EESTI KOHTUKORRALDUS 1. Kohtusüsteemi ülesehitus ja korraldus: Eesti kohtusüsteemi moodustavad: · Maakohtud arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju, asudes ühes või mitmes kohtumajas Harju, Viru, Pärnu, Tartu Maakohus. · Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna halduasju Tartu, Tallinna Halduskohus. · Ringkonnakohtud arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikkohtuna Tallinna, Tartu ringkonnakohus. · Riigikohus kõige kõrgem kohus, põhiseaduse järelvalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi läbiviiv kohus. 2. Keda võib nimetada ja kelle poolt (rahva)kohtunikuks: Kohtunikuks võib nimetada isikut, kes on: · EV kodanik, · Omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või samaväärne kõrgharidustunnistus saadud välismaal, · Oskab eesti keelt, · Kõlbeliste omadustega, Kohtunikkuks ei või nimetada isi...
TALLINNA ÜLIKOOLI ÕIGUSAKADEEMIA Õigusteaduskond Siret Tammela EESTI KOHTUKORRALDUS Referaat Õiguse alustes Juhendaja: Aare Kruuser Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................... 1 Eesti kohtusüsteem................................................................................................................... 1.1 Kohtunik........................................................
01.2012. Kui töötaja oli tööandjaga kalendriaastal töövahekorras 3 kuud, on tal õigus saada ¼ puhkusest. Enne 01.07.2010 väljatöötatud põhi- ja lisapuhkuse aegumine Puhkused aeguvad 4 aasta jooksul, st enne 01.07.2009 väljatöötatud ja aegumata puhkused aeguvad 01.07.2013. (Kodused ülesanded: 136, 137, 141, 143, 145, 168, 169) Kontrolltöö jaoks meelde tuletada: Pant, pandi liigid: kommertspant, registerpant. Hoonestusõigus, kuidas tekib. Eesti Vabariigi kohtukorraldus, kohtusüsteem, karistusõigus. Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on: Vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust Mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal Vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last Vanemal, kes kasvatab 7-10-aastast last lapse koolivaheaja Lapsehoolduspuhkus Puhkust on õigus saada (TLS § 62 lg 1 § 65): o Vanemal o Tegelikul hooldajal o Eestkostjal
· Tänu ümberasustamisele katkeb asustuse järjepidevus ja see loob soodsad tingimused pärisorjastamiseks Võimukorraldus · Rootsiaegne võomukorraldus jäi kehtima ka Vene ajal · Eestimaa kubermang Harju-, Järva-, Lääne- ja Virumaa · Liivimaa kubermang Lõuna Eesti ja Põhja Läti . Saaremaa alates 1645. a. Liivimaa kubermangu · Eesotsas kindralkuberner, aga võimu teostavad ka rüütelkonnad, kes käivad koos maapäevadel Kohtukorraldus · Maakonna tasandil Eesti ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud · Aadlike kohtuasjad ja raskemad kuriteod lahendati kubermangutasandil Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus · Viimatinimetatud kohtute otsuseid võis edasi kaevata kuningale · Politsei ülesanded adrakohtunikel ja Liivimaal sillakohtunikel ( aadlike hulgast valitud) Balti aadel ja Rootsi võim · Rootsi riigikassa on tühi ja Karl XI alustab reduktsiooni · Reduktsioon laieneb 1680. a
Kohtusüsteem on juriidilist haridust, ei pea olema mitmeharuline, kõrgemaiks astmeks on valitseva korra kaitsja. Kohtusüsteem konstitutsioonikohus. on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. II. Kostage skeem, mis iseloomustaks Eesti kohtusüsteemi struktuuri. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline, süsteemi esimese astme moodustavad maakohtud (4) ja halduskohtud (2), teise astme ringkonnakohtud (2) ning kolmandaks astmeks on Riigikohus. Kohtukorraldus ja kohtuteenistuse õiguslikud alused on sätestatud. III. Selgitage mõisted: Hagi.... kohtule esitatud avaldus. Hageja... osapool, kes esitas kohtule avalduse. Kostja... peab kostma, vastama hageja pretensioonile. Prokurör... Prokurör - süüdistaja, tema peab seisma süüdimõistva kohtuotsuse eest. Advokaat... juriidilise haridusega spetsialist, kelle ülesandeks on kohtualuse huvide kaitsmine. Süütuse presumptsioon... on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi ei
kapitoolium-künkale rajatud kindlud foorum-turu-koosolekuplats v-r proletaar-vaene rooma kodanik,vabastatud sõjav.kohust. Patriits-muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane plebei-lihtrahva liige rahvatribuun-v-r riigiametnik,kaitses algul plebeide,hiljem kõikide õigusi Populus romanus-rooma rahvas nobiliteet-r ülemkiht magistraadid-riigiametnik v-r konsulid-r vabar. Kõrgeim riigametnik preetorid-kõrge riigiametnik-kohtukorraldus kvestorid-rahandusametnik tsensorid-riigiametnik-jägis r.kombeid diktaator-piiramatu võimuga riigiametnik senat-aristokraatlik vanemate nõukogu,juhtis r,riigi poliitikat triumf-võiduka väepealiku pidulik sissesõit r.linna latifundium-surmaavaldus v.r gladiaator-orjaseisus v vaba elukutseline võitleja-avalikudel mängudel Colosseum-hiigelkuju,amfiteater Circus Maximus-hipodroom Panteon-ühe usundi jumalas termid-avalikud saunad akvedukt-veejuhtmed aatrium-avatud kautusega keskne ruum
tagant maapäevadel, seal valiti maanõunikku. · Maanõunik - kaksteist kõige lugupeetavamat aadlikku, kes määrati eluks ajaks ametisse, ajasid rüütelkonna asju. Tegelesid kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamistega. · Rüütelkonna pealik (Liivimaal Maamarssal)- tegeles enamasti igapäevaste küsimuste lahendamisega. Kohtud · Rootsi valitusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19.sajandi lõpuni. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. · Eestimaa Ülemaa kohtud või Liivimaa Õuekohtus lahendati raskemaid kuritegusi, samuti ka kõik aadlike kohtuasjad. Nende kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni monarhini, kelle sõna jäi alati viimaseks ja lõplikuks. · Adrakohtud ja Liivimaal sillakohtunikud täitsid politseilisi
1.Eestimaa Rüütelkond 2.Liivimaa Rüütelkond 3.Saaremaa Rüütelkond III. Lõpetage laused. Rüütelkonnad - koondasid... siinseid aadlikke - kaitsesid... nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. - käisid koos ... umbes iga kolme aasta tagant maapäevadel - Maapäevadel valiti... maanõunikku Igapäevaste küsimuste lahendamine langes... IV. Kohtukorraldus. Eestimaal Kohtu ülesanded: Liivimaal Meeskohtud Maakohtud Arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju Eestimaa Ülemmaakohus Liivimaa õuekohus Raskemad kuriteod
tavaliselt elas Peterburis, juhtisid provintsi tegelikult kaks kohalikku valitsusnõunikku Säilisid rüütelkonnad (Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa) 173040 koostati aadlimatrikkel Tööd jätkasid maapäevad Säilisid linnade omavalitsused Balti erikord Eestimaa kubermang läks Vene riigi koosseisu autonoomse osana Säilis luteri usk Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel Säilis kohaliku aadli omavalitsus Säilis kohtukorraldus Kuna Balti erikord tekitas massiliselt sisepingeid : 1767 moodustati komisjon olukorra arutamiseks, kuid otsust ei tehtud 17831796 likvideeris Katariina II Balti erikorra Peale tema surma endine olukord taastati Põllumajandus ja talurahva olukord Riigimõisad taastati omanikele (restitutsioon) Võeti vastu nn. Roseni deklaratsioon 1.Liivimaa talupojad pole vabad inimesed 2.Kogu varandus on mõisa oma 3
moodustatud) • Kaitsesid kohalike aadlike õigusi • Osalesid kohalike seaduste koostamisel • Valisid kohtunikud, politseiametnikud. • Maapäev- rüütelkonna esindusorgan(iga 3 aasta järel) • Maapäeva vaheajal tegelesid rüütelkonna asjadega 12 maanõunikku, s.o eluaegne ametikoht. • Eestimaa ja Saaremaa rüütelkonna juhiks- pealik, Liivimaa rüütelkonna juhiks- maamarssal. ➔ Kohtukorraldus: • Rootsi võimu all kehtestati 3-astmeline kohtukorraldus, mis kehtis 19 sajandini. Tabel: Kohtuaste Eestimaa kubermangus Liivimaa kubermang 3 aste Eestimaa Ülemmaakohtus Liivimaa Õuekohtus Kõrgeim aste Ülesanded- raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad 2 aste Meeskohtud Maakohtud - Ülesanded- talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasjad.
Eesti õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Õigus ja kohtukorraldus Vana- Eestis 2. Võimukorraldus Vana- Eestis 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis 4. Liivimaa maapäev 5. Taani võimukorraldus keskaegses Põhja- Eestis 6. Võimukorraldus ordu maadel 7. Võimukorraldus Tartu ja Saare- Lääne piiskopi maadel 8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis 9. Talupoegade õiguslik seisund keskaegses Eestis 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis 11. Eraõigus keskaegses Eestis 12. Avalik õigus keskaegses Eestis (Vastus on antud aga: Krim.õigus keskaegses Eestis) 13. Võimu- ja õiguskorraldus Poolaaegses Eestis 14. Võimu ja õiguskorraldus Taaniaegses Eestis 15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis 16. Era- ja avalik õigus Rootsiaegses Eestis 17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis 18. Veneaegse Eesti võimukorraldus 19. Veneaegse Eesti tähtsamad eraõiguse allikad. Balti Eraseadus ( vastus on olemas vanas
Suurem osa kaubast läks Madalmaadesse. Ka sisseveokaubad jäid endisteks (sool, metall, raud, vask, tubakas, soolaheeringas, vein, paber, klaas, vürtsid). Tollimaks kontrollis riigi väliskaubandust ja nende pealt saadi olulist sissetulekut. Rootsi aja erisused Sarnasused Vene aja erisused 1. Rootsi aja oli Eestis 10 1. Rootsi ajal kehtestati 3- 1. Vene ajal oli Eestis 12 linna. astmeline kohtukorraldus, mis linna. 2. Iseloomulik oli barokkstiil kehtis kuni 19. sajandini. 2. Iseloomulik oli rokokoo arhitektuuris (ovaalsed 2. Sise - ja väliskauplemis arhitektuuris (uhked aknad, ümaraks paisutatud kaubad olid samad. Ja sisedekoratsioonid). tornikiivrid). kauplemispõhimõttet jäid 3. Usuelu - püüeldi sisemise 3. Usuelu - samaks. enesetäiendamise ja kirikukaristussüsteem, 3
hernhuutlased, ratsionalism Sõjad: Liivi sõda (1558-?); 1582 Jam Zapolski vaherahu Venemaa-Poola; 1583 Pljussa vaherahu Venemaa-Rootsi; 1595 Täyssinä rahu Venemaa- Rootsi/ Läti ala Poolale, Põhja-Eesti Rootsile(Eestimaa), Saaremaa Taanile, ülejäänud Poola-Leedule //// Poola-Rootsi jätkusõda; Stolbovo rahu 1617 Rootsi-Vene, 1629 Altmargi vaherahu, 1645 Brömsebro rahu (Taani kaotab Saaremaa), 1660 Rootsi-Poola Oliwa rahu//// Põhjasõda(1700-1721), Narva lahing, 1721 Uusikaupunki rahu Kohtukorraldus: meeskohtud, maakohtud, Eestima Ülemmaakohus, Liivimaa Õuekohus, Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud Linnad: Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva, Kuressaare, Valga, Paldiski, Võru Kirjasõna: Heinrich Stahl 1637 1. Eesti keele grammatika; Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika 1693(vana kirjaviis); Uus Testament 1686; Tartu ülikool (Johan Skytte) 1632 usu-õigus-arsti-filosoofiateaduskond, Anton Thor Helle 1739 piibel Uusaeg 19
asuvas lossis. 1) kamandasid seisukorda. Sekkus ka rüütelkondade oma haldusala sõjaväge 2) tegevusvaldkondadesse. määrasid ametisse ning kontrollisid riigiametnikke. 3) jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangust. 4) postiteenuste- 5)sildade ning teede- 6) avaliku korra kontrollimine. Kohtukorraldus Maakonna tasandil Eesti- Maakonna tasandil Eesti-Saaremaal Saaremaal meeskohtud. meeskohtud. Liivimaal maakohtud. Liivimaal maakohtud. Raskemad kuriteod läksid Raskemad kuriteod läksid kubermangu tasandil Eestimaa kubermangu tasandil ülemmaakohus ja Liivimaa Eestimaa ülemmaakohus ja Õuekohus. Sealseid otsuseid võis Liivimaa Õuekohus
lahutust, välja arvatud need, mis on seotud abiellumisega, kehtivad üldjuhul ja vahetult kogu Hispaanias. Muudes asjades kehtib tsiviilseadustik jõusolevate piirkondlike ja eriseadustega kooskõlas üldnormina kõigis provintsides ja aladel, kus neid asju ei ole sätestatud juba piirkondlike eriseadustega. Kas asi kuulub lahendamisele ühise tsiviilõiguse, eriseaduse või autonoomse piirkonna seaduse kohaselt, sõltub isiku piirkondlikust kodakondsusest. Kohtukorraldus Hispaanias põhineb jurisdiktsiooni ühtsusel. Kõik kohtunikud kuuluvad samasse kohtunikkonda. Eri liiki kohtuasju käsitlevad erinevad kohtud. Kohtusüsteemi kuuluvad tsiviilkohtud, mis arutavad kaubandus- ja perekonnaõiguse asju, kriminaalkohtud, mis arutavad kriminaalasju, halduskohtud, mis lahendavad avalik- õiguslike asutuste vahelisi vaidlusi ja sotsiaalasjade kohtud, mis lahendavad töövaidlusi ja sotsiaalkaitsega seotud vaidlusi. 2000. aasta tsiviilprotsessikoodeksi alusel
eest. 2. Rüütelkonnad Lisaks kindralkuberneridele ja ametnikele omasid siin võimu ka rüütelkonnad: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. Need koondasid siinseid aadlikke ja kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimu eest. Koos käidi maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta järel. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku. Rüütelkonnad pidasid aadlimatrikleid, kus olid kirjad aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad. 3. Kohtukorraldus Sel ajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19. sajandi lõpuni. Politseilisi ülesandeid täitsid kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud Eestimaal ja sillakohtunikud Liivimaal. Maakondades tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Need arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemaid asju ja aadlike kohtuasju lahendati kubermangutasandil Eestimaa Ülemkohtus või Liivimaa Õuekohtus. 4
Nad kandsid hoolt ka teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Üldiselt on Rootsi aega inimeste mälestustes meenutatud pigem positiivse ajana. Ma arvan, et see võiski olla natuke vaiksem periood. Kõrvuti kindralkuberneride ja teiste riigiametnikega teostasid võimu ka rüütelkonnad. Neid oli kolm: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. Nemad koondasid aadikke, kaitsesid nende huvisid, lahendasid kohalikke küsimusi ning käisid koos maapäevadel. Rootsi ajal loodi ka kohtukorraldus, mis jäi püsima kuni 19. sajandini. Maakondlikul tasandil tegutsesid meeskohtu ja maakohtud. Sealt edasi raskemate kuritegude korral pöörduti Eestimaa Ülemmaakohtusse või Liivimaa Õuekohtusse. Veel oli võimalik pöörduda ka kõige madalama astme poole ehk Eesti adrakohtu või Liivima sillakohtu poole. Ma arvan, et kohtusüsteem oli päris hästi väljatöötatud. Rootsi ajal aga kehtisid mõisatele Rootsi seadused. Tol ajal tehti ka
Otsustati asutada valla ja kihelkonnakohtud. 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadusega jäid talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida. neid ei tohtinud kinkida maast lahus. 1809. aasta seadusetäiendused andsid seaduse jõu talukoha põlisele (pärandatavale) kasutamisele ja vallasvara omamisele ning talupojad võisid seaduse järgi maad osta. Talurahva koormised pidid vastama maa pindalale ja kvaliteedile. 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis. Neli seisust: talupojad, linnaelanikud, aadlikud, vaimulikud. Igal seisusel oma kohus. Foogt oli linnas kohtu esimeseks astmeks. Teine instants oli raad. Tallinn oli emalinn (Lübecki õigus). Tütarlinnadeks oli Narva, Haapsalu, Rakvere. Lõuna-Eestis oli aluseks Riia õigus. Tartu, Viljandi, Paide, Pärnu- kasutasid Riia õigust. Nt. aadlikel oli kohtunikuks maahärra, kuid üksinda ta ei otsustanud, vähemalt kaks liiget veel.
rüütelkond - kohaliku aadli omavalitsusorgan Eestis 3 rüütelkonda - Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa 1) kaitsesid kohalike aadlike õigusi 2) osalesid seaduste koostamisel 3) valisid kohtunikud ja politseiametnikud maapäev - rüütelkonna esindusorgan (12 maanõunikku) Eestis ja Liivimaal rüütelkonna juht - pealik, Liivimaal - maamarssal Reduktsioon: Mõisate eravaldusest riigistamine, põhjuseks riigi sissetulekute vähenemine. 1680.a suur reduktsioon kuningas Karl XI ajal. Kohtukorraldus: 3-astmeline kohtukorraldus. I - adrakohtunikud - tegelesid talupoegade süüasjadega ja avaliku korra rikkumisega. II - meeskohtud - talupoegade ja mitteaadlike süüasjad III - Eestimaa ülemmaakohus - raskemad kuritööd ning aadlike kohtuasjad 2. Mõis ja talu Rootsi ja Vene ajal XVII-XVIII sajandil Mõisate liigid: rüütlimõis - eramõisad, mis kuulusid saksa mõisnikele. kroonumõis - riigimõisad, mille riik rentis mõisnikule. pastoraat - väike mõis, kuulus kirikuõpetajale.
Eestile kuulusid vabatahtlikult Rootsi võimu alla läinud maad(Lääne, harju, Viru ja Järvamaa). Liivimaa: Tartu, Pärnu, Saare ja Läti maad. Saaremaal oli oma asehaldus, rüütelkond, kirikuvalitsus ja maksusüsteem. Kubermangude eesotsas kindralkubernerid. Kohalikke aadlike koondasid rüütelkonnad, käisid koos Maapäeval. Vahepeal teostasid võimu 12 maanõunikku. Igapäevaseid küsimusi lahendasid maakindral ja maapealik. *Kohtukorraldus: 3-astmeline. 1)Mees- või maakohtud. 2)ülemmaa või õuekohus. 3)sai edasi kaevata kuningale. !*Karl XI valitsusrefrm !*reduktsioon !*Johan Reinhold Patkul- !*Võimukorraldus Vene ajal !*Balti erikord !*Restitutsioon !*aadlimatriklid !*KatariinaII !*asehalduskord(millal, millised ümberkorraldused) Mõis ja talu: *Mõisatüübid: 1)eramumõisad e rüütlimõisad 2)Kroonumõisad e.riigimõisad-anti rendile
aastal alistus Tallinn ja Põhja-Eesti Rootsile · 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, sai Rootsi endale kogu Põhja-Eesti. · 1629. aastal kogu Eesti mandriala läks Rootsile · 1645. aastal sai Rootsi endale Saaremaa ja Muhu · 1660. aastal sai Rootsi endale Ruhnu saare Rootsi ajal jagati Eesti kaheks: Eestimaa kubermang Tallinn ja Liivimaa kubermang Riia. Kubermangusid valitsesid Rootsi kuninga poolt määratud kindralkubernerid. Rootsi valitsuse ajal loodud kohtukorraldus oli üks eesrindlikumaid Euroopas, tähtsamaks kohtuks oli Eesti- maaülemmaakohus ja Liivimaa õukohus. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Tähtsamateks neist võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue
aastal. Liivi sõja lõppedes 1583. aastal kehtestati Lääne- ja Põhja-Eestis Rootsi võim. Kuningas kinnitas siin kõik aadli senised õigused ja eesõigused. 1600. aastal hakkasid kolm kuningat Eesti alade pärast uuesti võitlema. 1611. aastal sai Rootsi kuningaks Gustav II Adolf, kes sõlmis Poolaga vaherahu ja sai endale ka Põhja-Eesti alad. Brömsebro rahuga loovutati ka Saaremaa Rootsile. Nii oli kogu Eesti ala läinud Rootsi riigile. Rootsi valitsusajal loodi uus kohtukorraldus. Ametisse seati adrakohtunikud ja sillakohtunikud, kes tegelesid talupoegadega. Maakondades tegutsesid meeskohtud ja maakohtud, kes tegelesid mitteaadlikega. Suuremaid süüasju arutasid juba Eestimaa Ülemmaakohus ja Liivimaa Õuekohus, mis asus Tartus. 1629. aastal seati ametisse kindralkuberner Johan Skytte, kes pidi kuninga korraldusel Liivimaal sisse seadma Rootsi võimu ja kohtukorralduse. Skytte mängis väga suurt rolli Liivimaa hariduse korraldusel
riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi *Eesti alal kolm rüütelkonda: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond *Rüütelkonna liikmeid käisid koos maapäevadel, mis toimusid umbes iga kolme aasta tagant *12 maanõunikku (Saaremaal 6), kes ajasid rüütelkonna asju. Nad valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hilgast eluks ajaks ametisse *Igapäevaste küsimuste arutamine jäi rüütelkonna pealiku (Liivimaal maamarssal) hooleks *Rootsi valutsusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19. sajandi lõpuni *Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju *Raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad lahendate Eestimaa Ülemmkohtus või Liivimaa Õuekohtus. Nende kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni monarhini, kelle sõna jäi alati viimaseks *Politseilisi ülesandeid täitsid adrakohtunikud ja sillakohtunikud, kes vastutasid
Kordamine KT ,,Rootsi aeg" 1. Eesti ala minek Rootsi riigi koosseisu (millal, kuidas, mis lepingud) 2. Kohaliku aadli ja Rootsi keskvõimu vahelised suhted. 3. Eesti talupoegade olukord (+ ja -) 4. Vaimuelu ehk kultuur. 5. Kohtukorraldus. 6. Mõisted. 7. Tähtsamad isikunimed. 1. Rootsi aeg algas 1645. Aastal Brömsebo rahuga, mille järgselt loovutas Poola ka Saaremaa Rootsile, seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsile ning algas Rootsi aeg. Rootsi aja alguseks võib lugeda ka aastat 1629, kui sõlmiti Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola vahel, kus Poola loovutas Väina jõest kõik põhja pool asuvad alad Rootsile.
● Eestis 3 (Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa) ● Ülesanded: ○ kohalike aadlite õiguste kaitse ○ kohalike seaduste koostamisel osalemine ○ kandidaatide valimine (endi hulgast) ja nende esitamine kohtunikeks ja politseinikeks ● Maapäev- rüütelkonna esindusorgan (iga 3 aasta tagant) ● Maanõunik- maapäeva vaheajal rüütelkonna asjadega tegelejad (12), see oli eluaegne amet Kohtukorraldus. ● 3-astmeline kohtukorraldus kehtestati Rootsi ajal ● Kohus oli seisuslik Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Seisus 1. aste Adrakohtunikud Sillakohus Talupoegade väikesed ja lihtsad süüteod 2. aste Meeskohtud Maakohus Mitteaadlike kuriteod 3
Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12(saaremaal 6) maanõunikku, kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluks ajaks ametisse. Kui maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimustega, siis igapäevaseid küsimusi arutas rüütelkonna pealik(Liivimaal maamarssal). Uued maanõunikud valitigi enamasti endiste rüütelkonna pealike või maamarssalite hulgast. Õigussüsteem Eesti- ja Liivimaal. Rootsi valitsusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19.sajandi lõpuni. Maakonna tasanditel tegutsesid Eesti ja Saaremaal meeskohtud(Liivimaal maakohtud), mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad arutati kubermangutasandil Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Otsuseid võis edasi kaevata ka monarhile. Politseilisi ülesandeid täitsid Eestimaal kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud (Liivimaal sillakohtunikud), mõlemad vastutasid avaliku korra
hoolitses postiteenuse, teede ja sildade eest; - Rüütelkonnad Eestimaa, Saaremaa ja Liivima rüütelkond Rüütelkonnad koondasid maavaldajaid aadlikke ja kaitsesid neid Maapäevad Maanõunike kolleegium - 12 nõunikku (saaremaal 6), valiti maapäevadel kõige paremate aadlike seast eluaegseteks. Maanõunikud tegelesid tähtsate asjadega, igapäevased otsused langesid rüütelkonna pealiku õlule - Kohtukorraldus Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud; Hoolitsema pagenenud talupoegade kinninapsamise eest ja nad tagastama; Uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid pahandusi ja neid karistama; Maakondades tegutsesid Eestimaal ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju; Kubermangude tasandil lahendati raskemad kuriteod ja aadlike süüteod
Maapäevad pidid toimuma iga 3 aasta järel, kuid tegelikkuses toimusid need harvem. Rüütelkondade juhtorgan oli maanõunike kolleegium. Tegelik otsustamine oli maakonnasaadikute käes. Keskvõimu korraldused edastati ukaasidena, mis nö alama astmeni 1 Eesti 18. sajandil jõudsid tavaliselt 7-10 päeva jooksul. Käsud saadi kätte patendina. Maakondade tasandil kroonuametkond puudus. Kohtukorraldus: Aadlil oli kõrgem kohtuvõim. Alamastme kohtuteks Eestimaal olid meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Kohtu koosseisu kuulusid kohaliku aadli hulgast valitud maakohtunik koos kahe kaasistuja ehk assessoriga. Eraldi kohtud olid linnakodanikele ja vaimulikele. Ülemastme kohtuteks Eestimaal oli ülemkohus ja Liivimaal õuekohus. Aadlile olid need esimese astme kohtud. Ülemkohtu moodustas Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium kuberneri eestistumisel
Sisu: riigistati kõik maad, mis antud eravaldusesse Rootsi võimu ajal, mõisnikest said rentnikud. Liivimaal kujunes opositsioon ehk vastuseis, juhiks J.R. von Patkul mitte loobuda oma mõisatest. Tulemused: Liivimaal riigi kätte 5/6 adramaade arvust, Eestimaal ½ , Saaremaal ¼ Rootsi riigi sissetulekute suurenemine Aadlike pahameel Rootsi võimu vastu, eriti Liivimaal Talupoegadele vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised, see puudutas ainult riigimõisate talupoegi. 5) Kohtukorraldus: Rootsi võimu all kehtestati 3-astmeline kohtukorraldus, mis kehtis 19.sajandini. Kohtuaste Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang 1.ASTE Adrakohus pagenud Sillakohus talupoegade tagasitoomine, väiksemad kuriteod. 2.ASTE Meeskohtud talupoegade ja Maakohtud
taotluse peale määras preetor pooltele õigusttundva kaaskodaniku kohtunikuks või vahekohtunikuks, kes eraisikuna tegi pärast asjaarutamist otsuse. Seega I - II tahvel koosnes tsiviilprotsessi puutuvaist sätteist. III tahvel reguleeris otsuste täideviimist. Kui selles tahvlis leidubki vana õigusliku omaabi riismeid, siis ei saa jätta tähelepanuta seaduse püüet piirata kreeditori võimu ja näha ette võlgniku kaitse. Vabariiklikus Roomas puudusid riiklik täitemenetlus ja riiklik kohtukorraldus. IV tahvlis oli reguleeritud isavõim - patria potestas, Rooma riigi ja ühiskonna alustugi. Talle kuulus absoluutne koduvõim, manus (käsi), mis tegi ta kõikide perekonnaliikmete piiramatuks valitsejaks. Rooma kombed ja isalik kiindumus tagasid muidugi selle, et isa ei kasutanud oma õigust järelemõtlematult ega suvaliselt. V tahvel reguleeris pärimisõigust. Muistne, tänapäeval seadusjärgseks nimetatav pärimine suguluse alusel oli küll säilitatud, kuid see on seatud astme võrra
küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Igapäevaste küsimuste lahendamine langes rüütelkonna pealiku õlule. Aadlik hakkas saavtama üha suuremat võimu, kuna kuningavõim oli nõrk. Tänu selllele hakkas Rootsi riigivõim hakkas korraldama reduktsiooni- mõisate ära võtmist aadlike käest. Nad arvustasid Rootsi võimu. 8.Milline oli Rootsi-aegne kohtukorraldus Eesti- ja Liivimaal? (lk 99) Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod lahendati juba kubermangu tasemel Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus, nendest võis kaevata kuni monarhini. 9.Mis on reduktsioon? Millal, kuidas ja miks seda teostati? Reduktsiooni tulemus? Milline oli mõisnike suhtumine reduktsiooni? (lk 99 100) Reduktsioon- erakätesse antud tiigimaade tagasivõtmine 1680. aastal.
R. von Patkul. · Tulemused: 1. Liivimaal võeti kõige rohkem mõisasid tagasi; 2. Rootsi riigi sissetulekute suurenemine; 3. aadlike pahameel Rootsi võimu vastu; 4. talupoegade vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised see puudutas vaid riigimõisate talupoegi. · Vana hea Rootsiaeg tõeline talurahva kuningas Karl XI edendas talurahva olukorda. 5) Kohtukorraldus · Rootsi võimu ajal kehtestati 3-astmeline kohtukorraldus, mis kehtis XIX sajandini. · Seisuslik kohus: Kohtuaste Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang I aste ehk kõige madalam aste adrakohus sillakohus II aste meeskohtud maakohus II aste ehk kõige kõrgem aste Eesti Ülemmaakohus Liivimaa Õuekohus
Menetlus ei lõppenud jumalakohtuga, vaid palvega määrata kohtunik. Selle taotluse peale määras preetor pooltele õigusttundva kaaskodaniku kohtunikuks või vahekohtunikuks, kes eraisikuna tegi pärast asjaarutamist otsuse. 4 Kolmas tahvel reguleerib otsuste täideviimist. Tahvel koosneb kuuest paragrafist. Kuna Vabariiklikus Roomas puudus riiklik kohtukorraldus ja täitemenetlus, siis tuleb tähelepanu pöörata selle tahvli püüdele piirata krediitori võimu ning näha ette võlgniku kaitset. Neljandas tahvlis on reguleeritud patria potestas isavõim. Patria potestas oli sotsiaalne fakt. Isale kuulus absoluutne võim kodus, manus käsi, mis tegi ta kõikide perekonnaliikmete valitsejaks. Isa otsustada oli poja elu ja surm. Kui isa oma poega kolm korda maha müüs, oli poeg isa võimust vaba
* nimetasid ja kontrollisid riigiametnike George Browne- asehaldur * jälgisid raha laekumist ja kulutamist * kommunikatsioon * koolisundus * teede ja sildade korrashoid * avalik kord * pidi arvestama kohaliku aadelkonna huvidega Kohtukorraldus * Kohtureform püsib 200 aastat * Maakonna tasand: meeskohtud- Eestimaal ja Saaremaal, maakohtud- Liivimaal (talupoegade ja mitteaadlike kohtuasjad) * Kubermangu tasand: ülemmaakohus- E, õuekohus- L (rasked kuritööd + aadlike asjad) * Kohalik tasand (avalik kord, väiksemad ülesastumised, mõisnikud
1. Kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge 2. Kontrollisid riigiametniku tööd 3. Jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus 4. Kandsid hoolt teede ja sildade eest 5. Kandsid hoolt avaliku korra eest 4) Rüütelkonnad Rüütelkonnad: koondasid aadlike, kaitsesid neid Rootsi võimude eest ja lahendasid erinevaid kohalike küsimusi. Rüütelkonnad käisid koos Maapäevadel (iga 3a tagant). Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine oli rüütelkonna pealiku ül. 5) Kohtukorraldus Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike seast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ül oli: uurida/analüüsida talupoegade poolt toime pandud kuritegusid (neid karistada) a) Eestima Ülemkohu Tallinnas b) Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus
peamees - kogunes kolme aasta järel (17.saj. keskpaigast alates igal aastal) - osalema pidid kõik Eestimaa aadlimõisade valdajad 2. Maanõunike kolleegium kasutas kõrgeimat võimu ajal, mil maapäev ei olnud koos - 12 eluaegset liiget ja valis oma liikmed ise. · II Aadli kohalik omavalitsussüsteem: - Eestimaa oli jagatud 4 maakonnaks ehk kreisiks · III Kohtukorraldus aadli kontrolli all: 1.Ülemmaakohus, mille moodustas maanõunike kolleegium: - ei allunud Rootsi kuninga juhtimisele 2.Alamateks kohtudeks meeskohtud · Tulemus: - Eestimaa ülemereprovintsi ei inkorporeeritud Rootsi tuumikalade (Rootsi-Soome) koosseisu! Nt Rootsis-Soomes aadlist sõltumatu kohtukorraldus Rootsi läänistuspoliitika · Algus: 1560ndatel kuulus Rootsi kroonule üle poole Eestimaa haritavast põllumaast ja
kuningas oli kaugel. Tallinnas oli olemas kindralkuberner, hiljem ka Riias, kes oli kuninga nn asevalitseja, kuid esialgu polnud tema võim eriti suur. Rootsi aeg eesti ajaloos on vastuoluline. Suur kultuuri tõusmine ja areng, teiseltpoolt aga eesti talupojad lõplikult pärisorjadeks. Põhjus, miks Rootsi siin kehtestas pärisorjuse oli aadlike surve tõttu ja kuningas vajas aadlike toetust, muidu oleks Vene võimu toetanud. Rootsi võimu kehtestamisega muudeti umber kohtukorraldus ja kohtuvõim, mis varasematel aegadel siin puudus. Kujunes erinevaks liivimaal ja eestimaal Eestimaal: Esimese astme kohus adrakohus- tegeles talupoegade asjadega, mõisnike ja talupoegade vahelised tülid jne. Seal oli ka üks talupojast kohtunik, kelle hääl palju küll ei maksnud Meeskohus- ainult aadlike asjad. Talupojal õigus adrakohtu otsus edasi kaevata pmst, kuid tavaliselt seda siiski ei juhtunud.
Koha peal tln-as oli kuberner, kes oli kuninga asevalitseja pm , aga esialgu tema võim ei olnud väga suur, aadlikud tegid, mida tahtsid. Roosi aeg väga vastuoluline. Ühelt poole kultuuri arendamine jms aga teiselt poolt kinnistus täielikult eesti talupoegade pärisorjus.Kuningal oli vaja aadlike toetus, aadlikud surusid peale pärisorjust ja sellepärast ka järeleandmine ja pärisorjuse kehtestamine. Rootsi ajal muudeti ümber kohtukorraldus ja kohtuvõim. Varasemalt pm aadlike suva all. Kujunes kohtu võim erinevaks Liivimaa ja Eestimaal Eestimaa Liivimaa 1.Esimese astme kohus adrakohus. Tegeles 1.Sillakohus talupoegadevaheliste asjadega. 2.Maakohus Oli üks talupojast kohtunik, kelle hääl küll väga 3. aste Riiklik lossi kohus(eestimaal puudus)- ei maksnud, aga ta oli olemas sisuliselt aadlike jaoks 2
vabadused ) saarlastel. Maa vabaduse kaotus andis eestlastele märku: 1) nõue teha läbi ristimine ja täita kristlikke usukombeid; 2) alaliste, esialgu mõõdukate maksude sisseseadmine (kümnis,- kümnendik saagist või hinnus kindla suurusega naturaalmaks 3) suuremad kohustused piirdusid osavõtuga maa uute peremeeste sõjakäikudest ning kirikute, osalt ka linnuste ehitamisest. Säilisid rahva liikumisvabadus, vana haldus- ja kohtukorraldus ning tavaõigusel põhinevad seadused. Rajatavates linnades kodanikuseisuse saamiseks polnud eestlasel 13. saj. veel takistusi. Peale maa vallutamist asusid võitjad siinsetele aladele elama. Maid läänistatati tervete küladena. Eriti palju läänistati Läänemaal ja Harju-Virus (Taani kuninga valdustes), sest vajati sõjalist jõudu. Ainult ordu läänistas vähe. Vasallidest kujunes siinne maa-aadel (hilisemad mõisnikud).
seesmisest vajadusest kedagi tappa; ka seesmiste vastuolude ja agressiivse valmiduse olemasolu korral on vaja ärritajat, millele inimene reageerib. Kui aga vägivaldne käitumine on inimese isiksusele ja tema sisemistele moraalinormidele täiesti võõras, siis ei tõuka ka välised raskused, näiteks töötus või maalt linna asumine, teda kuriteole. Humanistlikku inimesekäsitusse kuulub inimese vastutus oma tegude eest. Sellele põhimõttele on rajatud meie kohtukorraldus. Kui lähtuda mõttest, et mõnikord põhjustavad inimese käitumist tema enda otsustused, teinekord aga välised mõjud, tekiks väga eriskummalisi olukordi: inimest ei võiks nagu süüdi mõista selle eest, milles ta süüdi ei ole. Põhjuse leidmine aitab küll käitumist mõista, kuid ei õigusta seda. Mingi põhjus on igal käitumisel, kuid käitumisviis võib sellest hoolimata olla moraalselt taunitav. Mõjuv põhjus võib mõrva teha mõistetavaks, kuid ei õigusta seda.
Maapäevadel valiti kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse maanõunik Maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamisega Rüütlekonna pealik lahendas igapäevaseid küsimusi Uued maanõunikud valiti enamasti endiste rüütelkonna pealikke või maamarssalite hulgast Maapäev maahärrade ja feodaalühiskonna vabade esindajate nõupidamine keskajal Kohtukorraldus Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunik, liivimaal sillakohtunik, kelle ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi Maakonna tasemel tegutsesid Eestis- ja Saaremaal meeskohtud Liivimaal maakohtud- mõlemad arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju
vastavalt süütegude poolt rünnatavatele hüvedele. 37. Kuidas on süüteod karistusseadustiku eriosas süstematiseeritud ja mis on selle süstematiseerimise aluseks? Süüteod on jaotatud seadustiku eriosa seitsmeteistkümne peatüki vahel, kusjuures ühes peatükis on üht õigushüve kaitsvad süüteod. 38. Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas karistatavad kõige raskemini? Inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod. EESTI KOHTUKORRALDUS 1. Milline on kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded? Kohtusüsteemi moodustavad: · Maakohtud (4 tükki) arutavad tsiviil- ja kriminaalasju · Halduskohtud (2 tükki) arutavad esimese astme kohtuna haldusasju · Ringkonnakohtud (2 tükki) arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna · Riigikohus kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus 2
4. Kandsid hoolt postiteenuse, teede ja sildade korrashoiueest. 5. Kandsid hoolt avaliku korra eest. 4) Rüütelkonnad Rüütelkonnad: koondasid aadlike, kaitsesid neid Rootsi võimude eest ja lahendasid erinevaid kohalike küsimusi. Rüütelkonnad käisid koos Maapäevadel, mis toimusid iga 3.a tagant. Maapäevade vahepeal ajasid asju 12 maanõuniku. Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine oli rüütelkonna pealiku ülesanne. 5) Kohtukorraldus Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike seast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ül. oli: hoolitseda pagenenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest ning uurida talupoegade poolt toime pandud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil tegutsesid Eestimaal ja Saaremaal meeskohtud ning Liivimaal maakohtud, arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju.
Sellel ajal tuli võlgnik kolmel korral avalikult preetori ette viia. Võla maksmisega võis ta end vabastada või selles menetluse staadiumis võis leitud vindex võlgniku võlausaldaja käest vabaks osta. Kui ei leitud kumbagi lahendust, võis võlausaldaja võlgniku surmata või väljaspoole Roomat orjaks müüa, üldjuhul mindi teist teed pidi, kuna kreeditor ehk võlausaldaja eesmärk oli siiski raha kätte saamine. Vabariiklikus Roomas puudus täitemenetlus ja riiklik kohtukorraldus. IV tahvli sätted reguleerisid isavõimu, kellel lasus piiramatu võim perekonnas. Talle kuulus täielik võim kõikide pereliikmete üle, kus ta võis otsustada ka poja elu ja surma üle. Võis ka poega müüa, ning kui ta teda kolm korda müünud oli, siis vabanes ta isa võimu alt. Isavõim lubas mehel naisest lahutamise korral naise võtmed ära võtta, lasta tal asjad kokku korjata ja majast välja saata.
valduses oleval Saaremaal, mis jäi püsima ka pärast Saaremaa liitmist Rootsiga. Rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, kaitsesid nende õiguseid Rootsi riigivõimude ees ning lahendasid kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisis koos maapäevadel, mis toimus iga 3 aasta tagant. Maapäevade vahepeal ajasid rüütelkonna asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku, kes valiti eluaegsetesse ametitesse. Rootsi valitsusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19.saj.lõpuni. Avaliku korra tagamiseks seati Eestimal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade süütegusi ja nende eest karistus määrata. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talipoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ja kõik
1799 Paul I andis välja ukaasi, millega magasi vilja pidid hoopiski varuma mõisakogukonnad. (See oli esimene talupoegade ühte liitev asi) talupoeg iseseisvus tänu sellele. 2. Moment mis liitis ühes mõisas elanud inimesi tervikuks. Oli vallakohus. 1802 Eestimaal ja 1804 Liivimaal. 3. Vaeste hoolekanne. 4. Vallalaegas. Sellega ei peetud üleval ainult vaeseid vaid ka muid kulusid. Inimesi liitsid ühised kohustused, nii majanduslikud kui ka sotsiaalsed. 9. Kohtukorraldus. Eestimaal: 1802 al. Oli olemas vallakohus, nüüd see kaotati, 1816. Selle asemele tuli kihelkonna kohus, kogukonnakohus. Eksisteeris kihelkonna tasandil. Esimees, kohtuvanem oli mõisnik, kaasistujateks olid talupojad. See lahendas talupoegade omavahelisi tsiviilnõudmisi, võlad, peksmised jms. talupoegade kaebustes mõisnike vastu oli Eestis sellel vaid lepitav funktsioon . Kreisikohus- eksisteeris maakonna tasandil. Sinna said talupojad kaevada mõisnike vastu
Kõrgeim valitsusametnik oli kindralkuberner. (Eestimaa kindralkuberner Tallinnas, Liivimaa oma Riias) Nad kamandasid oma haldusalal olevat sõjaväge, kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid kubermangu rahaasju. Lisaks neile teostasid võimu rüütelkonnad.Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 maanõunikku, kes olid valitud eluks ajaks ametisse. Maanõunikud tegelesid kõige tähtsamate küsimuste arutamisega. Rootsi valitsusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19.saj lõpuni. Maakonna tasandil tegutsesid maa-ja meeskohtud. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. (adrakohtunikud ja sillakohtunikud) Vaimuelu 19.saj 1.poolel 1802.a taasavati Tartu Ülikool. Tartust kujunes kiiresti üks Venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntumaid õppe-ja teaduskeskuseid. 19. sajandi alguses sätestati 4-astmeline ühtluskool: maakondades kihelkonnakool ja kreisikool; kubermangulinnades gümnaasium ja ülikool
huvisfääri. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku (Saaremaal 6), kes valiti maapäevadel lugupeetavate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse.(Enamasti endiste rüütelkonna pealike ja maamarssalite hulgast) Nemad tegelesid kõige olulisemate küsimuste arutamisega. Igapäevased probleemid olid rüütelkonna pealiku kanda.(Liivimaal maamarssali) Kohtuvõim: Rootsi ajal loodud kohtukorraldus püsis kuni 19.sajandi lõpuni. Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaa kubermangus ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine, uurida talupoegade poolt sooritatud kuritegusid ja karistada süüdlasi. Maakonna tasandil oli Eesti- ja Saaremaal meeskohtud. Liivimaal maakohtud. Seal arutati talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ning aadlike kohtuasju
Poolalt vallutatud aladest, Lõuna-Eestist (Pärnu ja Tartu) ning Põhja-Lätist kujunes Liivimaa kubermang keskusega Riias. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu,aga säilitas edaspidigi teatud eriseisundi. Setumaa jäigi Venemaa alla. Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik oli kuningale alluv kindralkuberner.[1630-ndatel kujunes Eestimaa rüütelkonna kõrvale Liivimaa rüütelkond. Eraldi rüütelkond ka Saaremaal. [Rootsi valitsusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima XIX sajandi lõpuni (pikemalt ülalpool kohtu astmete mõiste all). [ Eestimaa aadlile ja linnale säilitati eesõigused. Liivimaa aadel ja linnad saavutasid XVII sajandi keskpaigaks samasugused õigused nagu eestimaalasedki. [ Rahvaarv oli katastroofiliselt vähenenud (1620. aastatel hinnati siinmail talurhva arvu vähem kui 100 000-le). Üle poole rahvast hävis sõjas. 1630. aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Umbes veernadi rahvast
Miks Rootsi loobus unioonist kiirelt ja veretult? Uniooni tähtsus oli kahanenud! Rahvusvaheline olukord: kuna Venemaa oht (1905) oli kahanenud, oli uniooni kaitsepoliitiline tähendus väiksem, kui 19.sajandil. Edaspidi oli Norra soov olla erapooletu riik. Rootsi aja pärand Soomes Soomest sai lääne kultuuriruumi ja Põhjamaade osa. Soomlastel samad õigused kui rootslastel aga ei mingit eristaatust. Talurahvavabadus, kärajad (kohalik omavalitsus ja kohtukorraldus), uusajal osalemine Rootsi nelja seisuse riigipäeval, Rootsi seadusandlus, sõjaväekorraldus. Puudub oma keskvalitsus. Erinevused Rootsiga: Talumaa osakaal suurem, mõisade osakaal väike. Soome keel talurahva ja jumalasõna keelena. Puhver ida vastukaaluks 17.-18. sajandil Soome vaene kõrvalala. Rootsi aja hariduspärand Soomes Soome kirjakeele sünd reformatsiooni tulemusena (Mikael Agricola). Uus Testament (1548) ja Piibel (1642). Kirik kontrollis lugemisoskust (17-19 sajand)
annaabi.ee 
