Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"Vabariigi president" - 501 õppematerjali

vabariigi president – peamised ülesanded, kust tuleb?, kes võib kandideerida? Esindab Eestit rahvusvahelises suhtlemises, nimetab ametisse ja vabastab ametist diplomaate, annab riiklikke autasusid ja auastmeid, kuulutab välja RK-s vastuvõetud seadusi, nimetab ametisse ja vabastab ametist ministrid, kaitseväe juhtkonna ning teised kõrged riigiametnikud, Eesti vastase rünnaku korral kuulutab välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni.
thumbnail
2
doc

Eesti Vabariigi esimene president

Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi esivanemate asukohaks oli 19.sajandi esimese pooleni Holstre vald Viljandimaal. Perekonna mälestuste järgi oli nimi ,,Päts" juba igivana ja tuletatud sõnast ,,leivapäts". Nimi olevat Põhjasõjas antud hüüdnimena ühele Holstre möldrile, kelle nimeks olnuks Pisku. Suure nälja ajal olevat see Pisku heldesti aidanut kehvi ja jaganud näljastele leiba pätsiviisi üteldes: ,,Mis sulle poolest pätsist saab, sul suur pere, võta juba terve päts." Helde leivajagaja saanudki siis nüüd nimeks ,, päts", mis edasi pärandati lastele, lastelastele ja sai hiljem perekonna nimeks. Esimene Päts oli Holstre Pätsiveski mölder Hans, Konstantin Pätsi vanavana- vanaisa, kes elas 1747-1796. Hansul ja ta naisel Eeval oli viis poega, kellest Juhan 1826.aastal perekonnanimede panemise ajal sai perekonnanimeks Päts. Juhan oli Konstantin Pätsi...

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Konstantin Päts - Eesti Vabariigi esimene president

Kuulus esimesse kuni viiendasse riigikogusse Oli riigivanem väga pikka aega Ametipostid(3) Maaliidu (1917-1921) ja Põllumeeste (1921-1935) kogu üks liidreid Tallinna Börsikomitee esimees (1920-1921, 1925- 1931), tegutses ka Kaubandus-Tööstuskojas, Eesti- Vene kaubanduskojas ja mujal Osales ,,Fenno-Ugria" SA-e rajamisel (1927) ja oli selle esimees Peaminister riigivanema ülesannetes (1934-1937), riigihoidja(1937-1938), Vabariigi president (1938- NL okupatsioon) Kinniistumised, vangilaagrid Pärast Soomest naasmist 9 kuud, Peterburis Krestõ vanglas (1910-1911), korraldas märgukirjade aktsiooni Pärast bolsevike riigipööret kuu aega Mitmel pool vangilaagrites Lätis ja Poolas (1918) Ufaas vabakäiguvang (1941.a. suvel, küüditati) Baskiiria Autonoomse Vabariigi julgeolekuvanglas Jämejala vaimuhaiglas (1954.a. Detsembris) Kalinini oblasti Burasevo psühhiaatriahaigla, seal ta...

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vabariigi president

Vabariigi president . *Riigipea ­ Eesti presidendil reaalse võimu praktiliselt pole. *Üks ametiaeg on 5aastat. *Sama isik saab olla praktiliselt kaks ametiaega järjest. Valimine: *Presidendi kanditaat peab olema 1)vähemalt 40aastane, 2)sündinud Eesti kodanik, 3)peab olema vähemalt 21 riigikogu liikme nõusolek, 4)riigikogu valib presidendi. Voorud: 1.voor ­ kandidaat osutuks valituks, peab saama vähemalt 68(2/3) häält. 2.voor ­ 2 kanditaati. 3.voor ­ võtavad osa valimiskogu (101 riigikogulast, kohalike omavalitsuste esindajad) Rohkem hääli saanu saab presidendiks. ...

Ühiskonnaõpetus
32 allalaadimist
thumbnail
44
pdf

Riigiõigus - Vabariigi President

Vabariigi President Põhiseaduse V. peatükk • Vabariigi President • Konstantin Päts (1874–1956) – 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940 • Peaministrid Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis • Jüri Uluots (1890–1945) – 21. juuni 1940 – 9. jaanuar 1945 • August Rei (1886–1963) – 9. jaanuar 1945 – 29. märts 1963 • Aleksander Warma (1890–1970) – 29. märts 1963 – 23. detsember 1970 • Tõnis Kint (1896–1991) – 23. detsember 1970 – 1. märts 1990 • Heinrich Mark (1911–2004) – 1. märts 1990 – 15...

Riigiõigus
9 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti Vabariigi võimuorganid

Erakonnad, kes pole valitsusega seotud, moodust.opositsiooni. Otsuste tegemis protseduur-parlament langetab otsuseid avalikult hääletades, seaduseelnõu peab saama vähemalt üle 50 poolehääle. Riigikogu ülesanneteks on: 1)esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid 2)arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 3)võtta vastu seaduseid 4)valitsuse ametissepanek ja kontroll tema töö üle 5)võtab vastu riigi eelarve 2.Eesti Vabariigi president : Valimine: Presidendi valib valimiskogu(salajane hääletus). Presidendi valitsusaeg on maksimaalselt 5aastat. Presidendi õigused ja kohustused: 1)osaleb rahvusvahelisel suhtlemisel 2)kuulutab välja valimised 3)kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu 4)kuulutab ja annab välja seadusi 5)teeb Riigikogule ettepaneku tähtsate ametite ametissenimetamiseks. Eesti 1.president Päts(1938-1940), Meri(1992-2001), Rüütel(2001-2006), Ilves(2006- ) 3.Eesti Vabariigi valitsus:...

Ühiskonnaõpetus
43 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Eesti Vabariigi president.

· kandidaat peab olema sünnijärgne Eesti kodanik · vähemalt 40-aastane · kohtulikult karistamata · iga isik võib presidendiks kandideerida max 2korda järjest(st. 10-ks aastaks) 2)Presidendi valimine. · kandidaate saavad üles seada vähemalt 21 riigikogu liiget · presidendi valib riigikogu vähemalt 68 poolthäälega · kokku on võimalik kokku korraldada 3 valimisvooru 2-l päeval(3 vooru) · kui riigikogu ei suuda ka 3-das voorus presidenti valida,kutsutakse kokku valimiskogu kuhu kuuluvad kõik riigikogu liikmed ja kõikide omavalitsuste esindajad 3)Presidendi ülesanded · esindada Eestit välismaal · kinnitada seadusi · kuulutada välja riigikogu valimised · leida peaministrikandidaat ja kinnitada valitsus · anda riiklikke teenetemärke ja sõjaväelisi auastmeid · nimetada ame...

Ühiskonnaõpetus
55 allalaadimist
thumbnail
3
odt

President Toomas Hendrik Ilves

Eesti president Toomas Hendrik Ilves Toomas Hendrik Ilves, kes on sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis, on eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Ilves on tegutsenud ka diplomaadina ja aastatel 2004­2006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta ametisse uueks ametiajaks. Toomas Hendrik Ilves sündis Stockholmis eesti põgenike Endel (1923­1991) ja Irene Ilvese (sündinud 1927) perekonnas. Isa Endel õppis Stockholmi Tehnikaülikoolis inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast õppis Stockholmi Ülikoolis keelt ja...

Ühiskonnaõpetus
14 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti vabariigi juhtimine

Ülesanded: 1. esindab eesti vab. 2. Nimetab ja vabstab ametist diplomaadidi 3. Kuulutab välja rk valimised 4. Kutsub kokku uue rk 5. Kuulutab välja seadused 6. Annab välja seadusi 7. Algatab ainuisikuliselt PS-i muutmise 8. Määrab PMK 9. Nimetab ja vabastab valitsuse liikmed 10. Esitab kõrgete ametite kandidaadi a. Riigikohtu esimees- Märt Rask b. Eesti panga nõukogu esimees-Jaan Männik c. Riigi kontrolör-Mihkel Oviir d. Õigus kantsler-Indrek Teder e. Kaitseväe juhataja-Ants Laaneots 11. Nimetab ametisse eesti panga presidendi-Ardo Hannson 12. Nimetab ametisse kohtunikud (220 13. Annab autasusid ja auastmeid 14. On Eesti riigikaitse juht 15. Teeb ettepaneku sõjalisel seisukorral, erakorralise seisukorra ettepanek 16. Armu andmine Vabariigi Valitsus- kõrgeim täidesaatev võim...

Ühiskonnaõpetus
19 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Eesti Vabariigi teenetemärgid

aastal Eesti Punase Risti Selts. · Eesti Punase Risti teenetemärk antakse Eesti rahva huvides osutatud üldkasulike teenete eest ja elu päästmise eest. Maarjamaa Rist · On asutatud 1995. aastal Eesti riigi iseseisvuse auks. · Maarjamaa Risti annab Vabariigi President välismaalastele. Vabadusrist · On asutatud 1919. aastal Vabadussõjaaegsete teenete tunnustamiseks. · Vabadusrist on sõjaline aumärk Eesti iseseisvuse kaitsmise eest. Alates 1925. aastast Vabadusristi enam välja ei anta. Ilusat iseseisvuspäeva! Minge paraadile...

Ühiskonnaõpetus
4 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Referaat- Vabariigi Valitsus

1Ministreeriumid Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. Põhiseadus ei sätesta Vabariigi Valitsuse liikmete arvu. Valitsuse liikmete kõige suurem võimalik arv on Vabariigi Valitsuse seaduse järgi 15. Ministrid jagunevad ministriteks, kes juhivad ministeeriumi (nn portfelliga ministrid) ja ministriteks, kes ei juhi ministeeriumi (nn portfellita ministrid). Ministeeriumi juhtivaid ministreid on 12. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada kuni 2 portfellita ministrit. Portfellita ministrite ülesanded määratakse kindlaks peaministri korraldusega. Portfelliga ministrite ülesanded ja pädevuse määrab kindlaks Vabariigi Valitsuse seadus. 5 2.2Ministreeriumite moodustamine Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad ministeeriumid...

Ühiskonnaõpetus
107 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti Vabariigi Presidendi kõne analüüs

Eesti Vabariigi Presidendi kõne analüüs 24. veebruaril pidas Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Vabariigi aastapäeva auks kõne. Oma kõnes tõi ta esile praegusel hetkel aktuaalsed probleemid ning mineviku saavutused ja sõnastas tähtsamad eesmärgid tulevikuks. Erilist tähelepanu pälvisid töötus, hariduse uuendamine ning eurole üleminek. Ilvese arvates on kõige valusamaks küsimuseks tööpuudus, mille peamiseks põhjuseks on riigi halb majanduslik olukord. See tähendab, et töötu ise pole oma hädas süüdi, seega on riigi ja iga...

Ühiskonnaõpetus
112 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Sise- ja välispoliitika Eesti Vabariigi ajal

Kõrgem seadusandlik võim parlamendile e. Riigikogule. Riigikogu valiti iga 3a. Järel õldistel õhetaolistel otsestel valimistel 3ks. Aastaks. Parlamendi funktsiooni kuulus seaduste andmine, eelarve, maksud laenud ja istungid oli avalikud. Kõrgem täidesaatev võim oli valitsusel, mille eesotsas oli riigivanem e. Riigihoidja. Valitsus vastutas oma parlamendi ees ja parlament kinnitas seadused. Rahvas sai oma tahet avaldada riigikogu valimistel: rahvahääletusega või rahaalgatusega. Kehtestati dem. Vabadused, mida võis keeleata sõjaseisukorra väljakuulutamisega. Poliitiliste parteide teke: Parempoolsed: Põllumeestekogud- liidrid: Päts Laidonen, Teemant. Kuulusid sinna suurtalunikud ja põllumajandussaaduste turustus. Kristlik Rahvaerakond, liidrid: Akel ja Lattik, usuliste ringkondade huvide kaitsjad. Põllumeeste Asunike ja Väikemaapidajate Koondis, eraldus...

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valitsus ja president

: Helir-Valdor Seeder (IRL) · Haridus ja teadusminister: Tõnis Lukas (IRL) · Rahandusminister: Jürgen Ligi (REF) · Justiitsminister: Rein Lang (REF) · Regionaalminister: Siim-Valmar Kiisler* (IRL) · Kaitseminister: Jaak Aaviksoo (IRL) · Siseminister: Marko Pomerants (IRL) · Keskkonnaminister: Jaanus Tamkivi (REF) · Sotsiaalminister: Hanno Pevkur (REF) · Kultuuriminister: Laine Jänes (REF) · Välisminister: Urmas Paet (REF) · Majandus ja kommunikatsiooniminister: Juhan Parts (IRL) Valitsus: Täidesaatva võimu organ. Koosneb peaministrist ja 12 ministrist · Stenbocki maja ­ Toompeal. Rahukohtu 3. Endine kohtuhoone, ehitas krahv Stenbock. Valitsuse residents alates sügises 2000. · 44 valitsus...

Ühiskonnaõpetus
35 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti vabariigi presidendid

Eesti Vabariigi presidendid Eestil Vabariigil on olnud kolm presidenti . Need on Konstantin Päts, Lennart Meri ja Arnold Rüütel. Praegu on Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas. Kohalikud räägivad, et tema ema Olga pidi ta sünnitama ühe teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud arsti juurde. Õppima hakkas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Vanemad kolisid Raeküla alevisse. Siin õppis Konstantin Nikolai koolis, edasi õppis Riia vaimulikus seminaris, siit lahkus enne lõpetamist ja läks Pärnu Gümnaasiumi. 1898.a...

Ühiskonnaõpetus
21 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Vabariigi 92. aastapäeva pidulik Presidendi vastuvõtt

3 Eesti Vabariigi 92. aasta möödumist tähistati sel aastal 24.veebruaril Tartus Vanamuise Teatri Kontserdimajas. Presidendi vastuvõtul oli üle 900 külalise ja nende meeleolu tõstsid 120 muusikut. Saalis kõlas Eesti Vabariigi hümn, mis võttis nii mõnelegi pisara silma. Peala hümni pidas meie Vabariigi President ToomasHendrik Ilves oma traditsioonilise kõne, milles kõige suuremaks valupunktiks pidas ta meil suurt tööpuudust. ......................................................................................................................

Etikett
19 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Lõuna-Aafrika Vabariigi majandusesitlus

Lõuna-Aafrika Vabariik Üldiselt Pindala: 1 219 090 km² Rahvaarv: 48 810 427 Pealinn: Pretoria Riigikord: presidentaalne vabariik Riigikeeled: afrikaani, inglise, svaasi, pedi, sotho, tsvana, venda, suulu, tsonga, koosa ja ndebele President Jacob Zuma Sündinud 12. aprillil 1942 SKT SKT (ostujõu pariteedi alusel): $562.2 miljardit (2011) Tõusis 3,1% 2011 aastal SKT elaniku kohta (PPP): $11,100 (2011) Inflatsioon 5% (2011) 4,1% (2010) Töötuse määr Töötuse määr: 24,9% (2011) 50% elanikest alla vaesuspiiri Keskmine vanus : 25,3 aastat Riigi eelarve: Riigivõlg 34,1% SKP-st Tulud: $102.8 miljardit Kulud: $118.3 miljardit Riigi eelarve on defitsiidis. Eksport $104.5 miljardit (2011) Kasv aastaga...

Makroökonoomia
6 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti vabariigi taasiseseisvumine

a algus -Mahajäämus suurenes -Afgaani sõda ­ Nõukogude -Breznev ei olnud huvitatud Liidul oli liiga vähe ressursse riigiasjadega tegelemisest niigi. -Partei ja valitsus oli -Johannes Paulus II ­ korrumpeerunud. Kuulutas ja kutsus rahvast -Dissidentlus endaga kaasa vabadusele -Rõhk oli sõjatööstusel seega -Streik Poolas majanduslik seis polnud hea -Majandussõda USA ja NL-i -Tehnoloogia mahajäämus vahel...

Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Parlament, valitsus ja president

03.2010 Kuidas on Riigikogu seotud presidendiga? · valitakse ametisse Riigikogu poolt salajasel hääletusel viieks aastaks · Presidendikandidaat peab saama Riigikogu koosseisu kahekolmandikulise häälteenamuse · Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja valdade ning linnade volikogude esindajatest · Vabariigi President esitab pärast Riigikogu valimisi Riigikogule kinnitamiseks peaministrikandidaadi 15.03.2010 halduskorraldus 10 Valitsuse moodustamine Riigikogu hääletab presidendi esitatud peaministrikandidaati Volitused saanud peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile President nimetab valitsuse ametisse Varuvariandid: teine kandidaat või...

Ühiskonnaõpetus
13 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti Vabariigi põhiseaduse ajalugu

Millist mõistet on iseloomustatud. Kirjuta täht+ mõiste. a. 1919. aastal Asutava Kogu poolt vastu võetud maaseaduse tulemusena loodud uued talud. Asundustalud b. Valitsusjuht EV I põhiseaduse järgi, kes täitis ka riigipea esindusülesandeid. President c. Periood Eesti ajaloos, mil parlament oli laiali saadetud, kehtis tsensuur. Autoritaarne Eesti d. Rahvuste omavalitsusõigus kultuurilistes küsimustes. e. Liit, mida püüti luua 1920. Aastail Poola, Soome, Eesti, Läti ja Leedu vahel. Balti liit f. Organisatsioon, mis ühendas Vabadussõja veterane, keelustati 1934. aastal. Eesti vabadussõdalaste liit (Vapsid) 2. Täida tabel EV põhiseaduste kohta 1920.-1939. Kasuta teatmeteoseid või interneti abi. I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Kelle poolt ja millal Asutava kogu...

Ühiskond
10 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eesti Vabariigi sisepoliitika iseseisvumise algusaastatel

juunil 1920 kiitis Asutav Kogu heaks Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse, mille väljatöötamisel võeti eeskuju Weimari Vabariigi, Sveitsi, Prantsusmaa ja USA põhiseadustest. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt oli Eesti demokraatlik, parlamentaarne ja riigipeata vabariik, mille rahvale on tagatud otsene osalemisvõimalus seadusandluses, see tähendab, et riigivõim on rahva käes. Üliliberaalse põhiseadusega kehtestatud poliitilist süsteemi iseloomustas seadusandliku võimu rahva poolt valitud parlamendi ülimuslikkus. Ühekojaline parlament ­ Riigikogu - koosnes 100 liikmest, kes valiti kolmeks aastaks üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletuse teel erakondlike nimekirjade järgi ning proportsionaalse esindatuse alusel. Aktiivset ja passiivset valimisõigust said Eesti Vabariigi kodanikud (nii mehed kui naised) kasutada alates 20. eluaastast. Rahvas teostas oma tahet lisaks parlamendi valimise...

Ajalugu
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun