Solidaarsus kui inimeste füüsiline tugi Solidaarsus on ühtsus mis põhineb normidel ja sümpaatiatel. Solidaarsus tekib erinevate subjektiivsete elementide pinnalt, näiteks sõpruse ja hoolimise. Solidaarsust on nähtud juba antiikaja kodanike seas, kus austati kõiki, eriti jumalaid. See tuleb kaasa meiega juba sündides, mil hakkame armastama oma ema, kes meid siia ilma tõi. Aja möödudes oleme õppinud üha rohkem ja rohkem solidaarsust välja näitama, kuid seda oma valgustatud ekraanide tagant.
3) S e a d u s e d ( Põhiseadus §65; §105) 4) S e a d l u s e d(Põhiseadus §109) 5) M ä ä r u s e d(Põhiseadus §87) 6) K o h a l i k u o m a v a l i t s u s e õ i g u s a k t i d (Põhiseadus § 139) 1) Põhiseadus Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused. 2) Põhiseaduslikud seadused Põhiseaduslikud seadused on põhiseaduse § 104 lg 2 loetletud seadused. Nad erinevad teistest seadustes sellepoolest, et neid saab vastu võtta ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega (s.t. minimaalselt 51 häälega) ning neid ei saa president muuta oma seadlustega
Suurim erinevus ennustava valiidsuse meetodist on see, et samaaegse valiidsuse meetodi puhul hinnatakse valiidsust nende inimste põhjal, kes on mingil alusel juba välja valitud ja seega erinevad üldpopulatsioonist. Kuid test, mis on valiidne nende väljavalitute seas, ei pruugi olla valiidne üldpopulatsioonis. Tõlgendamine. Ilma tõlgenduseta pole testitulemustel mingisugust mõtet. Kaks enamlevinud tõlgendusviisi on: · Võrrelda testi sooritaja tulemust teiste inimeste tulemustega (normidel põhinev tõlgendus); · Võrrelda testi sooritaja tulemust mingi standardiga (standardil põhinev tõlgendus). Uurimistöö meetodid- konspekt Normidel põhinev tõlgendus. Testitulemused omandavad mõtte võrdluses teiste inimestega. Milliste inimeste grupiga võrreldes tulemust tõlgendatakse? Normide väljatöötamine, valim:
näitab, millise riigi seadust tuleb kohaldada, kui tegemist nn välismaise elemendiga) 2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Üldosa tähendus Tsiviilõigus on selliste õigusnormide kogum, mis reguleerivad eelkõige varalisi suhteid võrdsete isikute vahel hõlmates peamiste valdkondadena asjaõigust, pärimisõigust, perekonnaõigust, võlaõigust ning üldist osa.Tsiviilõigus on kodifitseeritud osa eraõiguses. Reeglid, mis kõigi valdkondade normidel on ühised: üldpõhimõtted, isikute kohta normid, tehingute üldnormid. Ajaloos eristatakse peamiselt kahte tsiviilõiguse süsteemi (ainult seal, kus kodifitseeritud M- E!): · Institutsiooniline süsteem normid jaotatakse (lähtutakse nn institutsioonidest): isikud, asjad, hagid (siin tähenduses ,,omandamise viis"); suunatud varaliste suhete reguleerimisele. Varalised suhted on kahte tüüpi:
kehtestamata jätmisena. Sellises olukorras võib piirava normi vaidlustamine tähendada ka seadusandja tegevusetuse, mis seisneb põhiseadusega nõutava regulatsiooni kehtestamata jätmises, vaidlustamist, kuna olemasolev regulatsioon on põhiseadusvastane põhjusel, et see ei sisalda põhiseadusega nõutavat (vt RKÜKo 21.05.2008, 3-4-1-3-07). Põhiseadus (Põhiseadus § 3 lg 1; § 102) - Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused. Seadus on seaduse vormis kas Riigikogu poolt Riigikogu kodukorraga või rahvahääletusel seadusega kindlaks määratud korras vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Seadlused - Põhiseaduse § 109 alusel võib Vabariigi President anda seadlusi, millel on seaduse jõud.
84-89) Õigussuhte objekt nimetatakse nähtust, millele õigussuhte subjektide õigused ja kohustused on suunatud. Igasugused materiaalsed esemed(tarbeesemed,toiduained, kosmoseaparaat), lisaks ka mittemateriaalsed esemed(tööjõud, teenus) Õigussuhete liigid: 1) Õigusliku toime iseloomu alusel: a) regulatiivsed suhted rajanevad regulatiivsetel õigusnormidel, H-D b) õigustkaitsvad suhted rajanevad õigustkaitsvatel normidel, H-S või H-D-S ‘ 2) Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: a) aktiivsed - juriidiline kohustust kohustust kandval poolel kohustus sooritada tegu aktiivses vormis; b) passiivsed - rajaneb kohustusel mitte sooritada tegevust. 3) Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel: a) lihtsad õigussuhted - üks õiguste, teine kohustuste kandja; b) liitõigussuhted - mõlemad pooled nii õiguste kui ka kohustuste kandjad. 9. Õiguse rakendamine (Õigusõpetus, ptk. 5)
Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes. Süsteemi iseloomustatakse teatud tunnuste kaudu: Hierarhilisus-süsteemi element on ühest küljest süsteemi terviklik osa, teiselt poolt aga iseseisev madalamat järku süsteem., iseseisvus, eesmärgistatus, organiseeritus, isereguleeruvus. Iga süsteem omab oma struktuuri. Sotsiaalse regulatsiooni struktuur baseerub sotsiaalsetel normidel-on ajalooliselt kujunenud. Üldkohustuslikud käitumisnormid-„etalonid“. Üldist reeglit tuleb mõista kui normi. Ühtsus, terviklikkus ja iseseisvus ongi süsteemide puhul väga olulised. Oluline on ka süsteemi organiseerituse ehk korrastatuse tase. Sinna jõudmisele eelneb areng. Oluline on, et süsteem oleks organiseeritud, sest siis seda vähem saab teha mõjutada väljaspoolt. Õigussüsteem ei saa olla rangelt aksiomaatiline süsteem.
ühiskonnast(дать возможность вернуться в группу) 3) rehabilitatsioon, tänu millele hälvikud võivad valmistuda normaalse elu juurde tagasi tulema ja täitma oma rolli ühiskonnas(anonüümsed alkoholikud) Sotsiaalse kontrolli vormid- on eri tasemel erinevad. On olemas sots.kontroll formaalsed(paseerutavad reeglina form.sots.norm.) ja mitteformaalsed(põhinevad mitteformaalsetel normidel) Mitteformaalne kontroll eeldab “mitteametlikkust” ja tavaliselt kohaldatakse seda väikestes gruppides. 1) sotsiaalsed autasud – nt naeratused, heakskiit; 2) karistus – nt kriitilised märkused; 3) veenmine – nt treener убеждение 4) normide ümberhindamine переоценка норм
Primaarsed allikad: 4. Seadlused on vormiks, millega Vabariigi President kehtestab õigusnorme. 5. Määrus on eksekutiivorgani poolt välja antud õigusakt (vorm), mis sisaldab õigusnorme. Nad on õigustloovad aktid, teoorias loetakse neid halduse üldaktideks. 6. Käskkirjad seonduvad internse õigusega. Võivad olla üldkohustuslikud ettekirjutused ja omavad õigusjõudu ka ametiasutusest e haldusorganisatsioonist väljapoole, kusjuures neil normidel on õigustloov sisu ja seetõttu haldusõiguse allikaks. Nt sisekorraeeskirjad. Primaarsed allikad: 7. Kohaliku omavalitsuse määrused: statuudid ja riiklike kohustuste täitmiseks. Statuudiõigus antakse kohaliku elu küsimuste ainuvastutavaks otsustamiseks. Autonoomsed statuudid on riigihaldusorganite määruste suhtes detsentraliseeritud õigusaktid, mis ei pea olema kooskõlas kõrgemalseisvate riigihaldusorganite määrustega. Nad ei kuulu haldusaktide hierarhilisse
enamust (kohalolijatest rohkem poolt kui vastu) 2).Konstitutsioonilised on seadused, milliste vastuvõtmine on Riigikogule kohustuslik ning mis võetakse vastu vähemalt kahe lugemise tulemusel ja Riigikogu koosseisu häälteenamusega. 3).Põhiseadus - tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid, vastuvõtmiseks ette nähtud eriline kord. Põhiseadus - õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused. Seadlus on seaduse jõuga õigusakt, mida annab Vabariigi President. Põhiseaduse kohaselt võib president anda: * nn eriseadlusi ja erakorralisi edasilükkamatute riiklike vajaduste korral, kui Riigikogu ei saa kokku tulla.
juriidiliselt tagatud õigus ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt. Selline õigustus tuleneb objektiivsest tsiviilõigusest. Nt on A-l kui omanikul õigus asja vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning samas õigus nõuda kõigilt teistelt nende õiguste austamist. Kui A omandit rikutakse (nt asja kahjustatakse), on tal õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeltoodud näidetes põhinevad isiku õigused vastavatel AÕS-i ja VÕS-i normidel. Õigussubjektsust määravateks omadusteks tsiviilõiguses on subjekti õigusvõime ja teovõime. Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud: füüsiline isik või juriidiline isik. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Seda kas teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel (eraõiguslikud juriidilised isikud, mis on loodud erahuvides: äriühingud – täisühing, usaldusühing, osaühing,
116. Pakkumishindamise kriteeriumid. 1. Hinnakriteerium (kui ei ole määratud teisiti, muid võimalikke kriteeriume käsitletakse sel juhul kitsendustena). 2. Ajakriteerium. Kui ehitustöökestuse lühedamine ehitusplatsil on eesmärk, peab tellija teatama kutsedokumentides ajaühiku hinna, mida ta arvestab tööettevõtja valikul. 3. Kvaliteedikriteerium: tellija peab kutsedokumentidesviitama normidel, standartidele või näidisehitisele. 4. Riskikriteerium: toimub läbi tööettevõtu korralduse viisi valiku, hinnakujunduse viisi valiku, finantstagatiste pakkumis-, ehitis- ja garantiiperiodidel, nõutava ehitusriskide kindlustusse, garantiiperioodi pikkuse valiku. 5. Kasutuskululriteerium. Võimalik ainult projekteerimisehituslepingute puhul. See tähendab ühekordsete ehituskulude ja ajastatud aastaste kasutuskulude koosarvestamist. Sel juhul on
Saavutatav polises. -Augustinus:reflektiivne pööre.Tee ülima hüveni inimese enda kaudu. Mis on hea elu?Varauusaja vaade. -humanism:eneseväärikus, harilik elu -romantism:sisemise loomuse väljendamine -Taylor´i ,,Autentsuse eetika" kirjeldab arengut: sihid väljaspool püüdlejat eneseteostus Objektivism->subjektivism II -Uusaeg:rõhk inimeste õiguse sfääril (varem inimese kohustused kogukonnas,funktsioon Jumala loodud süsteemis) -Tähelepanu õigusi kaitsvatel normidel ja seadustel -Kesksed mõisted: õigused (rights), huvid (interests) -Muutunud ´vooruse´ mõiste (=seaduste täitmine) Antiikaeg -2 suurt perioodi 1) Kreeka:linnriigid 2) Rooma: impeerium -Linnriigi e. Polise allakäik 4. saj. Ekr (Makedoonia impeerium 334-327, Ateena demokraatia lõpp 319)->hellenistlikud absoluutsed monarhiad->Rm. Keisririik Antiikaja mõju -meie poliitiilne terminoloogia loodud Kreekas -poliitika sfääri avastajad -eetika ja poliitika tihedalt põimunud
nagu on näha kolmikjaotusest. See sõltub oludest ja õiguse piiramise võimalikkusest. Erisused on väljendatud õigusliku regulatsiooni täpsuses. Haldusorganil ei ole aga võimalik alati ise oma käitumisvõimaluste vahel valida. Mõnikord annab seadusandja haldusorganile kindlad juhised tegutsemaks teatavas olukorras. Neid nimetatakse jäikadeks normideks, mida järgides lasub asutusel kohustus anda haldusakt või teha haldustoimin. Jäikadel normidel on kaks sõnastust: kohustav ja kirjeldav. Kohustava normi puhul on kasutatud sõnu nagu näiteks ,,peab", ,,on kohustatud" vms. Kirjeldada normi puhul tehakse tehakse rohkem nagu ettekirjutus või antakse luba millegi tegemiseks. Kaalutlusõigus võib väljenduda veel ka haldusorgani õiguses kasutada määratlemata õigusmõistet ehk millele seadusandja on jätnud mingi vabaduse haldusorganil seda sisustada.
b. Martin Seligman Instrumentaalsed suhted inimeste vahel põhinevad ... c. Stanley Milgram Vali üks: d. Julian Rotter a. kasusaamisel Tagasiside b. rituaalidel Õige vastus on: Martin Seligman. c. normidel ja traditsioonidel Küsimus 36 Küsimuse tekst d. tunnetel Võrreldes väärtustega on hoiakud ... Tagasiside Vali üks: Õige vastus on: kasusaamisel. a. üldisemad, põhimõtetele ja printsiipidele suunatud Küsimus 42 Küsimuse tekst b
· Passiivne ja aktiivne eutanaasia · Õigus elule kelle otsus? Bioeetika väärtused algselt · Inimelu väärikus · Inimese autonoomia · Inimese teadlik nõusolek teda puudutavates asjades · Inimesele kasulik, head tegemine · Inimesele kahju vältimine · Õiglus inimeste vahel · Inimarmastus Osalt modernistliku maailmavaate eetikareeglid Postmodernistlik tänapäevane maailm Modernistliku alusega bioeetika, mis põhineb reeglitel ja normidel, käskudel ja keeldudel vastandub mõnes osas postmodernistliku ühiskonnaga, mis .... .... eeldab isikuvabadust ja sellega kaasuvat moraalsust ja kõlbelisust, mitte reegleid. Eeldus on, et inimene ongi moraalne ja ei ole vaja piiravaid ja reguleerivaid käske Postmodernistlikud bioeetilised voorused Humanism - inimese ja inimlikkuse väärtustamine ·Pühendumus ·Usaldus ·Empaatilisus ja kuulamisoskus ·Ausus ja tõe ütlemine ·Suunamine ja juhendamine
Millest sõltub ja kuidas on omavahel seotud seire ajaline ja ruumiline ulatus? Tiit Maran (2010): Tavaseire: kindla sammuga, enamasti pikaajaline, muutujate mõõtmine Sihtseire: mingi tegevuse mõju kirjeldavate muutujate mõõtmine, reeglina lühiajaline. toimub kahes osas enne ja pärast mõju ilmnemist. Spellerberg, 2005; Wolfe, O'Connor, 1986: Vastavuse seire eesmärk jälgida tulemuste vastavust mingitele normidel Hüpoteesi kontrollimise seire aitab kindlaksteha oletuste paikapidavust Suundumuste selgitamise seire eesmärk on teha kindlaks trendid 3. Millele pööras põhitähelepanu 1972. aastal väljatöötatud nö globaalse keskkonnaseire programm? Milline on selle programmi roll kaasaegse seire väljakujunemisel? Sõnastati kaasaja keskkonnakaitse põhieesmärgid ja printsiibid. Pakuti välja globaalse keskkonnaseire kontseptsioon
ja tõlgendamisele. Põhiseaduse printsiibid kui väärtusmastaabid kujundavad, selgitavad ja määravad ära nende juurde kuuluvate normide mõtte ja sisu. Printsiibid väljendavad kogu põhiseaduse kontsepsiooni ja ideed, nad on määrava tähendusega riikliku kooselu korralduse jaoks. Printsiipe kui väärtusmastaape ei saa panna hierarhilisse süsteemi ning öelda, et üks on tähtsam kui teine. Põhiseaduse sätetes sisalduvatel printsiipidel ja normidel on eriline tähtsus, neil on teiste põhiseaduse sätete suhtes kõrgem õigusjõud. Seadusandjal on õigus ja sageli ka kohustus konkretiseerida antavates normides põhiseaduse printsiipide üht või mitut elementi, ta ei tohi anda aga norme, mis on põhiseaduse printsiipidega vastuolus. Otsuste põhjendamisel ei piisa peaaegu kunagi ainult printsiibile viitamisest, igal printsiibil on oma kindel sisu.
4 Kontinentaalses õigussüsteemis on õigusaktide süsteem hierarhiliselt ühtsustatud. Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised seadused. Neile järgnevad õigusjõult seadused ning seejärel haldusaktid. Ülevaade õigusaktidest Eesti õiguskorras 1. Põhiseadus ( Põhiseadus § 3 lg 1; § 102) - Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused. 2. Põhiseaduslikud seadused (Põhiseadus § 104 lg 2) - Põhiseaduslikud seadused on põhiseaduse § 104 lg 2 loetletud seadused. Nad erinevad teistest seadustest sellepoolest, et neid saab vastu võtta ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega (s.t
eelarve. Kui eelarve ei olevastu võetud 2 kuud pärast eelarveaasta algust, kuulutab vabariigi president välja riigikogu erakorralised valimised. Eelarvet ei saa muuta ega tühistada president, vaid seda saab häälteenamusega muuta ainult riigikogu. Finantsõiguslike aktide (normide) omapära: * Nad reguleerivad suhteid, mis tekivad riigi rahaliste fondide moodustumisel, jaotamisel ja kasutamisel * Neil on käskiv iseloom Eelarve süsteem majanduslikel suhetel ja juriidilistel normidel põhinev riigi territoriaalüksuste ja rahanduslikult suhteliselt iseseisvate riigiasutuste eelarvete kogum. Tuuakse välja tulud ja kulud eelmine aasta, selle tegelik, tehtav eelarve ja järgneva aasta eelarve kava. Menetlus Rahandusministeerium Eelarveline klassifikatsioon. Tulude ja kulude kohustuslik rühmitamine, paigutamine ja nimetamine kindlas korras. Kulud on osadena, osad jagunevad peatükkideks ja peatükid artikliteks. Valitsuse finantspoliitika eesmärgid lähiaastateks:
Töökeskkonna optimeerimisel on tõsiseks probleemiks infouputus. Ettevõtja peab kasutama seadusi, määrusi, standardeid, direktiive, norme, tootekatalooge jne, mida on kümneid tuhandeid ja tuleb pidevalt juurde. Igaüks neist sisaldab hulgaliselt informatsiooni. Töötervishoiu normid (valgustus, müra jne) lähtuvad eelkõige kutsehaiguste vältimisest ja majanduslikest võimalustest, kuigi aasta- aastalt saab järjest tähtsamaks inimene. Juhtudel, kui normidel on küllaltki laiad piirid nt. valgustustihedus 300-500 lx, tekib küsimus optimaalsest väärtusest sõltuvalt reast töökeskkonna tegureist. 11 ILUTEENINDAJAD Iluteenindajate peamised tööpaigad on ilusalong, protseduuri- ja müügiruum, kogu keha kosmeetikaks mõeldud spa-keskus, kosmeetikapood, loodustoodete või parfümeeria kauplus või tervisekeskus, nahaarsti praksis või nahakliinik.
elanikega reguleerivad avalik-õiguslikud õigusnormid) õigusega. 2. Kohaliku omavalitsuse õiguse liigitus õigusinstituutide kaupa 1) omavalitsuskorraldusõigus - kohaliku omavalitsuse üksuste õiguslik staatus, sisemine struktuur ja ülesanded ning nende organite õiguslik staatus 2) omavalitsushaldusõigus - kohaliku omavalitsuse üksuste materiaalsed funktsioonid, mis rajanevad kohaliku omavalitsuse õiguse normidel 3) omavalitsusfinantsõigus - kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete täitmiseks vajalike rahaliste vahendite soetamine, eraldamine ja otstarbekohane kasutamine: eelarve-, kassa- ja raamatupidamissüsteemid, vara-, tulu-, reservide- ja võlahaldus 4) omavalitsusmajandusõigus - kohaliku omavalitsuse majandustegevuse avalik-õiguslik regulatsioon (majandustegevuse organisatsioonilised vormid,
*õigussuhe kannab individualiseeritud iseloomu NB Iga ühiskondlik (näiteks moraalinormidel põhinev) suhe ei ole õigussuhe Ühiskondlik suhe muutub õigussuhteks, kui võetakse vastava organi poolt seadusena vastu. 12. Õigussuhte liigid: Õigusliku toime iseloomu alusel: *regulatiivsed õigussuhted; nende kaudu teostub õiguse regulatiivne funktsioon. Kasutatakse poolte õiguste ja kohustuste määramisel. *õigust kaitsvad suhted – rajanevad õiguskaitsvatel normidel. Nende kaudu teostub õigust kaitsev funktsioon. Regulatiivsed õigussuhted tekivad õiguspärase käitumise, õigust kaitsvad suhted aga õiguserikkumise korral. Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: *aktiivsed – mida kohustatud subjekt peab tegema *passiivsed – mida kohustatud subjekt ei tohi teha Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel: *lihtsad õigussuhted – üks pool on üksnes õiguste, teine kohustuste kandja
Sekkumsistrateegiad Põhiprobleemid: 1. Muuta tuleb baas/tuum/primaar-uskumusi – suurendada tuleb teadmist mingisugusest probleemist kuigi teadmised sageli pole üldse käitumisega seotud. Nt on teada et suitsetamine võib tappa aga ikka suitsetatakse.. 2. Muutuda võib kogu uskumuste süsteem ja see pole kontrollitav - tekib ringkaitse Veenmine kommunikatsiooni läbi Hovlandi lähenemine: sotsiaalsete otsustuste teooria - Miinus – nad ei teinud vahet hoiakutel, uskumustel, normidel, kavatsustel ja käitumisel - Plussid: o Allika atraktiivsuse olulisus o Kui sõnum on tugev – ei pea allikas olema atraktiivne o Kui sõnum on hea tuleb leida ka atraktiivne edastaja Hoiakute muutmine toimub läbi otsustuste protsessi. Tõhusus sõltub sellest kudias vastuvõtja otsustab talle edastatud sõnumi üle. Subjektiivsest hoiakust sõltuvalt langetab inimene otusste kommunikatsiooni kohta – kas laseb ennast mõjutada või mitte
Reguleerib ka õigussuhteid teiste- nii avalik-õiguslike kui eraõiguslike- õigussubjektidega. 2. Kohaliku omavalitsuse õiguse liigitus õigusinstituutide kaupa 1) Omavalitsuskorraldusõigus- KOV üksuste õiguslik staatus, sisemine struktuur ja ülesannete sfäär ning nende organite õiguslik staatus 2) Omavalitsushaldusõigus- materjaalsed funktsioonid, niivõrd kui need rajandevad kohaliku omavalitsuse õiguse normidel 3) Omavalitsusfinantsõigus-vajalike funktsioonide täitmiseks vajalike rahaliste vahendite soetamine, eraldamine ja otstarbekohane kasutamine 4) Omavalitsusmajandusõigus- majandustegevuse avalik-õiguslik regulatsioon ja majandusprintsiibid, millele see majandustegevus on allutatud 3. Piiritlege: 3.1. omavalitsuskorraldusõigus ja riigiõigus Omavalitsuskorraldusõigus ja riigiõigus sarnanevad teineteisega reguleerimisobjektilt, sest nende
12. ja 13. sajandil oli Lääne-Euroopa juhtuv ühiskonnaklass rüütelkond. Rüütel ei olnud enam ainult sõjamees, vaid ka õukonnategelane, kes pidi oskama olla nii sõjamehelikult osav ja truu alluv isandale kui ka viisakas ja kombeline härra. Kiriku Neitsi Maarja kultus mõjutas ka ühiskonda nii, et tähtsaks muutub daamikultus. Daami pidi austama ja armastama ning tema soovidele pidi küsimusteta alluma. (Talvet, 1995 : 48-50) Rüütlikirjanduse loojad pidid alluma kindlatele normidel, mis olid sätestatud selliste teoste kirjutamiseks. Seda laadi kirjandus levis laiemalt Prantsusmaal ja tavaliselt jagatakse seda kahte alagruppi. Rüütliromaaniks ja trubaduuride luuleks. (Talvet, 1995 : 48-50) 4.2.1. Rüütliromaanid Varaste rüütliromaanide ideed pärinevad veel antiigist, näiteks kajastati Makedoonia Aleksandri elukäiku ja armastust. Nii mõeldi välja mitu tuntud armastuslugu, mis jäid hiljemgi püsima.
seisukoht vaieldav). Äärmiselt vana on küsimus millised normid on kõige olulisemad. Ehk kas kõik sotsiaalsed normid on kohustuslikud või ei ole nad seda mitte. Ja kui nad on kohustuslikud/ei ole kohustuslikud, siis miks? Võrreldes näiteks õigusnorme ja moraalinorme, siis õigusnormid on konkreetselt kohustuslikud, siis moraalinormid on kohustuslikud kokkuleppeliselt. Ja domineerib seisukoht, et kõik sotsiaalsed normid on kohustuslikud. Sest mis mõte oleks õigusvälistel normidel mida keegi ei järgiks. Õigusnormid ongi tekkinud õigusvälistest normidest. Valdavalt reguleeriti õiguseelsel ajal ühiskonda tavanormidest ja religiooninormidest lähtuvalt. Õigusnormid tulenevadki tavanormidest. Meie tavast ning mentaliteedist mööda minevad õigusnormid on olemuselt võõrad ning neid ohustab kõrvalejätmine. Kuigi eeldatav on kõikide normide täitmine erinevad oluliselt sanktsioonid mida rakendatakse eksinud lambukese õigele rajale tagasi juhtimiseks
Eristatakse haigestumist kui sotsiokultuurilist, kui sotsiobioloogilist nähtust. Mis on haige käitumine enne kellegi poole pöördumist. Kuidas kohanemiskätumine saab alguse. Märgistamise teooria- missugune on kultuuriline keskkond, kus see käitumine toimub. Ühiskond märgistab staatuse, või sündmuse- positiivseks, või negatiivseks. Oleneb, milline on sotsiaalne grupp, kuhu kuulutakse. Märgistajaks on Ekspert (arst) määrab diagnoosi, paneb prognoosi. Põhineb normidel. Haige, kas nõustub, või mitte. Suchman'i mudel- 1. Kuidas läbi aja kujuneb suhe arstiga. Sümtomite kogemise aeg- patsient märkab, et midagi on valesti (füüsiline, kognitiivne, emotsionaalne tasand) 2. Eeldus haige rollist, otsitakse ise võimalusi hakkama saamiseks. Otsitaks ekinnitust enda haige rollile. 3. Arstiabi etapp otsutatakse otsida meditsiinilist abi. 4. Sõltuva patsiendi etapp antakse kontroll asrtile. 5. Taastumise etapp- loobub haige rollist
Järgmine põhiseadus astus jõusse 1938 aastal, ent 1934. aasta 12. märtsi riigipöörde järel kehtestati üleriigiline kaitseseisukord ja algas nn vaikiv ajastu. Kolmanda põhiseadusega 38 aastal seati sisse presidendi ametikoht. Praegu kehtiv Eetsi Vabariigi põhiseadus võeti vastu taasiseseisvumise järel aastal 1992. Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused. Põhiseadus on ülimusliku jõuga akt - lex fundamentalis. Põhiseaduse põhistuse, organilisuse ja ülimuslikkuse jaoks on põhiseaduse saamise viisil eriline tähtsus. Õigusakti jõud sõltub 1 Vikipeedia kodulehekülg, http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hiseadus 2 R
Religiooni põhielemendid: 1. Religioon eeldab grupi sellesse uskujate olemasolu 2. Religioon assotsieerub(seostub) mõistetega, mida loetakse pühadeks 3. Religioon on mõtestatav teatud uskumuste kogumina 4. Religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit 5. Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust Religiooni funtksioonid: 1. Regulatiivne- põhineb ühiskonna väärtustel ja normidel, motiveerib ja reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ning esitab teatud käitumisstandardid 2. Ingegratiivne- liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse 3. Kommunikatiivne- kultuse tasand, usklikud saavad suhelda Jumalaga ja omavahel 4. Psühhoteraapiline- avaldab usklikele positiivset mõju, annab neile lohutust ja tröösti 5. Perekonna kui institutsiooni funktsioonid (viis) ja kui väikese grupi tunnused
Ühelt poolt tõi see kaasa väga positiivsed muudatused keelearengus ning selle püsimise kindluses. Teisalt aga keele üleilmastumine ning infoühiskonna areng on vähendanud eesti keele osatähtsust (Liin jt. 11). Suurimaks ohuallikaks eesti keelele võib pidada keelenormide hägustumist, mida põhjustavad kõnelejaskonna vähenemine, tugev võõrkeelte ning internetikeele mõju (Liin jt. 11). See aga puudutab väga olulisel määral eesti asjaajamiskeelt, mis põhineb eesti kirjakeele normidel. Nii on näiteks ametlikus tekstis kasutatud pikad ja paljude täienditega nimisõnafraasid ning mine- vormidega nominaalstiil, võõrsõnade ning terminoloogiliste väljendite kasutus tugev võõrkeelte mõju. Peale selle võib lugeda võõrkeelte mõju hulka sõnavara abstraktsust, leksikaalse eituse, lauselühendite ning bürokraatlikke kaassõnade kasutust. (Kasik 2007: 58) Lisaks eelnevale on üha rohkem näha, et ametlikus tekstis kombineeritakse kahte
Islami õigusesse puutuvaid küsimusi arutas sultan Konya Kaadiga, kes oli sultani ja vesiiri järel tähtsuselt kolmas isik. Stepiõigusesse ja islami õigusesse puutuvaid küsimusi arutati diivanis esmaspäeviti ja neljapäeviti. Osmanite õigussüsteem: Nende varasem õigussüsteem põhines islami õigusele ja konvensionaalsele õigusele. Kons.õ jagunes: admininstartiiv õ eraõ Hilisemal ajal koondati 1876 aasta põhiseadusesse. Islami õigus põhines šariaadi normidel. Seaduste vastavust islami õiguses jälgisid algul usuteadlased, alates 16 saj s,eyhülislam (hiljem valitsuse liige). Admin.õ määras 12 riigi tähtsamate ametiisikute funktsioonid ja õigused, kohustused, tseremooniareeglid. Kokku anti Os imp välja 2 admin.õ kogumikku: 15 saj lõpus Mehmed II Võiduka seadusekogumik, 17 saj nic,ancõ Abdurahmani seadusekogumik. Tuntuim neist on esimene..
Süstemaatika Õigusinstituudiks KOV õ-s on KOV õ-e õigusnormide kogum, mis regul vastastikku seotud ja KOV õ-e raames iseseisva, eraldi grupi moodustavate ühiskondlike suhete ringi. Õigusinstituutide kaupa struktureeritakse järgmiselt: KOV üksuste õiguslik staatus, sisemine struktuur ja ülesannete sfäär ning nende organite õiguslik staatus (omavalitsuskorraldusõ) KOV materiaalse f-nd, niivõrd kui need rajanevad KOV õ-e normidel (OVhaldusõ) KOV-e f-nde täitmiseks vajalike rahaliste vahendite soetamine, eraldamine ja otstarbekohane kasutamine; eelarve-, kassa- ja raamatupidamissüst, vara-, tulu-, reservi- ja võlahaldus (OVfinantsõ) KOV majandustegevuse a-õ regulats ja majandusprintsiibid, millele see majandustegevus on allutatud (OVmajandusõ) KOV õ-s on võimalik eristada üld- ja eriosa. Üldosa tegeleb selle õigusvaldkonna
Tootedirektiivid - sisaldavad normatiive toodetele, tagamaks ühisturu toimimist. * Tulenevalt oma eesmärgist sisaldavad palju täpseid nõudeid (erinevad arvulised piirmäärad jms). * Nt patareides ei tohi sisalduda rohkem kui 0,025 % elavhõbedat. * Ratti kaasus (C-148/78) direktiiv 73/173 lahustite pakendamine ja märgistamine * Otsekohalduvus. Oma täpsuse tõttu neil normidel head eeldused otsekohalduvuseks. Kvaliteedidirektiivid - kehtestavad keskkonna kaitsmisel erinevates aspektides kaitse miinimummääri. Liikmesriigid võivad ise kehtestada ka rangemaid nõudeid. * nt 100 mg/nm tolmu jäätmepõletustehase ühe tunni jooksul (direktiiv 89/429) * Liikmesriik võib ise kehtestada rangemaid meetmeid * Otsekohalduvus
1)hüpotees- õigusnormi kehtivuse tingimused 2)dispositsioon- vajalik käitumine, sisaldab subjekti õigused ja kohustused 3)sanktsioon- riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. 23. Õigusnormide liigid. 1)Subjekti järgi-kes normi on kehtestanud, eristatakse seaduse norme ja seadusjärgsete aktide norma. Seaduse normid sisalduvad parlamendis vastu võetud seadustes. Nendel normidel on kõrgem juriidiline jõud, võrreldes kõiki teiste õigusnormidega, seadusjärgsete aktide normid sisalduvad seadustest madalamates õigusaktides ja on vastavalt ka madalama juriidilise jõuga. 2)Reguleerimisobjekti järgi- liigitatakse õigusnormid vastavalt õigusharudele ja õigusinstituutidele, selle liigituse määrab riigi õigussüsteem. 3)Ajalise kehtivuse järgi- piiratud ajalise kehtivusega ehk ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised normid
· Koordineeriv- ühiskonnaliikmete käitumise vastastikune kooskõlastamine ja ühtlustamine; · Stabiliseeriv- vähendab huvide konflikti võimalust ja aitab kinnistada positiivseid väärtusi ja käitumismalle; · Sotsialiseeriv- inimeste integreerimine sotsiaalsesse gruppi või ühiskonda tervikuna.7 Õigusväliste normide ülesanded Õigusnormide ülesanded - preventiivne nt karistusõ normidel eesmärk ära ennetada mingit käitumist - tagada õiguskorda - sotsiaalne integratsioon õigu peaks olema vahendiks, mis aitaks eri gruppe teineteisele läheneda - käitumise juhtimine - konfliktide lahendamine - sotsiaalse võimu legtimatsioon peaks ka võimuorganite käitumisele seadma piirid. Reguleerima võimu
1)hüpotees- õigusnormi kehtivuse tingimused 2)dispositsioon- vajalik käitumine, sisaldab subjekti õigused ja kohustused 3)sanktsioon- riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. 23. Õigusnormide liigid. 1)Subjekti järgi-kes normi on kehtestanud, eristatakse seaduse norme ja seadusjärgsete aktide norma. Seaduse normid sisalduvad parlamendis vastu võetud seadustes. Nendel normidel on kõrgem juriidiline jõud, võrreldes kõiki teiste õigusnormidega, seadusjärgsete aktide normid sisalduvad seadustest madalamates õigusaktides ja on vastavalt ka madalama juriidilise jõuga. 2)Reguleerimisobjekti järgi- liigitatakse õigusnormid vastavalt õigusharudele ja õigusinstituutidele, selle liigituse määrab riigi õigussüsteem. 3)Ajalise kehtivuse järgi- piiratud ajalise kehtivusega ehk ajutised normid või piiramata ajalise kehtivusega ehk alalised normid
1. objektiivne teokoosseis 2. õigusvastasus 3. süü Delikti üldkoosseisu elementide olemasolu tuvastamine toimub etapiviisiliselt, samas järjekorras nagu need on eespool nimetatud. Juhul kui ei esine objektiivset teokoosseisu, siis ei anta enam hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta. Juhul kui esineb objektiivne teokoosseis, kuid puudub õigusvastasus, siis ei arutata enam süüküsimust. 1) lepinguline vastutus - põhineb võlaõiguse normidel ja eeldab lepingu rikkumist. 2) lepinguväline vastutus - delikti vastutust nimetatakse lepinguväliseks vastutuseks. Eeldused, alused on reguleeritud seaduses lepinguvälise vastutuse suhetest eraldi. Tagajärjed leiame me võlaõiguse seadusest ühiselt nii lepingulise kui ka lepinguvälise vastutuse kohta. Süü vormideks on tahtlus ja hooletus. Kahju liigitatakse varaliseks ja mittevaraliseks. Varaline võib olla ka otsene aga ka saamata jäänud tulu
4) S e a d l u s e d (Põhiseadus §109) 5) M ä ä r u s e d (Põhiseadus §87) 6) K o h a l i k u o m a v a l i t s u s e õ i g u s a k t i d (Põhiseadus § 139 1) Põhiseadus Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused. 2) Põhiseaduslikud seadused Põhiseaduslikud seadused on põhiseaduse § 104 lg 2 loetletud seadused. Nad erinevad teistest seadustes sellepoolest, et neid saab vastu võtta ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega (s.t. minimaalselt 51 häälega) ning neid ei saa president muuta oma seadlustega
Varauusaja vaade : Humanism: eneseväärikus, harilik elu (ei olnud vaja mingit kindlat tüüpi elu, igapäevane sobis), teha häid valikuid. Romantism: sisemise loomuse väljendamine on vajalik, esteetiline maailmapilt Tatlori ,,Autentsuse eetika" Varem: sihid väljaspool püüdlejat Nüüd: eneseteostus Objektivism -> subjektivism Uusaeg: rõhk inimese õiguste sfääril, tähelepanu normidel ja seadustel (need mis õigusi kaitsevad) Kesked mõisted: õigused (rights), huvid(interests) ,,voorus"(antiik)-jäi tahaplaanile, sisu muutus, tähendus kitsenes: seaduste täitmine ANTIIKAEG Vana-Kreeka ja Vana-Rooma 2 suurt perioodi: Kreeka linnriigid Rooma impeeriumi süsteem Linnriigi e polise allakäik 4.sajand eKr hellenismiperiood, monarhiad Rooma keisririik Rooma : vabariik keisririik
Diaad kahe inimese vaheline seos. Kõige olulisem, emotsionaalsem. Triaad kolme inimese suhtevõrgustik. Grupisuhted üle 3 suhetevõrgustikud. Püsiv kuuluvusrühm, identiteedi alus Võrgustikud toetav keskkond, hoiakuloome. Osalised pole omavahel tingimata tuttavad. Agregaat inimesed on lähedal, kuid isiklikku suhet nendega ei ole. Impersonaalne seos, lähedaloleku tunne. Suhete klassifikatsioon sisu järgi · Normatiivsed suhted: formaalsetel ja mitteformaalsetel normidel põhinevad suhted. Meie seosed teiste inimestega on väliselt määratletud, normidega paika pandud. nt: austan vanemaid/allun ohvitserile · Instrumentaalsed suhted: suhe kui vahend suhtevälise eesmärgi saavutamiseks. · Ekspressiivsed/isiklikud suhted: ei sõltu normist, pole suunatud kasule ega ole tingimuslikud. Emotsionaalsed ja mõjuvad suhted. Fokusseeritud teisele inimesele kui isikule. Sõprus, armastus.. · Rituaalsed suhted. Sümboolne suhe
kandjatena. Õigussuhe on õigusnormi sisuks. Õigussuhe tekib õigustatud ja kohustatud poole vahel. Mistahes sotsiaalne suhe ei ole õigussuhe. Alles sotsiaalse suhte reguleeritakse järgnevalt õigusnormiks, muutub ta õigussuhteks. Õigussuhete liigid: 1) Õigusliku toime iseloomu alusel: a) regulatiivsed suhted rajanevad regulatiivsetel õigusnormidel, H-D b) õigustkaitsvad suhted rajanevad õigustkaitsvatel normidel, H-S või H-D-S 2) Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: a) aktiivsed - juriidiline kohustust kohustust kandval poolel kohustus sooritada tegu aktiivses vormis; b) passiivsed - rajaneb kohustusel mitte sooritada tegevust. 3) Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel: a) lihtsad õigussuhted - üks õiguste, teine kohustuste kandja; b) liitõigussuhted - mõlemad pooled nii õiguste kui ka kohustuste kandjad.
aktiivselt levima ka lõunasse. Mandri-Euroopa õigussüsteem Lätted on pärit antiikmaailmast - Vana-Roomast. Just antiikmaailmas kujundati esimene kodifitseeritud Mandri-Euroopalik õiguskord, mis kulmineerus Justianuse koodeksiga. See on õiguskultuur, mille õiguskorra vundamendi moodustavad õigusnormid e formaalsed käitusmisreeglid, mille autoriks on riik läbi õigustloovate organite. Mandri-Euroopa õigus - normidel põhinev. Õiguskultuuri sünd Euroopa jaoks tegelikult Keskajal. Siis ka Euroopas kõige olulisemaks religiooninorm. Samas aga ka olukord, kus kõrvuti jumaliku õigusega hakkas ühiskond tunnetama ka ilmaliku õiguse vajalikkust. Hämmastaval kombel lubas kirik enda kõrvale tekkida ka ilmaliku õiguseorgani (kirik nägi ehk riigis õiguseloojana toetajat). Eeskuju hakati võtma antiikmaailmast. Rooma õiguse ülevõtmine e retseptsioon.
Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes. Süsteemi iseloomustatakse teatud tunnuste kaudu: Hierarhilisus-süsteemi element on ühest küljest süsteemi terviklik osa, teiselt poolt aga iseseisev madalamat järku süsteem., iseseisvus, eesmärgistatus, organiseeritus, isereguleeruvus. Iga süsteem omab oma struktuuri. Sotsiaalse regulatsiooni struktuur baseerub sotsiaalsetel normidel-on ajalooliselt kujunenud. Üldkohustuslikud käitumisnormid-,,etalonid". Üldist reeglit tuleb mõista kui normi. Ühtsus, terviklikkus ja iseseisvus ongi süsteemide puhul väga olulised. Oluline on ka süsteemi organiseerituse ehk korrastatuse tase. Sinna jõudmisele eelneb areng. Oluline on, et süsteem oleks organiseeritud, sest siis seda vähem saab teha mõjutada väljaspoolt. Õigussüsteem ei saa olla rangelt aksiomaatiline süsteem.
tulenevalt on õigusnorm riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnorme võib liigitada erinevate tunnuste alusel. 1) Subjekti järgi, kes normi on kehtestanud, eristatakse seaduse norme ja seadusejärgsete aktide norme. Seaduse normid sisalduvad parlamendis või rahvahääletusel vastu võetud seadustes. Nende normidel on kõrgem juriidiline jõud võrreldes kõigi teiste õigusnormidega. Seadusjärgsete aktide normid sisalduvad seadustest madalamates õigusaktides ja on vastavalt ka madalama juriidilise jõuga. 2) Reguleerimisobjekti järgi (reguleeritavate suhete iseloomu järgi) liigitatakse õigusnormid vastavalt õigusharudele (riigiõiguse, haldusõiguse, tsiviilõiguse, kriminaalõiguse jne normideks) ja õigusinstituutidele. Selle liigituse määrab riigi õigussüsteem
oht). Sellised erakorralised normid teenivad mitmeid eesmärke: 1) võimaldavad kehtestada intensiivseid piiranguid põhiõiguste kasutamisele. Kriitilisteks puhkudeks nähakse ette võimuorganite tavapärasest erinev võimu funktsioneerimine ja erinev pädevus. (nt seaduste vastuvõtmine parlamendi asemel: parlamendi liikmetest proportsionaalselt eri funktsioonide esindajatest koosnev kogu eriolukordades selline organ). Üheks eesmärgiks nendel normidel on välistada erakorraliste tingimuste ajal parlamendivalimised selleks, et vältida ühiskonnas kampaaniat ja mitte lasta kujuneda esindusorganil, mis sellisel ajal võib saada komplekteeritud hetkeimpulsside ajel. Eestis sisalduvad sellised ÕN-id: Erakorralise seisukorra seaduses ja Eriolukorra seaduses. Normid, mis reguleerivad ühte ja sama valdkonda, jagatakse õigusinstituutideks. Instituutideks jagamine hõlbustab normide leidmist; laias laastus võib öelda, et
Õigussuhe on õigusnormi sisuks. Tekib kahe poole vahel- õigustatud pool ja kohustatud pool. Kui sotsiaalne suhe reguleeritakse õigusnormiga, siis muutub ta õigussuhteks. 20. ÕIGUSSUHTE LIIGID Õigusliku toime iseloomu alusel: Regulatiivsed- põhinevad regulatiivsetel õigusnormidel- struktuur on sättes väljendatud tavaliselt H-D , kasutatakse poolte õiguste ja kohustuste määramisel Õigustkaitsvad- põhinevad õigustkaitsvatel normidel, H-S või H-D-S, kasutatakse õigusrikkumise puhul. Juriidilse kohustuse iseloomu alusel: Aktiivsed- mida kohustatud subjekt peab tegema- sooritada tegu aktiivses vormis Passiivsed- mida kohustatud subjekt ei tohi teha- mitte sooritada tegu st hoiduda tegevusest. Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel: Lihtsad õigussuhted- üks pool kannab ainult kohustusi ja teine pool ainult õigusi. Liitõigussuhted- mõlemad pooled on nii õiguste kui kakohustuste kandjad.
Hierarhilisus süsteemi element on süsteemi terviklik osa, samas ka iseseisev madalamat järku süsteem. Iga süsteem kõrgemat järku süsteemi osa. Sotsiaalsed normid süsteemi terviklikud osad, moodustades ise sotsiaalse reguleerimisega võrreldes madalamat järku süsteeme. Seega on süsteemid hierarhilised. Samas on iga süsteem liigendatud tal on struktuur, mis rajaneb süsteemi moodustavatel elementidel. Sotsiaalse regulatsiooni struktuur baseerub sotsiaalsetel normidel üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud käitumismastaabid etalonid. Süsteem on seda liigendatum, mida rohkem on temas elemente. Üldine reegel norm üldise reeglite abil kindlaks määratud käitumisvariandid. Tavanormid nt tuttavate tervitamine. Tavanormidest kinnipidamist ootab ühiskond tervikuna. Elu ühiskonnas koosneb mitmetest sotsiaalsetest kordadest: moraalikorrast, tavakorrast, korporatiivsest korrast, religioossest korrast jne
garanteerima spetsiaalseid sunni vahendeid kasutades. Need kokku moodustavad elava õiguse e selle õiguse, mis reaalselt eksisteerib ja mida kõik peaksid järgima. Normide suhe mõte, et sund ja negatiivsed sanktsioonid ei ole õiguse eriomased tunnused. Kuna õigusväliseid norme järgitakse, siis viitab see sellele, et järelikult on ka nendel õigusvälistel normidel olemas mingi sund või põhjus, miks neid järgitakse. Sotsiaalne kontrollgi jaguneb riigist tulenevaks e formaalseks ning ühiskonnast tulenevaks e mitteformaalseks. Kui on olemas sotsiaalne kontroll, on olemas ka sund või mingisugune reaktsioon mistahes käitumisele. Ehrlichi põhiteesiks on väide, et õigusnormide eripära ei seisne nende sunnilisuses, nagu tavaliselt arvatakse. Kõik sotsiaalsed normid on täitmiseks
õigus põhiseadusega vastuolus olevaid seadusi kehtetuks tunnistada jne). Teema 4. Põhiõigused Põhiõigused on sätestatud enamuses põhiseaduse (PS) II peatükis, olles isik kõige olulisemad subjektiivsed õigused. Peamiseks põhiõiguste allikaks Eestis on PS II peatükk ning nt valimispõhimõtted PS § 57 lg 1 ja § 60 ning samuti riigikaitsega seonduvad sätted. Põhiõiguste tähtsus Põhiõiguse normidel on kõrgeim tasand õigusnormi hierarhias. Neil on ülim siduvusjõud ehk nad kehtivad kõikides õigussuhetes, kus õigussuhte pooleks on põhiõiguste kandja. Põhiõigused on ülimalt avatud ja määramatud. Osad põhiõigused sätestavad riigi aluspõhimõtted: inimväärikus, vabadus, võrdsus. 1.Kaitsefunktsioon Avalik võim ei või sekkuda üksikisiku tegevusse piirates PS-s tagatud vabadusi. Riik ei tohi kohelda kedagi ebavõrdselt
annaabi.ee 
