1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED AGENDILEPING Tallinnas, "....."........................ .a. Aktsiaselts ABC, registrikood 10000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi
01.2008. 2) akteerimiskuupäev 01.12.2007-29.02.2008 Liisinguperiood algab 01.04.2008. 3) akteerimiskuupäev 01.03.2008-31.05.2008 Liisinguperiood algab 01.07.2008. 4) akteerimiskuupäev 01.06.2008-31.08.2008 Liisinguperiood algab 01.10.2008. 4. Liisingueseme üleandmise aeg Liisingueseme üleandmine liisinguvõtjale toimub vastavalt poolte poolt allkirjastatud Vara üleandmise-vastuvõtu aktidele. 5. Lepingu jõustumine ja tähtaeg 5.1 Liisinguleping jõustub poolte poolt allkirjastamise hetkel. 1 5.2 Antud leping on sõlmitud ajavahemikus 15.10.2007 31.08.2008 liisinguvõtjale tarnitava kontorimööbli liisimiseks. 5.3 Liisingulepingu tähtaeg lõpeb Lepingu lisadena vormistatud Vara üleandmise-vastuvõtu aktides fikseeritud liisinguperioodide lõppemisel. 6. Intressimäär 6.1 Intressimäär: fikseeritud kogu perioodiks 6
nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. Kinkeleping leping, milölega üks isik (kinkija) kohustab tastuta rikastama oma varast teist isikut (kingisaaja) *Kasutuslepingud Üürileping Rendileping Liisinguleping Litsentsileping Frantsiisileping selle lepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuse frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähtsusele ja oskusteabele. 3 Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping
võlausaldaja õiguslikult lepingust lootis, rikuti kohustust,mille täpne järgminie oli lepingu vastu huvi püsimise eelduseks, kohustust rikuti tahtlikult või hooletusest, rikkumisest või eeldada ka kohustuse rikkumist edaspidi, võlausaldaja antud täiendavad tähtaja jooksul oma kohustuse täitmata jätab või teatab, et pool keeldub kohustuse täitmisest Võlaõiguslikud lepingud: kasutuslepingud(üürileping,rendileping,liisinguleping,frantsiisileping,ehitise ajutise kasutamise leping,tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud), kindlustuslepingid(kahjukindlustus,elukindlustus,õnnetusjuhtumikindlustus,ravikindlustus), teenuste osutamise lepinugd(käendus,töövõtu,maakleri,anendi,komisjonileping, maksekäsund ja arveldused,tervishoiteenuste osutamise leping,veoleping,ekspedeerimisleping,pakettreisileping,hoiuleping), toetmislepingud(elurendis,ülalpidamisleping), väärtpaberid(veksel,tsekk),
Teab võlaõigusseaduses nimetatud enamlevinud lepinguliike ning oskab neid eristada Võõrandamislepingu esemeks on mingi asja tasuliselt või tasuta üleandmise kohustus ühelt isikult teisele, seejuures muutub ka üleantava asja juriidiline kuuluvus. Tasulised võõrandamislepingud on müügileping, vahetusleping ja faktooringuleping ning tasuta on kinkeleping. Kasutuslepinguga antakse midagi teisele osapoolele kasutusse, kuid mitte omandisse. Kasutuslepingud on üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, pikaajalise puhkusetoote leping, vahendusleping ja vahendussüsteemi leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud. Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus)
viivisesumma ei ole küll põhjendatud, kuna AS Nordliising liisis lepingu esemeks olnud sõiduauto edasi juba kolm nädalat pärast T-ga lepingu lõpetamist ja seega ei ole AS-ile Nordliising tekkinud kahju nii suur, nagu viivisena märgitud. Lisaks on hea usu põhimõttega vastuolus viivise nõude esitamine alles üksteist kuud pärast lepingu lõpetamist. Kellel on õigus? Selgita olukorda? Liisinguleping -Antud olukorral As Nord on õigus võlgnevuse tasumist nõuda -Kui lepingus on viivis ettenähtud, siis võlgnik maksab nii palju kui on lepings määratus -Viivis on ebamõistlikult suur, kui ületab põhivõla 2. AS Raps müüs OÜ-le X mitu partiid rapsiõli, mille eest OÜ X jättis tasumata. Pärast võla korduvat meeldetuletamist esitas AS Raps OÜ X-le pankrotihoiatuse. Seepeale põhjendas OÜ X esindaja tasumata jätmist asjaoluga, et rapsiõli ei
Ilma üürniku nõusolekuta kinnistusosakond märget ei kustuta ja üürileandjal tuleb märke kustutamiseks pöörduda kohtusse. Kinnistusraamatusse kande tegemise nõudeõigus on üksnes üürnikul. Allüürnikul vastav õigus puudub, seega allüürnik ei saa nõuda vastava märke tegemist kinnistusraamatusse. Kuna võlaõiguses kehtib dispositiivsuse põhimõte võivad lepingupooled kokkuleppeliselt välistada vastava märke tegemise kinnistusraamatus. LIISINGULEPING Tänasel päeval sõlmitakse liisingulepinguid erinevatel põhjustel. Isikud võivad sõlmida liisingulepinguid põhjusel, et neil puuduvad vahendid eseme omandamiseks või isiku huvi on suunatud pigem eseme kasutamisele, kui omandamisele. Samas kui isik soovib endale soetada asja ja tal puuduvad selleks vahendid, siis on isikul võimalik osta asi näiteks müügilepingu alusel, milles on omakorda kokkulepitud omandireservatsioonis. Kui isik tahab aga eset kasutada, siis
......................................................8 2.2 Kasutuslepingud.....................................................................................................................9 2.2.1. Üürileping......................................................................................................................9 2.2.2. Rendileping....................................................................................................................9 2.2.3. Liisinguleping................................................................................................................9 2.2.4. Litsentsileping..............................................................................................................10 2.2.5. Frantsiisileping.............................................................................................................10 2.2.6. Ehitise ajutise kasutamise leping.......................................................
Rendileping- Rendilepinguga seonduvat reguleerib võlaõigusseaduse 16. peatükk. Sarnaselt üürilepinguga kohustub ka rendilepingu puhul üks isik andma teise isiku kasutusse rendilepingu eseme ning teine isik kohustub maksma selle eest tasu (renti). Üüri- ja rendilepingu eristamisel kehtib üks määrav tunnus. Nimelt saab üürilepinguga üürnik üksnes asja kasutamise õiguse. Rendileping annab rentnikule ka asja korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja saamise õiguse Liisinguleping- Liisingulepingu mõiste sisaldub VÕS-i §-s 361: liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Litsentsileping- Frantsiisileping- Tasuta kasutamise leping- Võlaõigusseaduse 21. peatükk reguleerib tasuta kasutamise lepinguga seonduvat
Üks põhjus miks ettevõtted eelistava vara liisida on see et liisimine on riski vabam. Tihti peale on vaja uusi seadmeid ja masinaid osta. Tehnoloogia areneb ja hinnad on kallimad. Et aga uut ja kallist vara omale soetada, peaks ka teadma, et vara on oma raha väärt. Selleks ongi liisimine parem variant kui ostmine. Liisides on võimalus toode tagastada, ei pea käima välja toote kogu väärtust. See on hea võimlaus, kui toode ei vasta oma lubadustele. Liisingu plussid: · Liisinguleping võib vähendada ebakindlust Laen ja liising 15 · Võimalik maksude vähendamine liisingumaksete arvelt · Liisimise puhul võivad transaktsioonikulud osutuda odavamaks kui ostmise või laenuga ostmise puhul. Liisingu miinused: · Liising võimaldab peita kapitali kulutusi · Liisingu kasutamisega on võimalik parandada suhtarve, sest renditav vara ei kajastu firma
kuuluva ettevõtte puhasväärtus, laenuvõtja sissetulekute ehk rahavoo maht ja stabiilsus. Lepingu ülesütlemine – Lepingu lõpetamine (tühistamine) mingi ettenähtamatu asjaolu tõttu, mis teeb selle täitmise võimatuks või ebaseaduslikuks. Liigpakkumine – Turuseisund, kus pakkumine ületab märgatavalt nõudmist. Liising – Tehing, mille korral liisingufirma ostab kliendi poolt välja valitud vara ja rendib selle talle välja, küsides selle eest intressi. Liisinguleping – Leping, milles liisinguandja kohustub omandama liisinguvõtja poolt määratud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse ning liisinguvõtja kohustub maksma kasutatava eseme eest tasu. Linkpiduriefekt – Nähtus, et üldnõudluse kasvades hinnad tõusevad, ent üldnõudluse vähenedes ei lange, vaid jäävad endiseks. Likviidsus – Likviidsus näitab, missuguse ajaga ja kui kergelt on võimalik varasid muuta sularahaks
muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. 88. Lepingute liigid. 1) võõrandamislepingud- müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping 2) kasutuslepingud- üürileping, rendileping, liisinguleping, litsnetsileping,frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenu- ja krediidileping 3) kindlustusleping- kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus 4) toetamislepingud- elurendis, ülalpidamisleping 5)kompromissileping 6)seltsinguleping 7) teenuste osutamise leping- käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund, arveldusleping,
*33 Sellest seisukohast järeldub, et kui samas lepingudokumendis on nii müügi eellepingu kui ka broneerimislepingu elemente ja eelleping on tühine vorminõude rikkumise tõttu, ei saa eeldada, et broneerimisleping oleks tehtud ka ilma eellepingu tühise osata. *34 Müügi-tagasirendi (sale and lease-back) lepingute puhul on Riigikohus leidnud, et kui kinnisasja võõrandamise kohustusleping (nt müügilepinguna) on küll notariaalselt tõestatud, kuid sellega seotud liisinguleping kinnisasja tagasiomandamiseks on notariaalselt tõestamata, võib see kaasa tuua kogu tehingu (sh notariaalselt tõestatud lepingu) tühisuse, sest ilmselt ei oleks üht osa tehingust tehtud teiseta. *35 Ka ülalpidamiskokkulepet sisaldava segalepingu puhul tuleks asuda seisukohale, et vorminõue peab kehtima kogu lepingu kui terviku suhtes, kuivõrd reeglina on ülalpidamiskohustus lepingu lahutamatuks osaks ja ilma selleta oleks leping tõenäoliselt sõlmitud teistsugustel tingimustel
lepingu sõlminu subjektide arvult (ühepoolsed ja mitmepoolsed), suhte objektiks oleva asja iseloomult (vallas- ja kinnisvaralepingud) ja mitmesuguste muude tunnuste poolest. Lepingu sisu järgi eristatakse: 1. võõrandamislepinguid – varaliste hüvede lõplik üleandmine (müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping) 2. kasutuslepingud – valduse üleminek teisele subjektile kasutusse (üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, laenuleping, krediidileping) 3. kindlustusleping – üks isik (kindlustuseandja) kohustub kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma 4. toetamislepingud – ühe subjekti kohustus abistada teist suhte poolt tema eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul (elurendis, ülalpidamisleping, seltsinguleping) 5
2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. 39. Kasutuslepingud,nende iseloomustus 1) Üürileping-Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). 2) Liisinguleping-Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 3) Litsentsileping-Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest
piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe, annab võimaluse sõlmida leping mõlema poole poolt lepinguprojektile heakskiidu andmisega. Selline regulatsioon vastab väljakujunenud tavadele majanduskäibes, kus pooled annavad samaaegselt allkirja juristide poolt eelnevalt välja töötatud lepingutekstile. 8. Lepingute liigitamine Võõrandamislepingud:Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping Kasutuslepingud:Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud Kindlustuslepingud:Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus Teenuste osutamise lepingud:Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping
olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. 4. Lepingute liigid. Lepingu sisu järgi eristatakse: Võõrandamisleping (omandi üleminek) - Müügileping - Vahetusleping - Faktooringuleping - Kinkeleping Kasutusleping - Üürileping - Rendileping - Liisinguleping - Litsentsileping - Frantsiisileping - Ehitise ajutise kasutamise leping - Tasuta kasutamise leping - Laenuleping ja krediidileping Kindlustusleping Kompromissileping Toetamisleping - Elurendis - Ülalpidamisleping Seltsinguleping Teenuse osutamise leping - Käsundusleping - Töövõtuleping - Maaklerileping - Agendileping - Komisjonileping - Maksekäsund - Arveldusleping
страховой полис- k indlustus poliis страховой случай- kindlustusjuhtum Müügileping– договор продажи Vahetusleping – договор обмена Faktooringuleping– договор факторинга Kinkeleping– договор дарения Kasutuslepingud– договоры пользования Üürileping– договор найма Rendileping– договор аренды Liisinguleping– договор лизинга Litsentsileping– лицензионный договор Frantsiisileping– договор франшизы Ehitise ajutise kasutamise leping – договор о временном пользовании строения Tasuta kasutamise leping– договор безвозмездного пользования
korras avaliku ülesande täitmisele, ilma et talle oleks üle antud võimuvolitusi ega reguleeritaks kolmandate isikute õigusi. Tsiviilõiguslikud lepingud Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad: Võõrandamislepingud Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping Kasutuslepingud Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud Kindlustuslepingud Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus Teenuste osutamise lepingud Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping Toetamislepingud
see peab mood. vähemalt 10 % murrujoone all olevast liisingufirma poolt kindlustatud rentija, liisingufirma Kasumianalüüsil kasut. suhtarvud: 1)omakapitali värgist. tulevikutehingud. Mahaarvamised bruto- kasuks. Liisinguleping võib esineda 2 või 3 osapoole kasumiprotsent on äriettevõtte kasulikkuse näitaja vahel: 1)rendileandja- rentnik; 2) rendileandja- müüja- omavah.-dest: ·immateriaalne põhivara ·aktsiad ja ROE=(puhaskasum/ omakapital)*100%- kui palju rentnik
kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. 88. Lepingute liigid. 1. Võõrandamislepingud - müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping 2. kasutuslepingud - üürileping, rendileping, liisinguleping, litsnetsileping,frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenu- ja krediidileping 3. kindlustusleping - kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus 4. toetamislepingud - elurendis, ülalpidamisleping 5. kompromissileping 6. seltsinguleping 7. teenuste osutamise leping - käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping,
võlausaldajale Muu seaduses või lepingus ettenähtud juht VÕLAÕIGUSLIKUD LEPINGUD Võõrandamislepingud – nendega toimub varaliste hüvede lõplik üleandmine ehk teisisõnu omandi üleminek Müügileping Vahetusleping Faktooringuleping Kinkeleping Kasutuslepingud – toimub valduse üleminek, asi antakse teisele subjektile kasutusse, mitte omandisse Üürileping Rendileping Liisinguleping Litsentsileping Frantsiisileping Ehitise ajutise kasutamise leping, pikaajalise puhkusetoote leping, vahendusleping ja vahetussüsteemileping Tasuta kasutamise leping Laenuleping ja krediidileping Kindlustusleping – üks isik kohustab kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama indlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt võ osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil
Üürileping lõpeb tähtaja möödumisel. Enne tähtaja möödumist võib üürilepingu lõpetada: 1) poolte kokkuleppel; 2) üürniku või üürile andja algatusel; 3) kohaliku omavalitsusorgani nõudel; 4) eluruumi sundvõõrandamise korral. 5) üürniku ajutine äraolek; 6) üürniku alatine lahkumine. Üürileping lõpeb või see võidakse lõpetada ka kohustiste lõppemise ja lõpetamise üldistel alustel. 11. Liisinguleping Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguandja kohustused (1) Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel.
faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muuhulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist ja nõude sisu. Mis on kinkeleping? Leping, millega üks isik (kinkija) kohustub tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Nimetage kasutuslepinguid. Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping, krediidileping. Mis on üürileping ja rendileping ja milles seisneb nende vahe? Üürileping Leping, millega kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri)
nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muuhulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist ja nõude sisu. Mis on kinkeleping? Leping, millega üks isik (kinkija) kohustub tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Nimetage kasutuslepinguid. Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping, krediidileping. Mis on üürileping ja rendileping ja milles seisneb nende vahe? Üürileping – Leping, millega kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). // Rendileping – Leping, millega üks isik (rendileandja) kohustub andma teisele
Võõrandamislepingud Müügileping Vahetusleping Faktooringuleping Kinkeleping Kasutuslepingud Üürileping Rendileping Tasuta kasutamise leping Litsentsileping Liisinguleping Frantsiisileping Ehitise ajutise kasutamise leping Laenu- ja krediidileping Kindlustusleping Kahjukindlustus Elukindlustus Õnnetusjuhtimikindlustus Ravikindlustus Lepingud teenuse Käsundusleping
-üürileping- üürilenadja kohustub andma üürinikule kasutamiseks ajsa ja üürinik kohustub maksma üürileandjale selle eest üüri., lisaks sellele muid kulusid(kui on kokku lepitud). Tähtajaline, tähtajatu üürileping. Mõjuva põhjusega võivad mõlemad osapooled üles öelda. (erakorraline). -rendileping- rendileandja kohustub andma rentnikule kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama selle vilja. Rentnik peab maksma selle eest tasu -liisinguleping- liisinguandja kohustub omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse. Liisinguvõtja kohustub maksma selle kasutamise eest tasu. -litsentsileping- litsentsiandjaannab saajale õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses , territooriumil, saaja peab maksma selle eest tasu -frantsiisileping- frantsiisiandja kphustub andma võtjale õiguse kasutada f-võtja majandus- või kutsetegevuses f-andjale
2. lepingu lõppemisel on rentnik kohustatud renditud vara tagastama seaduses ettenähtud seisundis (arvestatakse normaalset kulumisastet) koos kõigi päraldistega; 3. rendile võib anda ainult asendamatuid ja äratarvitamatuid asju; 4. alati tasuline leping (tasuta vara kasutamise leping on eraldi reguleeritud); 5. alati kahekülgne leping; 6. konsensuaalne leping, pärast kokkuleppe saavutamist on rentnikul õigus nõuda vara rendileandmist. Liisinguleping. Rendilepingu alaliigiks on tänapäeval populaarne liisingleping.Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisingueseme) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja aga kohustub maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisingut kasutatakse siis, kui üks isik tahaks oma vara maha müüa, teisel oleks seda vaja, kuid tal ei ole kogusummat kusagilt võtta
Siduva oferdina käsitlemiseks peab pakkumine olema piisavalt määratletud ja väljendama kaupleja tahet olla ettepanekuga nõustumise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Tarbija mõistega on hõlmatud ka füüsiline isik, kes omandab või kasutab tarbimishüve. Omandamine võib toimuda müügi, vahetuse või kinkelepingu alusel. Kasutamise põhitüüpideks on tasuta kasutamise leping, üür, ehitise ajutise kasutamise leping, tarbijakrediidileping, liisinguleping jm. Õiguslikus reguleerimises on reeglina järgitud ,,keskmise tarbija" printsiipi, mis ei arvesta konkreetse üksiktarbija huvisid, tema jõukust, sotsiaalset staatust vm, vaid lähtub üldisest võrdsustavast printsiibist. Potentsiaalse tarbija huvide õiguslik kaitse on õigustatud seetõttu, et mitmete lepinguliikide korral tekib kauplejal kohustus tarbijat teavitada ja kasutada ausaid kauplemisvõtteid juba lepingueelsete läbirääkimiste ajal.
a. Tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või b. Andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muuhulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist ja nõude sisu. c. Kasutatakse tihti panga ja kliendi vahelistes suhetes. 4) Kinkeleping Kasutuslepingud 1) Üürileping 2) Rendileping 3) Liisinguleping. Liisinguandja kohustub omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja käsutusse, liisinguvõtja aga kohustub maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 4) Litsentileping. Litsentsiandja annab litsentsisaajale õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulpeitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu. 5) Frantsiisileping
A ei suuda liisingulepingust tulenevaid kohustusi täita ning S lõpetab lepingu ja traktor tagastatakse. S realiseerib traktori, kuid nn jääkvõla ulatuses (120 000 krooni) esitab hagi selle summa solidaarselt väljamõistmiseks A-lt, B-lt ja C-lt. Ainsana vastab hagile B, kes vastustab nõutud summat ja leiab, et see on arvestatud ebaõigesti ja nõue on alusetu. Kohus nõustub B argumentidega. Millise lahendi saab kohus sellises olukorras teha? §134 lg 2 Võs 361 liisinguleping. 3-2-1-37-08 3-2-1-15-10 3-2-1-161-09 TsMs §207 lg 3 §407 §231 omaksvõtt Vastuväiteid kohus ei näe- peab eeldama et asjaolud on mõlema poole poolt omaks võetud. Kui see on nii siis ta saab nende kahe puhul teha tagaselja otsuse. Variant II: Kõik kostjad vastavad hagile, kuid hagi rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse esitab üksnes B ning see rahuldatakse. Milline on lahendi mõju teistele kostjatele? Siis tuleb mõista A-lt ja C-lt Ei saa apelleerida
teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või; 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Lg 3. Krediidileping (nt. laenuleping, liisinguleping). Tarbija(füüsiline isik VÕS-i tähenduses). Eesti Pank avaldab krediidi kulukuse määra oma kodulehel. Rahvakeeli on tegu liigkasuvõtmise sättega. Lg 4. VÕS paragrahv 94 lg 1 sätestatud intressi suurus on 7%. 2. Seadusega vastuolus olev tehing – nt. käsutusõigust välistav tehing, vorminõuete järgimata jätmine, piiratud teovõimega inimese poolt tehtud tehing. 3. Käsutuskeeldu rikkuv tehing – asjaõiguslik säte, nt
Kinkija avaldus endale kinkelpingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema kirjalik, kui seadusest ei tulene teisiti. 11.2.2. KASUTUSLEPINGUD Erinevalt võõrandamislepingutest ei toimu kasutuslepingutega lepingu eseme lõplikku üleandmist, st omandi üleminekut. Kasutuslepingu alusel toimub vaid valduse üleminek, asi antakse teisele subjektile kasutusse, mitte omandisse. Kasutusleping loob kestusvõlasuhte. Kasutuslepinguteks on üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidileping. 1. Üürileping. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Üürnik võib asja anda ka allüürile. VÕS-e kohaselt on eluruum elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks, äriruum
1) üüri tõstmise ulatus ja üüri uus suurus; 2) mis ajast üür suureneb; 3) üüri tõstmise põhjendus ja arvestus; 4) üüri tõstmise vaidlustamise kord. RENDILEPING Rendilepingu mõiste. Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). LIISINGULEPING Liisingulepingu mõiste. Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguandja kohustused. Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel.
omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. (2) Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: 1) vara omandamisest hoidumist; 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist. (www.riigiteataja.ee VÕS) 156. Nimetage kasutuslepinguid. 9 lepingut: · Üürileping · Rendileping · Liisinguleping · Litsentsileping · Frantsiisileping · Ehitise ajutise kasutamise leping · Tasuta kasutamise leping · Laenuleping · Krediidileping (ÕÕ 172) 157. Mis on üürileping ja rendileping ja milles seisneb nende vahe? · VÕS § 271. Üürilepingu mõiste Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle
raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. 208. Mis on kinkeleping? Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. 209. Nimetage kasutuslepinguid. Rendileping Liisinguleping Litsentsileping Frantsiisleping Tasuta kasutamise leping Laenuleping 210. Mis on üürileping ja rendileping ja milles seisneb nende vahe? Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks
tulenevat raamatupidamist ja nõude sisu. 213. Mis on kinkeleping? Leping, millega üks isik (kinkija) kohustub tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama 214. Nimetage kasutuslepinguid. Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping, krediidileping. 215. Mis on üürileping ja rendileping ja milles seisneb nende vahe? Üürileping Leping, millega kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). // Rendileping Leping, millega üks isik (rendileandja) kohustub andma teisele isikule (rentnik)
annaabi.ee 
