ettevõtte konservatiivset rahanduspoliitikast. Kui ettevõtet finantseeritakse ainult omakapitaliga, siis investeeringute puhasrentaablus on võrdne omakapitali rentaablusega. Ettevõtte rahandus 10 RP089 5 rühm dividendide SUHTARVUD: kõige enam pakuvad nad huvi ettevõtte omanikele ja potentsiaalsetele investoritele. 1. TULU ÜHE LIHTAKTSIA KOHTA (T1LAK) näitab kasumit ühe lihtaktsia kohta aruandeperioodil. Lihtaktsia (Common stock) on väärtpaber/aktsia, mille omamine defineerib aktsionäri osaluse ettevõttes; see on tavaline hääleõigusega aktsia. Aktsionär saab tulu aktsiahinna tõusust ja ettevõtte poolt makstavatest dividendidest. Et lihtaktsiaid on oluliselt rohkem puhaskasum eelisaktsiate dividendide summa .
Väärtpaberiturgude teke. Tekkisid tänu kaubavahetusele, kus ühtede ülejääk ja vajadus teiste järele tingis vahetuse tekke. Väärtpaberiturgude ülesanne Viia kokku säästjad ja laenajad. Kes on emitent ja investor Emitent-väärtpaberite väljaandja (ettevõtted, omavalitsused, riik). Investor- väärtpaberite omandaja (ettevõtted, üksikisik) . Lihtaktsia ja eelisaktsia võrdlus Lihtaktsia: omanikul on hääleõigus, saab dividende, suurus ei ole kindlaks määratud. Pankroti korral saab raha tagasi viimases jrk. Eelisaktsia: Hääleõigus puudub, dividendid kindlad. Vähem, kallimad. Pankroti korral raha tagasi eelisjrk. Mis on dividend ja millest see sõltub? Dividende makstakse ettevõtte aktsionäridele, sõltub ettevõtte kasumist. Võlakirjad on leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule. Tagatisega võlakiri: hüpoteegid, obligatsioonid. Tagatis...
(riigiet.0,16; eraet.0,29) Aktsiate väärtusnäitajad puhaskasum - eelisdividendid 1. Aktsiatulu (EPS) = ---------------------------------------------------------- käibes olevate lihtaktsiate keskmine arv Lihtaktsia turuhind hind 2. Hind – tulu suhtarv = ------------------------------------- = ------------------------- aktsiatulu EPS lihtaktsionäride omakapital 3. Lihtaktsia bilansiline = ------------------------------------------
Hüpoteek pikaajaline kapitali osa. Dividendid maksed aktsionäridele kindlustamatta võlakiri. Obligatsioon kinnisvaraga kindlustatud võlakiri. ettevõtte kasumist. Fondibörs kaubeldakse pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud Omakapital omanikele kuuluv kapital, väärtpaberitega, turg. Esmaturg uued aktsiad. võlakiri. Hüpoteek pikaajaline Järelturg varasemad aksiad. Lihtaktsia muutuv osaluse suurus. Aktsia väärtpaber, aktsionärile divident, omanikul õigus häälele ja osalusele ASi kinnisvaraga kindlustatud võlakiri. kuuluva kapitali osa. Dividendid maksed juhtimisel. Eelisaktsia omanikul eelis dividendide Omakapital omanikele kuuluv kapital, aktsionäridele ettevõtte kasumist. Fondibörs saamisel
Milleks on vaja aktsiat ning mis eristab lihtaktsiat eelisaktsiast? Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku (aktsionäri) õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Lihtaktsia on omandiõigust väljendav väärtpaber ehk siis lihtaktsia omanikud on ettevõtte tõelised omanikud Lihtaktsial puudub lõpptähtaeg, s.t. nende kestusel ei ole muid piire kui ettevõtte tegutsemise tähtaeg. Seega kui ettevõte läheb pankrotti, siis lihtaktsia kehtivusaeg lõpeb. Ka eelisaktsial puudub kindel lõpptähtaeg. Lihtaktsia omanikul on õigus Click to edit Master text styles dividendile, s.t. osale kasumist, Second level mis läheb jagamisele aktsionäride Third level vahel. Sealjuures ei ole olemas Fourth level
6. finantsaruannete avastuse ja olulise info avalikustamisega kaasneb sageli infoleke ja ärisaladuste paljastumine. 7. Keeruline juhtimissüsteem, millega kaasneb paindlikkuse teata kadumine juhtimises ja tegevuses (eriti suuremates aktsiaseltsides). 8. kuna töötajad ei ole omanikud )aktsionärid), on nad vähe motiveeritud. 5 1.1 Lihtaktsia Aktsiad kuuluvad väärtpaberite hulka, mis on Eestis kohustuslikus korras registreeritud väärtpaberite keskregistris. Nimetatud ettevõtete aktsiaraamatuid peab register. Samuti kuuluvad väärtpaberite hulka võlakirjad kui ka erinevad derivatiivid ehk tuletisväärtpaberid. Tabelis number 1 on võlakirjade ja aktsiate erinevused. Tabel 1 Aktsiate ja võlakirjade võrdlus. (1 lk 396)
Väärtpaber Allar Org 10.klass Väärtpaber Väärtpaber on dokument, mis tõestab, et väärtpaberi omanik on osanik mingis ettevõttes või andnud kellelegi laenu. Väärtpaberite liigid · omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad · võlakohustust tõendavad väärtpaberid e. võlakirjad · ostu ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. optsioonid omandiõigust tõendavad väärtpaberid e. aktsiad Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osaleda ettevõtte varast ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks. Aktsiatüübid Lihtaktsia Eelisaktsia Teise järgu aktsia Aktsiavaru Valitsuse aktsia ettevõttes Aktsiaderivaadid Lihtaktsia Lihtaktsiad on kõige tavalisemad aktsiad. Lihtaktsial on tavaliselt hääletamisõigus firma otsuste üle, kuid tavaliselt natukene erinev eelisaktsia hääletamisõigusest Eelisaktsia Eelisaktsiatel on tavaliselt suuremad...
) Näitaja madal tase võib viidata firma konservatiivsele rahapoliitikale, mis tähendab seda, et juhtkond ei tee uuenduslikke ja riskantseid otsuseid ning seetõttu ei anna omakapital maksimaalset tulu. Omakapitali rentaablus = puhaskasum / omakapital Dividendide suhtarvud - antud suhtarvud pakuvad huvi investoritele, nii neile, kes on investeerinud, kui ka potentsiaalsetele, kes turgudel kauplevad 1. Tulu ühe lihtaktsia kohta - mis kajastab kasumit ühe lihtaktsia kohta aruande perioodil Tulu ühe lihtaktsia kohta = (puhaskasum - eelisaktsiad) /lihtaktsiate keskmine arv Oluline see, et keskmine on kaalutud keskmine ja kaaluks on aeg, kui kaua aktsiad on olnud aktsionäride omandis 2. Hinna ja tulu kordaja - mis näitab aktsiate turuhinna ja turu suhet Hinna ja tulu kordaja = aktsia turu hind/puhas kasum ühe aktsia kohta Näitaja kõrge väärtus võib kajastada ettevõtte eeldatavat laienemist või positiivset
1. Aktsionäride puhastulu kasv on 1. pikaajaline eesmärk 2. lühiajaline eesmärk 3. ettevõtte rahanduse strateegiline plaan 4. taktikaline eesmärk vaid aruandeperioodiks 5. alati seotud ettevõtte positiivse majandustulemusega 2. Lihtaktsia omanikul on õigus 1. osaleda ülskoosolekul ja hääletada 2. osa võtta a/s-i juhatuse koosolekutest omal soovil 3. saada osa aruande perioodi kasumist 4. saada dividende sõltumata ettevõtte majandustulemustest 5. hääletada vaid siis, kui 2 järjestikusel majandusaastal ei suudeta maksta dividende 3. Ettevõtte finantsvaradeks on 1. rahalised vahendid 2. finantsnõuded 3. teiste ettevõtete võlakirjad 4. oma aktsiad 5. immateriaalne vara 4
maksejõuetuks. Ettevõtte jaoks on see väljendumas kõrgemas intressikulus, investori jaoks aga suuremas võimalikus tootluses. Kommertsvõlakirjade puhul on üheks oluliseks omaduseks kindlasti likviidsus ehk kaubeldavus.[3] Järgmine väärtpaberite grupp on aktsiad. Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust mingile osale ettevõtte varast ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks. Aktsiate erinevad liigid on lihtaktsia ja eelisaktsia. Lihtaktsia on omandiõigust väljendav väärtpaber. Lihtaktsia omanikud on ettevõtte tõelised omanikud. Lihtaktsial puudub lõpptähtaeg, see lõppeb siis kui ettevõte läheb pankrotti või ettevõte lõpetab tegevuse. Lihtaktsia omanikul on õigus dividendile, kusjuures dividendi suurusel ei ole piire, kui ettevõttel läheb edukalt on ka dividendid suured, kui läheb kehvemini on ka dividendid kehvemad
juhatus. Juhatuse liikmed valivad enda hulgast juhatuse esimehe.... wtf vaadata eelmine. Kasumi jaotamine määratakse häälte arvust tulenevalt. Lahkumisel müüb osanik oma osa ära. Ostu eelisõigus on teistel osanikel. Ühingu varaline seis sealjuures ei muutu. HÄÄLED TULENEVAD AKTSIATEST suurim sisuline erinevus. Ühingu likvideerimisest järele jäänud vara jaotatakse osanike vahel proportsionaalselt panuse suurusele. Erinevad aktsialiigid on: lihtaktsia, eelisaktsia, esitajaaktsia. Lihtaktsia - Äriplaan. Toodangu/teenuse seisund. Eelisaktsia, vastutuse liigid (täis, osaline, solidaarne skeem), usaldusühing
väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest. Lihtsustatult võib öelda, et investeerida saab ainult nii palju kui säästetakse. Seega, mida rohkem inimesed raha koguvad ja seda pangas hoiavad, seda rohkem on võimalik ühiskonnas teha investeeringuid ja seda kiiremini areneb kogu majandus. Investeerida võib nii erinevatesse finantsinstrumentidesse kui ka muusse varasse - näiteks kinnisvarasse, ettevõtte arendusse, lapse haridusse jne. 11. Eelisaktsia ja lihtaktsia erinevus Eelisaktsia (inglise keeles preferred stock) on aktsionäride koosolekul hääleõiguseta või piiratud hääleõigusega aktsia. Eelisaktsia omanik ei saa ettevõtte juhtimises osaleda, kuid see- eest annavad eelisaktsiad eesõiguse võrreldes lihtaktsiate omanikuga dividendide jaotamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Tavaliselt on eelisaktsiatele määratud fikseeritud dividendimäär, näiteks 100 eurot aastas.
Reaalne intressimäär on inflatsiooniga kohandatud (nominaalne) intressimäär. 12. Lühiajalised võlakirjad on tähtajaga kuni pool aastat (6 kuud). Lühiajalised võlakirjad on tähtajaga kuni 1 aasta. 13. Väärtpaberiteks peetakse veksleid, tšekke ja muid maksevahendeid. Väärtpaberiteks väärtpaberituru seaduse tähenduses ei peeta veksleid, tšekke ja muid maksevahendeid, välja arvatud rahaturuinstrumendina käsitatavat krediidiasutuse garanteeritud vekslit. 14. Lihtaktsia on omandiõigust tõendav hübriidväärtpaber, mis omab nii võlakirja kui eelisaktsia mõningaid tunnuseid. Lihtaktsia on hääle- ja omandiõigust tõendav väärtpaber. Või: Eelisaktsia on omandiõigust tõendav hübriidväärtpaber, mis omab nii võlakirja kui lihtaktsia mõningaid tunnuseid. 15. Käskveksel - käskväärtpaber, millega veksli väljaandja kohustub tingimusteta ise maksma vekslisumma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule vekslis
investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond, pank, mõni riik või keskpank. 2. VÄÄRTPABERID Väärtpaber on dokument, mis demonstreerib omandiõigust või õigust omandada. Ajalooliselt on need dokumendid olnud paberkujul ja sealt ka väljend väärtpaber. Kaasajal on need dokumendid digitaalsel kujul. Tuntuimad väärtpaberite liigid on järgnevad: · aktsia, ehk mõtteline osa äriühingust, jaguneb omakorda järgnevalt: Lihtaktsia Eelisaktsia · võlakiri, vahetusvõlakiri või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus · investeerimisfondi osak · tuletisväärtpaber (derivative) nagu näiteks optsioonid, futuurid , forward lepingud jne 3. AKTSIAD Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks.
OÜ minimaalne väärtus on 100 krooni. Aktsiaseltsis võib kasutada kahte liiki aktsiaid: lihtaktsiad ja eelisaktsiad (kuni 1/3 kogu aktsiakapitalist). Lihtaktsia annab omanikule õiguse hääletada üldkoosolekul, seega võtab ta osa juhtimisest. Lihtaktsionäril on õigus dividendile kui majandusaasta lõppeb puhaskasumiga. Lihtaktsionäride nõuded ettevõtte likvideerimisel või pankroti korral rahuldatakse viimases järjekorras peale eelisaktsionäride nõudeid ja seetõttu on lihtaktsia kõige riskantsem väärtpaber. Aktsiaselts ei ole kohustatud neid kunagi tagasi ostma. 31.01.2013 Eelisaktsionäril puudub hääleõigus. Samas annab õiguse saada dividende sõltumata majandusaasta tulemusest. Nimelised aktsiad ja esitaja aktsiad. Nimelisel on peale vormistatud omaniku nimi, tehinguid saab teha vaid omanik. Aktsiaid võib splittida, vähendatakse nimiväärtust, kuid aktsiakapital sellega ei vähene.
OÜ minimaalne väärtus on 100 krooni. Aktsiaseltsis võib kasutada kahte liiki aktsiaid: lihtaktsiad ja eelisaktsiad (kuni 1/3 kogu aktsiakapitalist). Lihtaktsia annab omaikule õiguse hääletada üldkoosolekul, seega võtab ta osa juhtimisest. Lihtaktsionäril on õigus dividendile kui majandusaasta lõpeb puhaskasumiga. Lihtaktsionäride nõuded ettevõtte likvideerimisel või pankroti korral rahuldatakse viimases järjekorras peale eelisaktsionäride nõudeid ja seetõttu on lihtaktsia kõige riskantsem väärtpaber. Aktsiaselts ei ole kohustatud neid kunagi tagasi ostma. Eelisaktsia ei anna hääleõigust. Samas annab õiguse saada dividende sõltumata majandusaasta tulemusest. Nimelised aktsiad ja esitaja aktsiad. Aktsiaid võib splittida, vähendatakse nimiväärtust, kuid aktsiakapital sellega ei vähene. Kui aktsia on viimasel ajal palju tõusnud, siis võib see muutuda ebaatraktiivseks investori jaoks. 1 Ettevõte ja finantsturg
laenuandjate makseperiood Earnings intressikasum Cumulative preference shares Earnings per share intressikasum aktsia kogunenud aktsiaeelistus kohta Current assets finantseerimisomand Economic Order Quantity (EOQ) ökonoomiline kvantiteedi käsk Current cost accounting (CCA) jooksev kuluaruanne Equity lihtaktsia Current liabilities lühiajalised võlad Exceptional items erandlikud kaubakoodid Current ratio jooksev koefitsient Expense kulu, väljaminek Cutoff kärpima Exposure draft ekspositsiooni visand Extraordinary items erakorralised D kaubakoodid
Samuti võib see iseloomustada ettevõtte riski taset, sest suurt osa finantseeritakse võõrkapitali arvelt. Kohustuste arvelt finantseerimine võib tõsta rentaabluse taset ning seega võimaluse tulevius maksta aktsionäridele dividende. f. Dividendide suhtarvud neid kaksutatakse peamiselt investeerimisotsuste tegemisel ja pikaajalisel planeerimisel. i. Tulu ühe lihtaktsi kohta mis kajastab kasumit ühe lihtaktsia kohta aruande perioodil. Võimaldab hinnata ettevõtte tegevust üldiselt. Tulu ühe lihtaktsia kohta= (puhaskasum- eelisaktsionäride dividendid)/ lihtaktsiate keskmine arv. Lihtaktsiate keskmine on kaalutud keskmine kus kaaluna võetakse arvesse see kui kaua aktsiad on olnud aktsionäride käes. ii. Hinna ja tulu kordaja iseloomustab aktsiate turuhinna ja tulusuhet. Hinna ja tulu kordaja= aktsia turuhind/ puhaskasum ühe aktsia kohta. Antud kodaja
C+ (3.12) YTM n , (V B + M ) 2 kus YTM ligilähedane tulu tähtajani, C aastane kupongiintress (mitte intressimäär). 4. AKTSIAD 4.1. Eelisaktsiad Eelisaktsia (preferred stock või preference stock) on omandit tõendav hübriidväärtpaber (võlakiri + lihtaktsia). Kui võlakirjad teatud ajal aeguvad, siis eelisaktsial tähtaeg sarnaselt lihtaktsiaga puudub. Võlakirja omanik on kreeditor, aga nii lihtaktsia kui ka eelisaktsia omaja on ettevõtte omanik. Erinevalt lihtaktsionärist ei saa eelisaktsionär ettevõtte juhtimisse sekkuda ja tal ei ole hääleõigust. Samas peab eelisaktsionäridele maksma fikseeritud dividende. See aspekt teeb eelisaktsia lihtaktsiast vähem riskantseks instrumendiks. Eelisaktsiate tulumäär jääb lähtuvalt riskantsusest võlakirjade ja lihtaktsiate vahepeale. Eelisaktsiate puhul on üheks aktuaalsemaks küsimuseks dividendid ja nende maksustamine. Näiteks
omakapitali rentaablus. Müügikäibe üldine rentaablus = brutokasum/ müügi netokäive Müügikäibe ärirentaablus = ärikasum/ müügi netokäive Investeeringute puhasrentaablus e varade rentaablus (ROA) = puhaskasum/ varad Omakapitali rentaablus (ROE) = puhaskasum/ omakapital 5. Dividendide suhtarve kasutatakse peamiselt investeerimisotsuste tegemisel ja pikaajalisel planeerimisel Indikaatorid: tulu ühe aktsia kohta; hinna ja tule suhe; lihtaktsia nominaalhind; dividendid ühe aktsia kohta; dividendide väljamaksu kordaja; aktsiate dividendimäär. Tulu 1 lihtaktsia kohta (EPS) = (puhaskasum eelisaktsiate dividendid)/ lihtaktsiate keskm arv Hinna ja tulu suhe (P/E) = aktsia turuhind/ puhaskasum ühe aktsia kohta Lihtaktsia nominaalhind = (omakapital eelisaktsiate maksumus)/ lihtaktsiate arv Dividendid 1 aktsia kohta = lihtaktsiate dividendide summa/ lihtaktsiate arv
Ettevõtte finantseerimine VIII peatükk Ettevõtte kapitaliallikad - sisefinantsid kasum ja amortisatsioon - võõrkapital krediidituru fondid, väärtpaberid ja lühiajalised laenud Investeerimine Investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara soetamine. Eelkõige on tegemist raha pikemajalise ja sihipärase paigutamisega, et saada majanduslikku tulu. Finantsturg Finantsturg on koht, kus säästjad kauplevad laenajate ja kõigi teistega, kes on valmis neile raha kasutamise eest maksma, koht, kus raha liigub säästjatelt nendeni, kellele seda momendil ei jätku. Võlakiri Võlakir...
hääletamisõiguse. _G__ 3. Uute aktsiate C. Pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud turg võlakiri. _I__ 4. Kommertskrediit D. Maksed, mida tehakse aktsionäridele aktsiaseltsi tuludest. __H_ 5. Jaotamata E. Võtab kokku firma varad ja kohustused. kasum __A_ 6. Aktsiabörs F. Suunavad säästud ettevõtlusinvesteeringutesse. _B__ 7. Lihtaktsia G. Esmaturg, kus firmad müüvad raha saamiseks aktsiaid. _D__ 8. Dividendid H. Aktsiaseltsi kasumi jääk pärast maksude ja dividendide maksmist. _C__ 9. Obligatsioon I. Tarnija lubab firmal maksta tarnete eest hiljem. __E_ 10. Bilanss J. On lisa firma kapitalile. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. __b_ 1
20%. Kasum (earnings) - Ettevõte puhastulu perioodi jooksul Kasum aktsia kohta (EPS) - Kasum jagatud aktsiate arvuga. Konverteerimisefekt ehk osaluse vähenemine (dilution) - Nn. lahjenemisefekt, mis tekib, kui olemasolevate aktsionäride osalus ettevõttes väheneb, kuna näiteks konverteeritavad võlakirjad (convertible bond) konverteeritakse uuteks aktsiateks või warrantid ehk aktsiaoptsioonid lähevad käiku. Kvaliteetaktsia (Blue Chip) - Avaliku ettevõtte lihtaktsia, mille väärtus on üle aja stabiilselt suurenenud ning mis on kergelt kaubeldav (likviidne) reeglina mõnel suurel rahvusvahelisel börsil. Näiteks General Electric (GE), Exxon Mobil (XOM), Coca-Cola (KO). Üldjuhul loetakse selliseid aktsiad väiksema riskiga aktsiateks. Väljend Blue-Chip pärineb kasiinost, kus kõige suurema väärtusega zhetoonid olid tavaliselt sinist värvi. Lihtaktsia raamatupidamishind (Book value) = (omakapital - eelisaktsiad)/lihtaktsiate arv. Kui
Raamatupidamisbilanss Bilanss kajastab kindla hetke seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakaitali. Bilanss näitab: · Millisesse varasse on ettevõte raha paigutanud? · Kust see raha on tulnud? Bilansi põhivalem: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL ehk AKTIVA = PASSIVA Aktiva Käibevara hulka kuuluvad rahalised vahendid, aga ka muud vahendid, mis muudetakse ettevõtte normaalse tegevuse käigus rahaks ühe aasta jooksul Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul ja mille maksumus ületab raamatupidamise sise-eeskirjas seatud piiri Passiva · Omakapital ja kohustused · Lühiajalised kohustused on sellised kohustused, mille tähtaeg on väiksem kui aasta · Pikaajalised kohustused on tavaliselt pikaajalised laenud (tähtaeg kaugemal kui üks aasta) · Omakapitali võib jagada seotud omakapitaliks ja vabaks omakapitaliks, mille moodustavad varasemate perioodide ja ...
Võimaluse jaoks: a) Portfelli standarthälve, kui roo 1,2 =+0,1 ja roo 1,2= -0,4 b) Mis juhtub antud portfelli riskiga, kui kahe aktsia tasuvuse korrelatsiooni kordaja muutub negatiivsest positiivseks? 7. Harjutuse 5 andmetel kavatsete te investeerida 10 000 krooni firmade A ja B aktsiatesse (vastavalt 60% JA 40 %). Firmade A ja B aktsiate beetad on vastavalt 1,6 ja 0,8. Arvutage uue portfelli beeta. 8. Oletame, et firma lihtaktsia beeta on 1,2. Riskivaba kasuminorm on 7% ja eeldatav turu kasuminorm on 12%. a) Kasutades finantsvarade hindamise mudelit arvutage antud aktsia eeldatav kasuminorm b) Kui suur on tururiski preemia? 9. Võtame aluseks harjutuse 8 andmed. Täiendavalt on teada, et riskivaba kasuminorm 7% sisaldab inflatsiooni preemiat 4%. Kui investeerijad eeldavad inflatsiooni 6 %, kuidas mõjutab see lihtaktsia eeldatavat kasuminormi? 10
nominaalväärtus mingit tähtsust ei oma, küll aga raamatupidamis- ja turuväärtus. Eraisiku seisukohat on dividenditulu enamikes riikides maksustatavad,kuid Eestis kehtiva tulumaksuseaduse järgi maksuvaba. Küll aga maksustatakse tulumaksuga ettevõtet, kes dividendid välja maksab. Lihtaktsia väärtuse arvutamise valemeid on üldiselt kolme tüüpi: 1) dividendid ei kasva; 2) dividendikasv on konstantne; 3) dividendikasv on muutuv. Dividendikasvu pole: antud juhul on lihtaktsia sarnane eelisaktsiale, sest lihtaktsia kannab iga aasta kindlat dividendi. Kapitalistruktuuri teooriad ja finantsvõimendus (MM I ja II teoreem). Kapitalistruktuuri käsitlevatest teooriatest võib nimetada järgmisi: Miller-Modigliani (MM) teoreemid I & II (1958, 1961) Staatiline kompromissteooria (static tradeoff theory) ehk optimaalse kapitalistruktuuri teooria Vabade rahavoogude teooria (free cash flow theory)
küljest on see suhteliselt piiratud võimalus, sest kapitali hulk sõltub eelneval perioodil teenitud kasumist. Varade müük on võimalus leida ettevõttesiseselt kapitali, kuid seda tuleb käsitleda siiski äärmusliku variandina. Seda ei saa soovitada alustavatele ettevõtetele, vaid siiski juba tegutsevatele ettevõtetele, kellel on aastatega tekkinud üleliigseid põhivarasid (masinad, seadmed jne) või finantsvarasid (börsiaktsiad, võlakirjad jne). 21.väärtpaberid, võlakiri,eelis ja lihtaktsia: Võlakiri on väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi laenu kasutamise eest. Kupongvõlakirja omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul. Diskontovõlakirjalt saab võlausaldaja tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. Lihtaktsia on väärtpaber, mis annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride koosolekul, s.t. võimaluse võtta osa ettevõtte juhtimisest
On vara väärtuse ja kohustuste vahe C 4. D. Maksed, mida tehakse aktsionäridele Kommertskrediit aktsiaseltsi tuludest H 5. Jaotamata E. Võtab kokku firma varad ja kohustused. kasum F. Kindla tagasimakse tähtaja ja hinnaga F 6. Võõrkapital laenuandjate vara ettevõttes. G. Annab pangale õiguse koguda laekumisi B 7. Lihtaktsia ettevõttele veel tasumata arvetest. H. Aktsiaseltsi kasumi jääk pärast maksude ja D 8. Dividendid dividendide maksmist. I. Tarnija lubab firmal maksta tarnete eest J 9. Omakapital hiljem. J. Kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku E 10. Bilanss põhivara soetamine.
SÄÄSTUD JA INVESTEERIMINE Winston Churchill: “Säästmine on väga tore asi. Eriti siis, kui seda on teie eest teinud vanemad.” Säästud – on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks. Investeerimine – rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest. Mida arvestada säästude paigutamisel? 1.Ohutus. 2.Tulusus. Säästa, et teenida. Hoiuselt ja võlakirjalt saab intressi. Aktsiatelt võib saada dividende või teenida hinna tõusult. 3.Likviidsus. Vara raha vastu vahetamise kiirus ja odavus. Mida kergem, seda suurem likviidsus. Vaja mõelda endale eesmärk! NB! Mida suurem ohutus, seda väiksem tulusus. Tahad rohkem teenida, pead rohkem riskima. Reaalinvesteering – investeering reaalvarasse, näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse. Finantsinvesteering – investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse. Investeerimi...
kasumist. 70 Varade müük on võimalus leida ettevõttesiseselt kapitali, kuid seda tuleb käsitleda siiski äärmusliku variandina. Seda ei saa soovitada alustavatele ettevõtetele, vaid siiski juba tegutsevatele ettevõtetele, kellel on aastatega tekkinud üleliigseid põhivarasid (masinad, seadmed) või finantsvarasid (börsiaktsiad, võlakirjad) 21. Väärtpaberid, võlakiri, eelis- ja lihtaktsia 71 Võlakiri väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud ajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi laenu kasutamise eest. 72 Lihtaktsia väärtpaber, mis annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride koosolekul, st võimaluse võtta osa ettevõtte juhtimisest. 73 Eelisaktsia väärtpaber, mis garanteerib omanikule dividendid sõltumata ettevõtte tegevustulemustest. 22. Laenumortisatsioonigraafiku koostamine
EKSAM 2017 Mille poolest erineb kapitaliturg rahaturust? (4) 1. Rahaturul kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega alla 1 aasta 2. Kapitaliturul kaubeldakse pikaajaliste finantsinstrumentidega üle 1 aasta 3. Rahaturu põhifuntsioon on likviidsuse reguleerimine 4. Rahaturu alla käib pankadevaheline turg, lühiaj. Väärtpaberiturg, valuutaturg, Kapitalituru alla käib aktsiaturg, laenukapitali turg, tuletisinstrumentide turg Väärtpaberibörsi põhifuntsioonid? (5) 1. Noteerib avalikult väärtpaberid 2. Garanteerib sõlmitud tehingute täitmist 3. Ühendab väärtpaberivahendajaid 4. Teostab järelevalvet väärtpaberituru osaliste tegevuse üle börsil ning börsi vahendusel tehtud väärtpaberitehingute üle 5. Loob väärtpaberitehingute tegemiseks õiguslikud, tehnilised ja organisatoorsed tingimused Võrreldes asktsiaseltsina asutatud investeerimisfondiga on lepingulise investeerimisfondi eripära...
teenimise võimaluse. Akltsiaid on erinevaid ja neid liigitatakse. Liigitatakse vastavalt nende vormile ehk formaalsetele tingimustele ja niimoodi võime aktsiad liigitada nimelised ja esitaja aktsiad. Ühel nimi peale kirjutatud ja teisel puudub. Nimelise aktsia omaniku nimi kantakse aktsiaraamatusse ja seal tuleb teha muutusi kui vajadus, sellega on aktsiate tehingud tuvastatavad. Aktsia omaniku õigused selle alusel jaotatakse aktsiad lihtaksiateks ja eelisaktsiateks. Lihtaktsia on riskantsem.Lihtaksionäride nõuded realiseeritakse viimases järjekorras peale eelisaktsionäride ja ka nõuete rahuldamist. Kõige pealt rahuldatakse kreeditoride, siis eelisaksionäride ja siis lihtaksionäride nõuded. Lihtaktsia annab omanikule hääleõiguse, mida ta saab kasutada aksionäride üldkoosolekul otsuste vastuvõtmisel, st siit kaudu ta osalebki juhtimisel. Lihtaktsia annab õiguse teenida dividendi, tingimusel et majandusaasta on lõppenud puhaskasumga.
78. Järsk langus - A collapse - a dramatic reduction 79. Point out - indicate someone in some way 80. Think over - consider carefully 81. Call on - to all someone when you pay them a short visit 82. Go about - when you deal with s.th. or handle it in a particular way 83. Look after - take care of s.b. or be responsible for s.b. 84. Let down - disappoint 85. Call off - cancel an event 86. Buy up - buy large quantities or all that is available 87. Lihtaktsia - Common shares or ordinary shares US common stocks 88. Aktsiate emission - Issue shares or stocks 89. Millegi võrra by 90. Millegist milleni from - to
1.Kui palju raha on vaja ettevõtte alustamiseks Eestis 1000-20 000 kr, sõltuvalt ettevõtte tüübist 2.Mis on investeeringu ja finantsinvesteeringu erinevus? Investeerimine- tootmiseks vajaliku põhivara ( masinad, seadmed, hooned, ...) ostmine Finantsinvesteering- väärtpaberite ostmine 3. Kus saada raha ettevõtte asutamiseks? · Isiklikud säästud-tekivad siis kui kulutad vähem, kui teenid · Äripartneri säästud-kas laenata raha või pakkuda osalust ettevõttes · Pangalaen-tavaliselt peab alustav ettevõte oma rahaga katma 30-40% äriprojekti maksumusest · Toetus mõnest riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist: Ettevõtluse arendamise instituut, tööhõiveamet 4. Miks ettevõttes võib tekkida ajutine rahapuudus? (5p) 1) ostja viivitab tasumisega 2) ostja pankrott; 3) toormaterjali hind tõuseb; 4) valmistoodangu hind langeb; 5) kaupa ei ...
Omakapitali arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Omakapitali arvestuse korraldus 3 Dividendide arvestus 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead omakapitali struktuuri; ·tead Äriseadustikust tulenevaid nõudeid omakapitalile; ·oskad koostada omakapitali arvestamisega seotud lausendeid; ·tead dividendide arvestamise aluseid. 2 Omakapitali arvestuse korraldus Omakapital koosneb ettevõtte omanike poolt ettevõtte käsutusse antud vahenditest ning ettevõtte poolt tegevustulemusena loodud kapitalist. Omakapitali nimetus bilansis sõltub ettevõtluse vormist (täis-, usaldus-, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu) Bilansis esineb omakapital järgmistel kirjetel: ·aktsiakapital või osakapital - emiteeritud aktsia- või osakapitali nimiväärtus; ·registreerimata aktsia- või osakapital - bilansipäevaks emiteeritud ja registreerimiseks esitatud, kuid äriregistris veel registreerimata aktsiad või osad...
1. Riigi kui omaniku ettevõte 2. KOVi kui omaniku (munitsipaal) ettevõte 3. Ühistu 4. Täisühing 5. Usaldusühind 6. Osaühing 7. Aktsiaselts 8. Aktsiad 9. FIE 10. Talud Omandisituatsioon: Riiklik omand: Omandisituatsiooni muutumine: 1 tulp: 2. tulp: Riiklike omandisuhete reformimine (25-30%) Lahtiriigistamine (70-75%) (75-90%) Riikliku ettevõtte iseseisvuse otsene Ettevõtte omandivormi muutmine suurendamine (peamiselt) Riiklike alluvussuhete tugevdamine (vähemas osas) Lahtiriigistamise Individuaal- ja kollektriivomand Üldrahvalik e rahva ühisomand 1. Üksikisiku omand 1. Riiklik omand 1.1 Individuaaltöötaja omand 2. Munitsipaalomand 1.2 Eraomand 3. Rahvaettevõtte omand 2. Talupereomand 3. Kollektiivi e ühistu omand 4. Töökollek...
Intress 5.5% Võlakordaja (D/A) 60% Koguvara 300,000 Ettevõtte püsikulud 80,000 FC Tulumaksumäär 20% Muutuvkulud moodustavad 62.50% VC Earnings EPS-iks 0.4 eurosenti per share Lihtaktsia tulu (Earnings per Share) EPS iselt 5,5% intressimäära alusel, võlakordajaks (D/A) on 60% ning koguvara suuruseks on 300 000 määraks 20% (tegemist ei ole Eesti ettevõttega). Muutuvkulud moodustavad 62,50% laekumist. järgmise aasta EPS-iks 40 eurosenti müügimaht selle tagab? Koguvara 300,000 Kohustused 180,000 omakapital 120,000
pikaajalised finantsinvesteeringud tütar- ja sidusettevõtete aktsiad ja muud pikemaks perioodiks kui 1 aasta soetatud väärtpaberid, , Pikaajalised finantsinvesteeringud on bilansis kajastatud nende soetusmaksumuses, väljaarvatud juhtudel, kui nende realiseerimismaksumus on olnud püsivalt soetusmaksumusest madalam. portfelliinvesteeringud investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvita Potentsiaalne lihtaktsia finantsinstrument või leping, mis annab õiguse omandada lihtaktsiat. Näited potentsiaalsetest lihtaktsiatest on: eelisaktsia, millega kaasneb õigus vahetada eelisaktsia lihtaktsiate vastu; vahetusvõlakiri, millega kaasneb õigus vahetada võlakiri lihtaktsiate vastu; varrantid ja optsioonid, millega kaasneb õigus soetada lihtaktsia; töötajatele reserveeritud emiteeritavad lihtaktsiad;
tõttu, pankrotiohuga seotud). Neist kahest riskist sõltuvalt suureneb või väheneb ka tulunorm. 4. Finantseerimise maht. Väidetakse, et kui finantseerimisvajadus suureneb, suureneb ka kapitali kaalutud hind. Kapitali pakkujatel tekib kahtlus, kas juhtkond oskab neid investeeringuid edukalt äritegevusse paigutada. Reaalne intressimäär on inflatsiooniga kohandatud (nominaalne) intressimäär. Eksportrent, importrent osapooled asuvad erinevates riikides. Lihtaktsia on hääle- ja omandiõigust tõendav väärtpaber. Võlakiri on oma olemuselt intressi kandev laen s.t võlakirja perioodi jooksul makstakse selle omanikule finantstulu. Eelisaktsia on omandiõigust tõendav hübriidväärtaber, mis omab nii võlakirja kui lihtaktsia mõningaid tunnuseid. Pikaajalised rahastamise allikad on aktsia- ja osakapital, pikaajaline laen (sh. väärtpaberistatud võlakohustused), liising, kapitalirent ja mitmesugused tagastamatu abi vormid
· Piirkasulikkus otsustest tulenev lisakasu. · Mastaabisääst toote või teenuse omahinna vähenemine masstootmise tulemusena. · Likviidsus säästude ja muu vara rahaks muutmise hõlpsus- kui kiiresti saad pangast raha kätte sularahana, või nt midagi vahetada kiiresti sularahaks. · Tootlikkus toodetavate kaupade ja teenuste hulk ajaühikus inimese, ettevõtte, tööstusharu või kogu majanduse kohta. · Lihtaktsia esineb aktsiaseltsi aktsionäridele kuuluvat kapitali osa, andes aktsionäridele hääletamise õiguse. Aktsiapaberite jaotamisel saavad nad väärtpaberid hiljem kätte kui eelisaktsionärid. · Eelisaktsia aktsiad, mis saavad kindlaks määratud dividendi enne, kui hakatakse maksma lihtaktsiate dividende, ning mille omanikud saavad likvideerida aktsiaseltsi varadest osa enne lihtaktsionäre. Kuid neid puudub hääleõigus.
Omakapitali puhasrentaabluse näitaja kõrval kasutatakse praktikas ka omakapitali rentaabluse näitajat, mis arvutatakse ärikasum omakapitali rentaablus = ×100 omakapital Aktsiakasum näitab, kui palju puhaskasumit tuleb ühe aktsia kohta puhaskasum - eelisdividendid aktsiakasum = perioodi keskmine lihtaktsia te arv Aktsiakasum peegeldab aktsia hinna väärtuse suurenemist aasta jooksul. Turupõhised suhtarvud iseloomustavad, kuidas finantsturg hindab ettevõtte aktsiaid. Oma olemuselt on need aktsiate väärtust iseloomustavad näitajad. Kui finantsaruandluse alusel leitud suhtarvud näitavad, et ettevõte on riskantsem kui turu keskmine ja oodatav tulu on madalam, siis see kajastub ka aktsia madalamas turuhinnas. Hinna ja tulu suhtarv arvutatakse aktsia turuhind
DOL Intervallhinnang DOL= % EBITi muutus/% müügitulu muutus Tegevusvõimenduse puudumisel (kui püsikulud võrduksid nulliga) oleks DOL=1 ehk müügitulu muutumine 10% võrra põhjustaks ärikasumi (EBIT) suurenemise 10%. DOL punkthinnang DOL=Müük-VC/Müük-VC-FC Tuleb tähele panna, et DOL väärtus muutub ka siis, kui müügitulu muutub. 18) Finantsvõimendus ja selle hindamise meetodid DFL Avaldub ettevõtte ärikasumi (EBIT) suhtena tulusse lihtaktsia kohta (EPS) (EPS tundlikkus EBITi muutustele) Tuleneb püsivatest finantskuludest, mis mõjutavad ettevõtte kasumi kujunemist. Võib seega defineerida kui püsivate finantskulude kaasamist, võimendamaks ettevõtte ärikasumi (EBIT) muutuste mõju tulule aktsia kohta (EPS). Arvutada kahel moel: DFL punkthinnangu kaudu, intervallhinnangu kaudu. DFL intervallhinnang DFL=% EPS muutus/% EBIT muutus kui DFL on suurem kui 1, siis see näitab võõrfinantseerimise kasutamist
2.1 CAPM mudel Leidmaks mingile portfellile nõutavat tulunormi on välja töötatud CAPM (ingl. k. Capital Asset Pricing Model) e. varade hindamise mudel, mille eesmärgiks on leida portfelli nõutav tulusus, kui on teada: 1. riskivaba tulumäär, 2. portfelli riskipreemia e. selle oodatava tulususe vahe riskivaba tuluga ning 3. kogu vaadeldava turu riski ja portfelli riski suhe. Mõned peavad CAPM-i oluliseks lähenemisviisiks lihtaktsia väärtuse määramises, samal ajal, kui teised jälle arvavad, et see ei ole paikapidav tegeliku olukorra kirjeldus. CAPM-i järgi lihtaktsia (või mõne muu investeeringu) nõutavat tulunormi arvutatakse järgnevalt: · E(Ri) = Rf + i (E(Rm) Rf), kus: · E(Ri) aktsia i oodatav tootlus · E(Rm) turu oodatav tootlus · Rf riskivaba intress · I väärtpaberi beeta
Üldiselt põhjustab võimenduse suurenemine riski ja tulu suurenemist ning võimenduse vähenemine põhjustab riski ja tulu vähenemist. Võimenduse ulatus kapitali struktuuris (võõrkapitali ja omakapitali kombinatsioon) mõjutab märkimisväärselt selle väärtust, mõjutades riski ja tulu. Võimendus jaguneb 3ks. · Tegevusvõimendus avaldub ettevõtte müügitulu ja ärikasumi (EBIT) suhtena. · Finantsvõimendus avaldub ettevõtte ärikasumi suhtena tulusse lihtaktsia kohta (EBT). · Koguvõimendus avaldub ettevõtte müügitulu suhtena tulusse lihtaktsia kohta. 17. tegevusvõimendus ja selle hindamise meetodid Müügitulu muutudes püsikulud ei muutu ning seetõttu muutub ärikasum suuremas ulatuses, kui müügitulu. TEGEVUSVÕIMENDUSE TASE Tegevusvõimenduse tase(DOL) mõõdab ärikasumi(EBIT) tundlikkust müügitulu muutuste suhtes. Ettevõtte DOL on arvutatav kahel viisil: esiteks punkthinnangu
Eelisaktsia on nimeline, annab üldjuhul garanteeritud dividendid (tagatis on, kuid mitte 100%). Kui nt kahe aasta jooksul täies ulatuses dividende pole saadud, saadakse hääled, hääled on niikaua kui dividendide võlg on kustutatud, hääled kaotatakse jooksva majandusaasta lõpul. Eelisaktsiate koguväärtus võib olla kuni 1/3 põhikapitalist. Majandusaasta koosneb 4 kvartalist. 366/365 päeva pikk. Enamasti (90%) on majandusaasta 1. jaanuarist 31. detsembrini. Eelisaktsia ja lihtaktsia on nimelised, mis kantakse aktsiaraamatusse. Sealt saab näha kui palju on keegi paigutanud kapitali ning kui palju on kellelgi hääli. Kui on mitme aktsia seeriad, siis iga seeria jaoks võib olla eraldi aktsiaraamat. Esitajaaktsia ei ole nimeline (ei kuulu aktsiaraamatusse kandmisele). Esitajaaktsia nominaalväärtus on suhteliselt väga suur. Eestis, Lätis, Soomes, Norras, Rootsis, Saksamaal esitajaaktsiaid pole. Neid võiks välja anda USA ja Hiina
varadelt, teenima rohkem investeeritud kapitalilt, ning tõstma uuesti investeeritud kapitali tulumäära ja vähendama oma kapitali kaalutud keskmist hinda. 6. Dividendide taseme ja aktsiate tulususe analüüs Dividendide suhtarve ja aktsiate tulususe vastu tunnevad huvi esmajoones aktsionärid ja neid kordajaid kasutatakse investeerimisotsuste tegemisel ja pikaajalisel planeerimisel. Lihtaktsia omanikku huvitab kõige enam see, et kui heaks ta võib oma raha paigutamist lugeda. Firma lihtaktsia väärtuse kasv sõltub paljudest teguritest, näiteks ROE väärtusest ja reinvesteeritud summade suurusest. Dividendide suhtarvud on järgmised. Tulu aktsia kohta ehk EPS = ( puhaskasum - eelisaktsiate dividendid ) / lihtaktsiate arv Antud kordaja näitab kasumit ühe lihtaktsia kohta aruandlusperioodil. Lihtaktsiate keskmine arv on kaalutud keskmine, kus arvesse võetakse aega , kui kaua aktsiad on olnud aktsionäride käes
o Kui finantsaruandluse alusel leitud suhtarvud näitavad, et ettevõte on riskantsem kui turu keskmine ja oodatav tulu on madalam, siis see kajastub ka aktsia madalamas turuhinnas o Hind-tulu suhtarv = aktsia turuhind / aktsiakasum o Mida kõrgem see suhtarv on, seda väiksem on ettevõtte risk ja paremad ettevõtte arenguväljavaated. o Hinna ja raamatupidamisväärtuse suhtarv = aktsia turuhind / lihtaktsia bilansiline väärtus o Aktsia raamatupidamisväärtuseks on lihtaktsia bilansiline väärtus o Lihtaktsia bilansiline väärtus = lihtaktsionäride omakapital / lihtaktsiate arv o Mida kõrgem on ettevõte kogukapitali puhasrentaablus, seda kõrgem on ka lihtaktsia turuhinna ja raamatupidamis- väärtuse suhe ning investorid hindavad selle ettevõtte aktsiaid kõrgelt. 24. Raha ajaväärtus, intressid; üksiksumma ja annuiteet; tulevane ja
maksimaalselt kokkulepitud protsendi ulatuses. Näide: Firmal on pikaajaline laen intressimääraga 10% Tagasimakse tähtaeg 5 aastat. Samal ajal pakutakse firmale 6%-st muutuva intressi määraga laenu. Tingimusel, et aastane max tõus on 1,5%. Mida rakendatakse iga aasta lõpus. Konventeeritavate väärtpaberite käibele laskmise ehk emiteerimise otsus. Konventeeritav väärtpaber on võlakiri, mille saab reeglina vahetada lihtaktsia vastu. Aktsia hind, mille juures võlakirja saab vahetada põhineb konventeerimis suhtel, mis on suhtarv mis iseloomustab kui palju aktsiaid saab iga võlakirja eest. Kui 1000 eurose võlakirja konverteerimise suhe on näiteks 10, siis kui aktsia väärtus on 100 eurot, saab selle vahetada 10 aktsia vastu. Konventeeritavus ei tähenda seda, et aktsiat ja võlakirja saab tähtaja saabumisel koheselt vahetada. Seda saab teha alles siis, kui aktsia turuhind võrdsustub
o Kui finantsaruandluse alusel leitud suhtarvud näitavad, et ettevõte on riskantsem kui turu keskmine ja oodatav tulu on madalam, siis see kajastub ka aktsia madalamas turuhinnas o Hind-tulu suhtarv = aktsia turuhind / aktsiakasum o Mida kõrgem see suhtarv on, seda väiksem on ettevõtte risk ja paremad ettevõtte arenguväljavaated. o Hinna ja raamatupidamisväärtuse suhtarv = aktsia turuhind / lihtaktsia bilansiline väärtus o Aktsia raamatupidamisväärtuseks on lihtaktsia bilansiline väärtus o Lihtaktsia bilansiline väärtus = lihtaktsionäride omakapital / lihtaktsiate arv o Mida kõrgem on ettevõte kogukapitali puhasrentaablus, seda kõrgem on ka lihtaktsia turuhinna ja raamatupidamis- väärtuse suhe ning investorid hindavad selle ettevõtte aktsiaid kõrgelt. 34. Raha ajaväärtus, intressid; üksiksumma ja annuiteet; tulevane ja praegune väärtus
o Kui finantsaruandluse alusel leitud suhtarvud näitavad, et ettevõte on riskantsem kui turu keskmine ja oodatav tulu on madalam, siis see kajastub ka aktsia madalamas turuhinnas o Hind-tulu suhtarv = aktsia turuhind / aktsiakasum o Mida kõrgem see suhtarv on, seda väiksem on ettevõtte risk ja paremad ettevõtte arenguväljavaated. o Hinna ja raamatupidamisväärtuse suhtarv = aktsia turuhind / lihtaktsia bilansiline väärtus o Aktsia raamatupidamisväärtuseks on lihtaktsia bilansiline väärtus o Lihtaktsia bilansiline väärtus = lihtaktsionäride omakapital / lihtaktsiate arv o Mida kõrgem on ettevõte kogukapitali puhasrentaablus, seda kõrgem on ka lihtaktsia turuhinna ja raamatupidamis- väärtuse suhe ning investorid hindavad selle ettevõtte aktsiaid kõrgelt. 34. Raha ajaväärtus, intressid; üksiksumma ja annuiteet; tulevane ja praegune väärtus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
