Panga ja börsiõigus Kristiina Moosel TKoG 2012 Pangandusõigus Õigussüsteemi üks haru Reguleerib õiguslikke suhteid Reguleerib nende kasutamist Miks vaja? Reguleerib suhteid Määrab õigused ja kohustused Ütleb, kuidas tsiviilkohtunik peaks lahendama pangandusalaseid kohtuvaidlusi Kitsam mõiste Lähtub põhimõtetest: 1. Avalikõiguslikud normid on haldusõiguse osa. 2. Reguleerib faktilisi tsiviilõiguslikke suhteid. Laiem mõiste Avalikõiguslik normistik pangandusõiguse osa Reguleerib faktilisi suhteid Riiklik järelvalve riigivõimu teostav riigiasutus Kasutatud materjal http://www.annaabi.com/mat.php?matid=43102&name=panga%C3%B5igus Tänan tähelepanu eest!
Pangandusõigus ütleb tsiviilkohtunikule, millisel viisil tuleb lahendada tekkinud pangandusalane kohtuvaidlus, kui üheks protsessipooleks on krediidiasutus või kui vaidlus on tekkinud vähemalt kahe krediidiasutuse vahel. Kitsam mõiste Kitsam mõiste lähtub põhimõttest, et krediidiasutuse tegevust reguleerivad avalikõiguslikud normid on pangandusõigusest eraldiseisva haldusõiguse osa ning selle kohaselt on pangandusõigus õigusharu, mis reguleerib oma normidega faktilisi tsiviilõiguslikke suhteid krediidiasutuse ja selle kliendi ning krediidiasutuste vahel. Laiem mõiste Laiem mõiste hõlmab ka avalikõigusliku normistikku kui pangandusõiguse osa ning sellest tulenevalt on pangandusõigus õigusharu, mis reguleerib faktilisi suhteid krediidiasutuse ja selle kliendi, erinevate krediidiasutuste ning krediidiasutuse ja täidesaatva riigivõimu teostavate riigiasutuste ( nt riiklik järelvalve) vahel. Tsiviilõiguse üldosa Tsiviilõigus
· Mälu kolm vajalikku protsessi on materjali salvestamine e kodeerimine, meelespidamine ja meenutamine. · Lühimälus e töömälus talletub tajutud materjal lühikest aega ning mälu maht on piiratud. · Känkimine (ingl chunking) on informatsiooni kokkupakkimine, mille käigus organiseeritakse materjal ümber lihtsmateks tuttavateks ühikuteks. · Pikaajalist mälu iseloomustab peale ajalise kestuse ka väga suur maht. · Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, kuid materjal ei ole seotud isiklike mälestustega. · Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta ja neil on subjektiivne ajamõõde. · Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. · Mälus säilib paremini materjal, mis on organiseeritud ning mille salvestamisel on kasutatud mõtestatud kordamist ja jaotatud õppimist.
Õigusakti sõnastusliku struktuuri osad on : 1) paragrahv; 2) artiklid; 3) punktid; 4) osad; 5) peatükid; 6) jaod; 7) jaotised; 8) alljaotised jne. Peale selle kuuluvad siia veel märkused, viited, akti pealkiri, preambul ja lisad. Haldusakt Haldusakt on üheselt selge ja mõistetav. Ühene arusaamine, millised on haldusaktiga pandud kohustused ja sellega seotud õigused. o Õigusselgusest tulenevalt peab olema põhjendatud - sisaldama andmise faktilisi ja õiguslikke aluseid. o Kaalutlusõiguse kasutamisel tuleb põhjenduses ka kaalutlused ära märkida. Isikul peab olema arusaadav, miks otsus tema suhtes tehti või kuidas akt tema õigusi mõjutab. o Planeeringute kehtestamisel tuleb põhimotiivid esitada haldusaktis, s.o otsuses endas. Ülejäänud motiivid võivad sisalduda ka muudes materjalides, kuid on oluline, et neile tuleb põhiotsuses viidata. o Täiendavad motiivid peavad olema kättesaadavad. Kui haldusakti
Küsitatakse arvamust, kust võb teada, kas tutul on piisab erinevaid nahkrõivad või on vaja rohkem. 7. Poolkinni küsimus. Uurib, milliseid rõiva liiked peavad rohkem ostma. On võimalus teada omavahelisest vastusest, kas võib midagi lisada. 10 8. Kaudne küsimus. Küsib arvamust.Vastusest võib teada, võib olla on vaja muudelis midagi muuta või parandada . 9. Faktilisi küsimus. Uurib, millega voodriga rõivad peab rohkem tootma. 10. Lahti küsimus. Küsib arvamust. 11. Kontroll kinni küsimus, kontrollib 1 küsimus, kas vastaja valetab või ei. 12. Lahti küsimus. Arvamusi eeldav küsimus. Uurib, kas kaupluses kõiki toote piisab või vaja laiendada assortiment. 13. Kinni küsimus. Uurib hinnapiirid sellel aastal. KOKKUVÕTE Küsitluse jooksul oli antud kinnised ja lahtised küsimused, on ka poolkinnised ja faktilised.
mõtestada, et oleks kergem seoseid luua. Meetodeid kuidas oma pikaajalist mälu pikendada nimetatakse mnemoonilisteks tehnikateks. Viimase 45 aasta jooksul tehtud uurimused on näidanud, et mälu saab veel eristada semantiliseks, episoodiliseks ja protseduuriliseks. Selle mälusüsteemiga tuli päevavalgele Endel Tulving, kes on eesti päritolu ja Petseris sündinud Kanada eksperimentaalpsühholoog. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta ning ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. Näiteks teadmised, et Saaremaa pealinn on Kuressaare ja Eesti pealinn on Tallinn. Isegi kui sa oled konkreetses paigas ise viibinud ei ole selle mäletamine seotud sinuga. Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta ning neil on selge subjektiivne ajamõõde. Need on mälestused, mis on jäävad pikemaks ajaks meelde, kuna nendega seostub midagi teistsugust ja neid on kerge eristada
ja talle distsiplinaarmenetluse käskkirja tutvustada kohe pärast seda kui on tekkinud alus arvata, et see ametnik võib olla süüteo toime pannud. Ametniku teavitamata jätmisega distsiplinaarmenetluse alustamisest rikub ametiasutus ametniku õigust end distsiplinaarmenetluses kaitsta. Selle nõude eesmärgiks on kaitsta menetlusosalist tagaselja tehtavate otsuste eest, anda võimalus esitada omalt poolt asja lahendamiseks tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid, selgitusi, tõendeid ja põhjendusi, kaitsta oma õigusi, tutvuda enda kohta kogutud ja väidetava süüteoga seonduva informatsiooniga ning avaldada arvamust kavandatava haldusaktiga süüksarvatava teo kvalifikatsiooni ja määratava karistuse kohta. Ametnikul peab olema reaalne võimalus selles menetluses oma õigusi kaitsta. Õiguste reaalse kaitse tagamiseks tuleb isikut teavitada, millistes rikkumistes teda süüdistatakse,
paragrahv, antud seaduses on selleks kolmas paragrahv. § 3. Mõisted 1) sooline võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. 2. Õigusnormide analüüs Nagu eelnevalt mainitud jagunevad täielikud õigusnormid õigustkaitsvateks ja regultiivseteks. Seega peab täielik õigusnorm sisaldama hüpoteesi, mis kirjeldab neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normist lähtuda. Selle puudumisel kaotaks õigusnorm oma tähenduse ning sellel puuduks igasugune seos reaalse situatsiooniga. Kõiki õigusnorme, mis sisaldavad hüpoteesi ja dispotsitsiooni nimetatakse regulatiivseteks normideks. Õigusnormi dispositsioon näitab, milline peab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda. Need normid on mõeldud õiguspärase käitumise
tunded on ka teistel rahvastel. (Etnostentrism arvustame võõrast kultuuri ja selle inimesi oma vaatekohast.) Mida vähem teame teistest kultuuridest, seda enam kasutame ainsa võrdlusena oma kultuuri. Prantslased kasutavad keelt nagu rapiiri (mõõga taoline) prantsuse keel on kiire, täpne. Hinnatakse kindlasti vaidlusi ja vaimukust. Inglise keele kasutuses eelistatakse asjade mahendamist ja ümber nurga rääkimist. Saksa keele kasutus on loogiline, kasutatakse faktilisi argumente(kõnelevad hierarhilises järjekorras). Keel on kohmakas ja raskepärane, kuid samas argumenteeritud. Üldiselt peavad nad kinni suulistest kokkulepetest, rääkides nendega ei peaks kasutama huumorit ja naljastusi äriteemadel. Itaallased on võluvad, intelligentsed ja suurepärased sõnaohtrad suhtlejad, kelle üliterav tähelepanuvõime põimub lõpmatu paindlikkusega. Itaallased pole eiti õrnatundelised ega haavu kergesti.Suhtlusstiil on
vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest. (3) Üürnik peab üüri maksma ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu, kuid ta võib üürist maha arvestada üürileandja poolt kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud kasu väärtuse. (Võlaõigusseadus § 296. Üüri maksmisest keeldumine ja üüri alandamine) · Hüpoteesis kirjeldatakse faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb normist lähtuda. · Dispositsioon näitab, milline peab olema isikute käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda. · Sanktsioon esitab mõjutusvahendi, mis kohaldub isiku suhtes dispositsioonis esitatud käitumisviisi eiramisel. 2. Lahenda ülesanne, kasutades loengust omandatud teadmisi. Liiklusseaduse eesmärgiks kujundada võimalikult turvaline ja viisakas liikluskultuur ning jätab
Seega saab suurendada ühe mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu. ****slaid Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu Teine mälusüsteemide eristus põhineb sellel, millist tüüpi materjali pikaajalises mälus säilitatakse. Endel Tulving oli esimene, kes 1970. aastatel pakkus idee ja leidis ka eksperimentaalseid kinnitusi, et tuleks eristada kolme mälusüsteemi: semantilist, episoodilist ja protseduurilist. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole kunagi seotud isiklike mälestustega. Näiteks teadmised, et Prantsusmaa pealinn on Pariis ja Saaremaa "pealinn" on Kuressaare. Kui te aga mõtlete selle peale, milliseid paiku te Pariisis käies fotografeerisite või milline oli ilm, kui viimati Kuressaares ujumas käisite, siis selliste mälestuste hoidmine on juba episoodilise mälu ülesanne. Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste
aktide tõlgendamisel. Põhiseaduse tõlgendamine on sama loomuliik kui teiste õigustloovate aktide tõlgendamine. Common Law´s mõistetakse kohtulahendit õiguse allikana. Kontinentaalses õigussüsteemis peaks kohtuotsus jääma „kõige väärtuslikumaks õiguslikuks otsustuseks“ Lüngad õiguses ja nende ületamine Igas õiguskorras esineb lünkasid. Sellisel juhul ei leia me teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid faktilisi koosseisusid objektiivsest õigusest. Õiguse rakendamine ei ole osutunud võimalikuks ka tõlgendamise teel. Õiguse rakendaja peab veenduma, kas tegemist ei ole lüngaga õiguses. Liikseid lünki põhjustab ka õiguskorra noorus. Lüngad võivad õiguskorras olla kas: ehtsad, näivad või väärtuslüngad. 1. Ehtsad lüngad. On tingitud meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest ja elu kiirest muutumisest.Kui ka üks situatsioon, mis seadusandja selget kavatsust
1. ÕN struktuuri alusel: H-D, H-D-S või H-S. 1 Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Iga käitumisreegel on loogiliselt antud järgmise vormeli kohaselt: Kui…, siis…, vastupidisel juhul… Õigusnorm koosneb täismahus tema loogilise struktuuri kolmest elemendist: hüpotees (H), dispositsioon (D) ning sanktsioon (S). Hüpoteesis kirjeldatakse neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normist lähtuda. Hüpoteesid liigitatakse: absoluutselt (täielikult) määratletud hüpotees – näitab täpselt normi kehtivuse piirid; suhteliselt (osaliselt) määratletud hüpotees – näitab samuti normi kehtivuse tingimused, kuid nende olemasolu või puudumine tuvastatakse igal konkreetsel juhul eraldi; määratlemata hüpotees – ei määra normi rakendamise tingimusi, normi rakendatakse
1 Eksami teoreetiline osa jaguneb kolmeks: · kirjalik essee riigikeeles Eesti ajalugu ja tänapäeva käsitlevatel teemadel · suulised faktiküsimused Tallinna kohta (riigikeeles) · essee teemast lähtuv vestlus (riigikeeles) Praktiline osa eksamist jaguneb kaheks: bussi- ja jalgsiekskursiooniks, kus hinnatakse giidikandidaadi esinemis- ja keeleoskust, faktilisi teadmisi ning ekskursiooni läbiviimise metoodikat. Eksamineeritavate vahel loositakse esinemise järjekord välja vahetult enne eksamit. Iga atesteeritav esineb nii bussi- kui jalgsiekskursioonil ca 10 minutit. 4. Giidi ja reisifirma suhe · Lojaalsus firmale · Giidid esindavad firmat ning peavad käituma vastavalt firma poliitikale ja tegevusjuhistele. Giid peab rääkima oma firmast hästi ja näitama, et tunneb uhkust firma üle.
rahvast oli harimata ja pidas teda hulluks? Seega mõistis ta mõistus ja intelligentsus võib pigem olla loodud selleks et sellest uuesti loobuda. Mõistus ja inteligentsus annab teadmisi, mida keegi teine ei pruugi teada. Seega tekib küsimus, et kes siis teab? Kas see kellel on haritus ja intelligentsus? Kes oskab lugeda ja kirjutada ja öelda mida arvab ja pidada seda tõeks? Või see inimene kes on harimatu ja oskab näha ainult faktilisi asju, mis on must valgelt kirjas? Galileo eeliseks oli tema teadmised matemaatikast. Seega ta tõestas faktiliselt enne selle väite, mida ta hiljem lausus ja tunnustas. Väite, mida tahtis maailmale jagada ja teavitada, paraku aga harimatuse vastu ei saa. Nii nagu ei saa meiegi seda teha. Kui ikka ei taheta teada saada siis ka ei saada teada. Kuigi tema arutlused filosoofia üle olid pigem probleemide lahendamine spekuleerides. Pärast neile matemaatilisi lahendusi leides
* Õiguse rakendamine ei ole igaühe voli, saab rakendada ametnik. Õiguse rakendamine teise isiku suhtes, sõltumata tema tahtmisest. Nt. Saad karistada vales kohas üle tee minemise eest. ÕIGUSE RAKENDAMISE ETAPID 1) Tee selgeks faktilised asjaolud (uurimine, tõendamine) 2) Tee kindlaks asjakohane õigusnorm (kehtivus?) 3) Asjaolude allutamine õigusnormile ehk subsumeeri õiguse rakendaja võrdleb õigusnormi eeldusi a tõendatud faktilisi asjaolusid omavahel. 4) Tee kindlaks õiguslik tagajärg. (kaalutlusõigus, siduv õiguslik tagajärg) 5) Rakenda tagajärge TÕLGENDAMINE Sätte tõlgendamine on õigusakti tekstist arusaamine ja selle õiguse rakendamise seisukohalt lahtimõtestamine. Ametlik tõlgendus viitab sellele, et see organ on jõudnud mingile ühisele arusaamale sätte tähenduse kohta ning tõenäoliselt lähtuvad nad edaspidi samast arusaamast.
Hallutsinatsioon – taju moonutus, mille puhul puudub väline stiimul. Tekib ilma illusoorse kujutiseta. Nägude taju- Nägude tajuga tegeleb eraldi ajupiirkond (nimetusega FFA). MÄLU-Mälu on psüühikanähtus,mis seisneb teadmiste,muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises. Operatiivmälu e töömälu- A.Baddeley (lühimälu ehk töömälu) Semantiline- Semaatiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see material ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. Siin asuvad teadmised ja faktid. 5 Protseduuriline- Sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. (näiteks oskus noa ja kahvliga süüa) Episoodiline- Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklike kogemuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde.
alusel; 3) liigitus nimetuse alusel; 4) liigitus avaliku halduse kandjate alusel. Üldakt dekreet, seadlus, määrus, kohaliku omavalituse määrus, käskkiri. Üksikakt korraldus, otsus. Vaidemenetlus - on haldusakti laehndamine haldusorgani asutuse sees. Vaie on kohtuväline võimalus. Kaalutlusõigus haldusorgan peab HMS §4 kohaselt teostama õiguspäraselt kaalutlusõigust. Kohaldada või mitte kohaldada abinõusi. Tuleb vaadata et oleks sadusega kooskõlas, tuleb vaadata faktilisi asjaolusi. Vigadeks: on kasutamata jätmine, piiride ületamine ja väär tarvitamine. Haldusleping võib olla nii üld-kui üksikakt. Tekitavad õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele. 8. Halduse kontroll selle all mõistetakse avaliku administratsiooni üle teostavat järelvalvet, mille eesmärgiks on haldustoimingute kvaliteedi kindlakstegemine ja vajadusel nende parandamine ning mis kujutab endast erinevate vormide, institutsioonide ja meetodite kogumit.
asetleidvad muutused, kui õigus on nende toimumise sidunud õigusliku tagajärjega (õiguste ja kohustuste tekkimisega), on juriidiline fakt. 58. Millistel alustel liigitatakse juriidilisi fakte ja milline on nende liigituse praktiline tähtsus? Õiguslike tagajärgede järgi, mis juriidilise fakti esile kutsuvad, eristatakse õigustloovaid, õigustmuutvaid ja õigustlõpetavaid juriidilisi fakte. Juriidilise fakti struktuuri järgi eristatakse lihtfakte, liitfakte ja juriidilisi ehk faktilisi koosseise. Liitfakt on selline juriidiline fakt, mis yhes käitumisaktis sisaldab samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa ka mitu erinevat tagajärge. Juriidiline faktiline koosseis - seölline juriidline fakt, mis avaldab õiguslikku toimet vaid mitme tekelikkuses aset leidva muutuse koostoimes. st juriidilise tagajärje saavutamiseks ei piisa yhest konkreetsest asjaolust, vaid on vajalik teatud faktiliste asjaolude süsteem.
(tunnetus, läbimõtlemine, tähendus meie jaoks, tähendus teiste jaoks jne) ja silm peab toetuma. Lugeja peab meie kaudu liikuma avastuse poole läbi meie pildi, kujunduse, teksti. Kui lugeja otsib tekstist midagi, siis esmapilgul on oluline, et lugeja tajuks meie printsiipi (meie põhimõtteid, meie lähenemist, metoodikat, meie loogikat kuidas me asju või sündmusi kirjeldame/edastame, kuidas seome faktilisi sündmusi [märke] neile tähelepanu tõmbavate koodide kaudu konstruktsioonidesse, et luua narratiiv [lugu]. vt. ka ,,dispositsioon"). Vaataja esmapilgu (ja huvi) paneb paika vaataja arusaamine, et looja (kirjutaja) omab printsiipi põhimõtet, kuidas ja peamine miks ta asju kirjeldab ja seostab. Lihtsalt ,,paika visatud faktid" (vt ka ,,aktualiseerimine") ei ole paeluvad ja ei ole tähenduslikud (kuigi võivad olla sündmuste arhiveerimise kontekstis piisavad), sest puudub
nn püsimälu, milles talletatakse väga pikka aega ja täpselt teatud informatsioon (nt suur osa võõrkeele- ja matemaatikateadmistest). On suur tõenäosus, et asjad, mis on meeles 3 aastat pärast õppimist, on meeles ka 30 aastat hiljem. SEMANTILINE, EPISOODILINE JA PROTSEDUURILINE MÄLU Eristus põhineb sellel, millist tüüpi materjali pikaajalises mälus säilitatakse. Esimesena pakkus välja Endel Tulving 1970-tel. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega (nt Prantsusmaa pealinn on Pariis. Kui mõelda, millised paiku Pariisis külastasite, on tegemist episoodilise mäluga). Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. Evolutsiooniliselt on episoodiline mälu tõenäolisemalt hilisemat päritolu kui semantiline. Paljudel liikidel, eriti lindudel ja imetajatel on arenenud ,,teadmine"
Kõige olulisem on tekst, mis peaks sisaldama lühikest sissejuhatust, konstateerivat osa, järeldusi ja ettepanekuid või taotlusi. Ettekandes võidakse teha viiteid olemasolevatele kirjadele, teistele haldusdokumentidele. *õiendid ja tõendid õiend on kirjeldava või arvulise iseloomuga informatsiooniline document, mis esitatakse kõrgema- seisvale ametnikule või asutusele sündmuste või faktide tõendamiseks. Õiendi võib valmis- tada üks või mitu isikut. Kui õiendis on faktilisi andmeid, tuleks viidata nende allikatele, õiendis sisalduvad arvud ja mud andmed p.o hoolikalt kontrollitud. Tõendeid väljastavad asutused ja ametnikud üksikisikutele teatud juriidiliste faktide kohta. *avaldused on dokumendid, millega isikud pöörduvad haldusasutuste poole, avalduste vormi on püütud unifitseerida. *kiri kiri peaks käsitlema ainult ühte küsimust. Vältida tuleks kirja ülemäärast pikkust, max pikkus v.o 2 lk. Sisuks v
economy in linguistics, testing its manifold applications in both phonology and syntax. 1. Defineeri kõik Semantiline mälu on mälu, mis kolm mälu liiki sisaldab üldisi faktilisi teadmisi (semantiline, maailma kohta ning see materjal ei episoodiline, ole kuidagi seotud isiklike protseduuriline). Mis mälestustega. Näiteks see, et kass on tõendab nende kolme kiskja või see, et jooksutossud on erineva mäluliigi jalanõud. olemasolu? Too iga Episoodiline mälu on mälu, mis (3) kohta oma näide. säilitab andmed inimese enda elus aset leidnud vestluste, sündmuste ja
Tulving? Eesti mälu-uurija- Endel Tulving Sünd.1927- mälu koosneb süsteemidest, milledel on küll ühiseid omadusi, kuid mis on samas üksteisest oluliselt erinevad. Tema mälustruktuuride liigid (semantiline, protseduuriline, episoodiline). Protsed mälu- sisaldab teadmisi tegevuste kohta, mida tuleb teha mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks (paelte sidumine jne) Epis. Mälu- sisaldab teavet sündmuste kohta, milles inimene on ise osalenud. Semant - isaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, mis ei ole inimese isiklike mälestustega seotud. 21. Lühimälu, pikaajalise mälu kestvus, maht? LM e Töömälu- informatsioon püsib mälus mõnest sekundist poole minutini, keskmiselt mahutab lühiajaline mälu 7±2 järjestikust ühikut informatsiooni (Miller, 1956), PM- mälu võib võrrelda suure omavahel seotud assotsiatsioonide võrgustikuga. säilib informatsioon oluliselt kauem kui lühiajalises mälus,
õigusliku tagajärjega (õiguste ja kohustuste tekkimisega), on juriidiline fakt. 8. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse juriidilisi fakte ja milline on nende liigituste praktiline tähtsus? Õiguslike tagajärgede järgi, mis juriidilise fakti esile kutsuvad, eristatakse õigustloovaid, õigustmuutvaid ja õigustlõpetavaid juriidilisi fakte. Juriidilise fakti struktuuri järgi eristatakse lihtfakte, liitfakte ja juriidilisi ehk faktilisi koosseise. Liitfakt on selline juriidiline fakt, mis yhes käitumisaktis sisaldab samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa ka mitu erinevat tagajärge. Juriidiline faktiline koosseis - seölline juriidline fakt, mis avaldab õiguslikku toimet vaid mitme tekelikkuses aset leidva muutuse koostoimes. st juriidilise tagajärje saavutamiseks ei piisa yhest konkreetsest asjaolust, vaid on vajalik teatud faktiliste asjaolude süsteem.
materjali organiseeritusest. Känkimine Pikaajaline mälu iseloomustab ajaline kestus ja väga suur maht. Arvatakse, et pikaajalise mälu maht on isegi piiramatu. Arvatakse, et mingil viisil siiski kõik meie kogetud asjad talletuvad kuidagi mällu. On suur tõenäosus, et asjad mis on meeles kolm aastat pärast õppimist, on meeles ka 30 aasta pärast. Kirjelda semantilist, episoodilist ja protseduurilist mälu. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole seotud kuidagi isiklike kogemustega. NT. Saaremaa pealinn on Kuressaare. Episoodiline mälu kus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. Nt milline oli ilm, kui ma viimane kord tartus käisin. Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. NT jalgratta sõit või auto juhtimine.
3) Sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul.17 Seega on õigusnorm üles ehitataud tingimuslausena: Kui (hüpotees) – siis (dispositsioon) – vastasel juhul (sanktsioon).18 Selline loogiline struktuur on omane ka teistele sotsiaalsetele normidele. 3.1. Hüpotees „Hüpoteesis kirjeldatakse neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normist lähtuda.“ 19 Määratluse astme järgi eristatakse hüpoteesi järgnevalt: 1. Määratletud hüpotees määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise tingimused. 2. Suhteliselt määratletud hüpotees näitab samuti ära normi kehtimise tingimused, kuid nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tuvastamist. 3. Määratlemata hüpotees ei määra rakendamise konkreetset tingimust. Õigusakti
1. Mida tähendab õiguse objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine? Selgita! Uuritakse seaduse mõtet ja otstarvet, mida peab seaduse rakendaja arvestama ja silmas pidama nt hea usu põhimõtte kohaldamine riigikohtu lahendites 1. Mis on lünk õiguses ja kuidas seda ületatakse? Selgita! Tegemist on olukordadega kui me teatud elulistele asjaoludele ei leia vastavaid abstraktsed faktilisi koosseisusid objektiivsest õigusest. Lüngad jagunevad: ehtsad, näivad või väärtuslüngad. Ehtsad lüngad on tingitud meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest ja elu enda kiirest muutumises - kui ka üks situatsioon, mis seadusandja selget kavatsust silmas pidades peaks olema õiguslikult reguleeritud, kuid tegelikult seda ei ole Näiva lüngaga on tegemist siis, kui seadusandja polegi kavatsenud
II mälustruktuur lühiajaline mälu(töömälu, operatiivmälu). Kestus 15-20 sek. Seal algab tajutava informatsiooni töötlemine.Töötlemise tulemusena salvestub vastuvõetud või moodustunud uus informatsioon:III mälustruktuur pikaajaline mälu. Seal formeeruv ja säilitatav info on edaspidise tunnetustegevuse aluseks. Semantiline ja episoodiline mälu. Semantiline mälu- seal säilitatakse informatsiooni, mis on kirjeldatav lauselises vormis. Sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole seotud isiklike mälestustega. Episoodiline mälu muljed isiklikest kogemustest, mis korjuvad elu vältel. Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Liigutuste mälu jalgrattasõit, noa ja kahvli kasutamine. 6. Pikaajalise mälu käsitlemine assotsiatiivsetelt ja konstruktivistlikelt positsioonidelt.
Mitme elulise asjaolu üheaegne esinemine tähendab kas keerulist või alternatiivset faktilist koosseisu. Saabuvad õiguslikud tagajärgjed võivad olla oma struktuurilit lihtsad, keerulised või alternatiivsed. Erialakirjanduses nim eluliste asjaolude kirjeldust õigusnormi kehtimise jaoks õigusnormi hüpoteesiks. Juriidiliste tagajärgede kirjeldust, mis saabuvad hüpoteesis toodud asjaolude esinemisel, nim dispositsiooniks või sanktsiooniks. Hüpoteesis kirjeldatakse neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normist lähtuda. Dispositsioon näitab, milline oeab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda. Santsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võidakse rakendada isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuetele vastavalt. A.Aarnio jaotab õigusnormid primaarnormideks ja sekundaarnormideks. Primaarnormid sätestavad kodanike käitumist. Sekundaarnormid on määratud ametiisikute jaoks. Õigusnormis kolms
külastajad ja isegi maamõõdistajad pole tutvunud mitte kaardiuuringute abil, vaid ambulando. Kuidas peaksime kohaldama seda analoogiat topograafilise teadmise kahest tasandist eristusele, millele oleme keskendunud, nimelt konkreetsete ja abstraktsete, hommikuste ja õhtuste, faktiliste ja mõisteliste kaalutluste vahel? Nimelt nii. Tehes oma igapäevaseid mittefilosoofilisi otsustusi, küsides tavalisi faktilisi küsimusi või andes konkreetset praktilist nõu, kasutan ma vajalikku hulka tuttavaid sõnu ja fraase. Need võivad olla piisavalt tehnilised või mittetehnilised või pooltehnilised väljendid. Mõni neist võib olla võõras mõne inimese jaoks, aga kui ma ise pole [1839] nendega tuttav, siis üks kahest ma kas hoidun neid kasutamast või kahtlen, kas olen öelnud, mida öelda soovisin.
Tõendamise kohustuse osas on seadustik küllaltki selge: vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid , millele tugineb oma nõudes või vastuväidetes. Näiteks Riigikohtu lahend 3-2-1-113-05 seletuses määrtleb kohus selgelt hagi aluseks olevat faktilist asjaolu ja kui sama fakti või tõendi alusel on juba varem jõustunud kohtuotsus, siis uues menetluses sama tõendit mida kasutati varasemas menetluses ja millele on lisatud uusi faktilisi asjaolusid , ei ole enam aluseks uuele menetlusele (Lisa 1). TÕEND Tõendi mõiste annab TsMS §229lg 1 . -14- TSIVIILKOHTUMENETLUS ÜTLUS TsMS § 251 tunneb tõendi liigina tunnistaja ütlust, mis on suulised, võivad olla otsesed või kaudsed, nii esmased kui tuletatud. Üldreeglina saadakse tunnistaja ütlused tunnistaja vahetu ülekuulamise teel kohtus. SELETUS Tõendikvaliteediga seletus on vande all antud seletus.
II mälustruktuur lühiajaline mälu(töömälu, operatiivmälu). Kestus 15-20 sek. Seal algab tajutava informatsiooni töötlemine.Töötlemise tulemusena salvestub vastuvõetud või moodustunud uus informatsioon:III mälustruktuur pikaajaline mälu. Seal formeeruv ja säilitatav info on edaspidise tunnetustegevuse aluseks. Semantiline ja episoodiline mälu. Semantiline mälu- seal säilitatakse informatsiooni, mis on kirjeldatav lauselises vormis. Sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole seotud isiklike mälestustega. Episoodiline mälu muljed isiklikest kogemustest, mis korjuvad elu vältel. Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Liigutuste mälu jalgrattasõit, noa ja kahvli kasutamine. 6. Konstruktivism õppimise käsitlemisel Konstruktivistlike õppimiskäsitluste põhiolemus
Seejuures tuleb kontrollida, kas on olemas Riigikohtu (RK) lahendeid sarnaste või ligilähedaste probleemide lahendamiseks. Samuti tuleb kontrollida, ega ei esine ekspertarvamusi nimetatud probleemi lahendamiseks. 3. Kas olemas olevatest andmetest piisab õigusliku probleemi lahendamiseks. Millist informatsiooni oleks vaja täiendavalt koguda, õigusliku probleemi lahendamiseks (milliseid küsimusi tuleb esitada). Ühtlasi tuleb: 1) analüüsida kaasuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, et tuvastada, millist eesmärki vaidluse pooled saavutada tahavad; 2) leida sellise eesmärgi täitmiseks vajalik nõudenorm ning kontrollida, kas nõudenormi kohaldamise eeldused on täidetud ning kas nõudeõigust omav pool saab teise poole vastu esitada nõudenormi õiguslikuks tagajärjeks oleva nõude; 3) leida abinormid. Kaasusega võib kerkida üles väga erinevaid küsimusi. Bakalaureuseeksamil tuleb reeglina 5
Lihtne õiguslik tagajärg näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise variandi või riikliku sunni liigi ja määra. Keeruline õiguslik tagajärg näeb ette võimalike või vajalike käitumiste kogumi või mitu riikliku sunni liiki ja määra. Alternatiivne õiguslik tagajärg näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise saabumise mitmest või ühe riikliku sunni liigi ja määra kohaldamise võimaluse mitmest. Hüpoteesis kirjeldatakse neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normist lähtuda. Dispositsioon näitab, milline peab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda. Sanktsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võidakse rakendada isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuetele vastavalt. Näited PKS-s sisalduvate õigusnormide analüüsist § 19. Vastutus teise abikaasa võetud kohustuste eest
Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse neid sündmusteks (toimub sõltumata inimese tahtest) ja tegudeks (toimub inimese tahtel), tegusid liigitatakse omakorda õiguspärasteks ja õigusvastaseks (õigusrikkumine). Õiguslike tagajärgede järgi eristatakse õigusloovaid (töölepingu sõlmimine), õigustmuutvaid (muutmine) ja õigustlõpetavaid (lõpetamine) juriidilisi fakte. Juriidilise fakti struktuuri järgi eristatakse lihtfakte, liitfakte ja faktilisi kooseise. Tõendid on teataval viisil fikseeritud faktilised andmed asjaolude kohta, millel on tähtsust juriidilise asja lahendamisel. Küsimused lk.96. "Õiguse rakendamine": 1.Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub? Õiguse realiseerumises realiseeritakse õigusnormid, ehk viiakse ellu õigusnormi ettekirjutised õigussuhte subjektide tegevuse kaudu. Eristatakse 3 liiki õiguse realiseerimist:
14. detsember Johannes Herm ülendati kaptenleitnandiks. 29. detsember kindralmajor Aleksander Tõnisson sai Viru rinde juhatajaks. 30. detsember lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat. 31. detsember sõlmiti vaherahu. 1920 3. jaanuar kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe. 2. veebruar sõlmiti Tartu rahu. 30. märts vahetati Tartu rahu ratifitseerimiskirjad, millega see jõustus JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS Kõige enam faktilisi teateid ülestõusu kohta annab XIV sajandi keskpaiku kirjutatud kroonika, mida praegu tunneme Liivimaa noorema riimkroonika nime all .Põhjalikumalt hakkas Renneri kroonikat uurima Tallinnast pärit Konstantin Höhlbaum , kes tollal õppis Göttingeni ülikoolis nimeka saksa kodaniku ajaloolase Georg Waidzi juures . Jüriöö ülestõusu põhjustas Marburgi Wigandi kroonika järgi Taani kuninga vasallide omavoli ja vägivald, ülestõus oli suunatud vasallide vastu
korrata tema tegevust. Selle tõlgendusvõtte abil püütakse välja tuua õigusakti sisu objekti ja eesmärgi (kr: telos) alusel Tõlgendamise ulatuse järgi liigitatakse tõlgendamine: sõnasõnaline ehk adekvaatne ja kitsendav või laiendav 25. Mis on lünk õiguses ja kuidas seda ületatakse? Selgita! Igas õiguskorras esineb lünkasid. Sellisel juhul ei leia me teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid faktilisi koosseisusid objektiivsest õigusest. Eesti õiguskorra lünkasid võib põhjustada õiguskorra noorus. Lüngad jaotuvad järgmiselt: • Ehtsad. Tingitud õiguskorra noorest east ja elu kiirest muutumisest. • Näiv/näiline lünk. Siis, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega. • Väärtuslüngad. Tekivad, kui seadusandja on püüdnud hoida
Kohtu seotus poolte esindatud asjaoludega – kohus peab ise seadust hästi tundma, poolte arvamus ei loe. Asja arutamise suulisus – kirjalik lubatud seaduses sätestatud juhtudel. Menetleva kohtukoosseisu muutmatus. Menetluse avalikkus – kinnine võib olla seaduses sätestatud juhtudel, materjalid pole avalikud riigisaladuse või delikaatsete andmete korral. Õigus õiguslikule ärakuulamisele – õigus esitada kohtule hagieseme suhtes omapoolseid faktilisi asjaolusid, avaldada arvamust ja vastuväiteid vastaspoole faktiliste ja õiguslike väidete suhtes. Kohus peab jääma erapooletuks. Dispositsiooni põhimõte – kõige omasem põhimõte. Ts.kohtumenetluse alguse, ulatuse, käigu ja lõppemise määravad pooled oma taotlustega. 5. kohtu koosseis erinevates kohtuastmetes § 16. Maakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. § 17. Ringkonnakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel
on tahtluse olemasoluks nõutav et isik oleks teadlik kõikidest süüteo koosseisu objektiivsetele tunnustele vastavatest faktilistest asjaoludest e. teo tehioludest.Üksikasjades peab isikul tahtluse intellektuaalse elemsndi seisukohalt olema ettekujutus teost. Materjaalse delikti puhul aga ka teo tulemusena sabuvast tagajärjest ning üldjoontes ka teo ja tagajärje vahelisest põhjuslikust seosest. Tahtluse voluntatiivse elemendi kohaselt peab teo toime pania süüteo koosseisule vastavaid faktilisi asjaolusid tahtma.Tahtluse olemasoluks peab isiku tegu olema suunatud õigusvastase teo toimepanemisele. Voluntatiivne element võib puududa selliste tegude puhul kui isiku arusaamisvõime oli piiratud. Kavatsus § 16 lg 2 sätestab et inimene paneb teo toime kavatsetult kui ta seab eesmärgiks süüteo koosseisule vastava eesmärgi ja teab et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Lause 2 sätestab et isik paneb teo toime ka siis kui ta kujutab
kasutatakse analoogiat. -Igas õiguskorras esineb lünkasid. Kahtlemata on kontinentaalse õigussüsteemiga riikides, millede rahvuslike õiguskordade kujunemislugu ulatub rohkem kui 100 aastat tagasi, tunduvalt vähem lünku kui Eesti õiguskorras(õiguskord on noor). Lüngad võivad olla õiguskorras kas ehtsad, näivad või väärtuslüngad. 1. Ehtsad- situatsioon, kus peaks olema lahendus, aga pole 2. Näivad- seadusandja polegi kavatsenud faktilisi asjaolusid lahjendada. Probleemi võib lahendada teiste analoogsete normidega. 3. Väärtuslüngad- seadusandja on omalt poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kuid samas on normid ebakvaliteetsed. Väärtuslünki tekib õiguskorda ka siis, kui seadusandja on jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks. Lünkade ületamiseks saab kasutada järgmisi võimalusi:
kasutatakse analoogiat. -Igas õiguskorras esineb lünkasid. Kahtlemata on kontinentaalse õigussüsteemiga riikides, millede rahvuslike õiguskordade kujunemislugu ulatub rohkem kui 100 aastat tagasi, tunduvalt vähem lünku kui Eesti õiguskorras(õiguskord on noor). Lüngad võivad olla õiguskorras kas ehtsad, näivad või väärtuslüngad. 1. Ehtsad- situatsioon, kus peaks olema lahendus, aga pole 2. Näivad- seadusandja polegi kavatsenud faktilisi asjaolusid lahjendada. Probleemi võib lahendada teiste analoogsete normidega. 3. Väärtuslüngad- seadusandja on omalt poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kuid samas on normid ebakvaliteetsed. Väärtuslünki tekib õiguskorda ka siis, kui seadusandja on jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks. Lünkade ületamiseks saab kasutada järgmisi võimalusi:
Sellele lisandub veel ka asjaolu, et ajalehe formaadil on oma ruumiline piirang, mistõttu tuleb toimetusel sageli teha valik teemadest, mida ja millises mahus käsitleda. Teiseks, tuleb arvestada ka sellega, et ajakirjanikud ja nende erialane tase on erinevad ning tihti refereeritakse nt üritustel sõnavõtjaid mõnest muust aspektist lähtuvalt või tõlgendatakse nende mõtteid hoopis teisiti, kui on tegelikult mõeldud, samuti võib esineda faktilisi vigu. Nendele asjaoludele on ka viidatud, nt on mitmel korral kirikukogul esitatud arupärimine EK kohta, kui mõnda teemat või küsimust on kellegi meelest arutletud liiga ühekülgselt. Kaldur: /.../ Siiani on ,,Eesti Kirik" sisult väga ebaühtlane. Näiteks viimases numbris ilmus täiesti ebaeetiline artikkel kadunud patriarh Pimeni kohta. Viimases numbris oli samuti artikkel naiste ordinatsiooni kohta, mis oli täis kisendavaid ebatäpsusi. /.../
Stiimulit enam ei ole, aga tajukujund säilib. Sensoorne mälu on ülitäpne nagu taju kaja või järelpilt. Lühiajaline mälu nn ,,töömälu", kestab 15-25 sekundit. Selles faasis antakse stiimulile tähendus, tekib mõte. Töömälu maht on 7+/-2 ühikut. Pikaajaline mälu ehk protseduuriline mälu, kus info võib säilida surmani. Seal võib esineda episoodilisi mälestusi ehk isiklikult kogetud seiku, semantilisi mälestusi ehk üldisi faktilisi teadmisi, protseduurilisi mälestusi ehk oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Mälu töö aluseks on info säilitamist tagavad protsessid: Salvestamine ehk kodeerimine, mille käigus muudetakse meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetud andmed vaimseteks kujunditeks (spetsiaalsete koodide abil). Meelespidamine ehk säilitamine, mille käigus hoitakse see kodeeritud info alles.
· Eraomanduses olevatele väikekohtadele juurdelõigete planeerimises · Riigi- ja eramaade vahetuses maakasutuspuuduste kõrvaldamises. 13. Fiskaal- ja legaalkataster, nende erinevus. (lk 159) Fiskaakataster. Fiskaalkatastri ehk lihtsalt katastri ülesandeks oli kinnisvara koosseisu, selle väärtuse ja tulukuse kindlakstegemine kinnisvara omaniku maksustamiseks. Kataster sisaldas andmeid maa suuruse, kõlvikute ja klasside ning maa tulukuse kohta, st faktilisi andmeid kinnisvara kohta, mis aja jooksul võivad muutuda. Katastri selles osas on seega esikohal majanduslikud andmed. Katastrit peeti riigi huvides. Legaalkataster. Maakatastri teiseks osaks oli legaalkataster, mida peeti eraldi fiskaalkatastrist ja mille ülesanne oli erinev. Legallakatastri ülesandeks oli nende eraisikute õiguste ja huvide kaitse, kes sõlmisid tehinguid kinnisvara kohta. Selle katastri
kaalutlusõigusega, võimalik on kasutada edasikaebeõigust jne); puuduvad piisavad tõendid vms. Eespool esitatud küsimusele, kas teised menetluse algatamiseks pädevad subjektid võivad algatada distsiplinaarmenetluse, kui mõni menetluse algatamiseks pädev subjekt on uurinud kohtuniku tege- vust, aga otsustanud süüdistust mitte esitada, vastaksin jaatavalt. Ma ei näe põhjust, miks ei võiks algatamispädevust omavad eri isikud samu tõendeid erinevalt analüüsida ja hinnata, eriti kui faktilisi asjaolusid uuritakse erineva põhjalikkusega. Sarnaselt edasikaebeõigusega kohtuasjades peaks kae- baja saama ka distsiplinaarasjades (nt majasisese ringkaitse ettekäändel) paluda kõrgema astme kohtu esimehel uuesti läbi vaadata kohtu esimehe otsus kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamata jätmise kohta. Sama kehtib ka õiguskantsleri kui kohtuvälise järelevalve teostaja suhtes: ka tema
Liigutusmälu 17.Kes on Endel Tulving? Tema mälustruktuuride liigid ( semantiline, protseduuriine, episoodiline). E. Tulving on Eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. On tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Esimene kes 70ndatel pakkus idee ja leidis eksperimentaalseid kinnitusi, et tuleks eristada kolme mälusüsteemi: semantilist, episoodilist ja protseduurilist. Semantiline mälu: sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei olekuidagi seotud isiklike mälestustega. Teadvustamine. Nt et Prantsusmaa pealinn on Pariis. Episoodiline mälu - kus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. Omandamiseks pole vaja praktilisi tegevusi. Nt. Pariisi käies fotografeeritud kohtadest. Protseduuriline mälu – sisaldab oskuseid ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda
oli just juttu. See on asjatundlikkus. Huvi mingi asja vastu tähendab, et inimene juba teab midagi olulist huvitava asja kohta. See juba olemasolev teadmine ongi huvi põhjustaja. Üheks oluliseks uurimisvõtteks on õpitu ülekandmine. Õpitu ülekandmine tähistab olukorda, kus varasem õpitud oskus, tegutsemisviis või teadmine mõjutab selle omandamist. Õpitu ülekanne võib toimuda mitmes eri vormis. Üheks olulisemaks on õppimise õppimine. Üheski õppetunnis ei õpita ainult faktilisi teadmisi, vaid ka protseduurilisi teadmisi ehk seda, kuidas on kõige efektiivsem mingit faktilist teadmist omandada. Oskuste ja protseduuriliste teadmiste omandamine kulgeb tormiliselt paari esimese eluaasta jooksul, kuid vanus ei ole takistuseks selle õppimisel, kuidas midagi paremini teha. Kasutamine sõltub veel suurel määral meenutamisinformatsioonist. Meenutamisinformatsioon on informatsioon , mida inimene peab teadma, selleks et tuua
II mälustruktuur lühiajaline mälu(töömälu, operatiivmälu). Kestus 15-20 sek. Seal algab tajutava informatsiooni töötlemine.Töötlemise tulemusena salvestub vastuvõetud või moodustunud uus informatsioon:III mälustruktuur pikaajaline mälu. Seal formeeruv ja säilitatav info on edaspidise tunnetustegevuse aluseks. Semantiline ja episoodiline mälu. Semantiline mälu- seal säilitatakse informatsiooni, mis on kirjeldatav lauselises vormis. Sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole seotud isiklike mälestustega. Episoodiline mälu muljed isiklikest kogemustest, mis korjuvad elu vältel. Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Liigutuste mälu jalgrattasõit, noa ja kahvli kasutamine. Pikaajalise mälu käsitlemine assotsiatiivsetelt ja konstruktivistlikelt positsioonidelt.
2007 FINANTSANALÜÜS Finantsanalüüs ise ei anna valmis vastuseid. Ta pigem aitab analüütikul leida firma tegevuse kõige haavatavamaid aspekte ja formuleerida küsimusi, millele peavad suutma vastata firma juhid. Thomas P. Carlin Albert R. McMeen (American Bankers Association) Andres Laar 2008 2007 FAKTILISI NÄITAJAID VÕRRELDAKSE plaaniliste näitajatega sama ettevõtte varasemate perioodide vastavate näitajatega sarnaste ettevõtete vastavate näitajatega tegevusvaldkonna keskmiste näitajatega naaberriikide sarnaste ettevõtete vastavate näitajatega üldtunnustatud teoreetiliste normidega Andres Laar 2008 2007 FINANTSANALÜÜS EESMÄRGID ETTVÕTTE TULUSUS
annaabi.ee 
