Futurism Kätlin Mesila 12A Kuidas sündis?? 1909.aasta paiku Itaalias Noored pidasid Itaaliat vanamoeliseks Kõigepealt vormistati seisukohad ja suundumused ning alles siis asuti looma neile vastavaid kunstiteoseid. omane tehnika ja moodsa ühiskonna arengu ülistamine Kiirus, liikumine ja tehnoloogia Carlo Carra 18811966 1917. aastal pani aluse metafüüsilisele maalile Paremal: Naine Rõdul Anarhiast Natsionalismini All inseneri armuke Giacomo Balla 18711958 Liikumise kujutamine "Koera ja keti dünaamika Umberto Boccioni 18821916 (33) Balla õpilane Oli futurismi peamisi teoreetikuid, futuristide manifestide ajal Suri suurtükiväeüksuse ratsaväe õppustel kukkus maha ja trambiti jalge alla. Maal, Skulptuur Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Muutke teksti laade Teine tase
rühmituse (“Fascio di Combattimento”), kuhu põhiliselt kuulusid kunagi armeesse kuulunud ja töötuks jäänud mehed. Rahvas hakkas neid kutsuma fashistideks (fascio tähendab itaalia keeles liitu või kimpu). Siit ka termini päritolu, millega hiljem hakati üle kogu maailma tähistama paremäärmuslikke poliitilisi rezhiime. • 1921. aastal oli Mussolinil juba palju toetajaid ja tundus, et just tema on see tugev isiksus, kes toob Itaalia välja majanduskaosest ja anarhiast. Oma avalikes sõnavõttudes lubas Mussolini, et taastab Rooma Impeeriumi. • Vastavalt sellele, kuidas laienes tööpuudus ja kasvas inimeste rahulolematus, siirdus üha suurem osa itaalia rahvast Benito Mussolini poolehoidjate hulka. 1922. aasta oktoobris toimus Napolis Fashistliku Partei kongress. Tunnetanud oma mõjuvõimu kasvu, nõudis Mussolini peaministri kohta. Vastasel korral lubas ta organiseerida mustsärklaste “marsi Rooma”.
Martin Rebane 11B Anarhia Mis see on? Anarhism on sotsiaal- filosoofiline õpetus anarhiast. Anarhia on vabadest isikutest koosnev võimuvaba ühiskond, kus sundus puudub üldse ja kus ühiskonnaliikmete vahelised suhted korraldatakse vabatahtlike tehingute abil. Liigitus Individualistlik anarhism-ei tunnista mingit ühiselu normingut, ei ühtegi ülemust ega alamust, vaid ainult vabade indiviidide, s.o. vaba ühiskonna vabade üksikliikmete isiklikku tahtmist. „Mina, see on riik.” Kommunistlik anarhism-ühendab kommunismi
Mõisted: 1)Imperialism-suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. 2)Sovinism-marurahvuslus ehk oma rahvusluse paremaks pidamine teistest rahvustest. 3)Koloniaalimpeerium-ühe suurriigi all olevad väikeriigid. 4)Globaliseerumine-riigid hakkasid rohkem üksteisest sõlutma. Firmad põimusid, tööstus muutus rahvusvahelisemaks. 5)Sotsialism-ühiskonnakord 6)Enamlased-Venemaa poliitilise voolu esindajad töölisliikumisel. 7)Anarhism-Sotsiaal-filosoofiline õpetus anarhiast 8)Antant-Liit Venemaa,Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. 9)Sotsiaaldemokraatia-ideoloogia, mis pooldab sotsiaalset õiglust ja demokraatiat. 10)Antisemitism-Juutide vaenulikkus. 11)Sionism-Juutide poliitiline liikumine. 12)Ekspressionism-Kirjanduse vool, mis seadis esikohale autori isiklike elamuste väljendamise. 13)Juugend-Kirjandusstiil, ilutsemine. 14)Agraarreform-maaomandisuhete ümberkorraldamine. 15)Riigiduuma-Venemaa parlamendi alamkoda. Isikud:
pätti või sarivägistajat. Kaabakate ja väärastunud elumõtlemisega isikute kui reaalsete tegurite olemasoluna ühiskonnas on meie hirm põhjendatud. Pahatihti kuuleme- näeme raadiost või televiisorist krimiuudiseid, kus räägitakse päriselt sündinud kohutavaid lugusi. Tänapäeva ühiskonda peetakse küll tolerantseks, aga ometi leidub nö inimkiskjaid, kes peavad end jumalateks, tundes rõõmu või rahuldust piiritust ülemvõimust ja sadistlikust anarhiast kaaskodanike vastu. Selliste inimeste paljusus ja ülivõikad teod häirivad meie psüühikat just rohkem pimedas, tekitades kujtluspilte, et see kõik võib juhtuda meiega. Hirm metsas kõndida ning kartus metsloomade ees on tegelikult enamasti ülepaisutatud, eks selline foobia on tekkinud tegelikult ajaloost, kus nälja ajal tõesti hundid ründasid inimesi, et end ära toita või siis looduse loomulikust protsessist, kui karu kevadel talveunest ärgates end uimase ja näljasena tunneb
kosmos. Aga sellise kosmose võlu on just lühiajalisuses. Õige kosmiline rütm on see, mille kestmine ei väsita. Tänapäeva kogukondadele on niisugune kogemus pigem haruldane. Valdav tunne on kärsitus, kanalite vahetamine: «Parem lõpetada, enne kui igavaks läheb!» Tänapäeva kultuur on ka selle järgi organiseeritud, ja niisuguste katkestuste tõttu levib frustratsioon ja depressioon. Kas anarhia aitaks luua tihedamaid kogukondi? Anarhiast on saanud nostalgiline mõiste. Anarhistid võivad ka ise sellele liimile minna, rääkides anarhiast melanhoolselt, justkui utoopiast, mis oleks küll tore, aga mida pole võimalik saavutada. See on sama lapsik kui vaadata laeva pudelis ja mõelda, et on ju võimatu, et see seal pudelis on. Arvan, et anarhia on tegelikult inimesele loomuomane kooselamisviis. Kas võiks uskuda, et anarhia oli esimene kooseluvorm või on see liiga ilus ettekujutus inimesest?
kollektiiviliikme enda vahetust ettekujutusest, vaid ühiskonnast kehtivast standardist. Ka kehtiv õigus on inimeste vaimutegevuse tulemus ning õigus muutub koos ühiskonna ja kultuuri muutumisega. Õigus on reaktsioon ühiskonnas esinevale vajadusele. Subjekti vajadus reguleerida asjade seisu; vajadus sunni järele; vajadus vahendi järele. “Aga õigus teeb enamat, kui pelgalt käseb, keelab, lubab ja karistab”. (Rosentau 2004, lk 219) Õiguse “suur väljundfunktsioon” – kord anarhiast Õigus kui sotsiaalseid vajadusi rahuldav tegevusprogramm, tegevusjuhiste süsteem. (Rosentau 2004, lk 222-223) Õigus on riigi sunninormide kogum. Õigusnorm on üldkohustuslik käitumiseeskiri. Õigusnorm kirjutab midagi ette, tagab või jätab millestki ilma. Õiguskord tagatakse riigi sunnijõuga. Tavanormi ja õigusnormi erinevusest Hästi on Mario Rosentau selgitanud ka tavanormi ja õigusnormi erinevust alljärgmise hästi
, kes võitlesid ilukõnes. Juba Chunqiu perioodi (770-475) teise poole mõtteteadlased kinnitavad, et lähedal on maailma lõpp ja juhivad tähelepanu kurjakuulutavaile märkide: päikesevarjutustele, rõvedaile lõbustusile, teised aga põgenevad mägedesse ja metsadesse. Ja kõik ülistavad vana aega, kui Hiina oli ühendatud ja tugev, igaühe julgeolek oli kindlustatud ja maal oli vaid üks valitseja. Mõttetargad kujutasid seda minevikku kui ideaali, mille poole peab püüdma anarhiast vaevatud sugupõlv. Kuulsamaiks nende seast on Kong Fuzi ja Laotse. Kong Fuzi / Kong Qiu / (551-479), keda tuntakse ka Kongzi või Kung Tse nime all ("õpetaja Kong/Kung ?- "tark Kong ?), on vana Shongi dünastia võsu, sündinud Ida-Zhou ajastul (Chunqiu perioodil) [Czous], nüüdses Qufus [cüifu], Lu osastisriigis, tänapäeva Shandongi provintsis. XVI. sajandil muutsid Hiinat külastanud jesuiidid tema nime kuju ladinapäraseks Konfutsiuseks (Confucius)
Venemaa Ajutisele Valitsusele lojaalsed valitsusorganid ja sõjavägi, kus moodustusid erineva suunitlusega (monarhistid, Ajutise Valitsuse pooldajad jt.) nõukogude võimu vastased valgekaartlaste relvastatud jõud. Enamlased viisid pealinna peagi üle sisemaale Moskvasse. Järgnenud kodusõja käigus jäi Petrograd kiiresti inimestest tühjaks. Esimesest maailmasõjast tingitud majandusraskusest ning tekkinud anarhiast sattusid paradoksaalsel kombel esimesena löögi alla bolsevikke toetanud kuid vasti kommunistlikus võimus pettunud vabrikutöölised, kes olid enamlaste riigipöördes nii olulist osa mänginud: tehaste sulgemisel töötuks jäänutena pages enamik neist maale. Relvastatud võitlus 1918 1918. a. keskel ähvardasid Nõukogude Venemaa enamlaste valitsust mitmesugused jõud: · Esimese Maailmasõjast tingituna - Saksamaa Keisririigi sõjavägi Venemaa piiril
Maapäevast osavõtu õigus oli neljal seisusel: Riia peapiiskopil ja teistel piiskoppidel; ordumeistril oma kõrgemate käsknikega; vasallidel; Riia, Tallinna ja Tartu linnadel. Talupoegadel osavõtuõigust mõistagi polnud (näiteks Soomes ja Rootsis oli). Igal seisusel oli maapäeval otsustamisel üks hääl ja otsused pidid olema ühehäälsed. Maapäeva teke tähistas senisest feodaalsest anarhiast õiguslikult korrastatuma sei-susteriigi teket, kuid järgmist sammu ühtse tsentraliseeritud riigi loomise teel ei astutud. Vana-Liivimaa jäi omavahel väga lõdvalt seotud riigikeste konföderat-siooniks. Narva ja Ivangorod (Jaanilinn) pildistatuna põhjakaarest. Maailmas on vähe kohti, kus tsivilisatsioonide vastasseis ja kooseksisteerimine nõnda kujukalt on materialiseerunud. Need kaks hindlust seisavad juba sajandeid Euroopa ja Venemaa, Lääne ja Ida piiril.
Joonis 1 Anarhia märk Kuigi punkarid kasutavad oma sümbolites ka anarhia märki (joonis 1), on siiski palju punkareid, kes ei teagi täpselt mida tähendab anarhia ja mis on selle põhimõtted. Sama leiavad minu poolt intervjueeritavad, et punk ja anarhia ei käigi eriti kokku, kuid siiski leiavad punkarid selle endale südamelähedase ja kasutavad anarhia sümbolit laialdaselt. Siinkohal toon näiteks ka punkar ja luuletaja Tõnu Trubetsky tõlgenduse anarhiast Tema luuletuses. Puhkeb koit ja kustub eha sina midagi ei pea siis sa oskad vahet teha mis on halb ja mis on hea see on sinu õigusteadus
William Cavendishi koduõpetaja. Äge rojalist. Otsis absoluutse kuningavõimu ja suveräänsuse tekkimise põhjenduseks ratsionaalseid argumente. Elements of Law, Natural and Politics (1640); The Leviathan (1651). Suveräänne riik tekib ühiskonna looduslik-loomulikust seisundist, kus valitseb ,,kõigi sõda kõikide vastu" (bellum omnium contra omnes), selle lõpetamiseks sõlmitakse üldine kokkulepe suveräänse võimu loomiseks, mis peab tagama korra ning koos sellega tekib anarhiast tsiviilühiskond. John Locke (1632 1704) õppis Oxfordis filosoofiat ja meditsiini. Esialgu keeldus akadeemilisest ametikohast, et mitte siduda end religiooniga. Royal Society liige ning I.Newtoni ja Robert Boyle sõber. Peateosed An Essay Concerning Human Understanding (1690); Two treatises of Critical Government (1690) Pidas looduslik-loomuli seisundiks vabade inimeste kogukonda, kus liikmetel on võrdsed õigused ning loomulike õiguste tagamiseks ja
riigi päästjast. Paar päeva enne seda, 19. juulil, olles veel ametis sõjaministrina, oli ta vägede ülemjuhatajaks nimetanud kindral Lavr Georgijevits Kornilovi. Kerenski oli lootnud kasutada Kornilovit kui reaktsionisliku kindralit, et toestada kujutist endast kui jõulisest juhist ja et taastada suhteid Kadettidega, kellest paljud rääkisid avalikult vajadusest sõjaväelise diktatuuri järele, et päästa Venemaad anarhiast. Kornilov ja Kerenski alustasid siis läbirääkimisi kindlameelse valitsuse vajaduslikkusest, mis mõlema nägemuse järgi pidi siis maha suruma ja purustama mitte vaid Bolsevikud, vaid et võtta võim üle kõigilt Nõukogudelt. Kerenski aga oli vastu Kornilovi ettepanekule, et kehtestada tagalates surmanuhtlus ja et militariseerida vabrikud ja raudteed.35 26. augustil sai Kerenski Kornilovilt siis kirja, kus too nõudis, et nii sõjaväelise ja tsiviilvõimu üle tuleks kehtestada diktatuur
Suveräänsus on ühtne ja terviklik ega saa kuuluda mitmele kandjale. Inglismaal sarnaseid mõtteid absoluutsest võimust ja riiklikust suveräänsusest arendas Thomas Hobbes (1588-1679), kes otsis absoluutse kuningavõimu ja suveräänsuse põhjenduseks ratsionaalseid argumente. Tema arvates tekib suveräänne riik ühiskonna algsest loomulikust seisundist, mida iseloomustab "kõigi sõda kõigi vastu" (bellum omnium contra omnes). Ehk lihtsalt anarhiast. Selle lõpetamiseks sõlmivad inimesed omavahelise lepingu, millega luuakse neist kõrgemalseisev suveräänne võim. See lõpetab sõja ja loob korra, kus sünnivad riik ja tsiviilühiskond. Tsiviilühiskond erineb riigist selles, et ta tugineb mitte võimule, vaid vabatahtlikkusele ja on detsentralliseeritud organisatsioonina riigi suhtes suurel määral autonoomne. Teine Inglismaa teadlane John Locke (1632-1704) erinevalt Hobbesist ei arva, et
Oli tarvis ühiskondliku lepingut. Pidas oluliseks, et seadusandlik võim ei asuks ise seadusi ellu rakendama ning täidesaatev võim ei looks ise seadusi. Pööras 27 tähelepanu tasakaalu saavutamisele kahe võimu vahel. Montesquie: ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguse universaalsete seaduste kehtestamist, vaid eelistas seadusi, mis vastasid rohkem iga konkreetse ühiskonna loomusele. Just seaduslikkus eristab ühiskonna anarhiast või despootiast. Modernse konstitutsionalismi kindlustumine Inglismaal 18. sajandil- Kahekohaline parlament, ülem- ja alamkoda. House of Lords on pärandatav ja house of Commons on valitav jõukate meeste hulgast. Parlamendi valimised iga 7 aasta tagant. Toorid ja viigid- toorid(konservatiivid)- lepivad tugeva kuningavõimuga; viigid (liberaalid) tahavad kuningavõimu piiramist. Rõhuvad rohkem tolerantsusele ja usuvabadusele.
Ta leidis, et see on paratamatu ja võttis selle omaks. Ta ei tahtnud, et see läheks anrahiaks. (Kõik pole samas ju võrdsed, näide: professor ja inimene tänavalt pole tarkuselt võrdsed.) Arnold: ,,Inimloomus ei tähenda, et me kõik oleme ühtemoodi võrdsete võimalustega, vaid me kõik peame teadma kus meie õige koht on." Arnoldi suurim mure: Harimata inimene ei tohi tulla valitsema. · Probleem: haridussüsteem. Hairduse kaudu tuli alamkiht eemaldada anarhiast. · Arnoldi jaoks haridus: o Haridus madalamale klassile tähendab seda, et neid oleks võimalik juhtida ja suunata. Masside saatus oli saada juhitud. Nad pidid oskma end laskma juhtida. Teadmised ei puutunud neid. · Arnoldil oli idee tugevast riigist: o Kui aristokaadia oli taandumas, siis riik pidi hakkama kontrollima. o Riik pidi vaatama madalama klassi käitumise üle seni, kuniks alamklass on
erinemiseks muud teha vaja kui kõrvarõngast kanda.65 Esialgu ei ilmutanud gerontokraatiast ja stagnatsioonist läbiimbunud ühiskond mingeid sallivamaks muutumise märke. Peaaegu kõik intervjueeritud punkarid ütlevad, et keskmise inimese suhtumine punkarisse oli kaheldamatult negatiivne. Sellest hoolimata püsisid punkarid oma utopistlike unelmate juures, näiteks Tõnu Trubetsky meenutab 1984. aastat järgnevalt: „Kogu aeg, pidevalt muust ei rääkinudki kui ainult anarhiast, kui omavahel olime. Mõtlesin, et punk võib olla inimestele eeskujuks, et pungi kaudu, laulusõnade, kirjutiste kaudu on inimestele võimalik ära seletada, kui lahe asi on anarhia.“66 Huvitavaks ning tragikoomiliseks sisekaemuseks tolle aja punkarite hingeellu on 1985. aastal noorteajakirjas „Noorte Hääl“ ilmunud intervjuu kahe punkariga (Ronald ja Riks), kes kirjeldasid oma igapäevaelu punkaritena ning maailmavaateid. Ühtlasi on artikkel
Hobbes räägib ka erinevatest riiklikest kordadest, ta leiab, et kuninglik kord on kõige parem, kuna on kõige ühtsem, järjepidevam, seostab kõige paremini era ja avalikku huvi, ei saa end kadestada ega olla lõhestatud enda vastu, võimujärglus tagab autoriteedi jätkumise ja kodusõja vältimise, kuigi omad puudused on ka kuningavõimul. Et kord on kord (ja see on ühiskondliku lepingu peamine eesmärk!), siis ei tohiks Hobbesi arvates ka eristada "head demokraatiat pahast anarhiast", või "head monarhiat pahast türanniast". Valitsemine on õigustatud nii kaua, kuni on tagatud kord. Suverääni võim kehtib seega nii kaua, kuni ta täidab oma eesmärki, milleks on tagada alamatele turvalist elu. Kui ta seda enam ei tee, siis kodanikel on õigus suveräänist lahku lüüa. Raamatu kolmandas osas põhjendab Hobbes, miks ei ole seni inimesed sellise korrani jõudnud ning leiab, et peapõhjuseks on religioon kui selline ja kristlik usk. Religioon on Hobbesi arvates vaid
arvates valitsetavad vaid despootia abil. Vabaduse vaimu kohtavat Montesquieu meelest pigem mägedes kui tasandikel; soojas kliimas on inimesed pelglikumad, külmemas aga julged. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste universaalsete seaduste kehtestamist, vaid eelistas seadusi, mis vastasid võimalikult rohkem iga konkreetse ühiskonna loomusele. Vabadust tõlgendas Montesquieu õigusena teha kõike, mida seadused lubavad. Just seaduslikkus eristab ühiskonda anarhiast või despootiast. Viimast pidas Montesquieu kõigist valitsemisvormidest halvimaks ning Euroopa jaoks täiesti sobimatuks. Ka kõiki teisi valitsemisviise analüüsides pidas Montesquieu esmatähtsaks, et need ei kasvaks teatud tingimustes üle despootiaks. Seepärast pidi Montesquieu meelest hoiduma aristokraatia pigem demokraatia kui monarhia suunas, monarhia seevastu aga aristokraatia suunas, et vältida türanniaks muutumist. Radikaalset demokraatiat, mis
Hobbes räägib ka erinevatest riiklikest kordadest, ta leiab, et kuninglik kord on kõige parem, kuna on kõige ühtsem, järjepidevam, seostab kõige paremini era ja avalikku huvi, ei saa end kadestada ega olla lõhestatud enda vastu, võimujärglus tagab autoriteedi jätkumise ja kodusõja vältimise, kuigi omad puudused on ka kuningavõimul. Et kord on kord (ja see on ühiskondliku lepingu peamine eesmärk!), siis ei tohiks Hobbesi arvates ka eristada "head demokraatiat pahast anarhiast", või "head monarhiat pahast türanniast". Valitsemine on õigustatud nii kaua, kuni on tagatud kord. Suverääni võim kehtib seega nii kaua, kuni ta täidab oma eesmärki, milleks on tagada alamatele turvalist elu. Kui ta seda enam ei tee, siis kodanikel on õigus suveräänist lahku lüüa. Raamatu kolmandas osas põhjendab Hobbes, miks ei ole seni inimesed sellise korrani jõudnud ning leiab, et peapõhjuseks on religioon kui selline ja kristlik usk. Religioon on Hobbesi arvates vaid
kollektiiviliikme enda vahetust ettekujutusest, vaid ühiskonnast kehtivast standardist. Ka kehtiv õigus on inimeste vaimutegevuse tulemus ning õigus muutub koos ühiskonna ja kultuuri muutumisega. Õigus on reaktsioon ühiskonnas esinevale vajadusele. Subjekti vajadus reguleerida asjade seisu; vajadus sunni järele; vajadus vahendi järele. "Aga õigus teeb enamat, kui pelgalt käseb, keelab, lubab ja karistab". (Rosentau 2004, lk 219) Õiguse "suur väljundfunktsioon" kord anarhiast 176 Õigus kui sotsiaalseid vajadusi rahuldav tegevusprogramm, tegevusjuhiste süsteem. (Rosentau 2004, lk 222-223) Õigus on riigi sunninormide kogum. Õigusnorm on üldkohustuslik käitumiseeskiri. Õigusnorm kirjutab midagi ette, tagab või jätab millestki ilma. Õiguskord tagatakse riigi sunnijõuga. Tavanormi ja õigusnormi erinevusest Hästi on Mario Rosentau selgitanud ka tavanormi ja õigusnormi erinevust alljärgmise hästi
annaabi.ee 
