TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond AVATUD ÜLIKOOL SISSEJUHATUS ETTEVÕTTEMAJANDUSSE MAJANDUSARVESTUS Koostanud lektor Kertu Lääts Tartu 2004 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS Majandusarvestus on oma iseloomult teenus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandus- tegevuse tulukus, võlausaldajaid ettevõtte võimelisus täita oma kohustusi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Majandusarvestus on plaanipärane tegevus, mis hõlmab ettevõtte majandussündmuste info identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist juhtimise vajadusteks. Majandusarvestus toodab infot kahel eesmärgil: - otsuste tegemiseks ettevõttes või - aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele. Seega info...
Ettevõtte analüüs Taimekasvatus:Rukki üleskasvatamise kulurentaablus on 37,93% ja käiberentaablus 27,5%.See tähendab, et rukki kasvatamine on kasulik ettevõtte jaoks. Talinisu kulurentaablus on 59,1 ja käiberentaablus on 37,14.See teravili on samuti kasulik ettevõttele. Odra kasvatamise kulurentaablus on miinuses-16,7% ja käiberentaablus on -20%.Otra pole kasulik ettevõttel kasvatada. Kaer toob ka miinuse ettevõttele-6,1% ja käiberentaablus-6,45%. Rapsi kasvatamine on kasulik ettevõttele 23,81% ja käiberentaablus 19,23%. Selle kahjumi,mis toovad kaera ja odra kasvatamine , katab rukki, nisu ja rapsi kasvatamine. Lõppkokkuvõttes on taimekasvatus kasulik ettevõttele. Loomakasvatus:Piima tootmine on ettevõttele kasulik, kulurentaablus on 126, 3% ja käiberentaablus 55,8%. Pullvasikaid on ka tulus kasvatada, kulurentaablus 56,8% ja käiberentaablus 36,2%. Tõumullikaid ei ole kasulik kasvatada, kulurentaablus on -5,8% ja käiberentaablus -6,2...
muudatused. 3 1. Majandusaasta aruande üldsätted Majandusaasta aruande koostamine Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Majandusaasta aruande koostamise ja esitamise käik hõlmab järgmisi tegevusi: 1) raamatupidamise aastaaruande koostamine; 2) tegevusaruande koostamine; 3) audiitorkontroll; 4) äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku koostamine; 5) majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll on kohustuslik raamatupidamis-kohustuslasele, kellel vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad kui: äriühingul müügitulu (netokäive) ja teistel raamatupidamiskohustuslastel tulu 10 miljonit krooni, bilansimaht 5 miljonit krooni ja töötajate arv 10. Raamatupidamise aastaaruanne
Lühiperioodil konkurentsi-aspekti. täielikult asendavad firma võib Mastaabisääst on väike. (monopoli-aspekt). töötada nii kahjumi, kui ka kasumiga. Oligopol Info ei ole täielik. Turul on väike arv firmasid, Toodang on Märkimisväärsed Firmade väikesest Pikal perioodil oligopol
SSF), nagu näiteks Nokia aktsia futuur NOA3. Viimastel aegadel on väga suurt populaarsust kogunud toorainefutuurid. Eriti populaarsed on naftafutuurid (QM), kuid kaubelda saab nii kulla (YG), hõbeda (YS), sealiha (PB), maisi (YC) kui ka nisu (ZW) futuuridega. 3. Futuuride peamised omadused Futuuri peamisteks omadusteks on lepingu aegumine, finantsvõimendus, futuuri kordaja, päeva lõpus toimuv kasumi ja kahjumi ümberhindamine. Aegumine Futuuri peamine omadus on aegumine. See tähendab, et futuurileping kestab mingi kindla ajani ning sellele järgneb kas rahaline (cash settlement) või füüsiline (physical settlement) tasaarveldus. Näiteks LHV vahendusel kaubeldavate futuuride puhul toimub enamasti rahaline tasaarveldus, vaid valuutafutuuride realiseerumisel toimub reaalne vahetustehing. Õnneks ei pea kartma, et naftarongid koduõuele sõitma hakkavad või LHV klient avastab ennast
eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel. Kui põhikirjas on ette nähtud reservkapitali moodustamine, siis ei või see olla väiksem kui 1/10 osakapitalist. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt. Reservkapitali võib osanike otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta osaühingu vabast omakapitalist (eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali arvelt), samuti osakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha osanikele väljamakseid. Ülekurss- ülekurss ehk aazio tekib, kui aktsiaid või osasid emiteeritakse kõrgemas hinnas kui on nende nimiväärtus. Ülekurssi võib kasutada ettevõtte kahjumi likvideerimiseks, kui seda
1. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus RAAMATUPIDAMINE FINANTSJUHTIMINE AJAHORISONT Minevikku vaatav Tulevikku suunatud RISKIANALÜÜS Veidi Korralik riskiarvestus FINANTS ARUANDED Rõhk koostamisel Rõhk kasutamisel otsustusprotsessis NÄITAJAD Puhaskasum Rahavoog 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad a) Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine. Kuhu investeerida? projektid, seadmed, masinad, hooned b) Finantsstruktuuri juhtimine. Firma laenu- jaomakapitali suhe. Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? · Olemasolev raha (jaotamata kasum) · Välisfinantseering: emiteeritud uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen. c) Käibekapitali juhtimine....
1) Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus Ajahorisont- Raamatupidamine minevikku vaatav; Finantsjuhtimine tulevikku suunatud. Riskianalüüs- Raamatupidamine - veidi; Finantsjuhtimine korralik riskiarvestus. Finantsaruanded Raamatupidamine rõhk koostamisel; Finantsjuhtimine rõhk kasutamisel otsustusprotsessis. Näitajad Raamatupidamine puhaskasum; Finantsjuhtimine rahavoog. 2) Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad Kuhu investeerida? (projektid, seadmed, masinad, hooned) - Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? (olemasolev raha, välisfinantseeringud: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen) Finantsstruktuuri juhtimine Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? (millal maksta tarnijatele, kuidas saada raha ostjatelt, mida teha üleliigse sularahaga) Käibekapitali juhtimine 3) Kapitali tüübid OMAKAPITAL omanike investeering ettev...
Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kas väide on tõene või väär? Omahind = püsivkulud / tootmismaht Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 23 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Rahavoogude aruandest on võimalik välja lugeda järgmist informatsiooni: Vali üks või enam: a. ettevõtte kasumi suurust b. raha jääki perioodi lõpus c. ettevõtte kahjumi suurust d. laenu vajadust Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: raha jääki perioodi lõpus, laenu vajadust Küsimus 24 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kasumiaruannet koostatakse sellesks, et... Vali üks või enam: a. mõista kui suured on ettevõtte kulud ja tulud b. otsustada, millal on vaja likviidseid käibevahendeid c. teada saada arvestusliku kasumi/kahjumi suurust d
IT risk Krediidiriski juhtimise põhimõtted · Krediidirisk kahju suurus juhul, kui vastaspool ei suuda oma lepingulisi kohustusi täita · Krediidiriski juhtimine keskendub vastavate riskide maandamisele läbi nende identifitseerimise, mõõtmise ja konsolideerimise · Ennetav lähenemine, keskendutakse riskifaktorite identifitseerimisele ja potentsiaalse mõju kvantifitseerimisele - potentsiaalse riski minimeerimisele Krediidiriski mõõtmise põhimõtted Oodatava kahjumi ja stresskahjumi hindamine · Oodatava kahjumi arvutamisel kasutatakse sisemist reitingusüsteemi iga reitinguklassiga seotakse pankrotistumise tõenäosus ühe aasta jooksul, mis määratakse eelmiste aastate kahjumi ajaloo ja majanduskeskkonna väljavaadete põhjal · Stresskahjumi suuruse kvantifitseerimisega püütakse aru saada kuidas käitub ettevõte ekstreemsetes majandusoludes ehk hinnata omakapitali suurust Reitingusüsteem
Majandusaasta tähtajad määrad sina ise oma ettevõtte põhikirjas. Majandusaasta aruanne tuleb esitada äriregistrile elektroonselt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Majandusaasta aruande koostamine ja esitamine hõlmab viit etappi: raamatupidamise aastaaruande koostamine tegevusaruande koostamine audiitorkontroll majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine ja kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsuse tegemine majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustuste väärtuse vastavust sätestatud arvestuspõhimõtetele, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded.
Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 7. TÄIELIK KONKURENTS ( LK. 4958) 1. ÕIGE; nn kasumi maksimeerimiseks või kahjumi minimeerimiseks vajalik optimaalne kogus leitakse nn kuldreegli piirtulu MR = piirkulu MC järgi, kuid kuna täielikult konkureeriva firma TKF korral on hind P võrdne piirtuluga (ja võrdne ka keskmise tuluga ATR või AR), siis on väide põhimõtteliselt õige; NB! TKF-i korral P=MR=A(T)R; 2. VALE; diferentseeritud toodangut toodetakse konkurentsiturgudel, TKT-l on toodang homogeenne (täiesti ühetaoline, puuduvad firmamärgid); 3
fikseeritud vormile. Aastaaruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ning tegevusaruandest. 3 Majandusaasta aruande koostamine Majandusaasta aruande koostamise etapid: 1.raamatupidamise aastaaruande koostamine 2.tegevusaruande koostamine 3.audiitorkontroll 4.majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine ja kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsuse tegemine 5.majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. Raamatupidamise aastaaruanne peab kajastama õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja kasutatavaks vääringuks peab olema euro. Bilanss ja kasumiaruanne
sees siiski oli. Või siis teine lahendus, et nad saavad omavahel kuidagi kokkulepitud, mis edasi saab või kuidas antud juhtum laheneb ilma juriidilise sekkumiseta. III etapp Kõige mõstlikum oleks minna kohtusse sellise asjaga, sest kahju on siiski üpris suur. Diplomaatilised läbirääkimised võivad viia otsuse tundmatusse või hoopis suurema konfliktini. Seega tuleks kiiremas korras pöörduda intsidendiga kohtusse, millega tegeleks seadus. IV etapp Tegu on materiaalse kahjumi tekitamisega. Seega, et abinõusid ellu viia, tuleb rakendada vastavaid ressursse, eelkõige materiaalseid. V etapp Abinõud, mis on siiani vaid paberil, tuleb ellu viia. VI etapp Antud juhtumi tulemuseks võib olla see, et brigadir saab oma karistuse teise vara kahjustamise tõttu ning ta kompenseerib selle kohtu kaudu. See lahendaks kogu probleemi ajalikult ja 100%-lise kindlusega.
· Järelikult kõige kasulikum toota Q=12 · Laiendatakse tootmist seni, kui MR > MC · Ja lõpetab kui MC >MR Ksumi maximeerimise kudreegel MR=mc Keskmine tulu ehk ühiku tulu (Avarage revenue AR =TR/TP) Piirtulu=turuhind=Keskmine tulu MR=P=AR Ühikukasum optimaalse koguse =P-ATC, kogu kasum= (P-ATC)*Q Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 3.1 TKF-i püsikulud ja kahjumi minimeerimine · Kahjum kui ATC >p · Võimalikud valikud: 1. Jätkata tegevust lühiperioodil 2. Lõpetab ajutiselt(firma ei lahku tootmisest lühiperioodil) 3.1 Lühiperioodil on kulud VC ja FC · Vaja on leid a Q , mille juures TR suudaks katta VC ja osa FC, seega TR>VC, · Tabel: Kahjumi minimeerimine lühiperioodil (lk 182) · Analüüs: kahjum on minimaalne Q=10 Muutuvad kulud-palgad jne sõltuvad toodangu koguasest
1. Ettevõte planeerib järgmiseks aastaks püsikulusid 120000 krooni ulatuses. Ta müüb oma ainukest toodet hinnaga 12 krooni tükk, millest 7 krooni on muutuvkulud. Juhtkond planeerib uue masina ostu, mille tulemusel muutuvkulud tooteühikule väheneksid 5 kroonini. See uus masin suurendab aga amortisatsiooni kasvu tõttu püsikulusid. Kui suur võib see püsikulude juurdekasv olla, et firma kasumi- kahjumi piir naturaalses väljenduse jääks muutumatuks? PÜSIKULUD 120000 MUUTUVKULUD 7 5 HIND 12 TK Q1 24000 EBIT= 0 24000=FC/12-5=168000 LOENGUMATERJALIS TRÜKISTE NÄIDE IS TRÜKISTE NÄIDE 1
pakkumiskõverat, s.t mingit ühtset kõverat, mis kajastaks kogust, mida monopol sooviks ja tahaks igal hinnatasemel pakkuda. Pika perioodi kasumi maksimeerimine Pikal perioodil on monopoli eesmärgiks leida kasumit maksimeeriv või kahjumit eliminineeriv tootmismaht. Kui kahjumi elimineerimisega toime ei tulda, ollakse sunnitud turult lahkuma. 9.4 MONOPOL JA RESSURSSIDE JAOTUS Lk 214 216 Hinna ja tootmismahu võrlus täieliku konkurentsi ja monopoli tingimustes joonisel kujutab pika perioodi pakkumiskõverat sirge S. Kuna tegemist on konstantsete kuludega tegevusharuga, on see kõver ühtlasi ka piirkulu- ja keskmise kulu kõver. Täielikult
Kruuda küll väitis, et neil oli suuline kokkulepe, mitte asju kohtu kaudu ajada. Rahumaa pooldas siiski seda, et kohus otsustaks, mis edasi saab./ Äripäev (2008) 26. november / Leping ei olnud küll keeruline, aga siiski ei saadud selle täitmisega hakkama. Mõlemale poolele tekitas probleeme see, kui Rahumaa ei suutnud Kruudale ülejäänut 660,3 miljonit maksta. Rahumaa tahtis tagasi ettemaksu, kuid Kruuda ei saanud sellega leppida. See oleks AS'ile Kalev kaasa toonud suure kahjumi ja võib-olla isegi makseraskused. See kõik tõi kaasa pika kohtuskäigu tee. Kogu selle jama oleks saanud ära hoida, kui Rahumaa oleks arvestanud sellega, et majanduskriis mõjub kõigile. Ka ACP'le ja kõigile teistele suurfirmadele. Enne sellist suurt tehingut oleks pidanud ikka kontrollima, kas ta on lepingu täitmiseks suuteline ja kas piisav kapital on olemas . Mina olen selle poolt, et asi kohtu poolt lahendadaks, kuna see tehing on väga suur. See võib
ETTEVÕTTE RAHASTAMINE 1.Mis on investeeringu ja finantsinvesteeringu erinevus? Reaalinvesteeringute puhul on objektiks mingisugune materiaalne või immateriaalne vara (maa, tehaste sisseseade jne.). Finantsinvesteeringute objektiks on seevastu mitmesugused rahalisi õigusi ja kohustusi sisaldavad lepingud 2.Kui palju raha on vaja ettevõtte alustamiseks? Mida rohkem seda parem, kuna umbes 100 krooniga ettevõtet ei aluta. On vaja ettevõtte asutamise kulud: kulud asutamisdokumentide koostamisele, ettevõtte regristreermisele äriregistris ja muule sellisele.Lisaks siis toote materjalide ostmise, palga maksmise ja tööruumide rendi raha. Mida rohkem, seda parem. 3.Kust saada raha ettevõtte asutamiseks, kust laiendamiseks? Ettevõtte alustamisega seotud raha saab kas oma säästudest, äripartnerilt, pangalaenust või siis toetus mõnest riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist. Kui omanik soovib ettevõtet laiendada, võib ta suurendada omakapitali ol...
vahendite paigutamisega seotud tehingute rahavood; 3) Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed, makstud intressid ja muud finantskulud. 2 ERASEKTORI RAAMATUPIDAMISE MAJANDUSAASTA ARUANNE Majandusaasta aruande koostamine ja esitamine hõlmab viit etappi: raamatupidamise aastaaruande koostamine tegevusaruande koostamine audiitorkontroll majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine ja kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsuse tegemine majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. Bilanss kajastab majandusaasta lõpu kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Kasumiaruanne on tulude ja kulude aruanne ning kajastab ettevõtte aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, s.t majandustehingud näidatakse nende ajalise
vahetusele, üleminek teistele põletis ainetele (näiteks masuudilt gaasile ). Tänu põletisainete kasutamise aeglustamisele, sest nagu me teame põletisained on resurss mis ei taasta. Tänu alternatiivsetele, ekoloogiliselt puhtatele energia saamise tehnoloogijatele. Igal juhul peab midagi tegema ja isegi kui tuleb välja, et kõik mis oli tehtud mõju gloobaalse soojendamise protsessile, kasu nendest nagunii ületab kahjumi. Ökoloogiline jalajälg
TULU Mesi 10 000 kg 240000 Mesilaspered 50tk 26000 Vaha 200 kg 2800 KOKK U 268800 Kokkuvõte Kokkuvõtteks saab öelda, et esimese aasta kulud on suuremad kui tulud ja ettevõte saaks kahjumit 38715 euro ulatuses. Järgneva nelja aasta jooksul teeniks ettevõte kokku 174000 eurot, mis oleks 43500 eurot aasta kohta, 3625 eurot kuus ning selle arvelt teeks tasa ka esimese aasta kahjumi, mis tulenes mesilasinventari ja mesilasperede ostmisest. Algkapitali soetamiseks oleks tarvilik võtta pangalaenu. Alustamiseks peaksin mina mõistlikumaks valida väiksem perede arv, tasudes suurem osa omavahenditest ning proovida ettevõtte tegevust laiendada perede arvu suurendamise näol järgnevatel aastatel. Väga suure perede arvu puhul jäävad kindlasti iga mesindusega tegeleva ettevõtte rahavood negatiivseteks. Mesindusega
Ravimid 10400 KOKKU 115184€ TULUD 2-5 AASTAL Mesi 10 000 kg 320000 Mesilaspered 50 tk 35000 Mesindus Vaha 200 kg 2940 KOKKU 357940€ Kokkuvõte Sellest saab järeldada, et esimese aasta kulud on suuremad kui tulud ja ettevõte saaks kahjumit 30239,7 eurot. Kui tõsta mee hinda euro võrra, siis oleks kahjumi summa väiksem. Järgneva nelja aasta jooksul teeniks ettevõte 357940 eurot ning nelja aasta kahjum oleks 115184 eurot. Seega oleks seal puhast kasumit nelja aasta kohta 242756 eurot ehk 60689 eurot aasta kohta, mis teeb 5057,42 eurot kuu kohta. Algkapitali soetamiseks on tarvilik võtta pangalaenu. Alustamiseks võtaksin väiksema mesilasperede arvu, et kulude poolelt poleks suurt riski. Mesindusega tegelemine nõuab häid teadmisi ja suuri investeeringuid. Kui vastavad teadmised
sisenemisbarjäärid, toodavad sarnaseid tooteid (homogeenne), neil on täielik informatsioon. Täielikult elastne nõudlusjoone, Aluseks saab võtta vaid tasakaaluhinda. SR (lühiperioodil) võib täielikult konkureeriv firma TKF teenida majanduskasumit (TR > TC) (kuldreegel MR = MC) olla kasumilävel, kus TR=TC teenida majanduskahjumit, kuid jätkates tootmist (tingimusel et majanduskahjum < TFC) olla sulgemispunktis (tingimusel et majanduskahjum = TFC) lõpetada kahjumi tõttu tootmise ja lahkuda tegevusvaldkonnast KASUMI MAKSIMINEERIMINE / KAHJUMI MINIMEERIMINE LÜHIPERIOODIL · KOGUTULU TR / KOGUKULU TC VAATENURK KASUM ON KOGUTULU TR KOGUKULU TC > 0 · PIIRTULU MR / PIIRKULU MC vaatenurka optimaalne toodangukogus valitakse "kuldreegli": piirtulu MR = piirkulu MC järgi 15
Kordamisteemad õppeaines „Finantsjuhtimise üldkursus“ 1. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus Raamatupidamine Finantsjuhtimine Mineviku vaatav Tulevikku suunatud Finantsaruannetel rõhk koostamisel Finantsaruannetel rõhk kasutamisel otsustusprotsessis Näitajateks puhaskasum Näitajateks rahavoog Riskianalüüs-veidi Korralik riskianalüüs 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad (3) 1)Kuhu investeerida? Pikaajaliste investeeringute - projektid planeerimine ja juhtimine - seadmed,masinad, hooned (Capital Budgeting) 2) Kust leida raha finantseerimiseks? -Olemasolev raha (jaotamata kasum) -Välisfinantseering: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen 3) Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? -Millal maksta tarnijatele? -Kuidas saada raha ostjatelt? -Mida teha üleliigse sularahaga? 4)Pikaa...
Rass rääkis memmega juttu, senikaua kuni sõber hiilis memme tuppa, varastas rahakotti, kus oli 300 krooni. Lapsed raiskasid raha ära ja viskasid memme rahakotti võssa, dokumenti üritati lõkkes ära põletada. Paraku isikutõend ei põlenud lõpuni, kohalik leidis selle ning tundis memme ära. Kohalik läks memme tervist kontrollima. Koos nad avastasid , et rahakott on kadunud. Veidike hiljem leiti ka süüdlased üles. Laste vanemad maksid memme kahjumi kinni. Kuid lapsed said väga leebe õppetunni- Mõssa sai kuulise koduaresti, Rass aga valetas, et tema ema ei luba enam isaga kohtuda ( pääses puhta nahaga). Sealt algaski peategelase kuritegevusekarjäär pihta. Kas soovitad/ei soovita teost teistel lugeda. Miks? Teos on iseenesest väga jõulise sõnakasutusega. Raamat võib huvi pakkuda eelkõige vanematele, kel pole õrna aimugi , missuguseid diile võivad nende võsukesed teha garaažide vahel.
1. Majandusüksuse printsiip. Raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate ja teiste isikute varast kohustustest ja majandustehingutest. N: oma raha ja firma raha tuleb lahus hoida. 2. Jätkuvuse printsiip. Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhtkond on kohust. hindama ettevõtte jätkusuut. Vähemalt 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. 3. Arusaadavuse printsiip. Esitatav informatsioon peab olema ülevaatlik ja ühtlaselt mõistetav aruannete kasutajatele, kellel on aruannetest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised. 4. Olulisuse printsiip. Aruannetes tuleb kajastada kogu ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid mõjutav oluline informatsioon. 5. J...
Reservkapital on 1/10 osakapitalist. Kuni see ei ole saavutanud ettenähtud suurust, tuleb iga aasta 1/20 puhaskasumist kanda reservi. Seda võib kasutada kahjude katmiseks või osakapitali suurendamiseks. Osakapitali vähendamine: 1. Tavalises korras peab teavitama võlausaldajat, sest sellega vähendadatkse tema võimalusi oma nõua tagasi saada. 2. Lihtsustatud korras kui osaühing läheb põhja, siis peab üritama seda päästa. Kahjumi vähendamiseks võib osakapitali vähendada, aga väljamakseid osanikule teha ei tohi. Osakapitali vähendamiseks peab olema 2/3 häälteenamus ning alla miinimummäära 2500 eurot vähendada ei tohi. 1.6 Juhatus Osaühingu juhatuse liige ei või oma seadusest tulenevaid juhatuseliikme õigusi üle anda. Juhatuse liikmeks võib olla üksnes teovõimeline füüsiline isik. Osanikud ning juhtorgani
positiivne ning 12 ühikut sobib optimaalseks tootmismahuks. · Oma hind on kogukulu ühe ühiku kohta. Kahjumi minimeerimine lühiperioodil · Seni eeldasime, et turuhind on kõrgem omahinnast ehk keskmisest kogukulust. Tabelist näeme, et mitte ükski tootmismaht ei võimalda ettevõttel kasumi teenimist. Siis on ettevõttel kaks võimalust. 1) tootmine peatada(kasvõi ajutiselt) 2) tootmine lõpetada · Ettevõtte peab oma tegevusega katma nii muutuv- kui püsikulud. Kahjumi saamise tingimustes tuleb leida nullist erinev tootmismaht mille korral on kaetud kõik muutuvkulud ja mingi osa püsikuludest ehk kaetud peavad olema materjali- ja tööjõu kulud täies mahus. · Tabelist näeme, et tootes 10 ühikut on ettevõtte kogukulu 40, millest 25 on muutuvkulud. Kogu tulu seejuures on 30, mis katab ära muutuvkulud( 100%) ning peale muutuvkulude katmist jääb alles 5 püsikulude katteks ehk mingi osa püsikuludest saab samuti kaetud, antud juhul 1/3.
Samuti pole alati võimalik teada saada, milline nõukogu liige hääletas olulise otsuse poolt või vastu ning see annab nõukogu liikmetele tegutsemisvabaduse. Nii on tekkinud olukord, kus nõukogus vastuvõetud otsused võivad tuua suuri kahjunumbreid ja ebaseaduslikku ning mõttetut raha raiskamist. Kuna asi on nii anonüümseks tehtud, siis võib iga nõukoguliige oma süüd eitada ning kuigi nemad on pandud riigifirma protsesse kontrollima, siis ei tule välja süüdlast ning riigifirma kahjumi ei maksa kinni mitte poliitikud, kes asja eesotsas peaksid olema vaid Eesti rahvas. Siinkohal tooksin näiteks Estonian Airi, mis teenis omale eelmine aasta suure kasumi. Firma etteotsa pandi tundmatu mees Soomest ning asjadel lasti minna oma rada pidi. Kui Estonian Airil oleks olnud korralik kontroll, ei oleks lubatud ka sellises probleemil tekkida. Veel enam, parteid kasutavad riigifirmasid enda rahakoti täitmiseks.
d. tuleb raamatupidamises kajastada nii kuidas on lihtsam Question 9 Lühiajaline kohustus on kohustus a. mis tuleb hüvitada ühe aasta või ettevõtte normaalse talitustsükli jooksul b. mis tuleb hüvitada kahe aasta või ettevõtte normaalse talitustsükli jooksul c. mis tuleb hüvitada poole aasta jooksul d. mis tuleb hüvitada ettevõtte normaalse talitustsükli jooksul Question 10 Fondiemissioon on a. uute osade või aktsiate emiteerimine fondi arvelt b. kahjumi katmine osakapitali arvelt c. osa- või aktsiakapitali suurendamine täiendavaid sissemakseid tegemata (näiteks kasumi arvelt) d. uute aktsiate või osade emiteerimine Question 11 Immateriaalne põhivara võib olla näiteks a. litsents b. maal c. kaubamärk d. seade e. masin f. patent g. olulise maksumusega tarkvara h. kinnistu Question 12 Vara on näiteks: a. maksunõue b. ettemaks põhivara eest c. ostjatelt saadud ettemaks d
Küsimus 1 Küsimuse tekst Otsuse langetamisel on kõige parem kasutada Vali üks: a. pigem kogukulusid kui ühikukulusid b. keskmisi kulusid c. muutuvkulusid, mis tuleb katta d. püsivkulusid, mis tuleb katta e. pigem ühikukulusid kui kogukulusid Küsimus 2 Küsimuse tekst Firma ühes osakonnas on teostatud uuring, selgitamaks selle edasist saatust (kas jätta või kõrvaldada). Selgus, et selle osakonna brutokasum (müügist) on 300 000 kr. Eeldatakse, et 250 000 kr osakonnale jaotatud 45000 kr kuludest kaoks ära koos osakonnaga. Kui osakond kõrvaldada, siis ettevõtte ärikasum Vali üks: a. väheneb 50000 b. väheneb 100000 c. suureneb 250000 d. suureneb 150000 Küsimus 3 Küsimuse tekst Lisatellimuse täitmine suurendab brutokasumit, kui temaga seonduv täiendav tulu on suurem kui Vali üks: a. põhimaterjalide ja põhitööliste palga kulu, mis on seotud tellimuse täitmisega b. tellimuse täitmisega ...
Kontoplaan RMP-s Firmas toimuvate majandusoperatsioonide registreerimiseks ja andmete kogumiseks tekib vajadus kasutada kontoplaani, mis on raamatupidamise sisekorra eeskirjade lahutamatu osa. Kontoplaanis on kajastatud sünteetilised ( peakontod) ja analüütilised (allkontod). Analüütilised kontod täiendavad sünteetiliste kontode andmeid andes detailset infot majanduslike protsesside kohta. Analüütilise grupi käibed ja saldod kuu alguses ja lõpus peavad võrduma vastava sünteetilise konto peakonto käivete ja saldodega. Kontoplaan on süstematiseeritud kontode loetelu infotöötluse hõlbustamiseks. Kontod on tavaliselt kodeeritud. RMP seadus annab võimaluse igal RMP kohustuslasel ise koostada sobiv kontoplaan (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. RPS § 8. Kontoplaani koostamisel peab arvestama firma majandustegevuse iseärasusi. Kindlasti peab kontoplaan kindlustama arvestuseks, aruandluseks ja tegevuse an...
tellimuse ja tarne tasakaalus hoiaks. Teisest küljest on tootmine ebaefektiivne kui töötajatel jääb reaalselt kasutamata tööaeg kuna puudub vajalik tooraine aga on olemas tellimus. Kolmanda probleemina tooksin välja turundusosakonna kokkulepped mis ei arvesta ettevõtte reaalsete võimalustega. Suurklientide teenindamisel on väikese kahjumiga müümine efektiivne juhul kui selle tulemusena on oodata suurlepingut mis kataks kahjumi ning toodaks ka kasumit. Turundusjuht peaks püüdma sõlmida kokkuleppeid mis kasutaksid laos olemasolevaid puiduvarusid. 4. Kas Johann saab olemasoleva info põhjal süüdistada mõnda osakonda konkreetselt? Millist? Olen arvamusel, et reaalselt ei saa ühtegi osakonda süüdistada. Kui siis turundusosakonda vett mitte pidavate lubaduste andmise eest ning ostuosakonda isepäiselt tegutsemise eest.
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled. 17. Nõudlus - teatud toote või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. 18. Pakkumine - erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. 19. Tasakaaluhind - hind, mille korral nõutav ja pakutav kogus on turul võrdne. 20. Optimeerimine ettetvõttes kasumi maksimaliseerimine või kahjumi minimaliseerimine Ülesanne 2. Ülesanne 3. 21. Mis on mikro- ja makroökonoomika vahe? Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut
juhul, kui kogu turg kokku kukub ja riski hajutamine (portfelli mitmekesistamine) seetõttu oluliselt keerukamaks osutub. Selliste riskide eest ei ole keegi kahjuks kaitstud. Nii nagu teistel varadel, on aktsiatel valuutarisk. Ka suurte arenenud riikide valuutad võivad teineteise suhtes liikuda piisavalt suurtes piirides, luues olukorra, kus investori põhivaluuta mängib kasumi või kahjumi moodustumisel suurt rolli. Emitendi risk on võimalus, et instrumendi väärtus langeb emitendi halbade finantsnäitajate, majandusraskuste või muude emitendi tegevusest tingitud asjaolude tõttu. Näiteks tarbijate eelistus on muutunud, juhtkond muutub vms. 7 Likviidsusriski puhul, mis on osaliselt seotud tururiskiga, võivad investorid leida end
enne 1 000 0 tulumaksustamist Aurandeaasta 1 000 0 kasum (kahjum) Kasumiaruanne Tuludest lahutatakse lihtsa aritmeetikaga kulud, samuti finantstuludest finantskulud ja saadaksegi kasumiaruande lõpptulemus kas kasum või kahjum. Kasumiaruande tulem on tulu, st. arvestusperioodi kõikide tululiikide ja kululiikide summade vahe. Kasumiaruanne · Bilansi ja kasumiaruande seos ilmnebki nüüd saadud kasumi või kahjumi summa kuulub kajastamisele bilansis. · Bilansi omakapitali osas on selleks rida aruandeaasta kasum/kahjum. · Edaspidi on võimalik jälgida, kuidas teenitud kasum kasvatab ettevõtte omakapitali ja seoses sellega ka bilansimahtu. Või vastupidi kahjum vähendab armutult omakapitali ja bilansimaht muudkui kahaneb. Kasumiaruanne Kasumiaruande kontodele kuuluvad registreerimisele kõik majandustehingud, mis on seotud kas tulu või kuluga.
Pii Piirtulu 8 8 8 8 8 8 8 8 MR Piirkulu 8 1 1 1 2 6 8 10 MC a) Kasumi maksimeerimiseks peaks ettevõte tootma 5 või 6 ühikut. Kasum on maksimaalne, kui piirtulu ja piirkulu on võrdsed, kuid kasumi maksimeerimine ei tähenda veel reaalset kasumi saamist, sest kasumi maksimeerimine võib olla ka kahjumi minimeerimine. b) Ei või olla, sest täielikul konkurentsil peavad nii hind kui piirtulu võrdne piirkuluga. c) 6. Hind P Kogus Q Piirkulu Kogutulu Kogukulu Kasum pii Piirtulu MC TR milj TC milj MR 100 0 10 0 0 0 0 90 100 000 10 9 3 6 90
(fondiemissioon). Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes, tuues eraldi välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasumi või kahjumi, arvestuspõhimõtete muutuste mõju, reservide suurendamise ja vähendamise ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud. OSAKAPITALI VÄHENDAMINE Osakapitali vähendamise otsus loetakse vastuvõetuks kui vähemalt 2/3 koosolekul osalenutest on andnud oma hääle(kui põhikiri ei näe teisiti ette).Osakapitali vähendamine võib toimuda kas osakapitali tühistamise või osa nimiväärtuse vähendamise teel. Tühistamine toimub kas:
K kassa 120 krooni Seega tekkis kontodel omavaheline seos ja on kahekordne kirjendamine. Kulude suurus sõltub tihti tegevusest ja kuidas me seda teeme! Tulud on vastand kuludele ja tulude suurenemine kajastub tulukonto kreeditis Näiteks: ettevõttele laekus renditulu 1000 krooni panka D- pank K- renditulu 1000 kr Majandusaasta lõpul suletakse kõik kulude ja tulude kontod ning tuuakse välja ettevõtte üldine tulemus kasumi/ kahjumi kontol. Kuna sulgemise tingimuseks on kulu- ja tulukontodel peavad olema käibed võrdsed, siis kulukontod suletakse neid krediteerides ja tulukontod suletakse neid debiteerides kontodel kajastatud summade võrra. Finantsaruannetes kajastamise järgi liigitatakse: · lõplikud kulud kajastuvad kasumiaruandes · jätkuvad kulud kajastuvad bilansis KASUMIARUANNE ( skeem 1 ja skeem 2 jagada)
6.5. Juhatuse liikmetele makstakse tasu ja nende õigused ning kohustused määratakse täpsemalt nendega sõlmitavates töölepingutes. 7.ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE 7.1. Juhatus peab seaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta lôppu koostama raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitama need osanikele kinnitamiseks. 7.2. OÜ raamatupidamist korraldab juhatus. 7.3. Osanikud osalevad kasumi jaotamisel ja kahjumi katmisel vastavalt nende osade suurusele. Osanike ühehäälse otsusega võib ette näha teisiti. Osaühingule kuuluvaid osasid kasumi jaotamisel ei arvestata. 8. KASUMI JAOTAMINE 8.1. OÜ lõpetatakse osanike otsusel, kohtuotsusega või teistel seaduses ettenähtud alustel. 8.2. OÜ lõpetamisel toimub selle likvideerimine ja likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. OÜ likvideerimine toimub Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras. 8.3
Kasumiaruanne [Koostatud kas vastavalt skeemile 1 või 2 ] Koondkasumiaruanne Aruandeaasta kasum (kahjum) Kasumiaruandest Muu koondkasum (-kahjum) Realiseerimata kursivahed Välismaise äriüksuse finantsnäitajate ümberarvestamisel tema arvestusvaluutast esitusvaluutasse tekkinud vahed (RTJ 1 paragrahv 91) (Muu kasumi või kahjumi nimetus) Muud kasumid ja kahjumid, mille kajastamist Raamatupidamise Toimkonna juhendid ei reguleeri, kuid mis vastavalt SME IFRSile või IFRSile kajastatakse koondkasumiaruandes (näiteks rahavoogude riskimaandamisinstrumentide ümberhindlusel tekkinud
v.a vastutus ulatus; (2–3 aastat, (2–3 aastat, v.a äri- 4) kvantitatiivsed v.a M&A) kasumi ja üksuse v.a täitev- kahjumi ja kvalitatiivsed organid) juhtimine) eesmärgid eest) + HINDAMINE
Aktsiate tagasiostu raamatupidamise kanne: D Tresooraktsiad K Swedbank 19 4.2 Reservkapital Vastavalt äriseadustikule on ettevõttes moodustatud reservkapital, mis moodustatakse igaaastastest puhaskasumi eraldistest. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Põhikirja järgi kantakse reservkapitali 10%, reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele. Muid reserve peale reservkapitali ei ole moodustatud. Reservkapitalikanne: D Kasum K Reservkapital 4.3 Ülekurss Aktsiatehingud pole toimunud, seega pole ülekurssi ja selle arvestust samuti olnud. Jooksval aastal on tagasi ostetud surnud aktsionäri aktsia ja seega tekib ülekursi
1 3. Majandusaasta aruanne. Majandusaasta pikkus on 12 kuud (01.01-31.12). Majandusaasta aruande koostamine ja esitamine hõlmab järgmisi tegevusi: raamatupidamise aastaaruande koostamine tegevusaruande koostamine (kui nõutud) majandusaasta aruande heakskiitmine audiitorkontroll (kui see on seadusega ette nähtud või kui juhtkond soovib audiitorkontrolli) äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku koostamine majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks 4. Raamatupidamise aastaaruanne. 1) kasumiaruande skeem 1 – ärikulud on liigendatud lähtudes kulude liikidest/olemusest 2) kasumiaruande skeem 2 – ärikulud on liigendatud lähtudes kulude funktsioonist Aastaaruanne koosneb põhiaruannetest, milleks on bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali aruanne. 5. Bilanss, bilansivõrrand (selle võimalikud alternatiivvormid).
3) tulude- kulude aruanne 4) maksudeklaratsioonid Perioodilisi aruandeid koostatakse igakuiselt. Bilanss ja kasumiaruanne koostatakse majandusaasta aruande koostamisel. Majandusaasta lõpus koostatakse aastaaruanne, mille eesmärgiks on anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemustest ning rahavoogudest. Aastaaruanne koosneb järgmistest osadest: 1) raamatupidamise aastaaruanne 2) tegevusaruanne 3) kasumi jaotamise ja kahjumi katmise ettepanek 4) audiitori järeldusotsus (kellel on kohustus) 5) aastaaruande kinnitamine 6) informatsioon ettevõtte põhiaktsionäridest, osanikest või liikmetest Raamatupidamise aastaaruanne koosneb neljast põhiaruandest: • bilanss • kasumiaruanne • rahavoogude aruanne • omakapitali liikumiste aruanne
Osaühing on teenust osutav ja vahendustegevusega tegelev ettevõte, kes on käibemaksukohustuslaseks registreeritud maksustatav 20% määraga ja sisendkäibemaks on õigus 100% maha arvata. Raamatupidamise sise-eeskirjade järgi o alates 500 eurost. Alla 500 eurot maksev väheväärtuslik vara kantakse soetamisel kuludesse. Algsaldod: Pikaajaline laenukohustus 18000 Põhivara 72 000 Arvelduskonto 14 000 Eelmiste perioodide kasum 35 000 Nõuded ostjate vastu 46 000 Osakapital 24 000 Võlad tarnijatele 32 000 Põhivara kulum 18 000 Tulumaksukohustus 5 000 Algbilanss Arvelduskonto 14000 Võlad tarnijatele 32000 Nõuded ostjate vastu 46000 Tulumaksukohustus ...
osta, siis peab ta olema tasakaalus hinnaga, sest muidu ei saa sa üldse raha. Kui mõnel ettevõttel on mingi kauba ainumüügi- või ainutootmisõigus, siis on see ettevõte monopol. Konkurentsi pole. Dumping on see kui keegi teine kastub ka tootma hakata ja mõistlikuma hinnaga müüa, võib suurtootja mõneks ajaks hinnad luua allapoole omahinda, kuni väike võistleja pankrotti läheb või muidu loobub. Pärast tõstab monopoltootja hinna taas kõrgele ja teeb vahepealse kahjumi kiiresti tasa. Omahind on summa, mis kulub toote tootmisele, alghind. Turuhind on omahind + kasum. 4. Arutle, iseloomusta tööturgu. Tööandja on tööjõu otsija ja tema võtab tööle töövõtja, kes on töö otsija. Kui juhtub nii, et tööotsijaid on rohkem kui pakutavaid töökohti, siis see nähtus on tööpuudus. Näiteks praegu Eestis on tööpuudus. Inimesi koondatakse ja iga päevaga tekib uusi ja uusi töövõtjaid, aga tööd pole anda
Ülesanne-arvestustöö Uus raamatupidaja alustas tööd alates 01.02.2011. Tema käsutuses on bilanss eelmise aruandeaasta kohta seisuga 31.12.2010. ja bilanss seisuga 31.01.2011 Firma tegeleb suveniiride müügi ja konsultatsiooniteenuste osutamisega. Firmas töötab 3 inimest, kelle töö tasustamine toimub arvestuskuule järgneva kuu neljandal tööpäeval Kasutatakse nii tüki- kui ka ametipalka. Firma ei ole käibemaksukohustuslane Firmas toimusid järgmised majandustehingud: 1.) 01.02. saadi bürootarvete arve summas 154 EUR 2.) 03.02. tasutakse arveldusarvelt 01.02. saadud bürootarvete arve 3.) 04.02.arveldusarvelt kantakse üle töötajatele jaanuarikuu töötasud 4.) 07.02. väljastatakse kliendile konsultatsiooniteenuste osutamise arve 200 EUR, milline tasutakse sularahas kassasse 5.) 09.02. väljastatakse kliendile suveniiride müügiarve 600 toodet hinnaga 15 EUR/tk 6.) 10.02. tasutakse panga kaudu riigile kogu sotsiaalmaksu ja isiku tulumaksu võlg 7...
Finantsraamatupidamine Eesmärk: Varustada välistarbijaid organisatsiooni finantsseisundit ja (majandus)tegevuse tulemusi iseloomustava infoga. Info kasutajad: Välistarbijad, vähemalt määral sisetarbijad. Ajaline suunitlus: minevik Põhinõue infole: Rangelt määratletav ja kontrollitav Täpsus: andmed täpsed, info põhiliselt monetaarne Objektid: Organisatsioon kui tervik Arvestussüsteem: kahekordne kirjendamine Mõõtühikud: rahalised Reglementeeritus: Reguleeritud riiklike ja rahvusvaheliste normatiivaktidega(raamatupidamise seadus, kohalikud ja rahvusvahelised standardid) MÕISTED: · Kohustus- Raamatupidamiskohuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg(1. Mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel. 2. Millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist) · Kohustis- Eraõiguslik suhe, milles üks pooltest(võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poolele(võla...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
