hukkamõist jms); 4) eesmärk saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete normide funktsioon Nad on inimeste käitumise suunamise viisiks ja vormiks, seeläbi ka üksikisiku sotsialiseerimise vahendiks. Nad on suunatud ühiskonnas kõigi ja igaühe kaitstuse tagamisele ning kooselu korrastamisele. Sotsiaalsete normide liigid: tavanormid; moraalinormid; korporatiivsed normid; Moraalinormid on eriliselt stabiilsed kõlbluspõhimõtted, mis reguleerivad inimeste käitumist vastavas aegruumis mingi sootsiumi piires. Moraalinormid ühiskondliku teadvuse vormina on sotsiaalse regulatsiooni mõjusaim alus, aga ka viis ja vorm suunamaks inimeste mõistlikku kooseksistentsi. Moraalinormid eriti püsivad väärtushinnangud, mis mõjutavad inimese käitumist kogu elu, kujundades tema autonoomse kõlbelise teadvuse.
Õigusnorm ja tavanorm Tavanormid tekkisid juba ammu enne riigi ja õiguse tekkimist, selleks, et reguleerida ühiskondlikke suhteid. Tava- ja moraalinormid on olenevalt kultuurikontekstist ja aegruumist väärtustatud käitumistavad. Õigusnormid aga tekkisid koos riigiga ning on formaalselt määratletud käitumisreeglid, kehtestatud selleks pädeva institutsiooni poolt. Nii tavanormid kui ka õigusnormid on kohustusliku iseloomuga, kuid erinevalt tavanormist, kontrollib õigusnormide täitmist riik. Kui tekkis riik ja õigusnorm, ei tähenda, et tavanormid oleksid kuskile kadunud. Kahjuks üha rohkem tavanormidest lugu ei peeta. Samuti on ka mitmed õigusnormid ühiskonnale kui tervikule vastuvõetamatud. Kahjuks polegi kõik, mis inimeste poolt koostatud täiuslik, ning paraku puudub üks õiglane reguleeritud norm, mida ühiskond austaks, mõistaks ja mille järgi joonduks
Koos käitumisreeglite ja normide (väärtushinnangute) kehtestamisega on välja kujunenud või kujundatud ka nendest reeglitest ja normidest (väärtushinnangutest) kinnipidamise tagamise vahendid (hukkamõist, karistused, sunnivahendid jm). Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis, mall (Vt Aarnio, A. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn 1996, lk 56). Eespool juba nimetasime, et valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt matemaatika- ja formaalloogika reeglid, esteetika ja tavanormid, moraalinormid (kõlblusnormid), tehnilised normid ehk normatiivid jne. Mitte kõik need ei ole normid sotsiaalse normi tähenduses. Sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga käitumisreeglid (käitumiseeskirjad), mis kehtestavad, kuidas konkreetses normis nimetatud olukorda sattunud inimene (või juriidiline isik) käituma peab või peaks. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet. Nad reguleerivad ühiskondlikke suhteid, st inimeste käitumist üksteise suhtes.
.....................7 4.Normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes.......10 5.Riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korralduse erinevus riigivõimust..............................12 6.Ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine.......................................................................15 7.Sotsiaalne norm......................................................................................................................16 7.1.Tavanormid.....................................................................................................................16 7.2.Kõlblus- ehk moraalinormid...........................................................................................17 7.3.Õigusnormid....................................................................................................................17 7.4.Korporatiivsed normid...................................................................................
Korra reeglid, mida inimene tahab luua, peab arvestama looduses kehtiva korraga. Inimvaim loob loodusele omaste seaduspärasuste üle oma korrad, kuhu kuulub ka õigus. MORAAL JA TAVA Läbi traditsioonide tekib meil ühiskonnas tava. Õigus on oma olemuselt sotsiaalne kord, sest ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Õigus ei ole esimene sotsiaalne kord. Tava ja moraal on õiguse eelastmed. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad sotsiaalset käitumist. Moraal ja tavanormid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Normid ei pea olema kirja pandud, need on inimmõistuses.Tava ja moraal olid ühiskonna jaoks alati kindla sisuga. Tava ja moraal kujundas alati elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võib pidada tava ja moraalinormideks. Igat olukorda ühiskonnas saab reguleerida ka individuaalselt –vaatame igat kaasust eraldi, lähtume indiviidipõhisest lähenemisest või normatiivselt-üldkehtivad reeglid, reeglid, mis kehtivad kõigile.Domineeriv on
Nimeta teoõigusvastasust välistavad asjaolud (9 tk.) Hädakaitse, hädaseisund, kurjategija kinnipidamine, kuritegude matkimine, kohustuste kollisioon, eksimus õigusvastasust välistavas asjailus, kannatanu nõusolek, teenistus- või kohustuste täitmisel toimepandud tegu, oma kohustustele suunatud tegu ehk omaabi 30. Nimeta juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud (4 tk.) Süüdimatus, armuandmine, amnestia, aegumine 31. Kuidas jagunevad sotsiaalsed normid? (5 tk.) Tavanormid, moraalinormid, religioossed, korporatiivsed normid, õigusnormid 32. Mis on juriidilised faktid? 33. Kuidas jagunevad juriidilised faktid? (2 tk.) Mis on nende vahe? Sündmused- ei sõltu isiku tahtest ja teod- sõltuvad isiku tahtest 34. Mis on süüvõime? Mitmest eluaastast? On isiku võime teada ühiskonnas kehtivaid norme ja juhtida oma käitumist vastavalt nendele (al. 14 a) 35. Mis on otsusevõime?
hooldust pärimisseadus (PärS), milles reguleeritakse pärimist seaduse järgi, testamendi järgi, pärimise käiku, kaaspärijate vahelisi suhteid ja pärimisregistri pidamist. Tsiviilõiguse allikaks on ka õiguslikku tähendust omav tava. Õiguslikku tähendust omav tava tekib teatud käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Siiski ei saa tava muuta seadust. Tavanormid ei pea olema kirja pandud. Tava võib olla kirjapandud vormis aga võib kehtida ka üldiselt tunnustatud ja järgitava käitumisviisina, mida ei ole formuleeritud kirjapandud reeglina. Kohtupraktika annab tõlgendusi, aga mitte otseselt uusi reegleid ning on seega Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemis siiski vaid kaudseks õiguse allikaks. Kohtupraktikal on oluline roll käibes osalejate edasises käitumise kujundamisel – õigustatud on ootus, et kohtud tõlgendavad seadust
Kriminaalõigus kuulub sisuliselt avalikku õigusesse, kuna nii karistuspoliitika kui ka sanktsioonid on olnud ja on ka praegu riigi pädevuses. Õigusnormid Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava. Õigusnorm on sotsiaalne harjumus, mis korrastasid inimkäitumist. Mõlemad vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest ehk moraali-ja tavanormidest. Moraali-ja tavanormid kui tüüpilised normid on üldise iseloomuga ja kohustuslikud.Kujunesid välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. Õigusnormid on tüüpilised sotsiaalsed normid. Nad on korra loomise vahendiks Maila Rumessen JU148 inimkäitumises. Õigusnorm on ka sotsiaalne norm, ja nii avanevad õigusel edasises perspektiivid osalemiseks teistes sotsiaalsetes süsteemides. Õigusnorm on üldise iseloomuga,
T s e n tris tlik u d Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Sotsiaalsete normide kujunemine 1.5. Sotsiaalsed normid - meie käitumise regulaatorid Kombed, harjumused ja tavad Tavanormid ja reeglid Ühiskonnas üldtunnustatud Moraalinormid põhimõtted ja väärtused Seadustes kirja pandud Õigusnormid ühiskonnaelu reeglid
T s e n tris tlik u d Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Sotsiaalsete normide kujunemine 1.5. Sotsiaalsed normid - meie käitumise regulaatorid Kombed, harjumused ja tavad Tavanormid ja reeglid Ühiskonnas üldtunnustatud Moraalinormid põhimõtted ja väärtused Seadustes kirja pandud Õigusnormid ühiskonnaelu reeglid
Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraalinormid 12 3.3. Korporatiivsed normid 13 3.4. Õigusnormid 14 § 2. Õiguse tunnused ja mõiste 14 P.1. Õiguse tunnused 14 P.2. Mõiste ning termin 14 P.3
majanduskuritegevus, samas tõdesid ka varimajanduse äritegelased, et oma tegevuse hoogustamisel on neile vajalik nende huvide ja hüvede kaitse, mida aga nende seadusevastasest tegevusest tulenevalt ei saa pakkuda neile avalik võim. Sellise dramaatilise protsessi tulemuseks oli varimajanduse kõrvale varivõimu tekkimine, mis täitis küll paljusid avalikule võimule omaseid funktsioone, kuid tema tegutsemise aluseks olid normaalsele ühiskonnale loomuvastased põhimõtted ja tavanormid.(Anvelt 2002. 9). Eesti allilma tülisid lahendab kurjategijate ühiskassa, kuhu viimased igakuiselt oma ebaseaduslikelt tuludelt maksu maksavad, saades selle eest ,,õiguse" Eesti kriminaalses maailmas probleemideta toimetada. Ühiskassa koguneb vastavat vajadusele ja lahendab kriminaalses maailmas kurjategijate vahel tekkinud tülisid ning määrab grupeeringute vahel kuritegelikud sissetulekuallikad. Ühiskassas võib erinevatel hinnangutel olla maksimaalselt kuni 100 miljonit krooni
sotsiaalsed normid kooskõlastavad inimeste käitumist ning suurendavad käitumise prognoositavust; 3) stabiliseeriv- stabiliseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide poolt huvide konflikti võimaluste vähendamises ning positiivsete väärtuste ja käitumismallide kinnistamises; 4) sotsialiseeriv- sotsialiseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide mõjusfääri sattunud isiku integreerimises vastavasse sotsiaalsesse gruppi või kihti. Liigid on: 1) tavanormid; 2) moraalinormid; 3) korporatiivsed normid; 4) õigusnormid. 21. Õigusnormi tunnused. Liigitunnused ja spetsiifilised tunnused. 22. Õigusnormi struktuur: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon. Hüpotees näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused ja sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositisooni
Sotsiaalse regulatsiooni liike ehk hierarhilisi süsteeme on mitmeid. Olemus sõltub nende üldiste ja üldkohustuslike käitumismastaapide iseloomust, on antu reguleerimise liigi normatiivseks aluseks, lähtepunktiks. Suhete reguleerimine reeglite abil. Reeglitega määratakse käitumisvariandid nendele, kes satuvad reeglis kirjeldatud olukordadesse. Üldist reeglit tuleb mõista kui normi. Paljusid inimestevahelisi suhteid reguleerivad tavanormid. Tavanormidest kinnipidamist ootab ühiskond tervikuna. Ühiskond koosneb mitmetest sotsiaalsetest kordadest: moraalikorrast, tavakorrast, korporatiivsest korrast, religioossest korrast jne. Tegemist on normatiivse reguleerimisega, kujunemise aluse moodustavad eriliigilised sotsiaalsed normid. Normatiivse reguleerimise süsteeme iseloomustab ühtsus, süsteemi elemendid on omavahel seotud. Terviklikkuse tagab, et elementide vahel on arvukamad ja tugevamad suhted, kui
aegruumis toimuv protsess. 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid on: -Reguleeriv Kokkuvõttes funktsioonid on suunatud - Koordineeriv ühiskonnas kõigi ja igaühe kaitstuse -Stabiliseeriv tagamisele ning kooselu korrastamisele -Sotsialiseeriv 3 4. Sotsiaalsete normide liigid on: - tavanormid, moraalinormid, korporatiivsed normid, - õigusnormid. - Tavanormid on pärimuslikud käitumisreeglid. On universaalseid tavanorme, rituaalsed, sümboolsed; (kirjutamata õigus, Id ius non scriptum) rahvusvaheliselt üldtunnustatud tavanormid (saadikupuutumatus). - Moraalinormid toimuvad kas kogu ühiskonna või mingi sootsiuminpiires, on kõigi teiste sotsiaalnormide hindamiskriteeriumiks selles , kas nad vastavad ühiskonnas omaks võetud kõlbluspõhimõtetele.
· Kui kohustatud isik ikkagi täidab, siis ei teki alusetut rikastumist · Aeguda saavad ainult nõudeõigused Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. Õigus? a) faktide teadmine vs mitteteadmine b) objektiivne õigus (õigusnormid ja tavanormid) c) subjektiivne õigus (õigussubjektile kuuluv õiguslikult kaitstud huvi) Kohustus? Subjektiivsele õigusele vastav kohustus e. juriidiline kohustus Eristatakse: a) kohustused (kui ei täida, siis sunniviisiline täitmine v sanktsioon) b) mittetäielikud kohustused, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda (nt loata hasartmängust tulenev kohustus) c) sellised (mittetäielikud) kohustused (kui ei täida, siis kaotad enda subjektiivse õiguse
1. Mis liiki isikutega siin tegemist on? Kõik on füüsilised isikud 2. Kas poisid on õigussubjektsed? Lauri ei ole, sest ta on deliktivõimetu. Kristo on õigussubjektne 3. Kas poiste käitumises on juriidilise fakti tunnuseid? Jah, poiste käitumine on tegu 4. Millisesse õiguse valdkonda see probleem kuulub? Eraõiguse valdkonda 5. Kas poisid rikkusid sotsiaalseid norme? Kui jah, siis millist liiki? Jah, õigusnormid, tavanormid, moraalinormid 6. Kas poisid panid toime õigusrikkumise? Jah, väärtegu 7. Kas poiste käitumises on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? Ei ole 8. Kas poiste käitumises esineb juriidilisest vastutusest vabastavaid asjaolusid? Ei ole, sest alaealisus ei tähenda süüdimatust. 9. Kas midagi muutuks, kui Lauri oleks 17-aastane? Lauri muutuks õigussubjektseks, ta oleks deliktivõimeline ehk karistatav. 10
4. Sotsiaalsed normid. Norme, mis mingil kindlal viisil korraldavad ühiseksistentsi sotsiaalsetes gruppides, nim. sotsiaalseteks normideks. Sots normid on ajalooliselt kujunenud kokkuleppeliselt või sunni kaudu kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise – tegevuse ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja mille järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatuks tingimuseks. Sots normide liigid: *tavanormid – (teretamine)..on pärimuslike tavade kogum, millele tekkinud riik andis seadusjõu *moraalinormid *korporatiivsed normid – erakond, üliõpilaste organisatsioon *õigusnormid – on üldise iseloomuga üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel Tava on iidne sotsiaalse kogemuse säilitamise ning sotsiaalse kontrolli vorm, mis avaldub eelnevailt põlvkondadelt päritud käitumisreeglitena, mis määravad inimese toimimise korduvais olukordades.
2) liitnorm Ius scriptum / ius non scriptum Ius distributiva / ius commutativa I, II või III samba õigus (Laffranque) Formaalne või mitteformaalne sanktsioon Tavaõigus, kanooniline, positiivne, pretsedendiõigus, leping, õigusteadlaste arvamused, väärtused, õiguse üldpõhimõtted Millises suures õigussüsteemis võiks toimuda antud tsiviilasja arutamine? Ratio decidenti / orbiter ... Imperatiivne või heteronoomne kohustus Moraalinormid Korporatiivnormid Õigusnormid Tavanormid Kanoonilised normid Õigusallikas Aarnio lk 172-175 (kuni 194 võik ka lugeda) õigusaktide prima facie kohustuslikkus Tugevalt kohustav õigusallikas Nõrgalt kohustav õa Lubatud õa On seadusega vastuolus, on seadus õigusjõult ülimuslik On vastuolus seadusega, võib VV selle kehtetuks tunnistada On vastuolus seadusega, võib asjaomane volikogu aktus contrarius selle kehtetuks tunnistada määrusega/otsusega? H-D / H-S / H-D-S / Kehtestada AC linnas alates 1
normide süsteem . See tähendab õ normid on spetsiifilistel süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, samuti õigusharudesse ja nende allaharudesse. · üldkohustuslike käitumiseeskirjade süsteem, mis on adresseeritud üldsubjektile või erisubjektile · riigi tahteline akt, õ normide loojaks on pädev institutsioon, kuid õiguseks muutuvad ka riigi poolt tagatud tavanormid, moraalinormid või korporatiivsed normid · on tagatud mittetäitmisel lõppastmes riigi sunni jõuga. 3. Positiivne õigus on riigilt lähtuv tahteõigus, mis fikseerib subjektiivse õiguse ja juriidilise kohustuse. Ta on sotsiaalse kontrolli eriti effektiivne vahend ja vorm. Positiivne õigus on allika osas tekkinud algselt tavaõiguse aluselt, mis riikluse arengu käigus üles kirjutati, kuid allikaks on
I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava. On sotsiaalne harjumus, mis korrastasid inimkäitumist. Mõlemad vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest ehk moraali-ja tavanormidest. Moraali-ja tavanormid kui tüüpilised normid on üldise iseloomuga ja kohustuslikud. Kujunesid välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. On kindla sisuga, üldkohustusliku iseloomuga. Algseid inimkäitumise masttape võib nimetada tava-ja moraalinormideks. Situatsiooni reguleerimine inimühiskonnas: individuaalset (kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel); normatiivne reguleerimine (inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis
halb inimene. Ka halba inimest ei kannata keegi liiga pikalt välja. Kui tava rikkumise ja moraali mittejärgimise tulemuseks on ebaviisaka või halva inimese sotsiaalne hukkamõist, siis õigusnormi järgimata jätmise tulemuseks on õigusrikkuja suhtes kohaldatav riiklik sund ja karistus. Tava ja moraal on sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastavad inimkäitumist. Moraali ja tava struktuur koosneb käitumisreeglitest ehk moraali- ja tavanormidest. Moraali- ja tavanormid kui tüüpilised sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Õiguse ajaloolise arengu seisukohalt tuleb muistseid tavasid ja moraalinorme käsitleda arhailise õigusena, mida iseloomustab stabiilsus, mis seisneb peamiselt n-ö `isade pärandi' hoidmises. Arhailine õigus on ühelt poolt väärtushinnang, et kõike, mis on vanematelt saadud, tuleb hoida ja võimalikult muutumatuna järgnevatele põlvedele edasi andma (kõlblus). See hõlmab ka hoiakut, et iga teoga tuleb
H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1. Õiguse eelastmed Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava objektiivses tähenduses. Need on sotsiaalsed harjumused, mis korrastasid inimkäitumist. Moraal ja tava on üldise iseloomuga ning üldkohustuslikud. Moraali- ja tavanormid tekkisid inimeste pikaajalise käitumise tulemusena. Oli vajadus teatud reeglite (käitumiseeskirjade) järele, mis reguleeriksid inimeste käitumist. Moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Need normid mõjutavad inimese käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu (aus - ebaaus, õiglane - ebaõiglane, jne)
normid kooskõlastavad inimeste käitumist ning suurendavad käitumise prognoositavust; 3) stabiliseeriv- stabiliseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide poolt huvide konflikti võimaluste vähendamises ning positiivsete väärtuste ja käitumismallide kinnistamises; 4) sotsialiseeriv- sotsialiseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide mõjusfääri sattunud isiku integreerimises vastavasse sotsiaalsesse gruppi või kihti. Seega saaksime sotsiaalsete normide liikide kataloogi: 1) tavanormid; 2) moraalinormid; 3) korporatiivsed normid; 4) õigusnormid. 20. Õigusnormi tunnused. *Õigusnorm lähtub riigist *Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga *Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel *Annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused *Õigusnorm on formaalselt määratletud reegel 21. Õigusnormi struktuur: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon
3) stabiliseeriv - huvide konflikti vähendamine, positiivsete väärtuste kinnistamine; 4) sotsialiseeriv - normi toimimine vaid vastava sootsiumi tasandil. Sotsiaalsed normid on inimeste käitumise suunamise viisiks ja vormiks, seeläbi üksikisiku sotsialiseerimise vahendiks. Eelpool loetletud funktsioonid on suunatud ühiskonnas kõigi ja igaühe kaitstuse tagamisele ning kooselu korrastamisele. Tegemist on sotsiaalse enesekaitse ilminguga. Sotsiaalsete normide liigid: 1) Tavanormid - ajalooliselt stiihiliselt kujunenud pärimuslikud käitumisreeglid, mis reguleerivad inimeste käitumist teatud eluvaldkondades ja juhtudel. Tavanormide autoriteet põhineb tavaliselt austusel, kuid mittetäitjale võidakse avaldada ka sotsiaalset survet. Tuntuim on püsikogum, ehk rahvusvaheliselt üldtunnustatud tava. 2) Moraalinormid - eriliselt stabiilsed kõlbluspõhimõtted, mis on vastavas aegruumis inimeste käitumise pidevalt toimivaks süvamotivatsiooniks.
Õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, väljendatud kindlas vormis, et oleks arusaadav adressaatidele. Õiguse (väljendamise) vorm ehk allikas – õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse allikatena on kasutusel: 1. Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava – vanim õigusvorm. tekkis riigi ja õiguse algperioodil selliselt, et riik võttis kasutusele tavanormid, andes tavanormile õiguse tähenduse. Tavaõigus on konservatiivne ja sureb kiiresti arenevates riikides välja. 2. Õigusteadus (juristide arvamus) – etendas tähtsat osa 2.-3. saj, kus mõned silmapaistvad juristid said erilise privileegi anda tsiviilvaidluste kohta oma arvamust, kusjuures nende arvamus oli kohtule kohustuslik. Pikapeale kujunes nende arvamus õiguseks. 3
kooskõla oma liikmete tegevuses ja mõtlemises (P. Sulkunen) 9 Ühiskonnaelus on keskse tähtsusega see, et inimesed kehtestavad üksteise jaoks käitumisreeglid ja ühtlasi valvavad nende täitmist. Sotsiaalne norm on seega käitumisreegel, mida toetatakse sunnivahendite e. sanktsioonidega (E. Allart) Normi liigitused: Üldised normid Osalised normid Erilised normid Tavanormid (folkways) Ranged normid (mores) Tabud üliranged normid, mille rikkumist peetakse mõeldamatuks. Tabu on võimas ühiskondlik veendumus, et teatud tegu on eriti põlastusväärne. Normid tähendus on ajas muutuv. Mõningad normid on formuleeritud seadusteks. Igal ühiskonnal on sotsiaalse kontrolli süsteem vahendite kogum, mis kindlustab oodatud ja sobiva käitumise. Enamusel juhtudel teostavad inimesed sotsiaalset kontrolli ise, igapäevaelus.
5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete normide funktsioon Nad on inimeste käitumise suunamise viisiks ja vormiks, seeläbi ka üksikisiku sotsialiseerimise vahendiks. Nad on suunatud ühiskonnas kõigi ja igaühe kaitstuse tagamisele ning kooselu korrastamisele. (Reguleeriv, koordineeriv, stabiliseeriv, sotsialiseeriv funktsioon). Sotsiaalsete normide liigid: 1) Tavanormid- ajalooliselt stiihiliselt kujunenud pärimuslikud käitumisreeglid, mis reguleerivad inimeste käitumist teatud valdkondades ja ning juhtudel 2) Moraalinormid- eriti püsivad väärtushinnangud, mis mõjutavad inimese käitumist kogu elu, kujundades tema autonoomse kõlbelise teadvuse 3) Korporatiivsed normid- käitumiseeskirjad, mis on kehtestatud korporatiivsete suletud ühikute poolt ning reguleerivad nende ühikute ja liikmete tegusid 4) Õigusnormid
Teoreetiline alus õiguslikku tähendust omavate olukordade sisuliseks analüüsiks. Igal akadeemilisel nädalal üks tekst! SEADUSTEVIHIK Õigusnormi sisaldav akt. Iseseisev seminaritöö õigusnormi sisaldav akt. Raamat: Sissejuhatus õigusteadusesse. Euroopa Liidu Õigus. Õigusetõlgendamise teooria. Juridica. (eesti ja ülemaailmne), Eesti Vabariigi Põhiseadus. Tume- kohustuslik, tava- soovitatav. Õiguse eelastmed ja mõiste. Normantiivne reguleerimine Tavanormid- konvensionaalsus peab reageerima. Normantiivne reguleerimine. Moraalinormis- moraalikord. Religiooninormid- religioonikord. Korporatiivsed normid Õigusnormid- tekkis siis kui ühiskond nõudis riigi sündi. Mis on normantiivne reguleerimine? (5. aasta eksami küsimus) Maailma õiguskultuurid Common law (üldine õigus; pretsedendiõigus) Islami õigus „Aafrika konstitutsioon“ Mandri-euroopalik (seadusõigus)
teiselt poolt aga iseseisev madalamat järku süsteem. Struktuur. Iga süsteem on liigendatud, tal on oma struktuur, mis rajaneb süsteemi moodustavatel elementidel. Organiseeritus. See eeldab teatavat arengut ja kvalitatiivsed muudatusi. Mida organiseeritum on süsteem, seda vähem saab seda väljastpoolt mõjutada. Üldist käitumisreeglit tuleb mõista kui normi. On palju inimestevahelisi suhteid, mida reguleerivad tavanormid. Nii tava korra, korporatsiooni korra, moraalikorra jms alus on sotsiaalsed normid. Õiguskorra normatiivne alus on õigusnormid. Mitte reeglist ei tulene õigus, vaid õigusest peab loodama reeglid. 2. Õigusnormi funktsioon Õigusnormid ei ole vaid olemisnormid, vaid pidamisnormid. Õigusel kui reeglil on õiguses lausevorm – õiguslause, mis on pidamislause. Õigusnorm ei väida millegi olemasolu. See lubab midagi teha; kirjutab midagi ette, tagab või jätab ilma
pea olema sajaprotsendiline, kuid nõutav on riikide ühetaoline olulistes küsimustes. Üldisus ei eelda kõigi rahv.-vah. õiguse subjektide vastavat käitumist see, kui palju riike ja millised riigid peavad tava väljendaval viisil käituma, sõltub konkreetsetest asjaoludest. Lisaks üldistele tavadele eksisteerivad ka regionaalsed ehk partikulaarsed rahvusvahelised tavad, mis on piiratud teatud geograafilise ala või konkreetsete riikidega. Üldised tavanormid seovad ka neid riike, kes ei ole väljendanud õigusveenet ega käitunud tavanormi kohaselt (sh riike, mis on tekkinud peale tavanormi teket). Siiski võib normi tekkimise käigus riik end selle siduvusest vabastada (sellist riiki nimetatakse persistent objector), kuna nõustumist normiga eeldatakse, peab keeldumine olema selgelt väljendatud ja järjekindel. Tava väljendusvormide erinevaid väärtusi: diplomaatiline kirjavahetus, poliitilised avaldused, pressiteated,
Neid norme mis reguleerivad inimeste käitumist ühiskonnas nim sotsiaalseteks normideks ja ühiskondlike suhete reguleerimist selliste normidega nim normatiivseteks reguleerimiseks. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides. Keeld, käsk või luba. Laias laastus võime sotsiaalsed normid jagada kahte gruppi. Õigusnormid ja teiseks õigusvälised normid näiteks tavanormid ja moraalinormid, korporatsiooninormid. Sotsiaalne reguleerimine toimib kahel kujul: individuaalne ehk kasuaalne(inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete aktide abil iga küsimus lahendatakse rangelt kindlaks määratud ettekirjutuse järgi ja konkreese isiku suhtes) ja normatiivne reguleerimine(inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega märatakse kindlaks käitumismudel, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktide või subjektide suhtes).
rajanev õigusnormide süsteem, st õigusnormid on spetsiifilistel süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, samuti õiguse harudesse ja nende allharudesse (õiguse instituutidesse) 3) Üldkohustuslik käitumiseeskirjade süsteem, mis on adresseeritud kõikidele isikutele (üldsubjekt) või teatud isikute ringile (erisubjekt) 4) Riigi tahteline akt, st õigusnormide loojaks on pädev institutsioon, kuid õiguseks muutuvad ka riigi poolt tagatud tavanormid, moraalinormid või korporatiivsed normid 5) Täitmine on tagatud riigi sunnijõuga, kui ta ei ole tagatud riigi sunnijõuga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid nt printsiibiga (moraalinormiga) 3. Positiivne ja loomuõigus. 1) Positiivne õigus on riigi poolt loodud õigus, mis määratletakse kehtivate õigusnormide kaudu. Positiivne õigus on riigilt lähtuv tahteõigus, mis fikseerib subjektiivse õiguse ja
5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes. Sotsiaalsete normide funktsioon Nad on inimeste käitumise suunamise viisiks ja vormiks, seeläbi ka üksikisiku sotsialiseerimise vahendiks. Nad on suunatud ühiskonnas kõigi ja igaühe kaitstuse tagamisele ning kooselu korrastamisele. Sotsiaalsete normide liigid: 1) Tavanormid on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud pärimuslikud käitumisreeglid, mis reguleerivad inimeste käitumist teatud valdkondades ja ning juhtudel. Neid antakse edasi suuliselt ja nende alla käivad nt. tervitamine, külalislahkus jne. Tavanormid hõlmavad vaid seda isikute ringi, kes neid tunnustab ja täidab. 2) Moraalinormid on stabiilsed kõlbluspõhimõtted, mis reguleerivad inimeste käitumist vastavas aegruumis mingi sootsiumi piires
põhitunnused? Nimeta sotsiaalsete normide liigid. Sotsiaalne norm on käitumisreeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või kindla kogukonna huvides. Sotsiaalse normi põhitunnused: kasulikkus kohustuslikkus faktiline realiseerumine inimseste käitumises käitumist motiveeriv mõju kohustus eesmärk abstaktsus kehtivus aegruumis Normide liigid 1. tavanormid 2. moraalinormid 3. korporatiivsed normid 4. õigusnormid Need on: 1.Pärimuslikud käitumisreeglid 2.stabiised kõlbluspõhimõtted 3.erilises korras kehtestatud käitumiseeskirjad 4.kuuluvad sots.normide hulka 6. Missugused erijooned peavad olema sotsiaalsel normil, et temast saaks õigusnorm? Sot.norm peab olema konkreetne kinnitatud ettekirjutus v määr , et ta oleks õigusnorm. Sotsi
sisepoliitilises elus. Teistest riikidest sõltumatu iseseisvus ning võimu jagamattus. Seoses riigi tekkimisega, toimusid teatud muudatused ka ühiskondlikes käitumisreeglites. Tekkisid uued juhtimissuhted ning nende reguleerimiseks oli vaja ka uusi norme. Seega ei olnud võimalik piirduda üksnes seni kehtinud tavaga. Normid tekkisid kahel viisil. Esiteks riik aktsepteeris teatud tavad, mis riigile sobisid ning hakkas nõudma sellise tavaõiguse täitmist. Kuna tavanormid muutusid õigusnormideks, siis tekkis ka uus nähtus- tavaõigus. Teine viis oli, et riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist. Seega riik hakkas ise tegelema õigusloomega. Olenemata sellest, kas tegu oli tavaõiguse normiga, mis oli riigi poolt aktsepteeritud või oli tegu riigi poolt iseloodud normiga, tagas riik nende kõigi täitmise sunnivahenditega. Ja selle tulemusena oli tekkinud tavaga võrreldes teatud spetsiaalsete
maarahude süsteem. Rahuõigus hõlmas kogu seda maa-ala, kus kuningas parajasti viibis. Esimene maarahu oli Saksamaal 1093- svaabi rahu. Kõikehõlmav rahu. Meinsi rahu- kehtestati neljaks aastaks. Kindlaks olid määratud ka teatud kohad (kirik, kodu, veski, maantee jt) ja territooriumid, kus oli keelatud rikkumisi korda saata. 7. Kodifitseeritud tavaõigus. 1224-1230 oli koostatud õigusraamat Alam-saksimaal ehk saksi õiguspeegel. Eesmärgiks koguda kokku ja süstematiseerida üksikud tavanormid. Looja Eike von Repgow: ,, Õigust ei salli keegi, kuid ta peab olema nagu peegel, kus peegeldub hea ja halb". Saksi õiguspeeglist tulid mõisted- tahtlik tapmine, mõrv, kehavigastused, vargus ja röövimine. Karistussüsteem oli avalik-õiguslik ja eraõiguslik. Avalik õiguslik: Kaelakohtulikud- surmanuhtlus (poomine, pea maharaiumine, tuleriit, ratastamine) ja sandistavad karistused (kehakaristused, nt keele äralõikamine, käe maharaiumine)
pea olema sajaprotsendiline, kuid nõutav on riikide ühetaoline olulistes küsimustes. Üldisus ei eelda kõigi rahv.-vah. õiguse subjektide vastavat käitumist – see, kui palju riike ja millised riigid peavad tava väljendaval viisil käituma, sõltub konkreetsetest asjaoludest. Lisaks üldistele tavadele eksisteerivad ka regionaalsed ehk partikulaarsed rahvusvahelised tavad, mis on piiratud teatud geograafilise ala või konkreetsete riikidega. Üldised tavanormid seovad ka neid riike, kes ei ole väljendanud õigusveenet ega käitunud tavanormi kohaselt (sh riike, mis on tekkinud peale tavanormi teket). Siiski võib normi tekkimise käigus riik end selle siduvusest vabastada (sellist riiki nimetatakse persistent objector), kuna nõustumist normiga eeldatakse, peab keeldumine olema selgelt väljendatud ja järjekindel. Tava väljendusvormide erinevaid väärtusi: diplomaatiline kirjavahetus, poliitilised avaldused, pressiteated,
Õigusnormide kehtestamise peamiseks eesmärgiks on ühiskonnaliikmete kooselu õiglane korraldamine. Õigusnormide puhul (rakendatakse sundi). Selles väljendub riigi tahe ja seda kontrollib riik. Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks. 2. Mille poolest õigus erineb moraalist/religioonist/tavast/õiglusest? Lisaks õigusnormidele on sotsiaalseteks normideks ka moraali- ja tavanormid. Nii moraali- kui tavanormidel on ühiskonnaliikmete käitumise kujundamisel oluline osa, ka need normid sisaldavad käitumisreegleid, kuid erinevalt õigusnormidest ei ole need reeglina kellegi poolt kehtestatud, vaid ühiskonnas välja kujunenud. Moraali- ja tavanormid ei ole üldjuhul kirjutatud reeglid. Kui õigusnormide järgimine on riigi poolt tagatud, siis moraalinormide või tavanormide puhul see nii ei ole. Sunniks võib lugeda inimeste hukkamõistu. Riik eristab moraali õigusest. 3
, siis on harilik delegatsioon. Kui aga minnakse Valitsusest mööda ja antakse volitusi otse Ministeeriumile, siis on tegemist superdelegatisooniga, ning see on keelatud. 3) Generaaldelegatsioon Põhiseadusega kehtestatud volituste määratlus. 4) Spetsiaaldelegatsioon Ühekordses õigusaktis leiduv volitus. 87. Õiguse tekkimise ajaloolised põhjused: Alguses olid ahvid, tulid puu otsast alla ja tekkisid kogukonnad ja sugukonnad. Alguses reguleerisid nende käitumist tavanormid, millest juhinduti kogukonna siseselt. Nüüd hakati sugukondade vahel suhtlema ja selle käigus hakati austama teiste tavasid. Kui hakkasid toimuma esimesed sõjad, siis kujunesid välja pealikud, kes olid kogukonna parimad sõdurid. Hiljem arenes loomuõigus, st jumala tahe. Kõik käis jumala tahte järgi. Tekkisid küsimused kas inimesed võivad ise luua seadust. Üldiselt võib öelda, et elu tingis teatud käitumisreeglid, millest kujunes välja õigus. 88
seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees, samuti õiguse õiglasele õigusemõistmisele. Kodune töö: 1) Eesti on õigusriik 3 näidet 2) Eesti ei ole õigusriik 3 näidet Sotsiaalsed normid Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühsikonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides Tavanormid tava seadust ei muuda, aga seadus võib tava muuta (paljukordne ühel viisil käitumine) Moraalinormid normide rikkumisele kaasneb ühiskonna hukkamõist Korporatiivsed normid kindlas inimgrupis kehtivad normida mida kehtkestavad grupiliikmed ise (reeglite rikkumisel visatakse korporatsioonist välja ) Religioossed normid Õigusnormid o Riigi poolt kehtestatud üldised käitumisreeglid, mille iseloomustavaks
4) eesmärk saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete normide funktsioon Nad on inimeste käitumise suunamise viisiks ja vormiks, seeläbi ka üksikisiku sotsialiseerimise vahendiks. Nad on suunatud ühiskonnas kõigi ja igaühe kaitstuse tagamisele ning kooselu korrastamisele. Sotsiaalsete normide liigid: 1) tavanormid e kombed: on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud pärimuslikud käitumisreeglid, mis reguleerivad inimeste käitumist teatud valdkondades ja ning juhtudel. Neid antakse edasi suuliselt või eeskuju najal. 2) moraalinormid: eriti püsivad väärtushinnangud, mis mõjutavad inimese käitumist kogu elu, kujundades tema autonoomse kõlbelise teadvuse. Moraalinormide toime on põhimõtteliselt universaalne ja hõlmab praktiliselt kõiki teovõimelisi inimesi
inimene tahab luua, peab arvestama looduses kehtiva korraga. Inimvaim loob loodusele omaste seaduspärasuste üle oma korrad, kuhu kuulub ka õigus. 1.1 MORAAL JA TAVA Läbi traditsioonide tekib meil ühiskonnas tava. Õigus on oma olemuselt sotsiaalne kord, sest ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Õigus ei ole esimene sotsiaalne kord. Tava ja moraal on õiguse eelastmed. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad sotsiaalset käitumist. Moraal ja tavanormid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Normid ei pea olema kirja pandud, need on inimmõistuses.Tava ja moraal olid ühiskonna jaoks alati kindla sisuga. Tava ja moraal kujundas alati elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võib pidada tava ja moraalinormideks. Igat olukorda ühiskonnas saab reguleerida ka individuaalselt vaatame igat kaasust eraldi, lähtume indiviidipõhisest lähenemisest või normatiivselt-üldkehtivad reeglid, reeglid, mis kehtivad kõigile.Domineeriv on
samatüübiliste olustike üldistustele. KEHTIVUS AEGRUUMIS: sotsiaalsete normide teke, muutumine ja kadumine on pidev aegruumis toimiv protsess, kuid samas kehtivad nad pysivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes- üksiku käitumisakti ühekordsel reguleerimisel ei ole sotsiaalse normi tähendust. SOTSIAALSETE NORMIDE FUNKTSIOONID on reguleeriv, koordineeriv,stabiliseeriv ja sotsialiseeriv. SOTSIAALSETE NORMIDE LIIGID. Tavanormid- antakse edasi suuliselt või eeskuju najal.on vanimad sotsiaalsed normid. On universaalseid tavanorme nt tervitamine ja ka teatud soosiumide käitumist reguleerivad, nt põlluharjuatele tuletab kevadine pööripäev meelde põlluharimise algust. Tavanorme on õigusega raske muuta, pigem on neid targem kasutada õiguse abimehena väitis Cicero. Moraalinormid- on sotsiaalse regulatsiooni mõjusaim alus, aga ka viis ja vorm suunamaks inimeste mõistlikku kooseksistentsi ja ühist tegevust
järku süsteeme. Seega on süsteemid hierarhilised. Samas on iga süsteem liigendatud tal on struktuur, mis rajaneb süsteemi moodustavatel elementidel. Sotsiaalse regulatsiooni struktuur baseerub sotsiaalsetel normidel üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud käitumismastaabid etalonid. Süsteem on seda liigendatum, mida rohkem on temas elemente. Üldine reegel norm üldise reeglite abil kindlaks määratud käitumisvariandid. Tavanormid nt tuttavate tervitamine. Tavanormidest kinnipidamist ootab ühiskond tervikuna. Elu ühiskonnas koosneb mitmetest sotsiaalsetest kordadest: moraalikorrast, tavakorrast, korporatiivsest korrast, religioossest korrast jne. tegemist on normatiivse reguleerimisega. Normatiivse reguleerimise sees olevad süsteemid on ühtsed, sest süsteemi elemendid on seotud seetõttu tavakord ühtne. Terviklikkuse tagab see, et suhted süsteemis sees on arvukamad ja tugevamad kui selle ja mõne teise
mõiste Sugukond mõnekümne ( saja) liikmega veresugulusega seotud grupp. Iseloomustab inimeste kooselu, koostööd, ühine omand. Enne riigi tekkimist sugukond asus külades. Sugukonnad ühinesid ja tekkisid sugukonnaliidud, siis kujunes hõim ja hõimuliit. Sugukond oli normide looja ja kandja. Kujunes välja ka tavaõigus. Rakendatakse pidevalt teatud olukordade lahendamise puhul. Muutub harjumuseks, seega on see üldtuntud. Tavaõigus on kirjutamata õigus. Sunniõigus on tavanormid, millega lahendatakse suhteid sugukonna sees = avalik õigus. Leppimisõigus lahendatakse sugukonna vahelisi probleeme. Peab arvestama, et indiviidid olid õigusobjektid ainult oma sugukonna liikmena. See andis talle kaitse, sugukond pidi kaitsma. Kui tekkis konflikt liikmete vahel, siis tekkis sugukondade vaheline konflikt. 2. Sugukondliku korra lepinguõigus. Konflikt nõrgestab hõimu, tuleb lepitada, lepitaja on hõimukogu. Kui lepitama ei hakataks,
· perekonnaõigus, · pärimisõigus. Tsiviilõiguse allikaks on suures osas seadused. Olulisemad tsiviilseadused: · tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) · võlaõigusseadus (VÕS) · asjaõigusseadus (AÕS) · perekonnaseadus (PKS) · pärimisseadus (PärS) Tsiviilõiguse allikaks on ka õiguslikku tähendust omav tava. Õiguslikku tähendust omav tava tekib, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Siiski ei saa tava muuta seadust. Tavanormid ei pea olema kirja pandud. 30 Tsiviilõiguse lahutamatuks osaks on üldised tsiviilõiguse printsiibid ehk õiguspõhimõtted: · õigusriigi ja eraomandi kaitse põhimõte, · hea usu ja lepingutruuduse põhimõte, · mõistlikkuse põhimõte, · privaatautonoomia omavastutuslik iseotsustamisõigus ja vabadus. Eraõiguses väljendub
Sotsiaalsed normid reguleerivad ühiskonnaliikmete käitumist. Tavaliselt rääkides normidest on levinud arusaam, et on olemas õigusnormid ja sotsiaalsed normid, kuid säärane seisukoht on läbinisti vale. Absoluutselt kõik normid ka õigusnormid on oma olemuselt sotsiaalsed normid, käitumist reguleeritakse ühiskonnas ja seega on kõik normid sotsiaalsed. Sotsiaalsed normid jagunevad: 1. Õigusnormid. 2. Õigusvälised normid. Milleks on näiteks moraalinormid, tavanormid, korporatiivnormid, eetikanormid, esteetikanormid, religioossed normid etc. Õigusväliste normide ammendavat loetelu ei ole olemas ning praegu on kirjanduses valdavalt levinud seisukoht, et kõige olulisemateks õigusvälisteks normideks on tava-, moraali- ja korporatsiooni normid (loomulikult on ka see seisukoht vaieldav). Äärmiselt vana on küsimus millised normid on kõige olulisemad. Ehk kas kõik sotsiaalsed normid on kohustuslikud või ei ole nad seda mitte
Olulisemad tsiviilseadused: · tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) 42 · võlaõigusseadus (VÕS) · asjaõigusseadus (AÕS) · perekonnaseadus (PKS) · pärimisseadus (PärS) Tsiviilõiguse allikaks on ka õiguslikku tähendust omav tava. Õiguslikku tähendust omav tava tekib, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Siiski ei saa tava muuta seadust. Tavanormid ei pea olema kirja pandud. Tsiviilõiguse lahutamatuks osaks on üldised tsiviilõiguse printsiibid ehk õiguspõhimõtted: · õigusriigi ja eraomandi kaitse põhimõte, · hea usu ja lepingutruuduse põhimõte, · mõistlikkuse põhimõte, · privaatautonoomia omavastutuslik iseotsustamisõigus ja vabadus. Eraõiguses väljendub see ka dispositiivsuse põhimõttes, st poolte kokkuleppel võib suhet reguleerivast sättest kõrvale kalduda (v
Koos käitumisreeglite ja normide (väärtushinnangute) kehtestamisega on välja kujunenud või kujundatud ka nendest reeglitest ja normidest (väärtushinnangutest) kinnipidamise tagamise vahendid (hukkamõist, karistused, sunnivahendid jm). Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis, mall (Vt Aarnio, A. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn 1996, lk 56). Eespool juba nimetasime, et valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt matemaatika- ja formaalloogika reeglid, esteetika ja tavanormid, moraalinormid (kõlblusnormid), tehnilised normid ehk normatiivid jne. Mitte kõik need ei ole normid sotsiaalse normi tähenduses. Sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga käitumisreeglid (käitumiseeskirjad), mis kehtestavad, kuidas konkreetses normis nimetatud olukorda sattunud inimene (või juriidiline isik) käituma peab või peaks. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet. Nad reguleerivad ühiskondlikke suhteid, st inimeste käitumist üksteise suhtes.
annaabi.ee 
