riigi õigus antud suhtele kehtib. Füüsilise isiku surm või juriidilise isku lõppemine: Ei lõpe tingimata nendele kuulunud õigused või neil lasunud kohustused. Võimalik on üleminek õigusjärgluse teel. Peamised õigusjärgluse juhud: Pärimine Juriidilistel isikutel: ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine. Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe. Õigussuhte objekt on see, millele õigussuhe on suunatud. Õigussuhte subjektid on isikud Eraõiguslik juriidiline isik luuakse erahuvides (AS, FIE, OÜ...) Avalikõiguslik juriidiline isik luuakse, et teenida avalikke huvesid (politsei, KOV...) Juriidilise isiku õigusvõime võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Avalikõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast.
Üldine õpetus obligatsioonidest 7.peatükk Obligatsiooniõigus- relatiivne õigus, siin on õigussuhete subjektid alati konkreetselt kindlaks määratud. Oligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt mingit sammet-millegi teostamist, sooritamist. Samme on obligatsiooni objekt ehk see, millele on suunatud isikute õigused ja kohustused. Obligatsioonis on kaks poolt: Õigustatud pool ehk võlausaldaja-creditor Kohustatud pool ehk võlgnik-debitor
TALLINNA ÜLIKOOL Riigiteaduste instituut MUUDATUSTE JUHTIMINE ORGANISATSIOONIS Kodutöö Tallinn 2014 Herakleitos (vana Kreeka filosoof 535-475 e.k.) : "Muutus on üha olev ja kõike hõlmav." "Muutustes leiame oma eesmärgi." Selleks, et kiiresti areneval maailmaturul õnnestuda, tuleb organisatsioonidel muutuda. Vajadus muudatuste järele ei ole aga ärimaailmas eales olnud suurem kui praegu. Muudatused võivad olla kas oodatud või mitte oodatud, aga tänapäeval on nende vältimine võimatu. Muudatuste juhtimine peab sisaldama oma olemuselt mõttelist arengut, planeerimist, hoolikat rakendamist, seiret ja konsultatsiooni ning selle kõige juures inimeste kaasamist protsesside mõjutamisse. Muudatus peab olema realistlik, saavutatav ja mingil viis...
universaalsed allikad seovad kõiki subjekte. B) Partikulaarsed allikad rahvusvahelised lepingud ja rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, mis seovad subjekte, kes on andnud sellekohase nõusoleku; alaliigiks on regionaalsed allikad. Tähtsuse alusel võib rahvusvahelise õiguse allikad liigitada: Põhiallikateks tavad ja lepingud; Lisaallikateks õiguse üldpõhimõtted, rahvusvaheliste organisatsioonide otsused, kohtuotsused, õigusteaduslik arvamus. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE SUBJEKTID Rahvusvahelise õiguse subjekt on see, kellel on rahvusvaheline õigusvõime, st kes on rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandja. Rahvusvaheline õigussubjektsus saab olla: a) piiramatu e täielik rahvusvahelise õiguse subjekt saab olla kõigi rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjaks; b) piiratud e osaline rahvusvahelise õiguse subjekt saab olla vaid mõnede rahvusvaheliste õiguste ja kohustuste kandjaks.
subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Seetõttu nimetakse neid ka individuaalseteks õigusaktideks. Sellised õigusaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks, mistõttu nad on oma iseloomult õiguse rakendamise aktid. 4. (l.79-81) Õigussuhe on õigusnormidest tulenev inimeste vaheline suhe. Õigussuhte struktuurseteks elementideks on 1) õigussuhte subjektid ehk suhte pooled 2)subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused 3) õigussuhte objekt. Õigussuhte eeltoodud spetsiifiliste tunnuste alusel ja nende kogumis võib teha järelduse, et õigussuheon õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektidevastastikune seotus subjektiivsete juriideliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. 5. (l
Võrumaa Kutsehariduskeskus Taavi Aromäe IS-10 Õigussuhted Juhendaja: Mehis Adamson Väimela 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Õigussuhte mõiste.................................................................................................................. 2 Õigussuhte subjektid............................................................................................................... 3 Juriidilised isikud..................................................................................................................... 3 Õigussuhte subjektid............................................................................................................... 3 Õigussuhte sisu.............................................................................................
kasutamata, vajab tähelepanu, lahendame ka loengutes Vale sõna, vales järjekorras- VALE TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS · tsiviilõiguse koht õigussüsteemis ÕIGUS- käitumisnormide kogum, mis on garanteeritud riigi sunnijõuga, kui neid ei täideta võib toimuda riigisanktsioon(politsei, kohus jne) Õigus jaguneb: Eraõigus(üksikisiku huvi) ja Avalik õigus(riigi huvi) Eraõiguse ja avaliku õigusel on eristamiseks 3 teooriat: Subordinatsiooni teooria- alluvus. Eraõigus on subjektid võrdsed, avalikus õiguses on alluvus suhe. Kuid see teooria pole ka rahuldav, eraõiguses esineb alluvussuhteid (suhted vanemate ja laste vahel, eestkoste) ning avalikus õiguses võrdsusel põhinevaid suhteid (haldusleping) Täiendatud subordinatsiooni teoora- Alluvuse suhe, allutakse avaliku võimu kandjale.(politsei, kohtud, kohalik omavalitsus) Eraõigus- subjektid on võrdsed Avalik õigus-on alluvus suhe, allutakse avaliku võimu kandjale Tsiviilõigus Eraõigus(jaguneb 3ks):
Majandus ringlus Majandus subjektid -majapidamine (pere, leibkond) -ettevõttõtted -valitsus Majandus subjektid Majandus rollid MAJAPIDAMISED 1. Ressursside omanikud (töö, maa, kapital, ettevõtlikkus) 2. Tarbijad (kaupade ja teenuste) ETTEVÕTTED 1. Ostavad ressursse 2. Valmistavad/pakuvad kaupu/teenuseid -Raha on üldtuntud maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel. Esineb kõigi
avaliku õiguse 1) Huviteooria – eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku huve, avalik õigus on see mis puudutab riigi huve a. Probleemid – Ministeerium ostab auto (võlaõiguse valdkond), riik ostab auto – oleks nagu avalik õigus, aga kuulub võlaõiguse alla. 2) Subordinatsiooni teooria – avalikus õiguses on subjektid alluvus suhetes ja eraõiguses on subjektid võrdsed a. Mina ostan riigi käest auto (ma ei ole kohustatud seda ostma). Makse peab maksma –jah. b. Probleem – lapsed alluvad vanematele (perekonna õigus) 3) Täiendatud subordinatsiooni teooria – allutakse avaliku võimu kandjale. a. Allutakse riigile mitte lapsevanemale Eraõigus – on õigusharu, kus subjektid on võrdses seisus. Puudutab üksikisiku
Obligaare siduma Obligatseo kohustus Obligatsioon õigussuhe, mille alusel õigustatud isik/kud võivad nõuda kohustatud isikult millegi teostammist, sootritamist või tegutsemisest hoiduda. 2.Lepinguõigus. 3.Obligatsioonid õiguserikkumisest ja obligatsioonid nagu õiguserikkumisest. Oligatsiooni mõiste OBLIGATIO Obligatsiooni sisu Obligatsiooni objekt Obligatsiooni subjektid(pooled) Obligatsioonide liigitus objektide alusel Midagi anda(dare) Lihtobligatsioon Midagi tegema(facere) Alternatiivne obligatsioon Tegutsemisest hoiduda(non facere) Jagatav obligatsioon Tasuma tekitatud kahju(oraestare) Jagamatu obligatsioon Obligatsiooni subjektid
Selgitab Eesti õigus- ja kohtusüsteemi olemust ning õigusaktide hierarhiat Subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes - subkordinatsioonisuhted Nimetab peamised eraõigusega seotud aktid ja selgitab eraõiguse põhimõtteid Subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis – koordinatsioonisuhted Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel. Eraõiguse määravaim osa on tsiviilõigus. Suurem probleem on tsiviilõiguse eristamine kaubandus- ehk äriõigusest. Mõnes riigis on see tsiviilõiguse osa ja mõnes iseseisev. Eesti õigussüsteemis on äriõigus tsiviilõigusest piiratud osas eraldatud
• Õigussuhte sisu – subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus • Juriidiline fakt – konkreetne käitumisakt, mis on õigusega reguleeritud • Näide: raha laenamine, kaupade ostmine ja muu taoline, mis on õigusega reguleeritud • Õigussuhte tekitab juriidiline fakt, mille tõttu tekivad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused • Õigussuhte objekt – millele õigussuhe on suunatud (nt kauba üleandmine) Õigussuhte subjektid • Õigussuhte subjektid – isikud, kelle vahel on tekkinud konkreetne õigussuhe • Füüsiline isik – inimene • Juriidiline isik – seaduse alusel moodustatud isikud (asutused ja organisatsioonid) • Eraõiguslik juriidiline isik – moodustatud erahuvides • Avalik-õiguslik juriidiline isik – moodustatud avalikes huvides ja konkreetse seaduse alusel Õigus- ja teovõime • Õigusvõime – isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi • Inimese õigusvõime algab elusalt
...................................13 1.1.1.3Pädevusala vajadused (business use case-id).....................................14 1.1.1.4Pädevusalasisesed protsessid (business use case-id).........................14 1.1.1.5Pädevusala objektid (business klassid)................................................ 14 1.1.1.6Pädevusala sündmused........................................................................14 1.1.1.7Pädevusalaga seotud subjektid (business actorid)...............................15 1.1.1.8Pädevusala mudelid..............................................................................15 1.1.1.8.1Business Use Case diagrammid.................................................... 15 1.1.1.8.2Business Use Case `ide kirjeldused .............................................. 18 1.1.1.8.3Kontseptuaalne klassidiagramm.....................................................20
· On riigitahte akt. · Mittetäitmine on lõppastmes tagatud riigi sunniga. Ombudsman on riigiametnike õiguslikku tegevust uuriv ametnik. Õigus jaguneb: · Eraõigus · Avalik õigus. Eraõigus riik reguleerib minimaalselt, annab õigusnormidega ette käitumist lubavad piirid. See on võrdsete poolte suhe. Kõik kokkulepped põhinevad vabatahtlikkuse alusel. Pooled lähtuvad oma erahuvist. Subjektid on eraõigussuhetes võrdsed ning riik tagab kaitse. Avalik õigus riik kehtestab kohustusi, lähtudes avalikust huvist. Avaliku võimu esindaja võib seaduse piires teha ettekirjutusi, mida isik on kohustatud täitma. Subjektid on üksteise suhtes allutatud. Avalik huvi ei tohi vastuollu minna põhiseadusega(sõjaolukord võib minna vastuollu). Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti vastu 21 dets 1920
KAASUS (koos lahenduskäiguga) 1. Kirjutada välja tekstis olevad subjektid 2. Kirjutada välja õigussuhte objekt, objekte võib olla mitu, mitmekülgne tehing. 3. Teostada subjektide kontroll- kas olemas või mitte. Kui ei ole olemas, puudub õigussuhe. (õigussuhtel 2 poolt). 4. Välja tuua õigussuhte sisu- õigused ja kohustused objekti suhtes. 5. Kontrollida abstraktsiooni printsiipi- lisaks VÕL, kas vastab omandi üleandmise nõudele. Õigussuhte objekt või ese on see millele on õigussuhe suunatud. Laenulepingu objektiks on näiteks raha
Materiaalõiguse normid reguleerivad aluseid (juhtusid), kuidas teatud olukorras käituda – panna toime tegu või hoiduda sellest. (purjus peaga ei tohi sõidukit juhtida) Materiaalõiguse normid: *ei rakendu iseenesest; *eeldavad, et subjekti õigusvastase käitumise korral tuleb kohaldada materiaalõiguse normides sätestatud sundi. 8. Protsessuaalõiguse normid. Protsessuaalõiguse normid reguleerivad materiaalõiguse normide rakendamise menetlust. Sätestavad: *õigustatud ja kohustatud subjektid; *nende õigused ja kohustused vastavates menetlustoimingutes Kriminaalmenetluse Seadustik (KrMS)-reguleerib sätteid, mis puudutavad kuritegevust Väärteomenetluse Seadustik Tsiviilkohtumenetluse Seadustik (TsKMS) Halduskohtumenetluse Seadustik (HKMS) 9. Sanktsiooni mõiste, liigitus. Sanktsioonide all mõistetakse mõjutusvahendeid, mis kuuluvad rakendamisele normi rikkuja suhtes. Sanktsioone liigitatakse: *rakendavate mõjutusvahendite iseloomu ja
ja lähtub riigist kui institutsioonist. 3. Õigus(ius) -riigi poolt kehtestatud käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. 4. Positiivne õigus koosneb inimese poolt loodud normidest. Ülipositiivse õiguse puhul on tegemist loomuõigusega, mis käib kaasas ka õiguse ideega. Ülipositiivset õigust on nimetatud ürgnormiks, millele peavad olemuslikult vastama kõik normid. 5. Eraõigus on õigusalus kus subjektid on võrdsed. Avalikus õiguses - subjektid on alluvussuhtes , toimub avaliku võimu kandjale allumine. Avaliku võimu kandja on riik ja kohalikud omavalitsused. 6. Õiguse allikate ajalugu: 1.Sugukonnaõigus. Kohtuasjas tugineti ilmsetele tõenditele nt kellegi juurest leitud asjad. Sageli pöörduti ka maagiliste jõudude poole. Vaieldavate küsimustel korraldati katse, et näha mis jumal asjast arvab ehk kasutati jumalaotsuseid. Muidu oli
(ORAS) ja maareformi seaduse (MRS) kohta. Leidke õigusaktist vastused ja märkige lisaks vastusele ka millisest aktist vastuse leidsite ja millisest §`st (olemasolul ka lõikest ja punktist). 1. Milline maa kuulub erastamisele? Erastamisele kuulub maa, mida käesoleva seaduse alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. § 20.(1) MRS 2. Kes on omandireformi kohustatud subjektid? Omandireformi kohustatud subjektid on riik ja teised isikud, kes on seaduse järgi kohustatud omandireformi õigustatud subjektidele vara tagastama või kompenseerima või vara tasu eest või tasuta üle andma. § 5.(1) ORAS 3. Kellele võib õigustatud subjekt maa tagastamise nõudeõiguse loovutada? abikaasale, alanejatele sugulastele, õdedele ja vendadele ning nende alanejatele sugulastele või teistele sama vara või ehitisealuse maa suhtes õigustatud subjektidele. §161 .(2) ORAS 4
reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon(lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist; vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik; üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe), Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel(lähtub üksikisiku huvist; mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud; mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus)/// Avalik:riigi, haldus, finants, kriminaal, protsessi, rahvusvaheline. Era:tsiviil, äri, patendi, autori, rahvusvaheline era. 7. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi///
riig asjaajamist. Poliitika on inimtegevuse valdkond, mille raames toimub ajaajamise kordineerimine, juhtimine ja kontroll. Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni, mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või eri gruppide vahelistes suhtes kehtivad reeglid. Poliitiliste otsuste tegemises osalevad erinevate huvidega sotsiaalsed subjektid nagu näiteks erinevad parteid, organisatsioonid, üksikisikud, huvigrupid. Poliitilise tegevuse tulemusel saavad subjektid võimule riigis ja omavad mõjuvõimu ühiskonnas. Vajadus poliitika järele tuleneb sellest, et sotsiaalsetes gruppides on erinevate huvide ja arvamustega sotsiaalseid subjekte. Poliitiliste ostuste tegemisel tuleb saavutada kokkulepe, mis eelab kompromissi erinevate huvide ja arvamuste vahel.
võrdsete isikute (subjektide) vahel. HUVITEOORIA – Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA – Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus – rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus Eraõigus- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus 6
...................................................................10 2.2.2.3 Kliendi pädevusala sisesed protsessid........................................................10 2.2.2.4 Kliendi pädevusala objektid.......................................................................10 2.2.2.5 Kliendi pädevusala sündmused..................................................................11 2.2.2.6 Kliendi pädevusalaga seotud subjektid......................................................11 2.2.2.7 Business Use Case diagrammid.................................................................11 2.2.2.8 Business Use Case-de kirjeldused..............................................................14 2.2.2.9 Kontseptuaalne klassidiagramm.................................................................17 2.2.2.10 Klasside definitsioonid.........................................................
Tarkus – oskus rääkida millestki keerulisest lihtsalt ja selgesti mõistetavalt Õiguse defineerimisel peab sisalduma sõna „RIIK,“ muu jutt ei ole oluline. Õigus on riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum. Mis on õigusallikas? Koht, kust leiame õigust. Õigusliku sisuga allikas Millised õigussüsteemid on olemas? 1. TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS 1.1 Koht õigussüsteemis Õigus jaguneb kaheks. Era- ja avalik õigus. Eraõigus – on õigusharu, kus subjektid on võrdses seisus. Puudutab üksikisiku kasu, puudub alluvus ehk subjektid võrdsed. Kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud. Avalik õigus – puudutab riigi huve; õigus subjektid on alluvus suhetes ja allutakse avaliku võimu kandjale. Kõik, mis ei ole lubatud, on keelatud. Miks on oluline öelda, et allutakse avaliku võimu kandjale? Sest ka eraõiguses on allumine (vanemad ja lapsed) Miks jaguneb kaheks? Eraõiguses vabaduse põhimõte, Avalikus õiguses piiratuse põhimõte – et
Eraõigus- Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. HUVITEOORIA Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus Eraõigus- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus 6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri
valla-ja linnavalitsusel. Jõustub 3ndal päeval peale avaldamist RT- s, kui ei ole sätestatud teisiti. V: Käskkiri üksikakt, mis reguleerib üksikjuhtumit. Minister annab käskkirku välja teenistusalastes (???) ja muudes üksikküsimustes. Jõustub allakirjutamisel, kui ei ole sätestatud teisiti. 6. Õigussuhe ja selle elemendid (nimeta elemendid ja anna nende sisu). V: Õigussuhe on isikutevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. Elemendid: -subjektid, objekt, subjektiivsed õigused, juriidilised kohustused. 7. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Füüsilise isiku õigusvõime tekkimine ja lõppemine. Juriidilise isiku õigusvõime tekkimine ja lõppemine. V: Õigusvõime on isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste/kohustuste kandja , algab inimene elusalt sündimusega ja lõppeb surmaga. Teovõime on isiku võime oma tegudega võtta endale õogusi ja kohustusi. Teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid.
riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus- Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. HUVITEOORIA Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus Eraõigus- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus 6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad.
(subjektide) vahel. Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamise kriteeriumid · HUVITEOORIA · Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist · Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) · SUBJEKTITEOORIA · Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. · Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. · ALLUVUSTEOORIA- · Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). · Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). · Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Riigiõigus, tööõigus, haldusõigus, karistus,: era: tsiviil, majandus, protsessi. Õigusakt
Mitte-läänelik õigus: - Kaug-Ida (nt Jaapan) - Aafrika Religioosne õigus: - islami õigus - hindu õigus Kontinentaal-Euroopa õigusperekonnas jaotub õiguskord kahte suurde õigusvaldkonda: eraõigus ja avalik õigus. Kuidas neid eristatakse? 1) huviteooria avalik õigus on see, mis on seotud riigi huvidega, eraõigus on see, mis on seotud üksikisiku kasuga. 2) subjekti teooria eraõiguses on õiguse subjektid üksteisega õigussuhetes võrdses seisundis; avalikus õiguses on õiguse subjektide vahel alluvussuhe Õigussuhte subjektid need, kes võivad olla õigussuhte pooleks. Jagunevad: - füüsilised isikud - juriidilised isikud Füüsiline isik inimene, kellel on õigusvõime ja teovõime - õigusvõime võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. - teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Piiratud teovõime on alaealisel ja
1. Huviteooria, mis on vanim liigitamise põhimõte 2. Subjektiteooria Huviteooria Vedavaks jõuks huvi. Kui ülekaalus on avalikud huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse. Avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus see, mis on seotud isikliku kasuga. Kui ülekaalus on erahuvid, kuulub probleem eraõigusesse. Ainult huviteooriast lähtuvalt pole võimalik eristada alati õiguse valdkondi. Subjekti teooria: Õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis ja koordinatsioonisuhtes. Avalikuõigusega on aga tegus siis, kui õiguse subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes ehk subordinatsioonisuhtes. Koordinatsioonisuhete puhul ei saa pooled üksteisele siduvaid otsusesid peale panna. Alluvussuhetes on see aga võimalik. Subjektiteooria annab rahuldava lahenduse. Probleem kuulub ainult siis avaliku õiguse valdkonda, kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja
hukkamõist. Tava erineb moraalist- tava ei puutu üldse moraali! Õigus sarnaneb tava ja moraaliga: inimesed toimetavad riigi nimel.Varga moraal- õigusega vastuolus. Õigus,m is on amoraalne-kütuseaktsiis. Avaliku ja eraõigus püüavad määratleda kolm teooriat: Huviteooria - avalik õigus on kõik mis puudutab riigi huve, eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu. Subordinatsiooni teooria ehk subjekti teooria – Avalik õiguses on subjektid alluvussuhetes, eraõiguses ollakse võrdsetes suhetes; Subordinatsiooniteooria on avalikus õiguses, kordinatsiooniteooria on eraõiguses.. Täiendatud subordinatsiooni teooria – (puudutab avalikku õigust ainult) avalikus õiguses allutakse avaliku võimu kandjale.. Eraõiguses on subjektid võrdses. Avalikus õiguses allutakse avaliku võimu kandjale. Avaliku võimu kandja on riik ja kohalikud omavalitsused Miks on teooriaid kolm? Ühest ei piisa. , Sest kaks esimest on puudulikud.
ülimuslikkusel. Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim peavad olema lahus. Presidendil on esindus funktsioon ainult. Tal puudub seadusandlik päsevus. 5) Traditsiooniliselt eraldatakse riikliku korralduse 2 erivormi: Unitaarriik ehk lihtriik – riik, mis territorial poliitiliselt on ühtne tervik. Föderatsioon ehk liitriik – riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised ehk föderatsiooni subjektid. Föderatsiooni subjektid kannavad erinaveid nimesid (näiteks USA-s osariigid) 6) Poliitiline reziim – kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumikku, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimu organite seotust oma tegevuse ja õiguslike alustega Poliitilise reziimi põhitüübid: Demokraatlik – riigi võim lähtub rahvast. Väga oluline on võimude lahususe printsiip (st seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema lahutatud).
Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest: HUVITEOORIA – Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist. Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust). SUBJEKTITEOORIA – Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse- rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus. 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus.
Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. HUVITEOORIA – Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA – Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). 5. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? ÕA-Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad
Eraõigus- Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. HUVITEOORIA Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus Eraõigus- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus 6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri
teatud itautsioonis JURIIDILINE KOHUSTUS- õigusnormist tulenev kohustus midagi teha või tegemata jätta JURIIDILINE FAKT õiguslikku tähendust omav fakt, st tagajärje saabumist, mis toob kaasa kellegi õiguse või kohustuse tekkimise juriidiline fakt võib olla: 1) inimesest sõltuv tegu, mis võib olla õiguspärane või õigusvastane, st õigusnorme eirav 2) inimtahtest sõltumatu sündmus ÕIGUSSUHTE OBJEKT-ese või käitumine, millele õigussuhe on suunatud ÕIGUSSUHTE SUBJEKTID- isikud, kelle vahel on konkreetne õigussuhe tekkinud subjektid jagunevad: 1) füüsiline isik-inimene 2) juriidiline isik- seaduse alusel loodud isik, organisatsioonid, asutused Juriidilised isikud · eraõiguslik juriidiline isik-loodud erahuvides, näiteks osaühing · avalik-õiguslik isik- loodud avalikes huvides konkreetse seadusega, nt TÜ, rahvusringhääling avalikõiguslikuks jurdiidiliseks isikuks saab olla ka riik, linn või vald
Õiguse entsüklopeedia Eksamil! 1. Õiguse mõiste ja tähtsus ning kuidas on see seotud riigi poliitika ja majandusega 2. Avaliku ja eraõiguse erinevus ehk vahet tegemine 3. Õiguse allikad ja avaldamise vormid (nt eesti õigusaktide süsteem) 4. Õigusnormid, mõiste ja struktuurielemendid (hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon) 5. Õigus perekond ja õigussüsteem (õiguse harud) 6. Õigussuhe ja struktuurieemendid(subjektid, sisu, objekt) 7. Õiguse rakendamise mõiste ja etapid ehk staadiumid 1. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on riigi poolt kehtestatud või santsioneeritud normide kogum ja seda tagatakse riigisunniga. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks
Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. HUVITEOORIA Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik- õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik: kriminaalõigus, protsessiõigus, riigiõigus Era: äriõigus, autoriõigus, asjaõigus 6. Õigusakt.
esmaseid füsioloogilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Eristatakse absoluutset vaesust, mis tähistab indiviidi, leibkonna, sotsiaalse grupi käsutuses olevate ressursside minimaalsest elustandardist madalamat taset ning suhtelist e relatiivset vaesust, kus subjekti ressursside tase on ühiskonnaliikmete keskmisest ressursitasemest tunduvalt madalam. (ÜRO Arenguprogramm Eestis 1999: 10) Vaesuspiir ressursside tase, millest allpool asuvad subjektid (indiviidid, leibkonnad, sotsiaalsed grupid) loetakse vaesuses olevaks. Suhteline vaesuspiir sissetulekute järgi on määratletud 50% leibkondade sissetulekute mediaanist tarbimisüksuse kohta (tarbimiskaaludega 1; 0,7; 0,7, nii nagu need on seni Eesti sotsiaalpoliitikas kasutuses olnud). Suhteliseks vaesuspiiriks 1997. aasta andmetel oli 834 kr tarbimisüksuse kohta. (Ibid.) Sotsiaal-majanduslikust olukorrast tulenev vaesuspiir e absoluutne vaesuspiir arvestatud
6. Tehing- väärtuste vahetamine kahe osapoole vahel 7. Suhtlusturundus- kindlate vastastiku kasulike suhete loomine, hoidmine ja arendamine tarbijate ja teiste gruppidega pikaajaliselt 8. Turg- toote olemasolevate potentsiaalsete tarbijate ja tehingute kogum 9. Turustrateegia- turu toimimise viis. Inimeste soovide ja vajaduste rahuldamine. Turunduse põhieesmärk: Viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid Põhifunktsioonid turumajanduses: Turunduse subjektid: · Tootjad- valmistavad kaupa ja osutavad teenuseid · Tarbijad (lõpptarbijad)- pered, üksikisikud · Jaekaubandus- müük lõpptarbijale · Turundusspetsialistid- kitsalt spetsialiseerunud Turusegmentide jaotuse olemus: · Geograafilised tegurid- riiklik või rahvusvaheline turg · Demograafilised tegurid- vanus, keel, sugu · Sotsiaal- majanduslikud tegurid-haridus, elukutse · Psühholoogilised tegurid- elustiil · Tarbimismotiivid- · Muud tegurid- loomapidaja
Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormistik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärgimise (ignoreerimise) korral tagatakse riigi sunniga. Riigi avaliku võimu organisatsiooni loodud ning kogu kehtivat õigusnormistikku tähistatakse mõistega positiivne õigus. Positiivne õigus on riigilt lähtuv tahteõigus, mis fikseerib subjektiivse kodaniku õiguse ja juriidilise kohustuse, s.t. õigustuse ja kohustuse millekski ning vastavad subjektid. Õigus on sotsiaalses keskkonnas toimiv, pidevalt arenev, kohanev ja muutuv nähtus. Kuna positiivse õiguse loojaks on riik, siis võib täheldada, et neil on mitmeid ühiseid tunnuseid. §3 Õigusnormi tunnused ja mõiste. Õigusnormi liigid 1. Õigusnormi tunnused 1) Üldine iseloom (toime hõlmab kõiki ning igaüht) 2) Üldkohustuslikkus täitmiseks (imperatiivsus juriidilise kohustuse aluselt, mis on tagatud riigi sunniga)
Kas õigus ei ole moraal? (SEMINARIS!) Õigus on kõigile üks. Moraale on niipalju, kui on erinevaid inimesi, inimgruppe. Moraali järgi seadused seadused on moraalsed. Kas riik kehtestab moraali? Ei. Eetika=moraal. ÕIGUS Eraõigus Avalik õigus - selline õigusharu, kus - selline õigusharu, kus subjektid on võrdsed subjektid on alluvussuhtes Karistusõigus Tsiviilõigus Äriõigus Majandusõigus Maksuõigus e kaubandusõigus Menetlusõigus (nt politsei) Võlaõigus Pangandus Asjaõigus Õigus
Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest: HUVITEOORIA Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist. Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust). SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse- rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus. 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus.
6) Õigussuhe:- reguleeritud ühiskondlik suhe, kus poolrd on omavaheel seotud õiguste ja kohustuste kaudu 7) Õigussuhte strtruktuuri 3 osa: 1. pooled 2. Objekt 3.Sisu 8) Juriidilised isikud omavad A)Teomvõime B)Õigusvõime 9) Õigus jaguneb: Eraõgius ja avalik õigu Õiglus otsusttus kuidas inimest kohelda ja millised asjaolusid arvesse võtta Õiguskinldus tähendab inimese usaldust, ja sarnasuse realiseermist Õigussuhte struktuur: Pooled ehk subjektid käitumist reguleeritakse õiguse normidega Objektid materjaalsed või sotsiaaled huvid,mille puhul tekkist vastav ühiskondlik suhe Sisu pool õigused ja kohustused Juriidlised isikud ja füüsilise isikud (jaguneb teovõime, õigusvõime)
Religioon on jumala hukkamõist, moraal on teiste inimeste hukkamõist. - Kas õigus ei ole moraal? - Miks on tava õiguallikas? Kõike ei ole võimalik reguleerida ja seetõttu võetakse kasutusele tava, on vabaduse põhimõte.Seadus ei jõua kõike reguleerida ja ei ole ka vaja Seadusest madalamal seisev õiguakt- määrused,eeskirjad Õigus Eraõigus Avalik õigus - subjektid on võrdsed - subjektid on alluvussuhtes avaliku võimu kandjale allumine Avaliku võimu kandja on riik ja kohalikud omavalitsused. Kuidas neid kahte eristada? Huviteooria Avalik õigus lähtub riigi huvist , eraõigus lähtub üksikisiku kasust Subkordinatsiooni teooria Avalik õiguses on subjektid alluvussuhetes, eraõiguses ollakse
ise riiki; valitsuse liikmeid nimetab ja vabastab parlamendi juhatus. Sveits. c) võimude lahususe süsteem: selge seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu absoluutne eraldatus, vastastikune tasakaalustatus. Riiklik korraldus Näitab riigi haldusterritooriumi jaotust, haldusüksuste suhete omavahelist iseloomu ning suhet terve riigiga. Liht- ehk unitaarriik Eesti näitel: kogu riik - maakonnad - vallad ja linnad. Liit- ehk föderatiivne korraldus: I - keskvõim; II - föderatsiooni subjektid ehk üksikud liitunud riigid; III - territooriumi haldusjaotus - liitunud riigi maa-ala, mis jaguneb ühe- või mitmetasandiliseks regionaalseks süsteemiks, mis omakorda jagunevad lokaalseteks üksusteks kuni väikseima kohaliku üksuseni. Kinnistusüksus ei ole territooriumi haldusjaotuse üksus, vaid haldusjaotuse üksuse ning kokkuvõttes riigi territooriumil asuv eravaldus või avalikõiguslik valdus. Riikliku korralduse erivormid
civis, is m.f. kodanik; kaaskodanik; alam civis Romanus Rooma kodanik1 Latinus, i m. latiin, Latiumi elanik2 dediticii, orum m. Rooma ülemvõimule alistunud rahvad3 numerus, i m. arv, hulk; tähtsus, positsioon 48. Sequitur de iure personarum alia divisio. Nam quaedam personae sui iuris sunt, quaedam alieno iuri sunt subiectae. Isikute õigusel on ka teine jaotus. Nimelt kellegi jaoks on inimesed iseseisvad ning teised on mitteiseseisvad ehk teise võimu subjektid. sequor, secutus sum, sequi järgnema; jälgima, järgima ius personarum isikute õigus alius, a, ud teine, muu divisio, onis f. jaotus jaotamine, jagamine persona, ae f. isik, isiksus; osa, roll; seisund personae sui iuris iseseisvad isikud 1 Kodanik, civis, oli antiikajal Kreeka või Rooma seaduste järgi kodanikuõigustega isik. Rooma kodanikuks sai laps sündides, kui mõlemal vanemal see juba oli. Roomas võidi kodanikuõiguse kinkida ka vabakslastule.
tehing on tehtud aga teine mitte. Asjaõigusliku tehingu puhul tuleb valdus üle anda.) Vallasasja puhul on vaja kokkulepet ja valduse üle andmist. (võlaõiguslik tehing) Kinnisasja puhul loeb kinnistusraamatus olev kanne Ainult omanik võib käsutada-tehingute tegemine, kasutada-sihtotstarbeline tarvitamine, vallata- faktiline võim Käsutustehing ehk kasuaaltehing Õigussuhe-õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik õigussuhe. Õigussuhtel on 3 elementi- subjektid/isik- füüsiline isik-inimene juriidiline isik-seadusalusel loodud õigussubjekt. (rahvusraamatukogu) Eraõiguslik-erahuvides. Liigi kohta käiva seaduse aluses loodud (osaühing, sihtasutus, mittetulundusühing, turundusühistu, aktsiaselts) Avalikõiguslik-avalikes huvides. Konkreetse seadusega loodud (riik, linn, vald) (16 a õpilane lööb sisse kooliakna, kes hüvitab kahju? Subjekt-õpilane ja kool,
vajaduse korral või isikliku äranägemise kohaselt. Konkreetsuse järgi eristatakse kasuistlike hüpoteese (näitab tingimusi, mille korral norm kuulub rakendamisele) ja abstraktseid hüpoteese (annab tingimused üldistatud kujul). Dispositsioon näitab, milline peab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda. Dispositsioonid liigitatakse: otsesed – kõik dispositiivsed (on määratletud õigustatud ja kohustatud subjektid ning neilt nõutav käitumine või sellest hoidumine) tunnused on antud täielikult selles õigusnormis; viitavad, sh a) otsene viide – antud sättes ei sisaldu kogu dispositsiooni maht, vaid üksnes osa sellest, kusjuures tehakse täpne viide mõnele teisele sättele (so antud juhul saab kogu dispositsiooni teada, kui lugeda mõlemat või mitut sätet nende koostoimes). Viite
b) Seadustest madalamal olevad õiguse allikad. Määrused, kohalike omavalitsuste õigustloovad aktid. Rahvusvaheline õigus Konstitutsioonilised seadused EL õigus Seadused;seadlus Määrused Kohaliku omavalitsuse määrused Õiguse allikate horisontaalne liigitus: 1. ERAÕIGUSESSE KUULUVAD 2. AVALIKKU ÕIGUSESSE KUULUVAD Eraõigusesse kuuluvad (sellised õigusnormid, milles õiguse subjektid on omavahel koordinatsioonisuhetes, ehk siis võrdses seisus, nt eraisik vs. eraisik) Avalikku õigusesse kuuluvad (sellised õigusnormid, milles õiguse subjektid on omavahel subordinatsioonisuhetes, subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes, nt eraisik vs. riik) 1) Materiaalne ehk sisuline õiguspärasus õiguslik alus kooskõla kehtiva õigusega proportsionaalsus kaalutlusvigade puudumine õiguse üldpõhimõtete järgimine
Kohaliku omavalitsuse volikogul ja Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda käitumises. Õigusnormide järgimine, kasutamine, kohaldamine korraldusi. ehk rakendamine. Järgmine – subjektid allutavad oma käitumise kohustavate või keelavate õigusnormide Riigikogu: Seadus – Põhi-, konstitutsioonilised- ja lihtseadused; ettekirjutustele. Kasutamine - subjektid panevad toime tegusid Otsus jõustub allkirjastamisel. Vabariigi Valitsus: Määrus on mida lubavad õigusnormid ette kirjutavad. Kohaldamine – üldakt
annaabi.ee 
