kaalu mõisteid. KAALULINE TÄITEASTE- veetava kauba kaalu ja veovahendi või -ühiku kandejõu suhet väljendatuna protsentides. MAHULINE TÄITEASTE- lastiruumi täitva veoste ruumala ja veovahendi või -ühiku lastiruumi veoks kasutatava ruumala suhet väljendatuna protsentides. LAADIMISMEETER (LDM)- veovahendi või- ühiku koormaruumi pikkuse meeter, mida on võimalik kasutada selle laiuse ja kõrguse täies ulatuses. Kui veoühiku koormaruum täita kerge kaubaga (mahukaubaga) ja võtta veotasu arvutamisel aluseks veetavad kaubatonnid, on veotasu arvutamine kaubatonni keskmise veotariifi alusel vedajale kahjumlik. Kui aga laadida treilerile näiteks metalltooteid, mille puhul jääb suurem osa poolhaagise ruumalast kasutamata ja võtta veotasu arvestamisel aluseks kauba kuupmeetri keskmine veotariif, on ka sel juhul vedu kahjumlik. ARVESTUSLIK KAAL- veoraha aluseks olev kaal, mil lastiruumi mahutavus kuupmeetrites või laadimismeetrites on teisendatud arvestuslikeks kilodeks.
Prahilepingu ja konossemendi vahe?? Prahileping sätestab kõik eeloleva veo tingimused, millest lähtudes peavad pooled hakkama kauba merevedu teostama. Trampveol väljaantaval konossemendil ei ole veolepingu funktsiooni, selle abil saab kaubasaaja üldjuhul kinnitada prahilepingu täitmist või mõnel juhul osalist või täielikku mittetäitmist. ,,reeder" isik kes valdab laeva ja kasutab seda oma nimel ning on kantud vastavasse laevaregistrisse. Prahiraha lepinguga määratud veotasu Mereveoleping peab sisaldama: 1. Lepingupoolte nimed 2. Prahiraha suurus 3. Laeva ja kauba kirjeldus 4. Laadimis- ja saabumiskoha nimed. Poolte soovil lisaandmed. Mereveolepingu kaks põhiliiki: 1. Prahileping ehk tsarterveoleping 2. Liinikonossement ehk meresaatekiri. Ajutised, asendusveolepingud: 1. Tellimuskiri (liinivedudel) 2. Kaikiri (liini ja tramp) 3. Kinnituskiri (tramplaevandus) Kaikirja saadab vedaja - Kaikiri kujutab endast dokumenti, kus on kirjeldatud pakutava veo
Juhul kui ühe saatelehe kaup jaotub teekonnal eri osadesse, siis võib juhtuda, et osa kaubast võib olla kinni peetud nt tollis. Sel juhul saadetakse mahajäänud kaup järelsaadetisena. 34. Mida tähendab kauba ümberadresseerimine? Milliseid ümberadresserimise teenuseid saab klient raudteel kasutada) Tähendab veolepingu muutmist. 35. Mis on veotariif ja millised näitajad seda raudteel mõjutavad ja millise veoühiku kohta tariif kehtib? See on veotasu, mis sõltub peamiselt veokaugusest ja kaubakogusest. Seda mõjutavad vaguni tüüp, veo marsruut, veoteekonna pikkus, kaubagrupp, veomaht. Kehtib veetava kaubatonni kohta. 36. Mis on veotasu raudteel ja millest see koosneb? Veotasu on rahaline hüvitis, mida vedude tellija tasub vedajale tehtud või tehtava transporditöö eest. Veotasu arvutamise aluseks on enamasti veosekäive ehk sooritatud transporditöö maht,
kui kaupa ei toimetata kohale mõistliku aja jooksul, mis peaks olema piisav kohusetruule vedajale kaupade transportimiseks sihtpunkti. Nõude esitaja peab kõigepealt tõestama viivitusest põhjustatud kahju tekkimist. -vastasel korral ei ole tal õigus vedajalt tarnetähtaja ületamise eest hüvitist nõuda ka siis, kui kohaletoimetamise kuupäev oli kokku lepitud. -isegi siis, kui nõude esitaja tõestab viivitusest põhjustatud kahju tekkimist, on vedaja vastutus piiratud veotasu suurusega. Kaupade kohaletoimetamisega viivitamine. Kaupade kohaletoimetamisega viivitamiseks loetakse järgmised juhused: · Kui ületatakse kokkulepitud veotähtaega · Kui kaupa ei toimetada kohale mõistliku aja jooksul, mis peaks olema piisav kohusetruule vedajale kaupade transportimiseks sihtpunkti. Kaubad loetakse kaotatuks juhul,kui · Kaubad ei jõua sihtpunkti 30päeva jooksul alates kokkulepitud tarnetähtajast.
· saaja nimi ja aadress ning kontaktaadress vedaja jaoks; · saajale veose üleandmiseks ettenähtud koht; · veose ja pakendi liigi kirjeldus, ohtliku veose puhul tähistus vastavalt selle veose suhtes kehtestatud · nõudmistele, nende nõudmiste puudumisel aga üldiselt tunnustatud tähistus; · veoseühikute arv, tähistused ja numbrid; · veose brutokaal või veose kogus teistes mõõtühikutes; · kokkulepitud veotasu, seisuraha ja hüvitamisele kuuluvad kulud, samuti märge tasu maksmise · kohta; · lunaraha kokkuleppe korral lunaraha suurus; · juhised veose tollivormistuse ning muude veosega seotud ametlike toimingute kohta, kui niisugune · vormistus või toiming on nõutav; · kokkulepe vedamise viisi kohta, muu hulgas lahtises ja katmata sõidukis või tekil. · Lepingupoolte kokkuleppel võib veokirjas märkida ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata
kauba omandiõiguse dokumendi ettenäitajale (endorsement); kauba omandiõiguse edasiloovutus (endorsement), kui seda on akreditiivis nõutud; edasiloovutus võib olla: · nimeline (endorsed to [nimi]) või · konossemendi ettenäitajale (blank endorsed); laeva nimi; märge ,,pardal" (on board) ja kauba pardale laadimise kuupäev; konteinerveo puhul konteineri(te) number (numbrid); kooskõlas akreditiivis määratud tarneklausliga (vt edaspidi) märge veotasu maksmise kohta: ,,veotasu makstud" (freight prepaid), kui veotasu maksab müüja, või ,,veotasu makstav" (freight collect), kui veotasu peab maksma ostja; veolepingu tingimused või viide nende olemasolule muudes allikates (nt laevaliini veolepingu standardtingimused). Konossemendist ei tohi ilmneda, et: kaup on laaditud laeva tekile; kaup või pakend on kahjustatud (st konossemendil on vastavad märkused must konossement);
väikesaadetisi või saada tellimus täiskoorma veoks? Kasulikum oleks konsolideerida ühte koormasse palju erinevate klientide väikesaadetisi. 2. Lennu- ja merekauba veod (vt loeng V) o Arvestuslik kaal lennu- ja merevedudel Arvestuslik kaal 1m3 = 167 kg õhuvedude ja 1 m3 = 1000 kg merevedude puhul. Arvestuslik kaal on tinglik kriteerium õiglase veotasu arvutamise aluseks, järgides kauba mõõtmetest, ruumalast, kaalust ja pakendist tingitud iseärasusi. Kergete, mahuliste kaupade puhul on arvestusliku kaalu aluseks mahukaal, raskete kaupade puhul on arvestusliku kaalu aluseks reaalne brutokaal. o Lennu- ja merevedude tootmisprotsessid Lennuveo eksport: - kliendi nõustamine, kuidas pakkida
dokumente, kasseerib vajadusel ostjalt kauba maksumise, teostab kliendile veosekindlustuse jne. Kliendi ja vedajate kokkuviimisest saab ekspedeerija vahendustasu: tavaliselt teatud % veo maksumusest + kindlaksmääratud lisatasu täiendavate teenuste eest. 36. Kes on vedaja? Vedaja on füüsiline või juriidiline isik, kes annab oma nimel välja trantspordidokumendi ning nõuab veoteenuse osutamise eest tariifidele või kokkuleppele vastavat veotasu. 37. Mis on tarneklausel? On täheühend, mille kasutamisega lepivad ostja ja müüja kokku müügilepingu tarne üksikasjades, nii et seda kõike ei oleks vaja korrata lepingu dokumentides. Taheühendile järgneb sihtkoha nimetus, kus müüja tarnega seotud kohustused lõpevad ja viide kasutatavatele tarnetingimustele ning versioonile. (nt FCA Tallinn, Incoterms 2000) Tänapäeval on üldlevinud tarneklausid Incoterms, mis on välja töötatud Rahvusvahelises kaubanduskojas. 38. Mis on SDR
F on vastavalt 3,3. Milline on lastitava kauba mass? Lahendus. 14400⁄3,3 = 4363,64 6.Mis vahe on mahulastil ja raskel lastil? Mahulast (measurement cargo) – suure stoovimisteguriga last, mille eest arvestatakse veoraha lasti kubatuuri järgi, Tavaliselt kaubad stoovimisteguriga 1,2 (40 cu ft/tonn) ja rohkem, kuid mahulastiks võivad olla ka rasked, kuid keeruka veoühikud, mis võtavad enda alla palju ruumi. Raske last (deadweight cargo). Suure tihedusega last mille eest veotasu arvestatakse kaalu alusel. Tavaliselt loetakse raskeks lastiks lastid stoovimisteguriga vähem kui 1,2 CBM /t (40 cu FT / tonn) 7.8.9Mis on lastiruumi kadu (broken stowage)? Lastiruumi kao leidmine, ülesanne.Lasti mahu leidmine lasti massi ja stoovimisteguri alusel, ülesanne 10.Nimeta pakendi ülesandeid logistikas (vähemalt 5)? 1. kaitsta kaupu; 2. muuta kaupade käsitsemine mugavaks ja efektiivseks; 3. edastada informatsiooni kaupade kohta. 4
leping sõlmituks kinnituskirjas toodud tingimuste alusel. Erinevalt TsK-s sätestatust ei pea VÕSi kohaselt leping enam sisaldama kokkulepet kõigis olulistes tingimustes, kui võib eeldada, et pooled oleksid lepingu sõlminud ka sellistele kokkulepetele jõudmata. Näiteks ei pea lepingusse olema märgitud vedajale makstava tasu suurus. VÕSis eeldatakse majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul nende tasulisust. Nüüd on juba pigem tellija huvides märkida veotellimusse veotasu suurus, et tasu määramise aluseks ei võetaks kõrgemat turuhinda. Ka lepingu muutmine on VÕSi kohaselt paindlikum. Kui kirjalikus lepingus on küll kokku lepitud, et muudatused on kehtivad vaid kirjaliku vormi andmisel, siis juhul, kui mõlemad pooled on aktsepteerinud suulist lepingu muudatust, ei saa teine pool hiljem tugineda muudatuse tühisusele vorminõuete mittejärgimise tõttu. TsK eeldas vastutuse tekkimise alusena süü olemasolu. VÕSi
2.7.9. Veoleping Kaubaveo- ja reisijaveolepingu tingimused sätestab kehtiv õigus küllaltki erinevalt. Autoveo all mõistetakse sõitjate või veose kohaletoimetamist selleks ettenähtud ja kehtestatud korras registreeritud sõidukiga. 16 a. Kaubaveoleping Selle lepinguga kohustub vedaja saatja ees vedama veost sihtkohta ning andma selle üle saajale. Saatja kohustub selle eest maksma vedajale veotasu (VÕS § 774 lg 1). Kaubaveolepingus sätestatut ei kohaldata veose vedamisel merel. Veolepingu sõlmimist ja tingimusi tõendab saatja poolt allakirjutatud veokiri, mille peab saatja nõudmisel allkirjastama ka vedaja. Saatja peab veose pakkima selliselt, et see oleks kaitstud kaotsimineku ja kahjustumise eest, vajaduse korral ka tähistama. Samuti peab ta veose vedamiskindlalt laadima ja kohale paigutama. Vedaja peab veose kohale toimetama veotähtaja jooksul, selle ületamisest tekkinud
Bareboat charter - laev antakse kasutamiseks ilma laevapereta 5. Lastivedu (veoleping). https://www.riigiteataja.ee/akt/241458 2 peatükk § 4. Lastiveoleping (1) Lastiveoleping on veoleping, millega üks isik (vedaja) kohustub teise isiku (saatja) ees meritsi vedama talle saatja poolt vedamiseks üleantud kauba sihtsadamasse ja andma seal üle kauba vastuvõtmiseks õigustatud isikule (saaja). Saatja kohustub vedamise eest maksma veotasu. (2) Kui lastiveolepingu sõlminud isik on ühtlasi kauba saajaks, on saajal saatja õigused ja kohustused. 6. Pukseerimine. Pukseerimisleping (1) Pukseerimisleping on töövõtuleping, millega üks isik (pukseerija) kohustub pukseerima laeva, eelkõige laeva vedamise või tõukamise teel. Teine isik (tellija) kohustub maksma selle eest kokkulepitud või tavalist tasu. (2) Pukseerimiseks loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 mõttes ka puksiiri
Õhuvedude klassifikatsioon Reisijatevedu Postivedu Lennukauba vedu 19. Kaubakäsitluse tehnoloogia 20. AWB Air Waybill (AWB) Airline Air Waybill – lennufirmapõhine, või Neutral Air Waybill –üldkasutatav Master Air Waybill – peasaateleht, ja House Air Waybill – alamsaateleht AWB funktsioonid Vedaja ja kaubasaatja vaheline veoleping Tõend veoks vastuvõtmise kohta Teabekandja Veotasu arvestamise alus Tolli- ja/või pangadokument Omandiõigust tõestav dokument Kindlustuspoliis (kindlustus kas lennufirmalt või kindlustusfirmalt) 21. Lennundustariifid ja Rahvusvaheline Lennundusorganisatsioon (IATA) – kujundab rahvusvahelist tariifipoliitikat lennutranspordi vallas Lennundustariifide klassifitseerimine: Avaldatud IATA baastariifid Lennuettevõtjate avaldatud tariifid
9.05.2010 Transport ETV0120 64 32 Ekspedeerimisleping Võlaõigusseaduses (3) · Ekspedeerija õigused ja kohustused Ekspedeerijal on õigus veost ise vedada. Selle õiguse kasutamisel on tal ka vedaja õigused ja kohustused. Sel juhul võib ta lisaks ekspedeerijatasule nõuda ka veotasu. Ekspedeerijal on õigus korraldada veose vedamist koos teiste saatjate veostega ekspedeerija arvel kõigi saatjate veoste kohta sõlmitud veolepingu alusel. Sellisel juhul on ekspedeerijal saatja suhtes vedaja õigused ja kohustused ning ta võib nõuda vastavalt asjaoludele mõistlikku veotasu, kuid mitte rohkem tavalisest veotasust sellise veose vedamise eest. Ekspedeerijal on kõigi ekspedeerimislepingust tulenevate nõuete ning
Antud riigi valitsuse transpordipoliitika (teemaksud, subsiidiumid, keskkonnamaksud) Vedude tasakaalustatus (kas võimalik saata tagasikoormat) Mastaabiefekt st mida suuremad kogused ja mida suurema mahutavusega veovahend, seda odavam. Energia hinnad: 60% maailma naftatoodangust läheb transpordi tarbeks. Transpordile läheb u 25% majanduse energiatarbimisest. 20. Mida mõistetakse veose arvestusliku kaalu all? Tinglik kriteerium veotasu arvutamisel, mis võimaldab taandada erineva kaalu, ruumala ja kujuga veoseid ühele universaalsele suurusele. Arvestuslik kaal on õiglase veotasu arvutamise aluseks ja võimaldab võtta arvesse kauba mõõtmetest, ruumalast, kaalust ja pakendist tingitud erisusi. Arvestuslikku kaalu kasutatakse nii vedude efektiivsuse mõõtmisel kui veoraha arvestamisel. Paljud kaubaveoteenuse osutajad pakuvad veotariife lähtudes saadetise arvestuslikust kaalust.
TALTECH Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut MEREKONTEINERITE KAUBAVOOD MAAILMAS JA ARENGUTRENDID Referaat Koostaja: Maria Dolgyi Õppejõud: Tarvo Niine Tallinn 2019 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................. 2 1.MERELAEVANDUSE AJALUGU............................................................................... 3 1.1Eesti laevandus........................................................................................... 5 1.2Maailma laevandus..................................................................................... 5 2.VAJALIKUD DOKUMENDID MERELOGISTIKAS...................................................
1. Pärimislepingu sisu Pärimislepingud- määratakse pärijaks või annakusaajaks teine lepingupool või isik. Lepingu vorm -notariaalne 2. Abieluvaralepingu sisu. abikaasad määravad kindlaks vastastikused õigused ja kohustused erinevalt seadusest 3. Loetle asjaõiguslikud lepingud ja iseloomusta neid lühidalt VÕÕRANDAMISLEINGUD- asjade omanike vahetus KINNISOMANDI KITSENDUSI REGULEERIVAD LEPINGUD- teed, tehnovõrgud ,juurdepääs avalikult kasutatavale teele kasutuslepingud REAAL-ja ISIKLIKUD SERVITUUDILEPINGUD- kasutusvalduse lepingud, isikliku kasutusõiguse lepingud (AÕS § 172-228) HOONESTUSÕIGUSE LEPING- hoonet ehitada võõral kinnisasjal OSTUEESÕIGUSE LEPING asjaõiguslik ostueesõigus igakordse omaniku kasuks HÜPOTEEGI ehk PANDILEPINGUD- kelle kasuks on pant seatud ,on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel 4. Ühinguõiguslepingud ja nende sisu ÄRIÕIGUSEST TULENEVAD LEINGUD- reguleerivad äriühingute moodustamist ja te...
18. Lennukite klassifikatsioon a. Kaubalennukid a. Graafikujärgsed lennud b. Tšarterlennud b. Reisilennukid a. Kitsakerelised (kaubad üksiksaadetistena, nt Boeing 737) b. Laiakerelised (kaubad laaditakse lennualustel, nt Boeing 747) 19. Kaubakäsitluse tehnoloogia 20. AWB Funktsioonid: a. Vedaja ja kaubasaatja vaheline veoleping b. Tõend veoks vastuvõtmise kohta c. Teabekandja d. Veotasu arvestamise alus e. Tolli- ja/või pangadokument f. Omandiõigust tõestav document g. Kindlustuspoliis (kindlustus kas lennufirmalt või kindlustusfirmalt) 21. Lennundustariifid: a. Rahvusvaheline Lennundusorganisatsioon (IATA) – kujundab rahvusvahelist tariifipoliitikat lennutranspordi vallas b. Lennundustariifide klassifitseerimine: a. Avaldatud IATA baastariifid b. Lennuettevõtjate avaldatud tariifid c
ebatäielikkusest või ebaõigsusest. Saatja vastutab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul sõltumata sellest, kas tema kohustuse rikkumine on vabandatav. Saatja, kes on tarbija, vastutab üksnes juhul, kui kahju tekkis tema süül. Ekspedeerija a. Ekspedeerijal on õigus veost ise vedada. Selle õiguse kasutamisel on tal ka vedaja õigused ja kohustused. Sel juhul võib ta lisaks ekspedeerijatasule nõuda ka veotasu. b. Ekspedeerija peab hüvitama veose, mille vedamist ta korraldab, kaotsiminekust või kahjustumisest tekkinud kahju. c. Ekspedeerija ei vastuta, kui ta tõendab, et kahju ei oleks saanud ära hoida korraliku ettevõtja hoolsusega. d. Kui kahju tekkimisele aitas kaasa saatja käitumine või veose eriline puudus, sõltub hüvitamise kohustus ning ka hüvitise suurus sellest, millises ulatuses need asjaolud
maht antud lasti stoovimisteguriga, saame leida lastitava kauba massi. 6. Lasti massi leidmine lasti ruumala ja stoovimisteguri alusel, ülesanne 7. Mis vahe on mahulastil ja raskel lastil? Mahulast (measurement cargo) suure stoovimistegurigalast, mille eest arvestatakse veoraha lasti kubatuuri järgi, Tavaliselt kaubad stoovimisteguriga1,2 (40 cu ft/tonn) ja rohkem. Raske last (deadweight cargo) . Suure tihedusega last mille eest veotasu arvestatakse kaalu alusel. Tavaliselt loetakse raskeks lastiks lastid stoovimisteguriga vähem kui 1,2 CBM /t 8. Mis on lastiruumi kadu (broken stowage)? 9. Lastiruumi kao leidmine, ülesanne. 10. Lasti mahu leidmine lasti massi ja stoovimisteguri alusel, ülesanne 11. Nimeta pakendi ülesandeid logistikas (vähemalt 5)? Turunduse seisukohast annab pakend tarbijale teavet toote kohta ja täidab müügiedenduseeesmärki, köites tarbijat ka pakendi kujunduse abil.
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 III seminar Tüüptingimused, võlatunnistus 1. Kaasus „Servalkõnd“ Tudeng Ants saab suveks tööle Tallinna Teletorni servalkõnni instruktoriks. Antsu ülesandeks on kinnitada klientidele külge vajalikud trossid ning viia kliente 175 meetri kõrgusel asuvale piireteta vaateplatvormile. Kõik kliendid peavad allkirjastama ka lepingu, mille punktid 18 ja 19 ütlevad järgmist: 18. “Atraktsiooni vältel ei vastuta AS Tallinna Teletorn kliendi isikliku vara hävimise eest.” 19. “Klient võtab teadmiseks, et kannab võimalike tervisekahjustuste riski ise.” Ülesanne: hinda, kas lepingupunktid 18 ja 19 on tüüptingimused, saanud lepingu osaks ning kehtivad. Hüpotees: lepingupunktid 18 ja 19 on tüüptingimused, kuid tühised VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 1 järgi Eeldused: 1) tingimus on tüüptingim...
a) vedaja, kes oli süüdi kulude või kahju tekitamises, peab ainuisikuliselt kandma vastutust hüvitamise eest, olenemata sellest, kas selle maksis välja tema ise või teine vedaja; b) kui kulude või kahju tekitamises on süüdi kaks või mitu vedajat, peab igaüks neist välja maksma summa, mis on võrdeline nendel lasuva vastutuse osaga; kui aga on võimatu seda osa kindlaks määrata, kannab iga vedaja vastutust võrdeliselt tal saada oleva veotasu osaga; c) kui pole võimalik kindlaks määrata, kes vedajatest kannab kulude või kahju eest vastutust, siis jaotatakse hüvituse eest saadav summa kõigi vedajate vahel punktis "b" toodud proportsioonides. Artikkel 38 Kui üks vedaja on maksuvõimetu, jaotatakse temalt saada olev ja tema poolt väljamaksmata hüvituse osa kõigi vedajate vahel võrdeliselt neil saada oleva veotasu osaga. Artikkel 39 1
tegema käsundiandja korraldusel toiminguid kontol oleva rahaga v muude üigustega, tasu -tervisehoiuteenuse osutamise leping- üks isik kohustub osutama oma patsiendile tervisehoiuteenust. sundleping -veoleping ---kaubaveoleping- vedaja kohustub saaja ees vedama vallasjasja sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule. veotasu ---reisijaveoleping- vedaja kohustub reisijaid vedama sithkohta koos pagasiga või ilma, veotasu -ekspedeerimisleping- ekspedeerija kohustub korraldama veose teise isiku arvel, satja aga peaks maksma tasu -pakettreisileping- reisikorraldaja kohustub reisijatele osutama pakketreisi, tasu -hoiuleping- hoidja kohustub hoiuleandja poole temale üle antud vallasjasja hoidma ja selle lõppemisel selle tagastama. TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töösuhteid, need aga tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitava töölepingu alusel. Eraõiguse eriharu.
13) Kaubavoo liikumisskeemi järgi jagunevad laod enamasti... 14) Kliendi veotellimuste konsolideerimine on... 15) Ekspedeerimine üldjuhul ei hõlma... 16) Sertifitseeritud FIN – tüüpi kaubaaluse mõõtmed on... 17) Mitu Fin - tüüpi mõõtmetega kaubaalust mahub ühes kihis 13,6 meetri pikkusega poolhaagisega veoki põrandale, et laadimismeetri täiteaste oleks maksimaalne? 18) Veodokument täidab järgmisi funktsioone... ÜLESANDED Ülesanne 1. Veotasu arvutamine Veose toimetamine marsruudil Tartu – Tallinn ja brutokaal on 2300 kg ja mõõtmed 2,5 x 2,0 m, ruumala 5,0 m³ . Veotariif on 0,050 €/ m³ km või 0,150 €/ tkm. Veoteekonna keskmine pikkus on 230 km. Ülesanne 2. Vedu vedajalt või ekspedeerijalt Aedvilja saaduste kasvatamisega tegelev ettevõte soovib turustada oma kaupa Saksamaale. Ettevõtte on otsustanud kasutada kauba veoks autotransporti
Tavaliselt on pärisuunaliste vedude tarvis võimalik leida rohkem veoseid kui tagasisuuna vedude jaoks. Veoaeg on ajavahemik, mis kulub sõidukil veomarsruudi läbimiseks. Veoaeg sisaldab ena- masti erinevatel põhjustel tehtavaid vahepeatusi veomarsruudil. Veotasu on rahaline hüvitis, mida tasuvad vedude tellijad vedajatele nende tehtud või tehtava transporditöö eest. Veotasu arvutamise aluseks on veosekäive ehk sooritatud transporditöö maht, mida mõõdetakse kombineeritult teepikkuse ja kaalu- või mahuühikutes.
Vedaja vastutab kauba eest ka siis, kui kaup ei ole veel tema valduses. Kui Haag Visby reeglite järgi on hagi aegumise tähtajaks 1 aasta, siis Hamburgi reeglite järgi on hagi esitamise aegumisetähtaeg 2 aastat. Vt sinisest õppematerjalist: kes on Hamburgi reeglid kehtestanud. Eesti Hamburgi reeglitega ühinenud ei ole. Ainuke, mille Eesti on üle võtnud Hamburgi reeglitest, on regulatsioon kauba hilinemise kohta. Hilise kohaletoimetamise korral vastutab vedaja vaid veotasu ulatuses. 3.11.2007 Merinõue e maritime claim Merivõlg maritime lien- teine tänane teema. Juridica Lindpere artikkel- paljundab, merivõla osas. Merinõue on nõue laevaomaniku või reederi vastu (või teise isiku vastu), mille puhul saab piirata vastutust ja teiseks saab laeva arestida. On tekkinud seoses laeva kasutamisega, vast. seadusele saab laevaomaniku või reederi vastutust piirata. Vastutuse piiramise küsimused 1976
KATSEAJA EESMÄRK JA TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE KATSEAJAGA MITTETOIMETULEKU TÕTTU Katseaja eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. (2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. (3) Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. (4) Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TÖÖLEPING, SELLE KOHUSTUSLIKUD TINGIMUSED Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. ...
1. RIIGI JA ÕiGUSE TEKKIMINE. RIIGI PÕHIMÕISTED Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim täiesti reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Võimu pealesunnitud reegleid ürgühiskond ei tundnud, sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunniaparaati. Olles sügavalt juurdunud ja säilides inimeste teadvuses, on tavad väga konservatiivsed ja ...
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: 1) Avalik võim. 2) Territoorium, millel avalik võim kehtib. 3) Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik...
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: Avalik võim. Territoorium, millel avalik võim kehtib. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt o...
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA 1. Mida tähendab õigus objektiivses ja subjektiivses mõttes - Objektiivses tähenduses on õigus õigusnormide kogu; kõik õigusnormid kokku. - Subjektiivses tähenduses on õigus konkreetsele indiviidile kuuluv käitumisvõimalus, mis tuleneb õigusnormidest (seadustest). 2. Nimeta õiguse idee kolm elementi Õigus koosneb: õiglusest - on inimeste koosluse põhiväärtus, mis esitab õigusele nõude ,,igauhele oma", filosoofiline termin tegelikult, võrdsed võimalused õiguslikust garanteeritusest - (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu läbi kindlustatuse riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigustrakendava tegevusega. eesmärgipärasusest - iseloomustab suunatus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. Seadusloome peaks lähtuma uhiskondlikust vajadusest, ei saa võtta Belgia seaduseid ja tuua nad otse Eesti uhiskonda. 3. Nimeta õiguse a...
kulud: § 215 lg 1 Üleandmise kulud § 209 lg-s 4 nimetatud üleandmisviiside puhul § 215 lg 2 o § 209 lg 4 2 lause: kas müüja peab kandma veolepinguga seotud kulud ise või võib seda ostjalt nõuda? Kui asja üleandmise koht on kokku lepitud müüja juures ning ostja soovib kaupa saada enda kätte, siis saab müüja nõuda lisaks veotasu. Erisused tarbijalemüügi korral § 215 lg 3 Omandi üleandmise kohustus Omandi üleandmise kohustuse all tuleb mõista kõiki neid toiminguid, mida müüja peab tegema, et võimaldada müüdud asja omandi üleminekut ostjale. Vallasasjad: omandi üleandmiseks vajalik kokkulepe omandi üleandmise kohta ning otsese valduse üleandmine ostjale (AÕS § 92 lg 1). Kinnisasjad: omandi üleandmiseks vajalik kokkulepe omandi üleandmise kohta ehk
ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid...
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku ...
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. O...
Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-613-8 (III. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatuse asemel Käesoleva loengumaterjali eesmärk on olla tudengitele abiks loengute jälgimisel. Aine omandamiseks tuleb täiendavalt lugeda vastavat kirjandust, artikleid ja õigusakte, mida õppejõud täpsustab loengu käigus. Loengumaterjal on koostatud autori kirjutatava äriõiguse õpiku alusel, mis ilmub esimesel etapil samuti viies osas ja seejärel koguteosena. Seetõttu puuduvad loengumaterjalis ...
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliiti...
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev,...
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused...................
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasuta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
