Mis linna kohtutäitur Eesnimi, Perekonnanimi Aadress e-mail Nimi Isikukood Aadress Telefon e-mail AVALDUS Täitemenetluse lõpetamiseks sundraha ja kaitsjatasu (menetluskulude) sissenõudmise osas nõude täitmise aegumise tõttu. Palun lõpetada täiteasi nr xxxxx seoses nõude aegumisega. Kinnitan, et esitatud andmed on õiged. xxxxx xxxxx
Nimetage, milles need piirangud seisnevad. Vanusepiirang: ....................................................................................................................................................... Kodakondsuspiirng: ............................................................................................................................................... Lugege läbi toodud allikad ning vastake järgnevatele küsimustele. Allikas A 15. märtsist hakkab kehtima karistusseadustiku muudatus, millega dekriminaliseeritakse alla 1000 krooni väärtuses tehtud korduvad vargused. Varaste korduvad kuriteod lähevad kirja väärtegudena, mis toovad kaasa kas rahatrahvi või aresti, kirjutas Postimees. /.../ Turvafirma Falck kaubandusprojektide grupi teenistusjuht Kaido Kalamets lootis, et vargad ikka saavad karistada ja neis ei süvene karistamatuse tunne. "See tooks tõenäoliselt endaga kaasa taskuvarguste ja kauplusevarguste suurenemise," märkis ta. Kriminaalpolitseinik
juriidilistel aruteludes. Seoses karistusjärgse kinnipidamise küsimusega on avaldanud oma arvamusi ja ettepanekuid nii advokaadid, juuraprofessorid, kohtunikud, õiguskantsler, riigiprokurör kui ka justiitsminister. 26. jaanuaril 2011 oli Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelvalve Kolleegium jõudnud oma määruses järeldusele, et Valmar Koemetsa suhtes langetatud Harju Maakohtu otsus vajab muutmist ja ümbervaatamist seoses Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 872 sätte mittevastavusega Põhiseaduse (edaspidi PS) §-le 20. 1 Kehvitas Karistusseadustikus on teatud argumenteerimise ja tõlgendamise vigu (mõistete ja seaduse rakendamise määruste ebapiisav selgus), mille analüüsimist antud uurimustöö ette näeb. Karistusjärgsel kinnipidamisel on küll karistusõiguslik tähtsus, kuid sama oluline eesmärk on ka põhiseadusliku korra tagamine ja rahvastiku turvalisus.
sanktsioonidega. Ta määrab kindlaks samuti kohustused, mille täitmist riik nõuab vajaduse korral ka sanktsioonide ähvardusel. Karistusõiguse kehtestamisel ja kohaldamisel arvestatakse ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ja norme, mis vastavalt põhiseaduse §-le 3 on Eesti Vabariigi õigussüsteemi lahutamatuks osaks. Karistusõiguse peamiseks allikaks on karistusseadustik (edaspidi KarS, RT I 2002, 86, 504; 2007, 11, 51). Karistusseadustiku väljatöötamise aluseks võeti 1975.a Saksa karistusseadustik ja 1994. a Prantsuse Code Penal ning selles võib leida ka Eestis varem kehtinud kriminaalseaduste, eelkõige kriminaalkoodeksi (edaspidi KrK, RT I 2001, 78, 452) sugemeid. Karistusseadustik võeti vastu 6.juunil 2001.a ning see kehtestati eraldi seadusega (karistusseadustiku rakendamise seadus, edaspidi KarSRS, RT I 2002, 56, 350; 2006, 46, 333 ) 1. septembrist 2002. a. Karistusseadustiku väljatöötamise eesmärgiks oli:
2017 Mõisted • Karistus • Süütegu=kuritegu/väärtegu • Kriminaalkoodeks=karistusseadustik • Süüteokooseis • Objektiivsed ja subjektiivsed tunnused Karistusseadustik • Süütegude temaatikat käsitlev Eesti seadus • Seadustik vastuvõetud 6.juunil 2001 ning jõustunud 1.septembril 2002 • Enne karistuseadustikku kehtis Eestis kriminaalkoodeks • § 1. Karistusseadustiku üldosa kohaldamisala • (1) Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse käesoleva seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. • (2) Karistusseadus käesoleva peatüki tähenduses on käesolev seadustik või muu seadus, mis näeb ette karistuse süüteo eest. KarS§118 • Raske tervisekahjustuse tekitamine kuulub KarS§118 9.nda peatüki alla,mis käsitleb isikuvastaseid süütegusid. Mis omakorda jaguneb 2.jagu “Tervisevastased süüteod”,mis
suhtes avalik-õiguslikes suhetes (nt politsei tegevusetus teatud olukorras). 1.4 Karistusõigus Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat. Eriosa annab konkreetsete karistatavate tegude kirjeldused ning karitused nende eest
osas. Kuigi materjal koosneb neljast osast, moodustab ta siiski ühtse terviku, andes konspektiivse, referatiivse ülevaate Eestis kehtivas karistusõiguses isiku karistamise aluste põhimõtetest. 1. SÜÜTEOKOOSSEIS Süüteokoosseis on seadusandlikult tüpiseeritud ebaõigus,. Kuriteokoosseisud paiknevad karistusseadustiku eriosas, kus nad moodustavad kuritegudeks loetud tegude ammendava kataloogi. Väärtegude koosseisud võivad paikneda kas karistusseadustiku eriosas ( kus neist on vaid üksikud) või vastavas eriseaduses. Kolmeastmelise süüteomõiste korral moodustab süüteokoosseis karistatava teo esimese astme, olles rünnatud õigushüve kaitsemehhanismi esmase astme põhialuseks. Süüteokoosseis hõlmab endasse nii objektiivselt toimepandu, kui ka toimepanija mõttemaailma. Ehkki teo välised ja tegija sisemaailma kuuluvad tunnused moodustavad terviku ning on omavahel seotud, tuleb neil vahet teha. Seepärast eristatakse
lõpetamiseks kohtutäituri poolt on olemas õiguslikud alused. Lisaks on antud kaebuse punktis 1 märgitud mittearestitava sissetuleku osa edastatud Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel juba aegunud täitemenetluse katmiseks. Kohtutäitur xxx ei ole lõpetanud täitemenetust täiteasjades, milledes on kohtuotsuse või määruse kuupäevaks 13.07.2007. Antud nõue aegub praeguste seaduste alusel 7 aastaga, kuni 31.12.2009 kehtinud karistusseadustiku (KarS) redaktsiooni §82 kohaselt: (olenevalt kuriteo astmest) (1) Otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud: 1) viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest; 2) kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 207 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse rahalise
kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade […] Käesoleva töö autori arvates on ideoloogia kirjapandud piisavas selguses ja koguses ning omapoolseod täiendusi lisada ei ole. Karistusseadustiku õiguslik ideoloogia on esitatud karistusseadustiku esimeses paragrahvis järgmiselt: § 1. Karistusseadustiku üldosa kohaldamisala (1) Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse käesoleva seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. Käesoleva töö autori arvates võiks põhjalikumalt seletada seadustiku eesmärki, lisada distsiplineerimise ja süütegude ennetamise eesmärgi. 4
Näiteks kas tegemist on alla 14-aastase või 14-18-aastase poolt toime pandud väär- või kuriteoga. Uurimuse käigus peeti oluliseks vaadelda komisjoni suunamise konkreetseid põhjuseid. Seetõttu on komisjoni suunamise põhjused jagatud alaealise poolt toime pandud süüteo iseloomu järgi, mis võimaldab saada parema sisulise ülevaate noorte poolt sooritatud õigusrikkumistest. Komisjoni suunamise kõige sagedasemaks põhjuseks on varavastased süüteod (39% juhtumitest). Karistusseadustiku alusel on kitsamalt tegu vargusega (§ 199) ja vähemohtlike varavastaste süütegudega (§ 218) Komisjoniliikmete üldine suhtumine pisivarguse sooritajasse esmakordselt komisjoni sattunud alla 12-aastase noore puhul oli väga sarnane: leiti, et selline noor ei peaks üldse komisjoni sattuma, kuna tavaliselt see vaid traumeerib last ning tavaliselt on komisjoni toimumise ajaks olukord lahenenud, laps asjast aru saanud ning peretoetus aktiviseerunud
aasta seadusemuudatusega korrigeeriti olulisel narkootikumidega seotud kuritegude eest määratavaid sanktsioonimäärasid. Eelkõige toob seadusemuudatuse eelnõu karistusmäärade karmistamise põhjusena välja vastavate kuritegude kasvu eelnõule eelnevate aastate jooksul. Kavandatud muudatused olid tingitud vajadusest oluliselt karmistada narkokuritegude eest mõistetavaid karistusi, millega oleks võimalik tagada rahva õigustundele vastava karmima karistuspoliitika rakendamise. Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõus on lähtutud põhimõttest, et vastavate süütegude toimepanijad jagunevad kahte gruppi. Esiteks narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitaja ehk sõltlane, kes vajab ravi sõltuvusest vabanemiseks, ning teiseks, kurjategijad, kes panevad toime tegusid kasu saamise motiivil, seejuures vahendeid valimata, olles seega ohuks ühiskonnale, rahvatervisele ning elanike turvalisusele.8
märts 2009 URL: http://www.arileht.ee/artikkel/461703 [14. 03. 2010] 7. Beichner, Aare. (2009). Arvutikaitse dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/5816/1/Kirna.ppt [03.01.2010] 8. Justiitsministeerium, kriminaalpoliitika osakond (2009). Kuritegevuse statistika jaanuar 2009 URL:http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=40301/Kuritegevuse+kuu %FClevaade+2009+01.pdf [29.12.2010] 9. Karistusseadustiku muutmise seadus (2008). Riigi Teataja I, 13, 87 URL: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12937096 [25.03.2010] 10. Karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seadus (2007). Riigi Teataja I, 13, 69 URL: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12789872 [25.03.2010] 11. Karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seadus (2007). Riigi Teataja I, 13, 69 URL: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12789872 [25.03.2010]
11 2.2. Euroopa Nõukogu Korruptsiooni Kriminaalõigusliku Reguleerimise Konventsiooni allikad ja teke……………………………………………………………... 12 2.3. Euroopa Nõukogu Korruptsiooni Kriminaalõigusliku Reguleerimise Konventsioon ……………………..…………….…. 14 2.4. Karistusseadustiku eelnõu …………………………………………..…. 15 2.5. Altkäemaksu sõnastus Karistusseadustikus ….………..………….. 18 3. ALTKÄEMAKSU KOOSSEISU TÕLGENDAMISE VÕIMALUSED …….. 21 3.1. Keeleline tõlgendamine ……………………………………………... 21 3.2
Sissejuhatus Seaduse valikul lähtus töö koostaja eelkõige enda subjektiivsest huvist karistusõiguse vastu, mis ajendas teda astuma ka Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Autori huvi ajaloo vastu viis teda kokku II maailmasõja lõpus toimunud Nürnbergi kohtuprotsessini lugemisvarani, mille süvendatud uurimine muutis seminaritöö koostaja jaoks valiku ammendavaks. Meenutades saadet Vabariigi kodanikud1, kus arutati karistusseadustiku reformi, ei kustu meelest Tartu Ülikooli karistusõiguse professori Jaan Sootaki ja teiste saates osalejate väljendatud üks peamistest koondmõtetest, et karistusseadustik (edaspidi: KarS) on ühiskonnas olemas selleks, et pärssida inimese poolt lubamatut käitumist. Nüüdseks on summa summarum kahest eelpool nimetatud asjaolust töö koostaja jaoks prioriteetseks pühenduda õigusmaastikul karistusõiguse tundmaõppimisele
Karistusoigus Ulesandeks on: 1. kaitsta isikut kuritegelike runnete eest; 2. maaratleda kuriteod; 3. naha ette karistused; 4. maarata, et karistusi kohaldab vaid kohus; 5. reguleerida oiguskaitseorganite (kohus, prokuratuur, uurimis-ja karistusi taitvate organite tegevust kriminaalSiguslike vahenditega; 6. tagada, et kohus jt oiguskaitseorganid kriminaalseaduse kohaldamisel lahtuksid - seadusest - iildhumanistlikest printsiipidest Karistusoigus ja uldhumanistlikud printsiibid: 1. seaduslikkuse printsiip; 2. demokratismi printsiip; 3. 5igus seaduse kaitsele; 4. humanismi printsiip; 5. suiilise vastutuse printsiip; 6. siilituse presumtsiooni printsiip; 7. vastutuse valtimatuse printsiip; 8. oiglus j a humaansuse printsiip; 9. isikuvabaduse kaitse printsiip; 10. kuriteo seadusega maaratlemise printsiip; Karistusseadustiku kehtivuses valjendub personaalsus e. isikupohimote; identse no...
juhtnööre korruptsiooni vältimiseks ning sellega võitlemiseks. · Tõkestamiseks võib pidada korruptsioonivastaste seaduste loomist, mis piiravad ametiisikutele lubatud töökohti, tegevusi ja toiminguid. Samuti on korruptsiooni tõkestavaks vahendiks huvide deklareerimine, mis peab tagama järelevalve, et ametiisikul poleks tekkinud korruptiivseid suhteid ja korruptiivsest tulust varasid. · Avastamine ja lahendamine seisneb süüteomenetlustes korruptsioonivastase seaduse või karistusseadustiku alusel. Tegemist võib olla nii väärtegudega töökoha-, tegevus- ja toimingupiirangute rikkumisel või ka kuritegudega nt altkäemaksu andmisel, vahendamisel või võtmisel. Kasutatud materjalid · https:// www.kapo.ee/et/content/korruptsioonivastane-tegevus.h tml · www.korruptsioon.ee TÄNAN KUULAMAST
juhtnööre korruptsiooni vältimiseks ning sellega võitlemiseks. · Tõkestamiseks võib pidada korruptsioonivastaste seaduste loomist, mis piiravad ametiisikutele lubatud töökohti, tegevusi ja toiminguid. Samuti on korruptsiooni tõkestavaks vahendiks huvide deklareerimine, mis peab tagama järelevalve, et ametiisikul poleks tekkinud korruptiivseid suhteid ja korruptiivsest tulust varasid. · Avastamine ja lahendamine seisneb süüteomenetlustes korruptsioonivastase seaduse või karistusseadustiku alusel. Tegemist võib olla nii väärtegudega töökoha-, tegevus- ja toimingupiirangute rikkumisel või ka kuritegudega nt altkäemaksu andmisel, vahendamisel või võtmisel. Kasutatud materjalid · https:// www.kapo.ee/et/content/korruptsioonivastane-tegevus.h tml · www.korruptsioon.ee TÄNAN KUULAMAST
2. Mis on karistusõiguse peamised ülesanded? Tagada õigushüvede kaitse; määrab kindlaks süüteod, kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja tegevuse põhiprintsiibid. 3. Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid? Aitab kaasa süüteoga tekkinud kahju heastamisele, toetab teadmist, et õigusnorm kehtib ja selle rikkumine on karistatav. 4. Millest lähtuti karistusseadustiku koostamisel? Põhiseadusest ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest. 5. Millised olid põhieesmärgid karistusseadustiku koostamisel? 6. Millisest seadusest lähtutakse karistuste kohaldamisel? 7. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatav jõud? · Jah, kui seadus välistab teo karistatavuse · Jah, kui seadus kergendab karistust 8. Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? Kas üksnes Eestis või ka väljaspool Eestit?
Lugedes erinevaid seisukohti ja omades ka Põhja Ringkonnaprokuratuurist saadud väheseid praktilisi teadmisi karistusõiguse valdkonnast, sooviski autor analüüsida nimetatud eelnõud, millest tänaseks on saanud seadus ning teha ettepanekuid seadusandjale karistusjärgse kinnipidamise paremaks kohaldamiseks Eesti karistusõiguses, kuna autori arvates esinevad nimetatud meedet puudutavas regulatsioonis mitmed kitsaskohad. 15.06.2009 võeti Riigikogus vastu karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seadus6, millega täiendati Eesti karistusõigust väga olulise kuid probleemse meetmega karistusjärgne kinnipidamine, mis mõjutab oluliselt Eesti kriminaalpoliitikat ning millest tulenevalt on vajalik äsja sisseviidud muudatuste analüüs. Sellest lähtudes on päevakohased ka küsimused, kas nimetatud instituut ei lähe vastuollu täna
TRAGÖÖDIA VÕRUS: SÜÜTU NALI VIIS POISID ELUKS AJAKS TRELLIDE TAHA 17.05.2011 Teisipäeval kella kolme paiku leidis juhuslik möödakäija Võrus Juudi pargist, vanema mehe söestunud surnukeha. Esmaspäeva varahommikul kell piinamises, mis tõi ohvrile kaasa 6.58 sai häirekeskus teate, et Võru surma. Teisipäevasel kohtuistungil Juudi pargist leiti mehe söestunud mõistis kohus poistele eluaegse surnukeha. Kohale saabunud vanglakaristuse. kiirabil , ei jäänud muud üle, kui fikseerida surmaaeg ja saata laip Koolidirektor ja klassijuhataja on siiani juhtunust sokeeritud. Mati sõbrad ajalehele intervjuud ekspertiisi. Juhtumi uurimise Direktor ei suuda uskuda, et poisid andmas. e...
nooremana kui 14-aastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule vastava õigusvastase teo; nooremana kui 14-aastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteokoosseisule vastava õigusvastase teo; 14- kuni 18-aastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteo, kuid prokurör või kohus on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja kriminaalmenetlus on tema suhtes lõpetatud; 14- kuni 18-aastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteo, kuid kohtuväline menetleja on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust kohaldamata või on kohus leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata
Lisaülesanne praktikumist puudunutele Koostage õigusalase sisuga või õiguslikku kontekstiga väitlause (kui peate tegema kaks lauset, siis peavad need olema erinevat tüüpi). Teostage selle lause ümberpööramine, muutmine, vastandamine ja transpositsioon. Asetage lause loogilisse ruutu ja omistage talle tõeväärtus (seda tuleb põhjendada). Koostage laused loogilise ruudu ülejäänud nurkade jaoks ning näidake loogilise ruudu omaduste abil, millised on nende lausete tõeväärtused. 1) Ükski kuritegu pole õigustatud (E) Ümberpööramine: Ükski õigustatud tegu pole kuritegu. Muutmine: Kõik kuriteod on mitteõigustatud. Vastandamine: Mõni mitteõigustatud tegu on kuritegu. Transpositsioon: Mõni mitteõigustatud kuritegu pole mittekuritegu. Loogiline ruut: Kõik kuriteod on õigustatud. (A) Ükski kuritegu pole õigustatud. (E) Mõni...
nad seda teevad? Vajavad nad kaastunnet või lihtsalt kasutavad ära meie riigi seadustes olevaid nõrku kohti. Võib jääda mulje, nagu polekski siis vanglal ühiskonna kaitsmisel kasulikku funktsiooni. Tegelikult see päris nii tõenäoliselt pole, kuna inimesed on erinevad ning nad võivad tõesti aja jooksul muutuda ja mõista eksimusi. Hea on see, et eluaegse vanglakaristuse saanud kurjategijad ei pääse enam kunagi ühiskonda teisi ohustama. Niisiis võibki olukorra lahendus seisneda karistusseadustiku paremaks muutmises. Vähemalt Eesti Riigi Valitsus ja ka seadusandlik võim peaks mõtlema sellele, sest vastasel juhul jääb olukord muutumatuks ja kurjategijad saavad aina rahulikuma südamega uusi rikkumisi ja roimi toime panna.
süüteokoosseisule. Süüteod jagunevad kuritegudeks (raske seaduserikkumine karistusseadustikus sätestatud süütegu, milles süüdi olevale füüsilisele isikule on seaduses ette nähtud rahaline karistus või vangistus või juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine) ja väärtegudeks (karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Väärtegusid võib erinevalt kuritegudest sätestada karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes (näiteks liiklusseaduses). Kuritegu jaguneb esimese astme (karistatakse rohkem kui viis aastat) ning teise astme (vangla või rahatrahv) kuritööks. Hädakaitse on soov kaitsta ennast, firmat või riiki, eeldab õigusvastast rünnet. Esineb ka näiline hädakaitse (hädakaitse seisund tuleneb valedest faktidest; näiteks mängupüstoliga ähvardamine). Karistust kergendavad asjaolud on süüteo sooritamine
Hädakaitsepiirid ei ole selged Hädakaitse mõiste on sätestatud karistusseadustiku § 28. Aga mis siis hädakaitse on? Hädakaitse on kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Tegu, mis on hädakaitse olukorras toime pandud ei ole karistatav, kuid ainult siis kui ei ole ületanud hädakaitse piire. Hädakaitset saab eristada nii tsiviilõiguse raames kui ka karistusõiguse raames. Üldiselt kui inimene paneb toime mingisuguse teo, siis näeb seadusandja ette ka
Distsiplinaarkaristus on tegelikult iga ettevõtte sisemine asi ning karistusseadustik sellega ei tegele, kuid kuna selline karistusliik on olemas, peame tähtsaks selle ära mainida. Kriminaalkaristus Karistusseadustiku järgi on olemas kolm karistusvormi § 44 rahaline karistus, § 45 vangistus ja § 46 juriidilise isiku sundlõpetamine. § 44 ja 45 kehtivad füüsiliste isikute suhtes ning § 46 juriidilise isiku suhtes. Toome välja Karistusseadustiku osa mis käsitleb kriminaalkaristust. 2 Kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused § 44. Rahaline karistus (1) Kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. (2) Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes
konkurentsijärelvalveks ning kartellide vastu võitlemiseks. Kuivõrd ei kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvides 202 ega 205 ei sisaldanud leebusprogrammidega sarnase põhjalikkusega tingimusi leebuse kohaldamiseks,töötasid justiitsministeerium koostöö riigiprokuratuuri ja konkurentsiametiga välja seaduste muudatusettepanekud ametliku leebusprogrammi jõustamiseks Eestis.Selleks algatati 2009.aasta algul karistusseadustiku,kriminaal seadustiku ja konkurentsiseadustiku muudatused,milles seaduse tasandil määrati kindlaks leebuse kohaldamise tingimused karistusseadustiku paragrahvis 400 sätestatud konkurentsialasekuritoe puhul.2010.aasta alguses võeti eelnõu seadusena vastu. 6 3. EUROOPA ÜHENDUSE LEEBUSPROGRAMM Euroopa Komisjon on välja andnud teatise 2002/C45/03,mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul
Meie maksame nende toidu ja muudu kulude eest. See ei ole õiglane ühiskonna suhtes. Muidugi hakatakse ka rääkima ebainimlikkusest, et kriminaali tapmine on ka mõr ja nii edasi, kui kas siis kriminaal ei olnud ebainimlik ? Kas tema käitus siis õigesti ? Tema ei olnud ebainimlik teist inimest maha lastes vms? Samas on loota, et surmanuhtluse hirm õpetab teisi inimesi. Et nad ei satu nii kergelt kuritegelikku maailma, teades mis neid ees ootab. Kuid praeguse karistusseadustiku kohaselt ei pea keegi kartma. Inimene tapab kellegi ära saab seal paar aastakest vanglakaristust ja siis veel paar aastat tingimisi ja ongi kõik. Ja siis veel virisevad vangla toidu ja elamistingimuste üle. Ja kui on väga osavad advokaadid siis on kurjateijal ka võimalus süüst pääseda, alguses kautsjoni vastu vabastamine, ja siis juba kohtuprotsessid , kus kaitsja leiab piisavalt vastuargumente , et süüalust kaitsta ja nii ta pääsebki. Samas saab mõne looma tapmise puhul
Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused 1. Karistusseadustiku üldosa mõiste, tähendus ja struktuur Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat. Karistusõiguse ülesanne on kõige olulisemate õigushüvede (põhiväärtuste) kaitse
elust enesest jpm. 1. KARISTUSÕIGUSE ÜLESANDED JA PÕHIMÕTTED Üldises õigussüsteemis on karistusõiguse üleanne määrata karistus tegude eest, mis on seadusevastased. Karistusõigus peab kaistma isiku kui õigussubjekti hüvesi, tegema kindlaks, et ei piirataks isikuvabadusi. Karistusseadus kaitseb samamoodi ka riiki ning see peab aitama kaasa riigi ja isiku vaheliste kokkulepete leidmisele. Karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel lähtuti sellest, et regulatsioon peaks olema riigi seisukohalt võimalikult mõjus ning kasutoov. Karistusõigus määrab, mis on süütegu ning millised on nende eest kohaldatavad karistused. Karistusõigusega on paika pandud millised on õiguslikud alused kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuses ning määrab nende põhiprintsiibid. See on vajalik, et kaitsa isikut rünnete eest, mis ei ole õiguse ning kehtiva seadusega kooskõlas
arvamusi ja keegi ei saa seda pahaks panna sest niimodi arvan mina . Vabadus valida just endale sobiv hobi mida mulle teha meeldib ja teha tahaksin. Mulle isiklikult meeldib väga jahindus. Olen jahimees alates 2010st aastas seega olen noorjahimees ja kellegil pole mulle õigus õelda et sa ei tegele enam selle hobiga või mis iganes. Kuigi siin on üks faktor, et ma võin oma paberitest lahti saada kui rikun seadust ja jään vastavatele isikutele vahele, ning karistusseadustiku määruse järgi kas tühistatakse jahitunnistus või konfiskeeritakse relvad. Mul on võimalus valida endale sobiv riietus stiil, mis mulle meeldib. Ma ei ole kohustatud kanda mõnda emo stiili riideid ega keegi ei sunni mul käima riides nii et ainult silmad näha oleks nagu mõndades maades see naistel käsuks on. See tume stiil mis nendel emodel on mulle üldse ei istu nad ei ole nagu inimesed nad oleksin mingid mustad varjud keda
* Raamatupidamisaruanne,mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid,kulusid ja kasumit(kahjumit). TULU KULU = KASUM 10.Kassavoog iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust:jooksvast majandustegevusest;investeerimisest;finantseerimisest. 11. AS Juhatuse liikmed Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik ja/või FIE.Liikmeks ei või olla nõukogu liige.Liikmeks ei olla veel ka isik,kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või isik,kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal. 12.Koduettevõtte plussid (5) 1.Väikesed stardikulud 2.Minimaalsed tööjõukulud,kohutuste jagamine 3.Pensionäride ja noorte võimalus lisateenistuseks,töökasvatus 4.Osa majapidamisest muutub tulutoovaks 5.Maksude vähendmine,saab klassifitseerida ärikuludeks 13
Arutlus Hädakaitse seaduslik või mitte? Eesti karistusseadustikus on olemas head ning selged terminid nagu ,,hädakaitse" ja ,,hädaseisund". Erinevalt teistest karistusseadustiku terminitest avavad need sõnad oma tegeliku sisu üsnagi adekvaatselt. Hädakaitse moodustub sõnadest ,,häda" ning ,,kaitse". Seega tuleb eeldada, et kõigepealt peab olema käes ,,häda" ja alles siis saame hakata rääkima õigusest ,,kaitsele" ehk häda likvideerimisele. On teada, et hädakaitses toimepandud tegu, sealhulgas ka ründajale kahju tekitamine ei ole õigusvastane tegu. See on õiguspärane kui ei ületanud hädakaitse piire. Kuid kas hädakaitse on seaduslik või mitte?
Kas keegi tõesti usub, et vanglasüsteem tuleb püstitatud eesmärkidega toime ja trellide tagant väljuvad seadusekuulekad mehed ja naised? Mina seda ei usu ja arvan, et vaja on muutusi. Ühe alternatiivina näen ma surmanuhtluse taaskehtestamist. Humanistid-patsifistid ütlevad, et on vale otsustada teise inimene elu üle ja ka vangide inimõigusi tuleb austada, aga mina arvan, et on vale kohaldada samu karistusi niivõrd erinevate süütegude eest, kui meil seda praegu tehakse. Näiteks - Karistusseadustiku järgi on maksimumkaristus orjastamise või piinamise eest viis aastat sama, mis varguse eest avalikus kohas vägivalda kasutamata. Tundub justkui ebaloogiline. Mis puutub vangide inimõigustesse, siis kas ei tundu veider, lausa paradoksaalne, et isikud, kes on räigelt rikkunud teiste õigusi, näiteks õigust elule, hakkavad vanglasse sattudes igakuiselt saatma sadu kaebekirju küll vanglale, küll justiitsministeeriumile, küll kohtusse
informatsiooniga tegelevad 2. omab saladusesolemise tõttu ärilist väärtust ja 3. teavet valdav isik on tarvitusele võtnud kohased meetmed teabe salajas hoidmiseks. Hästi hoitud ärisaladuse näide on Coca-Cola retsept. Ärisaladuse kaitse on peaaegu iga litsentsilepingu osa, kuna ärisaladus täiendab patendikaitset. Ärisaladuse üheks osaks on oskusteave ehk know-how. Ärisaladuse õigustamatu kasutamine on kuritegu. Karistusseadustiku kohaselt karistatakse ärisaladuse avaldamise eest ilma aktsiaseltsi või osaühingu pädeva organi vastava loata rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kui sellise teoga on põhjustatud oluline kahju, siis on karistuseks rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Mitte ainult ärisaladuse avaldamine, vaid ka selle õigustamatu kasutamine on kuritegu ning ka selle eest on karistusena ette nähtud rahalise karistus või kuni üheaastane vangistus.
kohtusse minekuks on koos. Ta saadab süüdistusakti selle koos p-s 226 loetletud lisadega ning süüdistusakti elektroonilise koopiaga kohtule. KrMS p. 376, 377 - süüdistusakti koostamise erikord. Süüdistusakt peab sisaldama kohtueelse menetluse olulist tulemust. Süüdistusaktis peab muu hulgas olema märgitud kuriteo asjaolud (KrMS p. 154 lg. 2 punkt 1), süüdistuse sisu (KrMS p. 154 lg. 3 punkt 2) ja kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi (KrMS p. 154 lg. 3 punkt 3). (2) Süüdistusakti põhiosas märgitakse: 1) kuriteo asjaolud (3) Süüdistusakti lõpposas esitatakse: 2) süüdistuse sisu 3) kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastav paragrahvi, lõike ja punkti järgi. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks
võib kahjustada inimeste tervist. Vastutus tervisekaitse nõuete rikkumise eest §181 1) Rahvatervise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. 2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. 4) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83. 5) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Terviseamet. Finatseerimine §21 1. Tervisekaitse asutusi rahastatakse riigieelarvest 2. Kohalike programme võib osaliselt või täielikult rahastada riigieelarvest 3. Programmid - osaliselt või täielikult rahastatud ravikindlustuse eelarvest Kasutatud kirjandus https://www.riigiteataja.ee/akt/115032011017 Aitähh kuulamast!
· süüteo toimepanemine grupi poolt, · süüteo toimepanemine teise süüteo hõlbustamiseks või varjamiseks. Väärteod: Väärtegu saab karistada rahatrahvi, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Arest sikult vabaduse võtmine kuni kolmekümne päevani, mida kohaldab vaid kohus. Väärteoasju lahendavad kohtuvälised menetlejad või kohtud. · Hoiatusmenetlus, · Kiirmenetlus, · Üldmenetlus. Süüteod: Süütegu karistusseadustikus karistusseadustiku eriosa sätetes teokirjeldustena loetletud, vastavalt süütegude poolt rünnatavatele hüvedele peatükkidesse, jagudesse ja jaotistesse rühmitatud. · Inimsuse- ja rahvusvahelise julgeolekuvastased süüteod (genotsiid, agressioon, keelatud relvade kasutamine), · Isikuvastased süüteod (tapmine, raske kehavigastuse tekitamine, vägistamine, orjastamine), · Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod (usuvabaduse rikkumine, valimiste võltsimine, hääle
Kõigil on õigus oma arvamusele, kui sellega just seadust ei rikuta, on kõigil õigus ka oma seisukohti avaldada. Kasutades õigust sõnavabadusele tuleks meeles pidada, mis eesmärkidel me seda teeme ning milliseid sõnu kasutades, vastasel korral tuleb tagajärgedega leppida. Sõnavabadus on nagu iga teinegi vabadus- kõige ütlemine on lubatud juhul, kui on julgust ka selle eest vastust kanda. 3 ... Seevastu tähelepanu väärib asjaolu, et karistusseadustiku jõustumisega 2002. aastal dekriminaliseeriti teise isiku solvamine kui süütegu.
(1) 54. 0 55. 1 56. 2 17. Kui palju peab olema tööruumis õhuruumi ühe töötaja kohta? (1) 57. vähemalt 3,5 m³ 58. vähemalt 10 m³ 59. vähemalt 15 m³ 18. Millised peavad olema olmeruumid? (2) 60. ventileeritavad 61. temperatuur peab vastama kasutusotstarbele 62. temperatuur peab olema vähemalt +22°C 19. Milline on maksimaalne karistusmäär karistusseadustiku järgi, kui töötervishoiu- ja tööohutusnõuete eiramisega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus? (1) 63. rahatrahv kuni 3000 eurot 64. üheaastane vangistus 65. kolmeaastane vangistus 20. Millise rahatrahvi võib määrata tööõnnetuse varjamise või uurimata jätmise eest füüsilisele isikule? (1) 66. kuni 100 trahviühikut 67. kuni 200 trahviühikut 68. kuni 300 trahviühikut 21
Sisekaitseakadeemia Justiitskolledz Inna Roosmann-Morozov LASTE SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE Referaat Õppejõud: Uno Traat, lektor Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS 3 1. LASTE SEKSUAALNE VÄÄRKOHTLEMINE 4 1.1. Kurjategija ja ohvri suhe 4 1.2. Pedofiilia ja erinevad aspektid eelsoodumuseks 5 1.2.1. Kriminaalsed aspektid 5 1.2.2. Ajalooline aspekt ja tänapäeva vaade 6 KOKKUVÕTE 9 ALLIKALOEND 10 SISSEJUHATUS 2 Lapse seksuaalne kurit...
Süüteomenetluse üldtingimused ja põhimõtted Menetlusosaline – väärteomenetluses menetlusalune isik ja tema kaitsja; kriminaalmenetluses kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu ja tsiviilkostja Süütegu jaguneb kuriteoks ja väärteoks, neid mõlemaid ühendab Karistusseadustiku üldosa. Karistusseadustik ütleb, et mõnda õigushüve kahjustavad süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks Kuidas eristatakse kuritegusid ja väärtegusid? Kuritegude ja väärtegude eristamine toimub nende eest seaduses ettenähtud karistuse järgi, mis ühtlasi peegeldab seeläbi ka teo sisulist raskust. Teine põhiline erinevus seisneb selles, et kui kuriteod sisalduvad üksnes karistusseadustikus, siis väärteod nii karistusseadustikus kui ka muudes seadustes.
kurjus/kuritegelikkus, st kollaborant ise n-ö määrib oma käsi, olgu kaaskodanike vahetu reetmisega või neid isiklikult vaenates või koguni surmates. (Saab muidugi alati eristada kollaboreerimise raskusastmeid -- antud juhul näiteks pealekaebamisest kuni aegumatu inimsusevastase massiroimani) 4. ··· Alles 2009. aastal astusid eestlased õigusliku sammukese kollaboratsiooni väärteoks tunnustamise poole. Nimelt hakkas 15. novembril kehtima Karistusseadustiku §234' Eesti Vabariigi vastase sõja või okupatsiooni toetamise kohta, mis ütleb: "Eesti Vabariigi vastase sõja või Eesti okupeerimise ajal Eesti Vabariigi kodaniku poolt vaenlase relvajõududega liitumise, Eesti Vabariigi vastases sõjategevuses osalemise või selliste sõjaliste või juhtivate tsiviilülesannete täitmise eest, mis toetavad Eesti Vabariigi vastast sõjategevust või Eesti Vabariigi okupeerimist, -- karistatakse kuue- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega."
erinevaid huvitegevusi ning korraldada noorteüritusi. Kui nooruk leiab endale piisavalt tegevust väljaspool kooli ei tunne ta vajadust hulkuda mööda tänavaid ja otsida omale meelelahutust, mis on tihtipeale talle keelatud. Riik saaks tõsta ka alkoholi aktsiisimaksu, kuid isiklikult arvan, et kõrgem hind ei vähenda inimese janu, vaid teeb selle kustutamise lihtsalt natuke keerulisemaks. Paremaid tulemusi annaks hoopis karistusseadustiku karmistamine. Teadmine, et valesti käitumisel on väga ranged karistused hakkab inimene mõtlema, kas üks lõbus õhtu sõpradega on väärt seda, et hiljem peab seisama silmitsi karmi reaalsusega. Probleemid politseiga võivad jätta inimese ellu märgi, mis mõjutab teda terve elu. Kriminaalselt karistatud inimest ei võeta paljudesse ametiasutustesse tööle ning seetõttu võib noor inimene, kes on unistanud politseinikuna karjääri teha selle unistuse lihtsa lolluse pärast ära unustada
• Isiku erilised isikutunnused • “Muu subjektiivne tunnus” Subjektiivsed tunnused • Tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu • Ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis, kui seadus näeb selle eest ette vastutuse • Väärtegude toimepanemisel ei eristata subjektiivseid tunnuseid (hooletus, kergemeelsus) Kas on olemas kuriteo koosseis? • Kas teol (tegevus või tegevusetus) on karistusseadustiku eriosas kirjeldatud teo tunnused, KarS annab kuritegude kohta ammendava loetelu • Kas on õigusvastasust välistav asjaolu (nt hädakaitse seisund) • Kas isik on süüvõimeine (vanuse või vaimse seisundi tõttu) Õigusvastasuse välistamine • Hädakaitseseisund • Hädaseisund • Kohustuste kollisioon • Eksimus teo toimepanemisel • Muu seaduses ettenähtud õigusvastasust välistav asjaolu Mis on hädakaitse? KarS § 28
Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused 1. Karistusseadustiku üldosa mõiste, tähendus ja struktuur Karistusõigus määrab, millised teod on kuriteod ja millised väärteod ning milliseid karistusi nende eest määratakse. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Üldosa § kuni 87 koosneb seitsmest peatükist, üldisemad alused. Eriosa §88-450 annab karistuste kirjeldused ja sanktsioonid nende eest Karistusõigus jaguneb: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost õpetus karistusest.
KARISTUSÕIGUS Kohandatakse, kui isik on rikkunud õigusaktis sätestatud keeluvormi. SÜÜTUSE PRESUMPTSIOON ehk eeldus Kedagi ei või käsitada enne, kui tema suhtes ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust. Keelunormi rikkumised jagunevad kaheks: 1)Kuritegu 2)Väärtegu Süütegu Kuritegu on üksnes karistusseadustikus sätestatud tegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või rahaline karistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus ja sundlõpetamine. Väärtegu on karistusseadustikus või muus õigusaktis sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena on ette nähtud rahatrahv või arest. Süütegu- kui tegu vastab vääreo või kuriteo tunnustele üheaegselt ning isikut karistatakse ühes korras, ei saa teist liiki karistust enam määrata. Kuritegude raskusastmed Esimese astme kuritegu on süütegu mille eest raskeima karistusena on ette nähtud...
Õiguse kasutamine ja kinnipidamine- õiguse vahetu realiseerimise viisid. Nende viiside puhul, realiseerivad õigusnormidest tulenevaid subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohutusi, õiguse subjektid vahetult oma käitumises. Nt:Töölepingu seadus paragrahv 23: käesoleva seadusega ettenähtud otsused teeb tööinspektor kahe nädala jookusl, arvates tema poole pöördumise päevast. / o Karistusseadustiku paragrahv 338 lg 1: ...karistatakse rahalise trahvi v kuni kolme aastase vangitusega.-Antudõigusnorm keelab teatud tegevused. Sellest normist tuleneva nõude saab subjekt realiseerida õigusest kinnipidamise teel. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine - seisneb selless, et subjekt kooskõlastab oma käitumise õigusnormi nõuetega ehk täidab juriidilisi kohustusi
piirama, teatud tegude toimepanemist keelama, tema vara vähendama). 12 Karistusel on mitu eesmärki: · süüdimõistetu parandamine; · uute süütegude ärahoidmine; · süüdlasele tehtud teo eest karistamine. Nagu me teame, on füüsilised ja juriidilised isikud oma olemuselt erinevad õigussubjektid. Seega on ka nende karistuste eesmärgid erinevad. Kui süüteo paneb toime füüsiline isik, võib teda karistusseadustiku kohaselt karistada kas rahalise karistuse, aresti või vangistusega. Karistused on erineva raskusega kõige kergem on rahaline karistus ja kõige raskem on vangistus. Kui süüteo paneb toime juriidiline isik, võib karistusseadustiku kohaselt mõista põhikaristuseks kas rahatrahvi või sundlõpetamise. Rahatrahv on juriidilisele isikule kõige enam kohaldatav karistus ja sundlõpetamine kõige karmim. Kui karistuseks
(3) Piraatkoopia konfiskeerimist kohaldatakse, sõltumata asjaolust, kellele see piraatkoopia kuulus. (4) Arhitektuuriteose ebaseadusliku koopia suhtes konfiskeerimist ei kohaldata. (5) Konfiskeeritud piraatkoopia hävitatakse. (6) Heauskselt piraatkoopia soetanud isikul on õigus esitada kohtusse hagi temale piraatkoopia müünud või muul viisil üle andnud isiku vastu. 7. Konfiskeeritud arvutisüsteemi edasine käitlemine (1) Karistusseadustiku § 83 kohaselt konfiskeeritud arvutisüsteem antakse üle Haridus- ja Teadusministeeriumile. (2) Haridus- ja Teadusministeerium kõrvaldab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud arvutisüsteemi osaks olevast arvutist sinna ilma autori või tema õiguste omaja loata installeeritud arvutiprogrammi ja annab selle arvutisüsteemi tasuta riigi-, munitsipaal- või avalik-õiguslikule õppeasutusele alaliseks kasutamiseks «tiigrihüppe» sihtprogrammi raames. 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
