Nimekirja alguses olija võib omandada saadikumandaadi mõnikord üsna väheste häältega, kuna temale kantakse üle ka parteikaaslastele antud hääli. Eestis kehtib proportsionaalne süsteem nii Riigikogu kui ka volikogude valimistel. See tähendab, et enamik kandidaate seatakse üles erakondade nimekirjades. Kandideerida võib ka nimekirjaväliselt, üksikkandidaadina, kuid siis on raske kokku koguda vajalik hulk hääli. Mandaat tähendab volitust kedagi esindada. Valimistel nimetatakse mandaadiks ka valimisringkonnale eraldatud sadikukohta. Eestis on ringkonnad mitmemandaadilised, mistähendab, et ühest ringkonnast valitakse mitu rahvaesindajat
sõlmis OÜ- ga K müügilepingu Jaan, kes oli TÜ M projektijuht ja kes oli TÜ M-ga töösuhtes. Kuusepalgid anti TÜ M üle metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktiga. 3. juuniks 2012 TÜ M palkide eest ei olnud tasunud, mistõttu pöördus OÜ K esindaja Kalle TÜ M poole pretensiooniga. Pretensioonis palun Kalle TÜ M tasuda kuusepalkide eest summa 2 500 eurot. TÜ M vastas aga Kallele, et nemad ei ole kohustatud neile müüdud palkide eest tasuma, kuna Jaanil ei olnud volitust kuusepalkide ostmiseks. Samas tõdes TÜ M esindaja, et Jaanile tehti kuusepalkide ostmine küll ülesandeks, aga samas ei oodatud Jaanilt, et ta hakkaks koheselt oma kohustusi täitma. Seega leiab TÜ M, et kui OÜ K tahab kelleltki palkide eest raha küsida, siis selleks on Jaan, mitte aga TÜ M. Kuna aga Jaani oli TÜ M töötaja, siis OÜ-l K oli mõistlik alus eeldada, et Jaan teeb kuusepalkide ostutehingu kehtiva volituse alusel.
informeerimisel ja konsulteerimisel vaid üks usaldusisik, sisuliselt jätab ametiühingud ilma õigusest esindada töötajaid osaledes informeerimises ja konsulteerimises töökohtadel; kaugema eesmärgiga soovib tõrjuda ametiühingud välja töökohtadelt; ei lisa midagi töötajate usaldusisikute õigustele; ei loo tingimusi, mis on hädavajalikud efektiivseks dialoogiks tööandjaga töökohal; nõuab informeerimise ja konsulteerimise protseduuris osalevalt usaldusisikult formaalset volitust esindada kõiki töötajaid; eelistab läbivalt töötajate üldkoosolekul valitud usaldusisikut ametiühingu usaldusisikule, luues tingimused ametiühingu usaldusisiku diskrimineerimiseks töökohtadel. Kui eelnev kokku võtta, võib õelda, et pea kõik Thatchersmi tunnused on Eesti majanduses kas juba olemas, või on alles arendusjärgus. Thatcherismi karmidel reformidel olid Inglismaal positiivsed
aprillis, on tarvis taotlusele lisada seisuga 31.12.xx majandusaasta eelbilanss ning perioodi 01.01.xx 31.03.xx bilanss; kui taotlus esitatakse juulis, on tarvis lisada uue majandusaasta bilanss seisuga 30.06.xx. · Kasumi aruanne (analoogselt nende perioodide osas nagu bilansi esitamine). · Rahavoogude prognoos taotletava ajatamisperioodi kohta. · Kui maksuvõla tasumise ajatamise taotluse esitab maksukohustuslase volitatud esindaja, peab taotlusele lisama volitust tõendava dokumendi (MKS-i § 48). Mida peab maksukohustuslane veel arvestma? · ajatamisperioodil graafikujärgsetele maksetele lisanduvad kuni põhivõla tasumiseni täiendavalt arvestatud intressid · maksuvõla tasumise ajatamine ei vabasta maksumaksjat tema jooksvate maksukohustuste täitmisest · kui soovitakse ajatamisgraafikut ennetähtaegselt tasuda, peab tasumisel maksukorraldusele märkima viitenumbriks ajatamisotsuses märgitud viitenumbri. Muudel juhtudel
(14. sept. 2003 EL küsimus ja 28. juun. 1992 ps küsimus) Esindusdemokraatia võimu teostab inimeste poolt valitud esindajaskond. Mandaatide loomine-ühendav side valija ja valitava vahel. Eestis: kohaliku omavalitsuse volikogu 2009 ja riigikogu valimised 2007. Osalusdemokraatia kodanike kaasamine poliitikasse, arvamusi oodatakse kõigilt. Eestis enamast kodanikuorganisatsioonid, samas ka streigid ja meeleavaldused. Elitaardemokraatia mandaati käsitletakse kui rahvalt saadud volitust valitseda. Juhtivaks grupiks on väikesearvuline eliit, kuid arvestavad siiski enamuse huvidega. Valimiste funktsioonid: *täidavad võimu regulaarse ja seaduspärase vahetuse *vahendavad võimudele kodanike nõudmisi *hariva funktsiooniga *rahva usalduse heaks indikaatoriks Valimiste läbiviimise etapid: *valimisteks ettevalmistumine (korralised ja erakorralised valimised) Parlament(4a), president (5a). *valimiskampaania-tutvustatakse tegevusplatvorme, toimub saadikute registreerimine
Tehingu võib teha esialgu esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Piirand on siin see, et esindaja kaudu ei tohi teha tehingud mida tulenevalt seadusest võib teha vaid isiklikult. Esindust on kahte liiki: 1. Seadusjärgne: (nii füüsilised (esinduslik) kui ka juriidiliste isikute puhul – äriseadustik ning tsiviilõigus seadustik) 2. Tehinguline – volitusega, volitust tõendav volikiri, Volituse lõpetamine: – lõpeb juhul kui esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud või on selle tehingu tegemine muutunud võimatuks - Kaob esindatav isik(kõik võimaikud isikud, nii juriidilised- kui ta äriregistrist kustutatakse või füüsilised-sureb) - Kuulutatakse välja esindatava pankrott - esindatav võtab volituse tagasi Mitme poolse tehingu puhul, kui see on juba heaks kiidetud on nö leping olemas,
Esindaja võib olla teovõimeline füüsiline isik või ka piiratud teosvõimega, kui seadus seda lubab. Volitus on õiguste kogum, mille piires esindaja võib tegutseda esindatava nimel. Volitus võib olla suuline või kirjalik. Volitus võib olla nii tähtajaline kui ka tähtajatu. Volitus kehtib tegemise hetkest, kui pole sätestatud teisiti. Volikiri on esindatava poolt esindajale antav dokument, mis väljendab esindaja volitust. Edasivolitamine on lubatud ainult, siis kui see on volikirjas kirjas. Edasivolitamise korral vastutavad edasivolitaja ja volitatu tehingu eest solidaarselt. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
levitamiseks tubakatoote tarbimise leviku vähendamise eesmärgil; panema käesoleva lõike punktis 1 nimetatud trükised välja tarbija nägemis- ja käeulatusse kohas, kus tubakatoodet müügiks pakutatakse. Ettevõtja võib tubakatoote tarbimise leviku vähendamise ideed edendava riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse esindajalt nõuda, et ta tõendaks oma isikut, volitust ja tema poolt üle anda soovitavate trükiste kooskõlastamist Sotsiaalministeeriumiga, ning tõenduse puudumisel keelduda trükiste vastuvõtmisest. KUS TOHIB JA KUS EI TOHI TUBAKATOOTEID TARBIDA ? • TubS § 29 sätestab kohad, kus suitsetamine on keelatud. • Suitsetamine on keelatud: laste hoolekandeasutuse ruumides ja asutuse piiratud maa-alal; koolieelse lasteasutuse, lasteaed-algkooli,
Teovõimeline 2. Tehingujärgse esindusõiguse puhul piiratud teovõimega füs isik 3. Jur isik. Jagunevad: 1. Seadusjärgne esindus: seadusest tulenev ehk kohustuslik esindus, esindatav ei osale esindaja isiku, tema esinduse sisu ega kehtivuse aja määramisel 2. Tehingust tulenev esindus- (volitus) esindatav määrab kes teda esindab, mis küsimustes ja kui kaua. Volitus- tehingust tulenev esindus. Volikiri- esindatava poolt esindajale antud kirjalik dokument, mis väljendab esindaja volitust. Liigid: 1. Üksikvolitus- konkreetsele tehingule suunatud või üldvolitus- tekib õigus teha kõiki tehinguid esindatava nimel. 2. Tähtajalised, tähtajatud 3. Edasivolitamisõigusega ja õiguseta 4. Tagasivõetavad ja võetamatud. Volitus lõppeb näiteks: 1. Volitusega antud tehing tehtud. 2. Tehingu tegemine muutub võimatuks 3. Volituse tähtaeg lõpeb. Jne.Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed. Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisega
Luua suuremad võimalused naistele ja meestele, et tagada inimväärne töö ja sissetulekud Tõsta sotsiaalse kaitse ulatust ja tõhusust Tugevdada Kolmepoolset sotsiaaldialoog. ILO loodi 1919 osana Versailles 'rahuga 4. märtsil 1999, Juan Somavia peadirektor. ICRC- Rahvusvaheline punane rist. On erapooletu, neutraalne ja sõltumatu organisatsioon Koordineerib rahvusvaheliste hädaabitöö tegevust. Edendab rahvusvahelist humanitaarõigust Genfi konventsioonile tuginevalt omab alalist volitust rahvusvahelise õiguse kohaselt külastada vanglaid, organiseerida Päästeoperatsioone, taasühendada lahus elavaid perekondi. Peakorter asub Sveitsis Genfis ja organisatsioonis üle 12000 töötaja 80 riigist üle maailma. Umbes 30 protsenti RPR tegevustest viiakse läbi koostöös rahvuslike seltsidega. Embleemis rist, poolkuu ja kristall (humanitaarabi) J. Kellenberger, President alates 2000
6.4. Müüjal on õigus keelduda uue Kauba väljastamisest Ostjale, kui Ostja ei ole kokkulepitud tähtaegadel tasunud varasemalt väljastatud Kauba eest või kui Ostja võlgneb Müüjale muid tasusid (leppetrahvid, viivised vms.) kuni vastavate summade täies ulatuses tasumiseni. 7. Lepingu muutmine 7.1. Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel, kui Lepingust ei tulene teisiti. 7.2. Lepingu muutmiseks on pädevad üksnes vastavat volitust omavad isikud. 8. Lepingu kehtivusaeg 8.1. Leping jõustub allakirjutamise hetkest ja on sõlmitud tähtajaga [aastate arv numbritega] ([aastate arv sõnadega]) aasta. Leping pikeneb aasta võrra samadel tingimustel igal järgneval aastal, kui kumbki Pool ei ole [kuude arv numbritega] ([kuude arv sõnadega]) kuu(d) enne tähtaja saabumist teatanud teisele Poolele Lepingu lõpetamise või muutmise vajadusest. 8.2
piirdaatumeid ja asukohti; 5) viidet hävitamisaktile, kui dokumendid on hävitatud. 3. Mida peab arhiivimoodustajate liigitusskeem sisaldama? 1) asutuse nimetust; 2) funktsiooni nimetust ja selle tähist; 3) sarjade nimetusi ja nende tähiseid. (4) Arhiivimoodustajate liigitusskeem peab põhifunktsioonide osas sisaldama lisaks: 1) funktsiooni kirjeldust (tegevused või tööprotsessid, mida tehakse funktsiooni täitmiseks); 2) volitust funktsiooni teostamiseks ehk viidet õigusakti(de)le; 3) sarjade nimetused ja tähised eelmises liigitusskeemis, kui need erinevad. 4. Nimeta liigitusskeemi tasandeid? 1) funktsiooni tasand; 2) sarja tasand. 5. Milline asutus kooskõlastab liigitusskeemi? Avalik arhiiv 6. Mis on dokumentide hindamise eesmärgiks? eesmärk on välja selgitada dokumentide arhiiviväärtus. 7. Nimeta vähemalt 4 dokumentide hindamiskriteeriumit. Dokumentide hindamisel lähtub avalik arhiiv:
(2) Liigitusskeem on asutuse funktsioonide ja sarjade struktureeritud loetelu ning raamistik tema dokumentide hõlmamisel ja haldamisel. (3) Liigitusskeem peab sisaldama vähemalt: 1) asutuse nimetust; 2) funktsiooni nimetust ja selle tähist; 3) sarjade nimetusi ja nende tähiseid. (4) Arhiivimoodustajate liigitusskeem peab põhifunktsioonide osas sisaldama lisaks: 1) funktsiooni kirjeldust (tegevused või tööprotsessid, mida tehakse funktsiooni täitmiseks); 2) volitust funktsiooni teostamiseks ehk viidet õigusakti(de)le; 3) sarjade nimetused ja tähised eelmises liigitusskeemis, kui need erinevad. (5) Sarnaste funktsioonidega asutustele võib välja töötada ühtse liigitusskeemi. Liigitusskeemi tasandid Liigitusskeemi tasandid on: funktsiooni tasand; sarja tasand. Liigitusskeemi igal tasandil võib luua alltasandeid. Liigitusskeemi funktsiooni tasandil võib esitada asutuse struktuuriüksuse nimetuse.
Euroopa Parlament d. Euroopa Liidu Kohus 3. Pädevus a. Piiratud pädevus, tuletatud pädevus Piiratud pädevus. EÜ/EL ei saa ise oma pädevust kindlaks määrata, vaid toimib talle antud volituste raames (puudub pädevuse pädevus). Tuletatud pädevus. EÜ/EL pädevust võib laiendada lepingutes ettenähtud eesmärkide saavutamiseks, isegi kui selleks pole EÜ asutamisleping sätestanud volitust (konkreetset õiguslikku alust). EL Nõukogus on vajalik ühehäälsus. b. Ainupädevus + valdkonnad (EL) Rigid ei saa ise midagi otsustada (ehk liikmesriikidele on keelatud iseseisvad liigutused teha). Valdkonnad: tolliliit, siseturu toimimiseks vajalike konkurentsieeskirjade kehtestamine, nende liikmesriikide rahapoliitika mille rahaühik on euro, rahvusvahelise lepingu
Umbes pool tundi pärast seda jõudsid tema majja elektrikud, kes eemaldasid plommi. Anti ka vahend, mis juhib voolu läbi isoleeri. Plommimine läks mehele kokku maksma 25 eurot. Otsene oht oli küll möödas, kuid antud koht juhtmetes jäi siiski tuleohtlikuks. Taluperemees üritas küll elektrimeestega rääkida elektri fiidrist välja lülitamisest kuna antud fiidri all oli ainult tema majapidamine, siis poleks sellest keegi teine ka kahjustada saanud. Elektrimeestel polnud siiski volitust selle tegemiseks ning olukord jäi ikkagi veel lahtiseks. (Kaua võib, 2016) Eesti Energia klienditeeninduse osakonna juhtaja ütles juhtumi peale, et mehele selgitati telefoni teel tegelikult rahulikult ära, et antud tuleohtlik koht ei ole nende vastutusalas. Kuigi Karmen Tamm 155144TABB24 selgusetuks jäi ka tema jaoks, miks kaitse ise elektrit välja ei lülitanud, kuna selle eesmärgiga on see ju loodudki. Samuti nentis ta, et antud põlenguohtlikud kaablid ei kuulu ka
teha isiklikult (n tööleping, abielu). (3) Käesolev peatukk ei reguleeri esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Juriidiline isik - Juriidiline isik teeb tehingu esindaja kaudu Füüsiline isik - Esinduse liigid (Esinduse aluseks võib olla seadus või tehing) 1. Seadusjärgne (vanemad, eest kostja) 2. Tehingust tulenev (keegi on palgatud). Esindaja: 1) teovõimeline 2) omab volitust 3) kui füüsiline isik, siis peab olema volikiri kinnitatud notariaalselt. Kui üks isik teise eest ja teise nimel tegutseb, on tegemist juriidilises mõttes esindussuhtega. Esindaja on kohustatud tehingu järgi saadut esindatavale üle andma. Tehingust tuleneva esinduse korral määrab esindaja volitused esindatav. Esindajaks võib olla teovõimeline füüsiline isik. Mõnikord seadus määrab ära, millised teovõimelised isikud ei või olla esindajaks
ulatuvad kollektiivsest kaitsest uute missioonideni nagu rahuvalve ja rahu tagamine. Poliitiliste- ja sõjaliste struktuuride roll on tagada poliitilised volitused ja ühtne sõjaline planeerimine, mis on vajalikud, et rahvuslikud relvajõud saaksid neid ülesandeid täita. NATO struktuurid peavad tagama ka korraldusliku poole, mis on vajalik relvajõudude ühtseks juhtimiseks, koolituseks ja õppusteks. 1 NATO-l ei ole võimu teiste liikmesriikide üle ega volitust kedagi sundida midagi tegema. NATO-l ei ole sõdureid ega sõjalisi jõude. Liikmesriikidel on. Kui liikmesriigid otsustavad, et NATO peaks mingid teatud olukorras vajama sõjalisi jõude, siis pannakse jõud NATO käsutusse. NATO ei tee otsuseid ega oma volitust otsustada. Otsuseid teevad liikmesriigid Põhja-Atlandi Nõukogu istungil. 1 1 Arusaamine uuest NATOst: tutvustamine partnerriikidele. 2002, lk 9- 10. 1 Räägime NATOst. 2001, lk 18.
tasaarvestamisel (§ 105 lõige 1) tekkinud enammakse, sealhulgas enne kohustuse tasumise tähtpäeva tehtud makse Menetlusosalisel on õigus kasutada maksumenetluses esindajat. Esinduse puhul juhindutakse maksumenetluses tsiviilseadustiku üldosa seaduse vastavatest sätetest, kui käesolevast seadusest või maksuseadusest ei tulene teisiti. Menetlusosalisel on õigus ilmuda menetlustoimingutele koos esindajaga. Sellisel juhul ei tule volitust tõendavat dokumenti esitada. Esindaja ütlused ja taotlused loetakse menetlusosalise poolt öelduks ning esitatuks, välja arvatud juhul, kui menetlusosaline nendele kohe vastu vaidleb. Kui dokument toimetatakse kätte elektrooniliselt, on selle adressaadil õigus vajaduse korral nõuda hilisemat dokumendi paberil kättetoimetamist. Maksukohustuslasel on õigus nõuda tagantjärele vaatluse kirjalikku põhjendamist.
teooria ja õigusriigi teooria. Ühiskondliku lepingu teooria põhiseisukohad lähtuvad eeldusest, et ühiskonna kõik liikmed on osa oma õigusi loovutanud riigile, mida käsitletakse niisuguse äraantud õigusena ka õigust karistada. Riigi esmane ülesanne on oma kodanike turvalisuse tagamine, kuna nende endi võimalused enesekaitseks on pärast osa õiguste üleandmist osaliselt piiratud. Ühiskondlikust lepingust aga ei tulene riigi volitust karistada ühiskonnaliikmeid surmaga (Sootak 1996: 11). Ühiskondliku lepingu teooria Rousseau käsitluses lähtus üldise tahte ideest ja on sellisena ühiskonna eksisteerimiseks vajaliku minimaalse üksmeelsuse nõudena aktsepteeritav ka tänapäeval. Eeldades, et üldine konsensus realiseerub riigiõiguslikes mehhanismides ning et kõik sellisel teel saavutatavad otsused jäävad ühiskondliku lepinguga lubatud piiridesse, siis ei ole mingit alust väita,
eluaastast) 3. Rahavaaõigatuse õigus anti 25000 anti hääleõiguslikule kodlanikule. 4. Seadusandlikku võimu amavaks rahvaesinduseks valiti riigikogu (100-liikmeline) valiti 3 aastaks. 5. Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus. 6. Täitev võim kuulus vabariigi valitsusele, kelle eesotsas oli riigivanem. Riigipead ei olnud. Valitsus sõltus täielikult Riigikogust. 2ne Põhiseadus 1933. Olulisemad muudatused olid: Riigikogu liikmete arvu vähendati 100->50nele. Riigikogu volitust pikendati 3>4.a. Seatakse sisse peaministri instituut. Riigivanema valimine rahva poolt 5.a. täthtajaga. Muudeti riigivanema riigikogu pädevust, riigikogu kseskus asendus võimu konsentreerimisega riigivanema kätte. Pädevus sisaldab ülesandeid ja funksts, õigusi, kohustusi, vastutust. Oktoobris 1933 kustsus riigikogu Pätsu valitsuse. Pätsust sai peaministriks ja tegustses kui peaminister riigivanema ülesannetes siis kutsuti kokku uus riigikogu koosseis.
haarama kommuunidesse, sotsiaalsetesse liikumistesse ja huvigruppidesse. (Demokraatia liigid, 2004) Osalusdemokraatia on juurdunud kindlamini seal, kus on tugev omavalitsus (Skandinaavias) või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus (USA-s) (Olenko, Toots, 2005, lk 62) 1.4. Elitaardemokraatia „Elitaardemokraatia mudel on esindusdemokraatia üks suundi, kus mandaati käsitletakse kui rahvalt saadud volitust valitseda.“ (Toots, 2005) Elitaardemokraatia tähendab seda, et esindava 4 valituse korral otsustab tähtsamad poliitilised küsimused väike inimeste rühm ehk eliit (Ühiskonnaõpetuse …, 2016). Elitaardemokraatia ei ole rahva huvide eiramine ega eliidi vastandamine kodanikkonnale. Pigem proovib see ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. (Olenko, Toots, 2005, lk 63)
Selline osalus erineb tavalisest nõusolekust, kasutatakse ainult juhi ideid ja loovust. Osaluse seos motiveeritusega: SUUREM VOLITUSTUNDE SAAVUTAMISE PROTSESS. EESMÄRKIDE JA TEGUTSEMISVIISIDE ARUTAMINE KOOS ALLUVATEGA Kui alluvate volitust on seaduspäraselt suurendatud, tasuvad nende jõupingutused end tõenäoliselt ära suurenenud tulemuslikkusena. INIMESELE SAAVAD SELGEKS EESMÄRGI SAAVUTAMISE TEED OSALUS- (ingl. Participation) on üksikisiku kaasahaaratus grupi olukordade lahendamisesse eesmärgiga.
· Selle alusel saadu tagastatakse · Tühistab kohus Näilik tehing on algusets peale tühine. Kui seadusega vastuolus, siis tühine. Esindaja: 1) Seadusjärgne äriühingu juhatuse liige esindab seadusjärgselt 2) Volitatud 3) Prokuura tehingute esindamise erivorm. Antakse B-kaardil. Äriühing saab anda õiguse füüsilisele isikule, mis kantakse B-kaardile, ei pea väljastama volitust. Prokuristile kinnisvaratehingu tegemiseks peab olema sõnaselgelt välja toodud B- kaardil. Prokuristiks saab olla ainult füüsiline isik. Ta ei tohi olla audiitor, nõukogu liige ega äriühingu liige. Kui annad volikirja, siis tuleks kirjutada, et näiteks volitatud ainult selle auto müümiseks jne. Mitte anda üldist. Volitusi tohib edasi volitada, kui see on volikirjas selgelt kirjas. Kinnisvara büroo antakse
tõestatud vormis). Kuid sellel üldreeglil on oluline erand - kui seaduses on tehingu tegemiseks ette nähtud teatud kindel vorm, mille järgimata jätmise korral on tehing tühine, peab tehingu tegemiseks antud volitus olema samas vormis. Nii näiteks võib vallasasja müümiseks anda volituse suulises vormis. Volitaja esindamiseks kohtus tuleb volitus vormistada vähemalt kirjalikus vormis. Kui aga volitaja soovib anda volitust näiteks kinnistu müügiks, peab volitus olema notariaalselt tõestatud vormis. VOLITUSE SISUST JA ULATUSEST Volituse sisu ja ulatuse määrab esindatav volituse andmisel. Esindajal võib lubada teha tehinguid tema äranägemise kohaselt, kuid vajadusel on võimalik esindaja õigusi tehingute tegemisel piirata esindatava poolt määratud tingimustega (tehingu tegemise tähtaeg, tehingu hind, muud tingimused).
Selles mõttes loovad need määrused uut õigust. Sellised aktid peavad olema kooskõlas volitava seaduse põhimõtetega ning vältima vastuolusid seadustega, mis reguleerivad analoogilisi valdkondi. Contra legem määrustega võib muuta ja tühistada varem antud seadusi, kui nad peavad vastama samadele nõuetele, mis praeter legem määrusedki. Contra legem määrused on kaasajal erandlikud ja nende andmise õigus eeldab expressis verbis põhiseaduslikku volitust. Kõik määruste liigid kujutavad endast secundum legem üldakte. Jõustunud seadusi saab rakendada määrustega intra legem. Nii valitsus kui ka ministrid võivad anda peale intra legem määruste ka praeter legem määruseid, millega saab õiguslikult korraldada neid valdkondi, mis on seaduse poolt reguleerimata. Järelikult määrustega praeter legem võib luua uut õigust. Selleks on vaja aga Riigikogu igakordne volitus. Seadusega võib
Kiri peaks sisaldama ainult ühte küsimust, sest siis on kirja lihtsam registreerida, täitmisele suunata ja hiljem toimikusse paigutada. Kirja vormi on otstarbekas aluseks võtta teiste adresseeritavate dokumentide (avaldus, tõend, teatis jt) vormistamisel, kui nende vormi ei ole kehtestatud õigusaktide või muude standarditega. Volikiri on seaduse kohaselt esindatava poolt esindajale antud kirjalik dokument, mis väljendab esindaja volitust. Volituste mahu ja iseloomu järgi tuntakse üldvolikirja ja erivolikirja. Esimene annab volituse erinevate toimingute pikaajaliseks teostamiseks. Teine lubab teostada üht või mitut konkreetset toimingut. Volikirjad võivad olla tähtajalised või tähtajatud. Esimesed on seotud mingi kindla aja või sündmusega. Tähtajatut volikirja võib selle andja aga igal ajal tühistada. Sellisel juhul kaotab volikiri
Tuleneb PS § 3 lg 1 lause 1, kus formuleeringule – üksnes põhiseaduse alusel – on lisatud – ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. See tähendab seda, et haldus tohib tegutseda ainult siis, kui selleks on seaduse volitus. Esitab haldusele täiendava nõude. Kui seaduse ülimuslikkus nõuab halduselt seaduse täitmist ja keelab sellest üle astuda, siis seaduslik alus nõuab lisaks halduse tegevuse jaoks seaduse volitust. Oluline on see, et pädevusnormist ei saa tuletada volitusnormi. Hiljem tuleb ka juttu haldusõiguse pädevusest. Kui vastav volitusnorm puudub või on niivõrd ebaselge ja puudulik, et ei võimalda õiguskorraga kooskõlas olevat põhjendust, ei tohi haldusõigus ka tegutseda, et lünki täita. Halduse puhul võib teha üksnes seda, mis on lubatud. Üldiselt kehtib seaduse reservatsiooni printsiip formaalsete seaduste mõttes. Võivad olla ka teatud
II Semster Maailm 20 sajandi algul ja I maailmasõda. suurriikide majanduslikareng. 2.11.12 Toimub kiire aga ebaühtlane areng. Kõige kiiremin arengu tempoga oli Venemaa aga arengu tasemelt võrreldes teiste riikidega oli viletsam. Saksamaal ja Usal oli kiirem tempo kui prantsusmaal ja Subritannial. Usas oli see põhjuseks et oli palju odavat tööjõudu, loodus ressurse oli palju, Saksamaal aitas ühendamine, Saksamaal keiser riigi tekkimine, Prantsusmaad võitetud sõjas ja saadud 5 miljonit franki ja veel saadud maid, Usast saab tööstusriik nr 1 ja teine oli saksa ja kolmas oli Inglismaa. I maailmasõja algust ja Inglismaa polnud Euroopa majanduslikus seisus esimene vaid oli Saksamaa. Suur ettevõttete tekkimine, Saksamaal suur relvatööstus ( kruppi relvatehased), AEG elektroonika tööstus, Rockerfeller, Standart Oil Compang olid kõtuse tootmis tööstused. Kapitali väljavedu, ei veatud enam kanper välja, vai...
seadusandja kehtestada meelevaldselt diskrimineerivaid reegleid. Nõue, et kõik peavad olema võrdsed seaduse ees, oleks täidetud, kui täidesaatev võim neid reegleid kõigile ühtviisi kohaldaks. Säärane olukord oleks aga vastuvõetamatu, sest ükski 13 HMS- RT I 2001, 58, 354; https://www.riigiteataja.ee/akt/125102016005?leiaKehtiv; 25.10.2017 7 demokraatliku põhiseadusriigi PS ei anna seadusandjale volitust kohelda isikuid ilma mõistliku põhjuseta erinevalt. Kolmandaks, PS preambuli kolmanda osalause kohaselt on Eesti riik rajatud ennekõike vabadusele. Vabadust kaitsta ja austada on riigivõimu kohustus. Kuna ka PS § 12 lg 1 teenib kõigi võrdse vabaduse ideed, peab selle kehtivus laienema ka seadusandjale. Neljandaks seob § 14 põhiõigustega ka seadusandja, kohustades seadusandjat tagama õigusi ja vabadusi. Nagu selgitatud, on
Samuti kui tehingu seaduses sätestatud vorm jäetakse järgimata on tehing tühine kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. 11. Esindusõigus ja selle liigid- õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esintatava nimel. Esindusõiguse võib anda tehinguga(volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus) . Esindusõiguse ulatus: Seadusjärgne esindusõigus määratakse seadusega.. Volituse ulatuse määrab esindatav. Volitust tõlgendatakse selliselt , nagu pidi esindatava tahteavaldust või käitumist mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb. Teise inimese nimel tehingu teinud isik, kellel ei olnud esindusõigust, peab juhul kui isik, kelle nimel tehing tehti, tehingut heaks ei kiida, hüvitama teisele poolele tehingu ettevalmistamisel kantud kulutused ja sellega seotud
Volitus ei pea olema alati volikirja vormis, võib ka kirjana saata teisele, et ole hea tee seda minu eest. Käsitletav kirjaliku volitusena. Volitus peab olema kirjalik, kui seadus seda ettenäeb. Volitusi on 3 liiki: 1) näivusvolitus Kui volitus on antud tahteavaldusega kolmandale isikule või avalikkusele või kui esindatav on volituse andmisest kolmandale isikule või avalikkusele teada andnud, loetakse volitus kolmandale isiku või avalikkuse suhtes kehtivaks, kuni volitust ei ole samal viisil tagasi võetud või selle lõppemisest teatatud. See käib ka volituse piiramise kohta. Lõppemise korral: kui volitus on tegelikult lõppenud, kuid kolmandal isikul on alust arvata, et volitus kehtib, siis on tehing kehtiv. Näiteks: Esindatav on andnud esindajale volikirja tehingu tegemiseks, volikiri on esindaja käes. Esindatav helistab, tühistab esinduse ja palub volikiri tagastada. Kui esindaja teeb volituse alusel ikkagi tehingu ning kolmas isik ei
KÜBERPETTUSED JA VÄÄRTARVITUSED Referaat õppeaines "Arvestuse infosüsteemid" Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS. ..................................................................................................................... 1. PETTUSED.......................................................................................................................... 1.1 Varade seadusevastane omandamine.................................................................................. 1.2 Ebaseadusliku finantsaruande koostamine......................................................................... 1.3 Pettuse kolmnurk................................................................................................................ 2. KÜBERPETTUS ............................................................................................................... 2.1 Küberpettuste liigitus.......................................
õigus kõigi volitajat puudutavate tehingute ja toimingute tegemiseks. Erivolitus on aga piiratud kindla toimingu või tehinguga (konkreetse asja 8 ostmiseks konkreetse hinnaga). Kui seadusjärgse esinduse ulatuse määrab seadus, siis volituse ulatuse määrab esindatav, kuid tasub tõsiselt kaaluda enne kui uldvolitus anda! Sealjuures volitust tõlgendatakse selliselt, nagu pidi esindatava tahteavaldust või käitumist mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb Uhis- ja üksikvolitus tähistab olukorda, kas volitus on antud uhele esindajale (uksikvolitus) või mitmele isikule (uhisvolitus või uhine esindamine)
omab küllaldasi ohjeldusmeetmeid selliste olukordade jaoks. Juba halduskohtute tegevuse taastamisele järgnenud varases praktikas kerkisid üles erastamisvaidlused, kus erastamise objektiks olnud eluruum võis kuuluda mõne nõukogudeaegse ettevõtte järglasest äriühingule. Need firmad loeti halduskohtute poolt erastamisprotsessis avaliku ülesande täitjaks, kellel on spetsiifilised võimuvolitused.12 Vara erastamise üle saab otsustada vaid selleks erilist, avalik- õiguslikku volitust omav isik, mitte igaüks. Sellises eriseisundis eraisik on avaliku võimu kandjaks. 3. Probleemsituatsioonid. Järgnevalt vaatleme lähemalt mõningaid sagedasemaid piiritlemisprobleeme.13 a) Avalikud teenused. Paljud avalikud teenused nt raviteenused, haridus, sotsiaalhoolekanne ei ole üldse või ei ole suuremas osas seotud võimuvolitustega. Siin on riigil ja omavalitsustel ulatuslik tegevusvormi valiku vabadus. Vahetult riigi ja kohaliku
menetlusse kaasamisel kolmanda isikuna, hagita menetluses. 2. Maavanem tema pädevusse kuuluva küsimuse korral. 3. Riigikantselei esindaja kui käsitletakse riigikantselei ül täitmist. 4. Justiitsministeerium esindab kohtus. Lepinguline esindus esindatav valib ise endale esindaja, nende vahel tekib materiaalõiguslik suhe. Esinduse tekkimise aluseks on jur.fakt, tehing. Volikiri lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. Võib esitada ka suuliselt, see protokollitakse. Vajadusel võib kohus nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja. Lepinguliste esindajate liigid: 1. Advokaat tegutseb käsundi alusel, eeldatakse esindusõigust, tema ei pea kohtule volikirja esitama. 2. Isik, kes on täitnud õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppekava. 3. Prokurist kõigis menetlusosalise maj
toimingud · diplomaatiliste esinduste juhid võtta vastu lähetaja- ja vastuvõtjariigi vahelise lepingu teksti · esindajad, kes on volitatud esindama riiki rahvusvahelisel konverentsil või rahvusvahelise organisatsiooni või selle organi juurde võtta vastu asjaomase konverentsi, rahvusvahelise organisatsiooni või selle organi raames sõlmitava lepingu tekst. Kui lepingu on sõlminud isik, kellel ei ole selle jaoks volitust, on sõlmitud leping tühine va juhul kui riik seda kinnitab järgnevalt. 12 Lepingu tekst võetakse vastu kõigi selle koostamisest osavõtnud riikide nõusolekul (kahe- või mõnepoolsed lepingud). Rahvusvahelisel konverentsil võetakse lepingud vastu kahe kolmandiku riikide häältega. Ainult teksti vastuvõtmine ei muuda seda veel riigile õiguslikult siduvaks. Riigi nõusolek tuleb väljendada eraldi kas lepingule allakirjutamisega, lepingut
Oma deklaratsiooni 27.11.1918 märgib Ajutine Valitsus esimese abinõuna riigi väljaminekute katmiseks laene. Esimesed kulud kaeti eraasutustelt ja isikutelt saadud laenudest. Annetustena tuli peale raha sisse ka mitmesuguseid esemeid, nagu sõrmused, sõled, taskukellad, käevõrud, kuld-, hõbe-, pronks-, ja vaskau- ning mälestusmärke. Sel viisil saadud summadest ei jätkunud aga kaugeltki järjest kasvavate väljaminekute tarbeks. Seepärast nõutas valitsus Maanõukogult volitust teha riigikassa täiendamiseks sise- ja välislaenu. Siselaenuna otsustati välja anda 5% lühiajalised võlakohustused. Suurema pikaajalise välislaenu saamiseks olid lootused Eestis tol ajal üldiselt väikesed. Selle põhjuseks olid äärmiselt segased poliitilised olid Ida-Euroopas. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 I, 1996). Korraga käibis Eestis rida erinevaid maksevahendeid: Vene rublad, Saksa margad, soome margad. 1919
ning KOV kohustus. Kõik need on seotud põhiõigustega ning on põhiõiguste adressaadid. Kas avalik-õiguslikud instituudid on õiguste kandjad üldine arvamus, on et on küll. D .AVALIK-ÕIGUSLIKE ÜLESANNETE ÜLEANDMISE ÕIGUSLIKUD ALUSED: PS §3 lg 1 legaalsusprintsiip, et võimu teostatakse seaduse alusel, st: 1. Avalike ülesannete üleandmine peab toimuma seadusega kooskõlas, e see nõuab formaalse seaduse volitust. Vabariigi Valitsuse seadus teatud mõttes teeb seda . valitsusasutused ei või delegeerida oma ülesandeid, nende pädevusse antud ülesandeid riigile või teistele KOV, kui seadus ei näe ette teisiti, või kui see pole sätestatud seadusega kooskõlas oleva halduslepinguga kooskõlas. Üleandmine võib toimuda: o Seaduses o Halduslepinguga o haldusaktiga Kohaliku omavalitsuste ülesanded on: 1
müümiseks või teenuste osutamiseks. (3) Kui esindusõigust on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatuga võrreldes piiratud, kehtib piirang kolmanda isiku suhtes üksnes juhul, kui kolmas isik sellest teadis või pidi teadma. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 13 sätestatut ei kohaldata prokuristi suhtes. Volituse puhul on 2 volituse erivormi/-viisi 1) Taluvusvolitus pg 118 lg2 Sellega on siis tegemist, kui tegelikult volitust ei ole antud. 2) Näivusvolitus opg 127 lg 3 Kui on antud välja volikiri, ja volikiri on esindaja käes. Samal ajal edindatav võib edsindusõiguse iga kell lõpetada. Aga kui pärast seda edsindajaläheb midagi tegema ja näitab seda volikirja (kuigi tegulikult on volitus lõppenud), siis see leping on 3 isiku suhtes kehtiv. Sest tal on volikirja alusel arvamus, et see olitus on olemas. Näi
SAS pg 16-32 Avalike õiguslike jur isikute puhul on teien jutt vmt, ma ei suud akirjutada ta tsiteerib liiga kähku ja ma ei suuda jälgida ja ma olen väss ja ei viiiitsi. 3.6.2 Juriidilise isiku esindamine Kuidas ta suhteb kolmandate isikutega? Jur isiku juhatuse liikmetel on seadusest tulenev esindusõigus. Nii, kui inimene nõukogusse määratakse, sisi on tal ka esindamisõigus. Juhatuse liige omakorda vib määrata kelelgi esindama (nt kohtus jurist).Aga selleks on vaja eraldi volitust. Ei saa piirata. Ainult piiramise võimalis 3 isikutega on siis, kui on määratud ühine esindamisõigus. Nt kui nad võivad ainult koos esindada. Kui kolmas isik teeb tehingut, siis ta peab kontrollima, kas see inimene, kellega ta tehingut teeb, on ikka juhatuse liiga ja kas äkki on sellel juhatuse liikmel kohustus kõik selle õiguse inimesed koos tehinguid teha. (nii et üksi ei saa, peavad kõik nõus olemas vmt). Kui on 1 äriühing, AS, ja on juhatuse liige
tähendab tapmist. Õiguslikult taandub küsimus sellele, kas kannatanu nõusolek saab välistada teo õigusvastasuse (näiteks kehavigastuse tekitamise korral on vastus jaatav). Materiaalõiguslikult on seda ilmselt võimatu põhjendada (kui, siis ainult veel ühe erandi lubamisega tapmiskeelus, milline volitus aga teatavasti ei kuulu õieti kellegi pädevusse). Hollandi eufemistlik ja menetlusõiguslikul lahendusel põhinev mudel näitab selgelt, et seadusandja ei taha võtta endale volitust kuulutada tapmine õiguspäraseks (3., lk 1823-1824). Hollandi mudelist tuleb lähemalt juttu allpool. Väited aktiivse eutanaasia kaitseks ei ole Sootaki meelest siiski kuigi veenvad. Elu puutumatuse põhimõte iseenesest on siiski sedavõrd oluline, et sellest taganemine lõhuks õiguskorra põhialused. Mitteelamisväärsest elust loobumine, kui isik peab seda vajalikuks, on võimalik ka enesetapu kaudu, s.t. selliselt, et seda teeb inimene ise ja mitte keegi teine.
Volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega (TsÜS § 118 lg 1): _ esindajale või _ isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse või _ avalikkusele. 37. Mis on volikiri? Volikiri on volituse kohta antud kirjalik dokument (vt TsÜS § 125 lg 5; TsMS § 221 lg 2). Tavakeeles mõistetakse volituse all sageli just volikirja. 38. Millal on tegemist volitusega õigusnäivuse tõttu? Kui esindajal ei ole tehingu tegemise hetkel volitust (volituse andmine on kehtetu või vaidlustatud, volitus on lõppenud või ei kata tehtavat tehingut), ei kohusta tema poolt tehtav tehing esindatavat. Esindaja tehingupartner aga ei tarvitse teada, kas volitus (veel) kehtib või mitte. Seda silmas pidades on seaduses sätestatud esindaja tehingupartneri kasuks, et puuduva volituse korral vastutab esindaja (vt TsÜS § 130). Volituse puudumisel loetakse volitus aga esindatava poolt antuks, kui (vt TsÜS § 118 lg 2):
DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REZIIM Meie kooli õpilased on pärit väga erinevatest peredest. Kuid erinevustele vaatamata on meil kõigil õigus mitte üksnes võrdsele haridusele, vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele (arstiabi, õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avaldada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult, õigus vanaduspensionile jt.). Samuti on Eestis kõik inimesed võrdsed sõltumatu kohtuvõimu ees. Kui keegi meist rikub seadust, tuleb tal selle eest ka ise vastutada, sest seadus on kõigi kodanike jaoks ühesugune. Kõik need demokraatia hüved tunduvad meile loomulikud. Me ei mõtlegi, et alles paar sajandit tagasi see nii ei olnud. Euroopa demokraatia on väga noor, see sündis umbes 200 aastat tagasi Suure Prantsuse revolutsiooni käigus. Sõna revolutsioon on eestipäraselt pööre. (Algselt pärineb see sõna ladina keelest, kuid meie keelde on see sõna tulnu...
Sisukord: I Antiikaja demokraatia II Euroopaliku demokraatia ideeline alus III Parempoolsed ja vasakpoolsed parteid IV Täidesaatev ja kohalik võim parlamentaarses vabariigis V Totalitaarsed reziimid NB! VIVII klass õpib peatükid I, II, III. VIIIIX klass õpib peatükid I, II, III, IV. XXII klass õpib kogu materjali. DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REZIIM Meie kooli õpilased on pärit väga erinevatest peredest. Kuid erinevustele vaatamata on meil kõigil õigus mitte üksnes võrdsele haridusele, vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele (arstiabi, õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avaldada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult, õigus vanaduspensionile jne). Samuti on Eestis kõik inimesed võrdsed sõltumatu kohtuvõimu ees. Kui keegi meist rikub seadust, tuleb tal selle eest ka ise vastutada, sest seadus on kõigi koda...
Haldusõigus Kevad 2011 Haldusõiguse eksam 04.06.2011 Eksamil eelnevalt küsitud: uurimispõhimõte, asendustäitmine/sunniraha, haldusorgan/halduse kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima. Välise kontrolli liigid, kaalutlusõiguse põhimõte, halduse kandja ja haldusorgan. Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus ja keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Avalikku haldust määratletakse formaalsee ja materiaalsena. Haldus formaalses mõttes on täidesaatva riigivõimu organite kogum. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsi...
aeg; 4. vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu; 5. põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi; 6. vaide esitaja selgelt väljendatud nõue; 7. vaide esitaja kinnitus selle kohta, et selles asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust; 8. vaidele lisatud dokumentide loetelu. Vaidele kirjutab alla selle esitaja või tema esindaja, kes lisab ka volitust tõendava dokumendi, kui seda ei ole esitatud varem. Kui vaidele on esindajana alla kirjutanud advokaat, ei pea vaidele volikirja lisama, kuid maksuhalduril on põhjendatud juhul õigus selle esitamist nõuda. Vaidele lisatakse ka asjasse puutuvad dokumendid. Kui aga dokumentide esitamine ei ole võimalik, tehakse vaides viide nende asukohale. 59. Millised on maksurikkumiste eest kohaldatavad karistused? Maksuhaldurile tahtlikult andmete esitamata jätmise või valeandmete
Teise teooria kohaselt, et otsustusvabadus teo tagajärje üle. Halduse diskretsioon tähendab eelkõige vabadust õiguslike tagajärgede suhtes. Sellel peab olema ka oma seaduslik raamistik. Halduse diskretsiooni puhul on tegemist õiguse rakendamise probleemiga. Vastav norm peaks sisaldama minimaalse abstraktse teokoosseisu, mis peab olema siis täidetud, et teha selle alusel diskretsiooni otsus. Halduse diskretsioon ehk kaalutlusõigus kujutab endast seadusandja poolt haldusorganile antud volitust valida kahe või mitme samaväärse õigusliku tagajärje vahel või iseseisvalt otsustada, kas tagajärge rakendada või mitte. Diskretsiooni teostamine ja piirid Diskretsioon peab olema õiguspärane.Diskretsiooni piirid: Teokoosseis olemasolu eelduseks diskretsiooni rakendamisel; kas tegelikkuses esinevad faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosseisu tunnustele; tõlgendamine peab olema õige.
Organil ei ole isiklikku pädevust, vaid haldusekandja pädevus. Organi käsutajaks on need inimesed, kes teostavad organile antud pädevust ning muudavad sellega haldusekandja teovõimeliseks. institutsionaalselt halduskandja koosseisus organisatsiooniliselt on ta iseseisev asutus iseseisvate vajalike vahenditega (teenistujad, materiaalne baas) kasutab oma kandja avaliku võimu volitust kandja huvides omab teatud kohta haldusorganite süsteemis pädevus peab olema õiguslikult määratletud Näiteks vallavolikogu on valla organ (vald on siin halduse kandjaks). Volikogu liikmed (organi käsutajad) kasutavad valla pädevust. Mõiste ametiasutus (asutus) on üldiselt käibel mõiste ,,organ" sünonüümina. ,,ametiasutus" organisatsiooniline tähendus riiklikus haldushierarhias paiknev organ, samuti
k. nemo judex in causa sua). See põhimõte kehtib kõikides menetlustes, sh haldusmenetluses. Erapooletust tagatakse kahel viisil: 1) üldised ametikohaga seotud piirangud, mida kohaldatakse n.ö abstraktselt (nt kõrvaltegevusega tegemise keelud): vt ATS ja KVS; 2) taandamisinstituut, kust tulenevad piirangud peavad tagama erapooletuse konkreetsel juhtumil: vt HMS § 10. PS § 30 lg 2 nimetab seadusandja volitust piirata mõne kategooria riigiteenistujate õiguseid tegeleda ettevõtlusega, koonduda tulundusühendustesse, kuuluda erakonda ja mõnda liiki MTÜsse. V Avalik-õiguslik juriidiline isik (v.a riik) 5.1. Olemus Avalik-õiguslike juriidiliste isikute moodustamine on riigivõimu detsentraliseerimise üheks vormiks, kui riik loob enese kõrvale iseseisva otsustuspädevusega haldusekandjad, kelle organid ei asu riigiorganite ühtses hierarhilises süsteemis
välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Välislepingud jõustuvad lepingus sätestatud korra kohaselt. Määrusandluse jaoks peab eksisteerima kindel volitus. Nimelt peab formaalses seaduses sisalduma spetsiaalne volitus. See tähendab legislatiivorgan ütleb kas ja millises mahus on täitevorganid pädevad materiaalseid ôiguseeskirju välja andma. Õigusteoorias on tuntud 2 volituste liiki: 1.generaaldelegatsioon- kujutab endast tavaliselt pôhiseaduses sätestatud kestvat volitust määrusandluses; 2.spetsiaaldelegatsioon - on ühekordne, seaduses sisalduv volitus. Määrusandluse mahu alusel eristatakse: 1. Intra legem määrused - kehtiva seaduse rakendamiseks antud määrused; 2. praeter legem määrused - kus sisaldub uus ôigus; 3. contra legem määrused - määrused, mille vastuvôtmiseks peab olema pôhiseaduslik volitus. Välisriigi õiguse kohaldamist reguleerib rahvusvahelise eraõiguse seadus. Kui seadus, välisleping või tehing näeb ette
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
