Ajaloole lähedale pääsemiseks on vaja tegeleda ajalookirjutusega ning kui filosoofid uurivad ajalugu, peavad nad seda tegema ajalookirjutuse kaudu ja sellega suhestatult. Ajalookirjutuse edukas uurimisprogramm peaks püstitama filosoofilisi küsimusi, mida saaks uurida ja vastata ajalookirjutuse uurimise kaudu. Tucker võrdleb õigusfilosoofiat ja ajalookirjutuse filosoofiat ning leiab, et uurimisprogramm, mida on kasutanud Dworkin õigusfilosoofia uurmiseks, sobiks ka ajalookirjutuse filosoofiale lähenemiseks. Sellisel juhul oleks kolmeks domineerivaks lähenemisviisiks: historiograafiline determinism, historiograafiline indeterminism, historiograafiline alammääratus. Igaüks neist episteemilistest ajalookirjutuse filosoofiatest toetab erinevat metafüüsilist tõlgendust. Tucker
] Mario Rosentau jätkab, et “sellise ümbersõnastusega saab ühtlasi tõstatatud küsimus piirist tavaarusaama ja mingi rafineerituma käsituse vahel, ehk selle vahel, mida inimesed õigusest esmapilgul näevad ja selle vahel, mida metoodiliselt järjekindlad analüüsid, üldjuhul mingid teooriad ja nende rakendused – kontseptsioonid – võiksid nähtava tagant paljastada. Küsitakse ka “Mis on õiguse alused?” [Autori märkus: Näitena tuuakse siinjuures Dworkin, Ronald (1986a) A Matter of Principle. Clarendon Press, Oxford, lk 4-5] ning [seda] küsimust peetakse oluliseks ennekõike selle pärast, et vastusest sõltub, kuidas kohtunikud lahendavaid keerulisemaid, mitterutiinseid asju.” [Autori märkus: Näitena tuuakse siinjuures Dworkin, Ronald (1986b) Law`s Empire. The Belknap Press of Harvard University Press, Cambridge, Massachusetts, London, lk 1]. Siinjuures toob Mario Rosentau välja, et nende küsimustega seatakse ülesandeks “millegi
ega uudsuse tänapäeva Eestis. Antud sissejuhatuse põhjal ei kujune arvamus tööst. Kirjutades kokkuvõtet, autor ei ole kinni pidanud soovituslikust standardülesehitusest, kuna kokkuvõtte pikkus oli peaaegu kolm lehekülge, ehk üle soovitusliku 1/10 referaadi pikkusest. Kokkuvõtte ei koosne tööst tulenevatest järeldustest, soovitustest. F) 1. Akadeemiline allikas, mis kujutab endast teadudsartiklit: Dworkin, R. (1985). A Matter of Principle. Cambridge (Mass.), London: Harvard University Press. 2. Akadeemiline allikas, mis kujutab endast kogumikuartikklit: Uluots, J. (2004a). Eesti poliitiline areng kahekümne aasta jooksul. – J. Uluots. Seaduse sünd. Koost H. Runnel. Tartu: Ilmamaa, lk 358–361. 3. Pool-akadeemiline alllikas: Meri, L. (1997). Euroopa Uniooni on vaja Eesti riigi püsimiseks. – Luup, nr 26. Ülesanne 2.
Nad hakkavad siis mõtlema, mis on tõeliselt aus. 6. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil: a) Kas ikka valitakse need (vabadus-, erinevus- /sots.ja.majanduslik.ebavõrdsus-) printsiibid? Paljud poliitikafilosoofid on kahelnud, kas hüpoteetilises olukorras on ratsionaalne valida just niisuguseid printsiipe? Äkki nad suurema kasu pärast riskivad? b) Kas printsiibid on siduvad/õiglased? Ronald Dworkin: Miks peaks need poolinimeste poolt valitud printsiibid olema tegelikele inimestele siduvad? Kui inimene teadmatuse loori taga valib need printsiibid, kas on aus ja õiglane nõuda nende printsiipide juurde jäämist ka siis, kui teadmatuse loor on eemaldatud? c) Printsiibid diskrimineerivad: Robert Nozick: Rawlsi printsiibid (eriti erinevusprintsiip) diskrimineerib andekaid ja edukaid, kuna nende omandit kasutatakse vaestele ja kehvematele jagamiseks
Без системы принудительных санкций нормопослушание было бы связано с риском быть обманутым. Перед лицом такой опасности разум требует , чтобы добровольная совместная деятельность людей осуществлялась в рамках принудительного порядка 5.Kolmas tee (Dworkin) ehk alternatiivsed lähenemised õigusele: Dworkin käsitles õigussüsteemina, mis hõlmab peale normide ka teatud üldisemaid printsiipe kui õigluse ja teiste eetiliste väärtuste nõudeid Дворкин строит свою теорию как критику теории Харта, возрождая на новом уровне многие идеи
mittetäitmiseks. Kuid ka viimasel juhul esineb teatud moraalne kohustus õigusnormidele kuuletuda. · Esineb 8 minimaalset tingimust õigusnormile: 1) norm peab olema piisavalt üldine 2) väljakuulutatud 3) ei või kehtida tagasiulatuvalt 4) minimaalselt selge 5) vaba vastuoludest 6) kestev (mitte muutuv igapäevaselt) 7) võimalik täita 8) tõlgendatud viisil, mis ei hälbi tema algsest mõttest. Ronald Dworkin-- püüdis leida õiguse ja moraali seost. õigust tuleb TÕLGENDADA moraaliprintsiipide kohaselt. Lugeda grauberg tõe ja õiguse legitimieerimise modernistlikest piiridest, antiigi puhul 11-28 17 Milline oli esimene murrang? 7/6 saj eKr modernne tööjaotus aitas kaasa linnriikide ehk poliste arengule.eetilisreligioossed normid lk 13, ratsionaalne ühiskonnakorraldus Kõik voolab miski ei püsi paigal -
valetada; kedagi ei tohi hukka mõista teadlikult vale süüdistuse alusel; kelleltki ei tohi võtta tema sigitusvõimet; kõigiga võib väärikalt arvestada, kui otsustatakse üldise heaolu küsimusi [Jõgi 1997, lk 63]. Loomuõigus näitab, et seadusloome on tegevus, mis saab ja peab põhinema eetilistel printsiipidel. Ebaõiglased seadused ei oma moraalset autoriteeti inimestel ei ole moraalset kohustust neid järgida. Ronald Dworkin (1931) tähistab kaasaegses õigusfilosoofias väga olulist murrangut õiguspositivismi ja loomuõiguse vana vastaseisu ammendumist. Dworkin käsitles õigussüsteem süsteemina, mis hõlmab peale normide ka teatud üldisemaid printsiipe kui õigluse ja teiste eetiliste väärtuste nõudeid. Üksikisiku õiguste lugupidamine tähendab seda, et neist ei ole võimalik mingite sotsiaalsete eesmärkide nimel (policies) üle astuda [Jõgi 1997, lk 68]
objektiivsest õigusest endast. Printsiibid ei ole midagi täiesti eraldi seisvat võrreldes objektiivse õigusega, nad on abstraktsete normidega sarnased, kuid nende üldistatuse tase on veelgi kõrgem. Mandri-euroopa (Joseph Hesser). Printsiip pakub suuremat otsustamisruumi kohtuniku jaoks. Printsiip on vajalik õigusele vastava otsuse õigustamiseks. Printsiibini jõutakse, kui printsiipe kohtuotsustes ka kasutatakse. Common law (Ronald Dworkin). Printsiip ahendab kohtuniku otsustamisruumi. Printsiip on vihje olulisele. Printsiibid on eetika põhimõtted, mille olemasolu peab tõestama positivistliku arusaama paikapidamatust. Õigusprintsiibid kehtivad nii või teisiti kuna nad on õiglased, olenemata kas neid kasutatakse kohtus või mitte. Robert Alexy. Lähtudes Dworkinist ja teades Hesserit, leiab Alexy, et printsiibid on omanäolised optimiseerimiskäsud, mis peavad olema täidetud erinevatel tasemetel. Normid on reeglid, mida
Bergbohm ei tunnustanud loomuõiguslikku alust ka seadusandja võimuvolitustele. Tema arvates oli mingi norm õiguslik ehk positiivõiguslik, kui selle on andnud kompetentne õigustloov võim selleks kohases väliselt tunnetatavas menetluses. Sellist võimu nimetas Bergbohm normi formaalseks õigusallikaks. Mõni aeg hiljem jõudis Bergbohm oma õpetuses seisukohale, et iga seadus on õigus. 5. XX sajandi õigusmõte. Normativism (Kelsen), analüütikud (Hohfeld, Hart). Dworkin. Kelseni õpetus- normativism: õigus on puhas, täiesti sõltumatult eksiteeriv ja eristatav moraalist, poliitikast, majandustes jne. Õigus on autonomne, legitimatsioon, ei olene rahava tahtest vaid õigusest enesest. Igasugune õigusnorm on legiteeritav mingi kõrgema normi kaudu. Grundnorm ja selle autor: Aga miks PS kehtib? Kelsen teeb mõttelise hüppe- Grundnorm kuskil on mõtteline põhinorm, et PS kehtib. Grundnorm on normide norm, see on lihtsalt olemas, võib võrrelda ka nt
Seega, isegi kui sa oled vastasest suurelt üle, oleks edasipingutamine ikkagi eelistatavam kui “jala sirguajamine”. 3) kaotaja argument - Kas saab suurel võitjatele panna moraalset süüd, selle tõttu et lahti murda meeste poolt peale sunnitud seksuaalkäitumise mustritest. Pornograafia toetab seksuaalset emantsipatsiooni. 3. Strosseni imestus. Tsensuuri pooldavad radikaalfeministid (Dworkin ja kaotajad ei suuda vastu hakata? Vastutus lasub siinkohal pigem kaotajal, kes peaks pingutama nii palju kui võimalik. 4) petmise argument. 5) Mängu tagasitulek - ajasport (Spordialad, kus võistlus MacKinnon) väidavad, et „pornograafia“ põhjustab lugupidamatut ja vägivaldset suhtumist naistesse. Eeldusel, et (Dworkin ja MacKinnon) ise on pornoteoseid uurinud, tekib küsimus, miks
Mis on õige jaotus? Mis on õigluse staatus? 2. Korraldav õiglus: võrdsustav, rektifikatoorne, kommutatiivne, korrektiivne Teenuse/asja eest tasumine: palju nänni tuleks vastu anda? Kahju hüvitise vahekord: mitu eurot BMW mõlkimise eest? Kuriteo ja karistuse vahekord: palju tapmise eest anda? Erinevad arusaamad õiglusest. Käsitleme jaotava õigluse kolme keskset paradigmat (õigluskontseptsiooni): 1. EGALITAAR-LIBERALISM John Rawls, Ronald Dworkin. Inimesed on omakasupüüdlikud ja ratsionaalsed (Pühakute ühenduses ei teki õigluse probleemi). Peaküsimus: Milliste printsiipide alusel tuleks sotsiaalsetespraktikates elu korraldada, et olukorda võiks pidada õiglaseks? Vastus: Printsiipide, mis valitaks nn “hüpoteetilises algolukorras”. Hüpoteetiline algolukord on kujutletav olukord, kus inimesed on nn teadmatuse looritaga, ega tea… oma kohta ühiskonnas … andeid, võimeid … mis on “hüve” ja mida ihaldatakse
olukoda võiks kutsuda õiglaseks?“ Vastus : „sellised printsiibid valitakse hüpoteetilises algolukorras!“ hüpoteetilises algolukorras nn. teadmatuse loori taga valivad inimesed 2 printsiipi: vabadusprintsiip, erinevusprintsiip. 47.Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil. Kas ikka valitakse need printsiibid? Kas seda on ratsionaalne teha. Äkki mad riskivad suurema kasu pärast. Kas prinsiibid on siduvad, õiglased? Roland Dworkin: Kas on õiglene nõuda nende printsiipide juurde jäämist ka siis, kui teadmatuse loor on eemaldatud. R.Noziek- Prinsiibid diskrimineerivad- eriti erinevusprintsiip- diskrimineerib andekaid ja edukaid, kuna nende omandit kasutatakse vaesematele ja kehvematele jagamiseks. ( Paljud poliitikafilosoofid on kahelnud, kas hüpoteetilises olukorras on ratsionaalne valida just niisuguseid prinsiipe. Äkki on inimesed suurema kasu pärast valmis riskima!
Kuna inimesed ei tea, mis sotsiaalses staatuses ja ühiskondlikus kihis nad on, ei saa nad tegutseda omakasupüüdlikult. Nad hakkavad siis mõtlema, mis on tõeliselt aus. 11. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil! 1)Kas ikka valitakse need printsiibid? Paljud poliitikafilosoofid on kahelnud, kas hüpoteetilises olukorras on ratsionaalse valida just niisuguseid printsiipe? Äkki nad suurema kasu pärast riskivad? 2)Kas printsiibid on siduvad/õiglased? Ronald Dworkin: Miks peaks need poolinimeste poolt valitud printsiibid olema tegelikele inimestele siduvad? Kui inimene teadmatuse loori taga valib need printsiibid, kas on aus ja õiglane nõuda nende printsiipide juurde jäämist ka siis, kui teadmatuse loor on eemaldatud? 3)Printsiibid diskrimineerivad: Robert Nozick: Rawlsi printsiibid (eriti erinevusprintsiip) diskrimineerib andekaid ja edukaid, kuna nende omandit kasutatakse vaestele ja kehvematele jagamiseks
· poliitiline traditsioon · poliitiline filosoofia · poliitikateooria, mis rajaneb inimese anatoomial (iseseisvusel) ja pooldab kodaniku- ja poliitilisi vabadusi, seadusele tuginevat valitsemist ja kaitstust riigivõimu omavoli eest · majandusteooria, mis soosib vabaturgu ja vaba minnalaskmist. Olulisemad liberaalsed mõtlejad ajaloos: Thomas Hobbes, John Locke, John Stuart Mill, Jean-Jacqueas Rousseau ja Immanuel Kant. Tänapäeval:S.I.Benn, Gerald Dworkin ja Joseph Raz. Liberaaldise seas pole ühtset vabaduse konseptsiooni, seetõttu puudub ka ühtne arusaam, kuidas vabadust kaitsta ja millised on selles võimu ülesanded. Negatiivne vabadus (liberty) keeld midagi teha (nt. tsensuur on keelatud). Esitajaks peetakse Isiah Berli'i. Positiivne vabadus (freedom) õigus midagi teha ( nt. õigus mingile hüvele) Esitajaks Rousseau, ke ütles: inimene on vaba siis kui ta tegutseb oma tõelise tahte kohaselt.
Lihtsustatud väga tähtsad üldised reeglid. Seotakse Õe ideega, kõrgeima Sega. Omavad tähtsust Õkorrale tervikuna. Rõhutatakse printsiipide tähtust meta-normatiivse fniga, kus selle all mõistetakse kahte asja: -programmeerimist Sandluse jaoks , -normide põhjendamist – see on eriti oluline – see osa, mis laieneb õ normidele tervikuna. Kõige rohkem panustanud teooria diskursusesse printsiipidest Hessler ja Dworkin. Neil on ühiseid seisukohti ent ka olulisi erinevusi. Mandri-Euroopalik lähenemine (Hesseri): printsiip on alati suurem otsustamisruum kohtuniku jaoks, kui seda pakub õ norm. Kohtunik peab printsiipi ise kujundama. Dworkin on aga seisukohal, et printsiip aheldab otsustusruumi. Hesseri kohaselt printsiip on vajalik otsuse Õtamiseks. Printsiip pole vahetult seotud eetikaga, Dworkini järgi aga on seotud eetika ja moraaliga. Hessleri järgi jõutakse Õprintsiibini siis, kui neid print
seatud"siis, kui vastukaaluks natside poolt 6miljonile juudile, tappa 6 miljonit sakslast(Plaaniti mürgitada vesi neljas saksa linnas.Üritus luhtus, enne arreteerimist kallatimürk Vahemerre; vt doksari ,,Natsikütid" (8.episood)) 177. Erinevad arusaamad õiglusest Käsitleme jaotava õigluse kolme keskset paradigmat(õigluskontseptsiooni): - Egalitaar-liberalism - Libertarianism - kommunitarism 178. EGALITAAR-LIBERALISM John Rawls, Ronald Dworkin, Rawls (A Theory of Justice 1971) õigluse eeldustest: i. Inimesed on omakasupüüdlikud ja ratsionaalsed (Pühakute ühenduses ei teki õigluse probleemi). ii. Hüvesid on suhteliselt vähe (nappuse ja külluse vahepeal). Peaküsimus: Milliste printsiipide alusel tuleks sotsiaalsetespraktikates elu korraldada, et olukorda võiks pidada õiglaseks? Vastus: Printsiipide, mis valitaks nn "hüpoteetilises algolukorras" Egalitaar-libaralismi kriitikat 1. Alushüved: Mille hulgast valida
The Clarendon Press, Oxford, lk 6.] Mario Rosentau jätkab, et "sellise ümbersõnastusega saab ühtlasi tõstatatud küsimus piirist tavaarusaama ja mingi rafineerituma käsituse vahel, ehk selle vahel, mida inimesed õigusest esmapilgul näevad ja selle vahel, mida metoodiliselt järjekindlad analüüsid, üldjuhul mingid teooriad ja nende rakendused kontseptsioonid võiksid nähtava tagant paljastada. Küsitakse ka "Mis on õiguse alused?" [Autori märkus: Näitena tuuakse siinjuures Dworkin, Ronald (1986a) A Matter of Principle. Clarendon Press, Oxford, lk 4-5] ning [seda] küsimust peetakse oluliseks ennekõike selle pärast, et vastusest sõltub, kuidas kohtunikud lahendavaid keerulisemaid, mitterutiinseid asju." [Autori märkus: Näitena tuuakse siinjuures Dworkin, Ronald (1986b) Law`s Empire. The Belknap Press of Harvard University Press, Cambridge, Massachusetts, London, lk 1]. Siinjuures toob Mario Rosentau välja, et nende küsimustega seatakse ülesandeks "millegi
se üle, ja vaevalt oleks see kohtuvõimu sõltumatust arvestades ka põhiseadusega kooskõlas. 100 Seletuskiri õiguskantsleri seaduse eelnõu juurde (viide 42). 101 Õiguskantsler Allar Jõksi esitatud andmetel jõudis 2001. aastal õiguskantsleri kantseleisse ligikaudu 1100 seadust, 1200 Vabariigi Valitsuse ja ministri määrust ning 2100 kohaliku omavalitsuse määrust, kokku seega ligikaudu 4400 õigustloovat akti. Vt A. Jõks (viide 82). 102 R. Dworkin. Taking Rights Seriosly. Cambridge Mass.: Harvard University Press, 1978, lk 105: I have invented, for this purpose, a lawyer of superhuman skill, learning, patience and acumen, whom I shall call Hercules. Dworkini jurist-Herakles oli võimeline igal raskel juhul (hard case) leidma ainuõige lahenduse (one right answer). 103 Vrd Riigi Teataja seaduse (RT I 1999, 10, 155; 2001, 17, 77) § 71. 104
- raha – teenete järgi - ametid – võimete järgi - kõrgem haridus – talendi järgi Õiglus seisneb 1)igale sfäärile omase printsiibi järgimises, 2)sfääridevahelise piiri hoidmises Kommunitarismi kriitikat: - Sfääri ja kultuuri identsus. Kuidas tuvastada erinevaid sfääre ja kultuure? Mis on nende kriteerium? Walzer vastu: see on vale küsimus, sest universaalse kogukonna/kultuuri mõiste on müüt. - Printsiipide vaieldavus – Dworkin: sfäärid ja printsiibid pole ette antud, neid on raske tuvastada. Nt teatud arstiabi on tasuta, teatud mitte. - Kultuuride suletus – Walzer propageerib kultuuride suletust. Kuidas suhtuda naiste allasurumisse islamimaades ja vabaduse piiramisse totalitaarsetes riikides? Kas piirata ÜRO ja teiste organisatsioonide tegevust? 12. loeng KUNST I Sissejuhatus Mis mõttes käsitleme kunsti? a) Kunsti tõlgendamine: mis on tõlgenduse kriteerium
Sotsialne ebavõrdsus on õigustatud ainult siis, kui see on korvanud üldise kasuga eriti kõige vähem kindlustatud ühiskonna liikmetele. 10. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil! Kas ikka valitakse need printsiibid? Paljud poliitikafilosoofid on kahelnud, kas hüpoteetilises olukorras on ratsionaalse valida just niisuguseid printsiipe? Äkki nad suurema kasu pärast riskivad? Kas printsiibid on siduvad/õiglased? Ronald Dworkin: Miks peaks need poolinimeste poolt valitud printsiibid olema tegelikele inimestele siduvad? Kui inimene teadmatuse loori taga valib need printsiibid, kas on aus ja õiglane nõuda nende printsiipide juurde jäämist ka siis, kui teadmatuse loor on eemaldatud? Printsiibid diskrimineerivad: Robert Nozick: Rawlsi printsiibid (eriti erinevusprintsiip) diskrimineerib andekaid ja edukaid, kuna nende omandit kasutatakse vaestele ja kehvematele jagamiseks
12
II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted
§ 5 Ülevaade
I Põhiseaduse aluspõhimõtte mõiste
Põhiseaduse aluspõhimõtted on riigi struktuuri printsiibid, mis määravad Eesti Vabariigi
õiguskorra põhialused. Nad on aluseks teistele põhiseaduse printsiipidele ja reeglitele.
<<<
12
II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted
§ 5 Ülevaade
I Põhiseaduse aluspõhimõtte mõiste
Põhiseaduse aluspõhimõtted on riigi struktuuri printsiibid, mis määravad Eesti Vabariigi
õiguskorra põhialused. Nad on aluseks teistele põhiseaduse printsiipidele ja reeglitele.
<<<
12
II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted
§ 5 Ülevaade
I Põhiseaduse aluspõhimõtte mõiste
Põhiseaduse aluspõhimõtted on riigi struktuuri printsiibid, mis määravad Eesti Vabariigi
õiguskorra põhialused. Nad on aluseks teistele põhiseaduse printsiipidele ja reeglitele.
<<<
väärtushinnang ja argumendiga nõustumine tähendab väärtushinnanguga nõustumist
13
II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted
§ 5 Ülevaade
I Põhiseaduse aluspõhimõtte mõiste
Põhiseaduse aluspõhimõtted on riigi struktuuri printsiibid, mis määravad Eesti Vabariigi õiguskorra
põhialused. Nad on aluseks teistele põhiseaduse printsiipidele ja reeglitele.
<<<
Ka institutsiooniliselt normide jaotamine ei lange alati kokku Põhiseaduse struktuuriga. Printsiibid ja institutsioonid eristatakse teoorias selleks, et hõlbustada materjalidega tutvumist ja kodifitseerimist. Riigiõiguse printsiipide all mõistetakse selliseid üldisi põhimõtteid, mida teooria on tuletanud põhiseaduse normidest ja selle rakenduspraktikast. 5. Printsiibid ja reeglid Dworkini järgi. Mida selline liigitus annab? Dworkin jagab normid reegliteks ja printsiipideks: Reegel on norm, mida saab täita ainult ühel seaduslikul viisil. Nii kui reeglit ei ole kindlal viisil täidetud, puudub vajadus kaaluda selle üle, kas vastav käitumisviis oli seaduslik või mitte. Reegliteks on loetud põhiseaduses norme, mis määravad kindlaks riigiorganite pädevuse (parlamendi suurus, parlamendi volituste pikkus). Näiteks saab PS-e järgi valitsus määrusi anda ainult seaduses sisalduva delegatsiooni olemasolul
rajanev arusaam. 1. Õiguse printsiibid kui tänapäevane õiguse rakenduse meetod Mis on printsiibid? Üks lühemaid printsiipide määratlusi on “väga tähtis üldine reegel”. Õigusprintsiibid on seotud väärtustega. Printsiipide tähtsus on ka tingitud nende seosest õiguse ideega ja seadusega. Printsiipide tähtsust on rõhutatud ka metanormatiivse funktsiooniga (programmeerimise ja põhjendamise funktsioon). Hesser leiab, et printsiibid laiendavad kohtuniku otsustamisruumi. Dworkin leiab vastupidist. Alexy toetub Dworkini seisukohale. (Karin oli koolis, äkki sai kirja). Normide konflikti puhul kuuluvad rakendamisel teatud kollisioonireeglid, siis printsiipide konflikti korral tehakse kindlaks eelisregulatsioon mõlema võimaliku printsiibi puhul. Eelistus tähendab seda, et järgneb just printsiibist tulenev ja printsiibis nõutud õiguslik tagajärg. Mida kõrgem on mittetäitmise tase, seda kõrgem peab olema teise printsiibi täitmise tähtsus