusse, mitte omandisse Üürileping Rendileping Liisinguleping Litsentsileping Frantsiisileping Ehitise ajutise kasutamise leping, pikaajalise puhkusetoote leping, vahendusleping ja vahetussüsteemileping Tasuta kasutamise leping Laenuleping ja krediidileping Kindlustusleping – üks isik kohustab kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama indlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt võ osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil
need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. 2) Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. 3) Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. 12. Litsentsileping Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Kasutusõiguse kehtivuse eeldused (1) Seaduses sätestatud juhtudel on litsentsilepingust tuleneva kasutusõiguse tekkimiseks vajalik kande tegemine registrisse, kuhu on kantud vara, mille kohta leping sõlmitakse.
Mis on kinkeleping? Leping, millega üks isik (kinkija) kohustub tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Nimetage kasutuslepinguid. Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping, krediidileping. Mis on üürileping ja rendileping ja milles seisneb nende vahe? Üürileping Leping, millega kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri)
muuhulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist ja nõude sisu. Mis on kinkeleping? Leping, millega üks isik (kinkija) kohustub tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Nimetage kasutuslepinguid. Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping, krediidileping. Mis on üürileping ja rendileping ja milles seisneb nende vahe? Üürileping – Leping, millega kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). // Rendileping – Leping, millega üks isik (rendileandja) kohustub andma teisele
Võõrandamislepingud Müügileping Vahetusleping Faktooringuleping Kinkeleping Kasutuslepingud Üürileping Rendileping Tasuta kasutamise leping Litsentsileping Liisinguleping Frantsiisileping Ehitise ajutise kasutamise leping Laenu- ja krediidileping Kindlustusleping Kahjukindlustus Elukindlustus Õnnetusjuhtimikindlustus Ravikindlustus
Tähtajaline, tähtajatu üürileping. Mõjuva põhjusega võivad mõlemad osapooled üles öelda. (erakorraline). -rendileping- rendileandja kohustub andma rentnikule kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama selle vilja. Rentnik peab maksma selle eest tasu -liisinguleping- liisinguandja kohustub omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse. Liisinguvõtja kohustub maksma selle kasutamise eest tasu. -litsentsileping- litsentsiandjaannab saajale õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses , territooriumil, saaja peab maksma selle eest tasu -frantsiisileping- frantsiisiandja kphustub andma võtjale õiguse kasutada f-võtja majandus- või kutsetegevuses f-andjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, õigust kaubamärgile, ärilisele tähistusele. -ehitise ajutise kasutamise leping- kinnisasja, ehitise vm ajutise kasutamise lepinguga annab või kohustub kutse v maj
arvutiprogrammi autorilt automaatselt kõikide varaliste õiguste teostamiseks ainulitsentsi. Arvutiprogrammi kui intellektuaalset vara saab õiguste omaja loovutada või litsentsida ehk kasutada anda. Õiguste loovutamine ehk üleandmine Loovutada saab ainult varalisi autoriõigusi, kõiki korraga või osa neist. Isiklikud õigused on autorist lahutamatud ja neid üle anda ei saa. Siiski võib kokku leppida autori isiklike õiguste kasutamises (litsentsileping). Kui A sõlmib Bga arvutiprogrammi kõikide varaliste õiguste üleandmise lepingu, siis kaotab A kõik õiguslikud sidemed tarkvaraga ja edaspidi on ainuõigus tarkvara kasutamist lubada või keelata Bl. Selline variant sulgeb juriidilisest isikust üleandja jaoks võimaluse oma loodud programmi arendada, edasi litsentsida ja isegi kasutada. Reeglina võib kasutusõigust edasi anda (all-litsents) üksnes litsentsiandja nõusolekul, kuid õiguste
uuemad viirused oleksid arvesse võetud. 8.3 Autorikaitse Tarkvara seaduslikuks kasutamiseks peab tarkvaraga kaasas olema ka litsents. Seda kas paberil või elektroonilisel kujul, mis omakorda fikseerib tarkvara kasutamise õigused. Tarkvara kasutamist ilma litsentsita käsitletakse autoriõiguste rikkumisena ehk tarkvarapiraatlusena, mille eest on ette nähtud vägagi karmid trahvid ja karistused. Legaalse tarkvaraga käib alati kaasas EULA (End User Licence Agreement) ehk siis kasutaja litsentsileping, mis sätestab ostjapoolsed kohustused ja tootjapoolse garantii. Arvutitarkvara jaguneb tema kasutusõiguste järgi peamiselt nii: · Freeware - vabatarkvara ehk vabavara. Nii nimetatakse tarkvara, mida levitatakse tasuta. Kasutajal on õigus seda programmi piiramatult kasutada, allalaadida, CDle salvestada ning isegi selle lähtekoodi vastavalt oma vajadustele muuta. Selle tarkvaratoote koostaja on
kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esimesest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 119. Mille poolest rendileping erineb üürilepingust? Rendilepingus peab rendileandja võimaldama korrapärase majandamise käigus vilja, üürileandja peab aind tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. 120. Mis on litsentsileping? Litsentsilepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 141. Käsundita asjaajamisega on tegemist siis, kui üks isik teeb midagi teise isiku (soodustatud isik) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud selleks õigust või kohustanud teda seda tegema. Käsundita asjaajamine on palumata tegutsemine võõrastes huvides
3. Lepinguväliste) võlasuhete õigus 4. Perekonnaõigus (peamised instituudid abielu, sugulusest tulenevad õigused ja kohustused, lapsendamine, eestkoste) 5. Pärimisõigus (peamised instittudid on pärimise alused ning pärimise käik) 4. Tsiviilõiguse seosed teiste eraõiguse valdkondadega 1. Tsiviilõigus ja kaubandusõigus/äriõigus. Unitaristlik (Saksamaa, Šveits) vs dualistlik (Prantsusmaa) teooria. 2. Tsiviilõigus ja intellektuaalne omand (autori- ja patendiõigused). Litsentsileping (VÕS § 368-374) 3. Tsiviilõigus ja rahvusvaheline eraõigus – erinormide kogum, mida rakendatakse puutumisel teiste riikide õigustega; vastab küsimusele, mis riigil tuleb kohut mõista 4. Tsiviilõigus ja tööõigus. Töölepingu vs töövõtuleping (vt TLS §1; VÕS § 635). 5. Tsiviilõiguse allikad ALLIKATE MÕISTED JA LIIGID (TsÜS § 2 lg1) Seadused – on tsiviilõiguse olulisemad allikad, riigikogu võtab vastu ja õiguse allikaks on ainult avaltatud seadused
2)kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust, v.a. Juhul kui kinkija on onnast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha kingisaaja jääb õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. 2. Kasutuslepingute üldiseloomustus ja erisused (üür, rent, laen, liising, tasuta kasutamise leping, laen- ja krediidilepingud, sh tarbijakrediit, litsentsileping) Kasutuslepingutega ei toimu lepingu eseme lõplikku üleandmist, st omandi üleminekut. Kasutuslepingu alusel toimub vaid valduse üleminek, asi antakse teisele subjektile kasutusse, mitte omandisse.Sealjuures toimub kasutamine üldjuhul kindlaksmääratud või kindlaksmääramata kestusega, mitte aga ühekordse aktina. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri)
KASUTAMISLEPINGUD. KINDLUSTUSLEPINGUD. TEENUSE OSUTAMISE LEPINGUD. Võõrandamislepingu sisuks on kohustus anda üle omand. Omandi üleandmisele on suunatud: · müügileping · vahetusleping · kinkeleping · faktooringleping Kasutuslepingu sõlmimise eesmärk on anda asi kasutusse ja saada see kokkulepitud kasutusaja lõppemisel tagasi. Kasutuslepingud on: · rendileping (nt masina rent, rentijal on vilja saamise õigus) · üürileping (nt korteri üür) · litsentsileping · frantsiisileping · ehitise ajutise kasutamise leping · tasuta kasutamise leping · laenuleping (makstakse tagasi samas koguses ja kvaliteediga) · krediidileping (makstakse tagasi rahasumma + intressid) Kindlustuslepingud: · kahjukindlustus (kindlustus hüvitab kindlustatud isikule tekitatud kahju) · vastutuskindlustus (kindlustus hüvitab kindlustatud isiku poolt kolmandale isikule tekitatud kahju) o üldine vastutuskindlustus
- seadmete ostulepingud; - litsentsilepingud; - hooldus ja ülalhoiulepingud; · raud: mehaaniline veaparandus vms. · tarkvara: veaparandused, uued versioonid; · tugi: kasutajaabi - süsteemihankelepingud; · tunnihinnal baseeruv; · autoriõigused vajalik kokku leppida! - konsultatsioonilepingud; · tunnihinnal baseeruv; - tegevuse edasiandmise lepingud (outsourcing). Ehk siis – Seadme ostuleping, Litsentsileping, Hooldus ja ülalhoiuleping, süsteemihankeleping, konsultatsioonileping ja tegevuse edasiandmise leping. Mis on escrow? Tingimuslik tarkvara lähtetekstide omandamise leping (nn. escrow leping) – lähtetekst talletatakse kolmanda osapoole (escrow-agendi) kätte, kes võib seda kliendile edastada vaid teatud juhtudel, näiteks tootja pankrotistumisel või tegevuse lõpetamisel; Ehk siis – Tarkvara lähtekoodi omandamise leping. Mida kirjeldab Incoterms?
KINDLUSTUSLEPINGUD. TEENUSE OSUTAMISE LEPINGUD. Võõrandamislepingu sisuks on kohustus anda üle omand. Omandi üleandmisele on suunatud: · müügileping · vahetusleping · kinkeleping · faktooringleping Kasutuslepingu sõlmimise eesmärk on anda asi kasutusse ja saada see kokkulepitud kasutusaja lõppemisel tagasi. Kasutuslepingud on: · rendileping (nt masina rent, rentijal on vilja saamise õigus) · üürileping (nt korteri üür) · litsentsileping · frantsiisileping · ehitise ajutise kasutamise leping · tasuta kasutamise leping · laenuleping (makstakse tagasi samas koguses ja kvaliteediga) · krediidileping (makstakse tagasi rahasumma + intressid) Kindlustuslepingud: · kahjukindlustus (kindlustus hüvitab kindlustatud isikule tekitatud kahju) 51 · vastutuskindlustus (kindlustus hüvitab kindlustatud isiku poolt kolmandale isikule tekitatud
Kinkija avaldus endale kinkelpingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema kirjalik, kui seadusest ei tulene teisiti. 11.2.2. KASUTUSLEPINGUD Erinevalt võõrandamislepingutest ei toimu kasutuslepingutega lepingu eseme lõplikku üleandmist, st omandi üleminekut. Kasutuslepingu alusel toimub vaid valduse üleminek, asi antakse teisele subjektile kasutusse, mitte omandisse. Kasutusleping loob kestusvõlasuhte. Kasutuslepinguteks on üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidileping. 1. Üürileping. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Üürnik võib asja anda ka allüürile. VÕS-e kohaselt on eluruum elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks, äriruum om majandus- või kutsetegevuses kasutatav ruum.
omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. (2) Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: 1) vara omandamisest hoidumist; 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist. (www.riigiteataja.ee VÕS) 156. Nimetage kasutuslepinguid. 9 lepingut: · Üürileping · Rendileping · Liisinguleping · Litsentsileping · Frantsiisileping · Ehitise ajutise kasutamise leping · Tasuta kasutamise leping · Laenuleping · Krediidileping (ÕÕ 172) 157. Mis on üürileping ja rendileping ja milles seisneb nende vahe? · VÕS § 271. Üürilepingu mõiste Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). · VÕS § 339
01.2009.a.) Uus PerekS (01.07.2010.a.) · Kehtiva tsiviilõiguse üldosa süsteem: 1) Isikud (füüsilised, juriidilised) 2) Esemed 3) Tehingud 4) Tsiviilõiguste teostamine (sh aegumine) · Tsiviilõiguse puutuvus teiste eraõiguse harudega 1. Tsiviilõigus ja äriõigus/kaubandusõigus (ius mercatoria, 12.-13. saj). Unitaristlik (Saksamaa, Shveits) ja dualistlik (Prantsusmaa) teooria. 2. Tsiviilõigus ja intellektuaalne omand (autori- ja patendiõigused). Litsentsileping (VÕS § 368-374) 3. Tsiviilõigus ja tööõigus. Töölepingu ja töövõtulepingu erisused (vt TLS §1; VÕS § 635). Oluline välja selgitada: kes juhib ja korraldab tööprotsessi; kes maksab töövahendite eest; kes määrab töö tegemise aja, koha, viisi; kellel lasub töö tegemisega kaasnev riisiko; kas töö tegija allub teise poole töösisekorrale. · Tsiviilõiguse puutuvus avaiku õiguse harudega 1. Tsviilõigus ja tsiviilkohtumenetlus (TsMS, jõust 01
raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. 208. Mis on kinkeleping? Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. 209. Nimetage kasutuslepinguid. Rendileping Liisinguleping Litsentsileping Frantsiisleping Tasuta kasutamise leping Laenuleping 210. Mis on üürileping ja rendileping ja milles seisneb nende vahe? Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise
tulenevat raamatupidamist ja nõude sisu. 213. Mis on kinkeleping? Leping, millega üks isik (kinkija) kohustub tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama 214. Nimetage kasutuslepinguid. Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping, krediidileping. 215. Mis on üürileping ja rendileping ja milles seisneb nende vahe? Üürileping Leping, millega kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). // Rendileping Leping, millega üks isik (rendileandja) kohustub andma teisele isikule (rentnik)
annaabi.ee 
