Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"madise" - 174 õppematerjali

MadisE

Kasutaja: MadisE

Faile: 2
thumbnail
3
doc

Kaasus

Sellest hoolimata, et Madis ei olnud välimuselt kõige sihvakam ja ilusam, oli ta endale leidnud naise ja juba üleski suutnud kasvatanud 2 toredat poega. Pojad olid niivõrd suureks sirgunud, et mõlemad elasid juba oma elu. Madis oli teinud kõik, et tagada poegadele turvaline ja kindel tulevik. Ta oli suutnud ilusti oma pere luua ja lapsedki üles kasvatada. Nad elasid mitte just kõige vaesemates elutingimustes,kuid ikkagi näis naisele kõigest sellest mitte piisavat. Pidevalt tegi Madise naine talle etteheiteid tema välimuse pärast, nimetades teda näiteks ´´jupatsiks´´, ´´käblikuks``, ´´punniks`` jne. Ühel ilusal päeval aga sai Madisel sellest kõigest kõrini. Ta oli loomult küll heasüdamlik, kuid selliste mõnituste ja pidevate etteheidete tagajärjel saaks meil kõik ükskord hing täis, ega suudaks enam seda jubedust taluda. Kõigil meil on lõppudelõpuks siiski kuskil ka piir ja ning just Madise naine oli suutnud Madisel selle piiri ületada

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
76 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kodanikuõigused, -vabadused ja -kohustused Eesti Vabariigis, aastal 2015

Kodanikuõigused, -vabadused ja -kohustused Eesti Vabariigis, aastal 2015 Eesti kodaniku vabadusi reguleerib põhiseadus. Küsimusele: ,,Miks tahab ühiskonnad vabaks saada" vastab Ülle Madise: ,,Inimesel on lootus leida heaolu ja õiglust. Kui pole vabadust, pole õigust luuletada, reisida, otsustada, rääkida, kirjutada raamatut, nii nagu inimene ise tahab, selle nimel on inimene valmis võitlema." Selle seisukohaga olen täiesti nõus, tean, et kui oli Nõukogude võim, siis mu vanaisa ei saanud isegi kalal käia, pidi igal hommikul piirivalve käest luba küsima ja tihti ei lastud merele, mu vanaema ja vanaisa ei saanud väljaspool Nõukogude Liitu kunagi reisida, kui tuli

Ühiskond → Ühiskond
5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tundetu kurjus

rahvasekka. Agnes tahtis tantsida, kuid Madis tahtis poistega viina peale kaarte mängida. Tüdruk solvus ja läks hoopis Karliga tantsima. Agnes tantsis Karlile vga-väga lähedal, et Madist armukadedaks muuta. Madis jõi aga rohkem ja rohkem, kuni lõpuks pidid poisid ta teisele korrusele magama viima. Agnes läks Madisega kaasa ning jäi teda valvama. Poisi olukord oli hull. Agnes läks vetsu ning tuli Karl, kes rääkis Madisele, et Agnes ütles talle, et armastab Karli ja tahab Madise maha jätta. Poisi süda murdus. Ta tõusis, soovis Karlile õnne ja lahkus toast. Kui Agnes tagasi tuli, nägi ta toas Karli ja ehmus. Madise kohta pärides irvitas Karl õelalt ning ütles, et Madis jättis ta maha. Agnes jooksis alla ja nägi aknast, et Madis kavatseb autoga koju minna. Majast välja tüdruk ei pääsenud, kuna Edward blokeeris ust ja Martin viis ta vastu tahtmist teisele korrusele. Agnes nuttis hüsteeriliselt, karjus ning peksis Martinit. See ei aidanud.

Eesti keel → Eesti keel
12 allalaadimist
thumbnail
2
docx

``Lugu lendavate taldrikutega``

ja Kaur oli pärit pikaealiste suguvõsast.Nad olid mures,et nende suvi on untsus,sest Jürna juurde pidi suveks tulema võõras tüdruk Kärt.Poisid uurisid erinevaid mänge ja tegevusi,millega tüdrukud aega sisustavad.Nad uurisid oma kooliõe Marju käest ja tõid raamatukogust ka raamatu,kus tüdrukute hobidest kirjutati.Seal oli öeldud,et tüdrukutele meeldivad väikesed lapsed ja fotograafia.Nad maksid oma kollivennale Peetrile,et saaksid tema väikese venna Madise oma hoole alla-nii oleks neil olemas laps,kellega Kärdi aega sisustada.Juhtus aga nii,et Jürnas jäi Madisega aeda üksi.Ta oli hooletu,ega märganudki,kuidas Peeter koos sõbra Rihoga väikese Madise ära meelitasid.Nad viisid lapse maale Peetri tädi juurde ja otsustasid teeselda,et laps on ikka kadunud ja poisid pidid neile ikka lapse eest üüri maksma,sest Madis läks kaduma nende juurest.Meelik hakkas kahtlustama,et asi ei ole õige

Kirjandus → Kirjandus
175 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti õiguskord - mida tuleks teha paremini

näiteks Prantsusmaal, kus peetakse kodifitseerimisalast tööd sedavõrd oluliseks, et alates aastast 1989 tegutseva kõrgema kodifitseerimise komisjoni esimeheks on peaminister. Ka Eestis on saabunud aeg, kus kodifitseerimist ei peeta pelgalt nö õigusnormidele nende kõige õigema koha leidmiseks, vaid tuginetakse veendumusele, et mingit kogumit on võimalik allutada ühtsele loogikale nii vormilises kui ka sisulises mõttes. Õiguskantsler Ülle Madise aga leidis aastal 2015, et Eesti õiguskord on valmis ja Eesti arengule tuleks kasuks hoopis üldine õigusrahu: Minu arvates teeb seaduste üha uus ümberkirjutamine Eestile kahju. Normitehniline ilu ei õigusta neid suuri kulusid, mida ühiskond selle tõttu kannab. Mu meelest on ülesandepüstitus: otsime sel aastal sellest--ja-tollest seadusest vigu kahjulik. Kui elu ei ole vigu näidanud, siis mis neist otsida. Kui aga probleemid on, tuleb reageerida otsekohe

Õigus → Eesti ja Euroopa õigusasutuste...
2 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Muutused usuelus ja piibli tõlkimine Rootsi ajast Vene tsaaririigini.

tüliküsimuste lahendamine. Konsistooriumi presidendiks määrati superintendent. 1636. aastal loodi Liivimaal superintendent Hermann Samsoni eestvõttel samuti kuus praostkonda, Eesti aladel Pärnu praostkond ja Tartu praostkond ning 4 praostkonda Põhja-Läti aladel. 1650. aastal jagati Harjumaa kaheks praostkonnaks: · Ida-Harju: Jaani, Jüri, Juuru, Jõelähtme, Kose ning Kuusalu kihelkond ja · Lääne-Harju praostkond: Toomkogudus, Hageri, Keila, Madise, Nissi ning Rapla kihelkond. Nimekaimaks Liivima kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer (1675-1699), keda kutsuti uueks Liivimaa apostliks. Tema teeneks oli koolihariduse edendamine, rahvakirjanduse väljaandmine ning Liivimaa kiriku organisatsiooniline kindlustamine. Kogu Rootsi aja pidas kirik võitlust nn katoliikliku ebausuga. Selle nn teise reformatsiooni ajal võideldi maarahva etnousundiliste elementidega (17. sajandil toimus Eesti- ja Liivimaal

Teoloogia → Usundiõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
3
odp

Els Mikiver

Els Mikiver (Einok) (1824 c.1900) Els Mikiveri elutee Eesti Rahvaluule Arhiivi poolt väljaantud raamatus Vana Kannel 1938 nimetatakse Els Mikiveri kuldsuiseks laulikuks. Sündis KiiuAblas, hiljem siirdusid Einokid Virve külla Nõmme vabadikukohale, 21 aastane Els läks mehele 1846.a samasse külla Nigula ehk Lepa Madise pojale Tõnu Mikiverile. Einokid pärinevad Pedaspea külast. Kui lapsed asusid perekondadega Simititsasse, läksid kaasa ka TõnuElse ning elasid vanema poja Jaani talus. Sääl lõppes ka Else elutee aastal 1900.

Kirjandus → Kirjandus
7 allalaadimist
thumbnail
3
pptx

Els Mikiver (Einok)

Els Mikiver (Einok) (1824 - c.1900) Els Mikiveri elutee Eesti Rahvaluule Arhiivi poolt väljaantud raamatus Vana Kannel 1938 nimetatakse Els Mikiveri kuldsuiseks laulikuks. Sündis Kiiu-Ablas, hiljem siirdusid Einokid Virve külla Nõmme vabadikukohale, 21 aastane Els läks mehele 1846.a samasse külla Nigula ehk Lepa Madise pojale Tõnu Mikiverile. Einokid pärinevad Pedaspea külast. Kui lapsed asusid perekondadega Simititsasse, läksid kaasa ka Tõnu-Else ning elasid vanema poja Jaani talus. Sääl lõppes ka Else elutee aastal 1900.

Kirjandus → Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
1
txt

M- tähe jutt

M- the jutt Miina mngis Madisega murul malet, mtiskledes moosisaiadest. Mdus mnusalt mngides mni minut, misjrel Miina Madise mtted mngult minema meelitas. Miina marrsis Madisega metsa maasikale. Mnusa mminaga meisterdasid mlemad maasikates maitsva metsmaasika moosi. Madis mugis Miinaga magusaid moosisaiu, mis maitsesid mnikord miskiprast mango maitseliselt. Mni minut mugimist, misjrel mlemad mnusa muigega musta maasturisse marssisid. Maasturis mngisid mudilased mnguasjadega, mis mlemale meeldisid. Mnguasjadega mngides mdusid minutid meeletu mhinaga. Mngimine muutus

Kirjandus → Kirjandus
11 allalaadimist
thumbnail
1
docx

M tähe jutt

M tähe jutt Madis mugis mammi maasturil meesaia . Madise mammi maksis marketis madisele meeldinud meeneid . Madis mõkerdas maasturi meega mustaks . Moekas mammi marssis maasturisse . Mammi mühatas mustusele . Mindi maasturiga maale . Maal mammi mustuse maasturist minema meelitas . Madis mängis mõned minutid mänguasjadega , mis mammi marketist muretses . Maal meeldis madisele mammi mehe Marguse merisiga .Mammi , mees Margus marssisid metsa maasikale . Madis mängis meriseaga mõnda aega . Merisiga marssis mõmisedes majja magama .

Eesti keel → Eesti keel
11 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Madisepäev

Madisepäev Madisepäevi on eesti rahvakalendris kaks. Sügisene madisepäev on nime saanud apostel Matteuselt, veebruarikuine aga Kristuse reetnud Juudas Iskarioti asemele valitud apostel Mattiaselt. Talvine madisepäev (24. veebruar) Madisepäeval ei tohi metsast puid või hagu tuua, muidu tulevat suvel palju usse maja juurde. Samuti ei tohtivat nõelatööd teha, et mitte ussi käest nõelata saada. Lumesadu ennustab suveks palju marju ning putukaid. Selleks päevaks viidud vokk silma alt ära või kaetud kinni, sest usuti: kes vokki näeb, näeb suvel hunti. Sügisene madisepäev (21. september) Vanemates kirjalikes allikates on sügisene madisepäev kevadise vastand ehk aeg, millal putukad ja ussid teevad talvepesa, suiguvad talveunne või lähevad maa sisse; sääsed ja kärbsed kaovad. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Apostel Mattias Kreeka Matthias tuleneb nim...

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Toomas nipernaadi 2 lugu

Nad pidid varahommikul enne pulmi koos minema. Nipernaadi lubas saata tallu oma venna, kes neile kulla järele saadab, kuid Ello ütles, et teda ei huvita raha ning neil pole kulda tarvis. Kodus sosistas Tralla aida lävel, et on nõus Nipernaadiga minema igale poole. Lõpuks Nipernaadi põgenes üksi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde, pesi puhtaks, andis 10 rubla hõbedas,

Eesti keel → Eesti keel
30 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Konverents

Konverentsi programm Neljapäev, 29. mai 2008 10.30-11.00 Saabumine ja hommikukohv, osalejate registreerimine Päeva juhatavad Ülle Madise ja Anvar Samost 11.00-11.30 Tervitussõnavõtud 11.30-12.15 Riigikohus kui (enese)kolonisaator Toomas Anepaio, MA (õigusteadus) Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õiguse ajaloo lektor 12.15-13.00 Põlatud õiguspositivism õigusriigi teenistuses: õigusajaloo õppetunde Marju Luts-Sootak, Tartu Ülikooli õiguse ajaloo professor 13.00-14.00 Lõuna 14.00-14

Filosoofia → Etikett
23 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Bengt Gottfried Forselius ja õpetajate seminar

Bengt Gottfried Forselius ja õpetajate seminar Sisukord Bengt Gottfried Forseliusest Forseliuse seminari asutamine Forseliuse seminar Forseliuse õppemeetodid Forseliuse seminaari laim ja Forseliuse surm Kasutatud kirjandus Bengt Gottfried Forseliusest U 1660-1688. Harju-Madise pastori Johann Haquinus Forseliuse poeg. Tallinna Ülikoolis. Juristiharidus Wittenbergi ülikoolis. Forseliuse seminari asutamine Luteri kiriku soov õpetada lugeda. Alguses õpetasid köstrid Eestvedajaks sai Bengt Gottfried Forselius. 1684. a. Rajati esimene koolmeistrite kool. Forseliuse seminar Asus Tartu lähedal Piiskopi mõisas. Kestis 2 aastat. Ainus õpetaj oli Forselius. Õpetati lugemist ja usuõpetust, aga ka: · Kirikulaule · Raamatuköitmist · saksa keelt · Arvutamist Lõpetas pea 160 õpilast. Forseliuse õppemeetodid ...

Ajalugu → Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kaasuse lahendus. („Kuidas motiveerida mativeerimatut?“)

III. Kaasuse lahendus. („Kuidas motiveerida mativeerimatut?“) Aita Martinil mõelda, mida sellises olukorras teha? Nagu me teame, töörahulolu ja motivatsioon oma lähete poolest jaguneb sisemiseks ja välimiseks. Antud situatsioonis oli Madise algse töötamise stiimuliks eelkõige materiaalsete hüvede saamine ehk kaatri ostmine. Madis väidab, et tal on piisavalt vahendeid/ raha, et veeta pika puhkuse ja mõnusalt elada. Tal ei ole antud hetkel plaanis midagi muud teha kui sõita kaatriga ja veeta mõnusalt aega, kuid edaspidises perspektiivis tema eesmärgid kindlasti muutuvad. Oletame, et järgmiseks suveks tahab ta kaatri asemel endale osta suurema kaatri või hoopis jahti

Õigus → Õigusteadus
2 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti müügivõrgus olevad leivad

Tallinna Teeninduskool EESTI MÜÜGIVÕRGUS OLEVAD SAIAD-LEIVAD Referaat Rauno Loik 011PK Juhendaja: Janno Semidor Tallinn 2010 LEIBURI SAIA-LEIVA TOOTED Koorikleivad: Rukkipala Tera-Timmu Porgandi Pille Seemne-Siiri Köömne-Kusti Kaerasüda Rukkisüda Rukkileivad: Kodune rukkileib Rukkileib Toolse leib Röstleivad: VILJAKAS võileivaviilud rukkihelvestega VILJAKAS võileivaviilud kaerahelvestega Sepik: Kodune sepik Peenleivad: Tallinna peenleib Madise leib Teraleivad: Tallinna teraleib Seemneleivad: Must seemnelieb Täistera leivad: Täistera leib LEIBURI SAIAD-LEIVA TOOTED Röstsaiad: Täistera mitmeviljasai Kuldne röstsai klassikaline Kuldne röstsai tume Kuldne täistera röstsai Seemnesaiad: Päevalille seemnesai Kuklid: Rosina kukkel Kuldne röstkukkel Sai: Isasai PERELEIVA SAIA-LEIVA TOOTED Rukkileivad: Pere rukkileib Pere Wa...

Toit → Pagar-kondiiter
15 allalaadimist
thumbnail
1
doc

A.H Tammsaare elulookirjeldus

A.H.T(1878-1940) Sündinud järva-madise kihelkonnas albu vallas vetepere külas tammsaare-põhja talus,kirjanikunini on päri kodukohast.Põhihariduse omandas Väike- Maarja kihelkonnakoolis.Väike-Maarja oli xix sajandi lõpul arvestatava kultuurieluga maakeskus.Seal on lõpetanud kooli mitmed tähtsad tegelased.koolil oli ka kuulus juhataja.Tartu ülikooli kus ta õppis nim üheks parimaks koolis ple terve-tsaari venemaa.Õppurkond oli väga erinev ja suur.Sealt sai väga hea ning arvestatava hariduse. Tammsaare sai sealt hea hariduse ning teda hakkasid huvitama ühe rohkem:kirjandus ja keeled.Ta oli puhtakujuline külarealist ta kirjutas lühiproosat, mis hakkas ilmuma postimehes alates 1900.aastast.Ta tuli linna elame sest tahtis leida endale teenistust ning kuna tallinn oli juba sel aja suurlinn, siis otsustas ta tulla siia.Ta korraldas teatajas kohaliku elu uudiseid ning teatri-jakontserdiarvustusi.teataja oli kuulus leht mille lugejaskond oli suur ...

Kirjandus → Kirjandus
14 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rootsi Aeg (mõisted)

Forselius ­ Harju-Madise ja Risti rootslase pastori poeg. Kuna talupoegade õpetamine kulges väga vaevaliselt ja polnud väga heal tasemel õpetajaid, siis hakkaski ta 1684 aastal õpetajaid välja koolitama. Samal aastal avati Tartu lähedal Forseliuse seminar Stahl ­ kirjutas jutlusekogu nn. käsi-ja koduraamatu. Tema raamatul oli laialdane levik ja kogus tuntust. Tegi ka eesti keele grammatika aga surus sellele peale saksa reeglistikku. Maapäev ­ Balti rüütelkondade kõrgeim esinduskogu Academia Gustaviana ­ oli ametlik Tartu Ülikooli algne nimi. Gustav II Adolf ­ Rootsi kuningas, kes ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud mingeid kokkuleppeid nende vahel Maariik ­ ehk landesstaat oli E. Ja L. Aadlike omavalitsus Reduktsioon ­ endiste riigimaade osaline tagasivõtmine Rüütelkond - Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaal Maanõunike kolleegium ­ rüütelkonna alaline tegutsev organ. Manufaktuur - tööjaotusega käsitööettevõ...

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Infootsing 1: Kirjalik asjaajamine

Kotkas,palk,liilia 3. 17.Sajandi trükised 3.1 Leida kindralkuberner Andres Torstenssoni korraldus 12.01.1678. aastast.Mida sisaldab(lühidalt)? Ratsateeninduskohustust 3.2 Leida Erik Dahlbergi korraldus 04.03.1697.Mida sisaldab? Mõisnikelt nõutakse võlguolevate laeka- ja saatekonnaraha tasumist. 4. Eesti ala mõiste register 4.1 Nimetada Noarootsi kihelkonna eramõisad: Pürksi, Vööla,Saare,Nõmmaküla,Paslepa,Riguldi,Tahu,Sutlepa 4.2 Leida Harju Madise kihelkonna Männiku mõisa saksakeelne nimetus.Mis tüüpi mõisaga oli tegemist? Tannenthal,karjamõis 5.Hingerevisjonide register 5.1 Keila kihelkonna läbiviidud hingerevisjoni materjalide otsing: Palju revisjonilehti leidub? 12

Informaatika → Kirjalik asjaajamine
8 allalaadimist
thumbnail
25
pdf

MONTESSORI PEDAGOOGIKA - KASVATAMISEST JA FILOSOOFIAST

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut MONTESSORI PEDAGOOGIKA - KASVATAMISEST JA FILOSOOFIAST Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 MARIA MONTESSORI ELUST ............................................................................................... 4 MARIA MONTESSORI PEDAGOOGILISE LÄHENEMISE FILOSOOFIA ........................ 9 MONTESSORI METOODIKA ............................................................................................... 12 1.1. Lugema-õppimine Montessori meetodi järgi ................................................................ 14 1.2. Kirjutma-õppimine Montessori meetodi järgi ............................................................... 14 1.3. Arvutama-õppimine Montessori meetodi järgi .........

Filosoofia → Kasvatusteadus ja...
137 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Arutlus teemal, milline oli naiste roll Vargamäel milline on tänapäeval?

Arutlus teemal, milline oli naiste roll Vargamäel milline on tänapäeval? Milline oli naise roll Vargamäel, milline on tänapäeval? Aastatest aastatesse on naise roll olnud perekonnas ja ühiskonnas oluline. Eesti kirjandusklassikas „Tões ja õiguses“ elasid peategelased Vargamäel, kus naistel oli palju töid ja tegemisi. Ei saa ka väita, et tänapäeval naistel neid vähem oleks. Mari ja Krõõt olid kurvad ja allasurutud ning ka Sauna - Madise naine oli mehe võimu all ning üksluise, igava ja masendava eluga. Naised olid mehest madalamal positsioonil, lisaks sellele veel õnnetud ning murest murtud.Nad pidid täitma väga erinevaid rolle,näiteks nad pidid olema talus perenaised, olema väärt abielunaised, tegelema lastega, hoolitsema selle eest, et toit laual oleks, rügama tööd hommikust kuni hiliste õhtutundideni. Tundus, nagu kannataksid just naistegelased teoses kõige enam. Andrese naine Krõõt oli nõtke,

Eesti keel → Eesti keel
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rootsi aeg Eestis

haldusjaotus-Liivi- ja Eestimaa kubermangud. Eestimaa jagunes Harju-, Lääne-, Viru- ja Järvamaaks. Liivimaa jagunes Saaremaa, Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti. Lõuna-Eesti jagunes Pärnu- ja Tartumaaks. maariik-Landesstaat, Rüütelkondade ja nende ulatuslike võimupiiride tunnustamise tagajärjel 17. saj keskpaigaks maariik. Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus.Eesti- ja Liivimaa aadlike moodustatud rüütelkonnad, mille alaliselt tegutsevaks organiks ehk omavalituseks maanõunike kolleegium. konsistoorium-Eesti- ja Liivimaal moodustatud kiriku kõrgeim valitsemis- ja juhtimisorgan. Eestimaal etteotsa piiskop, Liivimaal etteotsa kindralsuperintendent. Bengt Gottfried Forselius-Harju-Madise ja Risti rootslasest pastori poeg.1684.aastal lõi Forseliuse seminari, kus koolitati Eesti talupoegadest õpetajaid välja. Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaagu õpetaja, viis nad Karl XI ette. Seminaris u160 talupoissi, kellest 50 said õpetajateks. Andis suure panuse ...

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Juhan Liiv

Juhan Liiv (Johannes Liiv) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik Isamaa Loodus Luuletaja enese saatus Eesti ühiskond Inimese olemus ja osa maailmas Armastus Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864. a Tartumaal Kodavere kihelkonnas Alatskivi vallas Riidma kandikohal Tema lapsepõlv möödus Alatskivi vallas Rupsi külas Oja talus Naelavere külakool 1875 ­ 1878 Kodavere kihelkonnakool 1879 ­ 1884 H. Treffneri gümnaasium 1886 Abistades oma kirjamehest venda õpetaja- ja vallakirjutajaametis, hakkas ta tundma huvi kirjanduse ja kirjanikukutse vastu. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna (vahelduva eduga ajalehtede "Virulane", "Sakala" ja "Olevik" juures). Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus kirjutamisele. 1885 ­ esimene luuletus - "Maikuu öö" 1888 ­ esimene jutt ­ "Päästetud" "Virulane" Tallinnas 1885 "Sakala" Viljandi...

Kirjandus → Eesti kirjandus
25 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Järvamaa ajalugu

Järvamaa ajalugu Järva maakond asub Põhja-Eestis. Teated maakonna kohta pärinevad juba eelajaloolisest ajast. Hõlmas valdava osa praegusest maakonnast ning selle naaberalasid (Harju, Lääne-Viru ja Rapla maakonnast). 13. sajandi alguses oli Järvamaal rohkesti põlispõlde ja suhteliselt tihe asustus (2000 adramaad). Maakond koosnes kolmest muinaskihelkonnast, nimeliselt on teada Lõpekund. Järvamaa alistus 1218. a. Riia piiskopile, langes 1220. a. taanlaste, 1227. a. Mõõgavendade Ordu ja 1238. a. Stensby lepinguga selle järglase Liivimaa Ordu võimu alla. 1265. a. ehitati Järvamaa ja muistse Alempoisi maakonna piirialale Paide ordulinnus. Mõisamajandus arenes Järvamaal (haldusüksusena oli see orduvõimu ajal Järva foogtkond) aeglaselt, feodaalrent oli suhteliselt väike ja vabatalupoegade arv suurem kui mujal Eestis. Ambla, Järva-Jaani ja Peetri kirikukihelkonnad asutati 13. sajandi esimesel ...

Loodus → Loodusõpetus
7 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Montessori pedagoogika

Pildid Montessori pedagoogikast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus http://q4vefa.havike.eenet.ee/joomla/index.php?option=com_content&view=article&id= http://paikeselapsed.kolhoos.ee/stories/storyReader$112 "Avastagem laps" ­ Ingrid Meister "Montessori pedagoogika" ­ Ingrid Madise "Lapse mängud" ­ Maja Pitamic Friedrich Fröbel ja Maria Montessori : võrdlevad seletused kasvatuse kohta enne kooliaega kodus ja lasteaias ­ C.H.Niggol TÄNAME TÄHELEPANU EEST! J

Pedagoogika → Eelkoolipedagoogika
78 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Jaak Joala

 Ta niivõrd kuulus Nõukogude Liidus, et võis endale lubada praktiliselt kõike.  1980. aastate lõpus naasis Joala lauljana Eesti publiku juurde.  1987. aastal moodustati ansambel Lainer, kus Joala oli solist.  Ansambli Lainer tuntuimad üleastumised olid X Tartu levimuusikapäevadel ning 1988. aasta Rock Summeril.  Tema tuntumad projektid lauljana sel ajal olid 1960. aastate muusikat esitanud Kollane Allveelaev G (koos Ivo Linna, Karl Madise, Meelis Punderi jt) ning kümnendi keskel ühiskontserdid Ivo Linna ja Tõnis Mäega "Las jääda kõik, mis hea" (rahvasuus "Kolme tenori tuur").  Hiljem loobus Joala laulmisest, pühendudes pedagoogi-, produtsendi- ja saatejuhitööle.  Viimased kümme aastat oli Joala äärmiselt eraklik, isegi paljudel kunagistel sõpradel ei õnnestunud temaga enam kohtuda.  2005. aasta mais tabas lauljat infarkt. 17. mail 2011 viidi ta jälle infarktiga Põhja-Eesti

Muusika → Muusikud
3 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Jõulusoov näidend

JÄTTIS. PUUSEPP (TRIINU): AA.. SEE ON MUL SIIN KUSAGIL, NÄE LEIDSINGI. MADIS (KASPAR/ELERI): AITÄH! PUUSEPP (TRIINU): ILUSAID JÕULE SULLE JA SINU PERELE! JUTUSTAJA (ELERI): MADIS HAKKAS NUKRALT KODU POOLE RUTTAMA, SEST ÕUES OLI VÄGA KÜLM, KUID SIIS KUULIS POISS KULJUSTE HELINAT MIS KOSTIS JUSTKUI TEMA PEAKOHALT. TA SILMAS SAANI MIS TEMA POOLE ÕHUS LENDAS, SEE OLI JÕULUVANA! VANA KOHEV JÕULUVANA MAANDUS SAANIGA MILLE EES OLID SUURED PÕHJAPÕDRAD. TA SAMMUS MADISE POOLE JA ANDIS ÜLE ÜHE VÄIKESE PAKI. MADIS (KASPAR/ELERI): KAS SEE ON MULLE? JÕULUVANA (TRIINU): MUIDUGI SULLE, LUBAN ET JÄRGMISED JÕULUD KÜLASTAN SIND JÄLLE! OLE TUBLI JA HÄID JÕULE! JUTUSTAJA (ELERI): MADIS OLI SÕNATU JA KEPSLES KOJU, TEEL MÕTLES TA, ET JÄTAKS ÕIGE EMALE JA ISALE RÄÄKIMATA JÕULUVANAGA KOHTUMISE. JA NII TA TEGIGI, ANDIS KODUS EMALE LEIVA JA ISALE KIRVE JA LÄKS OMA TUPPA KINGITUST AVAMA. KINGITUSES OLI KÜÜNAL TA SÜÜTAS SELLE JA SEE EI

Eesti keel → Eesti keel
27 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Georges Bizet´”Carmen”

Muusikateose retsensioon Georges Bizet´"Carmen" 29.jaanuaril käisin Estonia Ooperimajas kuulamas Georges Bizet´ooperit ,,Carmen", mille hooaeg on Estonias järjekorras juba kümnes. Ooperi peaosatäitjaks oli Carmenit mänginud noor metsosopran Juuli Lill, kes on mänginud näiteks Brangäne'i Wagneri ,,Tristan und Isolde"´s. Don José'd mängis Mart Madise, Escamillot Rauno Elp. Ooperi muusikaliseks juhiks on Arvo Volmer, dirigentideks Risto Joost, Mihhail Gerts ja Jüri Alperten. Ooper koosnes omavahel põimitud orkestri-, soolo-, koorimuusikast ning mõningastest dialoogidest. Ooperi jooksul kõlas mitu korda ,,Habaneera", mida esitas Carmen, keda kohati toetasid teised esinejad ning orkester. ,,Habaneera" on aaria armastusest, mille korduvaks mõtteks on ,,armastus on mustlaslaps, kes ei allu seadustele"('amour est un oiseau rebelle,

Muusika → Muusikaajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tõde ja Õigus 5

I Indrek tuleb Vargamäele "sunnitööle". Andres arvab, et Indrek on lolliks läinud, millest Indrek aru ei saa. Lehed kirjutavad, et Indrek on mõrtsukas. II Indrek tutvub Vargamäega. III Indrek jätkab sauna Madise tööd. Kaks päeva kaevab, siis väsib. Puhkab mõned päevad ja hakkab uuesti tööle. Tööl tabab ta Pearu lapse Karla poja Eedi teda luuramast ja veendub, et Eedi on loll. IV Sass oma vigase jalaga tahtis olla samaväärne teiste meestega. Sass läks sohu Indrekut vaatama, kes pani ta oma jõesüvendamisjutuga teistmoodi mõtlema. V Indrek jääb külma vee joomisest haigeks. Tiina tuleb Indrekule külla, mis Indrekule ei meeldinud. Tiina lahkub nutuga Vargamäelt.

Kirjandus → Kirjandus
422 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tõde & Õigus - I osa

XXXV ­ lk.518 ­ Andres ja Pearu käivad Valtu pärast kohut ; Andres ja Pearu kõrtsis Pearu räägib, et ,,Mäe Liisi magatab Oru Joosepit" Andres vihastab rahuneb, kuna võidaks oma laste kaudu kogu Vargamäe Andrese tüli Liisi ja Mariga ; Pearu ja Andres jälle kohtus ; Vargamäe tütarde kohta levitatakse laimujutte ; Liisi on Joosepist rase Andres väga vihane Andres viskab Liisi kodust välja Liisi läheb sauna XXXVI ­ lk.545 ­ Madise vestlus Liisiga ; Liisi ja Joosep kihluvad ; Joosepi ,,kosjaskäik" ; Joosepi ja Liisi pulmad ; Joosepil ja Liisil sünnib poeg (Joosep) noored asuvad oma tallu elama XXXVII ­ lk.578 ­ tisleriSass Maretile kosja ; Indreku raamatulugemised ja mõtisklused ; Indrek ja kirikumehe tütar Milli Indreku tunded, mida ta ei mõista ; Indrek vallakirjutaja abiliseks XXXVIII ­ lk.618 ­ noore Andrese ja Mätliku Eedi kaklus ; noor Andres kiindunud Kassiaru Maalisse ; Antsu

Kirjandus → Kirjandus
43 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Lutherlus

Martin Luther (sünninimi Martin Luder.) Elas 10 November 1483 ­ 18 Veebruar 1546. Ta sai omale nime ristimisel päeva pühaku, Tours'i St. Martini, järgi. Ta oli pärit Tüüringimaalt põlisest vaba talupoja soost. Tema esivanemate kohta on õeldud, et need olid tugevad ja trotslikud mehed, kellele oma õiguste nõudmine ja kehtestamine nii mõnegi kohtuasja kaela tõi. Sealt päris ta ka oma jõulise natuuri ja trotsiva vaimu, ta oli uhke oma päritolu üle, kuigi ise oli olemustelt linnalaps. Õppis ülikoolis 7 vabat kunsti ja omandas magistri kraadi. Õppeained - grammatika, dialektika, retoorika. Hiljem läks isa soovil õppima õigusteadust. Tema otsus kloostrisse asuda tuli koduteel jäädud äikese kätte. Välk lõi tema lähedal maase ja Martin Luther andis tõotuse, et pääsemise korral hakkab ta mungaks. Ta oli Lutheri usu rajaja ja saksa kristlik teoloog, augustiini munk ja preester kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt m...

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Euroopa Liit

Euroopa Liit Euroopa Liit loodi pärast Teist maailmasõda selleks, et majandusliku koostöö kaudu suurendada ühtemõistmist ja vähendada uue sõja puhkemise ohtu. Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Esimene laienemine toimus1973. Aastal, kui Euroopa Liiduga liitusid Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigid. Eesti koos üheksa Kesk- ja Ida- Euroopa riigiga sai Euroopa Liidu liikmeks 2004.aasta kevadel. Praegu on Euroopa Liidul 28 liikmesriiki. Euroopa Liidu institutsioonid · Euroopa Parlament on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest" · Euroopa Komi...

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vargamäe naised-kes nad on?

Vargamäe naised-kes nad on? Oma viieköitelises epopöas ,,Tõde ja õigus" on Anton Hansen Tammsaare andnud igale tegelasele oma elufilosoofia ning kindlad rollid. Nii nagu on epopöa esimeses köites vargamäelaste meespere ülesandeks pidada igipõlist võitlust maa ja üleaedsetega, on ka naisperel täita oma rollid. Eelkõige oli Vargamäe naisperel täita tööka pereema roll, rügades nii laudas, majapidamistöid tehes ning aja jätkudes ka välistöödel. Tihtipeale oli töö hulk ja maht veel suuremgi kui loomadel. Kuna hobused, lehmad ei saanud kurta ega hädaldada, tuli neile aeg-ajalt puhkust anda, pererahval aga selline luksus puudus. Ei lugenud sel juhul Krõõda peenike piht ega tütarde noor iga- Liisi ja Maret pidi juba maast madalast karjas käima ja ema aitama. Lisaks sellele tuli silma peal hoida paigalpüsimatutel lastel. Eks kontimurdev töö ja Andrese suured ootused olidki põhjuseks, miks Krõõt siit ilmast ni ...

Kirjandus → Kirjandus
174 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Bengt Gottfried Forselius

Liisi Saapar EKL-1 B.G Forselius Bengt Gottfried Forselius elas 17. sajandi II poolel, umbes aastatel 1660 kuni 1688. Ta elas kesk- ja uusaja piirimail. Kodus räägiti põhiliselt rootsi keelt. Bengt Gottfriedi isa Johann Forselius lõpetas magistri Academia Gustaviana ning asus tööle Tallinna toomkooli. Hiljem asus tööle pastorina. Jutlusi pidas saksa ja eesti keeles, sellepärast sai ka Bengt Gottfriedile juba lapseeas selgeks eesti keel. Noore Forseliuse sidemeid talurahvaga aitas kujundada tema isa, kes tundis suuresti huvi maarahva heaolu vastu. Algteadmised koolihariduses sai ta arvatavasti kodust. Noormehe koolitee algas Tallinnas, Baltimaade ainukeses gümnaasiumis, kus ta valmistus ette Saksamaal ülikooli astumisks. Ülik...

Pedagoogika → Haridus
30 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Ühiskond- omavalitsusüksused ja nende ülesanded

süüdistatakse mingis kuriteos? • Kodu ja isiku puutumatus- ei tohi tungida kellegi koju ega toimetada seal läbiotsimist ilma kohtuorderita. • Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta. • Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist. • Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. 7. Milliste ülesannetega tegeleb õiguskantsler? NB! Praegune õiguskantsler on Ülle Madise. • Kontrollida, et seadused ja määrused oleksid põhiseaduse ja teiste seadustega kooskõlas. • Anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkusele järelvalve menetluses. • Vastata Riigikogu liikmete arupärimistele. • Lahendada diskrimineerimisvaidlusi. • Teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks. 8. Millega tegelevad järgmised rahvusvahelised organisatsioonid ja ühendused: ÜRO, NATO ja Euroopa Liit? ÜRO- see organisatsioon on seadnud enda põhiliseks ülesandeks rahu ja

Ühiskond → Ühiskond
9 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Eesti Rahvariided

Rahvarõivad (rahvariided) on nii argi- kui pidupäevadel kantavad talupojarõivad, mis on iseloomulikud seisuslikule ühiskonnale. Rahvariided märkisid Eestis nii seisuslikku (talupojaseisust) kui ka rahvuslikku (maarahvast) kuuluvust. Nimetust rahvarõivad (esialgsel kujul rahvariided) hakati kasutama ärkamisajal, mil hakati uhkuse rõhutamiseks jällegi taotlema traditsiooniliste talupojarõivaste kandmist pidulikel kokkutulekutel. Seoses linliku elulaadi levimisega 19. sajandi teisel poolel taandusid igapäevasest kasutusest rahvarõivad, samas hakati Eestis 19. sajandi teisel poolel propageerima rahvarõivaste kandmist rahvuslikel üritustel ja laulupidudel. Ulatuslikum rahvarõivaste taaselustamine rahvusliku peorõivana sai alguse 20. sajandi algupoolel. Tänasel päeval peetaksegi rahvariiete all silmas eelkõige 19. sajandi esimesest poolest pärinevaid...

Ajalugu → Rõivaajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

9 klassi esitlus Bengt Gottfried Forselius

HARIDUSELU 17.­18. SAJANDIL BENGT GOTTFRIED FORSELIUS AABITS Mariann Alber 9. klass Kadrioru Saksa Gümnaasium 2014 SISUKORD I. Bengt Gottfried Forselius II. Forseliuse seminari asutamine III. Forseliuse selts IV. Forseliuse seltsi sümboolika V. Aabits VI. Kirjaviis VII.Forseliuse auks VIII.Kasutatud materjalid BENGT GOTTFRIED FORSELIUS • Sündis u 1660 Harju-Madise kihelkonnas – hukkus Läänemerel 16. 11.1688. • Lõpetas Tallinna gümnaasiumi ja õppis õigusteadust Wittenbergi ülikoolis. • Asus talurahvakoolis Risti kirikumõisas lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. • 1684. aastal avas I Eesti koolimeistrite kooli - Forseliuse seminar. FORSELIUSE SEMINARI ASUTAMINE • Rajati B.G. Forseliuse poolt aastal 1684 Piiskopimõisa. • Eestvedajaks sai Bengt Gottfried Forselius. • Õppis 160 poissi. Hiljem ligi 50 neist asusid tööle õpetajana...

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
17
pptx

Jaak Joala

Jaak Joala Anette Haidak 12.klass Elulugu Jaak Joala on sündinud 26. juunil 1950 Viljandis. Eesti endine laulja, produtsent, saatejuht ja praegune muusikapedagoog. Muusikateadlasest ema ja muusikust isa suunasid flöödiõpingutele. Õppinud Tallinna 17. keskkoolis, Tallinna 46. keskkoolis ja Tallinna G. Otsa nimelises muusikakoolis. Töötanud Tallinna autoremonditehases lukksepaõpilase ja lukksepana, Georg Otsa muusikakoolis õpetajana. Tuntumad projektid muusikuna Eestis olid: Kollane Allveelaev G (koos Ivo Linna, Karl Madise, Meelis Punderiga) 1996. aastal ühiskontserdid Ivo Linna ja Tõnis Mägiga. Mitmete rokikontsertide ja -festivalide ensinejana (Rock Summer, Rolling Stonesi tuur jne.). Vikerraadios teinud saadet "Jaagutaja". Rollid: Mängufilmis "Teisikud" Estonia muusikalis "West Side Storys" ja "Suvitajates" 2000. aastal saatesarja "Kahvel" saatejuht 2001. aastal ETV "Euruupor" saatejuht Jaak Joalast on tehtud kolm muusikafilmi 2...

Muusika → Muusikud
21 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tõde ja õigus I

soovis ainult endale head elu ning hakata kogu Vargamäe valduste omanikuks. Kuna talle ei meeldinud ta naaber Andres koos oma perega, otsustas ta iga hinna eest viimase elu võimalikult raskeks nii füüsiliselt kui ka vaimselt teha. Kui Mäe talu oleks mõni kõrgema distsipliini ning enesevalitsusega talunik ostnud, oleks Pearu üsna kerge vaevaga oma suurima soovi täide viinud. Pearu kõige laastavama tagajärjega krutskiks osutus minu arvates Madise poolt kaevatud kraavidesse tammi rajamine, mis ujutas Andrese raske vaevaga parendatud põllu üle. Pearu võis ka hea olla, kuid seda ta tegi peamiselt selleks, et enne kirikusse minekut pattudest vabaneda.

Kirjandus → Kirjandus
104 allalaadimist
thumbnail
1
docx

"Huvitavad kõrvaltegelased teoses "Tõde ja õigus""

Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigust" võib tinglikult pidada eesti rahva eeposeks. See kirjeldab Eesti taluelu, meie loodust ja tõelisi Eesti inimesi koos nende heade ja halbade külgedega. Kõik teavad Andrese ja Pearu kemplemistest ning Mari ja Krõõda kaudu naiste raskest saatusest tollases Eestis. Küll aga jäetakse tihti tähelepanuta raamatus vähem mainitud, väiksemad tegelased, kelleta siiski poleks autor saanud täielikult edasi anda tolleaegset elu-olu. Üks olulisemaid kõrvaltegelasi teoses on kahtlemata Juss. Juss tuli Vargamäele sulaseks kohe sel ajal, kui Andres alles Mäe talu ostnud oli. Muidu hea südamega, sõnakuulekal ja töökal poisil oli aga mitmeid kehavigu ­ jalad olnud tal rangis, kael lühike, pea kõrgete õlgade vahel ja kõndides vehkinud kentsakalt kätega. Osalt selletõttu ei võtnud ka tollane tüdruk Mari Jussi tõsiselt, mis tekitas Jussis soovi end tõestada, ja ta selleks üle jõe ujus ja äärepealt ära oleks uppunud. Ma...

Kirjandus → Kirjandus
30 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Referaat

Järva-Jaani Gümnaasium 2013 Karl Madis Maris Susi 8.klass Järva-Jaani Gümnaasium 2013 Sisukord Muusikaline haridus ja karjääri algus. Esinemised nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kellega on koostööd teinud. Loomingust. Albumid. Perekond. Info. Muusikaline haridus ja karjääri algus Karl Madis on sündinud 1959.aastal Tallinnas. Lapsepõlves õppis 5 aastat viiulit ja laulis lastekooris ,,Ellerhein" Heino Kaljuste ja Tiia Ester Loitme käe all. 1984.aastal lõpetas Karl Georg Otsa nimelise muusikakooli saksofoni klassi Aleksander Rjabovi juhendamisel. Tähelepanuväärne muusikukarjäär sai alguse es...

Muu → Muusika õpetus
14 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Alternatiivpedagoogikal põhinevad koolisüsteemid - Montessor

Tartu Ülikool Haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse pedagoog Katrin Luik Alternatiivpedagoogikal põhinevad koolisüsteemid - Montessori koolid Referaat Juhendaja: Karmen Tasberg Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Alternatiivpedagoogika ­ mis see on?.............................................................................................4 Maria Montessori.............................................................................................................................4 Montessori meetod ..........................................................................................................................5 Montessori pedagoogika koolis ja la...

Pedagoogika → Pedagoogika alused
79 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Vaimuelu vanasti

Vaimuelu keskaja juhatab välja reformatsioon luterlus ja luterlik kirik kool vits oli juures eeslimask-häbistamine tublimad õpilased said õpetajale kõige lähemal istuda (priimused) kiriklik korraldus alates 13. sajand eesti maastikupilti ilmuvad kirikud talupoegade ehituskohustus (lihtsam töö) välismaalt tellitud asjatundjad (keerulisem/täpsem töö) suured hooned (kirkikud) - sümboliseerivad Jumala ja Jeesuse võimu piiskopid ja toomkapiitel tartu, saare-lääne ja tallinna piiskop tallinnas puudus ilmalik võim toomkapiitel - piiskopkonna juhtimine maaisanda roll sidus piiskoppe maa külge, mida nad valitsesid vaimulikena olid piiskopid universalistliku kristliku maailmapildi kandjad piiskopid vahendasid Liivimaale uusi kultuurilii mõjusid toomkapiitli moodustasid kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna va...

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
4
docx

20. sajandi Eesti kirjandus

Noor-Eesti "Noor-Eesti" oli kirjanduslik rühmitus Eestis. Esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut ja tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. · Rühmitus tegutses Tartus. · Nende moto on: ,,Enam kultuuri! Enam europalist kulturi! Olgem eestlased, aga saagem ka europlasteks!" · Propageerisid uusi suundi ja voole, tutvustasid euroopa kirjandust. · Pöörasid suurt tähelepanu vormile. · Kirjutasid palju asjatundlikku kirjanduskriitikat. Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Noor-Eesti rühmitus süvenes ka vene, saksa ja soome kirjandusse, võttes oma kirjandusse üle uusi jooni. Nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni luule ja hoolitsesid majanduslikult haiglase luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi eest. Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.­1919. aasta ...

Kirjandus → Kirjandus
134 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Tõde ja õigus I osa

1. Millal toimub romaani tegevustik? - algab 19. saj teisest poolest, kestab paarkümmend aastat (1870-1890) 2. Kui vanad olid Andres ja Krõõt, kui nad Vargamäele elama asusid? - Krõõt-oma kahekümnendates, Andres-kolmekümnendates 3. Jussi kehaehituses oli midagi, mis Marile nalja tegi ja mille pärast ta Jussi narritas. Mis see oli? - Jussil oli lühike kael ja kõverad jalad 4. Miks Krõõda silmad nukrad olid? - Tal oli järjestikku sündinud kolm tütart ja ei ühtegi tulevast peremeest+pidi koguaeg tegema rasket tööd 5. Miks Andres pühal jõuluõhtulteisepere koera peksis? - See tuli vorsti lõhna peale nende majja ning Mari avastas ta sealt ning ütles Andresele+perede vahel oli vihavaen ning Andres sai nii oma viha välja elada. 6. Miks Pearu naiste käest nüpeldada saab? - Rätsepaga ärplemise käigus viskas Pearu oma püksid sellele pähe, naistele oli ennekuulmatu milliseid sõnu Pearu kasutas ja et ta ilma püksteta julges nende seas ringi käi...

Kirjandus → Kirjandus
107 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Vaimuelu

VAIMUELU Ehkki Põhja-Eesti Taani valdused kuulusid kuni keskaja lõpuni Lundi peapiiskopi alla, oli see alluvussuhe pigem formaalne. Tegelikult osalesid Tallinna piiskopid Riia kiriku ettevõtmistes. Piiskopid olid vaimulikena universalistliku kristliku maailmapildi kandjad. Kuna piiskopid olid enamuses võõramaalased, siis vahendasid nad Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid. Piiskopkondade keskus oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes. Seal pidasid jumalateenistusi toomhärrad- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Toomhärrad moodustasid koos piiskoppidega keskaegse Liivima haridusliku eliidi, sest enamus neist olid õppinud välismaal ülikoolides. (tegutses ka toomkool). Piiskopkonnad jagunesid kirikukiheldkonadeks e. territoriaalsete...

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Järva maakonna losside positsioneering

Turundus Järva maakond Järva maakonna koduleht: http://www.jarva.ee/index.php?page=673& Järva maakonnas asuvad mõisad: · Albu mõis http://mois.albu.ee/ Vanim mõis Järvamaal. Koos vahetusläheduses asuva A. H. Tammsaare sünnikoha ja 13. sajandist pärineva Järva- Madise kirikuga pakub Albu mõis meeleolukat kõrvalepõiget suurtest teedest ja linnadest. 1921.a. tegutseb mõisahoones kool. Saab ka külastada mõisat, kui vastavalt siis eelregistreerimisele. Toimuvad ka näitused. · Aruküla mõis (Koeru) 1921 kolis hoonesse kohalik kool. Alates 1992. aastast tegutseb Raasiku vallale kuuluvas hoones Aruküla Vaba Waldorfkool. Mõisa saalis korraldatakse mitmesuguseid kultuuriüritusi

Majandus → Turundus
12 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Parlament, valitsus, erinevad mõisted

Võimalik madalama astme kohtust kõrgema astme kohtusse edasi kaevata. Võimalikult õiglase kohtuotsuse tagamiseks ja eksimiste vältimiseks. Millist ülesannet täidab prokuratuur, ombudsman, õiguskantsler? Prokuratuur juhib kohtueelset kriminaalmenetlust ja esitab kohtus riikliku süüdistuse. Ombusman e.õigusvahemees vaatab läbi kodanike kaebused bürokraatliku omavoli vastu. Õiguskantsler teostab õigusjärelvalvet õigusaktide üle. Eestis ombusman=õiguskantsler=Ülle Madise. Omavalitsustasandid (unitaarriigis ja föderatsioonis?) Unitaarriigis on omavalitsussüsteem ühetasandiline ja föderatsioonis mitmetasandiline. Mida tähendab kultuuriomavalitsus? Õ lk 75 Kultuuriomavalitsus võimaldab lahendada rahvuskultuurilisi probleeme kohalike omav abil. Nende huvi pidi olema alal hoida kultuuritavasid, religiooni või keelt, mis on aluseks nende ühisele identiteedile. Mil moel kehtib võimude lahususe printsiip kohaliku omavalitsuse tasandil? Milliseid

Ühiskond → Ühiskond
9 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kaks õppe-meetodilist näidet

..................................... .......................................................................... Oled Madiselt kodutöö maha kirjutanud, ........................................................................... aga õpetaja arvab vastupidist ja pahandab . Madisega. Kas ütled õpetajale, et hoopis ........................................................................... sina olid see, kes maha kirjutas Madise .......................................................................... pealt, mitte vastupidi? (Miks otsustad nii?) .......................................................................... ........................................................................... Selline mäng sai võetud, sest tihtipeale lapsed ei julge minna vahele, pakkuda abi nii tuttavale kui võõrale inimesele

Psühholoogia → Suhtlemispsühholoogia
3 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ühiskonna kokkuvõte (riigikogu, valitsus, mõisted)

Võimalik madalama astme kohtust kõrgema astme kohtusse edasi kaevata. Võimalikult õiglase kohtuotsuse tagamiseks ja eksimiste vältimiseks. Millist ülesannet täidab prokuratuur, ombudsman, õiguskantsler? Prokuratuur juhib kohtueelset kriminaalmenetlust ja esitab kohtus riikliku süüdistuse. Ombusman e.õigusvahemees vaatab läbi kodanike kaebused bürokraatliku omavoli vastu. Õiguskantsler teostab õigusjärelvalvet õigusaktide üle. Eestis ombusman=õiguskantsler=Ülle Madise. Omavalitsustasandid (unitaarriigis ja föderatsioonis?) Unitaarriigis on omavalitsussüsteem ühetasandiline ja föderatsioonis mitmetasandiline. Mida tähendab kultuuriomavalitsus? Õ lk 75 Kultuuriomavalitsus võimaldab lahendada rahvuskultuurilisi probleeme kohalike omav abil. Nende huvi pidi olema alal hoida kultuuritavasid, religiooni või keelt, mis on aluseks nende ühisele identiteedile. Mil moel kehtib võimude lahususe printsiip kohaliku omavalitsuse tasandil? Milliseid

Ühiskond → Ühiskond
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun