Kindlustusleping Erik Sehtman MM11 Sooviavaldus + kindlustustingimused+kindlustuspoliis KINDLUSTUSLEPING Osapoolte vaheline kirjalik leping kindlustusriski ülevõtmiseks ja riski realiseerumisel kahju hüvitamiseks Kindlustussuhte olulised mõjutajad · Kindlustushuvi · Heausksus, vastastikune usaldus · Lepingutingimuste vastastikune aktsepteerimine Kindlustuslepingu osad Kuidas suhted reguleeritakse ja jäädvustatakse Kindlustusleping Sooviavaldus POLIIS Üldised kindlustustingimused Muud materjalid riski
Erandjuhul võib ta esindada ka mitut kindlustusseltsi, kuid seda üksnes tingimusel, et nende seltside tooted ei konkureeri omavahel. Kindlustusagendi põhitegevused Uute klientide otsimine Kindlustustoodete tutvustamine ja soovitamine ning klientide konsulteerimine. Klientidega läbirääkimiste pidamine otsustamaks riski vormi ja määra üle Võimalike kindlustusobjektide ülevaatamine Müügipakkumise tegemine ja kindlustuslepingu sõlmimine. Kindlustuslepingute uuendamine. Kindlustusleping o Leping, mille kindlustusandja sõlmib kindlustusvõtjaga kindlustusriski ülevõtmiseks ja riski realiseerumisel kahju hüvitamiseks Kindlustusleping koosneb sooviavaldusest Tüüptingimusest Eritingimusest poliisist Aitäh kuulamast !
isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 5 1.4 Kindlustusleping Antud osas keskendutakse erinevatele kindlustustele ja nende õigusnormidele. Käsitletakse kindlustuslepingut, kahjukindlustust, elukindlustust, õnnetusjuhtumikindlustust ja ravikindlustuslepinguid. Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja
Ka tavalise bussi- või taksosõidu aluseks on veoleping, kuid majanduses on veelgi olulised mitmesugused rahvusvahelised ja riigisisesed kaubaveod. Eristatakse mere-, maismaa-, raudtee- ja õhuvedusid ning kompleksvedusid, kus kasutatakse mitut transpordiliiki. Sealjuures tuleb arvestada riski üleminekut, vedaja vastutust, kindlustust, kauba kätte-, edasi- ja üleandmist ja paljusid muid asjaolusid, mistõttu veolepingud võivad olla väga keerulised. Kindlustusleping Kindlustuslepingu kohaselt teeb isik kindlustusmakseid kindlustusfirmale, kes kohustub õnnetusjuhtumi korral maksma lepingus määratud kindlustussumma või parandama ja taastama hävinud vara omal kulul. Eristatakse vabatahtlikku ja sundkindlustust. Esimene on vabatahtlik, teise tegemist nõuab seadus. Näiteks autode puhul kehtib sundkindlustus, sest autoõnnetusi juhtub väga tihti ning riik on huvitatud kahju kiirest hüvitamisest. Kui teisi eelmainitud
süsteemi erinevate osapoolte (kasutajad / tellijad, arendajad,..) vahel. Äri-, info- jm. süsteemi modelleerimisel tuleks kasutada sellele süsteemile (probleemvaldkonnale, domeenile) iseloomulikke mõisteid. Näiteks kindlustusfirma (info)süsteemi mudel peaks “rääkima” kindlustusäris osalejatele arusaadavas keeles. Pangasüsteemi mudel peaks kasutama panganduse termineid (n. arved, tehingud, saldod,..) jne.. Kindlustusfirma 1 * Kindlustusleping * 1..* Klient Joonis. Fragment kindlustusfirma mudelist. Üks kindlustusfirma omab palju (0 või enam) kindlustuslepinguid. Üks kindlustuse klient omab mitu (0 või enam) kindlustuslepingut. Üks kindlustusleping on seotud ühe kindlustusfirmaga.
kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Swebanki tüüptingimustest lähtudes: Kindlustusandjal on ka teatamiskohustus, mis tähendab, et kui kindlustuslepingu kehtivuse ajal muutub kindlustusanda nimi, õiguslik vorm, aadress või selle kontori aadress, kus kindlustusleping sõlmiti, või kindlustusjärelevalve aadress, teatav kindlustustusandja sellest kindlustusvõtjale elektrooniliselt või avaldab teate internetis. Samuti kõik teates, mis kindlustusndja peab kindlustuslepingu või õigusaktide kohaselt edastama kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule, soodustatud isikule, või hüpoteegipidajale, saadab kindlustusandja kirjalikult või elektrooniliselt. Üldisel iseloomuga teated avaldab kindlustusandja internetis või edastab massiteabevahendite kaudu
3 Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Laenuleping ja krediidilepingud tsiviilõigusega leping, millega üks isik (laenuandja) kohustub andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laenud) ning laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kindlustusleping osapoolte vaheline kirjalik leping kindlustusriski ülevõtmiseks ja riski realiseerumisel kahju hüvitamiseks Kahjukindlustus Elukindlustus Õnnetusjuhtumikindlustus *Toetamislepingud Elurendis Ülalpidamisleping Kompromissileping Seltsinguleping isikuteühenuds, mis on asustatud lepingulise ühinemise teel ühise eesmärgi saavutamiseks. *Teenuste osutamise lepingud Käsundusleping Töövõtuleping Maaklerileping Agendileping Komisjonileping Maksekäsund ja arveldused
17. Kindlustusvahendus Kindlustusvahendus jaguneb kindlustusmaaklerite ja kindlustusagendite tegevuseks. Kindlustusmaakler esindab kindlustusvõtja huvisid, agent aga kindlustusseltsi huvisid. Kindlustusmaakler ei ole kindlustusseltsi töötaja, see võib olla juriidiline või eraisik, ka FIE. Kindlustusagentideks võivad olla juriidilised või füüsilised isikud, kindlustusandja töötajad, ja sõltumatud agentid. 18. Edasi- ja kaaskindlustus Edasikindlustus on kindlustusleping, mille kindlustusandja sõlmib edasikindlustusandjaga, tasudes talle kokkulepitud kindlustusmakse, ja mille kohaselt edasikindlustusandja võtab kohustuse maksta kindlustusandjale hüvitist seoses kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kindlustuslepingu järgse kindlustusjuhtumiga. Edasikindlustuslepinguid on kahesuguseid: 5 1
Vabatahtlik kindlustus -kindlustuslepingu sõlmimise kohustus ei tulene seadusest. Nt kodukindlustus, sõiduki- ehk kaskokindlustus, õnnetusjuhtumite kindlustus jt. Kohustuslik kindlustus -isik on seadusega kohustatud sõlmima kindlustuslepingu. Nt liikluskindlustus . Sundkindlustus - on seadusega sätestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile, näiteks sotsiaalmaksu vahenditest finantseeritav ravikindlustus. Kindlustusleping - kindlustuslepinguga kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Kindlustuse tüüptingimused - kindlustuslepingu tüüptingimusteks võivad olla nii üldtingimused kui ka eritingimused
sõltumata sellest, kes põhjustas liiklusõnnetuse. Kui näiteks liikleja sõidab otsa ees pidurdanud autole, tekitab vigastusi jalakäijale või kaasreisijale, sõidab katki liiklusmärgi vms, siis hüvitab kahju selle põhjustaja kindlustusselts. Piirikindlustuse lepingu alusel hüvitatakse Eestis tekitatud liikluskahju ja liikmes- või lepinguriikides tekitatud liikluskahju. Liikluskindlustus leping ja poliis Liikluskindlustuse leping Liikluskindlustuse leping on kindlustusleping, mille sõlmimise kohustuslikkus tuleneb liikluskindlustuse seadusest. Kõigil liiklusregistris registreeritud sõidukitel peab olema kehtiv liikluskindlustuse leping. Liikluskindlustuse leping sõlmitakse tavaliselt tähtajatuna. Leping sõlmitakse ja kehtib konkreetse sõiduki, mitte registreerimismärgi või kindlustusvõtja suhtes. Liikluskindlustuse poliis (väljast. tähtajaga 1 päev kuni 12 kuud) Liikluskindlustuse poliis on dokument, mis kinnitab, et vastava sõiduki suhtes on
Tehingud kinnisasjadega, firmade asutamine, pärimine, korteri ost-müük peavad olema notariaalsed lepingud. 32. Millised lepingud peavad olema lihtkirjalikud? Laenu-, üüri- ja rendilepingud peavad olema (liht)kirjalikud. 33. Nimeta vähemalt 4 lepingu tagatise vahendit. Käsiraha, viivis, leppetrahv, tagatis(korter, maa), käendus. 34. Nimeta vähemalt viis ärilepingu liiki. Müügileping, vahetusleping, kinkeleping, rendileping, laenuleping, kindlustusleing, kindlustusleping. 35. Mis on tööõiguse peamine printsiip? Töötajate kaitse printsiip ning seadusest halvemate tingimuste lubamatus. 36. Millal võib sõlmida suulise töölepingu? Töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat. 37. Milla võib sõlmida töölepingu määramata ajaks? Üldreeglina sõlmitakse tööleping määramata ajaks. Määratud ajaks võib töölepingu sõlmida ajutiste tööde tegemiseks või ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks. 38
muuta ilma eksportija nõusolekuta. Eksportija plussid: Importija maksevõime garanteerib pank; Akreditiivi ei saa tagasi võtta ega tühistada ilma akreditiivi saaja nõusolekuta. Eksportija miinused: Vead dokumentides põhjustavad makseviivitusi või maksmisest keeldumisi; Akreditiivi tingimused peavad olema täidetavad; Akreditiiv peab olema tagasivõetav. 70. Mõisted: elukindlustus, isikukindlustus, kindlustusagent, kindlustusandja, kindlustusjuhtum, kindlustusleping, kindlustusmaakler, kindlustusmakse, kindlustusperiood, kindlustusrisk, kindlustusväärtus, kindlustussumma. Elukindlustus Isiku surma, haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu pakkuda rahalist kaitset lähedastele ja perele. Isikukindlustus Kindlale isikule pakutav kindlustusteenus (nt. reisikindlustus). Kindlustusandja kindlustuslepingu pool, kes kohustub maksma kindlustusvõtjale välja lepingus ettenähtud kindlustushüvitise.
php): vms puhul elukindlustus, isikukindlustus, Kindlustusagent tasu eest kindlustuslepingute vahendamisega tegelev kindlustusagent, isik, kes esindab kindlustusseltsi huve kindlustusandja, Kindlustusandja kindlustuslepingu pool, kes kohustub maksma kindlustusjuhtum, kindlustusvõtjale välja lepingus ettenähtud kindlustushüvitise kindlustusleping, Kindlustusjuhtum seaduses või kindlustuslepingus määratletud kindlustusmaakler, sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või 3-ndal kindlustusmakse, isikul kindlustussumma või hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustusperiood, kindlustussumma või hüvitise väljamaksmise kohustus
tellija, kes on nõus Teie poole pakutud uuringut finantseerima. Vastavalt õppe- programmile peate Te uuringu tulemused ette kandma auditooriumile, kelle seas Te teate olevat isiku, kes töötab tellija konkurendi juures ja oletate, et Teie poolt saadud tulemused on äärmiselt huvipakkuvad ka sellele firmale. Kuidas Te tegutseks? 9. Te olete tegevdirektor firmas AS Kaksikud, mille tegevusalaks on kindlustus. Teie poole pöördub üks kaksikutest (firma omanikest), paludes Teil sõlmida kindlustusleping tema tuttavaga, mille puhul puuduvad olulised tavanõutavad garantiid. Teie tegevus? 10. Te olete firmas raamatupidaja. Teie arvates (kindlaid tõendeid omades) on firma tegevuses paljugi seadusevastast. Juhus (ja armastus) viib Teid kokku mehega, kes on raamatupidajaks põhikonkurendi firmas, mille tegevus Teie arvates on olnud piisavalt eetiline. Kõik märgid viitavad sellele, et teist saab abielupaar. Kuidas Te lahendaksite tööalase ja isikliku elu vastuolulisuse
üleminek müüjalt ostjale, kus ja millal toimub kaubaga seonduvate kulutuste üleminek müüjalt ostjale ehk teiste sõnadega, milliseid müüja kulutusi sisaldab müügilepingu hind; millised on poolte kohustused ja kulutuste jaotus tolli- ja turvanõuete täitmisel, kes sõlmib ja kelle kulul sõlmitakse veoleping, kes sõlmib ning kelle kulul ja kelle kasuks sõlmitakse kauba kindlustusleping; kes maksab kauba inspekteerimise ja kontrolloperatsioonide kulud; kuidas peab kaup olema pakitud ja markeeritud, millised on poolte muud kohustused teineteisele tolli- ja turvaklaarimisel abi osutamisel ja kes kannab vastavad kulutused. Incoterms 2010 ei käsitle (reguleeri): kauba hinna kujundamist; omandiõiguse üleminekut; valuuta- ja finantstingimusi, arvelduste korda; lepingu rikkumist, sanktsioone ja poolte
soodsalt intressimääradele Miinused: *Eesti ekspordinõudluse alanemine; *Idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb töötajate vallandamine; *Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubabilanss aga paraneb. 73. Leida järgmistele mõistetele seletused (vt http://www.eksl.ee/sonaraamat.php): elukindlustus, isikukindlustus, kindlustusagent, kindlustusandja, kindlustusjuhtum, kindlustusleping, kindlustusmaakler, kindlustusmakse, kindlustusperiood, kindlustusrisk, kindlustusväärtus, kindlustussumma. Elukindlustus kindlustuse liik, mis tagab kindlustatud surma korral toimetuleku- ja valuraha kindlustusvõtja poolt nimetatud isikule Isikukindlustus kindlustus, mille puhul kindlustussumma makstakse välja isiku surma, õnnetusjuhtumi, teatud aja üleelamise, teatud elujuhtumi vms puhul
soodsalt intressimääradele Miinused: *Eesti ekspordinõudluse alanemine; *Idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb töötajate vallandamine; *Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubabilanss aga paraneb. 73. Leida järgmistele mõistetele seletused (vt http://www.eksl.ee/sonaraamat.php): elukindlustus, isikukindlustus, kindlustusagent, kindlustusandja, kindlustusjuhtum, kindlustusleping, kindlustusmaakler, kindlustusmakse, kindlustusperiood, kindlustusrisk, kindlustusväärtus, kindlustussumma. Elukindlustus kindlustuse liik, mis tagab kindlustatud surma korral toimetuleku- ja valuraha kindlustusvõtja poolt nimetatud isikule Isikukindlustus kindlustus, mille puhul kindlustussumma makstakse välja isiku surma, õnnetusjuhtumi, teatud aja üleelamise, teatud elujuhtumi vms puhul
........................................................................................10 2.2.6. Ehitise ajutise kasutamise leping.................................................................................11 2.2.7. Tasuta kasutamise leping.............................................................................................11 2.2.8. Laenu- ja krediidileping...............................................................................................11 2.3. Kindlustusleping.................................................................................................................12 2.4. Toetamislepingud................................................................................................................13 2.4.1. Elurendis......................................................................................................................13 2.4.2. Ülalpidamisleping.....................................................................
Lepingut võib muuta/lõpetada ilma kolmanda isiku nõusolekuta ning võlgnik võib kolmanda isiku vastu esitada samu vastuväiteid, mis võlausaldaja vastu. Kolmas isik võib kohutsusest ka loobuda või tema õigused lõppeda ning võlausaldaja võib määrata uue isiku või nõuda kohustuse täitmisy endale. Eristatakse: a. Kattesuhet- selle alusel annab võlgnik (lubaduse andja) ja võlausaldaja (lubaduse saaja) kolmandale isikule nõudeõiguse (nt kindlustusleping, kinge) b. Valuutasuhe- suhe lubaduse saaja (võlausaldaja) ja kolmanda isiku vahel, mis näitab miks on nõudeõigus antud (nt soov teha kingitus, täita kohustus) c. Täitmissuhe- kolmanda isiku ja lubaduse andja vaheline suhe, 7
239 inequality ebavõrdsus 240 inflated prices üleskruvitud hinnad 241 inflation raha väärtuse langus 242 informal mitteametnik 243 innovation uuendus, innovatsioon 244 insufficent puudulik 245 insurance kindlustus 246 insurance agency kindlustusselts 247 insurance contract kindlustusleping 248 interest rate intressimäär 249 intermediary vahendaja 250 international debt välisvõlg 251 international monetary fund Rahvusvaheline Valuutafond 252 international trade rahvusvaheline kaubandus 253 investment fund investeerimisfond 254 invoice arve, krediitarve 255 issuer emitent
Eksportijale • Plussid – importija maksevõime garanteerib pank; akreditiivi ei saa tagasi võtta ega tühistada ilma akreditiivi saaja nõusolekuta; makse on garanteeritud panga poolt ka maksetähtajaga akreditiivi puhul. • Miinused – vead dokumentides põhjustavad makseviivitusi; akreditiivi tingimused peavad olema täidetavad; tagasivõetav akreditiiv VI osa – Kindlustus 65. Mõisted: elukindlustus, isikukindlustus, kindlustusagent, kindlustusandja, kindlustusjuhtum, kindlustusleping, kindlustusmaakler, kindlustusmakse, kindlustusperiood, kindlustusrisk, kindlustusväärtus, kindlustussumma. • Elukindlustus – elukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustatud isiku teatud sündmuse korral (näiteks kokkulepitud eluea saabumine, tema abiellumine, surm või lapse sünd) maksma vastavalt lepingule kokkulepitud summa. Väljamakse toimub soodustatud isikule kas ühekordse väljamaksena või perioodiliste väljamaksetena.
taastamisel Sundkindlustus- seadus sätestab inimese kohustuse tasuda kindlustusmakset, hüvitamise kohustus on aga riigil või muul asutusel(nt haigekassa) Sundkindlustus on sotsaiilkindlustus ja töötuskindlustus, vanemakindlustus, riiklik pension, toitjakaotuspension ning invaliidsuspension. Kohustulsik kindlustus- sõlmimist reguleerib samuti seadus, näiteks liikulskindlustus. Vabatahtlik kindlustusleping- sõlmimise eeldus on inimese enda soov ja huvi. Vabatahtlik kindlustus on nt kodukindlustus, kaskokindlustus, reisikindlustus. Kindlustusvajaduse alusel jagunevad kindlustused kahjukindlustuseks ja isikukindlustuseks, kahjukindlustuse tuntuim liik on varakindlustus, varakindlustuse liigid on kodukindlustus, kaskokindlustus. Vastutuskindlustus- korvab korteri- või majaomanikule summad, mida ta
kokkulepitud summa kas ühekordse väljamaksena või perioodiliste väljamaksetena. Isikukindlustus Kindlustusagent isik, kes vahendab kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusandja huvides. Kindlustusandja isik, kellega kindlustusvõtja sõlmib kindlustuslepingu ja kellel on kohustus hüvitada kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kindlustusjuhtum sündmus, millega seoses peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Kindlustusleping Kindlustuslepinguga kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid ja täitma muid lepingu tingimusi. Kindlustusmaakler isik, kes vahendab kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusvõtja huvides.
välja lepingus ettenähtud kindlustushüvitise Kindlustusjuhtum seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või 3-ndal isikul kindlustussumma või hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või hüvitise väljamaksmise kohustus Kindlustusleping leping, mis koosneb kindlustuse sooviavaldusest, tüüptingimustest, eritingimustest ning kindlustuspoliisist Kindlustusmaakler tasu eest kindlustuslepingute vahendamisega tegelev isik, kesesindab kindlustusvõtja huve Kindlustuspreemia kogutud kindlustusmaksete summa Kindlustusperiood ajavahemik, mille alusel arvutatakse kindlustusmakseid
2008. aastal kasvasid tarbijahinnad Eestis üle 10%. Inflatsioon on viimastel kuudel seoses kütuste odavnemisega ja toidu hinnatõusu pidurdumisega kiirelt alanenud. Oktoobris kahanes hinnatõus septembri 2,1 protsendilt 1,5 protsendini, viimati oli inflatsioon nii madal 2010. aasta alguses. 69. Leida järgmistele mõistetele seletused (vt http://www.eksl.ee/sonaraamat.php): elukindlustus, isikukindlustus, kindlustusagent, kindlustusandja, kindlustusjuhtum, kindlustusleping, kindlustusmaakler, kindlustusmakse, kindlustusperiood, kindlustusrisk, kindlustusväärtus, kindlustussumma. Elukindlustus kindlustuse liik, mis tagab kindlustatud surma korral toimetuleku- ja valuraha kindlustusvõtja poolt nimetatud isikule. Isikukindlustus kindlustus, mille puhul kindlustussumma makstakse välja isiku surma, õnnetusjuhtumi, teatud aja üleelamise, teatud elujuhtumi vms puhul.
volituse alusel Kindlustusandja - juriidiline isik, kellel on seadusega kehtestatud korras õigus kindlustustegevuseks. Kindlustusjuhtum - seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või kolmandal isikul kindlustussumma või -hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või -hüvitise väljamaksmise kohustus. Kindlustusleping leping mille sõlmimisel kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid ja täitma muid lepingu tingimusi.
(TuMS § 20 lg 1) Tulumaksuga maksustatakse töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitised. (TuMS § 20 lg 2) Tulumaksuga maksustatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatule või soodustatud isikule makstud summa, millest on maha arvatud sama lepingu alusel tasutud kindlustusmaksed. Nimetatud summat ei maksustata, kui see makstakse välja pärast 12 aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest ja kindlustusleping on sõlmitud enne 2010. aasta 1. augustit. (TuMS § 20 lg 3) Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmakseid on ühel või mitmel maksustamisperioodil maksumaksja tulust maha arvatud täiendava kogumispensioni kindlustusmaksena (TuMS § 28), maksustatakse väljamaksed TuMS § 21 alusel. (TuMS § 20 lg 31) Tulumaksuga maksustatakse kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi korral makstud
neljandiku ulatuses rahvapensionist kuus. Kui kogu kohustuslikesse pensionifondidesse kogunenud summa on väiksem kui kahekordne rahvapension (praegu 1600 krooni), on õigus see summa korraga välja võtta. Täiendav kogumispension ehk III sammas Täiendav kogumispension ehk III sammas põhineb inimese vabatahtlikul otsusel alustada kogumist kas vabatahtlikku pensionifondi või sõlmida vastavat tegevusluba omava elukindlustusseltsiga täiendava kogumispensioni kindlustusleping. III sammas käivitus 1998. aastal. Täiendav kogumispension erineb kogumispensionist ehk II sambast peamiselt selle poolest, et sissemaksete tegemine on kõigile vabatahtlik ja sissemaksete suurus ei ole riiklikult määratletud. Täiendava kogumispensioni kogumine võib vastavalt inimese eelistusele toimuda kas kindlustusseltsiga sõlmitud lepingu alusel või pensionifondis osaledes. Seega erinevalt kogumispensionist ehk II sambast saab vabalt valida erinevate
74. Ravikindlustussüsteem toimub haigekassade kudu, sotsmaksu 13% osast moodustub reserv, mille arvelt makstakse toetusi haigus- hooldus- ja sünnituslehtede alusel ning isiku avalduse alusel ning finantseeritakse ravikulud. 75. Isikukindlustuse liigid. Kindlustuse vormid: o Vabatahtlik kindlustus kindlustuslepingu sõlmimine ei tulene seadusest o Kohustuslik kindlustus seadusega sätestatud kohustus sõlmida kindlustusleping o Sundkindlustus seadusega sätestatud kohustus tasuda maksu, makset 76. Väärtpaberite liigid. Väärtpaberite liigid: o Aktsiad Lihtaktsia Eelisaktsia o Võlakirjad Diskontovõlakirjad Kupongvõlakirjad o Tuletisinstrumendid Väärtpaberid jagunevad: o omandiõigust tõendavad väärtpaberid (aktsia,investeerimisfondi osatäht jmt.);
onnetusjuhtumi, teatud aja üleelamise, teatud elujuhtumi vms puhul. o Kindlustusagent- esindab ühe kindlustusandja huve, teavitab kliente kindlustuslepingu voimalikest variantidest o Kindlustusjuhtum- kindlustusseltsi ja kliendi vahel eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumisel peab kindlustusandja täitma lepingust tuleneva kohustuse reeglina taastama juhtumieelse olukorra voi maksma hüvitist. o Kindlustusandja- kindlustust pakkuv firma o Kindlustusleping- kokkulepe kindlustusandja ja kindlustusvotja vahel o Kindlustusmaakler- esindab kindlustusvotja huve, selgitab välja kliendi kindlustushuvi ning soovitab talle vastatav lepingut o Kindlustusperiood- aeg, mille jooksul kindlustuskaitse kehtib ning mille alusel arvutatakse kindlustusmakseid. Uldiselt üks aasta o Kindlustusmakse- kindlustusvotja poolt kindlustuslepingu alusel kindlustusandjale tasumisele kuuluv summa.
töövõimetuse hüvitis. Tulumaksuga maksustatakse töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitised. Tulumaksuga maksustatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatule või soodustatud isikule makstud summa, millest on maha arvatud sama lepingu alusel tasutud kindlustusmaksed. Nimetatud summat ei maksustata, kui see makstakse välja pärast 12 aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest ja kindlustusleping on sõlmitud enne 2010. aasta 1. augustit. 23. Kuidas maksustatakse kohustusliku kogumispensioni ja täiendava kogumispensioni väljamaksed? §201 ja § 21 Tulumaksuga maksustatakse kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule, osakuomaniku pärijale, samuti kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule ja soodustatud isikule tehtavad väljamaksed.
võimalikest variantidest Kindlustusandja - kindlustuslepingu pool, kes kohustub maksma kindlustusvõtjale välja lepingus ettenähtud kindlustushüvitise Kindlustusjuhtum - seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või kolmandal isikul kindlustussumma või - hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või -hüvitise väljamaksmise kohustus Kindlustusleping - kindlustusseltsi ja kindlustusvõtja vahel sõlmitav leping Kindlustusmaakler – esindab kindlustusvõtja hüve, selgitab välja kliendi kindlustushuvi ning nõudmised, soovitab kliendile tema huvidele vastavat lepingut Kindlustusmakse - summa, mille kindlustusvõtja maksab kindlustusandjale Kindlustusperiood - aeg, mille jooksul kindlustuskaitse kehtib ning mille alusel arvutatakse kindlustusmakseid (tavaliselt 1 aasta)
võimalikest variantidest. Kliendil ei ole võrdlusi teistelt pakkutjatelt. Kindlustusandja kindlustuslepingu pool, kes kohustub maksma kindlustusvõtjale välja lepingus ettenähtud kindlustushüvitise Kindlustusjuhtum seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või 3-ndal isikul kindlustussumma või hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või hüvitise väljamaksmise kohustus Kindlustusleping leping, mis koosneb kindlustuse sooviavaldusest, tüüptingimustest, eritingimustest ning kindlustuspoliisist Kindlustusmaakler Esindab kindlustusvõtja huve. Välja selgitada kliendi kindlustushuvi ning nõudmised ja soovitada kliendile tema huvidele vastavat lepingut. Saada erinevatelt teenusepakkujatelt pakkumised. Kindlustusmakse Kindlustusperiood ajavahemik, mille alusel arvutatakse kindlustusmakseid
töövõimetuse hüvitis. Tulumaksuga maksustatakse töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitised. Tulumaksuga maksustatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatule või soodustatud isikule makstud summa, millest on maha arvatud sama lepingu alusel tasutud kindlustusmaksed. Nimetatud summat ei maksustata, kui see makstakse välja pärast 12 aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest ja kindlustusleping on sõlmitud enne 2010. aasta 1. augustit. Tulumaksuga maksustatakse kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi korral makstud kindlustushüvitis, kui maksumaksja on selle kindlustusjuhtumiga seotud kindlustusmaksed, kindlustatud vara soetamismaksumuse või samalt varalt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse alusel arvestatud põhivara amortisatsiooni maha arvanud oma ettevõtlustulust.
lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. 88. Lepingute liigid. 1) võõrandamislepingud- müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping 2) kasutuslepingud- üürileping, rendileping, liisinguleping, litsnetsileping,frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenu- ja krediidileping 3) kindlustusleping- kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus 4) toetamislepingud- elurendis, ülalpidamisleping 5)kompromissileping 6)seltsinguleping 7) teenuste osutamise leping- käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund, arveldusleping, tervisehoiuteenuse osutamise leping, veoleping (kaubaveo-reisijaveo), ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping 89. Tööleping ja selle sõlmimine.
6. Laokirju 7. Obligatsioone 8. Äriühingute osasid/aktsiaid 9. Omandi üleandmise nõudeid jne. Pandi seadmine (AÕS §315) Peab olema pantija ja pandipidaja kokkulepe pandi seadmise kohta Kokkulepe sõlmitakse vähemalt kirjalikuks vormis ÄS järgi osade/aktsiate pantimisel kohustuslik notariaalne tõestamine Nõude pantimise korral peab lisaks võlaõigusliku kokkuleppe sõlmimisele pantija andma üle nõuet tõendavad dokumendid (laenuleping, kindlustusleping jne), samuti teavet võlgniku vastu nõude esitamiseks §316.Panditud õiguse lõpetamine (1) Panditud õigust saab tehinguga lõpetada üksnes pandipidaja nõusolekul. Nõusolek tuleb anda isikule, kelle kasuks lõpetamine toimub. Nõusolekut ei saa tagasi võtta. (2) Panditud õiguse muutmiseks on vajalik pandipidaja nõusolek, kui sellega kaasneb panditud õiguse väärtuse vähenemine või kui muutmine vähendab muul viisil pandipidaja tagatist.
· kus, kuidas ja millal peab müüja oma tarnekohustuse täitma; · kus, kuidas ja millal toimub kauba kadumise või kahjustamise riski üleminek müüjalt ostjale; · kus ja millal toimub kaubaga seonduvate kulutuste üleminek müüjalt ostjale ehk milliseid müüja kulutusi sisaldab müügilepingu hind; · millised on poolte kohustused ja kulutuste jaotus tolli- ja turvanõuete täitmisel; · kes sõlmib ja kelle kulul sõlmitakse veoleping, kindlustusleping · kuidas peab kaup olema pakitud ja markeeritud; Klauslid ei reguleeri: · kauba hinna kujundamist; · omandiõiguse üleminekut; · valuuta- ja finantstingimusi, arvelduste korda; · lepingu rikkumist, sanktsioone ja poolte vastutust oma kohustuste mittetäitmise eest · pretensioonide esitamise korda; · vaidluste lahendamist ja kohtualluvust; · rakenduvat õigust jm. 25
kindlustusandjaga sõlmitud lepingu alusel ja tema nimel. Kindlustusandja isik, kellega kindlustusvõtja sõlmib kindlustuslepingu ja kellel on kohustus hüvitada kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kindlustusjuhtum Seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või kolmandal isikul kindlustussumma või -hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või -hüvitise väljamaksmise kohustus. Kindlustusleping kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitu... Kindlustusmaakler isik, kes vahendab kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusvõtja huvides. Kindlustusmakse on kindlustusvõtja poolt kindlustuslepingu alusel kindlustusandjale tasumisele kuuluv summa. Kindlustusperiood poliisil märgitud ajavahemik, mis näitab poliisi kehtivust ja on kindlustusmakse arvutamise aluseks.
• kus, kuidas ja millal peab müüja oma tarnekohustuse täitma; • kus, kuidas ja millal toimub kauba kadumise või kahjustamise riski üleminek müüjalt ostjale; • kus ja millal toimub kaubaga seonduvate kulutuste üleminek müüjalt ostjale ehk milliseid müüja kulutusi sisaldab müügilepingu hind; • millised on poolte kohustused ja kulutuste jaotus tolli- ja turvanõuete täitmisel; • kes sõlmib ja kelle kulul sõlmitakse veoleping, kindlustusleping • kuidas peab kaup olema pakitud ja markeeritud; Klauslid ei reguleeri: • kauba hinna kujundamist; • omandiõiguse üleminekut; • valuuta- ja finantstingimusi, arvelduste korda; • lepingu rikkumist, sanktsioone ja poolte vastutust oma kohustuste mittetäitmise eest • pretensioonide esitamise korda; • vaidluste lahendamist ja kohtualluvust; • rakenduvat õigust jm. 25
Kindlustusandja isik, kellega kindlustusvõtja sõlmib kindlustuslepingu ja kellel on kohustus hüvitada kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kindlustusjuhtum Seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või kolmandal isikul kindlustussumma või -hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või -hüvitise väljamaksmise kohustus. Kindlustusleping kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitu... Kindlustusmaakler isik, kes vahendab kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusvõtja huvides. Kindlustusmakse on kindlustusvõtja poolt kindlustuslepingu alusel kindlustusandjale tasumisele kuuluv summa. Kindlustusperiood poliisil märgitud ajavahemik, mis näitab poliisi
2.4 Koduse vara kindlustuse määr Koduse vara kindlustusobjektiks on vallasasjad, näiteks mööbel, rõivad, kodumasinad, elektroonika jms. Tingimus: kuna kliendil on korteris hulgaliselt väärisesemeid, peaks koduse vara kindlustuse määr jääma 25 000 - 30 000 € piiresse. 3.2.5 Kindlustusmakse Kindlustusmakse on kindlustusfirma poolt välja arvutatud kindlustusmakse ühe aasta kodukindlustuse eest. Kindlustusmakse on oluline kriteerium, kuna see on summa, mis tuleb tasuda, et sõlmida kindlustusleping. Kindlustusmakse on üks esimesi faktoreid, mis kliendi otsust mõjutab. Eelistus: mida väiksem on kindlustusmakse (võrdväärsete kindlustus- tingimustega võrreldes teiste kindlustusfirmadega), seda konkurentsivõimelisem on kindlustuse pakkumine. 3.2.6 Lepingu sõlmimise mugavus Kuna tegemist on subjektiivse kriteeriumiga, kasutatakse adekvaatsema hinnangu andmiseks grupiotsust. Selle tegemiseks kasutatakse kolme erineva eksperdi hinnangut. Kõik eksperdid
asja iseloomult (vallas- ja kinnisvaralepingud) ja mitmesuguste muude tunnuste poolest. Lepingu sisu järgi eristatakse: 1. võõrandamislepinguid – varaliste hüvede lõplik üleandmine (müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping) 2. kasutuslepingud – valduse üleminek teisele subjektile kasutusse (üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, laenuleping, krediidileping) 3. kindlustusleping – üks isik (kindlustuseandja) kohustub kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma 4. toetamislepingud – ühe subjekti kohustus abistada teist suhte poolt tema eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul (elurendis, ülalpidamisleping, seltsinguleping) 5. teenuste osutamise lepingud – ühe subjekti kohustus sooritada mingi tegevus, mis
kas inimesel on volitus, kas on käibemaksukohuslane (hoolsuskohustus). Iga isik peab ennast ise sisse kirjutama, kuid puudub sanktsioon. 183 päeva peab eestis elama, et saada residendis. Ühes riigis maksad makse, ise valid. Kui isik on teadmata kadunud, siis tema lähedane isik saab tema vara hooldajaks. Kui kadunud 5. aastat, siis saab kuulutada surnuks. Kui looduskatastroof, lennuõnnetus, siis saab kohe. Ka sõjategevus. Kui olid kadunud kaua ja lõpuks leiti, aga kindlustusleping näiteks lõppes päev enne leidmist, aga kohustusliku lahkamise käigus tõestati, et suri varem, siis saba ikka hüvitist. Kui oled tunnistatud surnuks, aga oled elus, siis kohtu kaudu. Aga selle surnuks olemise ajal tehtud tehingud on kehtivad. Näiteks naine abiellus uuesti, see abielu on siis kehtiv. Kui surnud, saab vara ka pärida, seni kuni kadunud vms, siis saab ainult hooldada jne. Esemed on asjad ja õigused ja muud hüved. Loomad on esemed Eesti seaduste mõistes.
Kindlustusandja juriidiline isik, kellel on seadusega kehtestatud korras õigus kindlustustegevuseks. Kindlustusvõtja füüsiline või juriidiline isik, kes sõlmis kindlustusandjaga lepingu ja kellel lasub kindlustusmaksete (preemiate) tasumise kohustus ning kellele kidlustusandja on kohustatud kindlustusjuhtumi saabudes välja maksma kindlustussumma või hüvitise, kui lepingus ei ole nähtud teisiti. Kindlustatu kindlustusvõtja ise või kolmas isik, kelle huvides on sõlmitud kindlustusleping. Kindlustuspoliis kindlustust tõetav leping. Kindlustusagent isik, kes sõlmib kindlustuslepinguid ja täidab teisi funktsioone kindlustusandjaga sõlmitud lepingu alusel ja tema nimel. Ta on ametlik esindaja. Kindlustusmaakler iseseisev vahendaja (nt e-kindlustus). 5.Regulatsioonid Eestis. Krediidiasutuste seadus Krediidiasutuste seadus. Võeti vastu 1999. aastal. Krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks majandustegevuseks on avalikkuselt
kindlustusandjaga sõlmitud lepingu alusel ja tema nimel. Kindlustusandja isik, kellega kindlustusvõtja sõlmib kindlustuslepingu ja kellel on kohustus hüvitada kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kindlustusjuhtum seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või kolmandal isikul kindlustussumma või -hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või -hüvitise väljamaksmise kohustus. Kindlustusleping kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitu. Kindlustusmaakler isik, kes vahendab kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusvõtja huvides. Kindlustusmakse kindlustusvõtja poolt kindlustuslepingu alusel kindlustusandjale tasumisele kuuluv summa. Kindlustusperiood poliisil märgitud ajavahemik, mis näitab poliisi kehtivust ja on kindlustusmakse arvutamise aluseks.
õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. 5) Tasuta kasutamise leping-Tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Laenuleping-Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kindlustusleping-Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. 40. Lepingud teenuste osutamiseks (1) Käsundusleping-Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt
kindlustustegevuseks. · Kindlustusvõtja füüsiline või juriidiline isik, kes sõlmis kindlustusandjaga lepingu ja kellel lasub kindlustusmaksete (preemiate) tasumise kohustus ning kellele kindlustusandja on kohustatud kindlustusjuhtumi saabudes välja maksma kindlustussumma või hüvitise, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. · Kindlustatu kindlustusvõtja ise või kolmas isik, kelle huvides on sõlmitud kindlustusleping. · Kindlustuspoliis kindlustust tõestav leping. · Kindlustusagent isik, kes sõlmib kindlustuslepinguid ja täidab teisi funktsioone kindlustusandjaga sõlmitud lepingu alusel ja tema nimel. Ta on ametlik esindaja. · Kindlustusmaakler iseseisev vahendaja (nt e-kindlustus). Risk on kindlustatav: · kindlustatav sündmus peab olema juhuslik · riski realiseerimise tõenäosus ja kahju ulatus peavad olema ligikaudselt kalkuleeritavad · kahju rahas mõõdetav. Kindlustuse liigid:
ravikindlustuse seaduses sätestatuga. Kindlustustegevuse seadust ei kohaldata. Sõlmitava lepingu tähtaeg on vähemalt üks aasta. Lepingu alusel makstava kindlustusmakse suurus kalendrikuus on lepingu sõlmimisele eelnenud kalendriaastal Statistikaameti poolt avaldatud Eesti keskmise kuubrutopalga ja arvu 0.13 korrutis (ümardatud 10 sendi täpsusega). Kindlustuskaitse tekib ühe kuu möödumisel lepingu sõlmimisest. Kui kindlustusleping sõlmitakse sundkindlustuses kehtiva kindlustuskaitse ajal, algab kindlustuskaitse sundkindlustuskaitse lõppemisest ilma katkemiseta. Leping lõpeb üldjuhul sundkindlustuses kindlustuskaitse tekkimisel või lepingu alusel võrdsustatud isiku või ravikindlustuse seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud juhul tema ülalpeetava elama asumisel välisriiki kuid samuti on mõlemal poolel õigus seda lepingut lõpetada omal soovil. 4.3. Ravikindlustuskaitse kestus
eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. 4. Lepingute liigid. Lepingu sisu järgi eristatakse: Võõrandamisleping (omandi üleminek) - Müügileping - Vahetusleping - Faktooringuleping - Kinkeleping Kasutusleping - Üürileping - Rendileping - Liisinguleping - Litsentsileping - Frantsiisileping - Ehitise ajutise kasutamise leping - Tasuta kasutamise leping - Laenuleping ja krediidileping Kindlustusleping Kompromissileping Toetamisleping - Elurendis - Ülalpidamisleping Seltsinguleping Teenuse osutamise leping - Käsundusleping - Töövõtuleping - Maaklerileping - Agendileping - Komisjonileping - Maksekäsund - Arveldusleping - Tervishoiuteenuse osutamise leping - Veoleping - Ekspedeerimisleping - Pakettreisileping - Hoiuleping 1. Tööleping ja selle sõlmimine.
6. VEOLEPING- Kui õigus jäi valimata, siis selle riigi õigust, kus on vedaja harilik viibimiskoht, tingimusel et veose vedamiseks vastuvõtmise või veose saajale üleandmise koht või kaubasaatja harilik viibimiskoht on samuti kõnealuses riigis. Kui need tingimused ei ole täidetud, kohaldatakse selle riigi õigust, kus asub poolte kokkulepitud veose saajale üleandmise koht. 7. KINDLUSTUSLEPING- Kui pooled on jätnud kohaldatava õiguse valimata, kohaldatakse kindlustuslepingu suhtes selle riigi õigust, kus on kindlustusandja harilik viibimiskoht. 8. INDIVIDUAALNE TÖÖLEPING-valimata, siis riigi õigus kus ta teeb harilikult tööd. 9. TARBIJALEPINGUD-reguleeritud selle riigi õigusega, kus on tarbija harilik viibimiskoht, tingimusel et kutseala esindaja teostab oma majandus- või kutsetegevust riigis, kus on tarbija harilik
annaabi.ee 
