Õigusaktide keele põhinõuded Ametlik stiil üks kirjakeele sõnastusstiil Tõsine ja autoriteetene stiil ülesanne viia adressaadini ettekirjutusi, õiguslike argumente, taotlusi ja tõsiasju. Väljenduslik neutraalsus puudub vajadus kasutada emotsionaalsete värvingutega sõnu ja väljendeid. Teksti täpsus - ebatäpseid lauseid ja ülearuseid sõnu kasutavad tekstid võivad viia teksti eesmärkidest erinevatele tulemusteni. Isikupäratu kirjutamislaad puudub vajadus pakkuda esteetilist naudingut. Arusaadavus tagada ettekirjutustest arusaamine ja nende täitmine adressaatide poolt Adekvaatsus lause peab täpselt ja täielikult kajastama seda mõtet, mida väljendada soovitakse. Sõnastus peab olema üheselt mõistetav. Üldarusaadavus sätted tuleb sõnastada selliselt, et neid mõistaksid ka isikud, kes ei oma igapäevast kokkupuudet õigusdokumentidega. Üldarusaadavusega tagatakse ka legitiimsus. Lühidus (lakoonilisus) säte peab olema täpne ja täie...
4. ÕN ettekirjutuse kohustuslikkuse alusel: dispositiivne või imperatiivne (kohustavad ja keelavad) või juhendavad. 5. ÕN adressaadi alusel: üldsubjektne või erisubjektne (e spetsiaalsubjektne). 6. Naritsa eriliigitus: täielik või mittetäielik (seletav, viitav või kitsendav). 7. Aarnio järgi: konstitutiivne või mitte. Konstitutiivsed normid on seejuures menetlusnorm, kompetentsinorm või definitsiooninorm e legaaldefinitsioon (seaduskeele määratlus). 8. Aarnio järgi: primaarnorm või sekundaarnorm (reaktsiooninorm või reageerimisnorm). 9. Õiguse valdkondade järgi: avalikuõiguse norm või eraõiguse norm. 10. Lihtnorm või liitnorm. ÕIGUSNORMI MÄÄRATLEMISE (LIIGITAMISE) ALUSED: 1. ÕN struktuuri alusel: H-D, H-D-S või H-S. 1 Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb
Määrusi antakse seaduse alusel ja seaduse täitmiseks, on seadusest madalamal seisvad õigusaktid. VV määruse ja ministri määruse andmise kord on sätestatud Vabariigi Valitsuse seaduses. Otsus - on õiguse üksikakt. Otsusega teostab kohus oma põhifunktsiooni – mõistab õigust. Riigikogu otsused (näit.1993.a. otsus „Isikutunnistuste kohta“, ametisse määramised- Riigikohtu esimees ja liikmed, õiguskantsler jne). Korraldused – legaaldefinitsioon, st seadusest tulenev määratlus puudub. Antakse seaduse alusel ja täitmiseks, st midagi korraldatakse, kedagi kästakse või keelatakse, kohustatakse või õigustatakse. Ei tohi olla vastuolus õigusaktidega. Käskkiri – on laialt kasutatav õigusakt. Põhiseaduse § 94 alusel annab minister seaduse alusel ja täitmiseks käskkirju. Legaaldefinitsioon puudub. Riigi- ja omavalitsusorganites teenistusse määramise käskkirjad. Valdavalt on käskkirjad internsed õigusaktid, st
1. Peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad, ehk milline on subjektilt nõutav käitumine. 2. Peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile. 3. Milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel. ( Selle alusel) 354. Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? Tema funktsiooniks on leida vastus küsimusele-mida ütleb normi abstraktne koosseis? 355. Mis on legaaldefinitsioon? Legaaldefinitsioon on õigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmärk on määratleda sõna või väljendi tähendus selle õigusakti raames. 356. Mida tähendavad mõisted kumulatiivne konkurents; alternatiivne konkurents; konsumtiivne konkurents? Kumulatiivne-kuhjuv 357. Millised on tõlgendamise klassikalised viisid ja tõlgendamiskriteeriumid? grammatiline, loogiline, süstemaatiline ja ajalooline tõlgendamine. Grammatiline tõlgendamine selgitab õigusakti sõnastust keeleliselt, määrates kindlaks
aasta kolmandas veerandis välja 296 miljardit soovimatut elektronkirja · Üks Vene firma pakub teenust, mille raames saadetakse ükskõik millistele aadressitele soovimatuid elektronkirju. Teenuse hind 3400 rublat. (7) 1.6 Küberkuritegude legaaldefinitsioonid Arvutiviirused - Nuhkvara, pahavara või arvutiviiruse levitamise korral karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (9) Piraatluse legaaldefinitsioon - Teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti reprodutseerimise eest levitamise eesmärgil ilma teose looja, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (10) 10 Pettuse legaaldefinitsioon - Varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige
2) õigustkaitsev 1) õigustav (lubav) 2) kohustav 3) keelav 4) ergutusnorm 1) täielik 2) mittetäielik: a) seletav b) viitav c) kitsendav B. PROF R.NARITSA JA PROF A.AARNIO järgi (ÕE lk 103 - 109; Aarnio lk 61 - 67): 1) regulatiivne 2) konstitutiivne, seejuures: a) menetlusnorm b) kompetentsinorm c) definitsiooninorm e legaaldefinitsioon (seaduskeele määratlus) C. PROF A.AARNIO järgi (Aarnio lk 58): 1) primaarnorm 2) sekundaarnorm Moodsa õiguse normitüübid (moodsad normitüübid Aarnio lk 67): 1) kaalutlusnorm 2) kokkuleppenorm 3) eesmärginorm 4) ressursinorm D. LOENGUMAPI (J.LIVENTAAL) (LM II lk 20 - 21, vt ka lk 23): 1) regulatiivne 2) õigustkaitsev 1) õigustav 2) kohustav 3) keelav 1) üldsubjektne 2) erisubjektne
Õiguse operatsionaalsed ja formuleeritud allikad Õiguse vormide jagamisel kirjutamata ja kirjutatud õiguseks, saab öelda, et ius scriptum on õiguse üldine ja moodne vorm. Sellega seoses tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, mida märgib ära Mario Rosentau. Õigusallikate liigituses kirjutamata ja kirjutatud õiguseks esineb üks oluline peen semantiline nihe. Nimelt ei moodusta ius non scriptum ja ius scriptum samaväärset (binaarset) mõistete paari. Kirjutamata õigus on kirjutatud õiguse täiendmõiste, sest kirjutamata õigus võib põhimõtteliselt esineda mistahes vormides, samas kui kirjutatud õigusel on ainult üks kuju – kirjalik tekst. Seejuures ei seisne probleem mitte ainult dihhotoomilises liigituses, vaid selles, et ka kirjutamata õigus võib olla täpselt sõnastatud aga probleemiks on kirjutamata õiguse kestev säilitamine, selle mälus säilimise tagamine. (Rosentau 2004, lk 245-246) Mario Rosentau seisukohtade tutvustusi leiate käesolev...
lepingu otsest või kaudset mõju aluspõhimõtetele. Aluspõhimõtetega vastuolus oleva lepingu sõlmimisest tuleb loobuda. Põhiseadusest arusaamine peab tuginema korrastatud mõtlemisele.Tõsiselt võetava panuse põhiseaduse aluspõhimõtete sisustamisse andis Riigikogu põhiseaduskomisjoni moodustatud Euroopa põhiseaduslepingu riigiõigusliku analüüsi töörühm. Töörühma seisukohtade 5. osas märgitakse, et kehtivas õiguses puudub aluspõhimõtete legaaldefinitsioon. Teoreetiliste käsitluste kohaselt on põhiseaduse aluspõhimõtted tuletatavad eeskätt põhiseaduse preambulist, I peatükist “Üldsätted” ning II peatüki “Põhiõigused, vabadused ja kohustused” paragrahvidest 10 ja 11. Eelnevat lähtekohaks võttes asus töörühm seisukohale, et põhiseaduse aluspõhimõtteid saab määratleda kas suletud või avatud kataloogina. Siiski peeti eelistatumaks avatud kataloogi. Suletud kataloog võib ühel hetkel pärssida Eesti riikluse arengut
KarSi skeemid Hädakaitse I Objektiivne koosseis 1. Kaitseseisund a. rünne b. õigusvastane c. vahetu 2. Kaitsetegevus a. suunatud ründaja õigushüvede vastu b. vajalikkus i. sobiv – mis lõpetab ründe ii. säästvaim – mis kõige väiksemaid tagajärgi tekitab c. Nõutavus (sotsiaaleetilised piirangud) i. mittesüüline rünne – paneb toime laps või vaimuhaige ii. bagatellrünne – vähemohtlik süütegu, ebaproportsionaalne iii. provokatsioon iv. hädakaitse perekonnas v. EIÕK II Subjektiivne koosseis Kaitsetahe Hädaseisund I Objektiivne koosseis 1. Hädaolukord a. Oht õigushüvele b. Ohu vahetus 2. Päästmistoiming a. Vajalikkus i. sobiv ii. säästvaim b. Proportsionaalsus c. Kohasus II Subjektiivne...
Laste kaitsmise eesmärk Tagada lapse rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, vabadused ja kohustused ning kaitse Eesti Vabariigis Laste kaitsmisel kohustatud subjektid Perekond – kogukond – riik On korraldatud riiklikul, kohalikul ja ühiskondlikul tasemel. Lastekaitse üldpõhimõtted Lapse huvide esikohale seadmine vs vanem Ennetamine, positiivne sekkumine Otsuste langetamine diskretsiooniõiguse (kaalutlus) põhimõtteid järgides (HÕS) Lapse huvi on a. kõige sobilikum kasvu- ja arengukeskkond, mis b. arvestab lapse füüsilisi, emotsionaalseid ja materiaalseid vajadusi ning toetab c. tema identiteedi, d. pere- ja teiste lähedaste suhete säilitamist Lapsesse puutuvate otsuste langetamisel ja lapse elukorraldusel tuleb arvestada: - la...
2 1 E. Samson, J. Sootak, M. Ernits, P. Pikamäe, Karistusseadustiku üldosa eelnõu, Juura Õigusteabe AS,1999, lk 29 2 RT I 2001, 61,364, Seaduses ei ole toodud välja subjekti mõistet ja selle sisus, mis aga oma olemuselt kuulub süüteo objektiivsete tunnuste hulka. Õigusteoreetiliselt on õigussuhte subjekt, õigussuhtes osalev füüsiline või juriidiline isik.3 Seega karistusõiguslikus mõttes on subjektiks teo toimepanija. Teo toimepanija legaaldefinitsioon on antud KarS prg. 20, mille kohaselt: "Teo toimepanija on täideviia ja osavõtja." 4 Antud sättel on nii sisuline kui ka terminoloogiline tähendus. Paragrahvis määratletakse soomõitena toimepanija mõiste, mis hõlmab täideviija ja osavõtja.5 Täideviija on vastavalt KarS prg 21 lg 1 isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades. Sama prg teine lõige sätestab, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime
pannakse kogumisse. Reaalkogum: 2 tegu Lahenduses hea viidata nt kui räägin koosseidu eksimusest sisi viitan selleel nt tulenevalt paragrafist .... on tahtlus välistatud. Kevad, 2015 3 sorti kuriteod: 1 vargus- ainult tegu 2 tapmine – ainult tagajärg 3 spets teokirjaldusega teod( vägistamine) nii tegu kui ta tagajärg. Kolm sorti sõnu: Tavasõnad: jah, ei, kui ka inimene jne Seaduses defineeritud sõnad-juriidilised sõnad millel on legaaldefinitsioon, ametiiisk nt Sõnad mille tähendus on paika pandud kohtupraktikas, nende taga on pikk teooria. Operatsioon Härra Õilis on otsustanud loovutada oma neeru sõbrale. Pärast kõiki seaduses ettenähtud protseduure jõuab Õilis operatsioonilauale. Siis tuleb arst ning lõikab narkoosiunes magava Õilise kõhu lõhki, eemaldab neeru ja õmbleb kõhu kinni. Kas arst pani toime kuriteo? 1
pannakse kogumisse. Reaalkogum: 2 tegu Lahenduses hea viidata nt kui räägin koosseidu eksimusest sisi viitan selleel nt tulenevalt paragrafist .... on tahtlus välistatud. Kevad, 2015 3 sorti kuriteod: 1 vargus- ainult tegu 2 tapmine ainult tagajärg 3 spets teokirjaldusega teod( vägistamine) nii tegu kui ta tagajärg. Kolm sorti sõnu: Tavasõnad: jah, ei, kui ka inimene jne Seaduses defineeritud sõnad-juriidilised sõnad millel on legaaldefinitsioon, ametiiisk nt Sõnad mille tähendus on paika pandud kohtupraktikas, nende taga on pikk teooria. Operatsioon Härra Õilis on otsustanud loovutada oma neeru sõbrale. Pärast kõiki seaduses ettenähtud protseduure jõuab Õilis operatsioonilauale. Siis tuleb arst ning lõikab narkoosiunes magava Õilise kõhu lõhki, eemaldab neeru ja õmbleb kõhu kinni. Kas arst pani toime kuriteo? 1
2) seaduse pealkiri; 3) eelnõu teksti lõpus vastuvõetava seaduse allkirjastamiseks Riigikogu esimehe ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi; 4) seaduse vastuvõtmise koha ja kuupäeva märge; 5) märked eelnõu algataja(te) ja algatamise kuupäeva kohta koos algataja (või tema volitatud esindaja) allkirjaga. (2) Eelnõu tekstile lisatakse Riigikogus menetlemise käigus Riigikogu kodukorra seadusest tulenevad rekvisiidid. 41. Legaaldefinitsioon Õigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmärk on määratleda sõna või väljendi tähendus selle õigusakti raames. 42. Määruse eelnõu seletuskirja eesmärk. Seletuskirja eesmärk on põhjendada eelnõu põhiseisukohti ning anda ülevaade määruse vastuvõtmisega kaasnevatest mõjudest. 43. Määruse eelnõu seletuskirja osad on: 1) sissejuhatus; 2) eelnõu sisu; 3) eelnõu võrdlev analüüs; 4) eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele; 5) määruse mõjud;
• XML • PDF • ISO 8859-1 tekst • ISO 8859-15 tekst • UTF-8 tekst (ainult mitte-eestikeelsed tekstid) • TIFF • PNG Mittetoetatavad arhiivipüsivad vormingud on: • WAVE • MPEG-1 layer 3 • MPEG-2 • MPEG-4 42. Nimetage erinevusi paber- ja digitaaldokumendi arhiveerimisel korrstamisne teistsugune, vorminuid Eestis kasutatav ja arhiiviseadusest pärinev dokumendi legaaldefinitsioon kehtib täielikult ka digitaaldokumendi kohta - dokument on mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Sellele lisaks saab digitaaldokumendi definitsiooni täpsustada, rõhutades tema erinevusi traditsioonilisest paberdokumendist. Rahvusarhiiv defineerib digitaalarhiivinduse strateegias digitaaldokumenti kui
lähtutakse rangelt senisest teomõistest kui inimese teost. Paljudes riikides on juriidilise isiku tegu siiski kriminaliseeritud, mis igal juhul tähendab teatud erandit senisest karistusõiguslikust teomõistest. Seda teed on läinud ka Eesti (KarS §-d 14 ja 37). 2. Süüteokoosseis 2.1. Mõiste ja koht deliktistruktuuris KarS § 12 – süüteokoosseisu mõiste. Eriosa näitab, kuidas konkreetne ühiskond saab aru heast ja kurjast. 2.2. Legaaldefinitsioon ja liigid (§ 12) Liigid tulenevad § 12 lg 2 ja 3. Süüteokoosseis jaguneb objektiivseks ja subjektiivseks. Kontrollskeemil eelneb alati objektiivne subjektiivsele (va katse). 2.3. Koosseisude tüübid Koosseis koosneb teatud tunnustest. Objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis (vihik III). Põhidelikt tähendab üldnormi. Kõrvaldelikt on erinorm. Teodelikt ehk formaalne delikt – kriminaliseerib ainult teo. Kirjeldab ainult tegu,
sambla-, 27 seene-, 32 sambliku-, 59 loomaliiki). III kaitsekategooria: Liigid, mille arvukus on vähenenud või võib väheneda sedavõrd, et liik võib sattuda ohustatud liikide hulka ning liigid, mis kuulusid rangematesse kaitsekategooriatesse, ent rakendatud kaitseabinõude tõttu on väljaspool hävimisohtu. 66 taime-, 16 sambla-, 10 seene-, 18 sambliku-, 134 loomaliiki Liigi legaaldefinitsioon: Kaitsealune liik on looma-, taime- või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse looduskaitseseaduse alusel. Ökoloogia leksikoni kohaselt on liik väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Liikide soodsa seisundi tagamine: Kaitse- või hoiualade moodustamine, püsielukohtade kindlaksmääramine või isendi kaitse rakendamine.
Eelotsust saavad küsida liikmesriigi kohtud. 2.Fakultatiivne ja obligatoorne eelotsuse küsimine- Fakultatiivne kõik liikmesriigi alamaastme kohtud; Obligatoorne viimase astme kohus. 3.Eelotsuse küsimuse vormistab liikmesriigi kohus otsusena või määrusena (sõltub liikmesriigi menetlusõigusest). SELGITA MÕISTEID: ÜHISTURG, SISETURG, TOLLILLIIT- Ühisturg tähendab sisuliselt omavaheliste tollibarjääride likvideerimist selleks, et tagada kaupade vaba liikumine. Ühisturg: Legaaldefinitsioon puudub. Endise EÜ asutamislepingu art 2 sätestas, et EÜ ülesanne on luua ühisturg ning majandus- ja rahaliit. Ühisturu loomine oli seega EÜ põhiülesanne, mis hõlmas 4 põhivabaduse kindlustamist ja ühiste poliitikate arendamist. Lissaboni lepingu järgselt muudetud EL-i aluslepingutes mõistet "ühisturg" enam ei kasutata. Siseturg on sisepiirideta ala, kus kaubad, isikud, teenused ja kapital liiguvad vabalt. Siseturg on liidu ja liikmesriikide jagatud pädevuses
abieluvaraleping- PS §27) Lepinguvabaduse põhimõte: sõlmimisvabadus, liigi ja sisu määramise vabadus, vormivabadus (VÕS §11 lg1), poolte valikuvabadus nõrgema poole kaitse-piirangud tuleneb privaatautonoomia põhimõttest (PS §19) Hea usu põhimõte (TSÜS §138 lg1, VÕS §6) VÕS §6 lg 1: HUP võlasuhetes (võrdluseks TSÜS §138) VÕS §6 lg 2: HUP ülimuslikkus legaaldefinitsioon puudb (avatud vorm) HUP funktsioonid: kohustuste laiendamine/täiendamine õiguste piiramine (õiguste kuritarvitamise keeld) lepingutingimuste muutmise võimaldamine muutunud olukorras (VÕS §97) HUP EI MÕJUTA LEPINGU KEHTIVUST! HUP määrtelemine positiivsete tunnuste kaudu: ausus, õiglus, lojaalsus, koostöö jne HUP negatiivsete tunnuste kaudu: sõnapidamatus, ebalojaalsus, ebaaus käitumine jne
Kõik muu ei ole käsitletav avaliku teabena. Piir on seatud avalike ülesannete kaudu: Kõik selliselt kogutud info on avalik. Rakenduvad kõik eelnevad piirangute tüübid. Avalikkus (üldsus) tähendab kolme asja : Avatus publikule, mittevarjamine Kindlaksmääramata arv isikuid Orienteeritus ühiskonna eesmärkide saavutamisele (riigi ja eraisikute eesmärkide eristamine) Legaaldefinitsioon puudub – liiga abstraktne, muutuv ja sõltub kontekstist On määratlemata õigusmõiste Midagi, mis on konkreetse ühiskonna, kui terviku, huvides ja nii enamuse kehtestatud Materiaalselt hõlmab kõik selle, mis on vaja riigil teha ja mida üksikisik teha ei saa (tavaliselt) Formaalses mõistes on seadusandja (demokraatliku enamuse) tahe konkreetses ajas ja ruumis Põhilised järeldused kohtule:
lk112- 115 2 Sealsamas, lk 115- 116 sellele arusaamale juhtida on Kars prg 34 nimetatud põhjustel oluliselt piiratud, võib kohus kohaldada KarS prg 60 säteststut( kergendada isiku karistust seaduse üldaosas nimetatud juhtudel). Tuleb rõhutada, et piiratult süüdiv isik on süüdiv kuid teatud vaimutegevuse häirete tõttu ei saa ta täielikult aru oma teo keelatusest, või kui saabki aru, on tal raske oma käitumist normikohaselt kujundada3. 3.2.3 Joobeseisund- joobeseisundi legaaldefinitsioon on antud Vabariigi Valituse määrusega kinnitatud " Joobeseisundi tuvastamise eeskirjades." Vastavalt sellele on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Euroopa rikide kriminaalõiguslik kirjandus väidab, et raskes joobes olev isik ei ole süüdiv.
Ka see, kuhu ulatub küll eraõiguslik omand, kuid samas laieneb ka avalik huvi (nt eramets). SAASTAMINE EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv ja Eesti vastav seadus: ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest tulenevat otsest või kaudset viimist õhku, vette või pinnasesse nõnda, et see võib ohustada inimtervist või keskonna seisundit, kahjustada omandit, rikkuda või häirida keskonna nautimist või muud seaduspärast kasutamist. Oluline, sest on ainus legaaldefinitsioon meie õigusruumist. Saastamine on üks keskkonnakasutuse liike, ei pruugi alati reaalselt kahjustada. Keskkonnakahju on selle otsene tagajärg. POTENTSIAALSELT KESKKONNAOHTLIKUD TEGEVUSED 1992 Helsinki Läänemere kaitse konventsioon: kahjulik on iga aine, mis merre viiduna võib põhjustada reostuse ja mille merre viimist peavad osapooled vältima või reostuse likvideerima. EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv sätestab loetletud tegevusaladel
Kõik põhilised otsused, mis avalik võim teeb, peavad lähtuma seadustest. 35. Legaalsus. Seaduslikkus 36. Egaalsus. Ühetaolisus, õiguse rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ja eeldustel võrdsetena; võrdne kohtlemine. 37. Avaliku halduse erinevad definitsioonid ja nende puudused. Avalik haldus riigi või teiste halduse kandjate poolt teostatav haldus arvestamata seda, kas see toimub avaliku või eraõiguse reeglite kohaselt. Puudub mõiste legaaldefinitsioon, mitmekesisus. 38. Avaliku halduse määratlemine 3 aspektis. Organisatoorne, formaalne ja materiaalne Positiivne määratlus - avalik haldus on mitmekesine, konditsionaalne või üksnes eesmärgistatud, üldist huvi silmas pidav ja vastutav, plaaniline, täidesaatev ning kujundav tegevus kogukonna asjade kasutamisel Negatiivne määratlus haldus on kõik see, mis ei ole seadusandlus ja kohtuvõim 39. mis on haldus organisatoorses mõttes
peab ta parandama ennast. 2. Üldpriventiivne toime peab näitama, et õiguskord ja norm on kehtivad ja nende rikkumine on karistatav. See on positiivne (norm kehtib ja kõigul on hea meel). Eriosa on ehitatud vastavalt õigushüvedele, mida kaitstakse: varavastased, ametialased, kaitsealased süüteod. Kuna lähtudes õigushüvedest, siis mõnikord lähtutakse ka subjekti tunnistustest. Mis on KarS? § 1 lg 2 legaaldefinitsioon. (2) Karistusseadus käesoleva peatüki tähenduses on käesolev seadustik või muu seadus, mis näeb ette karistuse süüteo eest. ÕN-l on oma süsteem. Sageli sanktsioon on mingis teises ÕA-l. Mis on süüteod? Kuriteod ja väärteod (mitte ühiskonna ohtlikkusest). Neid eristatakse sanktsiooni liige järgi. Rahaline karistus, mitte ,,rahatrahv". Rahaline karistus on väärteo eest, kuna arvestatakse päeva eest, mitte ühetega. Vangistus, vanasti ,,karistati vabaduse karistusega
Samuti peab riik tagama vähemalt inimväärikust mittekahjustava elamise. Igaühel on õigus valida õigusabi korras endale kaitsja. Sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus ei ole ühiskonnast täielikult kõrvaldatav. 37. Haldus üldiselt: Iga korraldav, eesmärgipärane tegevus. Avalik haldus riigi või teiste halduse kandjate poolt teostatav haldus arvestamata seda, kas see toimub avaliku või eraõiguse reeglite kohaselt Puudub mõiste legaaldefinitsioon Mitmekesisus 38. Positiivne määratlus - avalik haldus on mitmekesine, konditsionaalne või üksnes eesmärgistatud, üldist huvi silmas pidav ja vastutav, plaaniline, täidesaatev ning kujundav tegevus kogukonna asjade kasutamisel Negatiivne määratlus haldus on kõik see, mis ei ole seadusandlus ja kohtuvõim Avalikku haldust saab vaadelda mitmes erinevas aspektis: 39. Organisatoorne haldusorganisatsioon (halduse kandjate, haldusasutuste, haldusorganite süsteem
15 aastaks, viie aasta kaupa. Võimalik on pikendada kõikides liikmesmaades või üksikutes. Kui aga liikmesmaa näeb ette näiteks 25 aastat, siis võib ka rahvusvahelist registreeringut pikendada sama perioodi võrra. 19. Leiutise mõiste, leiutise objektide liigitus (seade, meetod, aine), kriteeriumid, millele leiutis peab õiguskaitse saamiseks vastama Käesoleval ajal puudub leiutise rahvusvaheliselt tunnustatud legaaldefinitsioon. Valdava osa riikide patendiseadustes ja rahvusvahelistes kokkulepetes määratletakse leiutis kaitstavate või vastupidi mittekaitstavate objektide ja kaitsevõimelisuse kriteeriumite kaudu. Näiteks Eesti patendiseaduses sätestatakse objektid, mis ei ole leiutised (PS § 6) või leiutised, mida ei kaitsta patendiga (PS § 7) ning patentsuse kriteeriumid (PS § 5 lg 1). Leiutis on tehniline lahendus, seega leiutise objektiks on seade, meetod, aine.
2) osaliselt määratletud hüpoteesid. Absoluutselt määratletud hüpotees esineb nt asjaõigusseaduse § 7 lg-s 1: asi seaduse tähenduses on kehaline ese - hüpoteesiks on selles definitsiooninormis mõiste asi, mille kohta antakse järgnev määratlus. Osaliselt määratletud hüpotees esineb kriminaalkoodeksi (KrK) §-s 105: surma põhjustamise eest ettevaatamatuse tõttu... - ettevaatamatus on juriidiline erimõiste, mille ametlik määratlus ehk legaaldefinitsioon on antud KrK § 9 - seega KrK § 105 hüpotees ei ole siin määratletud täies mahus. II osa ülalpool esitatud vormelis (õigusnormi loogilises struktuuris) kannab nimetust dispositsioon - järgnev tähistus loengumapis: D. Dispositsioon fikseerib õigustatud või kohustatud subjektid ning lubatud, keelatud või kohustatud käitumise või käitumisest hoidumise hüpoteesis märgitud asjaolude esiletulekul ehk juhtudel
1) leksikaalse tõlgendamise see haru uurib üksikute sõnade (terminite) või mõnest sõnast (terminist) koosnevate fraaside tähendust; 2) puhtgrammatilise tõlgendamise kitsamas tähenduses see haru uurib sõnade ning fraaside vahelisi süntaktilisi seoseid. · Tõlgendamisel oluline juriidiliste terminite tundmine. · Nt sõnal "kuritegu" on tavalises keelepruugis laiem tähendus kui KarS-s. Seetõttu esitatakse õigusaktis legaaldefinitsioon. · Nt termin "üleastumine" ei tähenda juriidilises tekstis mitte esemest või takistusest üleastumist, vaid õigusnormi rikkumist, mida ei loeta kuriteoks. Seega peab piiritlema: 1) keele üldmõisted; 2) juriidilised erimõisted. 2. Süstemaatilis- loogiline- tõlgendamine 1. Loogiline tõlgendamine Loogiline tõlgendamine on selline tõlgendamisviis, kus õigusakti sisu kindlaksmääramisel kasutatakse formaalloogika reegleid.
Raul Narits ,,Õiguse entsüklopeedia" I peatükk 1.1. Õiguse eelastmed Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Moraal ja tava olid sotsiaalseteks harjumusteks/ sotsiaalseks korraks, mis korrastasid inimkäitumist. Olemas juba enne õigust. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist, on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tava ja moraal on kindla sisuga, st antud ajas ja ruumis eksisteerivad ühiskonnas valdavalt ühesugused tavad ja moraal. . Alati kindla sisuga, neid kujundas elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võibki nimetada tava- ja moraalinormideks. Iga situatsiooni inimühiskonnas saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne reguleerimine kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. See on konkreetse kaasuse lahendamine. Normatiivne reguleerimine seevastu on inimkäit...
Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks. Intellektuaalne omandi moodustavad õiguslikult kaitsvad loometöö tulemused, millega saab nagu asjadega tehinguid teha ja õiguste kaitseks vastavalt õigusaktidele välja astuda. Intellektuaalne kapital on isiku mittevaralised väärtused, mis ei ole õiguslikult kaitstud, nt oskused, teadmised, suhted jne. Intellektuaalse omandi legaaldefinitsioon tuleneb Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni artiklist 2 (viii). WIPO asutamise konventsioon sõlmiti Stockholmis 14.07.1967 ja jõustus 26.04.1970. Eesti ratifitseeris konventsiooni 1993. aastal. Art 2 VII : Intellektuaalne omand sisaldab õigusi seoses: - kirjandus- ja kunstiteoste ning teadustöödega, - esituskunstnike poolt teoste esitamisega, fonogrammidega, raadio- ja televisiooniülekannetega, - leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades,
Semantiline lahtisus – ei ole teada kõiki tunnuseid väljendi käsutamiseks in casu. Nii, kuidas ka seadusandja poleks püüdnud avada täielikult väljendi mõtet antud seaduse jaoks, pole see tal lõpuni õnnestunud. Õigustekstis ei piisa alati legaaldefinitsioonidest, et kõrvaldada teksti lahtine iseloom. Mittetäielikud õigusnormid ei too iseseisvalt kaasa õiguslikke tagajärgi, kuid teevad seda koos täielike õigusnormidega. Kui legaaldefinitsioon tüüpilise mittetäieliku õigusnormina ise on lahtine, võivad tekkida suured raskused tema kokkuviimiseks mõne täieliku õigusnormiga. Tekib oht, et mõnikord võivad kokku sattuda valed normid ja juriidiliste tagajärgede rakendamisega ei realiseeru mitte õigus, vaid omavoli. Mitmetähenduslikkus – väljendi tähendusalasse kuuluvad võimalused on teada. Tõlgendamise vajadus seisneb selles, et pole teada, milline teadaolevatest tähendusvõimalustest in casu sobib
täpsustamisel tuleb kasutada lisaks nii klassikalisi tõlgendusviise, nagu teleoloogiline, süstemaatiline, ajalooline kui ka vajadusel muid täiendavaid tõlgendusargumente." 354. Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? Võrreldakse konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas 355. Mis on legaaldefinitsioon? Legaaldefinitsioon on õigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmärk on määratleda sõna või väljendi tähendus selle õigusakti raames 356. Mida tähendavad mõisted kumulatiivne konkurents; alternatiivne konkurents; konsumtiivne konkurents? Kumulatiivne konkurents on normide konkurents, mille puhul erinevad õiguslikud tagajärjed saabuvad paralleelselt. Alternatiivne konkurents on normide konkurents, mille puhul õigustatud pool võib valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel.
olemus? 352. Kuidas aitab oiguse rakendajat protsessioigus? 353. Kuidas selgitatakse valja oigusnormi sisu ja mote? 354. Mis on tolgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? 355. Mis on legaaldefinitsioon? Legaaldefinitsioon on õigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmärk on määratleda sõna või väljendi tähendus selle õigusakti raames. 356. Mida tahendavad moisted kumulatiivne konkurents; alternatiivne konkurents; konsumtiivne konkurents? 357. Millised on tolgendamise klassikalised viisid ja tolgendamiskriteeriumid? 358. Mis on lungad oiguses
võimalik anda lapsele ülalpidamist ka muul viisil kui rahas eraldi sätestatud lapseootel ja last kasvatava vanema ülalpidamine teise vanema poolt EESTKOSTE JA HOOLDUS 1. Eestkoste ja hoolduse sotsiaalsed lähtekohad Nii era- kui avalik-õiguslik: · Perekonna kohustus hoolitseda oma abivajavate liikmete eest · Riigi kohustus tagada abivajavate isikute kaitse 2. Riiklik eestkostesüsteem · Eestkosteasutus · legaaldefinitsioon - puudub · olemuselt avalike huvide kaitseks perekondlikesse suhetesse sekkuv riiklik institutsioon · kehtivas õiguses valla- või linnavalitsus: alaealiste laste kaitseks (ShS § 24 lg 1/LakS § 6 lg 1/TsMS) puuetega, sh piiratud teovõimega isikute kaitseks (ShS § 26 lg 1/TsMS) Eestkosteasutuse pädevus perekonnaasjades · subjektid pädevus reeglina kaitset vajavate isikute suhtes, kelle elukoht on kohalikus
347. Millised on üksikkodaniku huvid riigi suhtes (3) ja milline on neist huvidest lähtuv subjektiivsete avalike õiguste liigitus? Milline on seos õiguse realiseerimise ja jurisprudentsi vahel? Kuidas defineerida õiguskindlust? Mida peab õiguskindlus tagama? Mis on subsumeerimine ja milles seisneb subsumeerimise loogiline olemus? Kuidas aitab õiguse rakendajat protsessiõigus? Kuidas selgitatakse välja õigusnormi sisu ja mõte? Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? Mis on legaaldefinitsioon? Mida tähendavad mõisted kumulatiivne konkurents; alternatiivne konkurents; konsumtiivne konkurents? 357. Millised on tõlgendamise klassikalised viisid ja tõlgendamiskriteeriumid? 358. Mis on lüngad õiguses ja kuidas toimub nende ületamine? Millised on ehtsad, näivad ja väärtuslüngad? Mis on seaduse analoogia ja õiguse analoogia? Mida oodatakse juristilt? Kuidas kujundatakse ja esitatakse arvamus õigusliku sisuga küsimuses? Kuidas lahendatakse kaasuseid? Mis vahe on otsuse- ja
ajalooline kui ka vajadusel muid täiendavaid tõlgendusargumente 368. Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? Võrreldakse konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise 135 koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas 369. Mis on legaaldefinitsioon? Legaaldefinitsioon on õigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmärk on määratleda sõna või väljendi tähendus selle õigusakti raames 370. Mida tähendavad mõisted kumulatiivne konkurents; alternatiivne konkurents; konsumtiivne konkurents? Kumulatiivne konkurents on normide konkurents, mille puhul erinevad õiguslikud tagajärjed saabuvad paralleelselt. Alternatiivne konkurents on normide konkurents, mille puhul õigustatud pool võib
Seega kujutab subsumeerimise algusfaas endast mitte õigusliku hinnangu andmist, vaid juriidilist tähendust omavate eluliste asjaolude leidmist, nende olemuse määratlemist. Subsumeerimise loogiline olemus seisneb selles, et konkreetseid elulisi asjaolusid võrreldakse õigusnormis esitatud faktilise koosseisuga ning kui need on omavahelises seoses, siis tehakse lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas. 364. Mis on legaaldefinitsioon? Legaaldefinitsioon on õigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmärk on määratleda sõna või väljendi tähendus selle õigusakti raames. 365. Mida tähendavad mõisted kumulatiivne konkurents; alternatiivne konkurents; konsumtiivne konkurents? Kumulatiivne konkurentsiga on tegu siis, kui erinevad õiguslikud tagajärjed saabuvad paralleelselt. Näiteks juhul , kui autojuht tekitab avariiga lisaks materiaalsele kahjule kannatanule ka
õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimima heas usus. TsÜS- I § 138 lõike 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine seadusevastasel viisil lubatud, samtui selliselt, et õiguse teostamise eesmärk on tekitada kahju teisele isikle - VÕS §6 lg 1: HUP võlasuhteses (vrdl TsÜS §138) - VÕS §6 lg 2: HUP ülimuslikkus võlasuhetele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu - Legaaldefinitsioon puudub (avatud norm) Enne kui hea usu põhimõtet kohaldada, tuleb kontrollida, kas seaduses ei ole juba olemas regulatsiooni, mis võimaldaks tekkinud õiguslikku probleemi rahuldaval viisil lahendada (subsidiaarsuse põhimõte). HUP põhimõtte piiritlemine lk 70-74 HUP funktsioonid: HUP koladatakse üldpõhimõttena nii võlgniku käitumisele täitmise ajal kui ka võlausaldaja poolt nõuete esitamisele. HUP paneb pooltele otseseid ja kaudiseid kohustus ning selle põhimõttele on
Laialt kasutuses oleva väljendi võib mingis teadusharus võtta kasutusele kui erialatermini, kasutades sätestavat definitsiooni. Nt: Mittekasvavat või mittekohanevat funktsiooni nimetatakse monotoonseks. Sätestavalt määratletakse ka märk või sümbol. Nt aritmeetikas tähistab märk „+" liitmistehet, kuid selle asemele saaksime põhimõtteliselt defineerida mis tahes sümboli. Õigusaktides 13 kasutatavad legaaldefinitsioonid on sätestavad. Legaaldefinitsioon on juriidilise termini ametlik määratlus, õigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmärk on määratleda sõna või väljendi tähendus selle õigusakti raames, kusjuures väljendi tähendus võib üldkeelsest tähendusest erineda. Nt: Kelmus on varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. (KarS § 209.) Teose autoriks on füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on selle teose loonud. (Autoriõiguse seadus § 28 lg 2
definitsiooni. Nt: Mittekasvavat või mittekohanevat funktsiooni nimetatakse monotoonseks. Sätestavalt määratletakse ka märk või sümbol. Nt aritmeetikas tähistab märk ,,+" liitmistehet, kuid selle asemele saaksime põhimõtteliselt defineerida mis tahes sümboli. Õigusaktides 13 kasutatavad legaaldefinitsioonid on sätestavad. Legaaldefinitsioon on juriidilise termini ametlik määratlus, õigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmärk on määratleda sõna või väljendi tähendus selle õigusakti raames, kusjuures väljendi tähendus võib üldkeelsest tähendusest erineda. Nt: Kelmus on varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. (KarS § 209.) Teose autoriks on füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on selle teose loonud. (Autoriõiguse seadus § 28 lg 2
I teema. PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS. · testamendi- ja/või pärimislepingujärgne pärija ei võtnud pärandit vastu ja asepärijat ei 1. Pärimisõiguse üldmõisted olnud määratud, välja arvatud juhtum, mil kogu vara oli testeeritud (pärimislepinguga määratud) mitmele pärijale, osi määramata ja mõni neist ei võtnud pärandit vastu ( PärS § 1. Pärimise mõiste ja liigid 128 lg 1); · testament ja/või pärimisleping tunnistatakse kas tervikuna või teatud osas kehtetuks...
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
Kuid sõltuvalt sellest, millises asjas otsus on tehtud, on erinev ka nende menetluse kord halduskohtus. Otsused, mis on tehtud teenistuslikes distsiplinaarküsimustes ja haldusvaidluste lahendamisel, vaadatakse halduskohtus läbi halduskohtumenetluse seadustiku järgi, haldusõiguserikkumiste asjades tehtud otsused aga haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel. § 6. Haldusleping Käesoleval ajal puudub Eesti õiguskorras halduslepingu legaaldefinitsioon, samuti on sätestamata tema sisule ja vormile esitatavad nõuded. Küll on nii põhiseaduses kui ka seadustes viiteid halduslepingu sõlmimise võimalustele. Näiteks põhiseaduse § 154 sätestab, et kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 65 1. lõige sätestab, et kohalike omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul
Kuid sõltuvalt sellest, millises asjas otsus on tehtud, on erinev ka nende menetluse kord halduskohtus. Otsused, mis on tehtud teenistuslikes distsiplinaarküsimustes ja haldusvaidluste lahendamisel, vaadatakse halduskohtus läbi halduskohtumenetluse seadustiku järgi, haldusõiguserikkumiste asjades tehtud otsused aga haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel. § 6. Haldusleping Käesoleval ajal puudub Eesti õiguskorras halduslepingu legaaldefinitsioon, samuti on sätestamata tema sisule ja vormile esitatavad nõuded. Küll on nii põhiseaduses kui ka seadustes viiteid halduslepingu sõlmimise võimalustele. Näiteks põhiseaduse § 154 sätestab, et kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 65 1. lõige sätestab, et kohalike omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
