Eesti Õiguskorda võib sündida seadus ka rahvahääletuse teel. Rahvas teostab kõrgemat võimu õiguskorras: riigikogu valimistega, rahva hääletusega. Põhiseadsu kehtestab kaks juhtu, millal seaduse vastuvõtmine rahvahääletusel on kohustuslik. Ainult rahvahääletusel saab muuta põhiseaduse esimest ja viimast peatükki. Rahvahääletuse otsus on riigiorganite täitmiseks kohustuslik. Erakorralises olukorras ei tohi teha rahavahääletuse otsuseid. Seadlus Seadlusandluse õigus kuulub presidendile. Kõik formaalsed seadlused on funktsionaalselt õigustloovad aktid. Kuigi president on vastavalt tema pädevusele haldusorgan, on tal täita ka legislatiiv-funktsioon.Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva organi ehk presidendi õigusorganiteks. Dekreet on materiaalses mõttes seadus, kuigi formaalses mõttes mitte. Seadus võetakse vastu riigikogu poolt, dekreet riigipea poolt
Seadus on seadusandliku võimu õigusakt, mille a) saab vastu võtta vaid parlament; b) sisuks saavad olla vaid õigusnormid; c) täitmine on kõikidele isikutele kohustuslik. 11. Materiaalne seadus on: a) varalisi suhteid reguleeriv seadus; b) õigusnorme sisaldav õigusakt; c) reaalselt (nt paberkandjal) olemasolev dokument (vastand virtuaalsele). 12. Konstitutsiooniline seadus on: a) riigi ülesehitust (nö riigi skeletti) reguleeriv seadus; b) sünonüümiks terminile „põhiseadus“ 13. Seadlus on a) riigipea poolt antav õiguse üldakt; b) riigipea poolt antav õiguse üksikakt; c) riigipea poolt antav õigustloov akt. 14. Määrus a) konkretiseerib seaduses toodud regulatsioone, kuid ei loo ise uut õigust; b) konkretiseerib seaduses toodud regulatsioone luues seega ise uut õigust; c) on õiguse üksikakt, mille annab välja kohtuvõim. 15. Määruses on nõutav volitusnorm. Volitusnorm a) näitab, kes on määruse rakendamiseks volitatud (st kes võib määrust ellu viia);
· Õiguse hierarhia tuleneb õigusriigi põhimõttest ning selle tingimuseks on, et kehtivuselt madalama astme õiguse allikad oleksid vastavuses. Põhiseadus · Põhiseadus sätestab riigi õigusliku põhikorra. · Põhiseadus on aluseks kõigile teistele seadustele ja õigusaktidele. Seadused · Õigusnorme sisaldavad õigusakt, mille võtab vastu Riigikogu või rahvahääletusel. · Seadusandlik menetlus võib toimida kahel viisil. Seadlus · Seadlus on akt mille kaudu võib Vabariigi President anda õigusnorme. · Juriidilise jõu poolest võrdne seadusega. · Lubatav üksus, kui Riigikogu ei saa kokku tull ja seadluse andmiseks on tekkinud edasilükkamatu vajadus. · Seadluse reguleerimisala on piiramatu ei saa seadusi kehtestada. Määrus · Täitevvõimu poolt antud õigusloov akt. · Määrused on üldised regulatsioonid. · Määrusi eristatakse mahu alusel:
..175 Õiguse tunnused teaduslikus käsitluses................................................................................176 Õigusallikad. Õiguskeel ja normitehnika.............................................................................182 ÕIGUSTLOOVATE JA RAKENDAVATE ÕIGUSAKTIDE PÕHIMÕTTELINE SÜSTEEM EESTIS ...................................................................................................................................................190 Vabariigi president Seadlus e dekreet Otsus; käskkiri........................................................190 MUUD NORMATIIVAKTID.................................................................................................191 Tööandja ja töökollektiivi vaheline..........................................................................................191 Äriühingu üldkoosoleku otsus...............................................................................................191 ÕIGUSE ALLIKATE HIERHARHIA...
Seadus- õigust loov ja üldkohustuslik(riigikogu) Materjaalne seadus- iga õigust loov akt, sisu poolt seadus Formaalne seadus- seadusandja poolt(riigikogu) seadusena vastu võetud seadusakt. Konstitutsiooniline seadus- riigikogu koosseisu häälteenamusega vastuvõetavad ja muudetavad seadused. Riigikogu põhikorraldus. Lihtseadus- kõik ülejäänud riigikogu poolt vastu võetavad seadused. Vastu võtmiseks piisab poolthäälte enamusest. Seadlus- Presidendi poolt välja antud seadus. Seadlus on seadusega võrdne. Rakendatakse reeglina vaid erandkorras(sõda). Määrus- õigustloov, abstraktne ja üldkohustuslik. Täitev võimu poolt välja antud. Saab anda vaid seaduse alusel. Volitusnorm- Ainult seadusandlik võim saab otsustada, millistes tingimustes võib täidesaatev võim täpsustada ja täiendada seadust määrusega. Üldvolitus- kus seadusandja annab edasi ühe osa oma pädevusest mõnele teisele organile.
Ülipositiivne õigus (õiglus), kõik aktid peavad olema sellega kooskõlas. Püramiidis asub kõige kõrgemal! õiguskorra vertikaalse struktuuri iseloomustab rahvusliku õiguskorra püramiid: a) Seadused (formaalne definitsioon riigikogu või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt). Põhiseadus, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted, konstitutsioonlised seadused, seadused, seadlus. b) Seadustest madalamal olevad õiguse allikad. Määrused, kohalike omavalitsuste õigustloovad aktid. Rahvusvaheline õigus Konstitutsioonilised seadused EL õigus Seadused;seadlus Määrused Kohaliku omavalitsuse määrused Õiguse allikate horisontaalne liigitus: 1. ERAÕIGUSESSE KUULUVAD 2. AVALIKKU ÕIGUSESSE KUULUVAD
(Pretsedendid, tavaõigus ja doktriinid on teisejärgulised.) Seadused peavad olema vastu võetud vastavalt põhiseaduslikule korrale. Seadus kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Seadustel on ülimuslik iseloom: kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega; seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Kõik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel. Seadlus - sisuliselt seadusjõuga õigusakt, mille kehtestamise õigus kuulub presidendile. Vastavalt põhiseadusele saab president võtta vastu seadlusi ainult erandlikes olukordades. (Kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud riiklikud vajadused või kui on kehtestatud riigis eriolukord.) Määrused - valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad.
Kehtivõigusallikad: • Seadus- seadus on seaduse vormis ja seadusega sätestatud korras RIIGIKOGU RAHVAHÖÖLETUSEL: 1)PS 28.06.1992 2)PS RS 28.06.1992 3)PS TS 14.09.2003 PS 104 paragraf põhiseaduslikud- ja konstitutsiooni seadus (vaja 51 poolthäält) Lihtseaus – ei saa muuta põhiseaduslikku seadust. Seaduskord – 10dal päeval jõustub pärast R? Avaldumist Raammsedus- annab kogu tsiviilõigusele raami • Otuseid Seadlus annab Vabariigi President ja ainult erakorralistes tingimustes. Seadus ja seadlus on võrdsed. Vab.President seadlusega ei saa muuta riiklike makse ega ka konkteetset aasta eelarvet. Kontra signaturi põhimõte: 1)president 2)riigikogu esimees 3)peaminister Enne ei saa seadust vast võtta, kui need 3 meest pole oma allkirja andnud. Määruse puhul on oluline see, et üldjuhul antakse määrus seaduse alusel ja täitmiseks
Mis on riigikogu põhiülesanne? 5. Milline on seaduse vastuvõtmise protsess? 6. Mis ajast hakkab kehtima väljakuulutatud seadus? 7. Kes asendab presidenti järgmisena, kui president ei saa enam riiki esindada? 8. Kes kuulub Vabariigi Valitsusse? 9. Milline on VV ülesanne? 10. Mitu liiget võib kuuluda VV-sse? 11. Mida juhib peaminister? 12. Millised on Vabariigi Presidendi ülesanded? (nimeta 3) 13. Mitu aastat on VP valitsemise aeg? Mitu järjestikust aastat saab VP valitseda? 14. Mis on seadlus? Kes võtab vastu? Kui kaua kehtib? Too paar seadluse näidet? 15. Mitme astmeline kohtusüsteem on Eestis? Nimeta neid? 16. Mis vahe on esimeseastme kohtutel? Mida seal menetletakse? 17. Nimeta riigikohtus olevaid kolleegiume? (4 tk.) 18. Kes kehtestab õigusnorme? Mis juhtub, kui ma neid rikun? Mille jaoks neid üldse vaja on? 19. Millised on õigusnormide liigid (nimeta 3)? 20. Mis on õigusnormid? 21. Mis on õigus? 22. Millisteks valdkondadeks jaguneb õigus? 23. Mis on õigusakt? 24
KUJUNEMINE - Iseseisev Eesti riik - Nõukogude aeg - Taasiseseisvunud Eesti riik - Euroopa Liitu kuulumine KUST SAI ALGUSE? - 20. sajandil kui oli tekkinud iseseisev eesti riik - Noor - Eesti ühiskond vajas toimimiseks oma õigussüsteemi - Seaduseelnõusid koostati Tallinnas ja Tartus ISESEISEV EESTI RIIK - 1920 Õigusteadlaste Selts - Kuukiri Õigus - 1934 “Õigusteaduse sõnastik” - Võõrterminite asemel omasõnad (faktor- tegur, dekreet- seadlus) - Keeleuuendusliikumine NÕUKOGUDE AEG - Nõukogude õigus - Domineeris vene keel - Omaterminite asemel võõrterminid (Nt: haldamine- administreerimine, rahastamine- finantseerimine, sissevedu- import) - Kakskeelne ajakiri Nõukogude Õigus TAASISESEISVUNUD EESTI - Orienteeruti Euroopa õigusele - Keeleinimeste ja juristide koostöö tihenemine - Häälekandja Õiguskeel - Korraldatati õiguskeelepäevi - Õigussõnaraamatute ilmumine - Eesti Õigustõlke Keskus
tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. Õigusakt on avaliku võimu volitusega antud kohutuslikke käitumiseeskirju ehk õigusnorme sisaldav dokument. Õigusaktid: · Õigustloovad aktid ehk õiguse üldaktid ehk normatiivaktid. Põhiseadus Vabariigi Presidendi seadlus Seadlus Määrus Sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk üldnorme. Suunatud impersonaalselt kõigile või üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele. Vaidlustatav põhiseaduslikkuse järelevalve korras. Ülesehitus paragrahvsüsteemis. · Õiguse üksikaktid ehk indiviudaalsed käitumiseeskirjad. Haldusakt
Seadus on üldkohustuslik käitumisreegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt, kõrgeimat juriidilist jõudu omav õigusakt, mis võetakse vastu Riigikogus või rahvahääletusel. Õigusaktide hierarhia: kõrgeimaks aktiks on seadus Riigivõimuinstitsioo Üldakt Üksikakt 1) Põhiseadus n 2) Põhiseaduslikud seadused riigikogu Seadus otsus 3) Seadused Vabariigi president seadlus Otsus,käskkiri 4) Seadlused Vabariigi valitsus määrus korraldus 5) Määrused Minister määrus Käskkiri, 6) Kohaliku omavlitsuseõigusaktid korraldus Maavanem Valla- ja määrus otsus linnavolikogu Valla- ja linnavalitsus määrus korraldus Seaduste liigid: 1).Lihtseadused - vajavad vastuvõtmiseks Riigikogu istungil Riigikogu poolthäälte
ega keelduda seadusi välja kuulutamast • Kui Vabariigi President ei saa oma ametikohustusi täita üle kolme kuu järjest või kui tema volitused on enne tähtaega lõppenud, valib Riigikogu neljateistkümne päeva jooksul uue Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79 Vabariigi Presidendi õigusaktid • Vabariigi Presidendil on õigus anda seaduse jõuga seadlusi (PS 109, 110) • Vabariigi Presidendi õigusaktid on seadlus, otsus ja käskkiri (VPTS § 13) • Vabariigi Presidendi on seadluste andmisel järgmised PS tingimused: - on olemas edasilükkamatu riiklik vajadus; - Riigikogu ei saa kokku tulla; - Vabariigi Presidendi seadlus peab kandma Riigikogu esimehe ja peaministri kaasalkkirja; - Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa reguleerida kõiki valdkondi; - Vabariigi President peab esitama seadluse Riigikogule kinnitamiseks • Vabariigi Presidendi otsus on üksikakt, millega president vormistab
sotsiaalriigi printsiip, demokraatia printsiip, õiguspärasuse perekonnaseadus, VÕS) b) lokaalsed õigusnormid keht. printsiip. üleriigiliste organite poolt, kuid ainult teatud paikkonna jaoks nt. maastikukaitsealad. c) kohalikud normid keht. KOV (nt. Haldus õiguse allikad: põhiseadus, seadus, seadlus, määrus, parkimisekord linnas) III. Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi: kohaliku omavalitsuse määrus, tavaõigus. a) imperatiivsed ehk kategoorilised ehk ainut nii peabki tegema (kõik perekonnaõiguse normid) b) dispositiivsed ehk Õigusaktid: kirjalik dokument, kindlatele nõuetele vastav, kokkuleppelised pooled võivad igal moel kokku leppida v.a. kui õigusnormid süsteemses kogumis, pädeva riigi organi poolt on keelatud
8. sotsiaalõigus Üks suhte pool on riik, kes on alati kõrgemal. 1. Põhiseadus (eestis vastu võetud 1992.a referendumil). Kõiki küsimusi referendumile ei panda (maksud, finants, sõjandus jne). 2. Seadus (vastu võtab Riigikogu / referendum) 1. konstitutsiooniline (51 poolt häält) 2. lihtseadus (vaja enamuse poolthääli) 3. Otsus (Parlament võtab vastu ka seadusi, mis õ-tagajärgi ei too) 4. President 1. seadlus (kui Riigikogu ei saa kaasa tulla) 2. otsus (kuulutab välja seadusi, nimetab ametisse) 3. käskkiri (reguleerib küsimusi, mis on seotud presidendi kantseleiga) 5. Valitsus 1. määrus (üldakt) 2. korraldus (üksikakt); jõustub 3-al päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 2 6. Minister 1. määrus (üldakt) > ei oma portfellita minister 2
Õigustloov akt Üldaktid on alati legislatiivaktid. Ainult legislatiivaktid on seadused (legislatuur ehk parlament). Kui on üldakt, siis pealkirjas on põhiseadus, seadus, seadlus(dekreet) või määrus. Üldaktid on õigustloovad aktid ehk ka normatiivaktid. Üksikaktid on individuaalaktid. Õigusakte iseloomustavad erinõuded nende vormistamisel: struktuur ja rekvisiidid. Õigusloome tulemusena muudetakse ühiskondlik suhe nüüd juba õigussuheteks. Üksikakt on üldakti suhtes eksekutiivse, st kohaldava, täitmisele allutatud iseloomuga. Üksikaktis ilmneb juriidiline fakt, toiming, tähtaeg või tingimus, mille
sotsiaalriigi printsiip, demokraatia printsiip, õiguspärasuse normid (nt. roheline tuli valgusfooris, nimeseadus kuni 3 nime, printsiip. peretoetuse laekumine, vanaduspension, valimisõigus jne.) II. Territoriaalse kehtivuse järgi: a) üleriigilised õigusnormid (nt. Haldus õiguse allikad: põhiseadus, seadus, seadlus, määrus, perekonnaseadus, VÕS) b) lokaalsed õigusnormid keht. kohaliku omavalitsuse määrus, tavaõigus. üleriigiliste organite poolt, kuid ainult teatud paikkonna jaoks nt. maastikukaitsealad. c) kohalikud normid keht. KOV (nt. Õigusaktid: kirjalik dokument, kindlatele nõuetele vastav, parkimisekord linnas) III. Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi: õigusnormid süsteemses kogumis, pädeva riigi organi poolt
Toimuvad arutlused. Lihtseaduse vastuvõtmiseks peab poolt hääletama vähemalt 51 riigikoguliiget. Vastuvõetud seadused saadetakse väljakuulutamiseks presidendile. Presidendil on õigus kasutada vetoõigust ja jätta seadus väljakuulutamata. Kui aga uuesti see seadus vastu võetakse riigikogus, siis peab president selle kas välja kuulutama või tiigikohtusse saatma. Väljakuulutatud seadused avaldatakse Riigi Teatajas. Seadlus- kui mingil põhjusel ei saa riigikogu kokku tulla, siis võib President koos Riigikogu esimehega ja peaministriga välja anda seadlusi. Seadlusega ei saa muuta või tühistada põhiseadusi!
Fraktsioonid jagunevad koalitsiooniks (valitsusse kuuluvad erakonnad) ja opositsiooniks (valitsusse mittekuuluvad erakonnad). Fraktsioonid on rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst. Fraktsioonides lepitakse kokku poliitilistes otsustes, mille järel on võimalik komisjonis ja Riigikogu täiskogu istungil ja avalikkuse ees oma arvamust esitada. Võrumaalt: Randpere, Kõva, Tulik, Lenk, Tuiksoo, Luigas. Seadlus- seadlusega ei saa muuta, kehtestada või tühistada põhiseadust ega ka riigimakse ja riigieelarvet puuditavaid seadusi ja 51 poolthääle seadusi. Urmas Reinsalu-Kaitseminister, Helir Valdor Seeder- Põllumajandusminister, Siim -Valmar Kiisler- Regionaalminister(ainuke nn portfellita minister, ei juhi ministeeriumit, ei anna välja määrusi ega käskkirju), Taavi Rõivas-Sotsiaalminister. Enamusvalitsus- omane proportsionaalse valimisüsteemiga Riikidele
2) Lihtseadusteks on need seadused, mis on võetud vastu põhiseaduse alusel, kui mida pole otseselt põhiseaduse paragrahvis. Vastu võetakse Riigikogu lihthääleenamusega. 3) Raamseadus on nt maksukorralduse seadus. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksned avaldatud seadused. Riigi Teatajas avaldatud seadused jõustuvad 10ndal päeval pärast avaldamist, kui aktis pole märgitud teist jõustumise kuupäeva. 2. Seadlus Seadlused on sarnased dekreediga, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid. Neil on spetsiifiline kehtejõud. Dekreetõiguse all mõistetakse seadlusandlusõigust täidesaatvavõimu käes. Erakorralistel juhtudes, kui Riigikogu ei saa v ei jõua kokku tulla ja ilmuvad edasilükkamatud riiklikud vajadused on presidendil õigus vastu võtta seadlusi. 3. Määrus õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude
1) dekreetseadused 2) erakorralised võib olla vastuolus seadusega 3) häda dekreedid - peab olema eriolukord või seisund (looduaõnnetus, epideemia või mni muu oht, mis eeldab mingisuhust käitmist. Võib olla vastuolus seadusega. Seadlusandlus õigus on Eestis EV Presidendil, peab olema kaks eeldust olema samaaehselt. Parlament ei saa kokku tulla, on mingi valdkond mis vajab kiiret sekkumist. Seadlsuega nt ei saa kehtestada maksupoliitiat, eelarvet ei saa kehtestada. Selleks on seadlus eestis jõustuks on vaja kontrasignatuuri e teist allkija ( riiigikogu esimes, peaminister, Määrus - õigustloov akt, reguleerib teatud valdkonda üksnes formaalses mõttes, allub seadusele., luba ehk delegatsioon seadusandjalt. Nteest panga presidendil on õigus anda määrus. Spetsiaal delegatsoon- määrause andmise õigusega konkreetse seaduse alusel.
KONSTITUTSIOONILISED KONSTITUTSIOONILISED kõrgeima SEADUSED SEADUSED juriidilise PS §§ 104 PS 104 jõuga õigusakt. seadustik, LIHTSEADUSED LIHTSEADUSED koodeks SEADUSANDLIK PROTSESS seadusandlik protsess: 1. algatamine 2. eelnõu arutamine ja vastuvõtmine 3. väljakuulutamine 4. avaldamine www.riigiteataja.ee Õiguse allikad: Seadlus Kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib Vabariigi President edasilükkamatute riiklike vajaduste korral anda seaduse jõuga seadlusi (PS § 109) ÕIGUSE ALLIKAD: MÄÄRUS Määrus – seadusest alamal seisev õigustloov akt. Seaduse alusel ja seaduse täitmiseks annavad määrusi: Vabariigi Valitsus minister Kohaliku elu küsimustes annab määrusi valla- ja linnavolikogu. KOHTUOTSUS ÕIGUSE ALLIKANA Kohtuotsus on õiguse allikas ainult niipalju, kui see annab juhiseid õigusnormi
valitsus (kollektiivorgan) ja Vabariigi president. Kohtuvõim õiguse mõistmine esindajad on kohtuasutused Põhiseaduslikud institutsioonid - o Riigikogu o Vabariigi President o Vabariigi Valitsus o Riigikontroll o Õiguskantsler o Kohus o Kohalik omavalitsus PS ÕIGUSAKTID (peavad olema PS kooskõlas) seadus (peavad olema SEADUSEGA kooskõlas) seadlus määrus otsus korraldus käskkiri Seadlus Vabariigi Presidendil on õigus anda (nt sõjaolukorra väljakuulutamine) ja vastutav antud seadluse ees. Ajutise iseloomuga kuid kehtimisel võrdne seadusega, hiljem Riigikogu vastutab kas seadlus vastu võtta seadusena. Määrus universaalne õigusakt Vabariigi Valitsus/minister/kohalikud omavalitsused/kohtumäärus Otsus juriidilise tagapõhjaga - kohtuotsus, VP otsus, kohalike omavalitsusüksuste
Riik, kus inimeste üle valitsevad seadused. Neid järgivad nii valitsejad kui valitsetavad. 14. Õiguse allika mõiste ja liigid. Õiguse allikad on kohad, kust leida õigust. Need on seadusõigus, tavaõigus ja kohtuniku õigus. 15. Õigustloov akt ja õigust rakendav akt. Õigustloova ja puhtalt õigust rakendava akti piir läheb sealt, kust jookseb õigusakti ja õigusakti täitmiseks ettevõetava toimingu piir. 16. Õiguse allikad Eesti õiguskorras: põhiseadus, seadus, seadlus, määrused. Eestis on allikateks seadused, seadlused ja määrused, kuid ka välislepingud. Seadus on kõrgeimat juriidilist jõudu omav õigusakt, mis võetakse vastu Riigikogus või rahvahääletusel. Seadused võetakse vastu vastavalt põhiseadusele ning avaldatakse selleks ettenähtud viisil Riigi Teatajas. Täitmiseks on kohustuslikud vaid avaldatud seadused. Seadus jõustub kümnendal päeval pärast selle
Avalik õigus korraldab suhteid riigi ja isiku vahel (Riigiõigus, Haldusõigus, Finantsõigus, Kriminaalõigus., Rahvusvaheline õigus ) ÕIGUSÜSTEEM ( mandri-euroopa, anglo- ameerika, islam, aafrika jne): Õigusakt kirjalikus vormis õigusnormide kogum Õigusnorm üldise iseloomuga, kohustuslik Õigusharu õigusnormide kogum, iseseisev osa süsteemist, reguleerib rühma üheliigilisi suhteid. ÕIGUSAKT liigitub : ÜLDAKT normatiivakt e. õigust LOOV (seadus, määrus, seadlus) ÜKSIKAKT mittenormatiivakt e. õigust RAKENDAV ( käskkiri, korraldus, otsus) JURIIDILINE FAKT : asjaolud toovad kaasa tagajärje. SÜNDMUS (ei sõltu isiku tahtest) ja TEGU ( sõltub isiku tahtest ÕIGUSRIKKUMINE : kuritegu (karistussead), väärtegu, distsiplinaarsüütegu, tsiviilõigusrikkumine, tööõigusrikkumine. 11 ) ATS ja TLS ERINEVUSED ATS - AMETNIK, avalik-õiguslik juriidiline isik - Avalik-õiguslik, usalduslik teenistussuhe - Teenistusleping
- Seaduslikkuse põhimõte - Seaduse ülimuslikkus - Demokraatlik õigusemõistmine 14. Õiguse allika mõiste ja liigid. Mõiste „õiguse allikad” all mõeldakse allikaid, kust võib leida õigusnorme. - Õiguslik tava - Juristide arvamus - Kohtupretsedent - Leping - Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid - Õigustloov akt 15. Õigustloov akt ja õigust rakendav akt. Õigustloov akt – üldakt (normatiivakt): seadus, seadlus, määrus Õigust rakendav akt – üksikakt (mittenormatiivne õigusakt): otsus, käskkiri, korraldus 16. Õiguse allikad Eesti õiguskorras: põhiseadus, seadus, seadlus, määrused. 17. Õiguse rakendusaktid e üksikaktid. Õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. 18. Õigusaktidele esitatavad nõuded
Riigikogu saalis). Toimuvad arutlused. -Lihtseaduse vastuvõtmiseks peab poolt hääletama vähemalt 51 riigikoguliiget. -Vastuvõetud seadused saadetakse väljakuulutamiseks presidendile. -Presidendil on õigus kasutada vetoõigust ja jätta seadus väljakuulutamata. Kui aga uuesti see seadus vastu võetakse riigikogus, siis peab president selle kas välja kuulutama või riigikohtusse saatma. -Väljakuulutatud seadused avaldatakse Riigi Teatajas. Seadlus- kui mingil põhjusel ei saa riigikogu kokku tulla, siis võib President koos Riigikogu esimehega ja peaministriga välja anda seadlusi. Seadlusega ei saa muuta või tühistada põhiseadusi! TÄIDESAATEV VÕIM. VALITSUS PEAMINISTER juhib ja esindab valitsust MINISTER juhib teisi valdkondi(majandus, haridus, riigikaitse jm) annab välja määrusi,
See on omanäoline lembelüürika, rahvalaululikult diskreetne ja ühtlasi elamuslik, tundevärske ja musikaalne. 75. sünnipäevaks 1939. aastal kinkis Tartu linnavalitsus Anna Haavale korraliku korteri Tähtvere pargi lähedal Koidula tänava majas. 1952. aastal hakkas Eesti Riiklik Kirjastus ette valmistama valitud teoste sarju rahvuskirjanduse klassikast. Sellesse plaani kuulus ka Anna Haava luule väljaandmine. Aktusel tehti teatavaks ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Anna Haavale ENSV rahvakirjaniku aunimetuse andmise kohta. Sel päeval on tehtud viimane foto elavast Anna Haavast. Näeme teda istumas lillede ja kingituste keskel, äsjakingitud pleed põlvil, kunagi tõmmu-tumedad juuksed valgete salkudena ümber lauba, kuid kulmudes veel tugevat pigmenti. Elu on olnud armutult kitsi Anna Haava unistuste täitmisega. Tal on tulnud taluda isakodu kaotust kevadunenäo purunemist, südamekodu saavutamatust. Viimaseks unistuseks jäi sügisemuinasjutt. 1957
Ta sai Postimehesse saksa ja vene keelest tõlkijaks. Terve elu oli tal mure elukoha pärast. Küll kolis ta ühest kohast teise, kuid unistus tõelisest kodust oli tal lõpuni. 75. sünnipäevaks kinkis Tartu linnavalitsus talle korteri, kuid sealgi ei püsinud ta kaua. Ta oli väga tragi naine. Isegi vana ja haigena pesi ta ise pesu ja koristas, abist keeldus, sest liikuda oli ju vaja. Tema 90. Juubelipidustuste aktusel tehti teatavaks ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Anna Haavale ENSV rahvakirjaniku aunimetuse andmise kohta. Kuid Annat piinas küsimus, et kas ta on selle üldse ära teeninud. Anna Haava ei olnud sellel aktusel, tema ei näinud seda rahvamurdu ja ei kuulnud neid inimesi, kes kõik talle austust avaldasid. Oma 93. eluaastal 1957 ta suri. Matused kujunesid rahvahulkade osavõtu poolest erakordselt suureks.
Ratifitseeritakse Riigikogus (kuni 1991 toimus valitsuse otsusega, sest puudus välissuhtlemise seadus). Seadus – on kas Riigikogu poolt Riigikogu kodukorra seadusega kindlaksmääratud korras või rahvahääletusel (plebistsiit) vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Konstitutsioonilised seadused on nimetatud põhiseaduses (näit. Riigikogu valimiste seadus § 60; Vabariigi Valitsuse seadus; Eesti Panga seadus) Kui põhiseaduses ei ole märgitud siis – lihtseadus. Seadlus – kui Riigikogu ei saa kokku tulla, siis Vabariigi Presidendi poolt edasilükkamatute riiklike vajaduste korraldamiseks antud seaduse jõuga õigustloov akt. Määrus – Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lg 1 sätib, et VV määrus on õigustloov akt. Määrusi antakse seaduse alusel ja seaduse täitmiseks, on seadusest madalamal seisvad õigusaktid. VV määruse ja ministri määruse andmise kord on sätestatud Vabariigi Valitsuse seaduses. Otsus - on õiguse üksikakt
trahv või vangistus, mis on tähtajaline või eluaegne. Ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd. Surmanuhtlus on Eestis kaotatud aastast 98. Viimane aastal 91. ) ÕIGUSAKTIDE HIERARHIA: · Rahvusvaheline · Siseriiklik · Põhiseadus (referendum) · Seadus (parlament) · Seadlus (väga erandlik, seadus, mille on välja andnud president) · Määrus · Otsus · Korraldus · Käskkiri Õigusvõime Kõikidel füüsilistel inimestel on see sünnist saati, juriidilistel isikutel ettevõtte loomisest alates. Teovõime Füüsiline isik saab siis, kui ta on 18. aastane. Alla selle piiratud teovõime.
õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. Õigusaktide hierarhia *madalamalseisvad üldaktid peavad olema kooskõlas kõrgemate üldakidega *Üksikaktid peavad olema kooskõlas üldaktidega *üldaktidega peavad olema kooskõlas ka eraõiguslikud lepingud PS - VL - seadus/seadlus - vabarigivalitsuse määrus - ministri määrus Õigus allikad Kohustuslikud õigus allikad : 1)rahvusvahelised lepingud 2)Euroopa liidu alusdokumendid, määrused ja otsekohaldatavad direktiivid 3)Seadused 4)Määrused 5)Riigikohtu lahendid alama astme kohtule Soovituslikud allikad 1) riigikohtu, maa- ja ringkonnakohtu lahendid 2)Astuste väljatöötatud juhised, halduspraktika 3)Õigusteadlaste arvamused ja komentaarid Organi tegevuse sisu alusel :
suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu. 1) Õigustloovad aktid- õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga).Õigustloovad aktid on üldaktid, millega kehtestatakse abstraktseid õigusnorme üldiste tunnuste alusel määratletud haldusväliste isikute suhtes. Õigustloovateks aktideks Eesti õiguskorras on seadus, seadlus ja määrus ning õigustloova sisuga rahvusvahelise õiguse aktideks on rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, Euroopa Liidu aluslepingud, määrused ja otsekohaldatavad direktiivid. Õiguskantsleri järelevalvele alluvad õiguse üldaktid sõltumata sellest, millist nimetust need kannavad või kuidas need on vormistatud. 2) Õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad
Õigus kas lubab, keelab või kohustab. 8. Milliseid õigusallikaid tunneb Eesti õiguskord? Põhiseadus, mis formaalselt aga ka sisuliselt paneb paika rahvusliku õiguskorra. II. Konstitutsioonilised seadused III. Rahvusvaheline õigus. Üldtunnustatud põhimõtted ja normid kui rahvusvaheline tavaõigus. IV. Lihtseadus. Neid võtab samuti vastu Riigikogu kindla korra alusel. V. Seadlus. See on seadusandlus täidesaatva võimu käes. Presidendil on õigus vastu võtta erakorralisi dekreete ja hädadekreete. VI. Määrused. Formaalselt on nad normi sisaldavad legistatiivaktid, aga välja annab neid kõrgem täitevorgan VII. KOV Õigustloov kompetents. 9. Õigusnorm on käitumiseeskiri. Selles on abstraktne faktiline koosseis ja õiguslik tagajärg ning mis on täitmiseks üldkohustuslik Loogiline struktuur: Kui.
valimisringkonna huve, vaid ta teostab riigivõimu kogu rahva esindajana. Teiseks nõuab kõnealune põhimõte, et Riigikogu liige peab saama teha poliitilisi valikuid ning korraldada oma tegevust vabalt, lähtudes oma südametunnistusest ja parimast äranägemisest. VI Eesti Vabariigi President Allikad : 1) PS kom.v.a; Vabariigi Presidendi töökorra seadus. 1. EV Presidendi õigusaktid (liigid, vastuvõtmine, jõustumine). EV Presidendi seadlus vs presidendi dekreet. Vabariigi Presidendi õigusaktid on seadlus, otsus ja käskkiri. ● Seadlus - seaduse jõuga õigustloov akt. Kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja on ilmnenud edasilükkamatu riiklik vajadus. Jõustub Riigi Teatajas avaldamise päevale järgneval päeval ● Otsus - üksikakt. Otsuseid võetakse vastu põhiseaduslike ülesannete täitmiseks. Jõustub allkirjastamisel. ● Käskkiri - üksikakt
Õigusvormidena kasutuse olnud õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikes suhetes osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiiv ehk üldakt on suunatu objektiivsete õiguste kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Liigid: seadus, seadlus, määrus, otsus. Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus - normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seadused liigitatakse juriidilise jõu järgi omakorda põhiseadusteks, konstitutsioonilisteks seadusteks ja lihtseadusteks. Eksami küsimused? 1. Õigusnormi erinevus teistest sots normidest? Spetsiifilised tunnused:
o Riigikogu poolt kiireloomulisena b) Konstitutsioonilised seadused täiendavad ps ja nende loetelu on äratoodud ps tekstis. Need seadused võetakse vastu ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega. c) Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega - vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Seadlus on riigipea õiguse rakendamise akt. Seadlus kui seadusjärgne akt on oma juriidiliselt jõult seadusest madalam. EV President võib anda seaduse jõuga seadlusi, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja seadluse andmiseks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. Presidendi dekreedile annab kaasallkirja peaminister, viimase puudumisel asjaomane minister. Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust, põhiseaduses loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet.
Kodanik võib esitada seaduseelnõu või konstitutsioonimuudatuse. Seal peab iga konstitutsiooninorm pälvima rahva heakskiidu. Selleks on vaja koguda 50 000 allkirja 90 päevaga. Keskmiselt on seal 4 referendumit aastas. Seadused ise omavad erinevat kohta püramiidis. Osa seaduste vastu võtmiseks on tarvis kvalifitseeritud häälteenamust. Parlament on pigem seadusandja kui seadustegija, sest 80% seaduseelnõudest tuleb väljastpoolt parlamenti.Parlament võtab vastu seaduseid ja otsuseid. SEADLUS § 109 – seadusjõuga õigusakt, I argument – president võtab vastu juhul kui Riigikogu ei saa kokku tulla, II argument – ta on NAGU seadus või tal on seaduse jõud, aga samas pole see seadus. § 78, § 109, § 110 – seadlusandluse õigus presidendil. Kõik formaalsed seadlused on funktsionaalselt õigustloovad aktid. Kuna president on olemuselt haldusorgan (§ 78), on tal ka legislatiivfunktsioon. Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva
1949. aasta Märtsiküüditamine 1949. aasta 25. märtsist kuni 29. märtsi õhtuni viidi Eestis läbi massiline elanike vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaa Siberi piirkonda. Noorim küüditatu oli teadaolevalt 3-päevane Anne Ojaäär Hiiumaalt, vanim oli 95-aastane vanamemm Maria Räägel Abja vallast. Operatiivplaan Priboi Märtsiküüditamise aluseks oli NSV Liidu Ülemnõukogu 1948. aastal 26. novembril välja antud seadlus. NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumis koostati spetsiaalne operatiivplaan "Priboi" (vene keeles "Murdlainetus") projekt. 28. jaanuaril võttis NSVL Ministrite Nõukogu vastu määruse "Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs" ning järgmisel päeval ka otsuse nr. 390-138ss kulakute, bandiitide ja natsionalistide perekondade väljasaatmise kohta. Organisatsiooniline ettevalmistus
Sinna lähedale asustati ka toorlinavabrik, mis jällegi pakkus inimestele tööd, tuues laastatud Hallistesse uusi inimesi ning andes vanadele elanikele põhjuse jäämiseks. 19. sajandi keskel oli Halliste kihelkonna alal üheksa valda: Abja, Kaarli, Kaubi, Vana-Pornuse, Penuja, Uue- Kariste, Vana-Kariste, Vanamõisa ja Veelikse. Veelikse küla liideti Laatre maakonnaga, mis kuulub hoopis Valmiera kihelkonda. (Pihlak 2004) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus nr. 840 anti Halliste külanõukogule omavalitsusliku valla saatus, seega on Halliste praeguseks 23 aastane (2014 aasta järgi). See muutus tõi kaasa ümberkorraldused suurmajandite funktsioonide korralduses, neid hakkasid juhtima vallavalitsus ja vallavolikogu, suured muutused toimusid ka kohaliku elu juhtimisel ja korraldamisel, Halliste territoriaalne üldpind (272 ruutkilomeetrit) jäi samaks. Peale
juhised, halduspraktika. Kriitiliselt tuleb hinnata allika autorit, millal on allikas välja antud ja kas seda on uuendatud. Allikad, mida soovitatakse õiguse rakendamisel kasutada, kuid selleks pole kohustustust. Õigusaktid Üldaktid üldkohustuslikud, abstraktne ja õigustloov. Suunatud kõigile täitmiseks, täpselt sõnastatud ja loob uut õigust kindla olukorrajaoks, mida on kirjeldatud üldiste eelduste ja tagajärgedega. Eesti süsteemis seadus, seadlus, määrus. Rahvusvahelises õiguses lepingud ja konventsioonid, EL aluslepingud, määrused ja otsekohaldatavad direktiivid. Üksikakt- Individuaalne, konkreetne ja õigust rakendav. Suunatud konkreetsele inimesele konkreetse asja pärast, rakendab olemasolevat seadust konkreetsele juhtumile. Põhilised üksikaktid on haldusaktid ehk siis ettekirjutus, otsus, korraldus, luba. Õigustloovad aktid üldaktid, millega kehtestatakse abstraktsed õigusnormid üldiste
KOLMAS KODUTÖÖ VARIANT B: Indrek Paavle „Seadusest käskkirjani. NSV Liidu õigusaktide klassifikatsioonist ja kasutamisest ajaloo uurimises.“ 1. Nõukogude õiguses üldkohustuslikku õigusnormi sisaldavat õigusakti nimetati normatiivaktiks. Tänapäeval peetakse seda vananenud mõisteks, ning selle asemel kasutatakse mõistet õigustloov akt. Mõiste sünonüümidena aktsepteeritakse ka termineid õigusloome akt ja üldakt. 2. Ülemnõukogu Presiidiumi aktid olid seadlus ja otsus. 3. Kohalike riigivõimuorganite ja nende täitevkomiteede poolt vormistatud aktid olid otsus ja korraldus. 4. Valitsus ja partei keskkomitee võisid välja anda määrusi. 5. Otsus oli normatiivakt ja sõltuvalt asjaoludest võis korraldus olla ka normatiivse iseloomuga, aga ei pidanud olema. Otsuse tegi nõukogu või täitevkomitee neile seadustega antud õiguste raames. Korralduse andis täitevkomitee esimees või aseesimees
· Otsus on tervikuna siduv, kuid see ei ole õigustloov akt. Kui otsuses on täpsustatud selle adressaate, siis on see täitmiseks kohustuslik ainult neile. · Soovitused ja seisukohad ei ole juriidiliselt siduvad ega loo õigusi või kohustusi üksikisikutele. 17. Üldakt. Üldakti mõiste. Seadus. Seaduste jagunemine juriidilise jõu järgi (Põhiseadus, konstitutsioonilised seadused, lihtseadused). Seadlus. Määrus. Üldakt ehk õigustloov akt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka spetsiifilise väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Seadus. Seadus- õiguse üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seadused jagunevad juriidilise jõu järgi:
Põhitunnused: Sisaldavad üldnorme, mis loovad käitumiseeskirja kõigiks järgnevateks juhtudeks. Üldnormi käitumiseeskiri on reeglina impesonaalne, hõlmab kõiki subjekte, kuid kõigi raames võib konkretiseeruda teatud kategooriale: pensionärid, yliõpilsed jne. Üldnormid loovad objektiivse õiguse ning sellest tuleneva subjektiivse õiguse, kuid üldnorm ei realiseeru konkreetse juhu korral iseenesest. Formaalne liigitunnus, mille nimetus sisaldub üldakti pealkirjas nt põhiseadus, seadlus dekreet jne. Üksikakt- õigustkohaldav akt- individuaalakt. Üksikakt ning õigustrakendavad yksiknormid on üldakti ning üldnormide suhtes esksekutiivse, st kohaldava , täitmisele allutatud iseloomuga. Põhitunnused: Sisaldavad õigustrakendavaid üksiknorme. Õigustrakendavas õigusnormis suunatakse objektiivsest õigusest tulenev subjektiivne õigus konkreetsele kohustatud või õigustatud subjektile, ning see subjekt on personaalselt, nimeliselt määratletud.
Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Eesti õigusaktide hierarhia 2.3. Põhiseadus ja teised õigusaktid Riigivõimuinstitutsioon Õigusakt Üldakt Üksikakt Riigikogu seadus otsus Vabariigi President seadlus otsus, käskkiri Vabariigi Valitsus määrus korraldus Minister määrus käskkiri, korraldus Maavanem korraldus Valla- ja linnavolikogu määrus otsus Valla- ja linnavalitsus määrus korraldus Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine
· Liigne kiirustamine võib viia situatsiooni, kus need seadused, mis sünnivad, ei pruugi peegeldada selle rahva vaimu, kelle elu nad on loodud korrastama. KEHTIVA ÕIGUSE ALLIKAD EESTI ÕIGUSKORRAS Põhiseadus Esmane Konstitutsioonilised seadused Rahvusvaheline tavaõigus Seadlus Teisene Seadus Määrus Kohalik omavalitsus · Õigusnormi koht on õiguseallikas. · Õiguseallikatest leiame õigusest. 1. PÕHISEADUS kõige kõrgemal kohal õigusallikate hierarhias. · Kõik normid peavad olema kantud ülipositiivsest ehk loomuõigusest. · On midagi loomulikku, mis meile kuulub, mida ei saa seadusega võtta.
postimees.ee/2731344/putin-liigub-lahemale- krimmi-annekteerimisele 5. analüüsitav artikkel koos töö autori märgetega Putin tunnustas Krimmi iseseisva riigina 17. märts 2014 21:13 Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas esmaspäeval seadluse, mis tunnustab Krimmi «suveräänse ja iseseisva» riigina. Kremli veebilehele kohaselt tunnustab Venemaa Putini seadlusega «Krimmi Vabariiki, kus Sevastopoli linnal on eristaatus, iseseisva ja suveräänse riigina». Seadlus allkirjastati vastuseks «Krimmi rahva üleüldisel referendumil väljendatud tahtele», seisis veebilehel. «Seadlus jõustub allkirjastamise päeval.» Selles viidatakse Krimmi pühapäevasele referendumile, kus Krimmi lahkulöömist Ukrainast ja ühinemist Venemaaga toetas kohalike võimude sõnul 96,77 protsenti hääletanutest. Krimmi venemeelsed võimud esitasid esmaspäeval ametliku taotluse ühineda Venemaaga. Krimmi parlament kuulutas välja iseseisvumise Ukrainast ja teatas kõigi
Aphrodite, Artemis). Athena: Zeusi valutavast peast sündinu Hephaistose akusöörlike vasarahoopide abil, pärast seda kui Zeus oli alla neelanud tema raseda ema Metis´e ,,Nõu". Athena oli neitsilik ja sõjakas, kandes Gorgoni peakujutist turvistikul ja sikunahkset kilpi. Apollo: Zeusist ja Letosest sündinud Artemise kasksikvend Deelose saarel, kelle alged ulatuvad Lüükiasse Väike-Aasias. Temale kuuluvad ennustus, ravi, puhastus, seadlus, loitsimine ja luule. Püütoni tapja ja lovelise loitsu patroon Delfis. Troojalaste liitlane, mis rõhutab anatoolia päritolu. Helleenluse ehedaim etalon. Tema osalemine Trooja sõjas on olulisim võrdlevale mütoloogiale. Seal ilmneb ta kui kaugambur, kes laseb katku kreeka malevasse, nii loomade kui inimeste peale. Samuti kui Rudra Vedade Indias on ta lepitatud tervendajaks rahvapärasel ravipõhimõttel ,,haavaja parandab"
Esines ka A. Rüütel. Ta peatus Tartu rahulepingu allakirjutamisega seonduval ja selle aja ajaloolisel taustal. Ta lõpetas ettekandega. Järgnevalt andis ta põgusa ülevaate ülemnõukogu viljakast tegevusest. Arnold Rüütel tänas rahvasaadikuid tehtud töö eest. Kadriorus polnud vaikust Presiidium oli kõik need aastad kahe tule vahel. 17. Veebruaril algas Ülemnõukogu Presiidiumile uute murede ja rõõmude algas, kus algas istung. Seal võeti vastu seadlus ,,Eesti iseseisvuspäeva kuulutamise kohta".Eesti iseseisvuspäevaks kuulutati 24. Veebruar. 1990. aasta jaanuaris võttis Ülemnõukogu Presiidium vastu avalduse Eesti NSV territoriaalse terviklikkuse kohta. KASUTATUD KIRJANDUS Valter Udam, ,,Taasiseseisvumine", Tallinn 1993
Demokraatlik õigusemõistmine Õiguse allikad Õigusaktide üldliigitus: Üldakt ( normatiivakt) ja Üksikakt ( mittenormatiivne õigusakt) Põhiseadus võetakse vastu rahvahääletusel (referendumil) ja saab muuta rahvahääletusel või RK poolt Seadusi võetakse vastu rahvahääletusel või RK poolt ja jagunevad konstitutsioonilisteks ja lihtseadusteks RK õigusaktid: seadus (üldakt) ja otsus ( üksikakt) VP õigusaktid: seadlus (üldakt), otsus (üksikakt), käskkiri (üksikakt) VV õigusaktid: määrus ( üldakt ), korraldus ( üksikakt ) Ministri õigusaktid: määrus ( üldakt ), käskkiri ( üksikakt ) EP õigusaktid: EP nõukogu = otsus ja EP president = määrus ( üldakt) ja käskkiri ( üksikakt) KOV õigusaktid: Volikogu = määrus ( üldakt), otsus ( üksikakt) ja Valitsus = määrus ( üldakt), korraldus ( üksikakt ) Õigusaktid kehtivad: ajas, ruumis, isikute ringi suhtes Õigusnorm
annaabi.ee 
