Arvustus ,,Ettevõtluse pikkuskraadid" on raamat, mida võib nimetada tänapäeva ja tuleviku globaliseerunud vabaturumajanduse uueks teejuhiks. Majandusteadlasest raamatu autor Leif Edvinsson on üle 20 aasta oma elust kulutanud uute majandusmudelite ja mõistete väljaarendamisele. Oma pika ja põhjaliku teadustöö tulemuseks peetakse Leif Edvinssoni tänapäeval uue majandusvaldkonna ärireaalsuse loojaks, milleks on teadmusmajandus. Edvinssoni silmis on 21.sajandi maailma majandustegevus muutunud niivõrd keeruliseks, et praegu kasutusel olevad majandusmudelid ja süsteemid ei soodusta enam jätkusuutlikku arengut ja äritegevust. Ainust lahendust näeb autor maailmamajanduses teadmusmajanduse osakaalu tõstmises. Kui tavamajanduse põhiväärtuseks on finantskapital ehk materiaalne vara,
Kay raamatu järgi 1003). Kaardilt on välja lõigatud ebaoluline osa (kaart kujutab tegelikult viikingite avastusretki kogu maailmas, pärineb Wikipediast). Viikingite "idapoolne asundus" Gröönimaal keskajal. Kaart Wikipediast 4. Keskendun raamatus "Meresõiduajaloo suured ekspeditsioonid" 11. peatükis kirjeldatud viikingite merereisidele ja asundamistele Gröönimaal ja Ameerikas ning räägin Erik Punasest ning Leif Erikssonist. Erik Punane (vanaskandinaavia Eiríkr raui) põgendati Islandilt aastal 982 seoses mitmete tapmistega kolmeks aastaks. Temaga liitusid nii mitmedki mehed. Nad seilasid mööda laiuskraadi edasi. Esimene kord märkas Erik Punane maad Gröönimaa lõunaranniku juures, mis oli ka siis ülimalt ebameeldiv ning mittekutsuv ala. Ümber lõunatipu pöörates aga avastasid nad ideaalsed ja suurepärased rannad, mis peaaegu kindlasti tõid reisijatele meelde kodumaa Norra
orjadega suurtes taludes või mõisates. KES OLID VIIKINGID? MIKS ALGASID VIIKINGIRETKED? • Kuna pidevalt toimusid võimuvõitlused põhjamaade väekuningate ja teiste ülikute vahel • Miks toimusid võimuvõitlused? Kuna enamik viljakandvat maad oli üles haritud ja seda ei jagunud kõigile. VIIKINGITE RETKED Kokkupuuted Bütsantsi ja slaavlastega • Reisid Fääri saartele, Islandile, Gröönimaale ja Ameerikasse • Erik Punane • Leif Eriksson • Inglismaa • Danelag • Prantsusmaa • Rollo → Normandia hertsogkond VIIKINGID LÄÄNE-EUROOPAS • 9. sajandil hakkasid viikingid rüüstama Lääne-Euroopa rannikut kasutades ära sealsete riikide nõrkust. 845. aastal vallutasid nad koguni pariisi. • Viikingipealik Rollo sai enda Valdusesse suure ala Lääne-Prantsusmaal LEIF ERIKSON • Leifr Eiríksson ehk Leifr õnnelik oli Islandi-Gröönimaa maadeavastaja,
Ajapikku ta muutub nendega lähedasemaks ja hakkab nendest väga hoolima, kõik on tema vastu väga abivalmid ja sõbralikud aga tal tekib pidevalt jama erivajaduste inimeste perekonnaliikmetega. Nad proovivad esineda talendishowl, aga vanemad ei lase, seega see grupp läheb ise, kuigi nad ei suuda isegi korralikult kingapaelu siduda. Neil ei lähe seal hästi, kuna ühele mehele Leifile tuli mingi hoog peale. Alex vallandati sellepärast ja pidi korterist välja kolima, Leif kutsus teda enda juurde ja nad harjutasid, et saaksid uuesti esineda Alexi sõbra juures. Kahjuks Leif suri, pärast seda nad küll loobusid esinemisest kuid tegid seda Leifi nimel ja neil läks väga hästi see. Selle filmi tegelased on Galda Hudik Theatre liikmed. Filmi rezissööriks on Lena Koppel, kes on sündinud Rootsis ning õppinud filmi Berliinis ja Zürichis. Film on väga tõsieluline ja räägib ka sellest, kuidas inimesed suhtuvad erivajadustega inimestesse
UUSVASAKPOOLSUS EESTIS • Sotsiaaldemokraadid • Võrdus • Segamajandus UUSVASAKPOOLSUSE SARNASUSED JA ERINEVUSED UUSPAREMPOOLSUSEGA Sarnasused: • Aktiivse kodaniku ideaal • Suhtumine heaoluriiki Erinevused: • Suhtumine võrdusesse • Suhtumine majandusse • Suhtumine rahvuslusse ISIKLIKUD ARVAMUSED KASUTATUD ALLIKAD • http:// miksike.ee/docs/referaadid2006/ideoloogiad_liis sandre.htm • „Poliitika ja valitsemise alused„ - Mari-Liis Jakobson, Leif Kalev, ... • „Anarhistid“ – Tõnu Trubetsky • https://et.wikipedia.org/wiki/Uusvasakpoolsus • https://en.wikipedia.org/wiki/New_Left
,,Hotellimõistatus´´ Autor: Martin Widmark Illustraator: Helena Willis Jutustus: Elasid kord lapsed Lasse ja Maia. Nende vanemad olid ära reisile läinud. Lasse ja Maia jäid, aga onu Leifi juurde. Onu Leif töötas hotellis nii, et Lasse ja Maia saavad seal ringi vaadata. Hotelli- direktor on Ronny Hazelwood, direktori parem käsi on Rune Andersson, kokk on Riita Heijalainen ja koristaja Pierre Chaloppes. Hotelli on oma kohad kinni pannud perekond Äkerö ning nad on väga peened ja rikkad. Ühel jõuluõhtul perekond Äkerö Hiina õuniktaks kaob. Kõik on paanikas. Lasse ja Maia hakkavad lugu uurima. Lõpuks tuleb välja, et sellist koeratõugu pole olemaski
Normannid (varjaagid) skandinaavlased Valitsejad Muhamed looja, algne Oleg Esimene pealik Erik Punane põgenes pealik (630 a.) (viiking) 882 aastal Gröönimaale Piiramatu valitsejavõim Vladimir tõi ristiusu Leif Eriksson läks Põhja- Algsed valitsejad olid Jaroslav Tark suur Ameerikasse Muhamedi sugulased vallutaja (hiilgeaeg Harald Sinihammas tõi Palju sõdu ja vallutusi 11saj.) ristiusu (960 a.) Knut Suur valitses Taanit, Inglismaad, Norrat
suurde vanni ja õpetati ujuma seal asuva platvormini. Poolt gruppi kiiritati mikrolainega ja see osa rottidest unustas tee platvormini, võrdlusgrupp aga leidis ujuva saarekese raskusteta üles. Kui platvorm ära võeti, asusid võrdlusgrupi rotid seda otsima, teised olid platvormi olemasolu sootuks unustanud. On täheldatud ka teisi efekte, mis on seotud madala nivooga mikrolainekiirguse, st mobiiltelefoni mõjuga aju tegevusele. Lundi ülikooli professorid Leif Salford ja Bertil Persson on oma katsetega tõestanud, et mobiiltelefoni mõjul muutub aju hematoloogiline barjäär läbipaistvaks. See tähendab, et ajju võivad sattuda ained, mille eest see noormaalses olekus kaitstud on. Teisest küljest võib see efekt võimaldada ajju viia keemilisi mõjureid -ravimeid. Lundi teadlaste uuringud on näidanud, et mikrolainekiirgus ei suurenda siiski ajukasvajate teket. Miks ja kuidas
Viikingid. Viikingite retked. Kõige ohtlikumateks vastasteks lääneeurooplastele kujunesid 8.-11. sajandil Skandinaaviast (Rootsist, Norrast ja Taanist) pärit sõdalased. Ise nad nimetasid viikingiteks. Sõna vik tähendab muinasskandinaavia keeles merelahte. Lääne-Euroopas tunti neid normannidena, slaavlased nimetasid neid varjaagideks. Enamik skandinaavlasi olid vabad inimesed. Tähtsamaid küsimusi otsustasid vabad taluperemehed ehk bondid ühistel koosolekutel ehk tingidel. Seal mõistel kohut ja sõlmiti kokkuleppeid naaberkogukondadega. Taluperemeeste seast kerkisid esile jõukamad ülikud - sugukonnavanemad ja hõimujuhid. Tähtsaimaks jumalaks oli viikingite jaoks Odin - jumalate ja inimeste isa, kes valdas kõrgema tarkuse ja nõiduse kunste, oli ka kaupmeeste ja sõdalaste kaitsja. Piksejumalaks oli Thor. Usuti, et lahingus langenud sõdalased lähevad pärast surma erilisse paika - Valhallasse. Viikingilaev...
Chlodovech- Frankide kuningas 5 sajandi lõpupoolel. Ta ühendas kõik frangid ja Chlodovechi juhtimisel vallutasid nad roomlaste alad Gallias. Aastal 496 võttis ta vastu ristiusu. Karl Suur- oli Frangi riigi al.768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Karl Martell(714-74)- loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Ta tugevdas sõjaväereformiga ratsaväge ja benefiitside süsteemi loomisega aadliseisust. Tema ajal 732. aastal Poitiers' lahingus peatati araablaste tung Lääne-Euroopasse. Justinianus I- oli Ida-Rooma keiser 527565. Teda peetakse Ida-Rooma riigi edukaimaks valitsejaks Prokopios-6.sajand ajaloolane, kirjutas 2 kroonikat paralleelselt ,,Sõjad" ja ,,Salajane lugu" Kyrillos ja Methodios- koostasid 9.sajandil slaavi tähestiku, Bütsantsi tuli valdav osa vaimulikust ja ilmalikust kirjandusest, ...
Betti Alver 1906- 1989 Koostasid: Merilin Aardevälja, Ineken Nuut, Ada Leif Elust Betti Alver sündis 23.novemberil 1906. aastal Jõgeval raudteelase perekonnas. 19141917 Tartu Puskini tütarlaste gümnaasium. Hiljem Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis. 19241927 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond. 1927. aastal debüteeris ta novelliga "Vaene väike". Teosega "Tuulearmuke" sai ta 2. auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Elust Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast.
Viikingid püüdsid mitmel korral Pariisi vallutada, kuid prantslased suutsid seda suure vaevaga kaitsta, siiski sunniti prantslasi suuri lunarahasid maksma. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingipealikule lääniks Normandia poolsaare, mis asub tänapäeva Põhja-Prantsusmaal, sinna asusid elama paljud viikingid. Aastatel 983-986 avastas kuulus viiking ja rändur Erik Punane Gröönimaa ja soodsate tingimuste tõttu kolis sinna palju viikingeid, Eriku poeg Leif Eriksson jõudis aastal 1002 Põhja-Ameerikasse, kuid tülid indiaanlastega sundisid viikingeid sealt lahkuma. Umbes 1100. aastaks lõppesid viikingite röövretked. Idaviikingid, keda mõnikord ka varjaagideks kutsutakse, purjetasid üle Läänemere ning piki Venemaa suuri jõgesid alla lõuna poole. Paljude taoliste reiside sihtpunktiks olid tolleaegse maailma rikkamad linnad, Bütsantsi keisririigi pealinn Konstantinoopol (praegune Istanbul) ning Araabia kalifaadi pealinn Bagdad, aga
BRITISH HUMOR Marie Viiol Marju Pall Ineken Nuut Ada Leif 12.a Tartu Täiskasvanute Gümnaasium BRITISH HUMOR United Kingdom and it's former colonies Sarcasm and self-deprecation Deadpan delivery Insensitive to other cultures No subject is taboo Lack of subtlety, crass THEMES INNUENDO SATIRE imply to sth or ridiculing human someone vice or weakness Sexual humor Most commonly
30,00010,000 BC Prehistoric hunters cross over into Canada from Asia circa 1000 AD Leif Ericsson leads a Viking expedition to the New World 1451 The Iroquois Confederacy is formed 1497 John Cabot reaches Newfoundland (or perhaps Cape Breton) 1534 Jacques Cartier first explores the St. Lawrence region 1608 Samuel de Champlain establishes a French colony at Québec City 1670 Hudson's Bay Company is formed 1755 Expulsion of the Acadians 1759 Battle of the Plains of Abraham: Québec City is captured 1763 New France is formally ceded to Britain; Pontiac Rebellion erupts
· 874 asundus Islandil kauplesid pronksnõude, · Hispaanias said mauridelt lüüa pärlite, hõbeda ja hiina siidiga. · Korduvalt piirati Pariisi, nõuti · Kauplesid ka Lähis-Idas. lunaraha, 911 läänistati neile · 860 Novgorodi vürstiriik Normandia poolsaar. · Rajasid Kiievi ja Novgorodi. · 983 avastas Erik Punane Gröönimaa, see asustati. · 862 lõid püsivad kaubasuhted · Leif Eriksson jõudis 1002 Põhja- Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Ameerikasse. · XII-ks sajandiks lõppesid viikingite röövretked. Viikingite elamu · Enamasti olid katused kaetud õlgedega · Pikkmaja juurde kuulus ka sepikoda, laut ja ait Viikingite kodu · Pidasid ka orje · Kasvatasid otra ja kaera, püüdsid kala · Pidasid kitsi, veiseid, lambaid, kalu jne. · Magati puuvoodites, tarbeesemeid hoiti kirstudes
1. Kaitseb nende põhivajadusi ja –huvisid, kes kontrollivad antud ühiskonnas tootmisvahendeid. 2. Riigi legitiimsuse ja sotsiaalse harmoonia tagamine. 3. Riigi ning majanduses ja ühiskonnas domineerivate jõudude kaitsmine väliste ohtude ja rünnakute eest. Seega on liberaalne demokraatlik riik kokkuvõtvalt eelkõige omandisuhete kaitsja, mis tegelikult ongi riigi suveräänse võimu allikas, ning legitiimse sunduse monopoolne kasutaja. 2011. aastal ilmunud Leif Kalevi ja Anu Tootsi toimetatud autorite Mari-Liis Jakobson, Leif Kalev, Ott Lumi, Rein Ruutsoo, Tõnis Saarts, Georg Sootla, Anu Toots, Raivo Vetik koostatud Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi kõrgkooliõpikus „Poliitika ja valitsemise alused“, esitatakse riigi osas (vt lk 79) alljärgnev kokkuvõte. “ Riik on riigiaparaadi ja kodanikkonna koostoimes kujunev terviklik võimukorraldus ühiste eesmärkide määratlemiseks ja teostamiseks
Björn otsustas sugulastele järele sõita, ent ilm oli halb ja ta eksis teelt. Tuuled kandsid norralase Gröönimaast edelasse. Ühel päikesepaistelisel päeval nägi ta metsaga kaetud künklikku maad. Islandlaste jutustuse järgi oli teada, et Gröönimaal pole metsa, seepärast pööras Björn oma laeva põhja poole ning jõudiski peatselt Gröönimaale. Gröönimaa asukad tundsid suurt puudust puidu järele. Seetõttu huvitas neid Björni nähtud metsane maa. Erik punase poeg Leif ostis Bjarni laeva ning sõitis aastal 1000 koos kaaslastega seda maad otsima. Mõnepäevase sõidu järel jõudisid nad kivisele paljale rannikule, mis nimetati Kiviseks maaks, Hellulandiks. Edasi purjetades leiti madal valge liivarannaga maismaa, kus maabuti , mis sai nimeks Markland, Metsamaa. Veel 2 ööpäeva liikusid nad edasi lõuna suunas, kuni avastasid suure jõe suudme. Sõideti mööda jõge üles ja jõuti järveni, mille kaldaid kattis suurepärane mets. Seal oli palju loomi
ründasid viikingid Hispaaniat, kuid said seal mauridelt lüüa. Viikingid püüdsid mitmel korral Pariisi vallutada, kuid prantslased suutsid seda suure vaevaga kaitsta. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingipealikule lääniks Normandia poolsaare, mis asub tänapäeva Põhja-Prantsusmaal; sinna asusid elama paljud viikingid. Aastatel 983-986 avastas kuulus viiking ja rändur Eirik Punane Gröönimaa ja soodsate tingimuste tõttu kolis sinna palju viikingeid, Eiriku poeg Leif Eiriksson jõudis aastal 1002 Põhja-Ameerikasse, kuid tülid indiaanlastega sundisid viikingeid sealt lahkuma. Umbes 1100. aastaks lõppesid viikingite röövretked.Lõuna-Itaaliasse ja Sitsiiliasse lõid viikingid tugeva riigi.Kõige enam kannatasid Põhja-Saksamaa,Inglismaa ja Prantsusmaa.Kuna maismaaliiklus oli metsade ja mägede tõttu rakendatud, kasutati peamiste ühendusteedena veekogusid.Ette võeti ka pikemaid merereise.Võõrsile siirduvate salkade etteotsa asusid ülikud
funktsionalism levinud kogu maailmas. Kuigi natside võimuletulekuga üldine areng Euroopas pidurdus (edenes peamiselt mõnes demokraatlikus väikeriigis nagu seda oli Holland, Taani ja Soome), siis laialdaselt levis ta USAs. Tähtsaks ehituskeskuseks sai Chicago. (- , 1972) Ett av Le Corbusiers hus i Weißenhofsiedlung Sundt, funksjonalistisk stormagasin 1938, Bergen. Arkitekt Per Grieg. Kalmarhuset, funksjonalistisk kontor- og boligbygg 1936, Bergen. Arkitekt Leif Hans Schourups Gade i Århus. Klik for stort foto Helsingborgs konserthus, ritat av Sven Markelius. Kolgahuset, Malmö ritat av Carl-Axel Stoltz 1934. Funktionalistiskt flerbostadshus i Malmö, ritat 1938 av Tage Møller. Den røde telefonkiosken, «Riksen» ble tegnet i 1932 av bergensarkitekten Gerorg Fasting (født i Spydeberg 1903). Utkastet ble sendt inn i forbindelse med en konkurranse utlyst av Oslo telegrafanlegg. Gatuvy i Weißenhofsiedlung, med radhus av Mart
viikingid. Algas see umbes 700 aastal viikingite retketest Shetlandi saartele. Umbes 790 aastat loetakse viikingite Euroopa-retkede alguseks. Viikingite nimi tuleb vananorrakeelsest sõnast vikingr, mis tähendab mereröövlit või riisujat, kuid seda nimetust kasutati üldiselt kõigi inimeste kohta, kes elasid praeguse Norra, Rootsi, Taani aladel. Aastatel 983-986 avastas kuulus viiking ja rändur Eirik Punane Gröönimaa ja soodsate tingimuste tõttu kolis sinna palju viikingeid, Eiriku poeg Leif Eiriksson jõudis aastal 1002 Põhja-Ameerikasse, kuid tülid indiaanlastega sundisid viikingeid sealt lahkuma. Umbes 1100. aastaks lõppesid viikingite röövretked. Viikingid olid ka suured kaupmehed, kes käisid nii kaugetes kohtades nagu Konstantinoopol ja Põhja-Amerika. Enamik neist olid põlluharijad, kes kasvatasid teravilju ja juurvilju ning pidasid veiseid, lambaid, sigu ja kanu. Tegeldi ka küttimise ja kalastamisega
IX sajandil jõudsid esimesed Norra viikingid mööda Atlandi ookeani läände purjetades Islandi saarele. Saar oli elamiseks igati sobiv ja nii hakkas sinna peagi Norrast massiliselt inimesi välja rändama. Järgmisel sajandil, kui Island oli juba kindlalt asustatud purjetas viiking Erik Punane veel kaugemale läände ja jõudis 983. aastal Gröönima lõunarannikule. Sealsed rohumaad sobisid hästi karjakasvatuseks. Ja Erik kutsus Islandilt kohale teisigi asukaid. Eriku poeg Leif purjetas aga veel edasi ja jõudis umbes 1000 aastal Põhja-Ameerika rannikule. Norralased jäid sinna talvituma ja vahetasid kohalike indiaanlastega kaupu. Omavahelised tülid ja indiaanlaste kallaletungid sundisid viikingeid siiski tagasi pöörduma. Gröönimaal seevastu püsis norralaste asustus veel sajandeid. Kasutatud kirjandus: http://cd7.e2bn.net/e2bn/leas/c99/schools/cd7/website/Vikings.htm, Vikipeedia.ee õpik M. Kõiv ; P.Raudkivi `Keskaeg I osa´ AS BIT 2004 a
linnud. Paari põlvkonna järel oligi nokkade keskmine pikkus kasvanud. Parematel kliimatingimustel võis aga paegi kohata väiksemate nokkadega linde. Nüüd on abielupaar koos rootsi ja ameerika kolleegidega järjestanud 120 vindi genotüübi, uurides kõigi 14 seni kirjeldatud liigi pärilikkusainet. "Seni on uuritud vaid vintide üksikuid geenipiirkondi ja nende mitokondriaalset pärilikkusainet. Nii võib pidada tööd kõige laiamahulisemaks, mis seni avaldatud," märkis Leif Andersson, töö kaasautor Uppsala ülikoolist. Töörühm kõrvutas järjestatud genoome ja otsis neist erinevusi, mis selgitaksid erinevate liikide erinevat nokakuju. Ilmselge kandidaadina jäi sõelale ALX1, mis mängib selgroogsete seas olulist rolli kolju moodustumises. "Ainult ühe geeni niivõrd suur mõju on päris üllatav, arvestades, et taoliste tähtsate omaduste vormimises osalevad tavaliselt kümned kui mitte sajad geenid," nentis Andersson
Ameerika rahvuse kujunemine 17.- 18. sajandil- ameerikalikku elulaadi ja mõtteviisi kujundanud ajaloolised tegurid. Arvatakse, et esimesed inimesed jõudsid Ameerikasse 35 000- 15 000 aastat tagasi. Esimeste eurooplastena jõudsid Põhja-Ameerikasse Norra viikingid Leif Erikssoni juhtimisel aastal 1000. Pärast Columbus I avastusretke 1492. aastal hakkasid Põhja-Ameerikasse jõudma ka teised rahvused: inglased, prantslased, hollandlased ning rootslased. Ameerikasse asumise põhjusteks olid seiklushimu, kulla leidmise soov, ettevõtlikus ning mitmed usulised põhjused, näiteks puritaanide tagakiusamine Inglismaal. Majanduslikeks põhjusteks olid tarastamised Inglismaal ning talupojad jäid selle tagajärjel maast ilma. Ameerika rahvuse kujunemisele
eesti muusikast. Tänane RAM on kogu maailmas tuntud professionaalne koor, mille repertuaaris on nii a cappella koorimuusikat kui ligi 30 vokaalsümfoonilist suurteost. Eesti heliloojate kõrval on koorile kirjutanud sellised maailmanimed nagu Dmitri Sostakovits ja Gavin Bryars. Oratooriumide esitused on koori kokku viinud maailma kuulsaimate dirigentidega, nende seas Neeme Järvi, Paavo Järvi, Eri Klas, Gennadi Rozdestvenski, Riccardo Muti, Paavo Berglund, Leif Segerstam, Esa-Pekka Salonen, Jukka-Pekka Saraste, Saulius Sondeckis, aga ka Kristjan Järvi, Leo Krämer, Christoph Spering, Gintaras Rinkevicius, Arvo Volmer, Andres Mustonen, Paul Mägi, Jüri Alperten, Vello Pähn, Tõnu Kaljuste, Nikolai Aleksejev jt. A cappella-kavadega on koori ees esinenud Lev Sivuhhin, Robert Sund, Josep Prats, Roman Toi, Chifuru Matsubara, Kaspars Putnis, Anatoli Grindenko, Lone Larsen, Timothy Brown, Vytautas Miskinis, Toomas Siitan ja Jaan-Eik Tulve jpt
Ansambel Rondellus Ajalugu Vanamuusikaansambel RONDELLUS loodi 1993. aastal Maria ja Robert Staak'i algatusel eesmärgiga esitada keskaja ja renessansi muusikat. Olenevalt esitatavast kavast koosneb ansambel kahest kuni kuuest muusikust, kes esinevad ajastu kostüümides ja vanade pillide koopiatel (lautod, fiidel, portatiivorel, mitmesugused löökpillid jm.). Rühma liikmed on professionaalid, kes on aastaid olnud tegevad Eesti paremates vanamuusikaansamblites. Rondellus on andnud menukaid kontserte Baltimaades, Skandinaavias, Poolas, Ungaris, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias ja Shveitsis; Riia ja Vilniuse vanamuusikafestivalidel, keskaja nädalal Gotlandil, Norrtälje kammermuusikafestivalil, Kalmari renessanspSevadel, Bornholmi suvemuusikafestivalil, festivalil "Euroopa keskaeg" Hürsensis, festivalil "Komponistinnen und ihr werk" Kasselis,festivalil "Montalbane" Freyburgis, festivalil "Musica Antiqua ...
Keskaja algus ja lõpp: ALGUS: 476 Rooma keisri Romulus Augustuse võimult tõukamine LÕPP: 1453 Konstantsinoopoli vallutamine 1492 Ameerika avastamine 1517 usupuhastuse ehk reformatsiooni algus Mõisted: SENJÖÖR suurfeodaal; oma valdustes poliitiline-, kohtu- ja haldusvõim VASALL keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal; lään koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjäär vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest FEODAAL maaisand FEOOD maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e senjöörilt; pärandamisõigusega maavaldus DOMEEN kuninga isiklik maavaldus BENEFIITS maavaldus ilma pärandamisõiguseta ALLOOD kohustustest vaba maavaldus, pärusvaldus VARJAAG viikingite nimetus Ida-Euroopas NORMANN viikingite nimetus Lääne-Euroopas VIIKINGID muinas Skandinaavia päritolu meresõitjad, kelle kultuuri õitseaeg oli 8-11. sajandil KONUNG viikingite kuningas BOND taluperemees Skandina...
Üllatavalt, on pildil ainult kaks kõrval-ratastega paati, auru jõul töötavad laevad, mida tutvustati selle sajandi alguse poole. Moran jätkas mereobjektide maalimist kogu ülejäänud karjääri. Pärast reisi Prantsusmaale aastatel 1877 1879, muutusid tema maalid vähem detailseteks ja olid rohkemate iseloomulike joontega kui Butleri Instituudi maal. 1899 aastal lõpetas ta kolmeteistkümne maali sarja, illustreerides Ameerika merenduse ajaloo ajajärke, alates Leif Ericsoni maaleminekust kuni Admiral Dewey'si laevastiku naasmisest Filipiinidelt (aastal 1899). Tema kõige tuntumate maalide hulgas on : ,, The Bay of New York", ,,The Lord Staying the Waters", ,,Launch of the Lifeboat", ,,The Last of the Wreck", ,,Old Fort Dumpling, Newport", ,, In the Narrows", ,,Devil's Crag" ja ,,Island of Grand Manan". 3 MAALID New Castle on the Delaware 1857 (http://www.butlerart.com/pc_book/pages/edward
Peale seda ulatusid viikingite retked kõikjale Euroopasse: Prantsusmaale, Saksamaale, Hispaaniasse, Inglismaale, Itaaliasse, Kreekasse. Ida-Euroopa jõgesid pidi liiguti Mustale ja Kaspia merele. Sagedased külalised olid nad ka Eesti vetes. Nad jõudsid ka Vahemerele ja Põhja- Aafrikasse. Norrast pärit viiking, kelle nimi oli Erik Punane võttis ette uurimisretke läände. Laevasõit kestis mitu nädalat ja lõpuks jõudsid mehed Gröönimaale. Eriku poeg Leif sõitis veelgi kaugemale randudes Põhja-Ameerikas. Nii avastasid viikingid Ameerika juba ammu enne Christoph Kolumbuse laevaretke. Viikingite laevad Viikingid olid suurepärased laevaehitajad. Nende laevadega sai sõita nii sügavas merevees kui ka madalikel. Viikingilaevadel olid nii aerud kui purjed. Puri oli trapetsikujuline ja triibuline. See oli kinnitatud raa ülemise ristpuu külge. Tormi ajal sai purje pinda rehvimisega vähendada. Selleks lasti
Rikkamate bondide seast valiti kogukondade juhid ehk konungid. Rootsis kujunes kaks suurt hõimuliitu: põhjas svealased ja lõunas götalased. I aastatuh. Suurenes meresõit ja kaubavahetus. Kasutati juhust, et rünnata vööraid laevu ja rüüstata naaberpiirkondi. Viikingite erinevad nimetused ja kuulsamad pealikud-Lääne-Euroopas nim neid normannideks, Ida-Euroopas nim neid varjaagideks. Erik Punane-juhtis Islandilt põgenenud inimesed Gröönimaale. Leif Eriksson- Eriku poeg, tema juhtimisel jõuti P-Ameerikasse.Knut Suur-Taani kuningas, valitses mõnda aega nii Inglismaad, Taanit kui Norrat, oli kristlane ja rajas kirikuid. Olav Tryggvason-Norra kuningas, oli nooruses Eestis oli, kodumaal püüdis ta ristiusku kehtestada. Ristiusk juurdus alles Olav Püha ajal. Olav Sülekuningas- Rootsi kuningas, 1008 lasi ta end ristiusustada. Viikingite maailmapildiga seotud mõisted: Valhalla-hukkunud
10. Peatükk Chlodovech frangi kuningas (481-511). Lasi ristida end koos oma kaaskonnaga, sundis ristiusu peale oma rahvale. Tungimine Galliasse 5.saj lõpul, tõrjusid läänegoodid Hispaaniasse. Karl Martell frangi kuningas (714-741). Jagas ratsaväe tugevdamiseks meestele maatükke (feodaal). 732 Poitiers lahing, Hispaaniast tungisid riiki araablesed, kes said lüüa. Karl Suur frangi kuningas (768-814). Laiendas riiki igas suunas. Soovis taastada Lääne- Rooma keisrivõimu, 800. krooniti keisriks. Vallutas Itaalias langobardide kuningriigi, võttis kuninga tiitli. Hispaania sõdis araablastega ja alistas Pürenee poolsaare põhjaosa. Suurem osa Lääne-Euroopast allus talle (v.a. Briti saared, Lõuna-Itaalia, Hispaania). Majordoomus (ld k majaülem) Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem. Kuninga suursugune kojaülem, valitses sõltumatuid piirkondasid riigis. Kirikuriik Riik Kesk- ja Põhja-Itaalias, milles valitses...
Guillaume´ilt, kes oli sõjaväega Inglismaale saabunud. Harold suri. Norra viikingid avastasid umbes aastal 860 Islandi. Pärast Norra ühendamis Harald Kaunijuukse poolt lahkuvad paljud norralased kodumaalt ja asuvad alates 874 aasatast elama Islandile. 982 aasatal hakkavad normannid edasi sõitma Gröönimaa poole. Tavaliselt normannid ei sõida avamerele ainult kui on häda juhus.984 aastal jõuab Islandlane Eirikr Punane Gröönimaale ning asutab seal koloonia. Tema poeg Leif Eriksson liigub 1000.aastal edasi ameerika poole. Ta jõuab Põhja-Ameerika rannale Vinclandi. Tema avastus jääb unustusse, kuna side katkeb Ameerika ja Gröönimaa vahel 1400. aasatal. Sel aastal toimus kliima muutus. 1059 Lõuna-Itaalias tunnistavad normannid Melfi sinodil paavsti oma lääniisandaks. Robert Guiscard saab hertsogiks. Viikingid teevad lõpu bütsantslaste võimule Lõuna- Itaalias, samuti ka araablaste Sitsiialas. 1061 aasatl vallutati Messina ja 1072 aastal
NCAA meistriks ning andis 1980. aastal olümpiavõitjaks tulnud USA koondisse mitu põhimängijat ja peatreener Herb Brooksi. Pühad Uusaasta, M. L. Kingi sünnipäev, G. Washingtoni ja A. Lincolni sünnipäeva, mälestuspäev, iseseisvuspäev, tööpüha, Kolumbuse päev, veteranide päev, tänupüha, jõulupüha. Osariigi statuudi järgi peavad koolid eripühi naisõiguslase Susan B. Anthony päeval 15.veebruaril, metsaistutamispäeval aprilli viimasel reedel ja Leif Eiriksoni päeval 9.oktoobril. Aeg 12 GTM = 6 CST (8 tundi Eesti ajast järel). Tuntud inimesi Poliitikutest on tuntuimad endine USA asepresident Walter F. Mondale (1920) ja senaator Eugene McCarthy (1916). Minnesotast on pärit ka õlimagnaat J. Paul Getty (1892-1976) ja firma Sears & Roebuck asutaja Rickhard W. Sears (1863- 1914). Kirjanikest on Minnesotale Nobeli preemia laureaat Sinclair Lewis (1885-1951), kelle tuntud romaan ,,Peatänav" jutustab kirjaniku oma elust ja
Viikingid püüdsid mitmel korral Pariisi vallutada, kuid prantslased suutsid seda suure vaevaga kaitsta, siiski sunniti prantslasi suuri lunarahasid maksma. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingipealikule lääniks Normandia poolsaare, mis asub tänapäeva Põhja-Prantsusmaal; sinna asusid elama paljud viikingid. Aastatel 983-986 avastas kuulus viiking ja rändur Erik Punane Gröönimaa ja soodsate tingimuste tõttu kolis sinna palju viikingeid, Eriku poeg Leif Eriksson jõudis aastal 1002 Põhja-Ameerikasse, kuid tülid indiaanlastega sundisid viikingeid sealt lahkuma. Umbes 1100. aastaks lõppesid viikingite röövretked. Naised ja abielu Naiste seisund viikingite ühiskonnas sõltus tema perekonnast, nagu meestegi puhul. Üldiselt arvatakse, et kuigi viikingid ülistasid kõige enam sõjalist vaprust, oli ka naistel, eriti abielunaistel, ühiskonna asjades suur sõnaõigus. Naiste puhul
suutsid seda suure vaevaga kaitsta, siiski sunniti prantslasi suuri lunarahasid maksma. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingipealikule lääniks Normandia poolsaare, mis asub tänapäeva Põhja-Prantsusmaal; sinna asusid elama paljud viikingid. Aastatel 983-986 avastas kuulus viiking ja rändur Erik Punane Gröönimaa ja soodsate tingimuste tõttu kolis sinna palju viikingeid, Eriku poeg Leif Eriksson jõudis aastal 1002 Põhja-Ameerikasse, kuid tülid indiaanlastega sundisid viikingeid sealt lahkuma. Umbes 1100. aastaks lõppesid viikingite röövretked. 5 Spikrivabrik Savi 10.a klass 2. Viikingite kodu
Viikingid püüdsid mitmel korral Pariisi vallutada, kuid prantslased suutsid seda suure vaevaga kaitsta, siiski sunniti prantslasi suuri lunarahasid maksma. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingipealikule lääniks Normandia poolsaare, mis asub tänapäeva Põhja-Prantsusmaal; sinna asusid elama paljud viikingid. Aastatel 983- 986 avastas kuulus viiking ja rändur Erik Punane Gröönimaa ja soodsate tingimuste tõttu kolis sinna palju viikingeid, Eriku poeg Leif Eriksson jõudis aastal 1002 Põhja- Ameerikasse, kuid tülid indiaanlastega sundisid viikingeid sealt lahkuma. Umbes 1100. aastaks lõppesid viikingite röövretked. 5 Viikingite kodud Viikingid elasid pikkmajades. Need majad olid pikad ja kandilised, aknaid polnud. Katused olid kaetud õlgedega. Pikkmaja juurde kuulus ka palju muid hooneid: talu sepikoda, laut ja ait
- Loomastiil metsloomad, mitte realistlikud. Tehnikalt filigraan, email, kärgsulatus. - Keldid sküüdi ja Kreeka kunsti mõju. Paelornament, mille sees loomade või inimeste kujutised. - Germaani hõimude kunst sarnanes Keltide omaga. - Viikingid 8-10 saj kunsti õitseaeg. Rikkalikud hauapanused. Osebergis laevamatus. Arvukad mälestuskivid ehk ruunikivid (Gotlandi ruunikivi), mille peal on motiivid müütidest. - Erik Punane avastas Gröönimaa. - Leif Eriksson arvatavasti astus enne Columbust Põhja-Ameerikasse. - Olav Tryggvason elas eesti orjana. Merovingide kunst. Iirimaa. - Hakkas kujunema feodalism relvakandjad võtsid talupoegi oma kaitse alla. - Rahamajundus asendus naturaalmajandusega, linnad tühjenesid, kultuuri langus. - Idagoodid rajasid oma riigi Põhja-Itaaliasse. Pealinn Ravenna. Rajati Theodrichi mausoleum. - Realistlik kujutamine asendus geomeetrilise abstraktse dekooriga.
Inglismaale, Itaaliasse, Kreekasse. Ida-Euroopa jõgesid pidi liiguti Mustale ja Kaspia merele. Sagedased külalised olid nad ka Eesti vetes. Nad jõudsid ka Vahemerele ja Põhja-Aafrikasse. http://www.nmm.ac.uk/upload/pdf/Viking_world_map.pdf Norrast pärit viiking, kelle nimi oli Erik Punane võttis ette uurimisretke läände. Laevasõit kestis mitu nädalat ja lõpuks jõudsid mehed Gröönimaale. Eriku poeg Leif sõitis veelgi kaugemale randudes Põhja-Ameerikas. Nii avastasid viikingid Ameerika juba ammu enne Christoph Kolumbuse laevaretke. http://www.shipsonstamps.org/topics/html/eric.htm 5. Kuidas viikingid teisi rahvaid mõjutasid? Millise jälje jätsid viikingid maailma ajalukku? Viikingite retked mõjutasid rahvaid, kellega nad kokku puutusid. Erinevatesse maadesse jõudsid nende esemed, uskumused ja tavad
Viikingite retkede põhjusteks olid suur iive ja maa puudus Retkede peasuunad/viikingite rajatud riigid väljaspool Skandinaaviat. Läänetee (taanlased, norralased) Inglismaale, Lääne Euroopa rannikule ja sealt Vahemerre; Idatee (rootslased) läbi Venemaa Bütsantsi, avastasid IX saj. Islandi, X saj. Avastas Erik Punane Gröönimaa ja Leif Eriksson jõudis Põhja Ameerikasse Vinlandia Vana-Vene riik riigi teke: *normannistlik slaavlased kutsusid 3 normannist venda valitsema *antinormannistlik eitas normannistlikku teooriat, pidas russideks Ida Slaavlasi Ristiusu vastuvõtmise tähtsus *tugevdas riiklikku ühtsust ja suurvürsti võimu *paranes suhtlemine teiste maadega *soodustas kultuuri arengut Austasid loodusjõude, surnud esivanemaid, majavaime. Lagunemine *tülid ülemvõimu pärast, mis viisid killustamiseni
Thor-piksejumal. Kuidas lahendas Prantsuse kuningas probleemi ründavate normannidega? V:Prantsuse kuningas andis normannidele lääniks poolsaare Põhja- Prantsusmaal.Nirmannid rajasid sinna enda kuningriigi-Normandia. Kuidas on varjaagidega seotud Vana-Vene riigi ajalugu? V:Mitmed varjaagid olid Kiievi ja Novgorodi vürstid. Kaugemad punktid, kuhu skandinaavlased jõudsid? V: Island,Gröönimaa lõunarannik,Põhja-Ameerika rannik Miks peetakse Ameerika avastajaks Columbust mitte Leif Erikssoni? V: Sest Columbus kirjutas Ameerikast raamatu. VIIKING-Taani, Norra, Rootsi sõdalane u.8-11 saj. Kuidas nim. Oma kuningriiki bütsantslased ise? Kuidas lääneeurooplased? miKs? V:Lääneeurooplased-............................................... Bütsantslased-.................................................. Miks arenes Büstants kiiremini kui lääneeuroopa? V:Soodne geograafiline asend, maksud, kaupmeestelt sadamates tolli, maksude pealt sai raha,
Pole võimalik käsitleda skandinaavlaste idaretki, pööramata tähelepanu muistsetele saarlastele, kuralastele või ka muudele Läänemere idaranna elanikele. Kasutades terminit `viikingid' selle laiemas tähenduses võib täie kindlusega rääkida ka Eesti viikingitest. VIIKINGITE RETKED Viikingid rändasid, kauplesid ja rüüstasid kogu Euroopas, jõudsid idas kuni Bagdadini ja läänes koguni Ameerikasse. Island avastati aastal 870 ning Gröönimaa aastal 985. Viiking Leif Eriksson oli ilmselt esimene eurooplane, kes astus Ameerika pinnale Newfoundlandis tänapäeva Kanadas, ning seda juba 1001. aastal. Viikingiaja tinglikuks alguseks loetakse aastat 793, kui ootamatult põhja poolt ilmunud sõdalased rüüstasid Lidisfarne kloostrit ühel Inglismaa kirderanniku saarel. Selline jultumus oli sokiks kogu kristlikule maailmale. Ometigi ei jäänud "põhjamaa paganate" rüüsteretk viimaseks, vaid
Avastuslugu lk .3 Kõrgkultuur ja kolooniad lk 3 Inglise kolooniad lk 4 Indiaanlastega sõdimised lk 4 Ameeriklased lk 5 Valgustusideoloogia lk 5 Ameerika Ühendriigid lk 6 Kasutatud kirjandus lk8 2 Avastuslugu: Esimesena jõudsid Euroopast Ameerikasse normannid. 981. aastal sõitis Erik Punane Islandilt Gröönimaale, kuhu rajati esimesed normannide asulad. 1000. aastal sõitis tema poeg Leif Eirikssin Gröönimaalt lõunasse ning avastas Hellulandi, Marklandi ja Vindlandi. 14.sajandi keskpaiku jõudsid normannid arvatavasti Suure Järvistu piirkonda. Keskaegses Euroopas nende avastusi ei tuntud. Ameerika taasavastajaks sai Cristopher Kolumbus, kes otsis mereteed Hispaaniast Indiasse, kuid jõudis 12. oktoobril 1492. aastal hoopis Bahama saartele. Samal sõidul avastas ta ka Kuuba ja Haiti. 1493-1496 toimus Kolumbuse teine retk Ameerikasse. Jätkusid ka avastused Ameerika Vahemeres
Vahemere maades asusid kristlased pealetungile islamiusuliste vastu. Suur osa Hispaaniast vallutati veristes sõdades araablaste käest tagasi. Ristisõjad Kristuse püha haua vabastamiseks Palestiinas innustasid osalema valitsejaid, feodaale, vaimulikke ja lihtrahvast peaaegu kogu Euroopas. Sündmused 962. a Saksa kuningas Otto I (936-973) lasi end Roomas paavstil keisriks kroonida, taastades seega Lääne-Euroopas keisrivõimu ja pannes aluse Pühale Rooma riigile. 1000. a Leif Eirikssoni juhtimisel jõuavad viikingid Põhja-Ameerikasse. Hilisemad skandinaavlaste Põhja-Ameerika koloniseerimise katsed nurjusid põliselanike vaenulikkuse tõttu. 1054. a Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteise kirikuvande alla, millega algas suur kirikulõhe roomakatoliku ja kreekakatoliku ehk õigeusu kiriku vahel. 1066. a Normandia hertsog William Vallutaja hõivas Hastingsi lahingu järel Inglismaa ja pani aluse tugevale kuningavõimule. 1096
1.Keskaeg Mõiste-1469a kasut võetud. Mõned peavad seda vaheperioodiks-periodiseerimise tinglikkus Tunnused:1)inimesed väga religioossed, ühiskonnas kandev roll kirikul 2)uute riikide tekkimine, rahvaste kujunemine 3)saavutused ehituskunstis-sakraalarhitektuur. Katedraalid 4)rõõmsameelsus-kirevad riided Ajalised piirid:476(lääne-rooma keisri kukutamine)-1648-30aastase sõja lõpp, 1492 kolumbuse ameerika, 1517-reformatsioon saksamaal(M.Luther). Varakeskaeg(jaguneb kaheks), vahekeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg 2. Suur rahvasterändamine 4saj tungisid euroopa suunas hunnid, panid liikvele germaani rahvad. 5saj ühendas hunnid pealik Attila-liiguti rooma territooriumile, liidulepingud. 451 Katalaunia lahing (roomlased+germaanlastest liitlased vs Attila jõud).Hunnide edasitung peatati, nõrga rooma sõjaväe tõttu langesid suured territooriumid germaanlaste kätte. Germaanlased-goodid(ida-ja lääne), burgundid, vandaalid, saksid, langobardid, frang...
Muhamed(570-632), jõukas Meka kaupmees, hakkas islami usku- allumist jumala tahtele- kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (Ar k islam "alistuma, a k Allah "jumal") Kuna ta kuulutas viimsepäevakohut, kus kõik saavad karistuse või tasu vastavalt tegudele ja ärritas sellega Meka rikkaid kaupmehi, sunniti ta Mekast lahkuma.622. a põgenes Muhamed Mekast Mediinasse- hidzra. 630.a Mekasse naastes puhastas ta linna ja vana araabia pühamu Kaaba ebajumalakummardamisest. Islam on tugevalt mõjutatud nii juudiusust, kui ka kristlusest. Araabia ps elas 6. saj palju juute. Need tegelesid misjonitööga. Judaismist võeti ka üle range monoteism(muhameedlased usuvad, et peaingel Gabriel kinkis Abrahamile Mekas oleva Kaaba püha kivi). Samuti on juutidelt üle võetus kombetalitusi- palvetamine, paastuseadused, seaduseusk. Ristiusu mõjutused pärinevad Araabia poolsaare loodeosast ning ka Etioopiast, kuhu olid asunud mitmed Rooma ja Konstantinoopoli põ...
17) Kes olid need isikud: Clodovech- esimene Frangi riigi kuningas. Karl Martell- Frangi riigi majordoomus. Pippin Lühike- Frangi riigi kuningas. Karl Suur- Frangi riigi kuningas. Gregorius Suur- paavst, esimene munk. püha Benedictus- munkade ja kloostrielu eestvedaja ning rajaja. püha Patrick- usukuulutaja Beda Venerabilis- Põhja-Inglismaa kloostri abt. Dionysius Exiguus- Itaalia munk ja õpetlane. Erik Punane- Norrast põgenenud pealik. Leif Eriksson- Eriku poeg. Justinianus I- (Bütsantsi) keiser Roomas. Kyrillos- kirillitsa autor. Methodius- glagoolitsa autor. Rjurik- pealik, Venemaa valitseja. Oleg- Rjuriku kaaskondlane. vürst Vladimir- Venemaa vürst. Jaroslav Tark- Venemaa valitseja.
Kasutatud allikad: 1. Boyle, G. (2017) Poverty in Finland. Võrgulehel: https://borgenproject.org/poverty-in- finland/ (21.11.2017) 2. Jacobsson, B. (2011). The European Union and the Baltic states: changing forms of governance. London: Routledge. 3. Kuldkepp, M. Kas Eesti on Põhjamaa? Eesti põhjamaise identiteedi ajaloost. Võrgulehel: https://www.tuglas.fi/kas-eesti-on-pohjamaa (21.11.2017) 4. Mari-Liis Jakobson, Leif Kalev, Ott Lumi, Rein Ruutsoo, Tõnis Saarts, Georg Sootla, Anu Toots, Raivo Vetik. (2011). Poliitika ja valitsemise alused. Tallinna Ülikool. 5. Redlich, R. (2000) Heaoluriigist Eestis. Referaat. Võrgulehel: http://raulpage.org/koolitus/rf_redlich.html (12.12.2017) 6. Suhtelises vaesuses elab iga viies Eesti elanik. (2015). Võrgulehel: https://www.stat.ee/pressiteade-2015-013 (21.11.2017) 7
saj) Frankide valitsejate dünastia VIII-IX sajand – Karolingid Allahi, islami usu prohvet – Muhamed (6-7 saj) Kukutas viimase Lääne-Rooma keisri, kuulutas ennast Itaalia kuningaks – Odoaker (5.saj) Ühendas frankide hõimud ja rajas V sajandi lõpus Frangi riigi – Chlodovech (5.saj) Frankide majordoomus, võitis araablasi 732.a – Karl Martell (7-8.saj) Inglismaa kuningas, sõdis III ristisõjas – Richard Lõvisüda (12.saj) Viikingite juht, avastas Gröönimaa – Leif Erikson (10.saj) Kuulus Araabia arst, filosoof ja teadlane – Ivn Sina Karl Suur-kuulsaim karolingide valitseja. Geniaalne väejuht (768-814) Aquino Thomas-usutõdede mõistmine loogika abil (13.saj) Innocentius III – kutsus 4ndasse ristisõtta (12-13saj)
Teise olulise probleemina näevad nad rahvusliku tööjaotuse ja kohaliku poliitikategemise selgete piiride kadumist Euroopa Liidus. Euroopa muutub järjest enam niinimetatud libisevate piiridega Euroopaks. Ulrich Beck ja Edgar Grande esitavad kriitilise küsimuse - kuidas saab tekkida Euroopa ühisruum olukorras, kus Euroopa Liit ei loo piisavalt võimalusi sotsiaalse ja poliitilise ühtekuuluvuse ning kodanikkonna vabaks arenguks (Beck, Grande 2004: 148). Rein Ruutsoo ja Leif Kalevi viimaste aastate uurimistöö tulemused kinnitavad, et eurooplaseks olemine algab loomulikust huvist Euroopas toimuva suhtes ja selle jätk on Euroopa kodanikuks saamine. Nende arvates on tulevikus integratsiooni üheks võimalikuks aluseks nii elanike laienev topeltkodakondsus kui ka eelnevast väljakasvav mitmikkodakondsus (Ruutsoo, Kalev 2005; Kalev 2006). Eesti rahvusriik ei saa tänapäeva maailmas olla edukas minemata kaasa Euroopa üldise suundumusega multikultuursuse suunas
Island, Quebec, and Saskatchewan) and three territories (Northwest Territories, Yukon, and Nunavut). Formally considered a constitutional monarchy, Canada is governed by its own House of Commons. While the governor-general is officially the representative of Queen Elizabeth II, in reality the governor-general acts only on the advice of the Canadian prime minister. History: The first inhabitants of Canada were native Indian peoples, primarily the Inuit (Eskimo). The Norse explorer Leif Eriksson probably reached the shores of Canada (Labrador or Nova Scotia) in 1000, but the history of the white man in the country actually began in 1497, when John Cabot, an Italian in the service of Henry VII of England, reached Newfoundland or Nova Scotia. Canada was taken for France in 1534 by Jacques Cartier. The actual settlement of New France, as it was then called, began in 1604 at Port Royal in what is now Nova Scotia; in 1608, Quebec was founded
mitmealgelisust. Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon on dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel. KASUTATUD KIRJANDUS Tuntud ja tundmatu kodanikeühiskond- Mikko Lagerspetz, Aire Trummal, Rein Ruutsoo, Erle Rikmann, Daimar Liiv Poliitika ja valitsemise alused-Anu Toots, Georg Sootla, Leif Kalev, Mari-Liis Jakobson, Ott Lumi, Raivo Vetik, Rein Rutsoo, Tonis Saarts http://riigiteadused.tlu.ee/elvalikaine/file/Kodanikeyhiskonna_moiste.pdf https://www.siseministeerium.ee/30410/ http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11711&op=archive2 http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kodaniku%C3%BChiskonna_arengu_kontseptsioon LISAD Lisa1.Majandussektrorid Primaarne sektor Sekundaarne sektor Tertsiaarne Põllumajandus Energiamajandus Kaubandus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
