Ajalugu 22. Kommunistlikud riigid Sotsialismileeri kujunemine Pärast Teist maailmasõda kehtestas Nõukogude Liit Punaarmee kontrolli all olevatest Euroopa riikidest järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel nind sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides Rumeenias,Bulgaarias,Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias,Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendati võimu Ida-Saksamaale. ( Saksa Demokraatlik Vabariik, Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea) Rahvademokraatiamaad Moskva kontrolli all olevad riigid, 1950. a võti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Vastuoluline sõprusühendus 1948. aastal tekkis konflikt Jugoslaaviaga. Jugoslaavia liidri Josep Broz Tito isepäine käitumine, Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine ja Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika teravdasid Nõukogule Liidu ja Jugoslaavia suhteid äärmusteni. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam sotsialistliku ...
Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused:Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime, Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada, Sõlmiti MRP,Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused:Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin, Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust). Ideoloogilised eeldused: Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Lepingud ja paktid: 1922 sõlmiti Rapallos Vene ja Saksa leping diplomaatiliste ja kaubanduslike suhete kohta., 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni vastase pakti ( = Antikomintern). Sellega liitusid hiljem veel mitmed riigid, 1936 Prantsusmaa ja Nõuk. Liidu vastastikuse abistamise leping, MRP Molotov - Ribbentropi pakt. (välisministrid 1939 aastal pidasid Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa läbirääkimise Saksamaa vastase liidu loomiseks. Täiesti ootamatult lahkus Venemaa kõnelustelt ja sõlmis 23
Eesti II maailmasõja aastail 1. Iseloomustage ja analüüsige Molotovi-Ribbentropi pakti millal sõlmiti? sisu? hinnang 2. Kirjeldage Inglise karikatuuri " Kindlustusagent". Mis on selle karikatuuri sõnum? Tõlge: väikeriigid, Venemaa, paktid. 3. Baaside leping/ Vastastikuse abistamise pakt Millal sõlmiti? Mis toimus samal ajal Euroopas? Milline oli pakti sisu? Kuidas oli sellega seotud "Orzel"? Miks kirjutas Eesti vastastikuse abistamise paktile alla? Hinnang allakirjutamisele. Milline muudatus toimus Eesti valitsuses pärast pakti sõlmimist? Milliseks kujunes Läti ja Leedu saatus? 4. Eesti okupeerimine ja annekteerimine Nõukogude Liidu poolt Millal esitas NSV Liit Eestile ultimaatumi? Milline oli selle sisu
Mille poolest nad Sakslased said võimaluse sõjatehaste rajamiseks ja tähtsad olid? ohvitseride välja õppeks. 1925. a Locarno konverentsil sõlmiti Rein´i tagatis faht, mis kindlustas Saksamaa piire. 1924. a alustati Dowesi plaani elluviimist. Kergendati Saksamaa preparatsiooni makseid. Millised paktid tunnistavad äärmuslike 1919. a asutati kommunistlik komitern. Eesmärgiks seati meeleolude levikut? ülemaailmne proletaarsete revolutsioon. 1922. a haarasid fasistid võimu Itaalias. Miks puhkes ülemaailmne Ületootmine, vale majandamine, valitsuse vead. majanduskriis? 1932.aastal alustas Roosevelt uut Uued töökohad vähenes töötute arv, inimestel oli kindel majanduspoliitikat
võtta. Venemaa valetas, et tundmatu allveelaev uputas Narva lahes Vene kaubalaeva ning nõudis, et saaks Eestisse tuua ka maa-ja lennuväe üksusi. 28.septembril 1939 kirjutati baaside lepingule alla. Eesti andis NSVL-le rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Moskva kohustus müüma Eestile soodustingimustel relvastust. Lubati, et see ei ohusta Eesti suveräänsust. Sarnased paktid suruti peale ka Lätile ja Leedule. Sõjaväelaste läbirääkimistel sõlmiti kokkulepped baaside asukohtade suhtes. Punaväed nõudsid merebaasi loomist Rohukülla ning maaüksuste, lennuväljade ehitamist mandriossa. 12. oktoobril saabusid Tallinnasse Vene miinilaevad ning 18.10 algas nõukogude vägede sissemarss Eestisse (umbes 14000 meest). Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende suhtlemine eestlastega oli peaaegu olematu
Võim ja legitiimsus Võim on mehhanism, mille abil saavutada püstitatud eesmärke. Võim on oskus, panna inimesed tegema seda, mida nad muidu ei teeks. Võim kui ümberjaotav ja ülekantav „võim kellegi üle“ Võim kui struktuurne suutlikkus saavutada eesmärke ..võimustamine. Võim Max Weberi järgi: Võim on suutlikkus panna tegema kedagi midagi, mida ta muidu ei teeks. Domineerimine-tähendab võimalust leida kuulekust teatud korralduse suhtes antud isikute poolt, sõltumata sellest, millele selline võimalus rajaneb. Legaalsus: seaduslikkus, õiguspärasus Legitiimsus: tunnustatus, tunnetatakse õigustatuna. (tunnustatus võib olla rahva poolehoid, toetus ja leppimine) Tunnustus võib tugineda: 1. A-legitiimsus- tugineb seadustele 2. B-legitiimsus- tugineb rahva reaalsele poolehoiule Kolm erinevat autoriteedi ideaaltüüpi Weberil: 1. Inimesed alluvad sest on olemas selline traditsioon: harjumus. 2. Karismaatiline: ma ...
2 MS eeldused: poliitilised - Versailles`i leping oli paljude tundeid solvanud,Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime(ei suutnud suurriike ohjata),paljud sõlmitud paktid ja lepped lisasid Hitlerile kindlust (eriti molotovi-ribbentropi leping). Majanduslikud - Saksamaa kriisist välja toomiseks otsustas Hitler rõhku panna sõjatööstusele, ka NSV plaan oli riigi tugevdamine, mõlema riigi armeed vajasid sõjalist rakendust. Ideoloogilised - Hitleri mõte (saksa rahvas vajab eluruumi, mille saamiseks oli vaja vallutada) Stalini unistus (kommunismi laienemine läände, mille saavutamiseks oldi nõus sõjalist jõudu tarvitama, MRP lisas
Tegelikult oli see vaid aja küsimus, kuna kaks nii suurt võimuihkajat ei mahu nii väiksele alale nagu selleks on Euroopa. Ambitsioonid olid mõlemal suured, nii Hitleril kui Stalinil, aga täide ei suutnud neid viia kumbki, sest lahinguid tuli pidada mitmel rindel korraga ning lõppude lõpuks oleks neid olnud ikkagi võimatu täide viia. Pöörde tõi suurde verevalamisse USA sekkumine. Peagi sõlmiti mitmed paktid, lepingud, näiteks Atlandi harta ja natuke vähem äärmusliku Nõukogude Venemaa sai endale tugevamad liitlased. Natsi Saksamaa alistati ja lõppes sõjategvus üsna varsti ka mujal maailmas. Jaapanis lõpetas näiteks lahingud kahe tuumapommi plahvatused Ameerika poolt. Võitjad leppisid kokku kaotajate alade jagamises ja nendelt kahjud välja mõistmises, eelkõige Saksamaa kohta käis see. Ida-Euroopa koha pealt n.ö pigistati silm kinni ja siin jäi kõik nii nagu MRP-s planeeritud
Õiguse ja kasulikkuse kooskõla nimel püüab Rousseau oma töös pidevalt ühinduda õigusega lubatud ja huvi poolt ette kirjutatut. Põhiliste ühiskondliku leppe seisukohtade juurde võib tuua esile järgmist: - iga inimene on sündinud vabana ja on ise endale peremees, keegi ei ole võimeline allutama inimest tema nõusolekuta. Rousseau rõhutas, et inimene ei ole võlgu nendele, kellele ta ei ole midagi lubanud. . - õiguse aluseks võivad olla ainult kokkulepped ja paktid. Loomuliku õiguse vastukaaluks esitas Rousseau poliitilise õiguse mõiste, mis rajanes kokkulepel. - inimeste seas igaühe seadusliku võimu aluseks võivad olla ainult kokkuleped: seaduslik võim tekib vabatahtliku kokkuleppena, vabade ja vooruslike inimeste tulemusel. Sellel juhul võimu jumalik päritolu lükatakse tagasi. - ühiskondliku leppe teooria tulemusel kujuneb võrdsete ja vabade indiviidide liit: kokkuleppe osalejate
Karistusviisideks olid kas nuhtlemine või toidust ilma jätmine. Loomulikult olid sel ajal valitsejad leidlikud ning oli olemas ka teisigi karistusviise. Kuid mida ütleb taaskord inimõigus. On keelatud teist inimest piinata, alandada ja karistada, pidada orjuses ega sunduses. Ka inimõiguste kohta kirjutatud. Esimesed inimõiguste põhiallikad maailmas on pärit juba 1945. aastast. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni harta (1945), Inimõiguste ülddeklaratsioon (1948), Paktid (1966): kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta ; majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta. Täiendavaid allikaid on ka Euroopas ning Eestis. Euroopas on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse (1953), Euroopa sotsiaalharta (1965. aastal jõustunud), Piinamise ja ebainimliku kohtlemise või karistamise ärahoidmise Euroopa konventsioon, Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2000), Siseriiklikud seadused (Eesti Vabariigi põhiseadus, esijoones 2. peatükk)
lapseiga. Loodus tahab, et lapsed oleksid lapsed, enne kui saavad täiskasvanuteks lastel on omapärane viis näha, mõelda ja tunda. Ühiskondliku leppe teooria põhimõted Iga inimene on sündinud vabana ja on ise endale peremees, keegi ei ole võimeline allutama inimest tema nõusolekuta. Inimesel ei ole mingeid kohustusi nende vastu, kellele ta pole midagi lubanud. Õiguse aluseks võivad olla ainult kokkulepped ja paktid. Igas valitsemise vormis suveräänsus ja seadusandlik võim kuuluvad rahva juurde, mis on võimu allikaks. Intellektuaalne haridus Esimene metoodiline käsk VAATLUS! Mitte midagi pakkuda, mida laps ei või näha, mitte midagi öelda, mida pole võimalik praktiliselt läbi viia! Kõnelda ainult tõsiasjade ja tegevuse abil. Teine metoodiline käsk ISETEGEVUS! Ilma selleta pole õppimisest rõõmu; kes selle esile manab, on õige õpetaja. Kui
kokkulepe - Sudeedimaa läks Tsehhilt Saksale. · 1939 kevadel vallutasid Sakslased kogu Tsehhoslovakkia. Lääneriigid ei sekkunud, Hitler oli rahul, et sai kõik nõudmised ilma sõdimiseta. Eesmärk: Plaaniti rünnata Poolat. Pärast I MS anti Poolale Poznani ja Gdanski piirkond, mis võeti ära Saksamaalt (nim. Poola koridoriks). Seekord otsustasid lääneriigid Poolale sõjalist abi osutada Lepingud ja paktid 1.1922 sõlmiti Rapallos Vene ja Saksa leping diplomaatiliste ja kaubanduslike suhete kohta. 2.1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni vastase pakti ( = Antikomintern). Sellega liitusid hiljem veel mitmed riigid. 3.1936 Prantsusmaa ja Nõuk. Liidu vastastikuse abistamise leping. 4.MRP Molotov - Ribbentropi pakt. (välisministrid) 1939 aastal pidasid Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa läbirääkimise Saksamaa vastase liidu loomiseks
Sarnased lepingud sölmis Sksmaa ka Poola ja Tsehhoslovakkiaga. Konverentsi järel levis euroopas lootus, et saabunud on rahu,leppimise,üksmeele ajastu patsifistlike unistuste kulminatsiooniks oli Briand-Kelloggi pakti allakirjutamine 1928. a. Leppes kohustati loobuma söjast kui rahvusliku poliitika vahendidt ning konfliktid rahumeelselt lahendada. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48. uut maailmasöda paktid ära ei hoidnud. Demokraatlikud riigid 1919-1939: Ameerika Ühendriigid- W.Wilson(1913-1921) Demokraatlik partei pooldasid riigivöimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et ühiskonda reformida. 1920. said naised valimisöiguse. Töötajate naiste arv kasvas 10miljonile. H.Hoover (1929-1933)Vabariiklik partei riik peab vöimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu. Propageerisid
3) lääneriigid püüdsid iga hinna eest sõda ära hoida kuid oma lepitus poliitikaga hoopis põhjustasid selle sõja 4) sõja provotseeris NSVL et seejärel valla päästa maailma revolutsioon 2. Maailmasõda algas 1. septembril 1939 kui saksamaa alustas sõda poola vastu 17. septembril alustas idast poolale kallaletungi NSVL. Poola vallutamise järel nõudis NSVL EST, LAT, LIT ja FIN vastastikuse abistamise paktid esõlmimist. Kõik peale Soome nõustusid. NSVL alustas Soome vastu Talvesõda. 2. 2. maailmasõja sõdivad pooled 21. juunil 1941 kuulutas saksamaa NSVL sõja. Kuidas jagunes euroopa nõukogude saksa sõjapuhkemise eelõhtul? ITA, rumeenia, ENG, Slovakkia, SWE, HUN, NSVL, POR, TUR, BUL, FIN, SPA, SWR, FRA , Vichy FRA, EST, AUT, CZ, LIT, POL, BEL, LUX, IRL, NED, kReeka, jugloslaavia, LAT, DEN, NOR
veel Raplas, Võhmas, Viljandis ja Türil, kus esinesid ERR eestseisuse ja Rahvavolikogu liikmed. Mitmel pool korraldati miitinguid ka enne ühist väljasõitu kindlaksmääratud marsruudile. Miitingutel loeti ette Balti Nõukogu läkitus, kus deklareeriti:" Teise maailmasõja tuhast on tõusnud kõik külad, linnad ja riigid - peale kolme Balti vabariigi, Rahvaste Liidu kunagise liikmesriigi. Kas te pole märganud meie puudumist? /---/. Liitkem oma hääled ja nõudkem, et Hitleri-Stalini paktid koos salaprotokollidega tunnistataks allakirjutamise hetkest õigustühiseks, tunnistagem seadus- ja õigusvastaseks Eesti, Läti ja Leedu annekteerimine! Me oleme valmis, me tuleme!" Lisaks Balti teele toimus Tallinnas Hirvepargis traditsiooniline tunniajaline miiting, veel oli huvilistel võimalus minna kohtuma ajaloodoktor Vassili Kulitsiga ning rahvast ääreni täis Linnahalli saalis leidis aset dokumentaalfilmi "Hitler & Stalin 1939" esilinastus.
Chamberlaini sõlmiti sõja vältimiseks sept 1938 Müncheni kokkulepe - Sudeedimaa läks Tsehhilt Saksale; 1939 kevadel vallutasid sakslased kogu Tsehhoslovakkia. Lääneriigid ei sekkunud, Hitler oli rahul, et sai kõik nõudmised ilma sõdimiseta. Eesmärk: rünnata Poolat. Pärast I MS anti Poolale Poznani ja Gdanski piirkond, mis võeti ära Saksamaalt (Poola koridor). Seekord otsustasid lääneriigid Poolale sõjalist abi osutada. Lepingud ja paktid:1922 Rapallos Vene ja Saksa leping diplomaatiliste ja kaubanduslike suhete kohta. 1936 Sks ja Jp Kominterni vastane pakt(Antikomintern). Sellega liitusid hiljem veel mitmed riigid.1936 Pr+NSVL vastastikuse abistamise leping. MRP 23.08.1939 mittekallaletungileping NSVL+Sks; erapooletus kui teine mõne kolmanda riigiga sõtta astub; Sks oli paika pannud Poola ründamise aja ja tahtis teada NSVL seisukohta-Hitler oli nõus
Võhmas, Viljandis ja Türil, kus esinesid ERR eesteisuse ja Rahvavolikogu liikmed. Mitmel pool korraldati miitinguid ka ennem ühist väljasõitu kindlaksmääratud marsruudile. Miitingutel loeti ette Balti Nõukogu läkitus, kus deklareeriti:" Teise maailmasõja tuhast on tõusnud kõik külad, linnad ja riigid - peale kolme Balti vabariigi, Rahvaste Liidu kunagise liikmesriigi. Kas te pole märganud meie puudumist? /---/. Liitkem oma hääled ja nõudkem, et Hitleri-Stalini paktid koos salaprotokollidega tunnistataks allakirjutamise hetkest õigustühiseks, tunnistagem seadus-ja õigusvastaseks Eesti, Läti ja Leedu annekteerimine! Me oleme valmis, me tuleme". Lisaks Balti teele toimus Tallinnas Hirvepargis traditsiooniline tunniajaline miiting, veel oli huvilistel võimalus minna kohtuma ajaloodoktor Vassili Kulitsiga ning rahvast ääreni täis Linnahalli saalis leidis aset dokumentaalfilmi "Hitler & Stalin 1939" esilinastus. Esimesed reageeringud
Sõja ajal: - Atlandi Harta - Ühinenud Rahvaste Deklaratsioon - Konverentsid: Dumbarton Oaks, San Fransisco ÜRO Harta – inimõiguse ülddeklaratsioon Positiivne õigus Kolm põlvkonda: - Kodaniku- ja poliitilised õigused – kaitsta indiviidi riigi eest ja anda talle võimalus riigi valitsemises osaleda - Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused - Solidaarsusõigused Arengulugu - 50-60ndad – külm sõda ja paktid - 70ndad – standarditest monitooringuni - 80ndad – edasine kasv ja institutsionaliseerimine - 90ndad – konsolideerumine, vastu genotsiidile - 21. saj – terrorism Peamised õigused - Õigus elule - Õigus haridusele - Omand - Kodaniku poliitilised õigused - Valitsuse tegevust puudutavad õigused - Sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised hüved Ülddeklaratsiooni mudel 5 struktuurset joont - Inimväärikus
kohtulahendile või haldusorgani poolt tehtud otsusele kohustusliku jõu järmiste samasisuliste asjade lahendamisel. Sellisel juhul varustatakse kohtu- või haldusorgan õigustloova pädevusega. Leping. Ta on õigusvorm, kui ta määrab kindlaks lepingupoolte konkreetsed õigused ja kohustused ja lisaks sellele reguleerib nende edasiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega. Nt. Rahvusvahelised lepingud (paktid, konventsioonid), millest juhinduvad ka teised subjektid. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid. Normatiivakt ehk õigustloov akt. Paljudes riikides ainuke õiguse vorm. Ta on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud vahel ka spetsiifilise väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid 4.3. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ÜLDTUNNUSTATUD PÕHIMÕTTED JA NORMID EESTI ÕIGUSE ALLIKANA.
väljendusvorm: 1) õiguslik tava toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, seega on püsiv 2) õigusteadus (juristi arvamus) silmapaistvad juristid andsid tsiviilvaidlustes arvamusi 3) kohtu- ja halduspretsedent õigusvormina hakatakse kasutama kui riik omistab kohtulahendile kohustusliku jõu teiste samalaadsete juhtumite puhul 4) leping õigusvorm, mis määrab kindlaks lepingupoolte õigused ja kohustused, reguleerib suhteid, nt rahvusvahelised lepingud (paktid, konventsioonid) 5) normatiivakt e õigusloov akt riigi poolt kehtestatud dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegelid 1 6) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid põhimõtted ja normid rahvusvahelistes lepingutes ja dokumentides, suunatud riikidevaheliste suhete reguleerimiseks ja inimõiguste tagamiseks. Tava erinevus õigusnormist tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu
esitamise ja sellele nõustumise andmisega või muul viisil vastastikkusel tahtel. Teatud juhtudel võib lepingul olla ka laiem juriidiline tähendus ja kõrgem kohustuslikkuse aste, mistõttu ta on käsitletav õigusvormina. Leping on õigusvorm siis, kui määrab kindlaks lepingupoolte konkreetsed õigused ja kohustused ja lisaks reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õiguslikke vahekordi teiste subjektidega (nn normatiivne leping, nt rahvusvahelised lepingud [paktid, konventsioonid]). 13. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20) Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Pakkumuses võib olla ka antud nõustumuse (aktsepti) tähtaeg, sellisel juhul peab nõustumus olema jõudnud pakkumuse esitajani antud tähtajaks
sõjalise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse erisused, võrreldes siseriikliku õigusega seisnevad selles, et a) Suhte subjektideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid; b) Rahvusvahelise õiguse normide jaoks ei ole ühtset seadusandjat, selle norme loovad suhetest osavõtjad ise kokkulepete (lepingute, paktide, konventsioonide jms) sõlmimise teel; c) Põhiliseks õigusallikaks on lepingud (paktid, konventsioonid) ja tavad; d) Puudub tsentraliseeritud sunniaparaat õiguse täitmise tagamiseks. 3.9. ÕIGUSPEREKONNAD. ROMAANI-GERMAANI JA ANGLOAMEERIKA ÕIGUSPEREKOND. Lk 51-52 Õigusperekond õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil.
Sotsiaalne 20. Sajand, aluspõhimõte heaolu; tüüpilised meetmed: tasuta haridus, pensionid, tervishoid, osalus kultuuripärandis Inimõigused õigused, mis on meie loomusega kaasa sündinud ja ilma milleta ei saa me inimestena elada. Isikuõigused Kodanikuõigused Sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused Kollektiivsed õigused 1945 ÜRO harta 1948 Inimõiguste Deklaratsioon 1966 paktid a) kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta; b) majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta 1953 inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (Euroopa) 1965 jõustus Euroopa Sotsiaalharta 2000 Euroopa Liidu põhiõiguste harta ÕIGUSRIIK Õigusriik on riik, mida struktureerib seadus. Selle kaudu tekib inimestes kindlus, et mis on kirjas seadustes, saab ka ellu viidud. POLIITILISED REZIIMID
harjumustele) 2)Õigusteadus (juristide arvamus) (ajalooperioodil 2-3 sajand, vanas roomas, kus silmapaistval juristid said erilise privileegi anda tsiviilvaidlustes arvamusi , mis olid kohtunikele kohustuslikud) 3)Kohtu ja halduskohtupretsedent 4)leping (õigusallikas e . õigusvorm, kui ta määrab kindlaks lepingupoolte konkreetsed õigused ja kohustused ning reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õiguslike vahekordi teiste subjektidega) näiteks :rahvusvahelised paktid 5) normatiivakt ehk õigustloov akt (akt mis on suunatud õigusnormide kehtestamisele, muutmisele või kehtivuse lõpetamisel) Tava erinevus õigusnormist- Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu . Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 3.
Tšehhilt Saksale. 1939 kevadel vallutasid Sakslased kogu Tšehhoslovakkia. Lääneriigid ei sekkunud, Hitler oli rahul, et sai kõik nõudmised ilma sõdimiseta. Eesmärk: Plaaniti rünnata Poolat. Pärast I MS anti Poolale Poznani ja Gdanski piirkond, mis võeti ära Saksamaalt (nim. Poola koridoriks). Seekord otsustasid lääneriigid Poolale sõjalist abi osutada. Lepingud ja paktid 1. 1922 sõlmiti Rapallos Vene ja Saksa leping diplomaatiliste ja kaubanduslike suhete kohta. 2. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni vastase pakti ( = Antikomintern). Sellega liitusid hiljem veel mitmed riigid. 3. 1936 Prantsusmaa ja Nõuk. Liidu vastastikuse abistamise leping. 4. MRP Molotov - Ribbentropi pakt. (välisministrid) 1939 aastal pidasid Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa läbirääkimise Saksamaa vastase liidu loomiseks. Täiesti ootamatult
*Vastastikuse abistamise pakt Eesti ja NSVL vahel(Selter&Molotov) 29.09 Moskvas Vastastikune sõjaline abi kallaletungi (ja ähvarduse) korral NSVL abi Eesti sõjaväele, relvade ja teiste sõjamaterjalidega soodustatud tingimustel Saaremal, Hiiumaal&Paldiskis NSVL sõjaväebaasid(lennukid&laevad) Ei tohi sõlmida liite/koalitsioone teineteise vastu Ei tohi rikkuda lepinguosaliste suverräänseid õigusi Sarnased paktid Lätile ja Leedule 3. NSVLiidu sõjategevus Poola ja Soome. *POOLA 17.09.1939 NSVL kallaletung Poolale Sept lõpp Poola purustatud, maa jagati vastavalt NSVL-Saksa lepingule Ühine võiduparaad Varrsavis Katõn? *SOOME TALVESÕDA Baaside rajamine Baltiriikidesse 30.11.1939 NSVL kallaletung Soomele kuni 12.03.1940 o Soomlased kasutasid talve ära valged riided, suusad, ründasid
kultuurilisest eripärast ning traditsioonidest b) inimõiguste ring ja ulatus peegeldub alati kindla ajastu arusaamu ning on seega ajas muutuv, arenev, teisenev. 72. Tutvusta inimõiguste põhiliike (2 jaotust) ja põhiallikaid (maailm ja Euroopa). Isikuõigused, sh õigusemõistmisalased Kodanikuõigused (poliitilised õigused) Põhiallikad maailmas: 1945 ÜRO harta, 1948 inimõiguste ülddeklaratsioon 1966 paktid: (1) kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta (2) majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta Euroopa täiendavad allikad: 1953 inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (Euroopa) 1965 jõust. Euroopa sotsiaalharta Piinamise ja ebainimliku kohtlemise või karistamise ärahoidmise Euroopa konventsioon 2000 Euroopa Liidu põhiõiguste harta 73. Iseloomusta õigusriigi ja põhiseaduslikkuse (konstitutsionalismi) mõistet.
Puudujääke arhiivimaterjalides korvavad trükised, eriti parteiline ajakirjandus. Eestimaa Kommunistlik Partei oli Eesti iseseisvuse ajal põrandaalune vandenõulaste kogu, 1940. Aasta oktoobrist üleliidulise partei territoriaalne organ. EKP fondides on arhiiviainest ligi pool miljonit säilikut. Selles materjalis orienteerumiseks on abiks mitmed teatmelist laadi teosed.5 Rahvusvaheliste suhete ja riikide välispoliitika uurimine tugineb diplomaatiadokumentidele kokkulepped, lepingud, paktid, konventsioonid, traktaadid ning kirjavahetus nii väline kui sisemine. Kuna välisministeeriumide arhiividesse pole juurdepääs alati võimalik, kasutavad uurijad sageli publitseeritud dokumente. Suurriigid hakkasid 20. Sajandil publitseerima diplomaatilisi dokumente sarjadena. Need jaotuvad kronoloogiliselt viide suurde rühma 19. Sajandi teine pool ja Esimese maailmasõja eelaeg, Esimene maailmasõda, kahe maailmasõja vaheline aeg, Teine maailmasõda, sõjajärgne aeg
o Kodaniku-ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt (CCPR) · Lääneriigid pooldasid seda, et võetaks vastu 2 eri pakti. Leiti, et kui oleks 1 üldine inimõigusleping, siis poleks kindel, kas suudaksid täita tõelisi inimõigusi ehk nn ,,esimese põlvkonna" kodaniku- ja poliitilisi õigusi. · Paktide vastuvõtmine saavutati eelkõige kolmanda maailma survestamise tõttu. · Paktid võeti vastu 16. detsembril 1966! · Ainuüksi paktide vastuvõtmine tähendas tõsiste erimeelsuste ületamist, kuid nende jõustumine tähendas sama ja võttis aega peaaegu kümme aastat. · Mitmed lääneriigid olid ebakindlad ICESCR suhtes, sotsialistlikud riigid oli kummalisel kombel nõus ennast siduma nii ICECR kui ka neile problemaatilise ICCPR-ga. · Lisaks loodi sotsialistlike riikide eestvedamisel Inimõiguste Komitee, mis pidi teostama järelevalvet
teine kohustas riikidevahelisele koostööle mitmetes valdkondades; kolmas, mis lisati USA nõudmisel, lubas kaitsta inimõiguseid, migratsiooni ja infoliikumise vabadust. o Kõige rohkem võitis pingelõdvendusest ja Helsinki lõppaktist NSVL, kelle maailmasõdadel võidetud alade staatust omanikuna tunnustati. Lisaks sai Moskva siluda suhteid ka endiste vaenlastega, kellega nüüd tulutoovad paktid sõlmitud olid. Kommunistlikut parteid ei heidutanud ka lääneriikide jaoks oluline kolmas korv, millega kehtestatavaid inimõiguseid riik eirata kavatses. Pingelõdvenduse lõpetamiseni viis NVSL tungimine Afganistani ja sealse sõja algus. Mõistmine, et Moskva ei lõpeta enda ‘trikke’. Ameerika president R.Reagan võttis eesmärgiks NSVL purustamise. 16
Abiasutused - Art 7 lg 2 lubab luua ÜROle abiasutusi. Rahvusvaheline majanduslik ja sotsiaalne koostöö. Sellega seonduvalt kerkib esile Põhja ja Lõuna vastuolu. ÜRO sekretariaadi eesmärgik on olnud fikseerida mingi määr (0.7% RKT), kui palju suurriigid annaks arenguabi vaestele riikidele. 15 ÜRO harta põhimõtted 1966.a Inimõiguse paktid - kodaniku tsiviil- ja poliitiliste õiguste kohta - majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete õiguste kohta Mõlemad paktid algavad sättega "Kõigil rahvastel on õigus enesemääramisele". Riigi territoriaalne terviklikkus versus rahvaste enesemääramisõigus. Neil hakati vahet tegema juba Prantsuse revolutsiooni ajal. Kuid põhiliselt siiski 20.sajandi alguses. Rahvaste enesemääramise õigusest hakkasid rääkima Lenin ja Wilson. Wilsoni 14.punktis olid
valitsus on alati jälginud umbusuga Eesti suhteid Pooolaga, sealhulgas sõjalisi suhteid; et Leedu on nõus Idapaktiga liituma ja et Nõuk. Liit ja Prantsusmaa võivad sõlmida pakti ka ilma Poola, Saksamaa ja Balti riikideta. Et Eesti otsustagu kohe, kas poolt või vastu. Välisminister Seljamaa vastus oli laveeriv. Et Eesti osaleb Idapaktis, kui seda teevad ka Saksamaa ja Poola. 1935. aastal tegi Moskva ettepaneku, et Eesti ja Läti sõlmiksid N. Liiduga kahepoolsed vastastikuse abistamise paktid koos võimalusega luua Eesti ja Läti pinnal Nõukogude baasid. Ettepanek lükati tagasi. Moskva nõustunuks ka neutraliteediga, kui see oleks Balti riikidele tähendanud eraldumist lääneriikidest, aga oli vastu, kui see tähendas eemalehoidmist Nõukogude Liidust. Kreml oli nõus lubama Balti riikide koostööd, kuid seda vaid Moskva patronaaži all. 17 1934 võeti NSV Liit Rahvasteliidu liikmeks. See andis N
oli mõjukas naisterahvas, kes väsimatult töötas inimõiguste aendamiseks. Ka inimõigustedekil ponud mehhanism, milega tagada. Oli näha, et on vaja midagi enamat teha. Alustabki tööd ÜRO inimõiguste paktide kirjutamisega. Inimõigusteülddek koosnes 30st artiklist. Nende sätete hulgas enamus, mille alusel tagati inimeste kodanikeõigusi, on artikleid mis tagvad poliitilisiõigusi ja 6 mis tagavad kultuurilis/sots valdkonnas. Vaatamata sellele, et need paktid polnud kohustuslikud, oli nende mõju aga suur. Võeti vastu uusi põhiseadusi, üritati ka otsida teid kuidas jõuda tulemusele, et inimõigustedek on saavutanud ka tavaõiguse normi staatuse (tavanorm= praktika + peavad siduvaks tegema selle ehk 8 seadusena). Möödus 20 aastat, see on piisav aeg, et võiks tekkida tava aga ei saa öelda, et peab olema tekknud tava.
Sudeedimaa läks Tsehhilt Saksale. · 1939 kevadel vallutasid Sakslased kogu Tsehhoslovakkia. Lääneriigid ei sekkunud, Hitler oli rahul, et sai kõik nõudmised ilma sõdimiseta. Eesmärk: Plaaniti rünnata Poolat. Pärast I MS anti Poolale Poznani ja Gdanski piirkond, mis võeti ära Saksamaalt (nim. Poola koridoriks). Seekord otsustasid lääneriigid Poolale sõjalist abi osutada. Lepingud ja paktid 1922 sõlmiti Rapallos Vene ja Saksa leping diplomaatiliste ja kaubanduslike suhete kohta. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni vastase pakti ( = Antikomintern). Sellega liitusid hiljem veel mitmed riigid. 1936 Prantsusmaa ja Nõuk. Liidu vastastikuse abistamise leping. MRP Molotov - Ribbentropi pakt. (välisministrid) 1939 aastal pidasid Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa läbirääkimise Saksamaa vastase liidu loomiseks. Täiesti ootamatult lahkus Venemaa kõnelustelt ja sõlmis 23
Tülide rahumeelne lahend: ÜRO põhikirja art 2 (3) liikmesriikidele tülide rahum lahend koh. Tavaõiguse prints lähtuvalt ÜRO 1970 deklarats-st ja Nicaragua Case, kus Rv Kohus leidis, et t rah lah print-l on tavaõigus staatus. Siiski on vajalik riigi nõusolek rahumeelse lahendamise meetodi valikul. Inimõiguste austamine: Kuj rv-se õ-se üldprints-ks pärast II MS. Sellele aitasid kaasa ÜRO põhikiri (1945), inimõiguste ülddeklarats (1948), ÜRO inimõiguste paktid (1966). Võistleb tradits-te rv õ-se prints-ga nagu riikide suveräänsus ja mittesekkumise pm. Rahvaste võrdsus ja enesemääramisõigus: ÜRO põhikirja art 1 (2) tunnustab. Väline emõ seondub koloniaalmaade või teiste võõra valitsuse all olevate maade rahvaste õigusega enesemääramisele. Sisemine emõ täh suveräänse riigi rahva õ-st valida oma valitsejad demokraatlikus ja pluralistlikus protsessis. Vastastikkus: (KONSENSUSE PM lisaks)
- Sudeedimaa läks Tsehhilt Saksale; 1939 kevadel vallutasid sakslased kogu Tsehhoslovakkia. Lääneriigid ei sekkunud, Hitler oli rahul, et sai kõik nõudmised ilma sõdimiseta. · Eesmärk: rünnata Poolat. Pärast I MS anti Poolale Poznani ja Gdanski piirkond, mis võeti ära Saksamaalt (Poola koridor). Seekord otsustasid lääneriigid Poolale sõjalist abi osutada. · Lepingud ja paktid:1922 Rapallos Vene ja Saksa leping diplomaatiliste ja kaubanduslike suhete kohta. 1936 Sks ja Jp Kominterni vastane pakt(Antikomintern). Sellega liitusid hiljem veel mitmed riigid.1936 Pr+NSVL vastastikuse abistamise leping. · MRP 23.08.1939 mittekallaletungileping NSVL+Sks; erapooletus kui teine mõne kolmanda riigiga sõtta astub; Sks oli paika pannud Poola ründamise aja ja tahtis teada
-‐ Inimõiguste juriidilises vundamiendis on põhjapanea tähtsusega 1966.aastal vastu võetud: § Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt § Kodaniku-‐ ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt -‐ paktid sisaldavad ka rakendusmehhanisme, kuid need on võrdlemisi nõrgad: § riigid rapoteerivad oma edusammudest § fakultatiivse protokolli alusel võivad riigid nõustuda, et nende vastu võib esitada individuaalseid kaebusi Kaitse Euroopa tasandil
vahel ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku, kultuurilise ning ka sõjalise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse erisusteks on: 1. tema subjektideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid 2. rahvusvahelise õiguse õigusnormide jaoks ei ole ühtset seadusandjat. Õigusnormid luuakse osavõtjate endi poolt ja seda osavõtjate kokkulepete alusel. Rahvusvahelise õiguse allikateks on riikidevahelised lepingud, paktid, konventsioonid (mida riigid omavahel loovad, millega teised riigid ühinevad). 3. puudub ka tsentraliseeritud sunniaparaat rahvusvahelise õiguse normide tagamiseks. Nendele erisustele vaatamata tunnustavad tänapäeva demokraatlikud riigid rahvusvahelise õiguse normide kehtivuse jõudu võrdselt riigisiseste normidega. Mõnedel juhtudel on rahvusvahelise õiguse normidele antud ülimuslik tähendus, nad on tähtsamad kui siseriiklikud normid. Üheks
❏ Kuigi tegemist on poliitilise deklaratsiooniga, mis ei oma iseenesest õiguslikult siduvat iseloomu, on suur osa seal sisalduvatest õigustest siduvad tänu eraldi vastu võetud lepingutele või kujunenud tavaõigusele ❏ Inimõiguste juriidilises vundamendis on põhjapaneva tähtsusega 1966. aastal vastu võetud: - majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt - kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt ❏ Paktid sisaldavad ka rakendusmehhanisme, kuid need on võrdlemisi nõrgad: - riigid raporteerivad oma edusammudest - fakultatiivse protokolli alusel võivad riigid nõustuda, et nende vastu võib esitada individuaalseid kaebusi KAITSE EUROOPA TASANDIL: ❏ Euroopa süsteem põhineb ennekõike inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonil (1950) ning
d. isiku õigused avaliku võimu vastu, selle mittesekkumise vastu õigus olla rahule jäetud e. isiku õigused avaliku võimu vastu mõne organi positiivse tegevuse ...? 4. vahetegu kehtimisaluse järgi a. ülepositiivsed e riigieelsed põhiõigused b. riiklikud põhiõigused c. rahvusvahelised ja supranatsionaalsed põhiõigused - ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon 1948 - rahvusvahelised paktid - Euroopa Inimõiguste konventsioon 1950 - (Parandatud ja täiendatud) Euroopa sots. harta - EL-i põhiõigused IV Põhiõiguste tähtsus õiguskorras 1) põhiõigusnormid on õigusnormi hierarhias kõrgeima tasandi normid kõrgeim tasand 2) ülim siduvusjõud kehtivad potentsiaalselt kõigis õigussuhetes 3) põhiõigusnormis sätestavad ülimat tähtsad esemed 4) ülimalt avatud ja määramatud
jäetud e. isiku õigused avaliku võimu vastu mõne organi positiivse tegevuse ...? 5. vahetegu kehtimisaluse järgi (Juridica 2001 lk 3, 4 Martin Korowski) a. ülepositiivsed e riigieelsed põhiõigused b. riiklikud põhiõigused c. riigiülesed d. rahvusvahelised ja supranatsionaalsed põhiõigused - ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon 1948 - rahvusvahelised paktid - Euroopa Inimõiguste konventsioon 1950 - (Parandatud ja täiendatud) Euroopa sots. harta - EL-i põhiõigused IV Põhiõiguste tähtsus õiguskorras 1) põhiõigusnormid on õigusnormi hierarhias kõrgeima tasandi normid kõrgeim tasand 2) ülim siduvusjõud kehtivad potentsiaalselt kõigis õigussuhetes 3) põhiõigusnormis sätestavad ülimat tähtsad esemed 4) ülimalt avatud ja määramatud
d. isiku õigused avaliku võimu vastu, selle mittesekkumise vastu õigus olla rahule jäetud e. isiku õigused avaliku võimu vastu mõne organi positiivse tegevuse ...? 4. vahetegu kehtimisaluse järgi a. ülepositiivsed e riigieelsed põhiõigused b. riiklikud põhiõigused c. rahvusvahelised ja supranatsionaalsed põhiõigused - ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon 1948 - rahvusvahelised paktid - Euroopa Inimõiguste konventsioon 1950 - (Parandatud ja täiendatud) Euroopa sots. harta - EL-i põhiõigused IV Põhiõiguste tähtsus õiguskorras 1) põhiõigusnormid on õigusnormi hierarhias kõrgeima tasandi normid kõrgeim tasand 2) ülim siduvusjõud kehtivad potentsiaalselt kõigis õigussuhetes 3) põhiõigusnormis sätestavad ülimat tähtsad esemed 4) ülimalt avatud ja määramatud
b. riiklikud põhiõigused (PS) c. rahvusvahelised ja supranatsionaalsed põhiõigused (riigiülesed põhiõigused ● ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon 1948 ● rahvusvahelised paktid ● Euroopa Inimõiguste konventsioon 1950 ● (Parandatud ja täiendatud) Euroopa sots. harta ● EL-i põhiõigused IV Põhiõiguste tähtsus õiguskorras 1. põhiõigusnormid on õigusnormi hierarhias kõrgeima tasandi normid – üks kõrgeim tasand 2
kultuurialasteks õigusteks. Paraku ei ole see deklaratsioon õiguslikult siduv. ÜRO Täiskogul puudub normiandev õigus. Deklaratsioon kohustab riike vaid moraalselt. 19. dets 1966 avati allakirjutamiseks kaks rahvusvahelist inimõiguste pakti. Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt ja Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt. Eesti Vabariik ühines nende paktidega Ülemnõukogu otsusega 26. sept. 1991 ja paktid jõustusid Eesti suhtes 21. jaanuar 1992. Kodaniku- ja poliitiliste õiguste pakt näeb ette inimõiguste komitee loomise, kellele riigid esitavad ÜRO peasekretäri kaudu aruande paktis tunnustatud õiguste elluviimiseks rakendatud abinõude kohta. 2. Euroopa Nõukogu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (1950), jõustus 1953. Eesti liitus 1996 konventsiooni ja selle lisaprotokollidega. See konventsioon sisaldab vaid kodaniku- ja poliitilisi õiguseid
mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse väljendamise vormid: 1) Õigluslik tava on vanim õigusvorm. Toetub rahva moraalsetele tõekspidamisetele ja harjumustele, püsiv ja konservatiivne. 2) Leping on õigusvorm siis, kui ta määrab kindlakslepingupoolte konkreetsed õigused ja kohustused ja lisaks sellele reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õigulikke vahekordi teiste subjektidega (rahvusvahelised lepingud, paktid, millest juhinduvad ka teised subjektid) 3) Kohtu- ja halduspretsedent saavad üldise reegli tähenduse ja neid hakatakse õigusvormina kasutama siis, kui riik omistab kohtulahendile või haldusorgani poolt konkreetses asjas tehtud otsusele kohustusliku jõu samasisuliste asjade lahendamisel. Kasutusel anglo-ameerika õiguses. 4) Normatiivne ehk õigustloov akt kõige levinum ja paljudes riikides ainuke õigusvorm. Riigi
majandusliku ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse erisused, võrreldes siseriikliku õigusega seisnevad selles, et suhte subjetideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid; rahvusvahelise õiguse normide jaoks ei ole ühtset seadusandjat, selle norme loovad suhetest osavõtjad ise kokkulepete (lepingute, paktide, konventsioonide jm) sõlmimise teel; põhiliseks õigusallikaks on lepingud (paktid, konventsioonid) ja tavad; puudub tsentraliseeritud sunniaparaat õiguse täitmise tagamiseks. Tänapäeva demokraatlikud riigid tunnustavad rahvusvahelise õiguse normide kehtejõudu võrdselt riigisiseselt kehtestatud õigusnormidega või peavad neid isegi siseriiklike normide suhtes ülimuslikuks. 26. Õigussüsteem, õigusinstituut ja õigusperekonnad Õigusnormid avaldavad ühiskondlikele suhetele kui reguleerimisobjektile reguleerivat toimet oma kogumis süsteemina.
Nimelt jõutakse rahvusvahelise õiguse loomiseni sageli just seetõttu, et vastuvõetud reegel kehtib vastastikkuse printsiibist tulenevalt kõigile osalisriikidele ehk on kantud kõigi osalisriikide huvidest saada mingit hüve või kanda ühiselt mingit kohustust. Inimõiguste austamine kujunes rahvusvahelise õiguse üldprintsiibiks pärast Teist maailmasõda. Sellele aitasid kaasa ÜRO põhikiri (1945), inimõiguste ülddeklaratsioon aastast 1948.a, ÜRO inimõiguste paktid aastast 1966 ning rahvusvaheliste kohtute praktika. Praeguseks on kujunenud inimõiguste kaitsest rahvusvahelise õiguse subjektide üldkohustus, mida peab teiste rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustuste täitmisel järgima. Inimõiguste asutamise printsiip võistleb traditsiooniliste rahvusvahelise õiguse printsiipidega, nagu riikide süveräänsus ning siseasjadesse mittesekkumise põhimõte.
kodakondsus. 10) kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ja kord kehtestatakse kodakondsuse seadusega. Siiski pole välistatud selle valdkonna reguleerimine rahvusvahelise lepinguga. Käesoleval ajal pole Eestil ühegi riigiga välislepingut, mille sätted oleksid kodakondsuse küsimustes otsekohaldatavad. Mõnes mitmepoolses lepingus, millega Eesti on ühinnenudn (Lastekaitsekonventsioon, ÜRO paktid), on küll kodakondsust puudutavaid sätteid, kuid need sätted pole nähtavasti optsekohaldatavad. Põhiseaduse § 8 ei reguleeri topeltkodakondsust (üheaegset kuulumist kahe või enama riigi kodakondsusse). Seega otseselt ei välista põhiseadus topeltkodakondsust ega ka selle keelustamist. Samas on aga sünniga Eesti kodakondsuse omandanud isikutel topeltkodakondsuse välistamine siseriikliku seadusega võimatu, sest Põhiseaduse § 8 lg. 3 ei luba sünniga omandatud Eesti
majandusliku ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse erisused, võrreldes siseriikliku õigusega seisnevad selles, et o suhte subjetideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid; o rahvusvahelise õiguse normide jaoks ei ole ühtset seadusandjat, selle norme loovad suhetest osavõtjad ise kokkulepete (lepingute, paktide, konventsioonide jm) sõlmimise teel; o põhiliseks õigusallikaks on lepingud (paktid, konventsioonid) ja tavad; o puudub tsentraliseeritud sunniaparaat õiguse täitmise tagamiseks. 16 Õiguse alused Tänapäeva demokraatlikud riigid tunnustavad rahvusvahelise õiguse normide kehtejõudu võrdselt riigisiseselt kehtestatud õigusnormidega või peavad neid isegi siseriiklike normide suhtes ülimuslikuks. 5. ÕIGUSE VORMID EHK ALLIKAD 5.1
Rahvusvahelise õiguse erisused, võrreldes siseriikliku õigusega seisnevad selles, et 9 1) suhte subjektideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid; 2) rahvusvahelise õiguse normide jaoks ei ole ühtset seaduseandjat, selle norme loovad suhetest osavõtjad ise kokkulepete (lepingute, paktide, konventsioonide jms) sõlmimise teel; 3) põhiliseks õigusallikaks on lepingud (paktid, konventsioonid) ja tavad; 4) puudub tsentraliseeritud sunniaparaat õiguse täitmise tagamiseks. Mõnikord on nende erisuste tõttu seatud kahtluse alla rahvusvahelise õiguse kuuluvus siseriiklikku õigussüsteemi. Ent kõigile nendele erisustele vaatamata tunnustavad tänapäeva demokraatlikud riigid rahvusvahelise õiguse normide kehtejõudu võrdselt riigisiseselt kehtestatud õigusnormidega või peavad neid isegi siseriiklike normide suhtes ülimuslikeks
annaabi.ee 
