Tartu Kutsehariduskeskus Rekreatsioonisuund Kinkeleping Iseseisev töö Koostaja: Janely Soomaa Juhendaja: Karin Ploom Tartu 2013 Sissejuhatus Kinkelepinguga kohustad üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omangi ülemineku kingisaajale või tausta
I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED AGENDILEPING Tallinnas, ".....".....
koostamine nõuab juristidelt palju tööd. Vahetusleping Vahetuslepingu puhul vahetatakse üks vara teise vastu. Jaan annab Jürile oma vana jalgratta, Jüri aga Jaanile rulluisud. Vahetuslepingut võib pidada müügilepingu alaliigiks. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt lubatud asja suhtes müüjana ja talle lubatud asja suhtes ostjana. Kaubanduses kasutatakse mõistet bartertehing, mis tähendab üldiselt samuti vahetuslepingut. Kinkeleping Kinkelepingu alusel annab üks isik talle kuuluva vara teise isiku omandisse. Leping loetakse sõlmituks, kui saaja on kingiga nõus ning võtab asja vastu. Teatavatel juhtudel võib müüja vastutada kingitud asja puuduste eest, eriti kui nende puuduste tõttu tekkis kellelegi kahju. Rendileping Rendilepingu kohaselt annab üks isik teisele kasutada mingi vara või asja, teine kohustub talle aga selle eest maksma. Kõige tavalisem on ruumide rendileping.
tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või ostuab teenise, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. Kinkeleping leping, milölega üks isik (kinkija) kohustab tastuta rikastama oma varast teist isikut (kingisaaja) *Kasutuslepingud Üürileping Rendileping Liisinguleping Litsentsileping Frantsiisileping selle lepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuse frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähtsusele ja oskusteabele.
Võlaõigus Võlasuhe-õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohtustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õgius nõuda võlgnikult kohstuse täitmist Võlasuhte tekkmine:lepingust,kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest,käsundita asjaajamisest, avalikust lubamisest, mõnest muust seadusest tulenevast alusest Täielik kohustus-kohustus,mille täitmist võib võlausaldaja võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele Mittetäielik kohustus-kohustus,mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda(hasartmängust, kõlbeline kohustus, mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus, kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud Leping-kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool(ed) kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, osapooltele täitmiseks kohustuslik Leping-suuline,kirjalik või mõni muu vorm Otsene tahteavaldus-sõnaselgelt avaldub tahe tuua ...
lepingu kohustuslikku vormi. Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega. Teab võlaõigusseaduses nimetatud enamlevinud lepinguliike ning oskab neid eristada Võõrandamislepingu esemeks on mingi asja tasuliselt või tasuta üleandmise kohustus ühelt isikult teisele, seejuures muutub ka üleantava asja juriidiline kuuluvus. Tasulised võõrandamislepingud on müügileping, vahetusleping ja faktooringuleping ning tasuta on kinkeleping. Kasutuslepinguga antakse midagi teisele osapoolele kasutusse, kuid mitte omandisse. Kasutuslepingud on üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, pikaajalise puhkusetoote leping, vahendusleping ja vahendussüsteemi leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud. Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama
Vara tasuline üleandmine Vara tasuline üleandmine ajutisel tulemus (nt: müügileping) (nt:laenulepin) (nt: töövõtuleping) Vara tasuta üleandmine ajutiselt Vara tasuta üleandmine (nt:üürileping, rendileping)) (nt: kinkeleping, pärimisleping) On kohustus teha lihtsalt teatud töö Vahetuslpeing Vara tasuta ajutine kasutamine (nt: käsundusleping) (nt: bartertehing) (nt: raamatute laenutamine) 5) Millest tuleneb põhimõte pacta sunt servanda?
tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel 4. Ühinguõiguslepingud ja nende sisu ÄRIÕIGUSEST TULENEVAD LEINGUD- reguleerivad äriühingute moodustamist ja tegevust MITTETULUNDUSÜHINGUTE SEADUSEST tulenevad lepingud- mittetulundusühingute asutamise ja tegutsemise korda 5. Asjaõiguslikud lepingud 6. VÕÕRANDAMISLEPINGUD- nende iseloomustus. Võõrandamislepingu sõlmimise eesmärgiks on omandi üleandmine (näiteks müügileping, vahetusleping ja kinkeleping). Müügileping Vahetusleping Faktooringuleping kinkeleping 7. Müügileping Müügilepingu mõiste sisaldub VÕS § 208 lõikes 1. Müügileping on leping, millega üks isik (müüja) kohustub andma teisele isikule (ostja) üle olemasoleva, valmistatava või tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks üleantava asja omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub maksma selle eest kokkulepitud tasu (ostuhinna) ja võtma asja vastu.
31. Millised lepingud peavad olema notariaalsed? Tehingud kinnisasjadega, firmade asutamine, pärimine, korteri ost-müük peavad olema notariaalsed lepingud. 32. Millised lepingud peavad olema lihtkirjalikud? Laenu-, üüri- ja rendilepingud peavad olema (liht)kirjalikud. 33. Nimeta vähemalt 4 lepingu tagatise vahendit. Käsiraha, viivis, leppetrahv, tagatis(korter, maa), käendus. 34. Nimeta vähemalt viis ärilepingu liiki. Müügileping, vahetusleping, kinkeleping, rendileping, laenuleping, kindlustusleing, kindlustusleping. 35. Mis on tööõiguse peamine printsiip? Töötajate kaitse printsiip ning seadusest halvemate tingimuste lubamatus. 36. Millal võib sõlmida suulise töölepingu? Töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat. 37. Milla võib sõlmida töölepingu määramata ajaks? Üldreeglina sõlmitakse tööleping määramata ajaks. Määratud ajaks võib töölepingu
ja sellest tulenevaid õigusi kliendi jaoks (raamatupidamise korraldamine ja nõuete sissenõudmine), st faktoor osutab faktooringu kliendile teenust, mis on seotud nõude loovutamisega. Faktooringuleping on segaleping, milles asjaajamise elemendid (raamatupidamine, nõuete sissenõudmine) on ühendatud nõuete müügi või laenu andmise elementidega. Faktoringulepingut kasutatakse tihti panga ja kliendi vahelistes suhetes. Kinkeleping. Kinkeleping on üks levinumaid võõrandamislepingu liike praktikas. Näiteks, kui üks isik tahab teisele isikule üle anda tasuta eseme ja sellega seotud omandiõiguse on üheks võimaluseks kinkelepingu sõlmimine. Kinkeleping on ühekülgselt kohustav võlaõiguslik leping1, mida tihti sõlmitakse isikute vahel moraalsetel kaalutlustel, mis ajaga võivad muutuda. Näiteks on kinkelepingu sõlmimise aluseks tihtipeale kinkija ja kingisaaja lähedased suhted, tänulikkus teatud tegevuse eest jne. Kuna
võlasuhte lõpetamise kokkuleppega, lepingust taganemisega, lepingu ülesütlemisega, füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta, füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale või muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. 4 1.2 Võõrandamislepingud Sellesse osasse kuuluvad müügileping, vahetusleping, faktooringuleping ja kinkeleping. Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku
maavarade kaevandamiseks liinide rajamiseks või laiendamiseks avalike tänavate, teede ja väljakute rajamiseks või laiendamiseks Võlasuhe-õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Leping- tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Võõrandamislepingud- müügileping, vahetusleping, kinkeleping. Kasutuslepingud- üürileping, rendileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping. Kinnisvara perekondlikes suhetes: abieluvaraleping, ühisvara, lahusvara. Pärimine- isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule.(seaduse järgi, testamendi järgi). Kitsendused:võõral maatükil viibimine, teed ning tehnovõrgud ja rajatised, veed, avalikud veekogud, mets. Kinnisasja kasutamisega seotud kitsendused: looduskaitseseadus, muinsuskaitseseadus,
piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe, annab võimaluse sõlmida leping mõlema poole poolt lepinguprojektile heakskiidu andmisega. Selline regulatsioon vastab väljakujunenud tavadele majanduskäibes, kus pooled annavad samaaegselt allkirja juristide poolt eelnevalt välja töötatud lepingutekstile. 8. Lepingute liigitamine Võõrandamislepingud:Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping Kasutuslepingud:Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud Kindlustuslepingud:Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus Teenuste osutamise lepingud:Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse
Inimese- lüheneb inim-, nt inimolend, -jalg, -loomus, -mõistus. ne-, lane- ja line-liiteline täiendosa on täiskujuline (omastavaline), kui ta väljendab tegevusobjekti (verbipärane moodustusmall), nt naisevõtt, varblasekütt, inimesetapja, ent siiskiinimjaht, inimsööja, inimvihkaja. Märkus. mine-teonime (lühikuju) asemel on soovitatav kasutada veelgi lühemaid us-, e-, u-liitelisi tegevussõnu, ntaustusavaldus, kinkeleping, jooksuaeg. b. kolmesilbilised gas- ~ kas-lõpulised sõnad, nt kasukvest, maasikmari, sipelghape, kuningriik. 13. Liitomadussõnad. Nimisõnalise täiendosaga liitomadussõnad on võrdlus- või suhteadjektiivid. 1.Sisult võrdluslikud liitsõnad väljendavad harilikult omaduse suurt määra, täiendosa tähistab võrdlusalust, millel eeldatakse olevat vastavat omadust väga palju. Määra väljendavate liitsõnade täiendosa on alatinimetavas käändes
alusel. Eristatakse riigi-, haldus-, tsiviil-, perekonna-, tööõiguslikke jne õigussuhteid. Kõige olulisem õigussuhete liigitus. Õigussuhte struktuuri järgi eristatakse: o Kahepoolne õigussuhe osaleb kaks poolt, kumbki neist on teise suhtes õiguste ja kohustuste kandja (ostja ja müüja; töötaja ja tööandja) o Ühepoolne õigussuhe toetub vaid ühe subjekti tahteavaldusele (kinkeleping, testament). Avaliku õiguse suhted on enamasti ühepoolsed. Eriliigiks on ü Absoluutne õigussuhe määratletud on ainult õigustatud subjekt, kohustatud subjektideks on kõik teised isikud (omanik omandiõiguslikes suhetes) Õigussuhte funktsiooni järgi eristatakse: o Regulatiivsed õigussuhted tekitavad subjektidele õigusi ja kohustusi seoses nende õiguspärase käitumisega, õiguse realiseerimisega
on teise suhtes õiguste ja kohustuste kandja (ostja ja müüja; 5. õigusnorm on formaalselt määratletud reegel, mis töötaja ja tööandja) tähendab, et õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õiguse o Ühepoolne õigussuhe toetub vaid ühe subjekti allikas. Sellest tuleneb nõue, et iga õigusnorm peab väga täpselt tahteavaldusele (kinkeleping, testament). Avaliku õiguse olema sõnastatud ja reguleeritud õigusaktis. suhted on enamasti ühepoolsed. Eriliigiks on Õigusnormi puhul eristatakse tema struktuuris kolme osa: ü Absoluutne õigussuhe määratletud on ainult 1. hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused õigustatud subjekt, kohustatud subjektideks on kõik 2
...........................................................7 2.1.1. Müügileping...................................................................................................................7 2.1.2. Vahetusleping.................................................................................................................8 2.1.3. Faktooringuleping..........................................................................................................8 2.1.4. Kinkeleping....................................................................................................................8 2.2 Kasutuslepingud.....................................................................................................................9 2.2.1. Üürileping......................................................................................................................9 2.2.2. Rendileping......................................................................
Suhete valdkonna järgi liigitatakse õigussuhteid reguleerivate normide õigusharulise kuuluvuse alusel. Eristatakse riigiõiguslikke, haldusõiguslikke, tsiviilõiguslikke, tööõiguslikke, perekonnaõiguslikke jne õigussuhteid. Õigussuhte struktuuri järgi eristatakse kahepoolseid ja ühepoolseid õigussuhtied. Ühepoolne õigussuhe toetub vaid ühe subjekti tahteavaldusele nt. kinkeleping. Kahepoolses õigussuhtes osaleb kaks poolt, kumbki neist on teise suhtes õiguste ja kohustuste kandja nt. ostja ja müüja vaheline suhe. 9. Õiguse rakendamine (Õigusõpetus, ptk. 5) Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid. Rakendamise vajadus tekib, kui õigussuhe ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita,
otsustav osa, rakendussätted, signatuur ja daatum. Kohtuotsus: aktiivsed õigussuhted b) passiivsed õigussuhted. Õiguste ja motiveeriv, resolutiiv osa. kohustuste jagunemise alusel: a) Lihtsad õigussuhted: ühel poolel ainult õigused, teisel ainult kohustused (nt. kinkeleping) Õigusaktide kehtivus: jõusolek ja õigusjõud. Jõus on iga b) Liitõigussuhted: mõlemal poolel õigused ja kohustused jõustunud õigusakt, mida pole muudetud või tühistatud või mis Õigussuhte funktsiooni järgi: a) regulatiivsed õigussuhted - ei ole muutunud kehtetuks. Õigusjõud ehk seaduste kollisioon: kuidas subjektid peavad käituma et neil tekiks õigused ja kõrgema õigusjõuga õigusakt, hilisem õigusakt, erinormidega kohustused
jäätmemajanduses või parkimisjärelevalvel. Eraõiguslik leping – sisuks on tsiviilõiguslikud suhted (võlaõiguslik leping (müügileping), asjaõiguslik leping (kinnisomandi üleandmine), perekonnaõiguslik leping (abieluvaraleping), äriühingu asutamisleping; Tasuline leping – eesmärk vahetada teatud varalisi väärtusi (laenuleping (VÕS § 396), üürileping (VÕS § 271)); Tasuta leping – üks lepingupool kohustub soorituseks ilma vastusoorituseta (kinkeleping (VÕS § 259), tasuta kasutamise leping (VÕS § 389)); Ühekordne leping – ühekordse täitmisega leping (kleidi ostmine, leiva ostmine); Kestvusleping – leping mis on suunatud püsivate kohustuste (tööleping, üür jne) või korduvate kohustuste täitmisele(nt materjali korduv või seadmeet ositi tarne); Raamleping – määratakse kindlaks tulevikus sõlmitavate lepingute sisu ja muud olulised tingimused (materjali pidev tarne jms suhted). 3. Nimetage õiguskaitsevahendid
8. Ostu-müügileping, pooled, tunnused, vastutus lepingu rikkumise korral Müügilepingu järgi kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ja tagama omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja omahinna rahas ja võtma asja üle. Müügilepingu tunnused: *lepingust tuleneb kohustus tagada omandi üleminek *omandi üleminek toimub ainult raha eest (asja vastu – vahetusleping; kui tasu puudub – kinkeleping; kui vastukohustuseks tagastada sama liiku ja kogus asju – laenuleping) *konsensuaalne leping – leping loetakse sõlmituks kokkuleppe saavutamise ja sellele nõutava vormi andmise momendist alates *kahekülgne leping – õigused ja kogustused on nii müüjal kui ka ostjal Subjektid on müüja ja ostja. Müüja peab olema vara omanik. (Ka erandid: komisjonimüük; vara müük täitemenetluses täitemenetluse seadustiku alusel; mitteomanik, kes müüs heausksele
rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesst ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. Struktuuri järgi eristatakse: • Kahepoolsed õigussuhted – kaks poolt, kumbki neist on teise suhtes õiguste ja kohustuste kandja (müüja-ostja, töötaja-tööandja) • Ühepoolsed õigussuhted – toetub ühe subjekti tahteavaldusele (kinkeleping, testament) subjekti tahteavalduse nõustumisel tekib õigus (võtab kingi või pärandi vastu) Funktsiooni järgi eristatakse: • Regulatiivsed õigussuhted – õigused-kohustused tekivad õiguse realiseerimisega. Sellised on eraõiguslikud suhted, mille eesmärk on faktilisele suhtele efektiivse regulatsioonimehhanismi loomine, regulatiivse toime põhitõhk on subjektiivsel õigusel.
ostuhinda ei olevat veel tasutud. Sulev arvas, et see ei puuduta teda. Ülesanne: Milline on õiguslik lahendus? Hüpotees: Toivo võib kohustuse täitmisest keelduda VÕS § 111 alusel, võib nõuda ka ostuhinna tasumist Gustavilt VÕS § 108 lg 1 alusel Võlasuhe Lepinguliik – tegemist on müügilepinguga VÕS § 208 lg 1. Gustav ostis auto, Toiva müüs selle. Müügileping on vastastikune leping. Gustavi ja Sulevi vahel saab olla VÕS § 259 lg 1 alusel kinkeleping Lepingu sõlmimine - Toivo pakkus Gustavile autot 13 000 euro eest (VÕS § 16 lg 1) ja Gustav otsustas selle auto osta (VÕS § 20 lg 1). Seega Toivo esitas pakkumuse ja Gustav nõustus ehk leping on sõlmitud (VÕS § 9 lg 1). Leping on sõlmitud kolmanda isiku ehk Sulevi kasuks VÕS § 80 lg 1 Kaasusest ei tulene, et esineks sisu või vormi puudusi Rikkumine
ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. (§ 244 lg 1) 104. Mis on vahetusleping? Vahetuslepinguga kohustuvad pooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. 105. Mis on kinkeleping? Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme. 106. Mille eest kinkija vastutab Tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. 107. Kas kinkija saab kingisaajale ette näha koormisi või kohustusi? Ja 108. Millistel juhtudel võib kinkija taganeda kinkelepingust enne kingitud eseme üleandmist?
kasutab õigusnormi võiriik rakendab kellegi suhtes õigusnormi. Riik tagab õigusnormi sunni rakendamise võimalusega. Seda ei pea kasutama, kuid üks pool rikub lepingud võib riigi poole pöörduda. Ühepoolne õigussuhe Vaja vaid ühe isiku tahteavaldust. Näiteks haldusakti andmine või eraõiguses omand Mitmepoolne õigussuhe Vaja mitme isikukokkulangevat tahteavaldust. Klassikaline näide leping. Ühekülgne õigussuhe ühel poolel on vaid kohustused, teisel õigused. Näiteks kinkeleping, kahju hüvitamine. Kahekülgne õigussuhe mõlemal poolel on nii kohustused kui ka õigused. Töövõtuleping töövõtja kohustub üle andma töö ja on õigustatud nõudma tasu selle eest, tööandja õigustatud nõudma töö üleandmist ja on kohustatud maksma tasu. Regulatiivne õigussuhe määratakse kindlaks, mida isik peab tulevikus kindlasti tegema. Näiteks ehitusluba, isik kohustub projektijärgi ehitama midagi
Tehingut võib teha mistahes vormis. Tehing on alati toiming (toimingute kogum), aga toiming ei ole alati tehing. Toiming on ainult siis tehing, kui toimingus sisaldub tahteavaldus. Tehingu liigid: 1. Ühepoolne; n: testament, lepingust taganemine, tasaarvestus (vaja läheb ühte tahteavaldust). Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik uhe isiku tahteavaldus 2. Mitmepoolne; n: müügi-, üüri-, kinkeleping jne. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehing jaguneb kaheks: 1. Kohustustehing: loob kohustuse teha/tegemata jätta mingi tegu ja arvestada teise poole õiguste ja kohustustega. 2. Käsutustehing: (kohustus) täidetakse. Toimub käsutamine, ehk õigusmuudatus. Antakse üle õigusi ja kohustusi. Ei piisa igasugusest tahteavaldusest, vaid see peab olema suunatud kindla õigusliku
organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid asuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. Õigussuhte põhiliigid: Õigussuhete olulisim liigitus suhete valdkonna järgi: riigiõiguslikud, haldusõiguslikud, tsiviilõiguslikud, tööõiguslikud, perekonnaõiguslikud jne õigussuhted Õigussuhte struktuuri järgi: kahepoolsed (tööleping, ostja ja müüja) ja ühepoolsed (kinkeleping, testament) õigussuhted Õigussuhete funktsiooni järgi: regulatiivsed ja kaitsvad õigussuhted 9. Õiguse rakendamine (Õigusõpetus, ptk. 5) Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne). Õiguse rakendamise vajadus tekib: Kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita
lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti 3) kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. 88. Lepingute liigid. 1) võõrandamislepingud- müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping 2) kasutuslepingud- üürileping, rendileping, liisinguleping, litsnetsileping,frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenu- ja krediidileping 3) kindlustusleping- kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus 4) toetamislepingud- elurendis, ülalpidamisleping 5)kompromissileping 6)seltsinguleping 7) teenuste osutamise leping- käsundusleping,
(VÕS § 12 lg 1) ● Saab sõlmida ükskõik kui palju müügilepinguid ühe asja üle. ● Asja- ja müügileping on erinevad asjad. Asjaõigusleping (täitmistehing) - omandiõiguse üleandmise leping. Müügileping (kohustustehing) - võetakse kohustus midagi maksta või müüa. KAASUS T kingib A-le (alaealisele) kinnisasja, millises on 4 korterit. 1. Kas kinkeleping kehtib? JAH,kuna kohustusi ei kehti 2. Kas asjaõigusleping kehtib? EI, kuna A-le lähevad üle kinnisasjaga seotud õigused ja kohustused ning A on alaealine. Omandon võrdselt kaitstud. (PS § 32) Omand on töielik asjaõigus. Omanikule kuulub õigus asja kasutada ja võõrandamise teel realiseerida. Asjaõigus annab inimesele vahetu võimu teatud kindla asja peale. Tegemist on absoluutse õigusega, kuna see on õiguskaitse kolmandate isikute vastu
Riigiõiguslikud, haldusõiguslikud, tsiviilõiguslikud, tööõiguslikud, perekonnaõiguslikud jms õigussuhted Kõige olulisem liigitus Õigussuhte struktuuri järgi – kahepoolsed ja ühepoolsed Kahepoolne õigussuhe – osaleb kaks poolt, kumbki neist on teise suhtes õiguste ja kohustuste kandja (nt ostja-müüja, tööandja-töötaja) Ühepoolne õigussuhe – toetub vaid ühe subjekti tahteavaldusele (nt kinkeleping, testament); sellises suhtes tekib ühe subjekti tahteavalduse alusel teisel poolel õigus vaid juhul, kui ta selle tahteavaldusega nõustub o Eriliik – absoluutne õigussuhe – suhe, milles on määratud ainult õigustatud subjekt, kohustatud subjektideks on kõik teised isikud (nt omanik omandiõiguslikus suhtes, teose autor autoriõiguslikus suhtes) Õigussuhte funktsiooni järgi – regulatiivsed ja kaitsvad õigussuhted
Laenuandja võib öelda laenulepingu üles enne laenu üleandmist ja keelduda laenu üleandmisest, kui laenusaaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et laenu tagastamine on ohustatud või kui laenusaaja on esitanud teadvalt valesid andmeid eesmärgiga saada laenu. See õigus kuulub laenuandjale ka juhul, kui laenusaaja on muutunud maksejõuetuks enne lepingu sõlmimist, kuid laenuandjale sai see teatavaks alles pärast lepingu sõlmimist. Kinkeleping Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: 1) vara omandamisest hoidumist; 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist. Kinkelepingu vorm
Laenuandja võib öelda laenulepingu üles enne laenu üleandmist ja keelduda laenu üleandmisest, kui laenusaaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et laenu tagastamine on ohustatud või kui laenusaaja on esitanud teadvalt valesid andmeid eesmärgiga saada laenu. See õigus kuulub laenuandjale ka juhul, kui laenusaaja on muutunud maksejõuetuks enne lepingu sõlmimist, kuid laenuandjale sai see teatavaks alles pärast lepingu sõlmimist. Kinkeleping Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: 1) vara omandamisest hoidumist; 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist. Kinkelepingu vorm
loodetud tulemuse saavutamise tavalist riski astet- kohustuse täitmise sõltuvust teise poole käitumisest. 15. Lepinguliste kohustuste liigid - Lepinguid liigitatakse tulenevalt nende sõlmimise eesmärgist (alusest), mida pooled lepinguga taotlevad. Võõrandamislepingu sõlmimise eesmärgiks on omandi üleandmine (näiteks müügileping, vahetusleping ja kinkeleping). Töövõtulepingu eesmärgiks on mingi tulemus, töö resultaat, töölepingu eesmärgiks aga töö tegemine. Asja kasutusse andmisel võib olla eesmärk saada kasutusaja lõppedes tagasi sama asi (rendileping, üürileping) või samaliigilised, samas koguses ning samasuguse kvaliteediga asjad (laenuleping). Hoiulepingu olemuseks on aga asja hoidmine ilma kasutamisõiguseta ning tagastamine hoiuleandja nõudmisel. 15
Nõude ulatus Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise juhul (§ 1028 lg 1) võib üleandja saajalt nõuda saadu ja sellest saadud kasu tagastamist ning eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral selle eest hüvitisena saadu väljaandmist. Saaja ei pea saadut tagastama ega selle väärtust hüvitama ulatuses, milles ta ei ole saadu või selle väärtuse võra rikastunud. Nt saan jalgratta kinkelepinguga. Ratas hävib. Tuleb välja, et kinkeleping oli tühine ja teine pool nõuab tagasi. (§1033 lg 1) Ja selle alusel ei pea midagi tagastama, sest ma ei ole rikastunud selle võrra, sest tagastamise hetkel mul pole midagi, mida tagasi anda. Kui saaja teadis või pidi teadma saadu tagasinõudmise alustest (ehk oli pahauskne), peab ta: · Välja maksma saadust saadud kasu; · Maksma saadud raha eest teadusest tulenevat intressi; · Hüvitama saadust saamata jäänud tulu, mida saaja oleks korrapärase majandamise
lõpetamisega teistsuguses vormis 88. Lepingute liigid Lepingud erinevad üksteisest oma vormilt (suulised, lihtkirjalikud, notariaalselt tõestatud), lepingu sõlminu subjektide arvult (ühepoolsed ja mitmepoolsed), suhte objektiks oleva asja iseloomult (vallas- ja kinnisvaralepingud) ja mitmesuguste muude tunnuste poolest. Lepingu sisu järgi eristatakse: 1. võõrandamislepinguid – varaliste hüvede lõplik üleandmine (müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping) 2. kasutuslepingud – valduse üleminek teisele subjektile kasutusse (üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, laenuleping, krediidileping) 3. kindlustusleping – üks isik (kindlustuseandja) kohustub kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma 4. toetamislepingud – ühe subjekti kohustus abistada teist suhte poolt tema eluaja
Asja ostu-müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. 50. Lepingud (kinkeleping ja faktooringu mõiste). Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: 1) vara omandamisest hoidumist; 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist.
HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-id 51, 88, 95, 106) Notar on on riigi haldusorgan (HMS § 8). Antud juhul tegemist on ka avalik-õigusliku suhtega, kuna avalik-õigusliku suhte tekkimine eeldab kõigepealt avaliku ülesande täitmist vähemalt ühe osalise poolt (a.j. justiitsorgan). Haldusorgan ehk notar on õigussuhtes positsioonil, milles eraisik ei saa olla, notar teostab võimu. Vahekokkuvõte: Kivirähk esitas ettepanekku sõlmida halduslepingu (käesoleval juhul kinkeleping). C. HALDUSTEGEVUSE ÕIGUSPÄRASUS II. Formaalne õiguspärasus 1. Pädevus Notaril on olemas välispädevus (HMS § 8). Sisuline pädevus - VÕS § 261 lg 1 tuleneb, et kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema kirjalikus vormis. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud, kuna K ja T vormistasid kodus eelnevaid dokumente kinkelepingu sõlmimiseks. 2. Menetlusnõuded
· FIE nimi sisaldab ettevõtja ees- ja perenime (v.a.juhul kui sisaldab talunime) · ärinimi ei tohi olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas · ärinimi ei tohi olla vastuolus heade kommetega igast kräppi ei tohi panna. Kohvik on kohvik, mitte Cafe. Uue keeleseaduse järgi ei tohi olla võõrkeelseid nimesid. TSÜS NB! Tava muutub õigusnormiks, kui ta on seaduses kirja pandud. Ühepoolne tehing testament, kinkeleping. Kohustused tekivad lepingutest ehk tehingutest abiellumine, surm, lapsendamine jne. Suur probleem Eestis on see, et ettevõte viiakse pankrotti ja vara jaotatakse ära ja siis tehakse uus ja alustatakse samade inimestega ja sama varaga. Kui teete äriühinguna tehinguid, siis tuleks silmas pidada kas teine pool on reaalselt olemas, kas inimesel on volitus, kas on käibemaksukohuslane (hoolsuskohustus). Iga isik peab ennast ise sisse kirjutama, kuid puudub sanktsioon.
fakti toimumise eeldamisega, st juriidilise fakti tähendus omistatakse eeldatavalt toimunud faktile. 37. Õigussuhete liigid Õigussuhte struktuuri järgi eristatakse kahepoolseid ja ühepoolseid õigussuhteid. kahepoolne õigussuhe – osaleb kaks poolt, kumbki neist on teise suhtes õiguste ja kohustuste kandja (ostja-müüja, töötaja-tööandja) ühepoolne õigussuhe – toetub vaid ühe subjekti tahteavaldusele (kinkeleping, testament) Õigussuhte funktsiooni järgi eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õigussuhteid. regulatiivsed õigussuhted – tekitavad subjektidele õigusi ja kohustusi seoses nende õiguspärase käitumisega, õiguse realiseerimisega; sellised on eraõiguslikud suhted kaitsvad õigussuhted – suunatud riikliku sunni kohaldamisele isikuile, kes on rikkunud õigusi või ei ole täitnud kohustusi (näiteks kriminaalõiguslikud suhted) 38
ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. (§ 244 lg 1) 104. Mis on vahetusleping? Vahetuslepinguga kohustuvad pooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. 105. Mis on kinkeleping? Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme. 106. Mille eest kinkija vastutab Tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. 107. Kas kinkija saab kingisaajale ette näha koormisi või kohustusi? Ja 108. Millistel juhtudel võib kinkija taganeda kinkelepingust enne kingitud eseme üleandmist?
alates ehitise üleandmise päevast. Kui kaubandsorganisatsioon müüb asja, mille suhtes on kehtestatud garantiitähtajad, arvutatakse need tähtpäevad jaemüügi päevast. Vahetus Vahetuslepingu järgi toimub poolte vahel ühe vara üleandmine teisi vastu. Iga vahetuslepingust osavõtja loetakse selle vara müüjaks, mille ta vahetamiseks annab ja selle vara ostjaks, mille ta saab. Vahetuslepingu kohta rakendatakse ostu-müügi lepingu nõudeid. Kinkeleping Kinkelepingu järgi annab üks pool vara tasuta teise poole omandisse. Kinkeleping loetakse sõlmituks vara üleandmise momendist. Kinkeleping summaga üle 50 krooni peab olema notariaalselt tõestatud. Hange ehk hankeleping 15 By Matti `98 Hankelepingu järgi kohustub hankija kindlaksmääratud tähtaegadel või -ajal ostjale või ostja organisatsioonile
imperatiivselt ette kirjutatud. Käsutus- ja kohustustehingutel tehti vahet juba Rooma õiguses ning nende teoreetiline käsitlus põhineb Saksa õiguse lahutamis- ja abstraktsioonipõhimõtte teoreetilisel käsitlusel. Tehingute liigitamisel poolte õiguste ja kohustuste tasakaalu järgi saame ühekülgsed ja vastastikused tehingud. Ühekülgsetes tehingutes on kohustused vaid ühel tehingu poolel. Nii on ühekülgse tehingu nt kinkeleping (VÕS §-d 259 ja 263), kus kinkijal on kohustus tasuta kingisaaja üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkija peab andma kingisaajale üle kingitud eseme või tegema võimalikuks kingisaajale selle valduse saamise muul viisil ning kõrvaldama kõik takistused eseme valdamiseks.
Kui kohustuste täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. 4. Lepingute liigid. Lepingu sisu järgi eristatakse: Võõrandamisleping (omandi üleminek) - Müügileping - Vahetusleping - Faktooringuleping - Kinkeleping Kasutusleping - Üürileping - Rendileping - Liisinguleping - Litsentsileping - Frantsiisileping - Ehitise ajutise kasutamise leping - Tasuta kasutamise leping - Laenuleping ja krediidileping Kindlustusleping Kompromissileping Toetamisleping - Elurendis - Ülalpidamisleping Seltsinguleping Teenuse osutamise leping - Käsundusleping - Töövõtuleping - Maaklerileping - Agendileping
страховать - kindlustama страхование-kindlustus страховщик - kindlustusandja cтрахователь -kindlustusvõtja с траховой взнос- kindlustusmakse страховой полис- k indlustus poliis страховой случай- kindlustusjuhtum Müügileping– договор продажи Vahetusleping – договор обмена Faktooringuleping– договор факторинга Kinkeleping– договор дарения Kasutuslepingud– договоры пользования Üürileping– договор найма Rendileping– договор аренды Liisinguleping– договор лизинга Litsentsileping– лицензионный договор Frantsiisileping– договор франшизы
arvestada, mis staadiumis on leping (kas keegi on seda juba täitma hakanud vmt). Kolm erandit: taskuraha reegel, siis võivad teha iseseisvalt teha tehingut (analoogne alla 7 aastaste erandiga) kui on antud sihipäraseks kasutamiseks, siis võivad teha iseseisvalt teha tehingut (analoogne alla 7 aastaste erandiga) nad vivad iseseisvalt teha tehinguid, millest ei teki neile otseseid tsiviilkohustusi. (nt kingituse vastuvõtmine kinkeleping (kui sellest ei teki kohustusi!)). 2.3.3 Piiratud teovõimega täisealiste tehingud Siin kehtivad põhimõtteliselt samasugused reeglid nagu 7-18 aastaste alaealiste suhtes. Ühepoolsed vaja eelnevat nõusolekut, kui seda pole, siis on see leping kehtetu Mitmepoolsed vaja eelnevat (kohtu poole eestkostja) nõusolekut. Kui inimene kunagi jälle terveks saab, (teovõimetus on OBJEKTIIVNE seisund) siis võib ta ise lepinguid teha. Kolm erandit:
juba täitma hakanud vmt). Kolm erandit: taskuraha reegel, siis võivad teha iseseisvalt teha tehingut (analoogne alla 7 aastaste erandiga) kui on antud sihipäraseks kasutamiseks, siis võivad teha iseseisvalt teha tehingut (analoogne alla 7 aastaste erandiga) nad vivad iseseisvalt teha tehinguid, millest ei teki neile otseseid tsiviilkohustusi. (nt kingituse vastuvõtmine – kinkeleping (kui sellest ei teki kohustusi!)). 2.3.3 Piiratud teovõimega täisealiste tehingud Siin kehtivad põhimõtteliselt samasugused reeglid nagu 7-18 aastaste alaealiste suhtes. Ühepoolsed – vaja eelnevat nõusolekut, kui seda pole, siis on see leping kehtetu Mitmepoolsed – vaja eelnevat (kohtu poole eestkostja) nõusolekut. Kui inimene kunagi jälle terveks saab, (teovõimetus on OBJEKTIIVNE seisund) siis võib ta ise lepinguid teha. Kolm erandit:
5) eestkostetava lapse täisealiseks saamisega. Piiratud teovõimega isikute tehingud 9 Kui selline isik teeb tehingu, siis ei saa see olla kehtiv. Ühepoolsete tehingute puhul piisab isiku ühepoolsest tahteavaldusest (nt testamendi tegemine) - võib teha vaid seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Kahepoolsete tehingute puhul (lepingud) võib iseseisvalt teha tehinguid, kust ei tulene talle otseseid tsiviilkohustusi (nt kinkeleping). Võib teha tehingud rahaga, mis on seadusliku esindaja nõusolekul antud selle tehingu sooritamiseks; või ka tehingud talle vabaks kasutamiseks antud rahaga (nn taskurahareegel). Kui tehingu kohta nõusolekut pole, kuid on võimalik seda tagantjärgi saada, siis enne nõusolekut on tehing hõljuvalt kehtetu. Kui teine pool küsib heakskiitu ja ta ei saa seda 2 nädala jooksul, siis loetakse tehing mitte heakskiidetuks. Otsustusvõime Eristatakse lisaks teovõime kõrval
Piiratud teovõimega isikute tehingud Kui selline isik teeb tehingu, siis ei saa see olla kehtiv. 12 Ühepoolsete tehingute puhul piisab isiku ühepoolsest tahteavaldusest (nt testamendi tegemine) - võib teha vaid seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Kahepoolsete tehingute puhul (lepingud) võib iseseisvalt teha tehinguid, kust ei tulene talle otseseid tsiviilkohustusi (nt kinkeleping). Võib teha tehingud rahaga, mis on seadusliku esindaja nõusolekul antud selle tehingu sooritamiseks; või ka tehingud talle vabaks kasutamiseks antud rahaga (nn taskurahareegel). Kui tehingu kohta nõusolekut pole, kuid on võimalik seda tagantjärgi saada, siis enne nõusolekut on tehing hõljuvalt kehtetu. Kui teine pool küsib heakskiitu ja ta ei saa seda 2 nädala jooksul, siis loetakse tehing mitte heakskiidetuks. Otsustusvõime Eristatakse lisaks teovõime kõrval
osapooleks olev avaliku võimu kandja üksnes kaasab eraisikut teenuse tellimise korras avaliku ülesande täitmisele, ilma et talle oleks üle antud võimuvolitusi ega reguleeritaks kolmandate isikute õigusi. Tsiviilõiguslikud lepingud Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad: Võõrandamislepingud Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping Kasutuslepingud Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud Kindlustuslepingud Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus Teenuste osutamise lepingud Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping,
lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. (3) Kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. 88. Lepingute liigid. Lepingute liigid: ostumüügi leping, vahetusleping, kinkeleping, laenuleping, käsundusleping, agendileping, tööettevõtuleping, vahendusleping, rendileping, üürileping 89. Tööleping ja selle sõlmimine. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.
annaabi.ee 
