Kutsestandard · I kutsetaseme müüja täidab oma tööülesandeid tavapärases olukorras, on omandanud kutsealased oskused ja teadmised kutseõppe sh. töökohapõhise õppe või täiendkoolituse teel. Valdab põhilisi töövõtteid, tuleb iseseisvalt toime tavapärastes olukordades tööülesannete täitmisega ja vastutab oma tööülesannete täitmise eest. · Töökoha korraldamine : Oma töökoha ettevalmistamine, oma töökoha korrashoid, tööohutuse tagamine, hügieeninõuete täitmine, kaubanduslike seadmete kasutamine . · Müügitöö organiseerimine : Klientidelt saadava informatsiooni edastamine , kauba vastuvõtmine, kauba müügiks ettevalmistamine, kauba müügisaali paigutamine, kaupade arvestus . · Kliendi nõustamine ja müümine : Positiivne kliendikontakti loomine , kliendi vajaduste väljaselgitamine , kauba tutvustamine , kliendi nõustamine, kliendi vastuväidete käsitlemine, kaupa...
Karin Merevits LM-08 Laopidaja kutsestandard. KASUTUSALA Kutsestandardite kasutusala on järgmine: 1) töötajate kvalifikatsiooninõuete määratlemine 2) õppekavade, koolitusprogrammide väljatöötamine 3) eksaminõuete väljatöötamine, kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja hindamine 4) aluse andmine rahvusvaheliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide võrdlemiseks KUTSEKIRJELDUS Laopidaja töötab ettevõtte laos. Ta tegeleb kaupade vastuvõtmise, hoiule paigutamise, siirdamise,
Rauno Loik TALLINNA TEENINDUSKOOL Kutsestandard, kutseoskused ja eetiline väärtusperspektiiv Rauno Loik 031PK TALLINN 2011 1. MILLISEID TEADMISI, OSKUSI JA ISELOOMUOMADUSI ON SELLES AMETIS VAJA? Pagar-kondiiter peab tundma tooraine sortimenti, kvaliteeti, toiteväärtust ja kasutusvõimalusi. Ta peab oskama teha nisu-, rukki- ja segujahust tainaid (mure- ja liivatainast, biskviit-,
Tartu Kutsehariduskeskus ITK osakond Elin Palumäe SEKRETÄR 5 KUTSESTANDARD Iseseisev töö Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................3 1. Kompetentsustabel................................................................................4-7 KOKKUVÕTE............................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS..........
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Sotsiaaltööks vajalikud oskused ja teadmised. Koostanud Pille Jürisaar HT´09 KURSUS Juhendaja Hille Volberg Pärnu 2010 KUTSEOSKUSNÕUDED Üldoskustest ja teadmistest peab teadma kutsealast tegevust puudutavaid Eesti Vabariigi õigusakte, tööõigust. Samuti peab teadma tööohutust, tööhügieeni, jäätmekäitlust ja esmaabi. Kõrgemate tasemete töötajad peavad teadma ka majanduse aluseid. Peab omama head suhtlemisoskust, sealhulgas erinevate sotsiaalgruppidega, tundama klienditeeninduse põhitõdesid, pidama konfidentsiaalsuse nõuet, valmis meeskonnatööks ja tegutsemiseks kriisi-olukordades. Kõrgemate tasemete teenindajatel on ka asjaajamise ja dokumenditöö nõue ning arvuti kasutamise oskus. Väga oluline on ka keeleoskus. Põhioskused ja teadmised: inimõigused ja sotsiaalhoolekandesüsteem; inimese kasv ja areng, selle toetamine ja s...
TUTVUMINE ,,SEKRETÄR I, II" KUTSESTANDARDIGA Antud töös tutvusin ,,Sekretär I, II" kutsestandardiga. Töö eesmärk oli tundma õppida sekretäri kohustusi tulenevalt kutsestandardist ja end kurssi viia sekretärile vajalike teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomadustega. Mitme tööülesande täitmiseks on mitmed teadmised (dokumendihaldus, teeninduskultuur, töökeskkond) ning oskused (keeleoskus, arvuti kasutamise oskus ja koostööoskus) samad ja isikuomadused ning võimed on korduvalt vajalikud ( enamasti usaldusväärsus ). Omalt poolt lisaksin siiski oskusena juurde ka planeerimisoskuse, mida läheb vaja juhi ajakava planeerimisel ning ruumide ettevalmistamisel. Tabelisse vormistatud tööst olen saanud ülevaade sekretäri tähtsaimatest tööülesannetest. Töö tulemusena tean, millised teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused on vajalikud sekretärile tööülesannete täitmiseks. TABEL Tööülesanne Teadmised ...
10. Erakorralise meditsiini tehniku töö eeldab head suhtlemisvalmidust, vastutus ,koostöö- ja empaatiavõimet, pingetaluvust, korrektsust. Ta peab olema vaimselt ja füüsiliselt terve. 11. Erakorralise meditsiini tehnikud võivad töötada kiirabis,samuti haiglate erakorralise meditsiini osakonnas ja mõnes muus ametis, kus selline ettevalmistus on nõutav vetelpääste, rannavalvel,mõned politsei-ja päästestruktuurid. KASUTATUD ALLIKAD Kutsestandard, kiirabitehnik, erakorralise meditsiini tehnik www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10422775/lae+Erakorralise+meditsiini+te hnik+referaat&hl=ru&gl=ru&pid=bl&srcid=ADGEESjl4RrHqSJw617Oy6J82k4q6XZg8VyD iIRYGMCWthlmetInrA2KoWycUnV4LNST2ulYEvntiRqgV8tCmscqdOmY_wZVm- PERftluK5sKFa9z6voXyDukvZfJoTRtqlDFgMdks71&sig=AHIEtbRMX67nYTQrvrNrgun0 xIWrx_qFnQ Rajaleidja koduleht, kiirabitehnik www.rajaleidja.ee/akab/%3Fid %3D11576+Erakorralise+meditsiini+tehnik+kiirabit
Pärnumaa kutsehariduskeskus Timo Reinpõld Kutsestandardid ja praktika Soomes referaat Juhendaja: Janek Klaamas Pärnu 2011 Sisukord 1.Kutsekvalifikatsioon 2.Kutsestandard 3.Kutsekvalifikatsiooni omistav organ 4.Kutsekvalifikatsiooni omandaja 5.Praktika Soomes 6.Kasutatud kirjandu Kutsekvalifikatsioon Kutsekvalifikatsiooni omamine loob eelduse antud kutsealal tegutsemiseks. Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel. I tase on madalaim ja V tase kõrgeim. Kõik kutsed ei eelda kutsekvalifikatsiooni tasemete fikseerimist I kuni V tasemeni. Iga konkreetse kutse
sisulise toe pakkumiseks liiga väike). Selline olukord, kus formaalselt on abi antud, aga sellest palju kasu ei ole võib halvasti mõjuda kogu sotsiaaltöö valdkonnale ja tekitada olukorra, kus inimesed lihtsalt ei pöördu sotsiaalametnike poole, sest nad ei usu, et see neid aitab. Muidugi on oluline sotsiaaltöötaja spetsialiseerumine kindlale valdkonnale ja selle valdkonna spetsiifika tundmine. Kutsestandard hõlmab ka spetsialiseerumise, kirjeldades spetsialiseerumise vajadust laste, eakate, puuetega inimeste, töötute, kodutute ja võlanõustamise valdkondadeks. Ilmselge on, et kõik sotsiaaltöö valdkonnad on väga erinevad ja nõuavad nii vastavat teoreetilist ettevasmistust kui ka praktikat antud valdkonnas. Ideaalis eeldab see, et sotsiaaltöötaja on veendunud oma erialavalikus ja pühendunud oma ametile, tajudes, et tema töö on ühiskonnas väärtustatud
ESF programm ,,Kutsete süsteemi arendamine" EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel. I tase on madalaim ja V tase kõrgeim (vt lisa A Kutsekvalifikatsiooni süsteemi terminid). Kõik kutsed ei eelda kutsekvalifikatsiooni tasemete fikseerimist I kuni V tasemeni. Iga konkreetse kutse kvalifikatsioonitasemed, sealhulgas vajaduse korral ka haridusnõuded, määrab kindlaks kutsenõukogu. Käesolev kutsestandard sisaldab asjaomaste institutsioonide vahel kokkulepitud nõudeid müürsepp I, II, III kutsestandardile. Kutsestandardi kavandi koostas Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu moodustatud ehituse töörühm koosseisus: Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Aulika Riisenberg Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Jüri Orlov AS Merko Ehitus Enn Tammaru ICOPAL Katto OY, TKT Enn Siim EMV
Keevitaja eriala alusteadmised eesti keel, 15KE KEEVITAJA KUTSEKIRJELDUS KEEVITAJA KUTSESTANDARD KUTSEKVALIFIKATSIOON Eesti keeles: Keevitaja I, II, III (inglise keeles: Welder I, II, III; soome keeles: Hitsaaja I, II, III; vene keeles: Svarshik I, II, III). KUTSEKIRJELDUS Keevitamine on metallide ühendamine lahtivõetamatuks liiteks, rakendades detailide kohalikku sulatust või koos deformeerimist. Tuntakse üle 60 erineva keevitusviisi, mis liigitatakse kahte põhirühma: sulakeevitus ja survekeevitus.
õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja. Kuidas võetakse vastu otsused ja kes nende täitmist korraldab/kontrollib? Lihthäälte-enamusega. Hääletamine on õppenõukogu otsusel avalik või salajane. Poolt- ja vastuhäälte võrdse arvu korral on otsustavaks õppenõukogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe hääl. Kontrollib kooli direktor. Siin oli veel vaja § 5 lõige 5 ja 6 ja 3; § 1 lõige 3; §7 lõige 3. Õpetaja kutsestandard Mis on õpetaja põhitegevused? Õppeprotsessi planeerimine ja juhtimine; õppija juhendamine, tema arengu ja motivatsiooni toetamine; õppeprotsessi analüüsimine ja hindamine ningtagasisiside andmine õppijale, tema vanematele/hooldajale; õppija kaasamine õppesisu ja eesmärkide kavandamisse; õppija toetamine õpi- ja sotsiaalsete oskuste omandamisel. Millest koosneb õpetaja kutsealane areng? Esmaõppest, kutseaastast, elukestvast täiendusõppest
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Karjääriõppe Üleminekueksam Lennundusinsener Kristjan Kippar 10b Tallinn 2008 Sisukord: · Sissejuhatus · Kutsestandard · õppimisvõimalused · Intervjuu · Kokkuvõte Sissejuhatus: Uuritavakas objektiks olen võtnud kutse lennundusinsener. Räägin õppimisvõimalustest, lennundusinseneri erinevatest astmetest, diplomeeritud lennundusinseneri V astmest, Volitatud lennundusinseneri V astmest. Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel, kus esimene tase on madalaim, viies kõrgeim
......................................................................2 2. Võimed ja oskused elukutse valiku mõjutajatena ........................................................................3 3. Kutsealad ......................................................................................................................................4 4. Ametid ..........................................................................................................................................4 5. Kutsestandard ...............................................................................................................................5 6. Tervisliku seisundi hindamine ja kutsehaigused ..........................................................................6 7. Kutse-eelistused ...........................................................................................................................7 8. Eriala valik ...................................................................................
Enda seisukohtade selgitamine, hinnang. Kliendi / patsiendi vaatekoha määratlemine. Lõplik seisukoht. (Aadland 1993, 167). Sotsiaaltöötaja kutsestandardi järgi on sotsiaaltöötaja klientideks toimetulekuraskustes inimesed, kelle probleemideks on: töötus, eluaseme puudumine, majanduslik toimetulematus, raske haigus või puue, väärkohtlemine, riskikäitumine ja muud sotsiaalsed riskid. (Sotsiaaltöötaja kutsestandard, 2001). Eetilise käitumise all tooksin kõigepealt esile empaatiavõime. Empaatiline inimene on südamlik ning soovib siiralt aidata sotsiaalabi vajavaid inimesi, võimalik, et selline inimene on selle ka ise läbi elanud ning teab, mis tunne on olla majanduslikes raskustes ning sealt tuleneb ka tema siiras soov teisi sellest olukorrast välja aidata. Tolerantsus, tolerantsus erivajadustega inimeste ja kodutute vastu on samuti väga tähtis. Kui sotsiaaltöötaja suhtuks kodutudesse,
Järgmine sihtpunkt oli Tallinna Majanduskool, kus saime osa Sekretäride infopäevast. Lisaks meie kursusele olid infopäeva kuulamas ja Tallinna Majanduskooli sekretäritöö eriala esimese ja teise kursuse õpilased. Infopäeva alustas tervitus sõnadega Tallinna Majanduskooli direktor. Järgnevalt esines väga värvika ettekandega Eesti Juhiabi Ühingu esimees Sirje Orvet. Tema teemaks oli: ,,Uued suunad sekretäri kutsestandardis". Lühida ülevaate saime, et eelnevalt viie tasemeline kutsestandard on nüüd viidud üle kaheksa tasemelisele raamistikule. Giina Kilumets Kristi Ruul
Sotsiaalala töötaja eetikakoodeks ja sotsiaaltöötaja kutsestandard Urve Vogt (sotsiaaltöötaja Haljala vallas): Sotsiaaltöötaja ongi nagu inimene ta teeb kõike, mis jääb sünni ja surma vahele. Ei ole valdkonda, mida sotsiaaltöötaja ei pea puudutama sest sotsiaaltöö on elu. Sotsiaaltöö eesmärk on inimese toimetuleku tagamine ja selleks tuleb tegeleda kõigega. [http://www.virumaateataja.ee/161106/esileht/15034450.php] Need kolm lauset iseloomustasid head sotsiaaltöötajat kui inimest. Olles mitmeid kordi läbi
toimingute või tegevuse käigus. Terviklus: • dokument on terviklik ja seda ei ole muudetud; • dokumendi kaitsmine lubamatu muutmise eest on hädavajalik. Kasutatavus: • kasutatav on dokument, mille asukohta saab kindlaks teha, mida saab üles leida, esitada ja tõlgendada; • dokumendi koht organisatsiooni tegevuse ja funktsioonide laiemas kontekstis peab olema tuvastatav. 7. Kes on dokumendihaldur ja mida ta teeb? (vt "Kutsestandard Dokumendihaldur, tase 6") Dokumendihaldur on spetsialist, kes loob, edastav, võtab vastu ja saadab välja dokumente, organiseerib dokumendisüsteemi, jälgib info- ja dokumendihalduse toimimist, korraldab dokumentidele juurdepääsu ning tagab nende alalhoiu ja säilitamise. 8. Loetle, millised on on dokumendihalduri peamised tööülesanded? Tema peamiseks ülesandeks on luua ja hoida organisatsioonis kasutusel toimiv info- ja dokumendihaldus. 9
(riiklike) finantsvõimaluste ainulaadse hariduse, tehnika kahanemine mida aitavad kasutuselevõttu ning - tööandjad ei värba saavutada õppejõudude ja eriala spetsialiste õpihimulised tudengid personali laiapõhjalist kultuurivaldkonna keda õpetavad oma koolitamist. erialadele alal professionaalsed (kutsestandard on õppejõud/praktikud. rakendamata) - KH mitmekesisust ei hoomata VÕIMALUSED (O) ST STRATEEGIAD WT STRATEEGIAD väliselt soosivate tugevuste kasutamine Nõrkade külgede ja asjaolude loetelu ohtude ohtude neutraliseerimiseks neutraliseerimine - loomemajanduse teema Eestis Riikliku tellimuse Kultuurhariduse
professionaalilt eeldatakse lojaalsust tööandjale või kutseliidule, seaduskuulekust, vajalike kutseoskuste olemasolu ja täiendamist, töötaja peab hoiduma kingituste vastuvõtmisest ja tööalase teabe tarvitamisest isikliku kasu saamiseks ning teavitama märgatud eksimustest. Väärtuste deklaratsioonid sisaldavad sageli lisaks ka erinevate kultuuritraditsioonide austamise, keskkonnasõbralikkuse ja ühiskonna heaoluga seotud väärtusi. 6.2 Kutsestandard Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kutsealade ja -tasemete kompetentsusnõuded ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. 6.3 Kutseoskused ,,Autotehnik I" 6.3.1 Üldõpingud * Keeleoskus (Riigikeel tasemel II ja inglise vene ning soome keele oskus suhtlustasandil). * Lukksepatöö tehnoloogia ja võtted. * Tööriistade ja muude garaazis olevate seadmete kasutamine ja hooldamine. * Tehnohooldus ja remondisüsteem.
koolide ja kõigi ettevõtete kohta, kus puututakse kokku kokandusega- kõik ettevõtted tahavad olla parimad ja pakkuda midagi palju enamat, kui pakuvad nendega konkureerivad ettevõtted. Väga paljudes koolides on võimalik õppida kokaks, mis on alati vajalik ja kasulik eriala, kool annab endast parimad loengud ja praktikad, mida suudavad, sellega loodavad nad välja õpetada parimad kokad. Koka õpetamiseks ei kehti aga tavaline õppekava, vaid selle jaoks on eraldi välja töödatud koka kutsestandard, mida järgitakse. See, mida kokk peab teadma on kõik kirjalikult toodud välja koka kutsestandardis, seal on nii punktid, kui omakorda punktidel ka alajaotus. Väga oluline kutseoskusnõuetes on 1. Teadmised ja üldoskused 2. Põhioskused ja teadmised I ja II kvalifikatsioonile (soovituslikud) 3. Lisaoskused ja teadmised 4. Isikuomadused ja võimed Kogu õppekava mis on kokkadele mõeldud on tehtud moodulitena, nendeks on: 1. Mooduli eesmärk 2. Õppesisu 3
koostööd tegema välismaal asutavate ettevõtetega, siis on töötajatel vaja tundma õppida erinevaid kultuure, kuidas ületada kultuuribarjääre ja kuidas erinevast kultuurist inimestega peaks suhtlema. Ka juhiabi, tase 6 kutsestandardis kutset läbivates kompetentsides on selgelt öeldud, et juhiabi rakendab klienditeeninduse põhimõtteid sise-, välis-, erivajaduste ja erinevate kultuuritaustaga klientidega suhtlemisel. (Kutsestandard, juhiabi tase 6, 2012) Eesti on siiski väike riik ja kui ettevõte on väga ambitsioonikas ja tahab laieneda, siis ei jää muud üle kui tuleb hakata globaliseeruma. Kui ettevõte tahab edukalt teistsugusest kultuurist ja rahvusest pärit inimestega koostööd tegema hakata, siis peab teistest ka midagi teadma, et nendega edukalt suhelda. Sekretär, tase 5 kutsestandardis on kutset läbivates kompetentsides reisikorraldamise punkti all kirjas, et sekretär võiks teada kultuuride erinevusi
Mitteformaalne õppimine on see, mis leiab aset väljapool kooli ning on ette võetud teadlikult, eesmärgiga end arendada. Mitteformaalne õpe võib toimuda väga erinevates keskkondades (näiteks looduses), mille puhul õpetamine ja õppimine ei pruugi olla ainuke ega peamine otstarve. Mitteformaalne õpe on samuti eesmärgistatud, kuid vabatahtlik. Läbiviijad võivad olla nii professionaalsed koolitajad kui ka näiteks vabatahtlikud või omaealised. Noorsootöötaja kutsestandard III, IV, V kinnitati 1. märtsi 2006. aaasta Hariduse Kutsenõukogu otsusega nr 6. Kutsestandard on dokument, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele. Kutsekvalifiaktsioonisüsteemis on viis taset, kus I tase on madalaim ja V tase kõrgeim. Kutsestandardi kasutusalad: · töötajate kvalifikatsiooninõuete määratlemine,
üha enam. Usaldusväärne psühholoog leiab alati tööd kas koolis või erapraksises. Sissetulek ja soodustused Ametipalk sõltub koolist ja palgaastmest. Soodustused: pikk puhkus (56 päeva), teistmoodi tööreziim koolivaheaegadel. Enamasti võimaldab tööandja ka enesetäiendamist, tasudes osalemise eest koolitustel, seminaridel ja konverentsidel. Viited Eesti Koolipsühholoogide Ühingu koduleht www.koolipsyhholoogid.ee Koolipsühholoogi kutsestandard www.kutsekoda.ee Tunnused Siin on näha selle ametiga seotud olulised märksõnad - töötingimuste, hariduse, huvi ja oskustega seotud tunnused, mille tähtsus ameti juures esitatud 5-pallisel skaalal 5 Koostöövõime 5 Õpetamis- ja juhendamisoskused 5 Vaimse pinge talumine 5 Inimeste abistamise/õpetamise/ravimisega seotud töö 5 Kuulamisoskus 5 Analüüsioskus 5 Kõrgharidus
stressitaluvusega. Olen elus palju kokkupuutunud pingeliste olukordadega, mis toob mulle sekretäritöös kasuks. Olen läbinud meeskonnatöö koolituse, kõrgkoolis teinud palju meeskonnatööd ja igapäevaselt pean tööl meeskonnas tööd tegema. Olen positiivne, avatud ja julge inimene, mis annab aluse meeldivaks koostööks. Koostöö sekretäritöös on samuti väga oluline, sest sekretär on see inimene, kes suunab ja annab edasi erinevat infot. Kutsestandard. Tööks vajalikud oskused 1) koostöövõime; 2) kohanemisvõime; 3) kohuse- ja vastutustundlikkus; 4) süsteemsus, korrektsus; 5) tasakaalukus; 6) tolerantsus; 7) usaldusväärsus; 8) hea suuline ja kirjalik väljendusoskus; 9) stressitaluvus. Võin julgelt öelda, et vastan kõigile isikomadustele. Mõned ettevõtte näited, kuhu saaksin kandideerida oma isikomaduste ja väärtuste poolest Ettevõte: AJ TOOTED AS- müügiassistendi ametikoht Nõuded töötajale:
seadusevastane, mis kehtib ka iga inimese kohta, mitte ainult sotsiaaltöötaja. Nii Tapa Vallavalitsuse, kui ka Tarvastu Vallavalitsuse nõudmistes sotsiaaltöötaja ametikohale on välja toodud, et ametnik peab omama erialast (rakendusliku) kõrgharidust (Tapa Vallavalitsuse puhul on lubatud ka selle omandamine). Põltsamaa Vallavalitsuse puhul aga sotsiaaltöötaja peab omama kõrgemat või keskeriharidust. Nii kehtiv Sotsiaalhoolekande seadus kui Kutsestandard väidavad üheselt, et sotsiaaltöötaja on erialase kõrgharidusega professionaal. Seetõttu leian, et ka Põltsamaa Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja peaks olema vähemalt rakendusliku kõrgharidusega. Minu arvates on kõige paremini koostatud Tarvastu Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja ametijuhend, kuna see on ühtlasi kõigist kolmest ka kõige põhjalikum ametijuhend, tööülesanded on selgelt välja toodud ning nõutud on erialane kõrgharidus. Kõige
muuta kutsed riigisiseselt ja rahvusvaheliselt võrreldavaks. Kutsesüsteemi osad: Kutsete klassifitseerimine ja kataloogimine, väljundiks kutsete kataloog Kutsestandardid Kutse andmine, väljundiks kutsetunnistused Koolilõpetajate ja töötajate kompetentsuse vastavusse viimiseks tööturul nõutavaga selgitab kutsesüsteem välja kutsealal erinevates rollides edukaks töötamiseks vajaliku kompetentsuse ja igale neist koostatakse vastav kutsestandard. Kutsestandardite abil luuakse võimalused kompetentsuse hindamiseks, mida nimetatakse kutse andmiseks ning vastav välja-, täiend- ja ümberõpe. Kutse- ja haridussüsteemi oluline ühisosa on haridusstandardid, mille väljundiks on õppekavad. Kuidas saab kutsesüsteem toetada Sinu kui õppija tegevust? Iga töö tegemiseks on vajalik teatud kompetentsus - oskused, teadmised, sobivad isikuomadused, hoiakud ning vastav kogemus. Kutsestandard ütleb, milline
eiramine või käitumine koolis ja väljaspool kooli. Vahest õpilased ja lapsevanemad pöörduvad sotsiaalpedagoogi poole isiklike muredega. Sotsiaalpedagoog peab olema piisavalt pädev ja vastutab kooli õpilaste harimise eest sellistes valdkondades nagu seksuaalkasvatus, kuritegevus, narkomaania, suitsetamine jne. Kasutatud kirjandus 1. Hämäläinen J. 2000. Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse. 2. Sotsiaalpedagoogi kutsestandard. http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10499791/pdf/sotsiaalpedag oog-tase-6.1.et.pdf 3. Noored ja sotsiaalne kaasatus. Noorteseire aastaraamat 2012. http://noorteseire.ee/system/resources/BAhbBlsHOgZmIjAyMDEzLzA1LzE3LzEyXz I4XzQ1XzUyNF9BYXN0YXJhYW1hdDIwMTIucGRm/12_28_45_524_Aastaraamat 2012.pdf
ametikohal vajalike arvutiprogrammide kasutamise oskus. Suure-Jaani Vallavalitsuse nõudmised ametnikule on: keskharidus ja sellele lisanduv eri-, kutse- ja ametialane ettevalmistus või keskharidus ja sellele lisanduv vähemalt kaheaastane töökogemus kohalikus omavalitsuses ametikohaga seonduval erialal ning eri-, kutse- ja ametialane enesetäiendamine. Ametialaselt vajalikud teadmised. Nii kehtiv Sotsiaalhoolekande seadus kui Kutsestandard väidavad üheselt, et sotsiaaltöötaja on erialase kõrgharidusega professionaal. Seetõttu leian, et ka Suure-Jaani Vallavalitsuse nõudmised vastavale ametikohale peaks olema kõrgemad. 4 Minu arvates on kõigi kolme vallavalitsuse ametijuhendid hästi koostatud, ametiülesanded on selgelt välja toodud, ka nõudmised haridusele, õigused, vastututused ja kõik mis on nõutud ametijuhendis, on olemas. Igas
Sotsiaalalal töötaja eetikakoodeks ja sotsiaaltöötaja kutsestandard Sotsiaaltöötajal on mitmeid ülesandeid, mis aitavad kaasa sotsiaalsetele muutustele ja arengule nii üksikisiku, organisatsiooni ja ka ühiskonna tasandil ning samuti ka probleemide ennetamine. Siin kohal on väga oluline roll sotsiaalsetel õiglustel ja inimõigustel. Kutsestandardit läbi lugedes tekkis esimese mõttena võrdlusmoment advokaadiga, kuna nii sotsiaaltöötaja kui ka advokaadi eesmärgiks on oma klienti aidata parimal võimalikul viisil
organiseerimisel. 122 JURIDICA II/2002 Kes on õigusnõustaja? Virgo Saarmets Kvaliteetne õigusteenus ja õigusnõustaja kutsestandard Õigusteenuse seadus on käsitatav ka omapärase tarbijakaitseaktina, kehtestades üht liiki teenusele – õigusteenusele – kohustuslikud minimaalsed kvaliteedinõuded*7, millele vastavat teenust on kliendil tarbijakaitseseaduse § 4 punkti 1 kohaselt õigus nõuda ning nõuetekohase teenuse mittesaamisel taotleda sellega temale tekitatud kahju hüvitamist (TKS § 4 p 6). Eelnõus 928 SE sisalduvad
e) voodipesu vahetamine, voodi üles tegemine f) pesuruumi ja WC varustuse puhastamine g) seinte niiske puhastus ja kuivatus h) põrandapesu või niiske pühkimine i) tolmu pühkimine j) klienditarvete kontroll, täiendamine k) tolmuimejaga puhastamine l) akende sulgemine m) mööbli paika asetamine n) viimane pilk ukselt kontrollimiseks o) ukselingi puhastamine p) toa korrasolekust teatamine vastvõtuletti 34.Puhastusteenindaja kutsestandard ( kutsestandardid, teenindus, puhastusteenindaja I,II. ) 35.Aken: Puhastatakse orgaanilist lahustit sisaldava puhastusainega, töövahend pehme lapp, mopp, kuivataja. Klaas vajab korralikku kuivatamist. Ei puhastata päikese käes ( aine kuivab ära ). Alguses välimine klaas, siis sisemine, siis on lihtsam aru saada, kus on mustus. 36.Sein: suunaga alt üles- seal kust vesi võib tekitada triipe ( vahendi kasutamisel ).
sulamatu (W) elektroodiga G Gaasikeevitus 311 - MIG enamasti roostevabad terased Mix Ar + He MAG tavaterased (S275, S355) Mix Ar + CO2 MIG/MAG terased, värvilised metallid Mix Ar + CO2 TIG kõik metallid alates 0,15mm ISO International standar organisation EN euronormatiiv EN2871 keevitaja kutsestandard EN-4063 keevitusprotsesside standard Keevituspositsioonid: 7põhipositsiooni + 2lisapositsiooni PA allasend ehk põrandaasend PB allnurk ehk põrandanurk PC horisontaalseinad PD ülanurk ehk laenurk PE laeasend ehk ülapeaasend PF vertikaal alt -> üles PG vertikaal ülevalt -> alla Minimaalne voolavuspiir elastsus läheb üle plastsusele Re Metallide keevitatavus Keevitatavuse põhikriteeriumid
omandada erinevates kutsekoolides üle Eesti. Õppima on võimalik asuda keskhariduse baasil. Juuksuri eriala saab omandada Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses. Õppetöö toimub nii eesti kui vene keeles. Samuti saab juuksuriks õppida Tartu Tööstushariduskeskuses. Õppeaeg keskkooli baasil on 2 aastat. Lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus. Kosmeetiku väljaõpe toimub kooli omaniku poolt väljatöötatud õppekava alusel, mille koostamisel on aluseks võetud kosmeetiku kutsestandard ja rahvusvaheline CIDESCO koolitusprogramm. Õppida saab nii päevases (õppeaeg 1,5 aastat) kui õhtuse õppevormis (2,2 aastat). Kooli lõpetamisel on võimalus sooritada rahvusvaheline CIDESCO eksam, CIDESCO diplomi väljastab Comité International d'Esthetique et de Cosmétologie. Juuksuriks õppekava hõlmab kõiki teooria ja praktika aspekte, mida nõutakse kooli lõpetanutelt selleks, et nad oskaksid teostada protseduure ohutult, professionaalselt ja kompetentselt
OSKUSTE TASEME SELGITAMINE, EESMÄRKIDE PÜSTITAMINE, JUHENDAMISE KAVANDAMINE. TEADMISED- KORISTUS TÖÖDEALUSED, SUHTLEMINE, JUHENDAMINE, KLJENDITEENINDUS. · TEGEVUSED- 2 JUHENDAB. OSKUSED MOTIVEERIMINE, ETTENÄITAMINE. SELGITAMINE, PÕHJENDAMINE, · TEGEVUSED- 3 TÖÖTAB KOOS JUHENDATAVAG. OSKUSED- KOOS TÖÖTAMINE. · TEGEVUSED- 4 HINDAB JUHENDATAVA TÖÖD JA TÖÖ TULEMUST OSKUSED- TULEMUSTE HINDAMINE. KASUTATUDMATERJALID · HTTP://KUTSEKODA.EE/ET/KUTSEREGISTER/KUTSESTANDARD/10087066 · HTTP://KUTSEKODA.EE/ET/KUTSEREGISTER/KUTSESTANDARDID/10087066/L AE/PUHASTUSTEENINDAJA-I-TASE-3-II-TASE-4-1012PDF · HTTP://WWW.PUHASTUSEKSPERT.EE/INDEX.PHP?PAGE=219 · HTTP://AMETID.RAJALEIDJA.EE/PUHASTUSTEENINDAJA
Hildegard E. Peplau - õe ja patsiendi vaheline suhe õendusprotsessis, suhtlemisteooria Dorothea Orem - Enesehooldusteooria õenduses Marta Rogers - Inimene kui ühtne tervik Callista Roy - Adaptatsiooniteooria Nancy Roper - Inimese elamise mudel Õdede ühendustest Organiseerumine 19 saj lõpul Organisatsioonide esimesed ülesanded 1. Kaitsta abivajajaid väljaõppeta õdede eest 2. Töötada välja koolituse standardid 1888- Briti Õdede Ühendus- luua kutsestandard, õdede positsiooni kindlustamine ühiskonnas 1893- Ameerikas I õdede-õpetajate kutseühendus 1899 Rahvusvaheline Õdede Nõukogu (ICN) 1911- ANA Õendusest Eestis 1724- Peeter I käsul suunati kaks Pihkva nunna Mereväehaiglasse tööle 1766 Lauw asutas Põltsamaal alama rahva haigemaja, kuhu haigla juhataja Wilde lõi ka omapärase meditsiinikooli kus õpetati anatoomiat, füsioloogiat keemiat 19 saj I poolel teadlik haridusel põhinev hooldustegevus
Omab teadmisi lõiketöötlusviisidest Oskab kasutada puidulõikepinke ning neid seadistada Tunneb erinevatele toodele esitatavaid kvaliteedinõudneid Tunneb ohutuid töövõtteid ja ohutustehnika nõudneid masinatega töötamisel . OSKAB koostada detaili/toote valmistamiseks vajalike operatasioonide järjekorda Tunneb puittoodete kosntruktsiooni ja nende koostamisel kasutatavaid seotisi . Kutsestandard Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kutsealade ja tasemete kompetentsusnõuded ehk töö edukas tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit . Kutsestandardid koostab ja nende omistamiseks eksamite läbiviimist koordineerib Sihtasutus Kutsekoda Kutse omistab Mööblitootjate liit. I kutsetaseme taotlemisel on nõutav tisleri kutsestandardile vastavalt koolitust
5 2. KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Sotsiaalpedagoogi töö eesmärk on isikute sotsiaalsete oskuste õpetamine, parendamine, erinevate sotsiaalsete ja toimetulekuprobleemide ennetamine ning leevendamine, tegutsemisvõime ja toimetuleku toetamine nii individuaal kui võrgustikutöös pedagoogiliste vahenditega. (Kutsestandard...) Sotsiaalpedagoogi poolt tehtavat kooli sotsiaaltööd võiks võrrelda psühholoogi ametiga, kuna sotsiaalpedagoogi töö eeldab suhtlemist ja suhete loomist nii koolis kui ka koolist väljaspool ning igat sorti probleemide lahendamist või võimaliku lahenduse pakkumist. Koolis tuleb tegelda kõige rohkem õpilaste probleemidega. Neile tuleb leida lahendusi, lisaks tuleb välja töötada koos vastava sotsiaalvõrgustikuga meetmeid, mis
korrastamine, säilitamine, muutmine ja avalikustamine, juurdepääsu võimaldamine isikuandmetele, päringute teostamine ja väljavõtete tegemine, isikuandmete kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine, või mitu eelnimetatud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist ja kasutatavatest vahenditest. Kaitsvad õigusnormid on juriidilist vastutust kehtestavad ja reguleerivad riiklike kaitsevahendite (sunnivahendite) kasutamist. Kutsestandard- dokument, mis kirjeldab kutsetegevust ning vastaval kutsel tegutsemiseks vajalikku kompetentsust ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. Liigitusskeem- asutuse funktsioonide ja sarjade struktureeritud loetelu ning raamistik tema dokumentide hõlmamisel ja haldamisel. Metaandmed- dokumenti kirjeldavad andmed Milleks dok haldus?: (Dok leidmine, tõendamised,riskimaandus, kontrollida asutuse tegevust õigusaktidele, tagab asutuse
Terviklus: o dokument on terviklik ja seda ei ole muudetud; o dokumendi kaitsmine lubamatu muutmise eest on hädavajalik. Kasutatavus: o kasutatav on dokument, mille asukohta saab kindlaks teha, mida saab üles leida, esitada ja tõlgendada; o dokumendi koht organisatsiooni tegevuse ja funktsioonide laiemas kontekstis peab olema tuvastatav. 20. Kes on dokumendihaldur ja mida ta teeb? (vt "Kutsestandard Dokumendihaldur, tase 6") Dokumendihaldur, tase 6 on spetsialist, kelle ülesandeks on luua ja hoida organisatsioonis kasutusel toimiv info- ja dokumendihaldus. Dokumendihalduri töö toetab teiste organisatsiooni põhi- ja tugifunktsioonide täitmist. Dokumendihalduri töö sisuks on infoga ja dokumentidega seotud töö korraldamine ja tööülesannete täitmine. Dokumendihaldur võib töötada nii era- kui avaliku sektori organisatsioonis. 21
väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mille omandamine ja täiendamine loob eeldused tulemusrikkaks professionaalseks tegevuseks. Kutsekeskharidus on kutseharidusstandardi ja kutse- või erialade riiklike õppekavadega kehtestatud nõuete kogum. Kutsekeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse asuda tööle õpitud kutse- või erialal või jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks. Kutsestandard Dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kutsealade ja -tasemete kompetentsusnõuded ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. Kutseõpe põhihariduse baasil Põhihariduse baasil kutseõppes õppija omandab kutse-, erivõi ametialal oskustöö tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. On kutseharidusstandardile ja kutse- või eriala riiklikule õppekavale vastava kutseõppe õppekava alusel toimuv õpe, kus õpingute
Laps ei ole klassiruumis paraku võrdsel positsioonil. Kutsestandardi kohaselt on õpetajakutses olulisel kohal õppijate võimete ja huvide väljaselgitamine ning nendega arvestamine. Samuti on oluline arvestada õpilaste sotsiaalse tausta ja õpioskustega; märgata õppija individuaalset eripära, hariduslikke erivajadusi ja isiksuse probleeme ning reageerida neile sobivalt; valida olukorrale sobiv suhtlemistasand ja -viis; ennetada ja lahendada konflikte. Koostatud õpetaja kutsestandard, mille kasutusalad on eelkõige pedagoogide kvalifikatsiooninõuete määratlemine ning õppekavade ja koolitusprogrammide väljatöötamine, sisaldab ka kutsekirjeldust ja -oskusnõudeid. Mitte eraldi peatükina, kuid läbivalt sisaldab standard eetikaküsimusi. Meie maailm pole enam endine. Kiiresti muutuvas ajas aeguvad haridus ja teadmised aina kiiremini. Kiirelt muutuvad teadmine ja tehnoloogia nõuavad paratamatult väga
kontekstuaalset elementi. Õppides projektijuhiks peab inimene omale aru andma, et ainult teadmiste omandamise ja praktika kaudu heaks projektijuhiks ei saa, küll aga on projektijuhtimise teadmiste rakendamisest palju kasu ka muudes valdkondades ja töödes. Kasutatud materjalid: Raamatud: 17 1. International Project Management Association, ICB 3.0, Nijkerk, 2006. 2. Perens A. Projektijuhtimine, Tallinn, 2001 Interneti allikad: 1. “Kutsestandard” (http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10087322/lae) (11.12.2008) 18
Eesti Õde, 29(1), 12. Blackwood, B. (1998). The practice and perception of intensive care staff using the closed suctioning system. Journal of Advanced Nursing, 28(5), 10. 3.8.4. Dokumendid Dokumentide korral koostada loetelu järgnevalt: dokumendi nimetus, ilmumisaasta, dokumendi väljaandja organisatsioon ja ilmumiskoht. Kui dokumendil on koostaja(d), siis kirjutada koostaja(te) nimi (nimed) ja sulgudes sõna (koost.), ilmumisaasta, dokumendi nimetus. Näide 7: Üldõe III kutsestandard (1999). Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu. Tallinn. 3.8.5. Elektroonilised allikad Elektrooniliste ajakirjade puhul koostada loetelu nagu paberkandjal oleva ajakirja puhul (vt apt 3.8.3.). Elektroonilistel materjalidel märgitakse autori perekonnanimi koos initsiaalidega, ilmumisaasta ja artikli pealkiri. Autori puudumisel tuleb kirjutada artikli või dokumendi nimetus, ilmumisaasta ja organisatsioon. Uuelt realt kirjutada interneti aadress ja 26 ümarsulgudes info võtmise kuupäev
vastavate soovituste andmine kohalike omavalitsuste ülesanne. Noorsootööseaduse alusel vastutab noorte teavitamise ja nõustamisega seotud koordinatsioonitöö eest Haridus- ja Teadusministeerium, kelle eelarve kaudu on alates 1999. aastast eraldatud toetusi kõikidele maakondadele noorte teavitustööks. Maakondade tasandil on sõlmitud lepingud valitud partneritega, kes vastavat tööd korraldavad. 2001.a. kinnitati karjäärinõustaja IV kutsestandard. HTM rahastab igal aastal projektipõhiselt maakondlike nõustamiskeskuste töötajate vastavat täiendkoolitust. SA Innove allüksusena tegutseb Karjäärinõustamise Teabekeskus, mis annab välja metoodilisi infomaterjale, levitab valdkonna alast teavet, korraldab erinevaid koolitusi ja seminare. Ellu on viidud mitmeid karjäärinõustamist edendavaid rahvusvahelisi programme Avatud Eesti Fondi Karjäärikeskus, Leonardo da Vinci täiskasvanute nõustamis- ning
Võib toimuda ka enesehindamise vormis. Kutseaasta - toetusprogramm algajale õpetajale esimesel tööaastal, sisaldab mentorlust haridusasutuses ja kutseaasta tugiprogrammis osalemist ülikoolis. Kutseaasta (maht 160 t) läbimisel väljastatakse täienduskoolituse tunnistus. Eesmärk on toetada algaja õpetaja kohanemist haridusasutuse kui organisatsiooniga, arendada esmaõppes omandatud kutseoskusi ning pakkuda tuge kogemuste puudumisest tekkivate probleemide lahendamisel. Kutsestandard - kutsenõukogu kinnitatud dokument, mis kirjeldab tööd ja määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, vilumustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele. Lihtsustatud õppekava (LÕK) - põhikooli LÕK moodustab üldharidusliku terviku, keskendub elementaaroskuste ja elus iseseisva toimetuleku kujundamisele. Peamine erinevus on õppekava korrektsiooniline suunitlus ja lihtsustatud ainekava.
ja ENTK juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta Laagri kasvataja eksam hõlmab kolme teemat: 1) turvalisus laagris- laagritegevust puudutav seadusandlus kasvatajat puudutavas osas; erivajadustega laps laagris. 2) pedagoogika- lapse ealised iseärasused 3) laagri kasvataja töö- grupi juhtimine; meeskonnatöö; konfliktsituatsioonide lahendamine; ürituste korraldamine; mängu juhtimine ja mängujuhtimise metoodika. Kutsestandard tase 4 http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10452095/pdf/noorsootootaja-tase- 4.4.et.pdf Noorsootöötaja lähtub oma töös noorsootöö põhimõtetest ning rakendab erinevaid tegevusi ja meetodeid sõltuvalt noorsootöö valdkonna eripärast, eesmärgist, sihtgrupist, noorsootöö tegemise kohast ja situatsioonist. Noorsootöötaja on teadlik noorte elu tegelikkusest ja kohalikest oludest, oskab hinnata noore olukorda ja vajadusi, valida ja rakendada sobivaid
lahendamise ja õigusliku sisuga küsimustes arvamuse andmise metoodikaga. Hindamisel võetakse alused juristi tegevuses olulised tegevusnäitajad3, mille kohaselt jurist: 1) lahendab õigusalaseid küsimusi iseseisvalt oma vastutusala piires; 1 Ülo Vooglaid. Valik täiskasvanute koolituses kasutatavaid meetodeid. https://docs.google.com/document/d/1xMmGG- RlqNxcsZozyc31Dzj6r5gb24R0p6G3F2UOu1M/edit# Kuvatud 10.05.2015 kell 15.15. 2 Samas. 3 Õigusnõuniku 7. taseme kutsestandard. 2) tunneb ära õigusliku sisuga küsimused ning suudab seda teha ka suures struktuuritus faktihulgas; 3) määratleb lahendamist vajavad õigusliku iseloomuga küsimused ja nende lahendamiseks vajaliku õigusharu ning leiab ja rakendab vajalikud õigusallikad ja –normid küsimuste lahendamiseks; 4) analüüsib, hindab ja otsustab, kas faktilised asjaolud on õigusliku hinnangu andmiseks piisavad;
(1998). The practice and perception of intensive care staff using the closed suctioning system. Journal of Advanced Nursing, 28(5),10. 28 3.8.3. Dokumendid Dokumentide korral koostada loetelu järgnevalt: dokumendi nimetus, ilmumisaasta, dokumendi väljaandja organisatsioon ja ilmumiskoht. Kui dokumendil on koostaja(d), siis kirjutada koostaja(te) nimi (nimed) enne dokumendi nimetust ja sulgudes sõna (koost.). Näide 6: Üldõe III kutsestandard (1999). Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu. Tallinn. 3.8.4. Elektroonilised allikad Elektrooniliste ajakirjade puhul koostada loetelu samamoodi, kui paberkandjal oleva ajakirja puhul (vt apt. 4.8.2.). Elektroonilistel materjalidel märgitakse autori perekonnanimi koos initsiaaliga, ilmumisaasta ja artikli pealkiri. Autori puudumisel tuleb kirjutada organisatsiooni nimetus pärast artikli või dokumendi nimetuse kirjutamist
9 RHK-10 Detailne teadaolevate haiguste ja häirete kirjeldus, aluseks on teaduslikud uuringud; väljaandja WHO; Eestis alates 1994 Vaimse tervise alased elukutsed kliiniline psühhiaater psühholoog psühhoterapeut nõustaja Nõustamine Intervjueerimine, testimine, juhendamine, nõustamine probleemide lahendamiseks, tuleviku planeerimiseks Psühholoog-nõustaja, kutsestandard 2004 a. Psühhoteraapia Tehnikate kasutamine vaimse, emotsionaalse või käitumusliku häire ravimiseks; rakendab psühhoterapeut - tunnustatud koolitusega inimene, kes kasutab kohaseid meetodeid Psühhoteraapia koolkonnad I Eristuse aluseks teoreetiline orientatsioon ( Orlinsky & Howard) 1. Analüütilis-dünaamilised: klassikaline psühhoanalüüs edasiarendustega; dünaamiliselt orienteeritud teraapiad, lähtuvad interpersonaalsest
annaabi.ee 
