RP089 2. Aktsiad liigitakse ka lihtaktsiateks ja eelisaktsiateks. Eelisaktsiaid võib olla ainult kuni 1 /3 ettevõtte kogu aktsiakapitalist muidu ettevõtte oleks juhtimatu (selliste aktsiate osakaal osakapitalis on piiratud). Aktsia on tähtajatu väärtpaber ning seda peetakse ka kõige riskantsemaks (sest AS-il puudub kohustus omad aktsiad tagasi osta). LIHTAKTSIA annab omanikule hääleõiguse ja seeläbi võimaluse osaleda firma juhtimises. Lihtaktsia omanikul on õigus saada dividende kui majandusaasta lõpeb kasumiga. Kui ettevõtte on kahjumis, siis aktsionär ei saa midagi. EELISAKTSIA omanikul puudub hääleõigus ja seetõttu ta ei osale juhtimises. Samas ta võib saada dividende sõltumata majandusaasta tulemusest. Eelisaktsionäridel on aga võimalus hääleõigust saada juhul kui nad pole oma dividende 2 aastat järjest saanud täies mahus.
Väärtpaberiturgude teke. Tekkisid tänu kaubavahetusele, kus ühtede ülejääk ja vajadus teiste järele tingis vahetuse tekke. Väärtpaberiturgude ülesanne Viia kokku säästjad ja laenajad. Kes on emitent ja investor Emitent-väärtpaberite väljaandja (ettevõtted, omavalitsused, riik). Investor- väärtpaberite omandaja (ettevõtted, üksikisik) . Lihtaktsia ja eelisaktsia võrdlus Lihtaktsia: omanikul on hääleõigus, saab dividende, suurus ei ole kindlaks määratud. Pankroti korral saab raha tagasi viimases jrk. Eelisaktsia: Hääleõigus puudub, dividendid kindlad. Vähem, kallimad. Pankroti korral raha tagasi eelisjrk. Mis on dividend ja millest see sõltub? Dividende makstakse ettevõtte aktsionäridele, sõltub ettevõtte kasumist. Võlakirjad on leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla
(riigiet.0,16; eraet.0,29) Aktsiate väärtusnäitajad puhaskasum - eelisdividendid 1. Aktsiatulu (EPS) = ---------------------------------------------------------- käibes olevate lihtaktsiate keskmine arv Lihtaktsia turuhind hind 2. Hind – tulu suhtarv = ------------------------------------- = ------------------------- aktsiatulu EPS lihtaktsionäride omakapital 3. Lihtaktsia bilansiline = ------------------------------------------
Hüpoteek pikaajaline kapitali osa. Dividendid maksed aktsionäridele kindlustamatta võlakiri. Obligatsioon kinnisvaraga kindlustatud võlakiri. ettevõtte kasumist. Fondibörs kaubeldakse pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud Omakapital omanikele kuuluv kapital, väärtpaberitega, turg. Esmaturg uued aktsiad. võlakiri. Hüpoteek pikaajaline Järelturg varasemad aksiad. Lihtaktsia muutuv osaluse suurus. Aktsia väärtpaber, aktsionärile divident, omanikul õigus häälele ja osalusele ASi kinnisvaraga kindlustatud võlakiri. kuuluva kapitali osa. Dividendid maksed juhtimisel. Eelisaktsia omanikul eelis dividendide Omakapital omanikele kuuluv kapital, aktsionäridele ettevõtte kasumist
Fourth level Fifth level Milleks on vaja aktsiat ning mis eristab lihtaktsiat eelisaktsiast? Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku (aktsionäri) õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Lihtaktsia on omandiõigust väljendav väärtpaber ehk siis lihtaktsia omanikud on ettevõtte tõelised omanikud Lihtaktsial puudub lõpptähtaeg, s.t. nende kestusel ei ole muid piire kui ettevõtte tegutsemise tähtaeg. Seega kui ettevõte läheb pankrotti, siis lihtaktsia kehtivusaeg lõpeb. Ka eelisaktsial puudub kindel lõpptähtaeg. Lihtaktsia omanikul on õigus Click to edit Master text styles dividendile, s.t. osale kasumist, Second level mis läheb jagamisele aktsionäride
Väärtpaberite liigid · omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad · võlakohustust tõendavad väärtpaberid e. võlakirjad · ostu ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. optsioonid omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osaleda ettevõtte varast ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks. Aktsiatüübid Lihtaktsia Eelisaktsia Teise järgu aktsia Aktsiavaru Valitsuse aktsia ettevõttes Aktsiaderivaadid Lihtaktsia Lihtaktsiad on kõige tavalisemad aktsiad. Lihtaktsial on tavaliselt hääletamisõigus firma otsuste üle, kuid tavaliselt natukene erinev eelisaktsia hääletamisõigusest Eelisaktsia Eelisaktsiatel on tavaliselt suuremad õigused kui lihtaktsiatel. Neil on eelisõigus dividendide ja varade jagamisel. Tavaliselt eelisaktsiatel puudub
6. finantsaruannete avastuse ja olulise info avalikustamisega kaasneb sageli infoleke ja ärisaladuste paljastumine. 7. Keeruline juhtimissüsteem, millega kaasneb paindlikkuse teata kadumine juhtimises ja tegevuses (eriti suuremates aktsiaseltsides). 8. kuna töötajad ei ole omanikud )aktsionärid), on nad vähe motiveeritud. 5 1.1 Lihtaktsia Aktsiad kuuluvad väärtpaberite hulka, mis on Eestis kohustuslikus korras registreeritud väärtpaberite keskregistris. Nimetatud ettevõtete aktsiaraamatuid peab register. Samuti kuuluvad väärtpaberite hulka võlakirjad kui ka erinevad derivatiivid ehk tuletisväärtpaberid. Tabelis number 1 on võlakirjade ja aktsiate erinevused. Tabel 1 Aktsiate ja võlakirjade võrdlus. (1 lk 396)
) Näitaja madal tase võib viidata firma konservatiivsele rahapoliitikale, mis tähendab seda, et juhtkond ei tee uuenduslikke ja riskantseid otsuseid ning seetõttu ei anna omakapital maksimaalset tulu. Omakapitali rentaablus = puhaskasum / omakapital Dividendide suhtarvud - antud suhtarvud pakuvad huvi investoritele, nii neile, kes on investeerinud, kui ka potentsiaalsetele, kes turgudel kauplevad 1. Tulu ühe lihtaktsia kohta - mis kajastab kasumit ühe lihtaktsia kohta aruande perioodil Tulu ühe lihtaktsia kohta = (puhaskasum - eelisaktsiad) /lihtaktsiate keskmine arv Oluline see, et keskmine on kaalutud keskmine ja kaaluks on aeg, kui kaua aktsiad on olnud aktsionäride omandis 2. Hinna ja tulu kordaja - mis näitab aktsiate turuhinna ja turu suhet Hinna ja tulu kordaja = aktsia turu hind/puhas kasum ühe aktsia kohta Näitaja kõrge väärtus võib kajastada ettevõtte eeldatavat laienemist või positiivset
1. Aktsionäride puhastulu kasv on 1. pikaajaline eesmärk 2. lühiajaline eesmärk 3. ettevõtte rahanduse strateegiline plaan 4. taktikaline eesmärk vaid aruandeperioodiks 5. alati seotud ettevõtte positiivse majandustulemusega 2. Lihtaktsia omanikul on õigus 1. osaleda ülskoosolekul ja hääletada 2. osa võtta a/s-i juhatuse koosolekutest omal soovil 3. saada osa aruande perioodi kasumist 4. saada dividende sõltumata ettevõtte majandustulemustest 5. hääletada vaid siis, kui 2 järjestikusel majandusaastal ei suudeta maksta dividende 3. Ettevõtte finantsvaradeks on 1. rahalised vahendid 2. finantsnõuded 3. teiste ettevõtete võlakirjad 4. oma aktsiad 5. immateriaalne vara 4
maksejõuetuks. Ettevõtte jaoks on see väljendumas kõrgemas intressikulus, investori jaoks aga suuremas võimalikus tootluses. Kommertsvõlakirjade puhul on üheks oluliseks omaduseks kindlasti likviidsus ehk kaubeldavus.[3] Järgmine väärtpaberite grupp on aktsiad. Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust mingile osale ettevõtte varast ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks. Aktsiate erinevad liigid on lihtaktsia ja eelisaktsia. Lihtaktsia on omandiõigust väljendav väärtpaber. Lihtaktsia omanikud on ettevõtte tõelised omanikud. Lihtaktsial puudub lõpptähtaeg, see lõppeb siis kui ettevõte läheb pankrotti või ettevõte lõpetab tegevuse. Lihtaktsia omanikul on õigus dividendile, kusjuures dividendi suurusel ei ole piire, kui ettevõttel läheb edukalt on ka dividendid suured, kui läheb kehvemini on ka dividendid kehvemad
väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest. Lihtsustatult võib öelda, et investeerida saab ainult nii palju kui säästetakse. Seega, mida rohkem inimesed raha koguvad ja seda pangas hoiavad, seda rohkem on võimalik ühiskonnas teha investeeringuid ja seda kiiremini areneb kogu majandus. Investeerida võib nii erinevatesse finantsinstrumentidesse kui ka muusse varasse - näiteks kinnisvarasse, ettevõtte arendusse, lapse haridusse jne. 11. Eelisaktsia ja lihtaktsia erinevus Eelisaktsia (inglise keeles preferred stock) on aktsionäride koosolekul hääleõiguseta või piiratud hääleõigusega aktsia. Eelisaktsia omanik ei saa ettevõtte juhtimises osaleda, kuid see- eest annavad eelisaktsiad eesõiguse võrreldes lihtaktsiate omanikuga dividendide jaotamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Tavaliselt on eelisaktsiatele määratud fikseeritud dividendimäär, näiteks 100 eurot aastas.
juhatus. Juhatuse liikmed valivad enda hulgast juhatuse esimehe.... wtf vaadata eelmine. Kasumi jaotamine määratakse häälte arvust tulenevalt. Lahkumisel müüb osanik oma osa ära. Ostu eelisõigus on teistel osanikel. Ühingu varaline seis sealjuures ei muutu. HÄÄLED TULENEVAD AKTSIATEST suurim sisuline erinevus. Ühingu likvideerimisest järele jäänud vara jaotatakse osanike vahel proportsionaalselt panuse suurusele. Erinevad aktsialiigid on: lihtaktsia, eelisaktsia, esitajaaktsia. Lihtaktsia - Äriplaan. Toodangu/teenuse seisund. Eelisaktsia, vastutuse liigid (täis, osaline, solidaarne skeem), usaldusühing
Reaalne intressimäär on inflatsiooniga kohandatud (nominaalne) intressimäär. 12. Lühiajalised võlakirjad on tähtajaga kuni pool aastat (6 kuud). Lühiajalised võlakirjad on tähtajaga kuni 1 aasta. 13. Väärtpaberiteks peetakse veksleid, tšekke ja muid maksevahendeid. Väärtpaberiteks väärtpaberituru seaduse tähenduses ei peeta veksleid, tšekke ja muid maksevahendeid, välja arvatud rahaturuinstrumendina käsitatavat krediidiasutuse garanteeritud vekslit. 14. Lihtaktsia on omandiõigust tõendav hübriidväärtpaber, mis omab nii võlakirja kui eelisaktsia mõningaid tunnuseid. Lihtaktsia on hääle- ja omandiõigust tõendav väärtpaber. Või: Eelisaktsia on omandiõigust tõendav hübriidväärtpaber, mis omab nii võlakirja kui lihtaktsia mõningaid tunnuseid. 15. Käskveksel - käskväärtpaber, millega veksli väljaandja kohustub tingimusteta ise maksma vekslisumma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule vekslis
investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond, pank, mõni riik või keskpank. 2. VÄÄRTPABERID Väärtpaber on dokument, mis demonstreerib omandiõigust või õigust omandada. Ajalooliselt on need dokumendid olnud paberkujul ja sealt ka väljend väärtpaber. Kaasajal on need dokumendid digitaalsel kujul. Tuntuimad väärtpaberite liigid on järgnevad: · aktsia, ehk mõtteline osa äriühingust, jaguneb omakorda järgnevalt: Lihtaktsia Eelisaktsia · võlakiri, vahetusvõlakiri või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus · investeerimisfondi osak · tuletisväärtpaber (derivative) nagu näiteks optsioonid, futuurid , forward lepingud jne 3. AKTSIAD Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks.
t ettevõttel puudub kohustus neid tagasi osta, seetõttu nimetatakse aktsiaid riskikapitaliks. Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks vastavalt nimiväärtusele (alates 01.01.2011 on võimalikud ka nimiväärtuseta aktsiad). Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni ( 0,1 eurot). OÜ minimaalne väärtus on 100 krooni. Aktsiaseltsis võib kasutada kahte liiki aktsiaid: lihtaktsiad ja eelisaktsiad (kuni 1/3 kogu aktsiakapitalist). Lihtaktsia annab omanikule õiguse hääletada üldkoosolekul, seega võtab ta osa juhtimisest. Lihtaktsionäril on õigus dividendile kui majandusaasta lõppeb puhaskasumiga. Lihtaktsionäride nõuded ettevõtte likvideerimisel või pankroti korral rahuldatakse viimases järjekorras peale eelisaktsionäride nõudeid ja seetõttu on lihtaktsia kõige riskantsem väärtpaber. Aktsiaselts ei ole kohustatud neid kunagi tagasi ostma. 31.01.2013 Eelisaktsionäril puudub hääleõigus
laenuandjate makseperiood Earnings intressikasum Cumulative preference shares Earnings per share intressikasum aktsia kogunenud aktsiaeelistus kohta Current assets finantseerimisomand Economic Order Quantity (EOQ) ökonoomiline kvantiteedi käsk Current cost accounting (CCA) jooksev kuluaruanne Equity lihtaktsia Current liabilities lühiajalised võlad Exceptional items erandlikud kaubakoodid Current ratio jooksev koefitsient Expense kulu, väljaminek Cutoff kärpima Exposure draft ekspositsiooni visand Extraordinary items erakorralised D kaubakoodid
AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks vastavalt nimiväärtusele (alates 01.01.2011 on võimalikud ka nimiväärtuseta aktsiad). Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni ( 0,1 eurot). OÜ minimaalne väärtus on 100 krooni. Aktsiaseltsis võib kasutada kahte liiki aktsiaid: lihtaktsiad ja eelisaktsiad (kuni 1/3 kogu aktsiakapitalist). Lihtaktsia annab omaikule õiguse hääletada üldkoosolekul, seega võtab ta osa juhtimisest. Lihtaktsionäril on õigus dividendile kui majandusaasta lõpeb puhaskasumiga. Lihtaktsionäride nõuded ettevõtte likvideerimisel või pankroti korral rahuldatakse viimases järjekorras peale eelisaktsionäride nõudeid ja seetõttu on lihtaktsia kõige riskantsem väärtpaber. Aktsiaselts ei ole kohustatud neid kunagi tagasi ostma. Eelisaktsia ei anna hääleõigust
Samuti võib see iseloomustada ettevõtte riski taset, sest suurt osa finantseeritakse võõrkapitali arvelt. Kohustuste arvelt finantseerimine võib tõsta rentaabluse taset ning seega võimaluse tulevius maksta aktsionäridele dividende. f. Dividendide suhtarvud neid kaksutatakse peamiselt investeerimisotsuste tegemisel ja pikaajalisel planeerimisel. i. Tulu ühe lihtaktsi kohta mis kajastab kasumit ühe lihtaktsia kohta aruande perioodil. Võimaldab hinnata ettevõtte tegevust üldiselt. Tulu ühe lihtaktsia kohta= (puhaskasum- eelisaktsionäride dividendid)/ lihtaktsiate keskmine arv. Lihtaktsiate keskmine on kaalutud keskmine kus kaaluna võetakse arvesse see kui kaua aktsiad on olnud aktsionäride käes. ii. Hinna ja tulu kordaja iseloomustab aktsiate turuhinna ja tulusuhet. Hinna ja tulu kordaja= aktsia turuhind/ puhaskasum ühe aktsia kohta. Antud kodaja
rahavoogude nüüdisväärtuse võlakirja turuhinnaga. Ligikaudne valem on järgmine: (M - VB ) C+ (3.12) YTM n , (V B + M ) 2 kus YTM ligilähedane tulu tähtajani, C aastane kupongiintress (mitte intressimäär). 4. AKTSIAD 4.1. Eelisaktsiad Eelisaktsia (preferred stock või preference stock) on omandit tõendav hübriidväärtpaber (võlakiri + lihtaktsia). Kui võlakirjad teatud ajal aeguvad, siis eelisaktsial tähtaeg sarnaselt lihtaktsiaga puudub. Võlakirja omanik on kreeditor, aga nii lihtaktsia kui ka eelisaktsia omaja on ettevõtte omanik. Erinevalt lihtaktsionärist ei saa eelisaktsionär ettevõtte juhtimisse sekkuda ja tal ei ole hääleõigust. Samas peab eelisaktsionäridele maksma fikseeritud dividende. See aspekt teeb eelisaktsia lihtaktsiast vähem riskantseks instrumendiks
Lühiajalised võlakirjad - kommertskrediit kaubad võlakontole - laenud rahaasutustelt - laenud teistelt firmadelt ja üksikisikutelt Omakapital Omakapital on ettevõtte omanikele kuuluv kapital, mis näitab äriühingu omanike osaluse suurust vara ja raha näol. Aktsia Väärtpaber, mis näitab aktsionärile kuuluvat kapitali osa. Lihtaktsia Annab omanikule hääleõiguse ja õiguse osaleda aktsiaseltsi juhtimises. Muutuva dividendiga. Eelisaktsia Annab omanikule eelise saada kindlat dividende ja saada aktsiaseltsi likvideerimisel oma osa aktsiaseltsi varadest (mis sellele peale võlgade tasumist kuuluvad) enne lihtaktsiate omanikke.
omakapitali rentaablus. Müügikäibe üldine rentaablus = brutokasum/ müügi netokäive Müügikäibe ärirentaablus = ärikasum/ müügi netokäive Investeeringute puhasrentaablus e varade rentaablus (ROA) = puhaskasum/ varad Omakapitali rentaablus (ROE) = puhaskasum/ omakapital 5. Dividendide suhtarve kasutatakse peamiselt investeerimisotsuste tegemisel ja pikaajalisel planeerimisel Indikaatorid: tulu ühe aktsia kohta; hinna ja tule suhe; lihtaktsia nominaalhind; dividendid ühe aktsia kohta; dividendide väljamaksu kordaja; aktsiate dividendimäär. Tulu 1 lihtaktsia kohta (EPS) = (puhaskasum eelisaktsiate dividendid)/ lihtaktsiate keskm arv Hinna ja tulu suhe (P/E) = aktsia turuhind/ puhaskasum ühe aktsia kohta Lihtaktsia nominaalhind = (omakapital eelisaktsiate maksumus)/ lihtaktsiate arv Dividendid 1 aktsia kohta = lihtaktsiate dividendide summa/ lihtaktsiate arv
hääletamisõiguse. _G__ 3. Uute aktsiate C. Pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud turg võlakiri. _I__ 4. Kommertskrediit D. Maksed, mida tehakse aktsionäridele aktsiaseltsi tuludest. __H_ 5. Jaotamata E. Võtab kokku firma varad ja kohustused. kasum __A_ 6. Aktsiabörs F. Suunavad säästud ettevõtlusinvesteeringutesse. _B__ 7. Lihtaktsia G. Esmaturg, kus firmad müüvad raha saamiseks aktsiaid. _D__ 8. Dividendid H. Aktsiaseltsi kasumi jääk pärast maksude ja dividendide maksmist. _C__ 9. Obligatsioon I. Tarnija lubab firmal maksta tarnete eest hiljem. __E_ 10. Bilanss J. On lisa firma kapitalile. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. __b_ 1
20%. Kasum (earnings) - Ettevõte puhastulu perioodi jooksul Kasum aktsia kohta (EPS) - Kasum jagatud aktsiate arvuga. Konverteerimisefekt ehk osaluse vähenemine (dilution) - Nn. lahjenemisefekt, mis tekib, kui olemasolevate aktsionäride osalus ettevõttes väheneb, kuna näiteks konverteeritavad võlakirjad (convertible bond) konverteeritakse uuteks aktsiateks või warrantid ehk aktsiaoptsioonid lähevad käiku. Kvaliteetaktsia (Blue Chip) - Avaliku ettevõtte lihtaktsia, mille väärtus on üle aja stabiilselt suurenenud ning mis on kergelt kaubeldav (likviidne) reeglina mõnel suurel rahvusvahelisel börsil. Näiteks General Electric (GE), Exxon Mobil (XOM), Coca-Cola (KO). Üldjuhul loetakse selliseid aktsiad väiksema riskiga aktsiateks. Väljend Blue-Chip pärineb kasiinost, kus kõige suurema väärtusega zhetoonid olid tavaliselt sinist värvi. Lihtaktsia raamatupidamishind (Book value) = (omakapital - eelisaktsiad)/lihtaktsiate arv. Kui
· Võtta pangast laenu · Võtta laenu võlakirjade müümise teel · Saada raha riiklikest toetusprogrammidest Väärtpaber, aktsia ja võlakiri Väärtpaber on paber või tänapäeval enamasti märge arvuti mälus, mis tõendab, et väärtpaberi omanik on osanik mingis ettevõttes või andnud kellelegi laenu. Kaks kõige tähtsamat väärtpaberiliiki on aktsiad ja võlakirjad Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist Lihtaktsia annab aktsionärile hääleõiguse ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul, kuid jätab ta viimasesse järjekorda kasumi ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel Eelisaktsia ei anna aktsionärile hääleõigust, kuid annab lihtaktsionäri suhtes eesõiguse kasumist osa saamisel ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel Dividend on ettevõtte kasumiosa, mis makstakse aktsionärile välja
Võimaluse jaoks: a) Portfelli standarthälve, kui roo 1,2 =+0,1 ja roo 1,2= -0,4 b) Mis juhtub antud portfelli riskiga, kui kahe aktsia tasuvuse korrelatsiooni kordaja muutub negatiivsest positiivseks? 7. Harjutuse 5 andmetel kavatsete te investeerida 10 000 krooni firmade A ja B aktsiatesse (vastavalt 60% JA 40 %). Firmade A ja B aktsiate beetad on vastavalt 1,6 ja 0,8. Arvutage uue portfelli beeta. 8. Oletame, et firma lihtaktsia beeta on 1,2. Riskivaba kasuminorm on 7% ja eeldatav turu kasuminorm on 12%. a) Kasutades finantsvarade hindamise mudelit arvutage antud aktsia eeldatav kasuminorm b) Kui suur on tururiski preemia? 9. Võtame aluseks harjutuse 8 andmed. Täiendavalt on teada, et riskivaba kasuminorm 7% sisaldab inflatsiooni preemiat 4%. Kui investeerijad eeldavad inflatsiooni 6 %, kuidas mõjutab see lihtaktsia eeldatavat kasuminormi? 10
On vara väärtuse ja kohustuste vahe C 4. D. Maksed, mida tehakse aktsionäridele Kommertskrediit aktsiaseltsi tuludest H 5. Jaotamata E. Võtab kokku firma varad ja kohustused. kasum F. Kindla tagasimakse tähtaja ja hinnaga F 6. Võõrkapital laenuandjate vara ettevõttes. G. Annab pangale õiguse koguda laekumisi B 7. Lihtaktsia ettevõttele veel tasumata arvetest. H. Aktsiaseltsi kasumi jääk pärast maksude ja D 8. Dividendid dividendide maksmist. I. Tarnija lubab firmal maksta tarnete eest J 9. Omakapital hiljem. J. Kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku E 10. Bilanss põhivara soetamine.
Seega, ettevõtte, aga miks mitte ka üksikisiku, kõige olulisemaks tegevuseks kujuneb väärtuse loomine (value creation) ükskõik mida ka ette ei võeta, lõppeesmärgiks peab olema, et see tegevus looks ettevõttele väärtust juurde, mitte aga ei vähendaks seda. Finantsjuhtimisalased strateegilised otsused (kõik investeerimis- ja finantseerimisotsused) tehakse lähtuvalt ettevõtte kõige tähtsaimast eesmärgist, s.o. ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mis kandub üle lihtaktsia hinna maksimeerimisele. Seega on finantsjuhi peamine eesmärk planeerida fondide omandamist ja kasutamist nii, et maksimeeritakse ettevõtte aktsiate teoreetilist väärtust. Ettevõtte finantsjuht seisab silmitsi kahesuguse probleemiga: 1. Kui palju suudab ettevõtte investeerida ja millistesse konkreetsetesse varadesse on otstarbekas investeerida? 2. Kuidas suurendada nõutavat rahahulka? Rahavood ettevõtte ja finantsturu vahel. A
Liisingu eelis võrreldes laenuga tuleneb tagatise nõude puudumisest - liisingtehingu tagatiseks on liisitav seade. Võlakiri on väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi laenu kasutamise eest. Kupongvõlakirja omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul. Diskontovõlakirjalt saab võlausaldaja tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. Lihtaktsia on väärtpaber, mis annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride koosolekul, s.t. võimaluse võtta osa ettevõtte juhtimisest. Eelisaktsia on väärtpaber, mis garanteerib omanikule dividendid sõltumata ettevõtte tegevustulemustest. 18.laenude liigid:vahendajad,faktooring,arvelduslaen ehk arvelduskrediit,käibekapitali laen,,investeerimislaenud,hüpoteeklaenud,sündikaatlaen,liising,kapitaliliising,kupongvõlakiri, diskontovõlakiri,reinvesteerimine.varade müük. 19
Investor – väärtpaberi omandaja. Väärtpaberid: - omandiõigust tõendavad - võlakohustust tõendavad - ostu- ja müügiõigust tõendavad (tuletisväärtpaberid) Aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber. Aktsionäril on õigus osale ettevõtte varast ja kasumist. Dividend – aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa. Eelisaktsia – dividendi suurus on teada, kuid ei anna hääleõigust. Lihtaktsia – annab hääleõiguse, aga makstav dividend sõltub tegevuse edukusest. Ettevõtte väärtus – kõigi firma aktsiate väärtus kokku. Aktsia hind sõltub kasumi ja varade suurusest, võimalikust kasvust tulevikus, majanduskeskkonnast, aktsiaga kauplemisest. Aktsia turuväärtus ei pruugi kokku langeda “õiglase” hinnaga. Võlakiri (ka obligatsioon, veksel) – laenu võtja kohustus maksta kindlatel tingimustel laenu andjale. Fikseeritud tuluga väärtpaber.
kasumist. 70 Varade müük on võimalus leida ettevõttesiseselt kapitali, kuid seda tuleb käsitleda siiski äärmusliku variandina. Seda ei saa soovitada alustavatele ettevõtetele, vaid siiski juba tegutsevatele ettevõtetele, kellel on aastatega tekkinud üleliigseid põhivarasid (masinad, seadmed) või finantsvarasid (börsiaktsiad, võlakirjad) 21. Väärtpaberid, võlakiri, eelis- ja lihtaktsia 71 Võlakiri väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud ajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi laenu kasutamise eest. 72 Lihtaktsia väärtpaber, mis annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride koosolekul, st võimaluse võtta osa ettevõtte juhtimisest. 73 Eelisaktsia väärtpaber, mis garanteerib omanikule dividendid sõltumata ettevõtte tegevustulemustest. 22. Laenumortisatsioonigraafiku koostamine
intressimaksed toimuvad iga aasta lõpus? Vastamisel võite toetuda järgmisele valemile: 1. 875 eurot 2. 1000 eurot 3. 1250 eurot 4. Mitte ükski eeltoodust. Kuidas muutub pikaajalise fikseeritud kupongiintressimääraga võlakirja turuväärtus ja tulusus, kui turuintressimäär kasvab? 1. Mõlemad kasvavad 2. Mõlemad vähenevad 3. Mõlemad ei muutu 4. Turuväärtus väheneb aga tulusus kasvab 5. Turuväärtus kasvab aga tulusus väheneb. Lihtaktsia koguriski mõõdetakse: 1. Määramatusega dividendi saamise osas 2. Investeeritud raha kaotamise võimalusega 3. Oodatava tulumäära standardhälbega 4. Oodatava tulumäära dispersiooniga 5. Beetakordajaga 6. Juhul, kui kõik ülaltoodud vastused on valed, andke palun oma vastus .......................... Milliseid riske on võimalik vähendada väärtpaberiportfelli diversifitseerimise teel? 1. Kõiki riske, nii süstemaatilisi kui ka mittesüstemaatilisi 2
teenimise võimaluse. Akltsiaid on erinevaid ja neid liigitatakse. Liigitatakse vastavalt nende vormile ehk formaalsetele tingimustele ja niimoodi võime aktsiad liigitada nimelised ja esitaja aktsiad. Ühel nimi peale kirjutatud ja teisel puudub. Nimelise aktsia omaniku nimi kantakse aktsiaraamatusse ja seal tuleb teha muutusi kui vajadus, sellega on aktsiate tehingud tuvastatavad. Aktsia omaniku õigused selle alusel jaotatakse aktsiad lihtaksiateks ja eelisaktsiateks. Lihtaktsia on riskantsem.Lihtaksionäride nõuded realiseeritakse viimases järjekorras peale eelisaktsionäride ja ka nõuete rahuldamist. Kõige pealt rahuldatakse kreeditoride, siis eelisaksionäride ja siis lihtaksionäride nõuded. Lihtaktsia annab omanikule hääleõiguse, mida ta saab kasutada aksionäride üldkoosolekul otsuste vastuvõtmisel, st siit kaudu ta osalebki juhtimisel. Lihtaktsia annab õiguse teenida dividendi, tingimusel et majandusaasta on lõppenud puhaskasumga.
78. Järsk langus - A collapse - a dramatic reduction 79. Point out - indicate someone in some way 80. Think over - consider carefully 81. Call on - to all someone when you pay them a short visit 82. Go about - when you deal with s.th. or handle it in a particular way 83. Look after - take care of s.b. or be responsible for s.b. 84. Let down - disappoint 85. Call off - cancel an event 86. Buy up - buy large quantities or all that is available 87. Lihtaktsia - Common shares or ordinary shares US common stocks 88. Aktsiate emission - Issue shares or stocks 89. Millegi võrra by 90. Millegist milleni from - to
7)Mis on väärtpaber? Väärtpaber-paber, mis tõendab, et selle omanik on osanik mingis ettevõttes või andnud kellelegi laenu. 8) Nimeta 2 kõige tähtsamat väärtpaberi liiki Aktsiad ja võlakirjad on 2 kõige tähtsamat väärtpaberi liiki 9)Mis on aktsia? Aktsia- väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist 10) Milliseid aktsiaid ettevõtted emiteerivad? 1) Lihtaktsia-annab õiguse hääletada üldkoosolekul, kuid jätab ta viimasesse järjekorda kasumi ja ettevõtte sulgemisel alles jääva raha jaotamisel 2)Eelisaktsia- hääletusõigus puudub, kuid annab lihtaktsionäri suhtes eesõiguse kasumi saamisel ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel 11)Kuidas nim aktsiatelt teenitavat tulu? Dividend 12)Mis on võlakiri? Väärtpaber, millel on kirjas laenuvõtja kohustus maksta laen pärast laenutähtaja möödumist tagasit intressidega
dividendi täielikult või osaliselt maksmata jätta. Maksmata osa liidetakse järgmisel aastal makstava dividendiga, arvestades sellele juurde intressi seaduses sätestatud suuruses. Kui eelisaktsia omajale ei ole kahe majandusaasta jooksul dividendi täielikult välja makstud, omandab eelisaktsia omaja hääleõiguse. Eelisaktsia omanik kaotab hääleõiguse selle majandusaasta viimalse päeval, mille jooksul dividend täielikult välja maksti. Lihtaktsia omanikul on hääleõigus aktsionäride üldkoosolekul. Tal on õigus saada dividende, mille suurus määratakse aktsionäride üldkoosolekul.Ettevõtte likvideerimisel jaotatakse netovara proportsionaalselt aktsionäride osale. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel. Kui põhikirjas on ette
kasutas, on veel kasutuskõlblik VMSSS.. a TALU Ajalooliselt 1 vanemaid tegutsemisviise. Talu omanik on talu pere. Võib olla 1 isik. Eesti NSV seaduse järgi: Talu omanikuks saab olla isik, kellel on vastav erialane kvalifikatsioon. Pärimisõiguslasel ei pea olema erialast kvalifikatsiooni. Talu peremeest ei saa võtta kohustuslikku ajateenistusse. *Aastas läheb keskmiselt 300 ettevõtet (nende seas FIEd jne) pankrotti. Aktsiad. Lihtaktsia aktsia väikseim väärtus on 1 euro. (Krooni ajal oli väikseim väärtus 10 krooni) 1 aktsia annab hääle, mis on täisarv. 1 euro või selle täisarvkordne aktsia väärtus. NIMELINE seeriad: nominaalväärtus: hääli: hind (eur/hääl): A 50 5 10 B 60 6 10 C 20 2 10 D 45 5 9
Intress 5.5% Võlakordaja (D/A) 60% Koguvara 300,000 Ettevõtte püsikulud 80,000 FC Tulumaksumäär 20% Muutuvkulud moodustavad 62.50% VC Earnings EPS-iks 0.4 eurosenti per share Lihtaktsia tulu (Earnings per Share) EPS iselt 5,5% intressimäära alusel, võlakordajaks (D/A) on 60% ning koguvara suuruseks on 300 000 määraks 20% (tegemist ei ole Eesti ettevõttega). Muutuvkulud moodustavad 62,50% laekumist. järgmise aasta EPS-iks 40 eurosenti müügimaht selle tagab? Koguvara 300,000 Kohustused 180,000 omakapital 120,000
isikule tähtaegselt; kirjalik maksekorraldus kindla rahasumma maksmise kohta kindlal tähtpäeval laienemise SKP-lõhe (ka: inflatsiooniline SKP-lõhe) situatsioon, kus majandus toodab rohkem kui on potentsiaalne tootmismaht LIBid - Londoni pankadevaheline rahaturul pakutud deposiitide intressimäär; rahakaubanduses vastavalt nõudlusele kujunev intressimäär LIBOR - Londoni pankadevaheline laenuintress lihtaktsia aktsia, mis annab selle omanikule hääleõiguse ettevõtte tegevuse üle otsustamisel ning millelt makstav dividend on muutlik. Investeerijal tekib omandiõigus, hääleõigus, dividendiõigus. lihtintress - intress, mida arvestatakse laenu või investeeringu intressiperioodi põhisummalt liising kapitali ja kasutusrent liitintress intress, mida arvutatakse laenu või investeeringu intressiperioodi põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt.
tõttu, pankrotiohuga seotud). Neist kahest riskist sõltuvalt suureneb või väheneb ka tulunorm. 4. Finantseerimise maht. Väidetakse, et kui finantseerimisvajadus suureneb, suureneb ka kapitali kaalutud hind. Kapitali pakkujatel tekib kahtlus, kas juhtkond oskab neid investeeringuid edukalt äritegevusse paigutada. Reaalne intressimäär on inflatsiooniga kohandatud (nominaalne) intressimäär. Eksportrent, importrent osapooled asuvad erinevates riikides. Lihtaktsia on hääle- ja omandiõigust tõendav väärtpaber. Võlakiri on oma olemuselt intressi kandev laen s.t võlakirja perioodi jooksul makstakse selle omanikule finantstulu. Eelisaktsia on omandiõigust tõendav hübriidväärtaber, mis omab nii võlakirja kui lihtaktsia mõningaid tunnuseid. Pikaajalised rahastamise allikad on aktsia- ja osakapital, pikaajaline laen (sh. väärtpaberistatud võlakohustused), liising, kapitalirent ja mitmesugused tagastamatu abi vormid
· Piirkasulikkus otsustest tulenev lisakasu. · Mastaabisääst toote või teenuse omahinna vähenemine masstootmise tulemusena. · Likviidsus säästude ja muu vara rahaks muutmise hõlpsus- kui kiiresti saad pangast raha kätte sularahana, või nt midagi vahetada kiiresti sularahaks. · Tootlikkus toodetavate kaupade ja teenuste hulk ajaühikus inimese, ettevõtte, tööstusharu või kogu majanduse kohta. · Lihtaktsia esineb aktsiaseltsi aktsionäridele kuuluvat kapitali osa, andes aktsionäridele hääletamise õiguse. Aktsiapaberite jaotamisel saavad nad väärtpaberid hiljem kätte kui eelisaktsionärid. · Eelisaktsia aktsiad, mis saavad kindlaks määratud dividendi enne, kui hakatakse maksma lihtaktsiate dividende, ning mille omanikud saavad likvideerida aktsiaseltsi varadest osa enne lihtaktsionäre. Kuid neid puudub hääleõigus.
Omakapitali puhasrentaabluse näitaja kõrval kasutatakse praktikas ka omakapitali rentaabluse näitajat, mis arvutatakse ärikasum omakapitali rentaablus = ×100 omakapital Aktsiakasum näitab, kui palju puhaskasumit tuleb ühe aktsia kohta puhaskasum - eelisdividendid aktsiakasum = perioodi keskmine lihtaktsia te arv Aktsiakasum peegeldab aktsia hinna väärtuse suurenemist aasta jooksul. Turupõhised suhtarvud iseloomustavad, kuidas finantsturg hindab ettevõtte aktsiaid. Oma olemuselt on need aktsiate väärtust iseloomustavad näitajad. Kui finantsaruandluse alusel leitud suhtarvud näitavad, et ettevõte on riskantsem kui turu keskmine ja oodatav tulu on madalam, siis see kajastub ka aktsia madalamas turuhinnas. Hinna ja tulu suhtarv arvutatakse aktsia turuhind
Üldiselt põhjustab võimenduse suurenemine riski ja tulu suurenemist ning võimenduse vähenemine põhjustab riski ja tulu vähenemist. Võimenduse ulatus kapitali struktuuris (võõrkapitali ja omakapitali kombinatsioon) mõjutab märkimisväärselt selle väärtust, mõjutades riski ja tulu. Võimendus jaguneb 3ks. · Tegevusvõimendus avaldub ettevõtte müügitulu ja ärikasumi (EBIT) suhtena. · Finantsvõimendus avaldub ettevõtte ärikasumi suhtena tulusse lihtaktsia kohta (EBT). · Koguvõimendus avaldub ettevõtte müügitulu suhtena tulusse lihtaktsia kohta. 17. tegevusvõimendus ja selle hindamise meetodid Müügitulu muutudes püsikulud ei muutu ning seetõttu muutub ärikasum suuremas ulatuses, kui müügitulu. TEGEVUSVÕIMENDUSE TASE Tegevusvõimenduse tase(DOL) mõõdab ärikasumi(EBIT) tundlikkust müügitulu muutuste suhtes. Ettevõtte DOL on arvutatav kahel viisil: esiteks punkthinnangu
2.1 CAPM mudel Leidmaks mingile portfellile nõutavat tulunormi on välja töötatud CAPM (ingl. k. Capital Asset Pricing Model) e. varade hindamise mudel, mille eesmärgiks on leida portfelli nõutav tulusus, kui on teada: 1. riskivaba tulumäär, 2. portfelli riskipreemia e. selle oodatava tulususe vahe riskivaba tuluga ning 3. kogu vaadeldava turu riski ja portfelli riski suhe. Mõned peavad CAPM-i oluliseks lähenemisviisiks lihtaktsia väärtuse määramises, samal ajal, kui teised jälle arvavad, et see ei ole paikapidav tegeliku olukorra kirjeldus. CAPM-i järgi lihtaktsia (või mõne muu investeeringu) nõutavat tulunormi arvutatakse järgnevalt: · E(Ri) = Rf + i (E(Rm) Rf), kus: · E(Ri) aktsia i oodatav tootlus · E(Rm) turu oodatav tootlus · Rf riskivaba intress · I väärtpaberi beeta
DOL Intervallhinnang DOL= % EBITi muutus/% müügitulu muutus Tegevusvõimenduse puudumisel (kui püsikulud võrduksid nulliga) oleks DOL=1 ehk müügitulu muutumine 10% võrra põhjustaks ärikasumi (EBIT) suurenemise 10%. DOL punkthinnang DOL=Müük-VC/Müük-VC-FC Tuleb tähele panna, et DOL väärtus muutub ka siis, kui müügitulu muutub. 18) Finantsvõimendus ja selle hindamise meetodid DFL Avaldub ettevõtte ärikasumi (EBIT) suhtena tulusse lihtaktsia kohta (EPS) (EPS tundlikkus EBITi muutustele) Tuleneb püsivatest finantskuludest, mis mõjutavad ettevõtte kasumi kujunemist. Võib seega defineerida kui püsivate finantskulude kaasamist, võimendamaks ettevõtte ärikasumi (EBIT) muutuste mõju tulule aktsia kohta (EPS). Arvutada kahel moel: DFL punkthinnangu kaudu, intervallhinnangu kaudu. DFL intervallhinnang DFL=% EPS muutus/% EBIT muutus kui DFL on suurem kui 1, siis see näitab võõrfinantseerimise kasutamist
.. Z, sai täis, siis AA, AB ... kui veel, siis BA, BB jne.). Aktsia väikseim nominaalväärtus on 10 kr. OÜ vähima osa väärtus on 100 kr. Tegelik aktsia nominaalväärtus on 10 kr või selle täisarv kordne. Lihtaktsiate toime AS-s Paigutatud Ühe aktsia Hääli Ühe Aktsiate aktsiakapitali Lihtaktsia hääle Hind, Hääli arv Kokku % hind, kr Kokku % kr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 A 10 1 40000 40000 66,67 10 400000 31 B 30 1 13000 13000 21,67 30 390000 30,2
Selleks et oma väärtust tõsta peab firma tõstma oma kasumi taset, mida ta teenib oma varadelt, teenima rohkem investeeritud kapitalilt, ning tõstma uuesti investeeritud kapitali tulumäära ja vähendama oma kapitali kaalutud keskmist hinda. 6. Dividendide taseme ja aktsiate tulususe analüüs Dividendide suhtarve ja aktsiate tulususe vastu tunnevad huvi esmajoones aktsionärid ja neid kordajaid kasutatakse investeerimisotsuste tegemisel ja pikaajalisel planeerimisel. Lihtaktsia omanikku huvitab kõige enam see, et kui heaks ta võib oma raha paigutamist lugeda. Firma lihtaktsia väärtuse kasv sõltub paljudest teguritest, näiteks ROE väärtusest ja reinvesteeritud summade suurusest. Dividendide suhtarvud on järgmised. Tulu aktsia kohta ehk EPS = ( puhaskasum - eelisaktsiate dividendid ) / lihtaktsiate arv Antud kordaja näitab kasumit ühe lihtaktsia kohta aruandlusperioodil. Lihtaktsiate keskmine
o Kui finantsaruandluse alusel leitud suhtarvud näitavad, et ettevõte on riskantsem kui turu keskmine ja oodatav tulu on madalam, siis see kajastub ka aktsia madalamas turuhinnas o Hind-tulu suhtarv = aktsia turuhind / aktsiakasum o Mida kõrgem see suhtarv on, seda väiksem on ettevõtte risk ja paremad ettevõtte arenguväljavaated. o Hinna ja raamatupidamisväärtuse suhtarv = aktsia turuhind / lihtaktsia bilansiline väärtus o Aktsia raamatupidamisväärtuseks on lihtaktsia bilansiline väärtus o Lihtaktsia bilansiline väärtus = lihtaktsionäride omakapital / lihtaktsiate arv o Mida kõrgem on ettevõte kogukapitali puhasrentaablus, seda kõrgem on ka lihtaktsia turuhinna ja raamatupidamis- väärtuse suhe ning investorid hindavad selle ettevõtte aktsiaid kõrgelt. 24. Raha ajaväärtus, intressid; üksiksumma ja annuiteet; tulevane ja
ühingu nimele pangaarve, kuhu tasutakse oma rahalised sissemaksed. Aktsiaselts · Aktsiad · Minimaalne aktsiakapitalinõue on 25 000 (400 000 kr) · Aktsia väikseim nimiväärtus on 1 EUR. Aktsia väljalaskehind ei tohi olla väiksem selle väärtusest. · Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel (lihtaktsia). · Aktsiad on nimelised. Aktsiad peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Aktsiaseltsi asutamisel tuleb äriregistri pidajale esitatavale avaldusele lisada Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatis aktsiate registreerimise kohta. · Aktsiaselts võib välja lasta hääleõiguseta aktsiaid, mis annavad eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel (eelisaktsia). Aktsiaselts · Juhtimine
maksimaalselt kokkulepitud protsendi ulatuses. Näide: Firmal on pikaajaline laen intressimääraga 10% Tagasimakse tähtaeg 5 aastat. Samal ajal pakutakse firmale 6%-st muutuva intressi määraga laenu. Tingimusel, et aastane max tõus on 1,5%. Mida rakendatakse iga aasta lõpus. Konventeeritavate väärtpaberite käibele laskmise ehk emiteerimise otsus. Konventeeritav väärtpaber on võlakiri, mille saab reeglina vahetada lihtaktsia vastu. Aktsia hind, mille juures võlakirja saab vahetada põhineb konventeerimis suhtel, mis on suhtarv mis iseloomustab kui palju aktsiaid saab iga võlakirja eest. Kui 1000 eurose võlakirja konverteerimise suhe on näiteks 10, siis kui aktsia väärtus on 100 eurot, saab selle vahetada 10 aktsia vastu. Konventeeritavus ei tähenda seda, et aktsiat ja võlakirja saab tähtaja saabumisel koheselt vahetada. Seda saab teha alles siis, kui aktsia turuhind võrdsustub
o Kui finantsaruandluse alusel leitud suhtarvud näitavad, et ettevõte on riskantsem kui turu keskmine ja oodatav tulu on madalam, siis see kajastub ka aktsia madalamas turuhinnas o Hind-tulu suhtarv = aktsia turuhind / aktsiakasum o Mida kõrgem see suhtarv on, seda väiksem on ettevõtte risk ja paremad ettevõtte arenguväljavaated. o Hinna ja raamatupidamisväärtuse suhtarv = aktsia turuhind / lihtaktsia bilansiline väärtus o Aktsia raamatupidamisväärtuseks on lihtaktsia bilansiline väärtus o Lihtaktsia bilansiline väärtus = lihtaktsionäride omakapital / lihtaktsiate arv o Mida kõrgem on ettevõte kogukapitali puhasrentaablus, seda kõrgem on ka lihtaktsia turuhinna ja raamatupidamis- väärtuse suhe ning investorid hindavad selle ettevõtte aktsiaid kõrgelt. 34. Raha ajaväärtus, intressid; üksiksumma ja annuiteet; tulevane ja praegune väärtus
annaabi.ee 
