(Kiris, 2012, lk 8.) Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel arenenud ja muutunud. Tänapäeval seostatakse sotsiaalset võimu riigi ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ning on erinevates vormides omane igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele alates perekonnast ja lõpetades riigiga. (Kiris, 2012, lk 8.) Riigiteooriad 1990-ndate aastate alguseks välja kujunenud riigiteooriate põhiseisukohtadest annab hea ülevaate Eesti Haldusjuhtimise Instituudi poolt kirjastuses Külim 1995. aastal välja antud eesti keelde tõlgitud Patryk Dunleavy ja Brendan O`Leary teos „Riigiteooriad. Liberaalse demokraatia poliitika“. Selles teoses esitatud ülevaadet peetakse oluliseks, sest vaja on mõista kuidas meie poliitiline süsteem toimib. Selle mõistmiseks on omakorda oluline mõista, kuidas toimib riik.
KOHUSTUSLIKUD ALLIKAD: Eesti põhiseadused 1920, 1934, 1938, 1992 Oppi, T. 2002. Sissejuhatus avalikku haldusesse. Sisekaitseakadeemia, Tallinn. Roots, H. 2002. Eesti bürokraatia järjepidevus ja uuenemine. Sisekaitseakadeemia, Tallinn. Varrak, T 2001. Poliitika- ja riigiteadus. Tallinn: Kirjastus Külim SOOVITUSLIKUD ALLIKAD: Annus, T. 2001. Riigiõigus. Kirjastus Juura, Õigusteabe AS, Tallinn Dunleavy, P, O'Leary B. 1995. Riigiteooriad: liberaalse demokraatia poliitika. Eesti Haldusjuhtimise Instituut, Kirjastus Külim Drechsler, W. (toim.) 1997. Avaliku halduse alused: valimik Euroopa esseid. Tartu Ülikooli Kirjastus Hagopian, M. N. 2003. Reziimid, liikumised, ideoloogiad: võrdlev sissejuhatus poliitikateadusse, Tallinna: kirjastus Olion Jay, A. ja Lynn, J. 1999. "Jah, härra minister" ja "Jah, härra peaminister". Kirjastus Varrak Lane, J.-E. 1996. Avalik sektor. Kontseptsioonid, mudelid, lähenemisviisid
ettevalmistamine => avaliku halduse ja halduspoliitika lahutamine on tegelikkuses raske, lisaks, seadused pole mehhaanilised, neid saab täita üksnes neid tõlgendades:=> 'ellu-viimine' on pidev seadustele sisu andmine. · Avalik haldus on riigiteenistujate poolt teostatav riigi asjade eest hoolitsemine riigi täidesaatvas harus, mis hõlmab osaliselt halduspoliitikat. Riigiteooriad: · Niccolo Machiavelli: riik on inimliku kooselu struktureerimine ehk ühiskonnaelu korraldamine · Carl Schmitt: riigil on nii sisemise kui välise jõu monopol, see teeb riigi unikaalseks o Euroopa riigiteooria juured on antiikse Kreeka polise juures, kaasaegse AH alguspunkt on seotud siiski modernse Euroopa riigi tekkega, eriti aga Valgustusajaga.
Avalik juhtimine LÄHENEMINE HALDUSJUHTIMISELE 1) Euroopas juriidiline lähenemine 18. saj kujunevad praegused riigiteooriad. Rõhk seaduste tundmisele (Prantsusmaal ja Saksamaal enamus riigiametnikke juudid) so avalik haldus. 2) Anglo-ameerika traditsioon neis riikides probleemiks poliitika kujundamine. Kuidas vastu võtta ja ellu viia optimaalset ühiskonna jaoks. Eeldab laia tagapõhja ja teadmisi (sotsiaalmajan-dusest). Rajaneb eeldusel, et poliitiline ja administratiivne juhtimine on teineteisest eraldatud. 3) Traditsiooniline organisatsioon puht administratiivne. RIIGI FUNKTSIONEERIMISE MEHHANISMID
tema arenemist vaadata juba ajaloost. Riik kui võimuorganisatsioon. Püütakse leida omavahelisi seoseid ja siis neid korrastada. Antropoloogiline konstseptsioon. Riikluse tekkimist seostatakse inimese loomusega, samuti ka riikluse iseloomu. Riiklus on inimeste teadliku otsuse või kokkuleppe tagajärg, mille eesmärgiks on ühiskonna tõusmine metsluse astmelt tsiviliseeritud kooselu tasemele. Ühiskondlik leping sõlmitakse inimeste agressivsuse ja oma saamahimu kontrollimiseks ja ohjamiseks Riigiteooriad Võim tähendab võimet allutada võõras tahe s.o rakendada selle suhtes jõudu. Teokraatlik teooria tuletab riigivõimu legitiimsuse religioossest autoriteedist-jumalast. Antiikühiskonnas ja keskajal. Patriarhaalne teooria Riiklik võim on tekkinud ühiskondliku kooselu ürgsetes vormides valitsenud sotsiaalsete suhete iseloomoga. Personaalne võim kujunes riigivõimuks. Lepinguteooria Tuletab riigivõimu õiguspärasuse loodusõiguse seisukohast, mille kohaselt kõik inimesed
1.3 Uute ideede tekkimine poliitilises mõtlemises. 1.4 Ideoloogiate sünd XVIIIsajandil 1.5 Poliitiliste teooriate tekkimine XIX sajandil 1.6 Tänapäeva teooriate kujunemine ja areng 2. Poliitilise mõtte areng Eestis Kirjandus T. Vallak Poliitika ja riigiteadus, Tallinn, Külim, 2001.a. Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile, Tal.,1996. 2000 M. Hagopjan Reziimid, liikumised, ideoloogiad.Tal.1993 T.Vallak Üldine poliitikateadus Tal.1998 P. Dunlevy, B.O`Leary Riigiteooriad Tal.1995 N.Peder Klassikalise politoloogia raudvara EMA 1999 T.Varrak Poliitika- ja riigiteadus T. 2001.a. B.B. Hess, E.W.Markson, P.J.Stein.Sotsioloogia, T.2000.a. V.P. Pugatsov, A.I.Solovjov Vvedenije v politologii,M. 2000 Sissejuhatus 1. Poliitika olemus ja mõiste Poliitika on inimtegevuse spetsiifiline valdkond, mis seotud võimuga. Võim, valitsev seisund ühiskonnas inimeste poliitiliste suhete sfääris. Võim tähendab võimalust isikule käsutada, mõjutada, suunata teiste tegevust
õigus ei eksisteeri (mäss õigustatud) · Piibli keel ja kuvandid mõjutasid nii eliidi kui ka rahva käitumist: võimalik rakendada poliitika vankri ette · Kalvinismi ja sektantluse mõju: väikses (usu)kollektiivis koos otsustamine oli ,,demokraatia kooliks" · Paljud revolutsiooni juhtivad tegelased olid puritaanliku taustaga (Benjamin Franklin, Samuel ja John Adams) IV Valgustusfilosoofia (riigiteooriad): eriti Montesquieu tõlgendus SB võimude lahususe idealsest tasakaalust · Mõju eliidi hulgas · Tulemus: Ameerika ühiskonna ideaalideks kinnistuvad vabariiklus (alates 1775), vabadus (hiljem tuntud kui liberalism), (võimaluste) võrdsus, põhiseaduslikkus, aristokraatliku korruptsiooni taunimine. Revolutsiooni tähendus · Esialgu Inglise parlamendi võimu eitamine 1760. Aastast alates (maksuvaidlus)
...........................................................................................151 Sotsiaalsete normide liigid........................................................................................................152 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE..........................................................................................156 RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED...........................................................................................156 Riigiteooriad.............................................................................................................................158 Õiguse mõiste, tunnused ja tähtsus.......................................................................................162 Õiguse tunnused........................................................................................................................165 Õiguse ülesanded.....................................................................................
Kontinentaalkongressi otsused · Otsustatakse katkestada kaubandussuhted SB-ga kuni vana õiguskorra taaskehtestamiseni kontinentaalliit · Kinnitatakse lojaalsust SB-le · Boikoti järele valvavad kohalikud komtieed · Tulemus: areneb uus võimustruktuur Ameeriklaste vaimsed eekujud · SB poliitiline süsteem (Locke): Inglismaa ,,Traditsioonilised" väärtused = põhiseaduslikud vabadused ja (17.saj.) vabariiklik ideoloogia · Valgustusfilosoofia riigiteooriad (Montesquieu) · Ameerika ideaalid : vabadus, võrdsus, põhiseaduslikkus · Kaks suunda: Briti lojalistid (1/5) ja patriootilised radikaalid ehk iseseisvuslased Iseseisvumisprotsess · I sõjaline kokkupõrge 1775 a. aprillis Lexingtoni külas (Bostoni lähedal): minutimehed vs briti maakaitsevägi · Sellega algab kolooniate vabadussõda (Kuni 1781) · 1775 a. augustis kuningas George III kuulutab kolooniad mässulisteks.
TSIVIILÜHISKONNA SUB- JA SUPERSTRUKTUURID Et saada süsteemset pilti ühiskonna ja riigi vahekorrast, peame kasutama ühelt poolt õigusteaduse ning õigusteooria, teiselt poolt aga teiste sotsiaalteaduste, eriti sotsioloogia ning politoloogia mõisteaparaati nende vastastikuses, üksteist täiendavas toimes. Tuleb hoiatada, et sotsioloogilise ühiskonnakäsitluse refereerimisega satume paratamatult nende doktriinide mõjusfääri, millega opereerivad funktsionaalsed (sotsioloogilised) riigiteooriad (vt teema 1. § 7), mis omakorda on iseloomulikud anglo-ameerika õigussüsteemile. Omamoodi on see paratamatu, kuna kaasaegse sotsioloogia ning funktsionaalsete riigiteooriate arengusse on kaalukaima panuse andnud eriti USA teadlased. Klassikaline, nn lääne mõttemalli kohane käsitlus lähtub sellest, et looduskeskkond on üldisem nähtus, mille lahutamatu koostisosa allsüsteemina on sotsiaalne keskkond ehk ühiskond. Mõisted ühiskond, riik ja õigus (õigusnormid) on abstraktsioonid
Aarnio, A. Õiguse tõlgendamise teooria. Õigusteabe AS Juura, 1996 2. Almann, A. Kohalik omavalitsus: Teoreetilised lähtealused. "Eesti Jurist" nr 5/6 - 7, 1993 3. Anepaio, T. Eesti Vabariigi kohtute kujunemine. "Eesti Jurist" nr 3, 1994 4. Anepaio, T. Rahukogud (ringkonnakohtud). "Eesti Jurist" nr 9-10, 1994 5. Anepaio, T. Eesti Vabariigi Riigikohus. "Eesti Jurist" nr 4 - 5 6. Burke, John J.A. Kohtuniku roll Ameerika õigussüsteemis. "Juridica" nr 3,1993 7. Dunleavy, P., O'Leary, B. Riigiteooriad. EHI. Tallinn, 1995 8. Eesti Asutava Kogu seletus Eesti riiklisest iseseisvusest ja rippumatusest. "Akadeemia" nr2, 1993 9. Einbund, K. Õiguslik riik. Rahva poliitiline kirjastik nr.1. Tartu, 1918 10. Epaminondas Marias. Euroopa Liit: demokraatiat aitab tagada ombudsman."Eesti Jurist" nr 5, 1994 11. Ernits, M. Põhiõiguste mõiste ja tähtsus õigussüsteemis. "Juridica" nr 9, 1996 12. Fellner, W. Austria kohtute korralduse, halduse ja kontrolli õiguslikud alused. "Juridica" nr 8, 1996
erimeetmed). o Taotletavad eesmärgid. Tihti iseloomustatakse majanduspoliitikat ka taktikalistes dimensioonides: kaitsev/ründav (defensiivne/ofensiivne); passiivne/aktiivne. Kaitsetaktikaga püüab valitsus struktuurinihkeid majanduses pidurdada, ründetaktikaga aga hoopis toetada. 10 1.3. Riik kui poliitiline institutsioon 1.3.1. Riigiteooriad Organisatsioonilises määratluses käsitletakse riiki kui valitsemisinstitutsioonide kogumit, mis ajalooliselt tekkis alles üsna hiljuti. Tavaliselt mõistetakse ja määratletakse riiki kui avalik-õiguslikku organisatsiooni, mis oma õiguskorra loomisel ning sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Tõsi, globaliseerumise
annaabi.ee 
