1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitum...
Õigusnorm ja tavanorm Tavanormid tekkisid juba ammu enne riigi ja õiguse tekkimist, selleks, et reguleerida ühiskondlikke suhteid. Tava- ja moraalinormid on olenevalt kultuurikontekstist ja aegruumist väärtustatud käitumistavad. Õigusnormid aga tekkisid koos riigiga ning on formaalselt määratletud käitumisreeglid, kehtestatud selleks pädeva institutsiooni poolt. Nii tavanormid kui ka õigusnormid on kohustusliku iseloomuga, kuid erinevalt tavanormist, kontrollib õigusnormide täitmist riik. Kui tekkis riik ja õigusnorm, ei tähenda, et tavanormid oleksid kuskile kadunud. Kahjuks üha rohkem tavanormidest lugu ei peeta. Samuti on ka mitmed õigusnormid ühiskonnale kui tervikule vastuvõetamatud. Kahjuks polegi kõik, mis inimeste poolt koostatud täiuslik, ning paraku puudub üks õiglane reguleeritud norm, mida ühiskond austaks, mõistaks ja mille järgi joonduks
Koos käitumisreeglite ja normide (väärtushinnangute) kehtestamisega on välja kujunenud või kujundatud ka nendest reeglitest ja normidest (väärtushinnangutest) kinnipidamise tagamise vahendid (hukkamõist, karistused, sunnivahendid jm). Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis, mall (Vt Aarnio, A. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn 1996, lk 56). Eespool juba nimetasime, et valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt matemaatika- ja formaalloogika reeglid, esteetika ja tavanormid, moraalinormid (kõlblusnormid), tehnilised normid ehk normatiivid jne. Mitte kõik need ei ole normid sotsiaalse normi tähenduses. Sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga käitumisreeglid (käitumiseeskirjad), mis kehtestavad, kuidas konkreetses normis nimetatud olukorda sattunud inimene (või juriidiline isik) käituma peab või peaks. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet. Nad reguleerivad ühiskondlikke suhteid, st inimeste käitumist üksteise suhtes.
omavahelistes suhetes ning mitmesugustes kollektiivsetes subjektides. Sotsiaalsete normide abil toimub ka sotsiaalne reguleerimine, mis tähendab inimeste käitumisele piiride kehtestamist. Sotsiaalsed normid on loodud inimeste poolt ning neid on võimalik liigitada lähtudes erinevatest alustest. Sotsiaalseid norme võib liigitada mitmesugustest alustest lähtudes, kuid nende enamkäsitletud ning elementaarsem liigitus on järgmine: ● tavanormid ● kõlbus- ehk moraalinormid ● õigusnormid Lisaks eelnevale kolmele normile, kuuluvad sotsiaalsete normide hulka veel ka korporatiivsed normid, religiooninormid ning välise kultuuri (ehk kombestiku) normid. 7.1. Tavanormid Teadaolevalt on tavanormid vanimad sotsiaalsed normid, mida on nimetatud ka õiguse üheks eelastmeks. Ürgkogukondlikul ajal oli võimu organiseerimine küllaltki lihtne. Võimu teostas pealik, kes valiti sugukonnast autoriteedi alusel
Korra reeglid, mida inimene tahab luua, peab arvestama looduses kehtiva korraga. Inimvaim loob loodusele omaste seaduspärasuste üle oma korrad, kuhu kuulub ka õigus. MORAAL JA TAVA Läbi traditsioonide tekib meil ühiskonnas tava. Õigus on oma olemuselt sotsiaalne kord, sest ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Õigus ei ole esimene sotsiaalne kord. Tava ja moraal on õiguse eelastmed. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad sotsiaalset käitumist. Moraal ja tavanormid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Normid ei pea olema kirja pandud, need on inimmõistuses.Tava ja moraal olid ühiskonna jaoks alati kindla sisuga. Tava ja moraal kujundas alati elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võib pidada tava ja moraalinormideks. Igat olukorda ühiskonnas saab reguleerida ka individuaalselt –vaatame igat kaasust eraldi, lähtume indiviidipõhisest lähenemisest või normatiivselt-üldkehtivad reeglid, reeglid, mis kehtivad kõigile.Domineeriv on
Nimeta teoõigusvastasust välistavad asjaolud (9 tk.) Hädakaitse, hädaseisund, kurjategija kinnipidamine, kuritegude matkimine, kohustuste kollisioon, eksimus õigusvastasust välistavas asjailus, kannatanu nõusolek, teenistus- või kohustuste täitmisel toimepandud tegu, oma kohustustele suunatud tegu ehk omaabi 30. Nimeta juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud (4 tk.) Süüdimatus, armuandmine, amnestia, aegumine 31. Kuidas jagunevad sotsiaalsed normid? (5 tk.) Tavanormid, moraalinormid, religioossed, korporatiivsed normid, õigusnormid 32. Mis on juriidilised faktid? 33. Kuidas jagunevad juriidilised faktid? (2 tk.) Mis on nende vahe? Sündmused- ei sõltu isiku tahtest ja teod- sõltuvad isiku tahtest 34. Mis on süüvõime? Mitmest eluaastast? On isiku võime teada ühiskonnas kehtivaid norme ja juhtida oma käitumist vastavalt nendele (al. 14 a) 35. Mis on otsusevõime?
hooldust pärimisseadus (PärS), milles reguleeritakse pärimist seaduse järgi, testamendi järgi, pärimise käiku, kaaspärijate vahelisi suhteid ja pärimisregistri pidamist. Tsiviilõiguse allikaks on ka õiguslikku tähendust omav tava. Õiguslikku tähendust omav tava tekib teatud käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Siiski ei saa tava muuta seadust. Tavanormid ei pea olema kirja pandud. Tava võib olla kirjapandud vormis aga võib kehtida ka üldiselt tunnustatud ja järgitava käitumisviisina, mida ei ole formuleeritud kirjapandud reeglina. Kohtupraktika annab tõlgendusi, aga mitte otseselt uusi reegleid ning on seega Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemis siiski vaid kaudseks õiguse allikaks. Kohtupraktikal on oluline roll käibes osalejate edasises käitumise kujundamisel – õigustatud on ootus, et kohtud tõlgendavad seadust
Kriminaalõigus kuulub sisuliselt avalikku õigusesse, kuna nii karistuspoliitika kui ka sanktsioonid on olnud ja on ka praegu riigi pädevuses. Õigusnormid Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava. Õigusnorm on sotsiaalne harjumus, mis korrastasid inimkäitumist. Mõlemad vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest ehk moraali-ja tavanormidest. Moraali-ja tavanormid kui tüüpilised normid on üldise iseloomuga ja kohustuslikud.Kujunesid välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. Õigusnormid on tüüpilised sotsiaalsed normid. Nad on korra loomise vahendiks Maila Rumessen JU148 inimkäitumises. Õigusnorm on ka sotsiaalne norm, ja nii avanevad õigusel edasises perspektiivid osalemiseks teistes sotsiaalsetes süsteemides. Õigusnorm on üldise iseloomuga,
T s e n tris tlik u d Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Sotsiaalsete normide kujunemine 1.5. Sotsiaalsed normid - meie käitumise regulaatorid Kombed, harjumused ja tavad Tavanormid ja reeglid Ühiskonnas üldtunnustatud Moraalinormid põhimõtted ja väärtused Seadustes kirja pandud Õigusnormid ühiskonnaelu reeglid
T s e n tris tlik u d Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Sotsiaalsete normide kujunemine 1.5. Sotsiaalsed normid - meie käitumise regulaatorid Kombed, harjumused ja tavad Tavanormid ja reeglid Ühiskonnas üldtunnustatud Moraalinormid põhimõtted ja väärtused Seadustes kirja pandud Õigusnormid ühiskonnaelu reeglid
Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraalinormid 12 3.3. Korporatiivsed normid 13 3.4. Õigusnormid 14 § 2. Õiguse tunnused ja mõiste 14 P.1. Õiguse tunnused 14 P.2. Mõiste ning termin 14 P.3
majanduskuritegevus, samas tõdesid ka varimajanduse äritegelased, et oma tegevuse hoogustamisel on neile vajalik nende huvide ja hüvede kaitse, mida aga nende seadusevastasest tegevusest tulenevalt ei saa pakkuda neile avalik võim. Sellise dramaatilise protsessi tulemuseks oli varimajanduse kõrvale varivõimu tekkimine, mis täitis küll paljusid avalikule võimule omaseid funktsioone, kuid tema tegutsemise aluseks olid normaalsele ühiskonnale loomuvastased põhimõtted ja tavanormid.(Anvelt 2002. 9). Eesti allilma tülisid lahendab kurjategijate ühiskassa, kuhu viimased igakuiselt oma ebaseaduslikelt tuludelt maksu maksavad, saades selle eest ,,õiguse" Eesti kriminaalses maailmas probleemideta toimetada. Ühiskassa koguneb vastavat vajadusele ja lahendab kriminaalses maailmas kurjategijate vahel tekkinud tülisid ning määrab grupeeringute vahel kuritegelikud sissetulekuallikad. Ühiskassas võib erinevatel hinnangutel olla maksimaalselt kuni 100 miljonit krooni
Õiguse alused Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. 2. Õiguse tunnused: Käitumisreeglite või normide kogum, mis kujutab endast terviklikku süsteemi, mis on omavahel seotud ja kehtestatud riigi poolt, selles väljendub riigi tahe. See on üldkohustuslike normide kogum ja nende normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 3. Õigusperekonnad. Kontinentaalne õigusperekond, üldise õiguse perekond ja Romaani-Germaani õigus 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. 5. Õiguse ajaloo põhietapid. 6. Riigi tunnused. Territoorium, rahvas ja suveräänne riigivõim. 7. Riigi valitsemise vormid ja riiklik korraldus. Valitsemisvorm on üldine raamistik, millega määratakse riig...
Sotsiaalse regulatsiooni liike ehk hierarhilisi süsteeme on mitmeid. Olemus sõltub nende üldiste ja üldkohustuslike käitumismastaapide iseloomust, on antu reguleerimise liigi normatiivseks aluseks, lähtepunktiks. Suhete reguleerimine reeglite abil. Reeglitega määratakse käitumisvariandid nendele, kes satuvad reeglis kirjeldatud olukordadesse. Üldist reeglit tuleb mõista kui normi. Paljusid inimestevahelisi suhteid reguleerivad tavanormid. Tavanormidest kinnipidamist ootab ühiskond tervikuna. Ühiskond koosneb mitmetest sotsiaalsetest kordadest: moraalikorrast, tavakorrast, korporatiivsest korrast, religioossest korrast jne. Tegemist on normatiivse reguleerimisega, kujunemise aluse moodustavad eriliigilised sotsiaalsed normid. Normatiivse reguleerimise süsteeme iseloomustab ühtsus, süsteemi elemendid on omavahel seotud. Terviklikkuse tagab, et elementide vahel on arvukamad ja tugevamad suhted, kui
aegruumis toimuv protsess. 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid on: -Reguleeriv Kokkuvõttes funktsioonid on suunatud - Koordineeriv ühiskonnas kõigi ja igaühe kaitstuse -Stabiliseeriv tagamisele ning kooselu korrastamisele -Sotsialiseeriv 3 4. Sotsiaalsete normide liigid on: - tavanormid, moraalinormid, korporatiivsed normid, - õigusnormid. - Tavanormid on pärimuslikud käitumisreeglid. On universaalseid tavanorme, rituaalsed, sümboolsed; (kirjutamata õigus, Id ius non scriptum) rahvusvaheliselt üldtunnustatud tavanormid (saadikupuutumatus). - Moraalinormid toimuvad kas kogu ühiskonna või mingi sootsiuminpiires, on kõigi teiste sotsiaalnormide hindamiskriteeriumiks selles , kas nad vastavad ühiskonnas omaks võetud kõlbluspõhimõtetele.
TSÜS eksam 25.01.2011 Mis on "õigus" Õigus on sotsiaalne norm, millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Mis on "tsiviilõigus" Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele isikutele ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse printsiibil. Traditsiooniliselt hõlmab endas nelja õigusvaldkonda (nn tsiviilõiguse eriosa), milledeks on: - Võlaõigus - Asjaõigus - Perekonnaõigus - Pärimisõigus TsÜS koht õigussüsteemis TsÜS e tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa (st tsiviilseaduse) üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa ...
1. Mis liiki isikutega siin tegemist on? Kõik on füüsilised isikud 2. Kas poisid on õigussubjektsed? Lauri ei ole, sest ta on deliktivõimetu. Kristo on õigussubjektne 3. Kas poiste käitumises on juriidilise fakti tunnuseid? Jah, poiste käitumine on tegu 4. Millisesse õiguse valdkonda see probleem kuulub? Eraõiguse valdkonda 5. Kas poisid rikkusid sotsiaalseid norme? Kui jah, siis millist liiki? Jah, õigusnormid, tavanormid, moraalinormid 6. Kas poisid panid toime õigusrikkumise? Jah, väärtegu 7. Kas poiste käitumises on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? Ei ole 8. Kas poiste käitumises esineb juriidilisest vastutusest vabastavaid asjaolusid? Ei ole, sest alaealisus ei tähenda süüdimatust. 9. Kas midagi muutuks, kui Lauri oleks 17-aastane? Lauri muutuks õigussubjektseks, ta oleks deliktivõimeline ehk karistatav. 10
1. Kõrgeimat võimu Eestis teostab rahvas, hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimisega rahva hääletuse e referendumi teel. 2. Seaduste algatamise õigus on: *Riigikogu liikmel *Eesti Vabariigi presidendil põhiseaduse *Riigikogu fraktsioonil muutmiseks *Vabariigi Valitsusel *Riigikogu komisjonil 3. Riigikogu võtab vastu üldaktidena seadusi ja üksikaktidena otsuseid. Vabariigi Valitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. Valla- ja linnavolikogu annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid. Valla- ja linnavalitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. 4. Sotsiaalsed normid. Norme, mis mingil kindlal viisil korraldavad ühiseksistentsi sotsiaalsetes gruppides, nim. sotsiaalseteks normideks. Sots normid on ajalooliselt kujunenud kokkuleppeliselt või sunni kaudu kehtestatud nõuded, mis allutavad i...
Õiguse entsüklopeedia lektor Jüri Liventaal, õppeaine-ainekood P2OG.02.149 4AP (lisainfo ÕE oma veebilehel) Õiguse entsüklopeedia on teadmiste ring õiguse ja riigiga seotud valdkondades. (ÕE lk 11-13, LM I lk 10 ja 12) TEEMA IX. Õigusteadus ja õigusteaduse õppimine Taska: põhimõisted: aeg ja ruum, ese, kausaliteet Põhimõisted Instituudid- õiguse instituut on kogum õigusnorme, mis reguleerivad ühte kindlat ühiskondlike suhete valdkonda ja on sisemiselt süsteemselt omavahel seotud. Instituut võib esineda ka mõistete tava või õpetus tähenduses. Institutsioonid- õigusteaduses on riigi poliitilise süsteemi ühik (organ) kindla funktsiooni teostamiseks oma pädevuse raames Terminid- (ld terminus) õigusteaduses on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna. Termin koosneb ühest ... Definitsioonid- (ld definitio) on määratlus, mõiste põhilise sisu avamine. Definitsioonis antakse harilikult antud mõiste...
normide süsteem . See tähendab õ normid on spetsiifilistel süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, samuti õigusharudesse ja nende allaharudesse. · üldkohustuslike käitumiseeskirjade süsteem, mis on adresseeritud üldsubjektile või erisubjektile · riigi tahteline akt, õ normide loojaks on pädev institutsioon, kuid õiguseks muutuvad ka riigi poolt tagatud tavanormid, moraalinormid või korporatiivsed normid · on tagatud mittetäitmisel lõppastmes riigi sunni jõuga. 3. Positiivne õigus on riigilt lähtuv tahteõigus, mis fikseerib subjektiivse õiguse ja juriidilise kohustuse. Ta on sotsiaalse kontrolli eriti effektiivne vahend ja vorm. Positiivne õigus on allika osas tekkinud algselt tavaõiguse aluselt, mis riikluse arengu käigus üles kirjutati, kuid allikaks on
I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava. On sotsiaalne harjumus, mis korrastasid inimkäitumist. Mõlemad vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest ehk moraali-ja tavanormidest. Moraali-ja tavanormid kui tüüpilised normid on üldise iseloomuga ja kohustuslikud. Kujunesid välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. On kindla sisuga, üldkohustusliku iseloomuga. Algseid inimkäitumise masttape võib nimetada tava-ja moraalinormideks. Situatsiooni reguleerimine inimühiskonnas: individuaalset (kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel); normatiivne reguleerimine (inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis
halb inimene. Ka halba inimest ei kannata keegi liiga pikalt välja. Kui tava rikkumise ja moraali mittejärgimise tulemuseks on ebaviisaka või halva inimese sotsiaalne hukkamõist, siis õigusnormi järgimata jätmise tulemuseks on õigusrikkuja suhtes kohaldatav riiklik sund ja karistus. Tava ja moraal on sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastavad inimkäitumist. Moraali ja tava struktuur koosneb käitumisreeglitest ehk moraali- ja tavanormidest. Moraali- ja tavanormid kui tüüpilised sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Õiguse ajaloolise arengu seisukohalt tuleb muistseid tavasid ja moraalinorme käsitleda arhailise õigusena, mida iseloomustab stabiilsus, mis seisneb peamiselt n-ö `isade pärandi' hoidmises. Arhailine õigus on ühelt poolt väärtushinnang, et kõike, mis on vanematelt saadud, tuleb hoida ja võimalikult muutumatuna järgnevatele põlvedele edasi andma (kõlblus). See hõlmab ka hoiakut, et iga teoga tuleb
H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1. Õiguse eelastmed Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava objektiivses tähenduses. Need on sotsiaalsed harjumused, mis korrastasid inimkäitumist. Moraal ja tava on üldise iseloomuga ning üldkohustuslikud. Moraali- ja tavanormid tekkisid inimeste pikaajalise käitumise tulemusena. Oli vajadus teatud reeglite (käitumiseeskirjade) järele, mis reguleeriksid inimeste käitumist. Moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Need normid mõjutavad inimese käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu (aus - ebaaus, õiglane - ebaõiglane, jne)
Õiguse alused Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalustega. 2. Õiguse tunnused *Õigus on käitumisreeglite kogum *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVAL...
3) stabiliseeriv - huvide konflikti vähendamine, positiivsete väärtuste kinnistamine; 4) sotsialiseeriv - normi toimimine vaid vastava sootsiumi tasandil. Sotsiaalsed normid on inimeste käitumise suunamise viisiks ja vormiks, seeläbi üksikisiku sotsialiseerimise vahendiks. Eelpool loetletud funktsioonid on suunatud ühiskonnas kõigi ja igaühe kaitstuse tagamisele ning kooselu korrastamisele. Tegemist on sotsiaalse enesekaitse ilminguga. Sotsiaalsete normide liigid: 1) Tavanormid - ajalooliselt stiihiliselt kujunenud pärimuslikud käitumisreeglid, mis reguleerivad inimeste käitumist teatud eluvaldkondades ja juhtudel. Tavanormide autoriteet põhineb tavaliselt austusel, kuid mittetäitjale võidakse avaldada ka sotsiaalset survet. Tuntuim on püsikogum, ehk rahvusvaheliselt üldtunnustatud tava. 2) Moraalinormid - eriliselt stabiilsed kõlbluspõhimõtted, mis on vastavas aegruumis inimeste käitumise pidevalt toimivaks süvamotivatsiooniks.
Õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, väljendatud kindlas vormis, et oleks arusaadav adressaatidele. Õiguse (väljendamise) vorm ehk allikas – õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse allikatena on kasutusel: 1. Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava – vanim õigusvorm. tekkis riigi ja õiguse algperioodil selliselt, et riik võttis kasutusele tavanormid, andes tavanormile õiguse tähenduse. Tavaõigus on konservatiivne ja sureb kiiresti arenevates riikides välja. 2. Õigusteadus (juristide arvamus) – etendas tähtsat osa 2.-3. saj, kus mõned silmapaistvad juristid said erilise privileegi anda tsiviilvaidluste kohta oma arvamust, kusjuures nende arvamus oli kohtule kohustuslik. Pikapeale kujunes nende arvamus õiguseks. 3
Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed I SOTSIOLOOGIA teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Sotsioloogia sünd: 19. sajand Auguste Comte, 1838 ,,Cours de la philosophie positive" (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Sotsioloogia uurib inimest kui kaaslast (kui kollektiivi või ühiskonna liiget)! Peamine mõtteviis: inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: ...
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Käsk, keeld, luba midagi teha. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet); 3) realiseerimise viis sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms); 4) eesmärk saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete n...
02.09.2014 Õigusentsüklopeedia. Süsteemne ülevaade mandri-euroopaliku õiguskultuuri kuulutavatest õiguse põhimõistetest. Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil. Teoreetiline alus õiguslikku tähendust omavate olukordade sisuliseks analüüsiks. Igal akadeemilisel nädalal üks tekst! SEADUSTEVIHIK Õigusnormi sisaldav akt. Iseseisev seminaritöö õigusnormi sisaldav akt. Raamat: Sissejuhatus õigusteadusesse. Euroopa Liidu Õigus. Õigusetõlgendamise teooria. Juridica. (eesti ja ülemaailmne), Eesti Vabariigi Põhiseadus. Tume- kohustuslik, tava- soovitatav. Õiguse eelastmed ja mõiste. Normantiivne reguleerimine Tavanormid- konvensionaalsus peab reageerima. Normantiivne reguleerimine. Moraalinormis- moraalikord. Religiooninormid- religioonikord. Korporatiivsed normid Õigusnormid- tekkis siis kui ühiskond nõudis riigi sündi. Mis on normantiivne reguleerimi...
ÕE EKSAMIKS KORDAMINE Konspekt: R. Narits "Õiguse entsüklopeedia" I TEEMA: ÜLDIST 1.1. Õiguse eelastmed Inimese looduslik küpsemine on alus õiguslikele reeglitele inimese teovõimest, abieluvõimest jne. Loodusele omaste seaduste põhjal loob inimene oma korra, k.a. õiguskorra. Õigus on sotsiaalne kord, see reguleerib inimestevahelisi suhteid. Enne õiguskorda oli moraal ja tava, mis korrastasid inimeste käitumist. Tava ja moraali kujundas elu. Erinevaid olukordi saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne* – inimkäitumise korrastamine ühekordsete reg. aktide teel. Normatiivne* – inimkäitumise reg üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele. Ühiskond reageerib, kui normi eiratakse. Normivälised suhted on nt sõprus, armastus, seltsimehelikkus. 1.2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim Moraali ja tavakordad...
pea olema sajaprotsendiline, kuid nõutav on riikide ühetaoline olulistes küsimustes. Üldisus ei eelda kõigi rahv.-vah. õiguse subjektide vastavat käitumist see, kui palju riike ja millised riigid peavad tava väljendaval viisil käituma, sõltub konkreetsetest asjaoludest. Lisaks üldistele tavadele eksisteerivad ka regionaalsed ehk partikulaarsed rahvusvahelised tavad, mis on piiratud teatud geograafilise ala või konkreetsete riikidega. Üldised tavanormid seovad ka neid riike, kes ei ole väljendanud õigusveenet ega käitunud tavanormi kohaselt (sh riike, mis on tekkinud peale tavanormi teket). Siiski võib normi tekkimise käigus riik end selle siduvusest vabastada (sellist riiki nimetatakse persistent objector), kuna nõustumist normiga eeldatakse, peab keeldumine olema selgelt väljendatud ja järjekindel. Tava väljendusvormide erinevaid väärtusi: diplomaatiline kirjavahetus, poliitilised avaldused, pressiteated,
Neid norme mis reguleerivad inimeste käitumist ühiskonnas nim sotsiaalseteks normideks ja ühiskondlike suhete reguleerimist selliste normidega nim normatiivseteks reguleerimiseks. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides. Keeld, käsk või luba. Laias laastus võime sotsiaalsed normid jagada kahte gruppi. Õigusnormid ja teiseks õigusvälised normid näiteks tavanormid ja moraalinormid, korporatsiooninormid. Sotsiaalne reguleerimine toimib kahel kujul: individuaalne ehk kasuaalne(inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete aktide abil iga küsimus lahendatakse rangelt kindlaks määratud ettekirjutuse järgi ja konkreese isiku suhtes) ja normatiivne reguleerimine(inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega märatakse kindlaks käitumismudel, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktide või subjektide suhtes).
Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada ajaloost 4 ajaloolist tüüpi: 1)orjanduslik õigus 2)feodaalne õigus 3)kapitalistlik õigus 4)sotsilistlik õigus süsteem. Õigus kehtib kõikidele, ning hõlmab iga üht. Iga õigus kuulub mingisse õigusharusse. Õigus on kohustuslikuks täitmiseks kõikidele. On olemas pädevad riigiorganid, kellel on õigus õigust luua. On olemas ka kindlad viisid, kuidas tuleb õigust luua. (Õigusnormide loomin...
4) eesmärk saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes. Sotsiaalsete normide funktsioon Nad on inimeste käitumise suunamise viisiks ja vormiks, seeläbi ka üksikisiku sotsialiseerimise vahendiks. Nad on suunatud ühiskonnas kõigi ja igaühe kaitstuse tagamisele ning kooselu korrastamisele. Sotsiaalsete normide liigid: 1) Tavanormid on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud pärimuslikud käitumisreeglid, mis reguleerivad inimeste käitumist teatud valdkondades ja ning juhtudel. Neid antakse edasi suuliselt ja nende alla käivad nt. tervitamine, külalislahkus jne. Tavanormid hõlmavad vaid seda isikute ringi, kes neid tunnustab ja täidab. 2) Moraalinormid on stabiilsed kõlbluspõhimõtted, mis reguleerivad inimeste käitumist vastavas aegruumis mingi sootsiumi piires
põhitunnused? Nimeta sotsiaalsete normide liigid. Sotsiaalne norm on käitumisreeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või kindla kogukonna huvides. Sotsiaalse normi põhitunnused: kasulikkus kohustuslikkus faktiline realiseerumine inimseste käitumises käitumist motiveeriv mõju kohustus eesmärk abstaktsus kehtivus aegruumis Normide liigid 1. tavanormid 2. moraalinormid 3. korporatiivsed normid 4. õigusnormid Need on: 1.Pärimuslikud käitumisreeglid 2.stabiised kõlbluspõhimõtted 3.erilises korras kehtestatud käitumiseeskirjad 4.kuuluvad sots.normide hulka 6. Missugused erijooned peavad olema sotsiaalsel normil, et temast saaks õigusnorm? Sot.norm peab olema konkreetne kinnitatud ettekirjutus v määr , et ta oleks õigusnorm. Sotsi
sisepoliitilises elus. Teistest riikidest sõltumatu iseseisvus ning võimu jagamattus. Seoses riigi tekkimisega, toimusid teatud muudatused ka ühiskondlikes käitumisreeglites. Tekkisid uued juhtimissuhted ning nende reguleerimiseks oli vaja ka uusi norme. Seega ei olnud võimalik piirduda üksnes seni kehtinud tavaga. Normid tekkisid kahel viisil. Esiteks riik aktsepteeris teatud tavad, mis riigile sobisid ning hakkas nõudma sellise tavaõiguse täitmist. Kuna tavanormid muutusid õigusnormideks, siis tekkis ka uus nähtus- tavaõigus. Teine viis oli, et riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist. Seega riik hakkas ise tegelema õigusloomega. Olenemata sellest, kas tegu oli tavaõiguse normiga, mis oli riigi poolt aktsepteeritud või oli tegu riigi poolt iseloodud normiga, tagas riik nende kõigi täitmise sunnivahenditega. Ja selle tulemusena oli tekkinud tavaga võrreldes teatud spetsiaalsete
maarahude süsteem. Rahuõigus hõlmas kogu seda maa-ala, kus kuningas parajasti viibis. Esimene maarahu oli Saksamaal 1093- svaabi rahu. Kõikehõlmav rahu. Meinsi rahu- kehtestati neljaks aastaks. Kindlaks olid määratud ka teatud kohad (kirik, kodu, veski, maantee jt) ja territooriumid, kus oli keelatud rikkumisi korda saata. 7. Kodifitseeritud tavaõigus. 1224-1230 oli koostatud õigusraamat Alam-saksimaal ehk saksi õiguspeegel. Eesmärgiks koguda kokku ja süstematiseerida üksikud tavanormid. Looja Eike von Repgow: ,, Õigust ei salli keegi, kuid ta peab olema nagu peegel, kus peegeldub hea ja halb". Saksi õiguspeeglist tulid mõisted- tahtlik tapmine, mõrv, kehavigastused, vargus ja röövimine. Karistussüsteem oli avalik-õiguslik ja eraõiguslik. Avalik õiguslik: Kaelakohtulikud- surmanuhtlus (poomine, pea maharaiumine, tuleriit, ratastamine) ja sandistavad karistused (kehakaristused, nt keele äralõikamine, käe maharaiumine)
pea olema sajaprotsendiline, kuid nõutav on riikide ühetaoline olulistes küsimustes. Üldisus ei eelda kõigi rahv.-vah. õiguse subjektide vastavat käitumist – see, kui palju riike ja millised riigid peavad tava väljendaval viisil käituma, sõltub konkreetsetest asjaoludest. Lisaks üldistele tavadele eksisteerivad ka regionaalsed ehk partikulaarsed rahvusvahelised tavad, mis on piiratud teatud geograafilise ala või konkreetsete riikidega. Üldised tavanormid seovad ka neid riike, kes ei ole väljendanud õigusveenet ega käitunud tavanormi kohaselt (sh riike, mis on tekkinud peale tavanormi teket). Siiski võib normi tekkimise käigus riik end selle siduvusest vabastada (sellist riiki nimetatakse persistent objector), kuna nõustumist normiga eeldatakse, peab keeldumine olema selgelt väljendatud ja järjekindel. Tava väljendusvormide erinevaid väärtusi: diplomaatiline kirjavahetus, poliitilised avaldused, pressiteated,
Õigusnormide kehtestamise peamiseks eesmärgiks on ühiskonnaliikmete kooselu õiglane korraldamine. Õigusnormide puhul (rakendatakse sundi). Selles väljendub riigi tahe ja seda kontrollib riik. Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks. 2. Mille poolest õigus erineb moraalist/religioonist/tavast/õiglusest? Lisaks õigusnormidele on sotsiaalseteks normideks ka moraali- ja tavanormid. Nii moraali- kui tavanormidel on ühiskonnaliikmete käitumise kujundamisel oluline osa, ka need normid sisaldavad käitumisreegleid, kuid erinevalt õigusnormidest ei ole need reeglina kellegi poolt kehtestatud, vaid ühiskonnas välja kujunenud. Moraali- ja tavanormid ei ole üldjuhul kirjutatud reeglid. Kui õigusnormide järgimine on riigi poolt tagatud, siis moraalinormide või tavanormide puhul see nii ei ole. Sunniks võib lugeda inimeste hukkamõistu. Riik eristab moraali õigusest. 3
Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Sisukord: Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Õigus alused 1. Õiguse mõiste: Õigus kujutab endast käitumisreeglite kogumit, mis on kehtestatud riigi poolt, mille täitmine tagatakse riigi sunniga ja mis on väljendatud erilises vormis. Seega väljendatakse õiguses riigi tahe. Selle tahte sisu on määratud ühiskonna sotsiaalsete ja majanduslike elutingimustega. See tahe peab olema teataval viisil vormistatud. Õiguseks on ainult selline riiklik tahe, mis on väljendatud riigipoolt aksepteeritud vormis, mis on väljendatud seaduses. 2. Õigussüsteemi mõiste: Õigussüsteemi alus on põhiseadus. Õiguslik ja poliitiline süsteem on praktiliselt üks ja sama. Poliitiline süsteem võib muutuda valimistega, aga õigussüsteeb muutub paindlikult, teda ei saa muuta päevapealt. Õigussüsteemi kujunemine on riigi areng, st. Ta on lõputu protsess. Algab peale õigusloomest. Igal riigil on oma ...
seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees, samuti õiguse õiglasele õigusemõistmisele. Kodune töö: 1) Eesti on õigusriik 3 näidet 2) Eesti ei ole õigusriik 3 näidet Sotsiaalsed normid Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühsikonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides Tavanormid tava seadust ei muuda, aga seadus võib tava muuta (paljukordne ühel viisil käitumine) Moraalinormid normide rikkumisele kaasneb ühiskonna hukkamõist Korporatiivsed normid kindlas inimgrupis kehtivad normida mida kehtkestavad grupiliikmed ise (reeglite rikkumisel visatakse korporatsioonist välja ) Religioossed normid Õigusnormid o Riigi poolt kehtestatud üldised käitumisreeglid, mille iseloomustavaks
4) eesmärk saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete normide funktsioon Nad on inimeste käitumise suunamise viisiks ja vormiks, seeläbi ka üksikisiku sotsialiseerimise vahendiks. Nad on suunatud ühiskonnas kõigi ja igaühe kaitstuse tagamisele ning kooselu korrastamisele. Sotsiaalsete normide liigid: 1) tavanormid e kombed: on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud pärimuslikud käitumisreeglid, mis reguleerivad inimeste käitumist teatud valdkondades ja ning juhtudel. Neid antakse edasi suuliselt või eeskuju najal. 2) moraalinormid: eriti püsivad väärtushinnangud, mis mõjutavad inimese käitumist kogu elu, kujundades tema autonoomse kõlbelise teadvuse. Moraalinormide toime on põhimõtteliselt universaalne ja hõlmab praktiliselt kõiki teovõimelisi inimesi
Korra reeglid, mida inimene tahab luua, peab arvestama looduses kehtiva korraga. Inimvaim loob loodusele omaste seaduspärasuste üle oma korrad, kuhu kuulub ka õigus. 1.1 MORAAL JA TAVA Läbi traditsioonide tekib meil ühiskonnas tava. Õigus on oma olemuselt sotsiaalne kord, sest ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Õigus ei ole esimene sotsiaalne kord. Tava ja moraal on õiguse eelastmed. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad sotsiaalset käitumist. Moraal ja tavanormid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Normid ei pea olema kirja pandud, need on inimmõistuses.Tava ja moraal olid ühiskonna jaoks alati kindla sisuga. Tava ja moraal kujundas alati elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võib pidada tava ja moraalinormideks. Igat olukorda ühiskonnas saab reguleerida ka individuaalselt vaatame igat kaasust eraldi, lähtume indiviidipõhisest lähenemisest või normatiivselt-üldkehtivad reeglid, reeglid, mis kehtivad kõigile.Domineeriv on
1. TAVA MORAAL ÕIGUS IUS NON SCRIPTUM, IUS SCRIPTUM õiguse eelastmed. Inimese ja teda ymbritseva maailma vahelised suhted on mitmekesised ja keerulised. Samas on need alati soetud mingite reeglitega. Siin toimuvad protsessd ei ole juhuslikud, vaid on seotud kindlate seaduspärasuste ja seadustega. Jutt on loodusseadustest, millel on mitmete teiste korrasysteemidega võrreldes üldisem tähendus. Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta regul inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on moraal ja tava õiguse eelastmed objektiivses tähenduses. Nad olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust, olid sotsiaalseks harjumuseks, mis korrastasid inimkäitumist. Reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest e moraali ja tavanormidest. Need normid on tüüpilised sotsiaalsed normid ja on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Ius Scriptum- ...
Raul Narits ,,Õiguse entsüklopeedia" I peatükk 1.1. Õiguse eelastmed Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Moraal ja tava olid sotsiaalseteks harjumusteks/ sotsiaalseks korraks, mis korrastasid inimkäitumist. Olemas juba enne õigust. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist, on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tava ja moraal on kindla sisuga, st antud ajas ja ruumis eksisteerivad ühiskonnas valdavalt ühesugused tavad ja moraal. . Alati kindla sisuga, neid kujundas elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võibki nimetada tava- ja moraalinormideks. Iga situatsiooni inimühiskonnas saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne reguleerimine kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. See on konkreetse kaasuse lahendamine. Normatiivne reguleerimine seevastu on inimkäit...
mõiste Sugukond mõnekümne ( saja) liikmega veresugulusega seotud grupp. Iseloomustab inimeste kooselu, koostööd, ühine omand. Enne riigi tekkimist sugukond asus külades. Sugukonnad ühinesid ja tekkisid sugukonnaliidud, siis kujunes hõim ja hõimuliit. Sugukond oli normide looja ja kandja. Kujunes välja ka tavaõigus. Rakendatakse pidevalt teatud olukordade lahendamise puhul. Muutub harjumuseks, seega on see üldtuntud. Tavaõigus on kirjutamata õigus. Sunniõigus on tavanormid, millega lahendatakse suhteid sugukonna sees = avalik õigus. Leppimisõigus lahendatakse sugukonna vahelisi probleeme. Peab arvestama, et indiviidid olid õigusobjektid ainult oma sugukonna liikmena. See andis talle kaitse, sugukond pidi kaitsma. Kui tekkis konflikt liikmete vahel, siis tekkis sugukondade vaheline konflikt. 2. Sugukondliku korra lepinguõigus. Konflikt nõrgestab hõimu, tuleb lepitada, lepitaja on hõimukogu. Kui lepitama ei hakataks,
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Konspekt Tartus 2008 1. MUGANDUS KURSUSEKAASLASTE KONSPEKTIDEST Mis on õigus? Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda vastavalt käitumist. Objektiivne õigus jaguneb kaheks osaks avalikuks ja eraõiguseks. Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal-Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law...
Sotsiaalsed normid reguleerivad ühiskonnaliikmete käitumist. Tavaliselt rääkides normidest on levinud arusaam, et on olemas õigusnormid ja sotsiaalsed normid, kuid säärane seisukoht on läbinisti vale. Absoluutselt kõik normid ka õigusnormid on oma olemuselt sotsiaalsed normid, käitumist reguleeritakse ühiskonnas ja seega on kõik normid sotsiaalsed. Sotsiaalsed normid jagunevad: 1. Õigusnormid. 2. Õigusvälised normid. Milleks on näiteks moraalinormid, tavanormid, korporatiivnormid, eetikanormid, esteetikanormid, religioossed normid etc. Õigusväliste normide ammendavat loetelu ei ole olemas ning praegu on kirjanduses valdavalt levinud seisukoht, et kõige olulisemateks õigusvälisteks normideks on tava-, moraali- ja korporatsiooni normid (loomulikult on ka see seisukoht vaieldav). Äärmiselt vana on küsimus millised normid on kõige olulisemad. Ehk kas kõik sotsiaalsed normid on kohustuslikud või ei ole nad seda mitte
Tsiviilõiguse üldosa Paul Varul Seminarid alates 12.märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liig...
Koos käitumisreeglite ja normide (väärtushinnangute) kehtestamisega on välja kujunenud või kujundatud ka nendest reeglitest ja normidest (väärtushinnangutest) kinnipidamise tagamise vahendid (hukkamõist, karistused, sunnivahendid jm). Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis, mall (Vt Aarnio, A. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn 1996, lk 56). Eespool juba nimetasime, et valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt matemaatika- ja formaalloogika reeglid, esteetika ja tavanormid, moraalinormid (kõlblusnormid), tehnilised normid ehk normatiivid jne. Mitte kõik need ei ole normid sotsiaalse normi tähenduses. Sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga käitumisreeglid (käitumiseeskirjad), mis kehtestavad, kuidas konkreetses normis nimetatud olukorda sattunud inimene (või juriidiline isik) käituma peab või peaks. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet. Nad reguleerivad ühiskondlikke suhteid, st inimeste käitumist üksteise suhtes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
