valdkonnas (politseinikud jne). Rahvakohtunik nimetatakse ametisse 4 aastaks ning saab tagasi nimetada veel 1 ametiajaks. Saavad nad ka töötasu 38.- tunnis. Halduskohtutes arutatakse haldusasju (teiseks pooleks on riik v kohalik omavalitsus). Neid on Eestis 2. Kohtu tööpiirkonnad on jaotatud kaheks.. Tallinn haldab saari ning Pärnut, Tartu haldab ka Virumaad. Halduskohut juhib halduskohtu esimeest. Samad tingimused, mis maakohtu esimehel. II astme kohtud Ringkonnakohtud (Tallinn ja Tartu). Ringkonnakohtusse saab kaebuse esitada apellatsiooni korras. Apellant on kaebuse esitaja. Riigikohtu poole kaebuse esitamine on kassatsioon. Seal arutatakse asju koleegiumite kaupa, st et seal pole ühe kohtuniku poolt asja läbi vaatamist või rahvakohtunikke. Kolleegiume (vähemalt 3 liiget) on 3 tsiviil, kriminaal, haldus. Kohtu esimehed on valitud 7 aastaks ametisse, kuid muud tingimused samad, mis I
krooni tagastamiseks Menetluskäik Tarmo Türi (hageja) esitas 28. aprillil 2005. a hagi Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank (kostja) vastu, milles palus tunnustada kostja ja TATARI MAJAD AS (rentnik) vahel 25. aprillil 2003. a sõlmitud koostöölepingu p 1.5 osalist tühisust. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista 3 000 000 krooni tulenevalt kostja ja rentniku vahel 16. mail 2001. a sõlmitud kapitalirendilepingust. 9. mail 2003. a loovutas rentnik nõuded hagejale. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kohtulahendid Ringkonnakohus jättis 27. oktoobri 2006. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Maakohus leidis õigesti, et 25. aprilli 2003. a koostööleping ei sisalda tüüptingimusi ega ole käsitatav tüüplepinguna. Hageja väide, mille kohaselt
hiljem suurendas nõuet 457 665 kroonini. · Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata · Kostja hagi hageja vastu 3. juuni 2004.a, milles hagejalt välja mõista 213 737 kr ja 92 senti. · Hageja vastuhagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. · Tartu Maakohus rahuldas 27. jaanuari 2005. a otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt, kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 418 395 kr ja hagejalt kostja kasuks 80 775 kr. · Kostja esitas maakohtu otuse peale apelltasioonikaebuse paludes tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmise osas ning teha uus otsus. · Tartu Ringkonnakohus jättis 7. detsembri 2005. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonikaebuse rahuldamata. · Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonikaebuse, paludes nii maakohtu kui ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Esimese hagi asjaolud
[email protected] Tel: +372 5464 7464 Apellandi volitatud esindaja: Vandeadvokaat Toomas Tool Advokaadibüroo OÜ E-post: [email protected] Tel: +372 6474 7363 Vastustaja: Kalle Saabas ( 35606050403) Aadress: Saju 3, Tallinn 12623 E-post: [email protected] Tel: +372 5689 1452 Apellatsioonkaebus Tallinna Harju Maakohtu 09.04.2016 otsusele tsiviilasjas nr 1-2-345 1) Sissejuhatus: 1. Apellatsioonkaebusega vaidlustatakse Tallinna Harju Maakohtu poolt 09.04.2016 tehtud otsus tsiviilasjas nr 1-2-345 osaliselt. Vaidlustatakse resolutsiooni p 2 seoses kohtu poolt osade tõendite uurimise/hindamise jätmise pärast ja põhjendamata jätmise tõttu . 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 631 lg 2 järgi on õigusnormi rikutud, kui
Linnamõis - riigimõisatest eraldatud ja oma seadustele (linnaseadustele) alluv mõis Rüütelkonnamõis - nö maakonnale kuuluv mõis Sisemigratsioon - oma riigis toimiv kolimine mis ei ulatu üle riigipiiri Suur näljahäda - 1696-1697 puhkenud massiline hukkumine (70/75t surnut) Kubermang - haldusüksus Vene ajal Sillakohus - madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus Maakohus - esimese astme kohus Eestis Liivimaa õuekohus - kohus mis vaatas üle maakohtu otsuseid Adrakohus - politsei kui ka madalama astme kohus Eesti kubermangus Meeskohus - vasallikohus Eesti ja Liivamaal Eesti Ülemmaakohus - kõrgeim Eesti kubermangu kohus prst kuningat Maapäevad - Läänemaa kubermangu rüütlimõisavaldajate kokkutulek Maanõukogu - omavalitsus organ Eestimaa kubermangus Maamarssal - Liivimaa kõrgeim sõjajõudude juht Eestimaa kubermang -> Eestimaa ülemmaakohus -> meeskohus -> adrakohtud -> kodukariõigus
Teema on olnud väga aktuaalne ja rohkelt kõneainet pakkuv nii meediamaastikul kui juriidilistel aruteludes. Seoses karistusjärgse kinnipidamise küsimusega on avaldanud oma arvamusi ja ettepanekuid nii advokaadid, juuraprofessorid, kohtunikud, õiguskantsler, riigiprokurör kui ka justiitsminister. 26. jaanuaril 2011 oli Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelvalve Kolleegium jõudnud oma määruses järeldusele, et Valmar Koemetsa suhtes langetatud Harju Maakohtu otsus vajab muutmist ja ümbervaatamist seoses Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 872 sätte mittevastavusega Põhiseaduse (edaspidi PS) §-le 20. 1 Kehvitas Karistusseadustikus on teatud argumenteerimise ja tõlgendamise vigu (mõistete ja seaduse rakendamise määruste ebapiisav selgus), mille analüüsimist antud uurimustöö ette näeb. Karistusjärgsel kinnipidamisel on küll karistusõiguslik tähtsus, kuid
Raportis esitatud info on kogutud avalikest allikaist. AS Krediidiinfo ei saa garanteerida allikate usaldusväärsust ning raporti piisavust ja täpsust. AS Krediidiinfo ei vastuta otsese ega kaudse kahju eest, mis on põhjustatud raporti kasutamisest. Raporti lõpp 1.3 B kaardi koopia B kaardi koopia: [ 3 ] Äriregistri kehtivate andmete väljatrükk seisuga 02.03.2016 kell 13:43 KRTL OÜ (registrikood 12129785) kohta on avatud Maakohtu registriosakonnas äriregistrikaart nr 1: Ärinimi ja aadress 4 1. kanne: Ärinimi on KRTL OÜ 3. kanne: Aadress on Paevälja pst 5, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 13619 Kapital 1. kanne: Osakapital on 2500.0 eurot Esindusõigus: 1. kanne: Juhatuse liige on Toomas Ruus, isikukood 36509270299 1
Seega on võlgniku igasugune majanduslik tegevus lõppenud. Kuna Kalle Tenno on töövõimeline isik, siis on temal võimalus ise pankrotikulusid maksta. Füüsilise isiku puhul ei saa rääkida tegevuse lõppemisest. Kollegium märgib, et tuleb uuel läbivaatamisel otsustada, millisel alusel pankrotimenetlus lõpetatakse. Maksejõuetuse põhjuste tuvastamisega seonduvat käsitleb Riigikohtu 7. detsembri 2004.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-04. Pärnu Maakohtu 23. veebruari 2004. a määrusega algatati võlgniku pankrotiavalduse alusel OÜ Pärlen A. K. pankrotimenetlus. Ajutiseks pankrotihalduriks nimetati Andrus Õnnik. Ajutine pankrotihaldur esitas 10. märtsil 2004. a pankrotimenetluses aruande, milles palus pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 alusel pankrotimenetluse lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, sest võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus
kustutati osaühingu pankrotivara müügi arvel. AS Hansapank muutis hagi alust, paludes M. Susilt välja mõista 11 614 krooni 46 senti kostja kui füüsilise isikuga sõlmitud krediitkaardi kasutamise lepingust tekkinud võlga ning kohtukuluna 84 000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu. 4. Kostja võttis omaks krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võla, kuid vaidles vastu kohtukulude nõudele. 5. Harju Maakohtu 28. mai 2004. a otsusega lõpetati menetlus AS Hansapank hagis M. Susi vastu 2 240 502 krooni 78 sendi nõudes hagist loobumise tõttu ning mõisteti M. Susilt AS Hansapank kasuks välja 11 614 krooni 46 senti võla katteks ja 84 000 krooni kohtukulusid. 6. Kohtuotsuse kohaselt on kohtukulu väljamõistmine kostjalt põhjendatud TsMS § 60 lg 2 kohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt
Kohtute seadus, vastused 1. Eesti kohtussüsteemi esimesse astmesse kuuluvad maakohtud(Harju, Viru, Tartu, Pärnu) ja halduskohtud(Tartu, Tallinn). 2. Eesti kohtussüsteemi teise astmesse kuuluvad Ringkonnakohtud(Tallinn, Tartu). 3. Kohtumenetlus algab esimesest kohtuastmest. 4. Esimese astme kohtu peale on võimalik kaebus esitada Ringkonnakohtusse. 5. Teise astme kohtu otsuse peale on võimalik esitada kaebus Riigikohtusse. 6. Kinnistusosakond asub Tartu Maakohtu juures. 7. Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil, kriminaal ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 8. Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Halduskohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse.
sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse vahistatule viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil (PS § 21 lg 2) • Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras (PS §43) • Maakohtu kinnistusosakonas peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit (KS § 15) • Maakohtu registriosakonnas peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut (KS § 16) • Pärnu Maakohtus on maksekäsuosakond, kus menetletakse maksekäsu kiirmenetluse avaldusi (KS § 161 ) Õigusemõistmise põhiseaduslikud printsiibid • Kohtusse pöördumise õigus
1. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtussteemi I astmesse (kige madalamasse astmesse? Maakohtud 1) Harju Maakohus; 2) Viru Maakohus; 3) Prnu Maakohus; 4) Tartu Maakohus. halduskohtud 1) Tallinna Halduskohus; 2) Tartu Halduskohus. 2. Millised kohtud kuuluvad kohtussteemi II astmesse? Ringkonnakohus (Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus.) 3. Millisest kohtuastmest algab kohtumenetlus? Esimesest 4. Millisesse kohtusse on vimalik esitada kaebus I astme kohtu peale? Ringkonnakohtusse 5. Millisesse kohtusse on vimalik esitada kaebus II astme kohtu otsuse peale? Riigikohtusse 6. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Maakohtu 7. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad maakohtud? arutab tsiviil-, kriminaal- ja vrteoasju 8. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad halduskohtud? lahendatakse avalik-iguslikke vaidlusi
Õigusõpetus 1.Eesti maakohtud: Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus, Tartu Maakohus. 2. Harju maakohtu kohtupiirkond on Harju maakond. 3. Kinnistusosakond asub maakohtus. Kinnistusosakonnas peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit. 4. Registriosakonnas peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. 5. Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 6
inimene. " -Olavi Ruitlane Olavi Ruitlane · Sündinud 1. juunil 1969 · Kasvanud Võrumaal · Eesti Kirjanike Liidu, Tartu Noorte Autorite Koondise ja Eesti Autorite Ühingu liige · Kandev roll slogani "Võrreldes Lõuna-Eesti joodikutega on Põhja-Eesti joodikud ikka päris karsklased" massidesse viimises. Olavi Ruitlane Ruitlase internetis levinud avameelse suhteromaani "Pesumaja" käsikiri tunnistati Põlva Maakohtu poolt keelatuks. Tunnustused · 1. koht ajakirja "Kalastaja" kalastusteemalisel kirjandusvõistlusel "Kalamehejutt" (2001) · 4. koht Kalevala MM-il Espoos. (2002) · 2. koht 2004 a romaanivõistlusel romaaniga "Kroonu" · Bernard Kangro kirjanduspreemia (2004) · Virumaa 18. kirjanduslaureaat · Apollo töötajate lemmikraamat 2005 ("Kroonu") · Sirbi aastapreemia 2004 Aitäh kuulamast
riigivõim." Kohtualune ise käsitas oma kodulehte n. ö tervikliku eneseväljenduskoguna, mille erinevate osade iseseisev analüüsimine poleks tema arvates õige. L. Kaplinski väitel oli tema eesmärk lugejat rabada ja sokeerida ning panna mõtlema. Kohus nõustus (Tartu Maakohus) sellise arusaamaga ja leidis, et ka kodulehe tervikkujundus ja ülesehitus viitas kohtualuse soovile luua loomingulist tervikut. Tartu Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni Lõuna Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Raul Heido, taotledes maakohtu otsuse tühistamist. Tartu Ringkonnakohus tühistas 13. juuni 2005. a otsusega Tartu Maakohtu otsuse, tunnistas L. Kaplinski KarS § 151 järgi süüdi. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on avaliku huvi mõistet põhjendamatult kitsendanud, ning asus seisukohale, et avaliku huvi sisuks on teatud üldine hüve, mis hõlmab ka riigi sisemist ja välist rahu. Põhjendades L
SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev töö uurib kolme erineva organisatsiooni asjaajamiskorda ning kolme organisatsiooni dokumentide loetelu. Asjaajamiskorda uuriti Konguta Koolis, Pärnu Linnavalitsus ning Veterinaar- ja Toiduametis. Dokumentide loeteludest käsitleti Eesti Maaülikooli, Viru Maakohtu ning Tartu Observatooriumi omi. Asjaajamiskordade uurimise eesmärgiks on analüüsida nende sisu, ülesehitust, vastavust õigusaktidele ning teha neist lähtudes oma järeldused. Samuti analüüsida neid ning pakkuda lahendusi, kui midagi on valesti tehtud. Dokumentide loetelu uuritakse selleks, et tuvastada ja analüüsida, kas need on koostatud funktsiooni- või struktuuripõhiselt, millised on
kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Maakohus on seisukohal, et TLS 97 lg 3 sätestab, et TLS § 88 lg-s 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata. Maakohus luges töölepingu lõppenuks 14. detsembril 2009, seega töölepingu ülesütlemine jõus ning hageja sellekohane nõue tuleb jätta rahuldamata. 1.4.3 Ringkonnakohus Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ning tuvastas, et kostja töölepingu ülesütlemine on tühine ning luges töölepingu lõppenuks alates 31. detsembrist 2009. Lisaks sellele mõistis ringkonnakohus hageja kasuks välja 3556 €, millest 2005 € ja 82 senti on töölähetuses tehtud ületundide eest ja 1551 € ja 6 senti on TLS § 109 lg 1-st tulenev hüvitis. Ringkonnakohus ei rahuldanud hageja nõuet saamata jäänud töötasu Eesti töökoha suhtes 786 € ja 46 sendi ulatuses.
Kohtusüsteemi funktsioonid õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve erinevate võimuinstitutsioonide või tasandite tasakaalustamine kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: III aste: Riigikohus II aste: Ringkonnakohus I aste: Maakohtud ning halduskohtud Maakohtud Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Eestis on neli maakohut: Harju Maakohtus on 66 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Viru Maakohtus on 30 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Pärnu Maakohtus on 22 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Tartu Maakohtus on 35 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: 1) Tartu kohtumaja 15 kohtunikku
ajal kehtinud töölepingu seadusega, kus oli siis kirjas, et TLS § 15 kohaselt on töötaja jaoks seaduses ettenähtust halvemad töölepingu tingimused kehtetud. Kokkulepe, mille kohaselt hageja ei saa tehtud töö eest palka ega puhkusetasu, on töötaja jaoks halvem seaduses ettenähtust ning seetõttu tühine. Ja vääribki see tähelepanu just seepärast, et Maakohtu tegemata töö tegi ära Ringkonnakohus, kuna just nemad leidsid selle punkti seaduses. Mind kui mittejuristi häiris Maakohtu tegevus. Kui Maakohus midagi järeldas, siis ta ei pruukinud alati märkida, millistel tõenditel rajanevad tema järeldused (ning minu jaoks pole järeldus veel fakt), ei põhjendanud piisavalt oma seisukohti, jättis alusetult tähelepanuta päris palju asja puudutavaid paragrahve ning tuvastas asjaolusid ja kohtule esitatud tõendeid ebaõigesti. Jäi mulje nagu tegu oleks laisa tööga või et Maakohus ootaks, et teised kohtud suunaksid teda kuidagi.
ravivõtted soolekinnisti vigastuse parandamiseks. 4 Süüdistu · Kahel korral aborti läbi viia üritanud arstile esitati süüdistus ebaseadusliku abordi toimepanemises, seda rohkem kui kaks aastat peale väidetavat kuritegu. Süüdistust kehavigastuse tekitamises ei ole arstilie esittud . · Süüdistust kehavigastuse tekitamises ei ole arstilie esittud . · Ultraheliuuringu teinud arstile ei ole selles asjas ühtegi süüdistust esitatud. 5 Maakohtu otsus Tartu Maakohus mõistis arsti esitatud süüdistuses õigeks. Kohus leidis, et patsient oli avadanud ühe korra tahet raseduse katkestamiseks. Kuna ükski õigusakt ei reguleerinud siis ega reguleeri ka praegu patsiendi nõusoleku saamist olukorras, kus abort ebaõnnestus ja rasedus kestab edasi, siis asus kohus seisukohale, et ÜHE RASEDUSE KATKESTAMISEKS ON VAJALIK ÜKS RASEDA NÕUSOLEK.
advokaat olema ja neid kaitsma. Kui selgub, et antud juhtumis on süüdi minu klient ehk siis inimene, kes väärteo sooritas, siis mina advokaadina peaksin teda ikkagi kaitsma, aga kui asi mulle õige ei tundu, on seda raske teha. Pealegi olen jube kehv valetaja. Ei tahaks olla ka halduskohtu ametnik, kus vaidluses on üheks pooleks riik. Mulle meeldiks lahendada pigem mingeid firmade või eraisikute vahelisi tülisid . Seega peaksin olema esimeseastme kohtu, selle all pean silmas just maakohtu, ametnik. Ma arvan, et ei pürgikski sealt kõrgemale, kuigi iga inimese olemuses on saavutada üha rohkemat. Ideekohaselt saavad ju need kohtunikud, kes firmade vahelisi tülisid lahendavad rohkem raha, eriti veel mõnda suurt firmat kaitstes. Sellepärast ei näe ma erilist mõtet kõrgemale pürgida, ehk siis teiseastme kohtunikuks või riigikohtunikuks. Ainus asi, mis mind selle ameti juures võlub olekski kõrge palk , kuigi ma arvan et saaksin isegi kohtunikuna hästi hakkama
rahuldamata, sest vastasel juhul tuleks kohustada hagejat andma üle aktsiate omandiõigus, mis pole aga aktsiate kui asendamatute asjade puhul võimalik. Rahuldada ei saa ka hageja alternatiivset nõuet hüvitada pooltevahelise lepinguga tekitatud kahju, sest hageja pole tõendanud kahju tekkimist ning kostja pole käitunud süüliselt. Hageja on saanud kahju vara hävimise näol, mille eest kostja ei vastuta. 4. Hageja esitas Tartu Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata, ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 5. Tartu Ringkonnakohtu 30. detsembri 2003. a otsusega muudeti maakohtu otsuse põhjendusi ning jäeti hagi rahuldamata ringkonnakohtu otsuses esitatud motiividel. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus ekslikult TsK § 249, § 250 ja § 251. Asjas tuleb kohaldada TsK § 248, milles
866 097. Samuti palus R. Paala tunnistada kehtetuks teised üldkoosolekul vastuvõetud otsused, kui kohtu antav häälte arv erineb teistele võlausaldajatele antud häälte arvust määral, mis oleks tinginud üldkoosoleku teistsugused otsused. Võlausaldajate üldkoosoleku esindaja ja pankrotihaldur vaidlesid kaebusele vastu, leides, et häälte andmata jätmise põhjuseks oli R. Paala nõude ebaselgus. Valga Maakohtu 12. juuni 2001. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendustel on PankrS § 26 lg 4 kohaselt halduri pädevuses temal olevate dokumentide alusel võlausaldajatele häälte arvu määramine ja sellest tulenevalt on halduril, võlausaldajate üldkoosolekul ja kohtul õigus hinnata nõude õigsust enne häälte arvu määramist. Võlausaldaja 6
Korterelamu heakorratööde audit. „KÜ KIHNU 14“ Tunnus 78403:307:0160 Lähiaadress Kihnu tn 14 Asustusüksus Lasnamäe linnaosa Omavalitsus Tallinn Maakond Harju maakond Registreerimise aeg 21. aprill 1999. a. Muudatuse registreerimise aeg 24. oktoober 2014. a. Sihtotstarve 1 Elamumaa 100% Pindala 1617 m² Õuemaa 1316 m² Muu maa 301 m² Registriosa korteriomand Omandivorm Eraomand Kinnistuspiirkond / jaoskond Tartu Maakohtu kinnistusosakond Pilt: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo Tegemist on üheksa kordse korterelamuga, kus on tehtud olulised renoverimis tööd. Ühistus on palgaline hooldustöötaja kelle kohustuste hulka kuuluvad: Välikoristus Sisekoristus Väiksemad remont tööd Välikoristustööde analüüs: 01.12.2018 kell 13.00-14.00 seisuga. NR. Objekti Koristussagedus Hinnang objekti
Mida tähendab süütuse presumptsioon? süütuse presumptsioon tähendab seda, et kõiki süüdistatavaid peetakse süütuks kuni nende süü on õiguslikult kindlaks tehtud 2. Kohtuistungid on üldjuhul avalikud. Mis tingimustel võib kohtuistungid kuulutada kinnisteks? riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimesteperekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid. 3. Mis toiminguid teostab maakohtu kohtunik ainuisikuliselt? Maakohus arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju ning teeb muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse 4. Kas kohtunik võib kollegiaalses otsustamises jääda erapooletuks? Kas kohtunikul võib olla eriarvamus? Ühelgi kohtunikul ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Jah. 5. Mis on prokuratuuri osa kriminaalmenetluses? Prokuratuur viib läbi kriminaal menetlust. 6
A etteheidetega ei nõustu ja leiab, et probleemid on tekkinud B enda soovitud projektimuudatustest ja lisatöödest ning nõuab A-lt arve maksmist ja täiendavat tasu lisatööde eest. Poolte väitel on neil teineteise vastu miljonitesse küündivad nõuded, mida kohtuväliselt lahendada ei õnnestu. A on huvitatud vaidluse võimalikust kiirest lahendamisest. A arvates on maakohtusse pöördumine vaid aja ja raha raiskamine, kuna vaidlusalused summad on suured, riigilõivud kõrged, maakohtu kohtunikud olevat kuuldavasti ebapädevad ja pealegi on suur tõenäosus, et üks pooltest kaebab maakohtu otsuse nagunii edasi. Seetõttu otsustab A pöörduda hagiga B vastu hoopis asukohajärgsesse Tallinna Ringkonnakohtusse. HALDUSKOHTUSSE Kus tuleb vaidlus lahendada ja mida teeb ringkonnakohus? Tulenevalt TsKms § 9 lõikest 3 siis ei vaata ringkonnakohus asja enne läbi kui selle on läbi vaadanud maakohus (madalama astme kohus) Hagita menetlus §475? Maksekäsu kiirmenetlus §481? §321
Kas rahaga ostetav on tänases Eestis olulisem kui ausus ja seaduslikkus? Arvan, et selle teema puhul on kohane aluseks võtta politseide altkäemaksu võtmise skandaal, kuna selle avastamine oli alles hiljuti. Minu arvates selle avastamine ei õpetanud kõiki altkäemaksu võtjaid ja nad tegelevad sellega edaspidigi. Mis on üldse altkäemaks? Altkäemaksu andmine eeldab vara, varalise õiguse või muu varalise kasu altkäemaksuna andmist selle andja huvides mingi teo toimepanemise või toime panemata jätmise eest, mida see ametiisik pidi tegema või võis teha oma ametiseisundi tõttu. Paistab, et see on olulisem, kui ausus ja seaduslikkus, kuna seda tehti väga palju enne, tehakse praegu ja tehakse ka edaspidi. Kuid sugugi mitte kõik ei tee nii. Näiteks, kui Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Anu Toluk otsustas, et endiste Ida-Viru politseinike Kunnar Saksi ja Boriss Semjonovi süüdistamine al...
Seadusandlik võim · Riigikogu tähtsaim ülesanne on seadusloom · Riigikogu oluline ülesanne on järelvalve täitevvõimu üle · Suur osa seadusloomest toimub komisjonides ja fraktsioonides · Riigikogu liige võib algatada seadusi Komisjonid · Alatised komisjonid (keskkonna, kultuuri, põhiseadus) · Ajutised komisjonid (eri, uurimis, probleem) Fraktsioon sarnaste poliitiliste vaadetega(riigikogu liikmed koonduvad fraktsioonidesse, mis esindavad erakondi) Koalitsioon parteide liit enamuse saavutamiseks Opositsioon vastasrind Parlamentaarne · Parlamendi võim on ülimuslik · Riigipea on esinduslik, puudub võim · Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi Presidentaalne · Rahvas valib presidendi ja parlamendi saadikud · President moodustab valitsuse · President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ülesandeid Täidesaatev võim · Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi valitsusele ...
Lisaks sellele olevat BGB õiguskaitsevahendite süsteem sarnane Eestis kehtiva VÕS-i regulatsiooniga. Hagis oli esitatud ka taotlus välisriigist pädeva eksperdi kaasamiseks, kes tunneb BGB-d ja selle kohaldamise praktikat. Mida peab kohus tegema? Taotluse rahuldamata jätma, kuna eesti kohtus toimub menetlus vastavalt eesti vabariigis kehtivatele seadustele (erandiks rahvusvahelise eraõiguse seaduse alusel teatud erisused). 8. AS O esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuses palus AS O vähendada temalt kohtuotsusega K kasuks väljamõistetud saamata jäänud töötasu. AS O esitas pärast töövaidluskomisjoni otsust koheselt hagi oma õiguste kaitseks. AS O tõttu ei lükatud kordagi kohtuistungit edasi, kuid kostja K oli neljal korral haige, kohtunik seitsmel korral, lisaks viibis kohtunik kahel korral seminaridel. Seetõttu lükati kohtuistungeid edasi 13 korral ja
1961 a. alustas eesti filoloogia õppimist Tatru Ülikooli Ajaloo-Keeleteaduskonnas, ülikoolis on tegelnud ka orientalistikaga. 1965-1966 a. õppis Aserbaidžaani RÜ-s türgi-tatari keeli. Bakuus ja Moskvas on õppinud turgi keeli. Kooliõpilasena võttis osa Tallinna Noorte Autorite Koondise tööst, Viimasel ajal on tegelenud ka psühholoogiaga. 1971-1974 a. töötas “Inturistis” tõlgi ja giidina. 1974 a. Raplas kutseline kirjanik. 1989 a. Rapla maakohtu tõlk. Ühingud: ELKNÜ (1962 a.); KL (1972 a.); Eesti Muinsuskaitse Selts (1972 a.); Eesti Akadeemiline Orientaalseltsi ja Türgi Kultuurselts (1988 a.); tegutseb aktiivselt Tartu Noorte Autorite Koondises. Looming: Ly Seppel on kirjutanud luulet, lasteproosat ja tõlkinud palju teoseid. Seppel on kirjutanud ka publitsistikat ja kriitikat, avaldanud ajakirjanduses reisimärkmeid ning kultuurielu sõnumeid, võtnud sõna tõlke-, luule- ja lastekirjandusteoste kohta. Luulekogud: 1964 a
· Järelkontroll valud alakõhus · Valud jätkusid ultraheliuuring · Rasedus kestis edasi · Järelpuhastus (uus abort) · Abordi käigus vigastati eluohtlikult soolekinnistit, rasedust katkestada ei suudetud · Patsient viidi üle Tartu Naistekliinikusse Süüdistus · Kahel korral aborti läbi viia üritanud arstile esitati süüdistu ebaseadusliku abordi toimepanemises, seda rohkem kui kaks aastat peale väidetavat kuritegu. Maakohtu otsus · Tartu Maakohus mõistis arsti esitatud süüdistuses õigeks Kohus leidis: · Patsient oli avaldanud ühe korra tahet raseduse katkestamiseks, kohus asus seisukohale, et ühe raseduse katkestamiseks on vajalik üks raseda nõusolek · Tegemist oli ainult arstieetika rikkumisega · Arst eeldas, et kannatanu oli antud toimingutest eelnevalt teise arsti poolt informeeritud Ringkonnakohtu otsus · Kuni patsient ei ole oma kord juba antud nõusolekut
isik. Kantsler valitsemisala ministri tähtsuselt teine ametiisik, korraldab ministreeriumi igapäevast asjaajamist Riigisekretär korraldab valitsusetööd ja juhib riigikantselleid. Portfelita minister minister kellel pole enda ministeeriumi. 8)Maakond on oma regioonis riiklik üksus. Maakonda juhib maavalitsus, mille ees otsas on maavanem. 9) Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: linna-, maa- ja halduskohtu. Maakohtu asub igas maakonnas, linnakohtu asub 6-s linnas, nad tegelevad tsiviil- ja kriminaalasjadega. Halduskohus käsitleb kodaniku ja riigi vahelisi kohtuasju. Teise astme kohtud on riigikohtud Tallinnas, Tartus ja Jõhvis Appellatsioon edasikaebus kõrgema astme kohtu poole, Eestis kõrgeim Riigikohus Kassatsioon kohtuotsuse ülevaatamine olemasolevate dokumentide ja materiaalide põhjal Advokaat kaitsja, juriidilise haridusega spetsialist Prokulör süüdistaja
Kuidas FIEks vormistada, kelle poole pöörduda? Iseseisev majandustegevus tootmise ja müümisega tulu saamise eesmärgil on ettevõtlus. Teenuse osutamine ja kauba müümine on kahtlemata iseseisev majandustegevus ja enne selle alustamist tuleb ennast ettevõtjana registreerida. Registreerima peab kas maakohtu registriosakonnas peetavas äriregistris või siis maksu- ja tolliameti kohalikus teeninduskeskuses. Kuna äriregistris on kõik protseduurid tasulised ning sinna esitatav avaldus peab olema notari poolt kinnitatud, on teatud juhul mõistlik ennast registreerida maksu- ja tolliametis. Seal on kõik protseduurid tasuta. Teeninduskeskusse tuleb isiklikult kohale minna ja kaasa võtta isikut tõendav dokument. Seal on olemas ettevõtjaks registreerimise avalduse blankett, mis tuleb täita
Tunnistaja vabastatakse viivitamata, kui ta on andnud ütlused või allkirja enda hoiatamise kohta või kui asja arutamine on lõppenud või kui tema ülekuulamise vajadus on ära langenud. (3) Tunnistaja kannab menetluskulud, mis on tingitud mõjuva põhjuseta hoiatuse kohta allkirja andmisest või ütluste andmisest keeldumisest või istungile ilmumata jätmisest. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 13 nimetatud asjaoludel tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib tunnistaja esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata 12. Eelmenetlus ja eelistung Pärast hagiavalduse menetlusse võtmist toimub eelmenetlus, mille käigus kohus valmistab asja ette niisuguse põhjalikkusega, et seda saaks katkestamatult lahendada ühel kohtuistungil. Eelmenetluses selgitab kohus välja:
4.4.3 Hoidma korteri eluruumina kasutamiseks sobivas seisundis lepingu kehtivuse ajal. 4.4.4 Üüri tõstmisest 30 päeva kirjalikult ette teatama. 5. LEPINGU MUUTMINE JA LÕPETAMINE 5.1 Leping lõppeb punktis 2.3 nimetatud tähtaja saabumisega. Punkti 2.3 ei ole lepingus olemas. 5.2 Lepingu lõpetamise vormistavad pooled kirjalikult. 5.3 Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse kirjalikul teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel kuulub pooltevaheline vaidlus lahendamisele Pärnu Maakohtu Paide kohtumajas. 5.4 Leping on koostatud eesti keeles, kahes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kummalegi poolele jääb üks lepingu eksemplar. 6. POOLTE ANDMED Üürileandja: Üürnik: Isikukood isikukood Elukoht elukoht Arvelduskonto Mobiiltelefon
millest ei võta osa kohus, toimub PankrSi alusel. Kohtumenetlus, st. nende küsimuste lahendamine, mis toimub kohtus, viiakse peamiselt läbi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 2005, 26, 197) alusel. Siiski on PankrS-s sätteid, mida tuleb pankrotiasjade puhul kohtus kohaldada, eelkõige puudutab see kohtu kompetentsi ja tähtaegasid. Kui PankrSs on võrreldes TsMS-iga erinevad sätted, tuleb kohaldada PankrSi. Pankrotiasja menetlemine kuulub maakohtu pädevusse, st pankrotiavaldus esitatakse kohtule võlgniku üldise kohtualluvuse järgi. PankrS kehtib võlgnike suhtes, kelle alaline elukoht või asukoht on Eestis. Elukohast räägitakse füüsiliste isikute, asukohast - juriidiliste isikute puhul. Füüsiliste isikute elukoha kindlaks määramise reeglid kehtestatakse tsiviilseadustiku üldosas. Pankrotimenetluse keskseteks mõisteteks on pankrotivõlgnik ja pankrotivõlausaldaja. Vastavalt
vaid kaebaja peab halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt esitama tõendeid, miks ta on tasunud liiga palju käibemaksu. Maksukohustlase tõendamiskohustus, et maksusumma määrati valesti, laieneb juhtumile, kui ta on ise maksu deklareerinud. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et tema tagasinõue oleks põhjendatud. Kaebaja poolt asjakohaste tõendite esitamata jätmist tuleb hinnata tema kahjuks; 4. kuna maakohtu otsus pärineb rohkem kui kaks kuud hilisemast ajast võrreldes tagasinõude esitamisega, ei pea paika kaebaja väide, et tema tehtud käibedeklaratsiooni parandused olid seoses väärteomenetluses asset leidnud kohtuvaidlusega. Isegi kui kaebaja oleks tegelikult esitanud käibedeklaratsiooniparandused pärast väärteoasjas tehtud kohtuotsuse jõustumist, ei
Teotöö Teotöö: jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Rakmetegu: iga nädal teatud arv päevi teomees koos veoloomade ja rakendiga. Kuni kuus päeva nädalas. Jalategu: suvine põllutööde hooaeg ja sama palju päevi. Abitegu: kiireloomuliste mõisatööde hooajal. Heinategu, sõnnikuvedu, alepõletamine, talvel mõisavoorid. Lisaks veel loonusandamina osa talu viljasaagist mõisale. Peale selle lambaid, mune, võid, mett jne. Pärisorjastamine Lõplik pärisorjastamine. 1632 maakohtu korraldus et pagenud talupoegi kätte saada. Sellega tunnistati riiklikul tasemel sunnismaisust. Mõisnikele jäi ka kodukariõigus. 1645 uus seadus talupoegade pagemise takistamiseks. Varjamise eest sai ka karistada. Pärisorjuse lõplik vormistamine 1668 tehtud ja 1671 Rootsi valitsuse poolt kinnitatud politseikorraldusega. Lapsed sünnivad pärisorjadena. Mujalt tulnud muutusid pärisorjaks kui süütasid koldes tule. Suur reduktsioon
1. Eesti Vabariigi Kohtusüsteem. Maakohtud: Harju,Pärnu,Tartu ja Viru Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Halduskohtud: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Ringkonnakohtud: Tallinnas ja Tartus Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioonikaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Riigikohus:
otsustas siiski määrata karistuse ülemmäärast pisut madalama karistuse, kui karistuse ülemmäär ettenäeb ehk 9 aastat. Seda põhjendusega, saata ühiskonnale sõnum, et süütegu ei jää karistuseta, lisaks arvati, et süüalusele avaldab mõju üksnes reaalne vangistus. Süüaluse 49 RKKKo 3-1-1-77-11. 27 kaitsja esitas apellatsiooni ringkonnakohtuse põhjendusega, et maakohtu otsus on karistuse osas põhistamata. Põhjendades seda järgmiste argumentidega: raskendavate asjaolude puudumine, kergendavate asjaolude mittearvestamine, alaealisuse mittearvestamine. Lisaks leiab apellant, et kohus on otsustanud irduda tavapärasest kohtupraktikast, kuna KarS'i § 45 kohaselt oleks alaealisele keskmine karitstuse määr 8 aastat ning kohus ei olnud arvestanud ka seda, et süüalusel puudusid kriminaalasjades eelnevalt õigusrikkumised. Apellandi seisukohta
“ Järneb näide bakalaureuseõppe tasemel kaasusest Kaasus täitemenetlusõiguses Teie poole pöördus OÜ XXL juhataja, kes esitas Teile alljärgmise ülevaate. Viljandis asuva ehitusmaterjalide hulgi- ja jaemüügiga tegeleva äriühingu OÜ XXL kasuks on Narvast pärit, kuid Tallinnas üürikorteris elavalt Olev Tulevik`ult, kellele Narvas kuulub ridaelamuboks, mille ta on koos mööbli ja kodutehnikaga välja üürinud neljale Narvas õppivale üliõpilasele, Pärnu Maakohtu 30.10.2014 maksekäsuga välja mõistetud võlg koos inressidega kogusummas 6400 eurot. Koos maksekäsu tegemisega on kohus kinnitanud maksegraafiku, mille kohaselt Olev Tulevik on kohustatud tasuma 6400 eurot OÜ XXL pangakontole 1111111111 Bpangas alates 2014.a. novembrikuust (kaasa arvatud) 8 kuu jooksul igakuuliste maksetega 800 eurot kuus tasudes igakuise osa hiljemalt kalendrikuu viimaseks päevaks. Olev Tulevik ei ole käesoleva ajani tasunud mitte ühtegi maksegraafikujärgset makset.
Perekond asutas aastal 1997 telejaama TV1, kuid jäid pärast börsikriisi selle aktsiatest ilma. Sõnajala-vendade firma pangaarvelt käis läbi 1,4 miljardit krooni. 90ndate keskel polnud taolised tehingud Eestis aga karistatavad. Seetõttu jäävad Sõnajalad siin loos igati puhasteks poisteks. Riigikohus tühistas 09.04.2008 otsusega Oleg ja Andres Sõnajalalt välja mõistetud 94,2 miljoni kroonise nõude. Kohus tühistas täielikult Tallinna ringkonnakohtu ning Harju maakohtu otsused 94,25 miljoni krooni osas. Nõude esitas Sõnajalgade poolt enne juhitud ettevõtte AS Ämälärdi pankrotihaldur, süüdistades vendi raskes juhtimisveas. 22.09.2008 Muhu vallavolikogu istungil kehtestamisele tulev Muhu valla üldplaneering võtab perekond Sõnajalgadelt õiguse püstitada Võikülasse tuulegeneraatorid. 24.10.2008 Eesti Ühispanga ning Andres ja Oleg Sõnajala vaheline TV1ga seotud 12 miljoni krooni vaidlus on nüüdseks lõppenud
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Mari-Liis Mürk Mp10 ERINEVAD ETTEVÕTLUSVORMID Referaat Juhendaja: Viibeke Turba Väimela 2011 Erinevad ettevõtlusvormid 1. Ettevõtluse eesmärgiks on tulu saamine toote või teenuse tootmisest või müügist. Ettevõte on iseseisev majandusüksus, mille kaudu tegutseb ettevõtja. Et luua uus organisatsioon või ettevõte, siis selleks peab olema idee ja/või elluviimise tahe. Kui pole ideed, tahet ega vajadust siis pole ka mõtet ettevõtet või organisatsiooni asutada. Oma ideid saab ellu viia erinevaid ettevõtlusvorme kasutades. Ettevõtlusvormid on füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE, täisühing, usaldusühing, osaühing ja aktsiaselts, ka tulundusühistu. Isiklikult olen kuulnud ja kokku puutunud ainult FIE, osaühingu ja aktsiaseltsiga. Füüsiline isik on iga inimene. Füüsilisest isikust...
Kodused testamendid kehtivad 6 kuud. Kui inimene ei ole suuteline oma haigusliku seisundi tõttu alla kirjutama, kirjutab aseallakirjutaja. Peab olema täiesti sõltumatu isik (ei tohi olla notari abikaasa, notaribüroo töötaja, sugulane). Notariaalselt kinnitatult 2 allkirja alla (kui ei suuda kirjutada) samuti nende andmed. Kodus tehtud testamendid ei pruugi minna kasutusele. Kõik notariaalsed testamendid on kirjas pärimisregistris, mida peetakse Harju maakohtu juures. Ka koduseid testamente võib sinna saata. Siis vähemalt teave, et seda otsima hakatakse. Abikaasade vastastikune testament abikaasad tunnistavad teineteise suhtes kauem elava isiku pärijaks. Perliinitestament abikaas ade vastastikune testament, kus määratakse kolmas isik, kes mõlema surma korral pärib.
TALLINNA ÄRIPANK Ärinimi: TALLINNA ÄRIPANGA AS Asukoht ja aadress: VanaViru 7, 10111 Tallinn Registreerinud riik: Eesti Vabariik Registreerimise kuupäev: 30. detsember 1991 Registrikood: 10237984 Register: Harju Maakohtu registriosakond Telefon: +372 66 88 000 Faks: +372 66 88 001 email: [email protected] Tallinna Äripank VanaViru kontor Info: (372) 6688 000 VanaViru 7, 15097 Tallinn Eesti Faks: (372) 6688 001 Info: (372) 6688 000 Epost: [email protected] Faks: (372) 6688 001 S.W.I.F.T.: TABUEE22 Epost: [email protected] Teleks: 173893 tbbee
*kantsler- mittepoliitiline isik, kes korraldab ministeeriumi igapäevast asajaajamist, tagab sujuva töö ministire vahetumisajal *riigisekretär- juhib riigikantseleid, mis hoiab korras täidesaatva võimu asjaajamist *hagi- isiku pöördumine tsiviilkohtu poole kohtumenetluse alustamiseks *hageja- isik, kes esitab kohtusse hagi *kostja- isik, kelle vastu on kohtule esitatud hagi *apellatsioon- kaebus maakohtu otsuse peale ringkonnakohtule *kassatsioon- kaebus ringkonnakohtu otsuse peale Riigikohtule või väärteokaebuse asjas maakohtu otsuse peale Riigikohtule *kohtunik- sõltumatu ametnik, kes juhatab kohtutööd (vastav haridus, ei tohi olla karistatud) *õiguskantsler- oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes kontrollib põhiseadusele vastavust *kaasistujad- kohtu koosseisu kuuluv kohtunikuga võrdseid õigusi omav krim. lahendav isik
peapiiskop ja vaimulikud, ordumeister koos orduametnikega, vasallkondade esindajad ja linnade esindajad). Maanõunikud 12 inimest, kes ajasid maapäevade vaheaegadel rüütelkonna asju. Nad valiti maapäevadel lugupeetavate aadlike hulgast eluks ajaks ametisse. Nad tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulistemate küsimuste arutamisega. Rüütelkonna pealik (Liivimaal maamarssal) lahendas igapäevasi küsimusi. Meeskohtu tegutses Eesti- ja Saaremaal, Liivimaal maakohtu. Arutasid talupoegade ja mitteaadlike süüasju. Eestimaa Ülemmaakohtu ja Liivimaa Õuekohtu seal lahendati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Nende kohtude otsuste peale võis kaevata monarhini, kelle sõna oli viimane. Adrakohtunik Eestimaal ja sillakohtunik Liivimaal olid valitud kohalike mõisnike poolt ja täitsid politseilisi ülesandeid. Vastutasid avaliku korra eest ja tegelesid väiksemate uurimiste ja karistamistega.
suhtes kinnipidamisõigust või muud seadusjärgset pandiõigust? 6. Kristjan laenas Marialt 5000 EUR ja pantis laenu tagamiseks Pärsia vaiba, mis kuulus Kristjani ja tema abikaasa Grete ühisomandisse. Pantimiseks aga puudus Grete nõusolek. Kuna Kristjan ei suutnud laenu tagasi maksta, pani Maria vaiba avalikule enampakkumisele, kus kõrgema pakkumise tegi Juhani. Kuidas lahendada olukord? Anda õiguslik hinnang. II Kinnisasjaõiguse kaasused 1. 10.märtsil kell 10.30 edastati Harju Maakohtu kinnistusosakonnale avaldus, millega taotleti kinnisasja ülekandmist Tarmolt Peetrile. Sel päeval saabus kinnistusosakonnale ka Joonase avaldus koos kohtumäärusega, mille järgi tuli Joonase hagi tagamiseks Tarmo vastu kanda kinnistusraamatusse keelumärge selleks, et keelata kinnisasja võõrandamine. Millises järjekorras ja millised avaldused kuuluvad rahuldamisele? 2. Suri kinnistusraamatusse kantud kinnistu omanik Martin. Tema poeg Lauri
isikuid. Maa- ja halduskohtud Maakohus Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtud on: Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus, Tartu Maakohus. Maakohtul on üks või mitu kohtumaja, mis asuvad kohtu tööpiirkonnas. Tööpiirkonna määrab valdkonna eest vastutav minister. Maakohtu kohtunike arv Maakohtu kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel määrab valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära maakohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus kuulub. Halduskohus Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Eestis on kaks halduskohut: Tallinna ja Tartu Halduskohus. Halduskohtunike arv Halduskohtu kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel määrab valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära halduskohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus kuulub. Maa- ja halduskohtu esimees
Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodanikku, kes on omandanud akredeeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, mida Eesti Vabariik tunnustab vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusele. Lisaks peab oskama eesti keelt, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning omab kohtunikutööks vajalikke võimeid ja isikuomadusi (Ibid). Avaliku konkursi maakohtu, halduskohtu ja ringkonnakohtu vabale kohtunikukohale kuulutab välja justiitsminister väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avaldus sooviga kandideerida ja muud dokumendid tuleb esitada Riigikohtu esimehele ühe kuu jooksul konkursiteate ilmumisest (Riigikohus). Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on: süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud advokatuurist välja heidetud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
