Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist (maksukogumine nt.), eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu (abiellumine, pärandamine nt.). 2) Subjektiteooria Avalikus õiguses ei ole suhte pooled võrdsed, riik on oma olemuselt üle ja iseloomulikud on alluvussuhted; nt. riik kehtestab seadustega maksumäärad ja kogub makse. Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega eraautonoomia põhimõte, mis tähendab õigust oma asju ise otsustada ja korraldada, selle üks väljund on lepinguvabadus tahan sõlmin, tahan ei sõlmi. 3) Meetodist lähtudes - Eraõiguses kehtib põhimõte - lubatud on see, mis ei ole
välismõju olemas, läheb kov-st välja, regulatiivsus: HMS §43 lg 2, haldusaktist andmise keeldumine on haldusakt, ühepoolne regulatsioon: keeldumine on ühepoolne tahteavaldus, üksikregulatsioon, haldusakt 3. Tartu Linnavalitsus otsustab anda ehitusloa Näituse tänavale Tartu Linnavalitsuse ettevõtlusosakonna büroohoone ehitamiseks tegemist haldusorganiga: linnavalitsus, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: ainult linnavalitsus saab anda ehitusluba, teostab võimu; tegemist on linnavalitsuse enda osakonnaga, 1 aga omab ka välismõju seoses kolmandate isikutega, ehitusluba avaldab nendele reaalset mõju. regulatiivsus on olemas, ühepoolne regulatsioon, ühepoolne tahteavaldus, tegemist on üksikregulatsiooniga, adressaat olemas, tegemist haldusaktiga. 4
Positiivses õiguses on vaja silmas pidada ülipositiivset ehk loomuõigust. Era- ja avalik õigus Mandrieuroopa õiguskultuuris, mille paljuski on kujundanud rooma õigus jaotub õiguskord kahte suurde valdkonda era ja avalik õigus. Õiguskorra jagunemise järgi saame kindlaks määrata, millised riigiasutused on, millise pädevusega otsuseid langetama. Era ja avaliku õiguse liigitamisel lähtutakse kahest teooriast: 1. Huviteooria, mis on vanim liigitamise põhimõte 2. Subjektiteooria Huviteooria Vedavaks jõuks huvi. Kui ülekaalus on avalikud huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse. Avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus see, mis on seotud isikliku kasuga. Kui ülekaalus on erahuvid, kuulub probleem eraõigusesse. Ainult huviteooriast lähtuvalt pole võimalik eristada alati õiguse valdkondi. Subjekti teooria: Õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis ja koordinatsioonisuhtes
1. Riik, KOV, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet täitma volitatud eraisik KOV on asutuse haldusorgan KOKS § 6 lg 1 2. Tegevuse omistatavus haldusorganile kui ei ole tegemist haldusorganiga, pole edasine analüüs võimalik II. Avalik-õiguslik suhe - avaliku õiguse presumptsioon riigi, KOV ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul - subjektiteooria – haldusorgan peab olema õigussuhtes positsioonil, milles eraisikud ei saa olla, st teostama võimu + - muud argumendid avalik-õigusliku regulatsiooni poolt ja vastu (huvi- ja subordinatsiooniteooria) kui tegevusel avalik-õiguslik iseloom puudub: halduse eraõiguslik tegevus, vastasel juhul analüüs jätkub III. Välismõju - adressaat väljaspool haldusorganisatsiooni
õigusriigi idee era ja avaliku õiguse eristamine ERA- JA AVALIK ÕIGUS AVALIK ÕIGUS ERAÕIGUS subordinatiivsed varalised ja õigussuhted, kus isiklikud suhted üheks pooleks on võrdsete isikute riik vahel reguleerimise reguleerimise meetod on meetod on imperatiivne dispositiivne Huviteooria (Ulpianus) Subjektiteooria ÕIGUSSÜSTEEM ÕIGUS ERAÕIGUS AVALIK ÕIGUS TSIVIILÕIGUS RIIGIÕIGUS VÕLAÕIGUS HALDUSÕIGUS TÖÖÕIGUS KRIMINAALÕIGUS FINANTSÕIGUS ASJAÕIGUS
Kaasajal on määravaks subjektiteooria. Õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhetes võrdses seisus (koordinatsioonisuhetes). Avaliku õigusega on tegu siis kui subjektid on alluvussuhetes (subordinatsioonisuhetes). Koordinatsiooni puhul ei saa pooled üksteisele siduvaid otsuseid peale panna. Alluvussuhetes on see võimalik. Ei saa välistada eraõiguses subordinatsiooni (vanemlik võim) ega avalikus õiguses koordinatsiooni. Subjektiteooria täiendus: probleem kuulub avalikku õigusesse kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja seda võimu ka realiseerib. Kokkuvõte Võib väita, et inimõigused on olemuselt seotud inimeste vabadusega need on õigused, mille vormiks on nõue oma vabaduse puutumatusele. Loomuõigus kaitseb õiguse jt. moraaliprintsiipide 9 prioriteete õiguse ees ja igavesti ning üldisi väärtusi (k.a
!! TOIMINGUTE PUHUL EI OLE HALRUSORGANIL VAJA PÕHJENDADA !! Mõõdukus:põhiõiguste ja vabaduste riive + legitiimne eesmärk. Kaasus 1 (koost. A. Lott) Harju Maakohus karistas kriminaalasjas V-d karistusseadustiku (KarS) § 424 alusel mootorsõiduki juhtimise eest 06.09.2017 joobeseisundis. V on 72-aastane mees, kes töötas enne pensionile minekut 15 aastat vangivalvurina ja autojuhtimise staaži on tal 42 aastat, tõsiseid rikkumisi ei ole olnud. Jahilaskmine on tema harrastuseks. See aitab tal varuda talveks linnuliha, et tagada pensioniga toimetulek. V tegeleb jahilaskmisega alates 1967. a-st ja 1970. a-st on V-l meistersportlase kandidaadi järk. V tarvitas 05.09.2017 õhtu jooksul sõbra matustel viina ja võttis viimase pitsi hiljemalt kl 18:00, sest kl 19:00 läks ta juba magama. Hommikul kl 9:00 ärgates tundis ta end kainena, sest kaalub 100 kg ja ...
Objektiivne õigus omakorda jaguneb (mitte kõigis õigussüsteemides, vaid nendes, mis põhinevad Rooma õigusel): · Avalik õigus · Eraõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel Eristamise kriteeriumid: · Huviteooria avalik õigus suunatud riigi huvide järgi, eraõigus isiku huvide järgi · Subordinatsiooniteooria avalik-õiguslikes suhetes osalejad pole võrdsed · Subjektiteooria avalikus õiguses alati osaleb riik või KOV võimu kandjana, eraõiguses käib kõikide subjektide kohta ? Õigussüsteemid: · Mandri-Euroopa õigussüsteem (jaguneb germaani ja romaani õigusperekondadeks) põhineb Rooma õiguse retseptsioonil, eristatakse AÕ ja EÕ ning reeglina suur osa EÕ kodifitseeritud · Anglo-Ameerika ehk common law süsteem ei tunnista AÕ ja EÕ; pole kodifitseeritud; kohtupretsedendid
11.09.14 Madis Ernits I Sissejuhatus §1 Riigiõigus Riigiõigus kui juriidiline distsipliin- uurib, mis on positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Positiivne õigus- kirjapandud õigus Ülepositiivne õigus- kirjutamata õigus, mis on positiivse õiguse peal Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin 1. Õigussuhe- nt ostu-müügi leping, kahju hüvitamine 2. Norm 3. Toiming- reaalne tegevus, nt vilkuritega politseiauto- avalikõiguslii, vilkuriteta politseiauto- eraõiguslik 4. Juriidiline isik- avalikõiguslik juriidiline isik: TÜ, Eesti Haigekassa, Eesti Pank, ERR, Eesti Energia, Rahvusraamatukogu 5. Teooriad (H. Maurer, haldusõigus, §3 äärenr. 12-...)- Huviteooria- Avalik õigus on see, mis Rooma riigi poole, eraõigus see, mis vaatab eraisiku kasu poole. Subordinatsiooni- e allusvusteooria- avalikku õigust iseloomustab allumissuhe, eraõigust võrdsussuhe. Subjekti...
(käsutustehinguga) - Abstraktsiooniprintsiip (TsÜS § 6 lg 4): käsutuslepingu kehtivus ei sõltu sellest, kas käsutuse tegemiseks on ka õiguslik alus (ehk kehtiv kohustustehing). Teenib õigusselguse ja kindluse huve. - Mõistlikkuse põhimõte (VÕS § 7) Kohaldamisala kohta vt VÕS §-d 24 lg 1; 26 lg 3; 28 lg 2 Heausklikuks omanikuks pole võimalik saada, kui omandatud ese on varastatud. 3. Era- ja avaliku õiguse eristamine 1. huviteooria 2. subjektiteooria 3. täiendatud subjektiteooria 4. subordinatsiooniteooria 3.1. Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja ese Reguleerimisese Reguleerimisme etod Avalik subordinatsioonisuhted, millest üks osapool esineb avaliku võimu kandjana
“Haldus on kõik see, mis jääb üle, kui jätta välja seadusandlus ja kohtumõistmine.” Võimude lahusus Võimude lahususe põhimõtte “rikkumine” Avaliku ja eraõiguse eristamine • Eraõigus: privaatautonoomia, lepinguvabadus • Avalik õigus: seaduse ülimuslikkus, nn jäik õigus • Kuidas eristada? – Huviteooria (kas tegu on avalike või erahuvidega?) – Alluvussuhte teooria (kas pooled asusid õigussuhtesse lepinguvabaduse tingimustes?) – Subjektiteooria Avaliku ja eraõiguse eristamine • Avalik õigus • Eraõigus – on reguleeritud rohketes eri valdkonda – on kodifitseeritud põhiliselt järgmistes puudutavates seadustes; seadustes: TsÜS, VÕS, AÕS, PerS, PärS, – on loodud asjade korraldamiseks üldistes ÄS ;
üksnes seda, mida seadus otseselt lubab. Eraõigus võib teha kõike seda, mida seadus otseselt ei keela. Eraõigust ja avalikku õigust eristatakse järgmiste kriteeriumite alusel: 1. subordinatsiooni teooria: eraõiguses on subjektid juriidiliselt võrdsed, avalikus õiguses omab üks pool teise üle võimu; 2. huviteooria: eraõigus on see, mis on üksikisiku huvides, avalik õigus see, mis on üldistes huvides; 3. subjektiteooria: eraõiguses on subjektideks eraisikud ja avalikus õiguses on üheks subjektiks avaliku võimu kandja; 4. liigi e. modifitseeritud subjekti teoora: millisele subjektile õigusnormist tulenev käitumiseeskiri on suunatud. Mitte normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat üleüldse, vaid ainult need normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku õigust kui sellist, on avaliku õiguse normid. Autoriks on H.J. Wolf. 5
•Andrese õigus või •EL õigus Pearu õigus •Rahvusvaheline õigus •Objektiivne õigus •Siseriiklik õigus •Subjektiivne õigus •Siseõigus •Positiivne õigus •Välisõigus •Ülipositiivne õigus •Võlaõigus •Materiaalne õigus •Tööõigus •Formaalne õigus •… •Avalik õigus •Igameheõigus •Eraõigus •Ja-mis-iganes muu õigus •Põhiõigus •… •Inimõigus Triin Roosve, SKA kektor 1 Objektiivne õigus ja subjektiivne õigus. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus. §§§§§§§§§ RIIK Triin Roosve SKA lektor LOOMUÕIGUS JA KEHTIV ÕIGUS • Loomuõigus – üldinimlikud põhimõtted – eksisteerib riigieelsena ja peaks olema aluseks kir...
KAASUS 1. Martin Tamm on õigustatud saama X Vallavolikogu 16.11.2010. a määruse nr 37 „X valla eelarvest toimetuleku kindlustamiseks peretoetuste maksmise ja lapse koolitee kulude hüvitamise korra kinnitamine” (edaspidi nimetatud Määrus) alusel makstavat koduse mudilase toetust. Toetuse suurus on 120 eurot kuus. Oktoobrikuu eest Martin aga toetust ei saanud. Martin hakkas uurima, milles asi. 2. X vallavalitsuse ametnik vastas talle järgmiselt: „Kuna Teie perel oli X valla ees maksetähtaja ületanud võlgnevus, siis antud perioodi eest ei ole õigust koduse mudilase toetusele. Teie koolis käiva lapse Marta klassijuhataja saatis Jaana Tammele (lapse ema) e-kirja, milles teatati, et vald kavatseb osta lastele õpilaspäevikud, mille ligikaudne maksumus pidi olema 3 eurot. Neil, kes ei soovi päevikut osta, paluti sellest õpetaja e-postile teada anda. Jaana Tamm sellest teada ei andnud, kuid raha ka ei tasu...
siiski avaliku õiguse normide kogumiga. Kui isik tugineb asutuse eraõiguslikku tegevust vaidlustades halduseraõiguslikule normile, kuulub see halduskohtu pädevusse. Halduseraõiguslike vaidluste eristamine tsiviilasjadest on lihtne, kui suhteid reguleerib eriseadus, nt riigihangete seadus. Muudel juhtudel tuleb hinnata, kas vaidluses domineerib n-ö avalik element, s.o tunnused, mis viitavad võimusuhtele. Klassikalistest piiritlemisteooriatest huvi-, subordinatsiooni- ja subjektiteooria pole ükski täiuslik ja nende praktiline väärtus on väike. Nõnda on Riigikohus lükanud subordinatsiooniteooria kui puuduliku otseselt kõrvale.8 Avaliku õiguse rakendusala ei piirdu tänapäeval kaugeltki subordinatsioonisituatsioonidega, s.o võimukandja ühepoolsete käskude ja keeldude ning sunnitoimingutega. Täitevvõimu arsenalis moodustavad meie päevil olulise koha ka reaal- ja infotoimingud, (haldus)lepingud ning asutuste ja üksikisiku vaheline
pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus · Hõlmab õigusharusid, insituute, norme,mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamise kriteeriumid · HUVITEOORIA · Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist · Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) · SUBJEKTITEOORIA · Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. · Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. · ALLUVUSTEOORIA- · Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). · Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe).
kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus- Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. HUVITEOORIA – Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA – Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus
KORDAMISKÜSIMUSED 1) Õiguse mõiste- Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Tava erinevus õigusnormist- Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke kui ka täitmise tagamise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja realiseeris nad, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 2) Õigusnormi mõiste- ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusharu- Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa ...
1. Õiguse tekkimine. · Sotsiaalse võimu esinemine · Sotsiaalse juhtimise olemasolu · Alluvussuhete tekkimine inimeste vahel Õiguse seos riigiga. Riik on allutatud põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele. Riik kehtestab ja sanktsioneerib õigust. Õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse seos poliitikaga. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus ning poliitika teostamise vahend. Õigus tekkib poliitilise tegevuse protsessina ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. 2. Õiguse mõiste. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem. Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem. Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. ÕIGUSSÜSTEEM: AVALIK ÕIGUS JA ERAÕIGUS - ÕIGUSHARU -(ÕIGUSINSTITUUT) -ÕIGU...
kirikuõigus ja teised. Eraõigus – õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit. Eraõiguse harudeks on – võlaõigus, väärtpaberiõigus, perekonnaõigus, asjaõigus ja teised. Avalikku ja eraõigust eristavad huviteooria (lähtub avalikust huvist/üksikisisku huvist), subjektiteooria (vähemalt üks subjekt on riik/mõlemad eraõiguslikud isikud) ja suhteteooria. 4. Õigusakt, mida tähendab õigusaktide hierarhia. Õigusakt - Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Hierarhia - Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid. Igal riigiorganil on oma pädevus
Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. HUVITEOORIA – Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA – Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). 5. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTROLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine esmalt oli tava, ühiskonna arenedes oli vaja norme, kuna kehtinud tavad ei rahuldanud riigi vajadusi. Riigi vajadusi rahuldavad normid kujunesid kahel moel: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ning hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse 2)riik alustas ise uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Riigi mõiste kolm tunnust: 1)avalik võim 2) territoorium, millel võim kehtib 3)rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Õiguse seos riigiga õigus väljendab riigi tahet, õiguse kaudu loodab riik oma eesmärgid saavutada Õiguse seos poliitikaga õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, üks riigi poliitika teostamise vahend. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi jaoks aktsepteeritud kujul ehk enamasti seadusena. Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav teg...
Avalik õigus - Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus- Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. HUVITEOORIA Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe).
kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus - Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus- Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. HUVITEOORIA Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus
KORDAMISKÜSIMUSED Õiguse tekkimine- Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakatud nimetama õiguseks. Riigi mõiste- erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. T...
privaatautonoomia? põhimõttel. Eraõiguse üldosa on tsiviilõigus kuid eriosa moodustavad asjaõigus, võlaõigus, perekonnaõigus ja pärimisõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest huviteooria järgi on avalik õigus see, mis lähtub riigi huvist ja eraõigus see mis lähtub üksikisiku kasust. Subordinatsiooniteooria järgi avalik õigus reguleerib alluvussuhteid ja eraõigus võrdsusel põhinevaid suhteid. Subjektiteooria järgi on aga avalik õigus õigusnormide kogum, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on ainult avaliku võimu kandja. Eraõigus: tsiviilõigus, asjaõigus, võlaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus. Avalik õigus: riigiõigus, haldusõigus, karistusõigus. 6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Õigusakt - on juriidiline dokument, millel on õiguslik tähendus, mis toob kaasa teatud õigusi ja kohustusi
Avalik õigus - Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus- Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. HUVITEOORIA Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus
ka eraõiguslikus vormis. Kaheastmeline menetluson menetlus, kus esimeses astmes tehakse avalik-õiguslikus vormis mingi otsus, nt riigihankemenetluses selgitatakse välja hanke võitja. Teises astmes sõlmitakse hanke võitjaga eraõiguslik leping. Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamisteooriad -Huviteooria -Subordinatsiooniteooria- avaliku õigusega on tegemist, kui õiguse subjektid on üksteisele allutatud, nende vahel on subordinatsioonisuhted. - Modifitseeritud subjektiteooria ehk eriõigusteooria - avaliku õigusega on tegemist, kui tegutseb riik või muu halduse kandja erilises positsioonis, milles igaüks olla ei saa (omab eriõigusi). Avaliku halduse ajaloolise kujunemise põhietapid Võrreldes eraõigusega ja karistusõigusega on noor õigusvaldkond. Tekkis riigiõigusega enam-vähem samal ajal, sest tegemist on konkretiseeritud riigiõigusega (sõltub suuresti riigi põhikorrast, st põhiseadusest) 17. ja 18. sajandil politseiriikliku halduse periood
ning ulatusliku juurdepääsu õigusemõistmisele. Õigusemõistmisele juurdepääsu takistavate piirangute kehtestamine on õigustatud üksnes kaalukatel põhjustel.”5 Avaliku ja eraõiguse vahelise piiritlemine ei ole sugugi lihtne ja ka kohtud on sellega sageli hädas. Teoorias on kasutatud erinevaid piiritlemisteooriaid, näited mõnest olulisemast: - huviteooria; - subordinatsiooniteooria; - subjektiteooria, sh modifitseeritud subjektiteooria. Pikemalt vt K. Merusk. Haldusõigus. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tallinn 1995, lk 24-26; H. Maurer. Haldusõigus. Üldosa. Tallinn 2004, lk 31-32. Eraõigusest eristamisel on oluline põhimõte, et kui eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud, siis avalikus õiguses, sh haldusõiguses on keelatud kõik, mis ei ole lubatud. Eraõigus on üldjoontes dispositiivne, avalik õigus imperatiivne.
-1ÕIGUSE TEOORIA - PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUSE TEOORIA PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUS ·Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. õigus ·Käitumisreeglite kogum ·Kehtestatud riigi poolt ·Selles väljendub riigi tahe ·Üldkohustuslike normide kogum ·Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Riik ja õigus ·Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. ·Õiguses väljendub riigi tahe. ·Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks Õigus ja poliitika ·Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. ·Riik on poliitilise võimu organisatsioon. ·Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. ·Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsept...
avalikult reguleeritud, aga selles on olulisel kohal eraisiku huvid2. Rooma juristi Ulpianuse huviteooria kohaselt on avalik õigus see, mis on seotud riigi huvidega, eraõigus see, mis on seotud üksikisiku kasuga3. Tänapäevaks on aga Ulpianuse huviteoorial põhinev eristus muutunud ebapiisavaks - osa avaliku õiguse norme kaitseb erahuve, ning samas võib eraõiguse norm lähtuda avalikest huvidest. Kaasajal on kahe peavaldkonna eristamiseks enam levinud nn subjektiteooria, mille kohaselt on eraõiguses õiguse subjektid üksteisega õigussuhetes võrdses seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted, avalikus õiguses on õiguse subjektid õigussuhetes üksteisele allutatud ning nende vahel valitsevad subordinatsioonisuhted4. Tubakaseadus kuulub avaliku õiguse valdkonda, sest suhte reguleerija pooleks on avalik huvi, mistõttu valitsevad tubakaseaduses eelkõige subordinatsioonisuhted. Riik on kehtestanud
1. Õiguse tekkimine- Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ka ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele alustele, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahte moodi: 1) Riik aksepteeris tavasid , mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse 2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist ( riigi õigusloome) Õigusnormide täitmist asus riik tagama tema käsutuses oleva sunnijõuga. Oli tekkinud uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakkatud nimetama õiguseks. Riigi mõiste- Riigi tekkimist iseloomustab1)ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostav avalik võim. 2) selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mit...
TEOORIAD 1) Huviteooria - avalik õigus lähtub avalikust huvist (riigi huvist). Eraõigus lähtub erahuvist (üksikisiku huvist). 2) Subordinatsiooni teooria (alluvusteooria) pärineb 19. sajandi ja sellele eelneva ajastuettekujutusest, et inimene on riigi alam. Avalikku õigust iseloomustab alluvussuhe. Eraõigust iseloomustab võrdsussuhe. ( Subordinatsiooni teooriast lähtub ka A. Tõeleid-Kliimann ,,Õiguskord") Probleem: alluvussuhet on ka eraõiguses. 3) Subjektiteooria Avaliku õiguse hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat. Probleem: juhtu, kus riik osaleb eraõigussuhtes, see teooria ei lahenda. Nt kui riik ostab arvuteid/tanke, siis on tal müüjaga eraõiguslik suhe. Pos: välistab probleemi, mis tekkis eelnevas teoorias. 4) Modifitseeritud subjektiteooria Avaliku õiguse hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat kui sellist.
Era ja avalikuõiguse eristamine: 2) süstemaatiline 1) Huviteooria 3) teleoloogiline ehk eesmärgist lähtuv 2) Subjektiteooria 4) ajalooline TSÜS § 3 3) Täiendatud subjektiteooria avaliku võimu kandja antud suhtes.
TEOORIAD!!!!! Avalik haldus tegutseb avaliku õiguse alusel. 9 Avaliku ja eraõiguse eristamise teooriad: HSS I. Huviteooria avalik õigus teenib alati avalikku huvi II. Subkordinatsiooniteooria : a. Avalikku õigust reguleerib alati subordinatsioon ehk alluvussuhe (riik on kõrgemal kohal). b. Eraõiguslikus suhtes on lepingu subjektid alati võrdsed <=koordinatsioon III. Subjektiteooria avalik õigus on suunatud alati avaliku võimu kandjale eraõiguses kõik mis pole keelatud on lubatud ja avalikus õiguses võib vaid teha seda, mis on lubatud. Teema 3. Haldusorganid 11. Vabariigi President: · Vabariigi Presidendi pädevus rahvusvahelises suhtlemises · Vabariigi Presidendi siseriiklik pädevus Vabariigi President täidesaatva võimu kandja Pädevus: 1) Rahvusvaheline pädevus (3) a. Saatkonnaõigus: a.i
Lähtekohad Objektiks eraisikute õiglased Objektiks õigussuhe, milles üheks suhted; privaatautonoomia pooleks on riik või riigi organ Funktsioon Eraõiguslike suhete reguleerimine Määratleda/piiritleda riigiorganite pädevus Piiritlemis- huviteooria teooriad subordinatsiooniteooria subjektiteooria Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad huviteooria õigusnormide huvi suundumusesest lähtuv, selle alusel teenib avalik õigus avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu. Siiski ei võimalda vastavate normide selgepiirilist eristamist (n. erastamisprobleem eravalduses
Lähtekohad Objektiks eraisikute õiglased Objektiks õigussuhe, milles üheks suhted; privaatautonoomia pooleks on riik või riigi organ Funktsioon Eraõiguslike suhete reguleerimine Määratleda/piiritleda riigiorganite pädevus Piiritlemis- huviteooria teooriad subordinatsiooniteooria subjektiteooria Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad huviteooria õigusnormide huvi suundumusesest lähtuv, selle alusel teenib avalik õigus avalikke huve ja eraõigus erahuve. Lähtealuseks Rooma juristi Ulpianuse tsitaat, mille kohaselt avalik õigus on see, mis lähtub rooma riigi huvist ja eraõigus see mis puudutab üksikisiku kasu. Siiski ei võimalda vastavate normide selgepiirilist eristamist (n. erastamisprobleem eravalduses
lähtub avalikust huvist subordinatsiooniteooria avalik õigus reguleerib subordinatsiooni e. alluvussuheteid, eraõigus reguleerib suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Avalikule õigusele iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine, eraõigusele aga leping. Kuid esineb ka erandeid. Näiteks halduslepingud poolte kokkulepe ja ei ole tegu ühepoolse kohustusliku reguleerimisega ja eraõiguses n eeskoste on sisuliselt alluvussuhe. subjektiteooria e. modifitseeritud subjektiteooria (ka liigiteooria) üksikud õigusnormid määratakse ära liigi subjektide poolt. Avaliku õiguse hulka kuuluvad õigusnormid, mille subjektideks riik või muu avaliku võimu kandja e. kas need normid õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat. Eraõigus on igaühe jaoks kehtivad normid. Avalik õigus on riigi eriõigus ja eraõigus iga mehe õigus. Iga mehe õiguse subjektiks võib olla ka riik (modifitseeritud subjektiteooria). Materiaalne selgituslik sisu puudub sellel teoorial.
(Rooma jurist Julianus) § igaühel on õigus elule riik kaitseb isikuid ka üksteise eest Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega. b. Subordinatsiooni e allumisteooria 19. sajandil ettekujutus, et kodanikud on riigi alamad selgus, vabadused piiratud Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted samal tasandil nt. valdade ühisprügivedu c. Subjektiteooria mis ei ole avalik- õiguslik (hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat) on eraõiguslik. (Ei ole eriti hästi rakendatav saksa õigusteadlane H.J.Wolff modifitseeritud subjektiteooria --- Avaliku õigusliku hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat kui sellist.
(Rooma jurist Julianus) § igaühel on õigus elule riik kaitseb isikuid ka üksteise eest Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega. b. Subordinatsiooni e allumisteooria 19. sajandil ettekujutus, et kodanikud on riigi alamad selgus, vabadused piiratud Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted samal tasandil nt. valdade ühisprügivedu c. Subjektiteooria mis ei ole avalik- õiguslik (hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat) on eraõiguslik. (Ei ole eriti hästi rakendatav saksa õigusteadlane H.J.Wolff modifitseeritud subjektiteooria --- Avaliku õigusliku hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat kui sellist.
väljendumine kirjanduses. J. Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127– 131). Psühholoogiline kriitika vaatleb kirjandusteost kui autori meelelaadi ja isiksuse struktuuri väljendust. Autori isiksus on tõlgendamise aluseks ning kirjandusteose kaudu saab tajuda autori isikut ja teadvust ning moodustada arusaamad autori isiksusest. Psühhoanalüütiline teooria on keele, identiteedi ja subjektiteooria, mille abil tõlgendatakse kirjandusteost. Sigmund Freud. Seksuaalsuse roll inimese arengus. Kirjandus ja seksuaalsus. Freud tutvustas psühhoanalüüsi: neuroosi analüüs ja ravimise protseduur, hilem laiendati seda kultuurinähtustele. Freudi järgi on seksuaalkäitumine sageli mudeliks kogu tema muule reageerimisviisile maailmas, seksuaalsus on keskne inimese käitumist mõjutav tegur. Kirjanikule (loovisikule) on omane võime nihutada instinktiivseid tunge seksuaalsetelt eesmärkidelt nn
(Rooma jurist Julianus) § igaühel on õigus elule riik kaitseb isikuid ka üksteise eest Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega. b. Subordinatsiooni e allumisteooria 19. sajandil ettekujutus, et kodanikud on riigi alamad selgus, vabadused piiratud Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted samal tasandil nt. valdade ühisprügivedu c. Subjektiteooria mis ei ole avalik- õiguslik (hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat) on eraõiguslik. (Ei ole eriti hästi rakendatav saksa õigusteadlane H.J.Wolff modifitseeritud subjektiteooria --- Avaliku õigusliku hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat kui sellist.
subordinatsiooniteooria – avalik õigus reguleerib subordinatsiooni e. alluvussuheteid, eraõigus reguleerib suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Avalikule õigusele iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine, eraõigusele aga leping. Kuid esineb ka erandeid. Näiteks halduslepingud – poolte kokkulepe ja ei ole tegu ühepoolse kohustusliku reguleerimisega ja eraõiguses n eeskoste on sisuliselt alluvussuhe. subjektiteooria e. modifitseeritud subjektiteooria (ka liigiteooria) – üksikud õigusnormid määratakse ära liigi subjektide poolt. Avaliku õiguse hulka kuuluvad õigusnormid, mille subjektideks riik või muu avaliku võimu kandja e. need normid õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat. Eraõigus on igaühe jaoks kehtivad normid. Avalik õigus on riigi eriõigus ja eraõigus iga mehe õigus. Iga mehe õiguse subjektiks võib olla ka riik (modifitseeritud subjektiteooria). Materiaalne selgituslik sisu puudub sellel teoorial.
Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. 2.2 Era- ja avalik õigus Mandrieuroopa õiguskultuuris, mille paljuski on kujundanud rooma õigus jaotub õiguskord kahte suurde valdkonda era ja avalik õigus. Õiguskorra jagunemise järgi saame kindlaks määrata, millised riigiasutused on, millise pädevusega otsuseid langetama. Era ja avaliku õiguse liigitamisel lähtutakse kahest teooriast: 1. Huviteooria, mis on vanim liigitamise põhimõte 2. Subjektiteooria Huviteooria Vedavaks jõuks huvi. Kui ülekaalus on avalikud huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse. Avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus see, mis on seotud isikliku kasuga. Kui ülekaalus on erahuvid, kuulub probleem eraõigusesse. Ainult huviteooriast lähtuvalt pole võimalik eristada alati õiguse valdkondi. Subjekti teooria: Õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis ja koordinatsioonisuhtes
erahuvist (Rooma jurist Julianus) § igaühel on õigus elule – riik kaitseb isikuid ka üksteise eest Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega. b. Subordinatsiooni e allumisteooria – 19. sajandil ettekujutus, et kodanikud on riigi alamad – selgus, vabadused piiratud – Eraõiguses on ka alluvussuhted (koordinatsioonisuhted – samal tasandil nt. valdade ühisprügivedu c. Subjektiteooria – mis ei ole avalik- õiguslik (hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat) on eraõiguslik. (Ei ole eriti hästi rakendatav saksa õigusteadlane H.J.Wolff modifitseeritud subjektiteooria --- Avaliku – õigusliku hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat kui sellist. Probleem :ebaselge, kuidas kvalifitseerida norme, mis määratlevad üldse avaliku võimu kandja ja
haldusakt), eraõigusele aga leping. Puuduseks see, et ka eraõigus võib teatud juhtudel reguleerida subordinatsiooni suhteid (vanem ja laps). Teatud juhtudel reguleerib avalik õigus ka ordinatsioonisuhteid (nt halduslepingud). Kuid esineb ka erandeid. Näiteks halduslepingud – poolte kokkulepe ja ei ole tegu ühepoolse kohustusliku reguleerimisega ja eraõiguses n eeskoste on sisuliselt alluvussuhe. 3. Subjektiteooria – ehk modifitseeritud subjektiteooria (ka liigitamisteooria) – põhineb õigusnormide juurde liigitatavate subjektidel. Avaliku õiguse hulka kuuluvad õigusnormid, mille subjektideks riik või muu avaliku võimu kandja e. kas need normid õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat. Eraõigus on igaühe jaoks kehtivad normid. Avalik õigus on riigi eriõigus ja eraõigus iga mehe õigus
eraõiguse normid. Samas on siin ka erandeid, esineb ka avaliku õiguse norme, mis kaitsevad erahuvisid (N: PS§ 17 Sätestab, et kellegi head nime ei tohi teotada). Kuid erandina on mõned eraõiguse normid on lähtuvalt avalikest huvidest( vanemlik võim perekonnas). Eelpooltoodust tulenevalt ei ole huviteooriast lähtuvalt võimalik täpselt eristada õiguse valdkondi. Tänapäevases õiguse käsitluses on õiguse valdkondade määratlemise aluseks Raul Naaritsa käsitluses nn. subjektiteooria. Selle teooria alusel õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda juhul, kui õigussubjektid on õigussuhetes võrdses sisundis (koordinatsioonisuhetes). Avaliku õiguse õigusnorme rakendatakse juhul, kui õigussubjektid on õigusuhtes alluvusvahekorras (subordinatsioonisuhetes). Eelpoolnimetatud olukord iseloomustab haldusõiguslikke suhteid.
Haldusõigus Kevad 2011 Haldusõiguse eksam 04.06.2011 Eksamil eelnevalt küsitud: uurimispõhimõte, asendustäitmine/sunniraha, haldusorgan/halduse kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima. Välise kontrolli liigid, kaalutlusõiguse põhimõte, halduse kandja ja haldusorgan. Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus ja keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Avalikku haldust määratletakse formaalsee ja materiaalsena. Haldus formaalses mõttes on täidesaatva riigivõimu organite kogum. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsi...
Kuna ei ole nende vahel selgepiirilist eraldamist, siis paljud õigusnormid lähtuvad nii avalikest kui ka erahuvidest. St üldised hivid koosnevad isikute eraõiguslikest huvidest ja vastupidi. 2) subordinaarsusteooria avalik õigus reguleerib subordinatsiooni- e alluvussuhteid, eraõigus aga suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Puudus-teatud juhtudel eraõ reguleerib subordinatsioonisuhteid ning vastupidi. 3) subjektiteooria - loeb avalikuks õiguseks nende õigusnormide kogumit, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on avaliku õiguse kandja. On oluline era- ja avaliku õiguse eristamine. 5. Haldussuhete õigusliku reguleerimise erisused Haldusõ loob õiguskorra haldusfunktsioone teostava riigi ja kodanike vahelistes suhetes. Õigusliku reguleerimise meetodid: · Käsud e ettekirjutused (otsene jur kohustus sooritada teatud toiming)
eraõiguse normid. Samas on siin ka erandeid, esineb ka avaliku õiguse norme, mis kaitsevad erahuvisid (N: PS§ 17 Sätestab, et kellegi head nime ei tohi teotada). Kuid erandina on mõned eraõiguse normid on lähtuvalt avalikest huvidest (vanemlik võim perekonnas). Eelpooltoodust tulenevalt ei ole huviteooriast lähtuvalt võimalik täpselt eristada õiguse valdkondi. Tänapäevases õiguse käsitluses on õiguse valdkondade määratlemise aluseks Raul Naritsa käsitluses nn. subjektiteooria. Selle teooria alusel õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda juhul, kui õigussubjektid on õigussuhetes võrdses seisundis (koordinatsioonisuhetes). Avaliku õiguse õigusnorme rakendatakse juhul, kui õigussubjektid on õigusuhtes alluvusvahekorras (subordinatsioonisuhetes). Eelpoolnimetatud olukord iseloomustab haldusõiguslikke suhteid. 47. Teovõime TsÜS § 8. Füüsilise isiku teovõime (1) Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
