AUTORILEPING Käesoleva autorilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Litsentsiandja nimi], [registrikoodiga [registrikood] / isikukoodiga [isikukood] (mittevajalik ära kustutada)], asukohaga [aadress] (edaspidi: Litsentsiandja), mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [Litsentsiandjat esindaja nimi] ja (2) [Litsentsisaaja nimi], [registrikoodiga [registrikood] / isikukoodiga [isikukood] (mittevajalik ära kustutada)], asukohaga [aadress] (edaspidi: Litsentsisaaja), mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [Litsentsisaaja esindaja nimi], edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu ese 1.1. Lepingu alusel annab Litsentsiandja Litsentsisa...
............. krooni. 7.8. Käesolev leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest üks jääb käsundiandjale ja teine maaklerile. Poolte eesindajate ees- ja perekonnanimed ja allkirjad: Käsundiandja Maakler 11 LITSENTSILEPING Tallinnas, "......".............................. ...a. Aktsiaselts ABC, registrikood 10000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi nimetatud "litsentsiandja", juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 3500200456, elukoht Tallinn, isikus ühelt poolt ja osaühing BCD, registrikood 10000000002, asukohaga Tartu mnt. 888 Tallinn, edaspidi nimetatud "litsentsisaaja", juhatuse liikme Kaarel Kask, isikukood 36503000567, elukoht
◦ kopeerida, kohandada, töödelda nendel eesmärkidel, milleks programm omandati, samuti vigade parandamiseks seda võib piirata ◦ varukoopiate tegemine ◦ programmi jälgimine, katsetamine Autorileping ja litsentsileping Varaliste õiguste üleandmine ehk loovutamine Teose kasutamise lubamine All-litsentseerimise õiguste andmine Erinevused ◦ Autorileping hõlmab nii varaliste õiguste üleandmist kui teose kasutusloa (litsentsi) andmist ◦ Litsentsileping käsitab üksnes kasutusluba Lepingute erinevused Autorilepingu võib sõlmida nii olemasoleva teose kasutamiseks kui ka uue teose loomiseks ja kasutamiseks (õiguste jaotamiseks) Litsentsileping käsitab juba eksisteeriva teose kasutusõigusi Autorilepingu sisu Teose kirjeldus Üleantavad õigused Teose kasutamise viis ja territoorium Tähtaeg, algusaeg Arvutitarkvara tüübid ärivara (commercialware) - commercial closed source software;
Tallinna Teeninduskool Leping Iseseisevtöö Juhendaja: L.Piirsalu Tallinn 2008 2 Leping Leping on lepinguosalisteisikute vastastikuste tahteavalduste kaudu saavutatud kokkulepe, mille eesmärgiks on saavutada mingi õiguslik tagajärg. Lepingu sisuks on kokkulepitud tingimused, millest tulenevad lepingupoolte õigused ja kohustused. Lepingu sisu peab olema ka vastavuses kehtiva seadusandlusega ning isiku põhiõigustega. Erinevad lepinguid on päris palju. Toongi ühe loetelu lepingutest. *Võõrandamislepingud Müügileping lepingutüüp, mille alusel üks pool annab teisele asja ja teine pool esimesele rahalise väärtuse. Vahetusleping leping, mille kohaselt tehingupartnerid vahetavad omavahel kaht tulevast rahavoogu. Faktooringuleping selle lepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient ) loovutama teisele isikule ( faktoor ) rahalise nõude kolmanda isiku ( fak...
Antiviirus 5 pakend Arvutiviiruse programmi Avasti logo AUTORIKAITSE Ø Autorikaitse ehk litsents on kas paberil või elektroonilisel kujul, fikseeriv tarkvara kasutamise õigused. Ø Tarkvara kasutamist ilma litsentsita käsitletakse autoriõiguste rikkumisena ehk tarkvarapiraatlusena, mille eest on ette nähtud vägagi karmid trahvid ja karistused. Ø Legaalse tarkvaraga käib alati kaasas EULA (End User Licence Agreement) ehk siis kasutaja litsentsileping, mis sätestab ostjapoolsed kohustused ja tootjapoolse garantii. Arvutitarkvara jaguneb tema kasutusõiguste järgi peamiselt nii: Ø Freeware - vabatarkvara ehk vabavara. Ø Shareware - jaosvara on tarkvara, mida saab tasuta allalaadida, teatud aeg proovida (tavaliselt 15 - 90 päeva) ja seejärel otsustada, kas see sulle meeldib või ei. Ø Adware - tarkvara, mille kasutamise ajal näitab ta mingi tootja reklaame. Ø
Võõrandamislepingu esemeks on mingi asja tasuliselt või tasuta üleandmise kohustus ühelt isikult teisele, seejuures muutub ka üleantava asja juriidiline kuuluvus. Tasulised võõrandamislepingud on müügileping, vahetusleping ja faktooringuleping ning tasuta on kinkeleping. Kasutuslepinguga antakse midagi teisele osapoolele kasutusse, kuid mitte omandisse. Kasutuslepingud on üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, pikaajalise puhkusetoote leping, vahendusleping ja vahendussüsteemi leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud. Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik
......................................................9 2.2.1. Üürileping......................................................................................................................9 2.2.2. Rendileping....................................................................................................................9 2.2.3. Liisinguleping................................................................................................................9 2.2.4. Litsentsileping..............................................................................................................10 2.2.5. Frantsiisileping.............................................................................................................10 2.2.6. Ehitise ajutise kasutamise leping.................................................................................11 2.2.7. Tasuta kasutamise leping.............................................................................
Mõne aasta pärast on arvatavasti hädavajalik omada äritegevuseks legaalset tarkvaratehnikat, sest laiadele massidele teatavaks saamisel - seal-ja-seal firmas kasutatakse tööks piraattarkvara, võib väga tõsise tagasilöögi anda. Lootkem, et praegustel juhtidel jätkub ettenägelikkust ja tahtmist selliseid olukordi vältida, samuti valmisolekut püüelda aususe poole. Legaalse tarkvaraga käib alati kaasas EULA, end user licence agreement, ehk siis kasutaja litsentsileping. Originaalandmekandjad ja -käsiraamatud võivad olla (ja enamasti ka on), kuid ei pea tingimata olema, nagu ka autentsustunnistus ja registreerimiskaart. Litsentsileping sätestab ostjapoolsed kohustused ja tootjapoolse garantii. Eri litsentsid erinevad küllaltki tublisti, seega oleks tarvis tingimata see "paberilipik" hoolega läbi lugeda. Hiljem on reeglina juba hilja, kuna harilikult defineeritakse selle lepingu teksti kehtimahakkamine pakendi avamise hetkega. 1984. a. juulis formuleeriti
Oluline, mida teatud nähtuse all mõeldakse(nt tee). Samuti on andmehulgad omavahel ilma töötluseta võrreldamatud, kui üks organisatsioon arvestab rahvastiku tiheduse arvutamisel suurte veekogude pindalasid ja teine mitte. Andmete kasutamine ja hind: Andmed on GISi kõige kallim osa, kuna andmete loomine ja täiendamine ja kaasajastamine on väga töömahukas ja tihti nõuab ka kallist tehnoloogiat. Andmete kasutamiseks sõlmitakse enamasti litsentsileping Akadeemilistel eesmärkidel on enamasti andmete kasutamine soodsam kui ärilistel eesmärkidel Andmete säilitamine ja hankimine: Paberkandjal(andmete parem visualiseerimine) Digitaalkujul(võimaldab andmeid analüüsida, lihtsamini levitada, kujundada) Digitaalandmete hankimine: Digitaalsed andmebaasid 1 Paberkaartide skaneerimine (ja vektoriseerimine) 2 GPS ja välimõõtmised 3 Satelliidipildid ja ortofotod Andmete esitusviisid:
Oluline on eristada piraatkoopiate levitamist Internetis jaosvara (shareware) või siis vabavara (freeware) levitamisest Interneti kaudu. Viimaste puhul on reeglina tegemist täiesti legaalse toiminguga. 21 3.1.5 Tarkvara rentimine või laenutamine Tarkvara välja üürimine tundub loetletud piraatluse vormidest kõige süütumana. üüritava tarkvarapaketi omanik on selle võib-olla ausal teel omandanud. Tarkvaraga kaasas olev litsentsileping keelab paketi üürimise või laenamise ka siis, kui tegemist on 21 Tarkvarapiraatlus 2 - http://www.vorusoo.werro.ee/urmas/tarkvarapiraatlus.htm (15.10 2012) originaalketastelt tehtud ainukese (niisiis lubatud) koopiaga. Erinevalt riistvarast müüakse tarkvarapakett isikule või organisatsioonile, kes ennast tootja esindaja juures registreerides sisuliselt kirjutab alla lepingule tootjaga. Litsentsileping sätestabki mõlema poole kohustused,
Lepingud Näidised Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupooled kohustuvad vastavalt kokkuleppele midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingute sõlmimist reguleerivad: Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/108072011021?leiaKehtiv Tsiviilseadustiku üldosa seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/106122010012?leiaKehtiv Võlaõigusseadus • reguleerib lepingute sõlmimist, täitmist, lõppemist, vastutust, lepingust taganemist ja lepinguväliseid kohustusi. Lisaks tuleb konkreetset valdkonda puudutava lepingu puhul vaadata ka eriseadusi (nt omandiküsimuste puhul asjaõigusseadust, ettevõtte asutamisel või ümberkujundamisel äriseadustikku). Lepingute ettevalmistamisel on kasulik kasutada juriidilist nõustajat. Lepingut võib sõlmida järgmistes vormides: • Notariaalne leping tähendab lepingu vormistamist ...
piiratud või on osa funktsioone blokeeritud. 83. Mis on kommertsvara? Tarkvara, mille kasutamise eest tuleb alati maksta sõltumata sellest, kes seda kasutab. 84. Mis on andmekaitse? Andmekaitse seadused peavad vältima isiku personaalse informatsiooni sattumist sellelt arvutisüsteemilt, kus see seaduslikult asub, teistesse arvutisüsteemidesse ilma isiku nõusolekuta. 85. Mida tähendab lõppkasutaja litsentsileping? EULA tingimused, millega peab nõustuma, kui mingit tarkvara soetatakse. 86. Mis on MPS? Mobiil-positsioneerimissüsteem, GSM-võrgus kasutatav süsteem mobiiltelefoni asukoha kindlaksmääramiseks võrgu tugijaamade suhtes. Eestis pakub seda teenust EMT.
klienditoe olemasolu firma poolt (koolituse võimalus, manuaalide kasutamine, uuendused, tehnilised probleemid).N. tuge ja koolitusi EBSCO. 4. Milline on see oluline muutus infoasutuste jaoks, mille on inforessursside omamise vallas kaasa toonud informatsiooni hankimine võrgu vahendusel? Ei suudeta osta toodet, soetatakse kasutamisõigus e litsensileping. Elektrondokumentide kasutamiseks sõlmitakse litsentsileping informatsiooni pakkuva firma ja kasutaja/raamatukogu/ infoasutuse vahel. Litsentsilepingus lepitakse kokku järgmises: millises ajavahemikus võib infoasutus litsentsitud materjali kasutada? kes võivad litsentsitud materjali kasutada? (näit. kas kõik infokeskuse/raamatukogu külastajad või ainult registreeritud kliendid) kus tohib litsentsitud materjali kasutada? (kas ainult infoasutuse ruumides või ka väljaspool, näit.
1. Pärimislepingu sisu Pärimislepingud- määratakse pärijaks või annakusaajaks teine lepingupool või isik. Lepingu vorm -notariaalne 2. Abieluvaralepingu sisu. abikaasad määravad kindlaks vastastikused õigused ja kohustused erinevalt seadusest 3. Loetle asjaõiguslikud lepingud ja iseloomusta neid lühidalt VÕÕRANDAMISLEINGUD- asjade omanike vahetus KINNISOMANDI KITSENDUSI REGULEERIVAD LEPINGUD- teed, tehnovõrgud ,juurdepääs avalikult kasutatavale teele kasutuslepingud REAAL-ja ISIKLIKUD SERVITUUDILEPINGUD- kasutusvalduse lepingud, isikliku kasutusõiguse lepingud (AÕS § 172-228) HOONESTUSÕIGUSE LEPING- hoonet ehitada võõral kinnisasjal OSTUEESÕIGUSE LEPING asjaõiguslik ostueesõigus igakordse omaniku kasuks HÜPOTEEGI ehk PANDILEPINGUD- kelle kasuks on pant seatud ,on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel 4. Ühinguõiguslepingud ja nende sisu ÄRIÕIGUSEST TULENEVAD LEINGUD- reguleerivad äriühingute moodustamist ja te...
mis tahes vormis või mis tahes viisil“ (Autoriõiguse 2019). Selleks, et näidata multifilme, oleks tulnud meil võtta ühendust Eesti Autorite Ühinguga, sest see ühing kaitseb Eestis autorite huve. See on autorite vabatahtlik organisatsioon, mis tegeleb peamiselt heliloomingu ja kujutava kunsti teoste autorite õiguste ühise esindamisega. Ühing sõlmib lepinguid teoste kasutajatega ning kogub ja maksab välja autoritasu. Nii oleks ka tulnud meil täita vastav taotluse vorm, sõlmida litsentsileping (EAÜ-ga ja EEL/EFÜ-ga), loetleda neile multifilmid, mida soovime näidata ning tasuda autoritasud vastavalt tariifidele ning litsentsitasu. Tehes tööd nii päeval kui öösel, saime me jõulumaa õigeaegselt valmis ja mis jõulumaa see on, kui jõulumuusika ei kõlaks. Nii võtsime appi youtube kanali ja laadisime sealt alla mitme tunni eest jõulumuusikat. Meil ei olnud aimugi, kas need muusikapalad on autoriõigustega
(Bellis) 3.2.1 Murdepunkt Nähes Windows 2.0 versioonis pelgalt Mac OS System Software 2.0 veidi muudetud versiooni, kaebas Apple 1988. aastal Microsofti kaebusega plagieerimises kohtusse. Siinkohal päästis aga Microsofti Bill Gates'i suurepärane ärivaist. Nimelt, 1985. aastal 9 pakkus Microsoft Bill Gates'i algatusel Apple'ile võimalust litsenseerida mõningaid Apple'i tunnuseid. Konks oli aga selles, et litsentsileping nägi ette Microsofti õigust kasutada Windowsi juures neid samu tunnuseid: drop-down menüüd, aknad ning hiiretugi. 1993. aastani kestnud kohtuprotsess lõppes Microsofti õigeksmõistmisega. (Dvorak 1988) 3.3 Windowsi pealetung 1990. aastal anti välja Windows 3.0, mis sai väga sooja vastuvõtu osaliseks. Windows 3.0 hõlmas täiustatud programmi- ja failihaldurit ning suuremat värviskeemi. Uus versioon oli üleüldiselt kiirem ja usaldatavam
ning vähemalt 25 protsenti lisatingimustest. Mitmete turismivaldkondade puhul lisanduvad veel erikriteeriumid. Turismiettevõttelt eeldatakse Eesti seaduste tundmist ja täitmist ning samuti nende määruste ja võimalik kohalike ettekirjutuste täitmist, mis kehtivad tegevuse erinevate osade kohta. Kui nii turismitoode kui ka turismiettevõte on saanud tunnustuse, allkirjastatakse turismiettevõtte ja Eesti Ökoturismi Ühenduse vahel litsentsileping. Selles reguleeritakse muuhulgas ka see, et turismiettevõte vastutab, et tema kvaliteedimärki kandev toode ka edaspidi kriteeriumeid täidab. Turismiettevõttel võib olla ka teisi turismitooteid, millele erinevatel põhjustel ei ole kvaliteedimärgist omistatud. 2.6 EHE märgi tooted: Aastal 2006 Meresüstamatk Kolga lahe saartele Haabjamatk Soomaal Seto söömaaeg Jalgrattaretk Läänemere Soome lõunapiiril Süvahavva Loodustalus - looduse keskel, kahe jalaga maas Aastal 2008
raviasutuses on tervishoiuteenus. Halduskohtus on uurimispõhimõte ehk kohus võib ise tõendeid otsida. Ilma täitedokumendita pole kelleltki võimalik mingeid rahasid kätte saada. Nt võlgnikult 4. Tsiviilõiguse puutuvus teiste eraõiguse valdkondadega - tsiviilõigus ja äriõigus/kaubandusõigus (ius mercatoria, 12.-13. saj; unitaristlik Saksamaa, Sveits ja dualistlik Prantsusmaa - teooria - tsiviilõigus ja intellektuaalne omand (autori- ja patendiõigused; litsentsileping VÕS § 368-374) - tsiviilõigus ja rahvusvaheline eraõigus. Kollisiooninormid lahendavad küsimuse, millise riigi õigust kasutada, sest päris üle-Euroopalist õigust pole. On mingid mudelid ja konventsioonid. Rahvusvahelised aktid: Brüssel 1 ja 2 määrused (kohtualluvuse ja otsuse täitmiste kohta); Rooma 1 (?) ja 2 (lepinguvälised õigussuhted) määrused on otsekohalduvad; direktiivid pole otsekohalduvad, need tuleb harmoniseerida ja riigi õiguskorraga kohaldada
1.Rentimise mõiste. Rentimine käesoleva seaduse tähenduses on teose, selle koopia või käesolevas seaduses nimetatud muu resultaadi andmine ajutiseks kasutamiseks otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgil. 2.Laenutamise mõiste. Laenutamine käesoleva seaduse tähenduses on teose, selle koopia või käesolevas seaduses nimetatud muu resultaadi andmine ajutiseks kasutamiseks üldsusele avatud asutuse kaudu otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgita. 3.Piraatkoopia mõiste. Piraatkoopia käesoleva seaduse tähenduses on teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti mis tahes vormis ilma teose autori, tema õiguste omaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja loata mis tahes riigis reprodutseeritud koopia ühes vastava pakendiga või ilma selleta. Piraatkoopiaks loetakse ka teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti selline koopia, mis on reprodutseeritud välisriigis teose autori, tema õiguste...
Kordamispunktid 2010 1. Intellektuaalse omandi (IO) mõiste ja liigid Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks. Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda näiteks: - kaubamärgi omanikule, - teose autorile, - leiutise autorile või omanikule, - tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule, - lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile. 2. Autoriõigus: autor, teos, varalised ja mittevaralised õigused Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega märgistama. Autor on füüsiline isik, kelle loometöö tulemusel teos tekkis. Kui mitu autorit loovad teose ühiselt on tegemist...
Küsimus on selles, kas tarbija tahab olla samasugune varas nagu seda on piraatkoopiate valmistaja ja müüja.79 Päris kindlasti on vaja suurendada ühiskonna teadlikkust piraatluse alal ja selles osas, kuidas tarbija saab teha vahet teose piraatkoopia ja legaalse koopia vahel. Samas ei ole see keeruline, sest piraatplaate ja -videoid iseloomustab üldjuhul madal kvaliteet ning madal hind. Tarkvara kasutamise puhul on oluline teada, et tarkvaraga käib kaasas litsentsileping, mis on õiguslikuks aluseks selle konkreetse tarkvara kasutamiseks litsentsilepingus märgitud ulatuses ja tingimustel. Ilma vastava loata on tarkvara kasutamine ebaseaduslik.80 Eesti Vabariigi liitumisel Euroopa Liiduga, aga samuti peale liitumist Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO, mille liige on Eesti alates 13. novembrist 1999) on riigi ees mitmeid ülesandeid ja kohustusi seoses kogu intellektuaalse omandi kaitset puudutava
lepingu sõlminu subjektide arvult (ühepoolsed ja mitmepoolsed), suhte objektiks oleva asja iseloomult (vallas- ja kinnisvaralepingud) ja mitmesuguste muude tunnuste poolest. Lepingu sisu järgi eristatakse: 1. võõrandamislepinguid – varaliste hüvede lõplik üleandmine (müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping) 2. kasutuslepingud – valduse üleminek teisele subjektile kasutusse (üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, laenuleping, krediidileping) 3. kindlustusleping – üks isik (kindlustuseandja) kohustub kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma 4. toetamislepingud – ühe subjekti kohustus abistada teist suhte poolt tema eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul (elurendis, ülalpidamisleping, seltsinguleping) 5. teenuste osutamise lepingud – ühe subjekti kohustus sooritada mingi tegevus, mis
1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Lepinguline suhe ehk võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Lepinguliste suhete olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Õigussuhe ei saa tekkida ainult seaduse alusel. Seadus on sekundaarne, primaarne on tahe. Peavad esinema ka teatud asjaolud. Neid on nimetatud ka juriidilisteks faktideks. Viimased on tegelikkuses aset leidnud sündmused või ka muutused millega õigusnorm seostab subjektide õiguste ja kohustuste tekkimise. VÕS on ära määranud, millistest suhetest võib tekkida võlasuhe. Lepinguõiguse üldised põhimõtted, üheks selliseks on abstraktsiooni või kahe tehingu printsiip. Kui on tegemist omandi üleminekuga. See tähendab, et sõlmitakse faktiliselt kaks lep...
kasutada ning sellest tulu saada. Seega ei ole patendi kehtivusaeg piiramatu. Eesti Vabariigis ja enamikus riikides kehtib patent kuni 20 aastat 47. Mis on litsents? Mis puhul kasutate litsentsilepingut? Mis liike on litsentse? Litsents on luba leiutise või muu tööstusomandi objekti kasutamiseks. Juriidiliselt vormistatakse litsentside ost-müük litsentsilepinguga, mille pooli kutsutakse litsentsiaar (litsentsi andja-müüja) ja litsentsiaat (litsentsi saaja-ostja). Litsentsileping (VÕS § 368) - Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Lihtlitsentsilepingu puhul võib litsentsiandja ka ise lepingu esemeks olevat õigust kasutada või anda kasutusõiguse teistele isikutele peale litsentsisaaja.
või loa teose kasutamiseks. Autorilepingu võib sõlmida juba olemasoleva teose kasutamiseks või uue teose loomiseks ja kasutamiseks. 1.6.1.2 Litsentsitud tarkvara tuvastamine: toote ID kontroll, tooteregistreerimine, tarkvaralitsensi kuvamine. 1.6.1.3 Termini ,,lõppkasutaja litsentsileping" tähendus. End User lõppkasutaja. Infosüsteemi või selle teavet oma tegevuses kasutav isik, samuti teenust sisuliselt tarbiv süsteem, protsess, seade vms. Lõppkasutaja litsentsileping End User License Agreement. EULA on juriidiline leping tootja ja/või autori ja rakenduse lõppkasutaja vahel. EULA sätestab, kuidas tarkvara kasutada ja millised on tootjapoolsed piirangud. 1.6.1.4 Terminite ,,jaosvara", ,,vabavara" ja ,,avatud lähtekood" tähendus. Freeware priivara, tasuta tarkvara. Autoriõigusega kaitstud tarkvara, mida autor lubab tasuta kasutada kas kõigil soovijatel või teatud kasutajate rühmal, näit. haridusasutustel
mõlema poole poolt lepinguprojektile heakskiidu andmisega. Selline regulatsioon vastab väljakujunenud tavadele majanduskäibes, kus pooled annavad samaaegselt allkirja juristide poolt eelnevalt välja töötatud lepingutekstile. 8. Lepingute liigitamine Võõrandamislepingud:Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping Kasutuslepingud:Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud Kindlustuslepingud:Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus Teenuste osutamise lepingud:Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping
üldkasulik töö общественно-полезный труд asendamine замена kriminaalhooldusametnik чиновник, осуществляющий надзор за условно осуждёнными лицами и лицами, условно-досрочно освобождёнными от отбывания наказания rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga замена денежного взыскания тюремным заключением или общественно полезным трудом rahalise karistuse päevamäär дневная ставка денежного взыскания vangistuse alammäär минимальный срок тюремного заключения varalise karistuse asendamine vangistusega замена имущественного наказания тюремным заключением miinimumpäevamäär минимальная дневная ставка trahviühik штрафная единица aresti alammäär минимальный срок ареста tingimisi vabastamine условное освобождение pöörata täitmisele обращать к исполнению mõistetud karistuse pööramine täitmisele обращать назначенное наказание к исполнению kuriteo toimepanemine ettevaatamatusest совершение пре...
jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. 4. Lepingute liigid. Lepingu sisu järgi eristatakse: Võõrandamisleping (omandi üleminek) - Müügileping - Vahetusleping - Faktooringuleping - Kinkeleping Kasutusleping - Üürileping - Rendileping - Liisinguleping - Litsentsileping - Frantsiisileping - Ehitise ajutise kasutamise leping - Tasuta kasutamise leping - Laenuleping ja krediidileping Kindlustusleping Kompromissileping Toetamisleping - Elurendis - Ülalpidamisleping Seltsinguleping Teenuse osutamise leping - Käsundusleping - Töövõtuleping - Maaklerileping - Agendileping - Komisjonileping - Maksekäsund - Arveldusleping - Tervishoiuteenuse osutamise leping
kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esimesest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 119. Mille poolest rendileping erineb üürilepingust? Rendilepingus peab rendileandja võimaldama korrapärase majandamise käigus vilja, üürileandja peab aind tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. 120. Mis on litsentsileping? Litsentsilepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 141. Käsundita asjaajamisega on tegemist siis, kui üks isik teeb midagi teise isiku (soodustatud isik) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud selleks õigust või kohustanud teda seda tegema. Käsundita asjaajamine on palumata tegutsemine võõrastes huvides.
korras avaliku ülesande täitmisele, ilma et talle oleks üle antud võimuvolitusi ega reguleeritaks kolmandate isikute õigusi. Tsiviilõiguslikud lepingud Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad: Võõrandamislepingud Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping Kasutuslepingud Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud Kindlustuslepingud Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus Teenuste osutamise lepingud Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping Toetamislepingud Elurendis, ülalpidamisleping
pdf). Autoriõigus rakendub automaatselt. See tähendab, et teised ei tohi sinu teost kasutada (rahalisel eesmärgil). Kaubamärk – nt toote nimi. Suhteliselt odav, laialt levinud. Tarkvara puhul on kaubamärgi õiguste rikkumist kergem tuvastada kui autoriõiguste rikkumist. Autoriõigustel ja kaubamärgil on sama probleem: ei hoia ära seda, et keegi võtab põhiidee ning viib lõpuni kuidagi veidike erineval viisil. Litsents = kasutusõigus. Teised võivad kasutada, kuid litsentsileping määrab tavaliselt kindlaks, et kogu intellektuaalne omand kuulub tarkvara tegijale. Määrab ka kindlaks, kui palju koopiaid võib teha, kas võib levitada või mitte, jne. Patent annab eksklusiivse õiguse leiutisele. Patent tuleb hankida igas riigis eraldi. Patentide hankimine on kallim. Litsentside müümine eeldab tihti, et autoril on patent, st ilma litsentsita keegi teine antud teost kasutada ei tohi.
võlausaldajale Muu seaduses või lepingus ettenähtud juht VÕLAÕIGUSLIKUD LEPINGUD Võõrandamislepingud – nendega toimub varaliste hüvede lõplik üleandmine ehk teisisõnu omandi üleminek Müügileping Vahetusleping Faktooringuleping Kinkeleping Kasutuslepingud – toimub valduse üleminek, asi antakse teisele subjektile kasutusse, mitte omandisse Üürileping Rendileping Liisinguleping Litsentsileping Frantsiisileping Ehitise ajutise kasutamise leping, pikaajalise puhkusetoote leping, vahendusleping ja vahetussüsteemileping Tasuta kasutamise leping Laenuleping ja krediidileping Kindlustusleping – üks isik kohustab kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama indlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt võ osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil
need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. 2) Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. 3) Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. 12. Litsentsileping Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Kasutusõiguse kehtivuse eeldused (1) Seaduses sätestatud juhtudel on litsentsilepingust tuleneva kasutusõiguse tekkimiseks vajalik kande tegemine registrisse, kuhu on kantud vara, mille kohta leping sõlmitakse.
Võõrandamislepingud Müügileping Vahetusleping Faktooringuleping Kinkeleping Kasutuslepingud Üürileping Rendileping Tasuta kasutamise leping Litsentsileping Liisinguleping Frantsiisileping Ehitise ajutise kasutamise leping Laenu- ja krediidileping Kindlustusleping Kahjukindlustus Elukindlustus Õnnetusjuhtimikindlustus Ravikindlustus
Mis on kinkeleping? Leping, millega üks isik (kinkija) kohustub tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Nimetage kasutuslepinguid. Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping, krediidileping. Mis on üürileping ja rendileping ja milles seisneb nende vahe? Üürileping Leping, millega kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri)
muuhulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist ja nõude sisu. Mis on kinkeleping? Leping, millega üks isik (kinkija) kohustub tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Nimetage kasutuslepinguid. Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping, krediidileping. Mis on üürileping ja rendileping ja milles seisneb nende vahe? Üürileping – Leping, millega kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). // Rendileping – Leping, millega üks isik (rendileandja) kohustub andma teisele
Ühiskond, riik, õigus Ühiskond kui inimeste kooselu vorm eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allmumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste või muude oskuste tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul ei olnud, kuid võim oli täiesti reaalne. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt aluseks võetud tavad. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tava üldkohustuslik iseloom on endastmõistetav ( ei teki küsimust, miks peab seda täitma). Positiivne aspekt- tavade järgimine tagatakse harjumuse jõuga. Negatiivne aspekt- on väga konservatiivsed ja avaldavad uutel...
KATSEAJA EESMÄRK JA TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE KATSEAJAGA MITTETOIMETULEKU TÕTTU Katseaja eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. (2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. (3) Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. (4) Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TÖÖLEPING, SELLE KOHUSTUSLIKUD TINGIMUSED Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. ...
kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esimesest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 119. Mille poolest rendileping erineb üürilepingust? Rendilepingus peab rendileandja võimaldama korrapärase majandamise käigus vilja, üürileandja peab aind tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. 120. Mis on litsentsileping? Litsentsilepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 141. Käsundita asjaajamisega on tegemist siis, kui üks isik teeb midagi teise isiku (soodustatud isik) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud selleks õigust või kohustanud teda seda tegema. Käsundita asjaajamine on palumata tegutsemine võõrastes huvides.
INTELLEKTUAALNE OMAND JA ANDMEKAITSE Autoriõigus: Tanel Õunapuu 2008 Viimati muudetud 02.09.2008 Tähelepanu! Õppematerjal on mõeldud kasutamiseks Tallinna Ülikooli üliõpilastele 2008. sügissemestril õppeaine ,,Intellektuaalne omand ja andmekaitse" raames. Materjal annab ülevaate põhilistest teemadest, kuid ei sisalda näiteid, põhjendusi ja kaasuseid, mida käsitletakse vahetult loengutes ja seminarides. Õppematerjali tohib levitada üksnes tervikuna ja säilitades viite autorile ning käesoleva hoiatuse. INTELLEKTUAALSE OMANDI MÕISTE, LIIGID, PRINTSIIBID Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidad...
1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehni...
3. Lepinguväliste) võlasuhete õigus 4. Perekonnaõigus (peamised instituudid abielu, sugulusest tulenevad õigused ja kohustused, lapsendamine, eestkoste) 5. Pärimisõigus (peamised instittudid on pärimise alused ning pärimise käik) 4. Tsiviilõiguse seosed teiste eraõiguse valdkondadega 1. Tsiviilõigus ja kaubandusõigus/äriõigus. Unitaristlik (Saksamaa, Šveits) vs dualistlik (Prantsusmaa) teooria. 2. Tsiviilõigus ja intellektuaalne omand (autori- ja patendiõigused). Litsentsileping (VÕS § 368-374) 3. Tsiviilõigus ja rahvusvaheline eraõigus – erinormide kogum, mida rakendatakse puutumisel teiste riikide õigustega; vastab küsimusele, mis riigil tuleb kohut mõista 4. Tsiviilõigus ja tööõigus. Töölepingu vs töövõtuleping (vt TLS §1; VÕS § 635). 5. Tsiviilõiguse allikad ALLIKATE MÕISTED JA LIIGID (TsÜS § 2 lg1) Seadused – on tsiviilõiguse olulisemad allikad, riigikogu võtab vastu ja õiguse allikaks on ainult avaltatud seadused
KINDLUSTUSLEPINGUD. TEENUSE OSUTAMISE LEPINGUD. Võõrandamislepingu sisuks on kohustus anda üle omand. Omandi üleandmisele on suunatud: · müügileping · vahetusleping · kinkeleping · faktooringleping Kasutuslepingu sõlmimise eesmärk on anda asi kasutusse ja saada see kokkulepitud kasutusaja lõppemisel tagasi. Kasutuslepingud on: · rendileping (nt masina rent, rentijal on vilja saamise õigus) · üürileping (nt korteri üür) · litsentsileping · frantsiisileping · ehitise ajutise kasutamise leping · tasuta kasutamise leping · laenuleping (makstakse tagasi samas koguses ja kvaliteediga) · krediidileping (makstakse tagasi rahasumma + intressid) Kindlustuslepingud: · kahjukindlustus (kindlustus hüvitab kindlustatud isikule tekitatud kahju) 51 · vastutuskindlustus (kindlustus hüvitab kindlustatud isiku poolt kolmandale isikule tekitatud
KASUTAMISLEPINGUD. KINDLUSTUSLEPINGUD. TEENUSE OSUTAMISE LEPINGUD. Võõrandamislepingu sisuks on kohustus anda üle omand. Omandi üleandmisele on suunatud: · müügileping · vahetusleping · kinkeleping · faktooringleping Kasutuslepingu sõlmimise eesmärk on anda asi kasutusse ja saada see kokkulepitud kasutusaja lõppemisel tagasi. Kasutuslepingud on: · rendileping (nt masina rent, rentijal on vilja saamise õigus) · üürileping (nt korteri üür) · litsentsileping · frantsiisileping · ehitise ajutise kasutamise leping · tasuta kasutamise leping · laenuleping (makstakse tagasi samas koguses ja kvaliteediga) · krediidileping (makstakse tagasi rahasumma + intressid) Kindlustuslepingud: · kahjukindlustus (kindlustus hüvitab kindlustatud isikule tekitatud kahju) · vastutuskindlustus (kindlustus hüvitab kindlustatud isiku poolt kolmandale isikule tekitatud kahju) o üldine vastutuskindlustus
- seadmete ostulepingud; - litsentsilepingud; - hooldus ja ülalhoiulepingud; · raud: mehaaniline veaparandus vms. · tarkvara: veaparandused, uued versioonid; · tugi: kasutajaabi - süsteemihankelepingud; · tunnihinnal baseeruv; · autoriõigused vajalik kokku leppida! - konsultatsioonilepingud; · tunnihinnal baseeruv; - tegevuse edasiandmise lepingud (outsourcing). Ehk siis – Seadme ostuleping, Litsentsileping, Hooldus ja ülalhoiuleping, süsteemihankeleping, konsultatsioonileping ja tegevuse edasiandmise leping. Mis on escrow? Tingimuslik tarkvara lähtetekstide omandamise leping (nn. escrow leping) – lähtetekst talletatakse kolmanda osapoole (escrow-agendi) kätte, kes võib seda kliendile edastada vaid teatud juhtudel, näiteks tootja pankrotistumisel või tegevuse lõpetamisel; Ehk siis – Tarkvara lähtekoodi omandamise leping. Mida kirjeldab Incoterms?
Kinkija avaldus endale kinkelpingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema kirjalik, kui seadusest ei tulene teisiti. 11.2.2. KASUTUSLEPINGUD Erinevalt võõrandamislepingutest ei toimu kasutuslepingutega lepingu eseme lõplikku üleandmist, st omandi üleminekut. Kasutuslepingu alusel toimub vaid valduse üleminek, asi antakse teisele subjektile kasutusse, mitte omandisse. Kasutusleping loob kestusvõlasuhte. Kasutuslepinguteks on üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidileping. 1. Üürileping. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Üürnik võib asja anda ka allüürile. VÕS-e kohaselt on eluruum elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks, äriruum om majandus- või kutsetegevuses kasutatav ruum.
omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. (2) Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: 1) vara omandamisest hoidumist; 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist. (www.riigiteataja.ee VÕS) 156. Nimetage kasutuslepinguid. 9 lepingut: · Üürileping · Rendileping · Liisinguleping · Litsentsileping · Frantsiisileping · Ehitise ajutise kasutamise leping · Tasuta kasutamise leping · Laenuleping · Krediidileping (ÕÕ 172) 157. Mis on üürileping ja rendileping ja milles seisneb nende vahe? · VÕS § 271. Üürilepingu mõiste Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). · VÕS § 339
01.2009.a.) Uus PerekS (01.07.2010.a.) · Kehtiva tsiviilõiguse üldosa süsteem: 1) Isikud (füüsilised, juriidilised) 2) Esemed 3) Tehingud 4) Tsiviilõiguste teostamine (sh aegumine) · Tsiviilõiguse puutuvus teiste eraõiguse harudega 1. Tsiviilõigus ja äriõigus/kaubandusõigus (ius mercatoria, 12.-13. saj). Unitaristlik (Saksamaa, Shveits) ja dualistlik (Prantsusmaa) teooria. 2. Tsiviilõigus ja intellektuaalne omand (autori- ja patendiõigused). Litsentsileping (VÕS § 368-374) 3. Tsiviilõigus ja tööõigus. Töölepingu ja töövõtulepingu erisused (vt TLS §1; VÕS § 635). Oluline välja selgitada: kes juhib ja korraldab tööprotsessi; kes maksab töövahendite eest; kes määrab töö tegemise aja, koha, viisi; kellel lasub töö tegemisega kaasnev riisiko; kas töö tegija allub teise poole töösisekorrale. · Tsiviilõiguse puutuvus avaiku õiguse harudega 1. Tsviilõigus ja tsiviilkohtumenetlus (TsMS, jõust 01.01
liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena; lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme sellisena, nagu see temale anti, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. 213. Nimetage teenuste osutamise lepinguid? Käsundusleping Töövõtuleping Maaklerileping Agendileping Komisjonileping 214. Mis on litsentsileping? Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). 215. Mis on frantsiisileping? Frantsiisilepinguga29 kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse
tulenevat raamatupidamist ja nõude sisu. 213. Mis on kinkeleping? Leping, millega üks isik (kinkija) kohustub tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama 214. Nimetage kasutuslepinguid. Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping, krediidileping. 215. Mis on üürileping ja rendileping ja milles seisneb nende vahe? Üürileping Leping, millega kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). // Rendileping Leping, millega üks isik (rendileandja) kohustub andma teisele isikule (rentnik)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
