Territoriaalne autonoomia esineb etnoterritoriaalse autonoomia ja kultuuriautonoomia kujul. Etnoterritoriaalne ehk poliitiline autonoomia - võimalik seal, kus etnilised rühmad asuvad maa-alal kompaktselt, mistõttu saab luua autonoomseid vabariike, ringkondi, oblasteid, rajoone jne. Poliitilisel autonoomial on riikluse tunnuseid: enamasti on autonoomsel üksusel oma konstitutsioon, tal on seaduste andmise õigus kohaliku elu küsimustes. Luuakse kohalik parlament ja täidesaatva võimu organ. Sealjuures ei tohi tema seadus olla vastuolus riigi või tema koostisosade huvides, tal ei ole oma kodakondsust ega kohtusüsteemi. Nt Gröönimaa Taanis, Põhja-Iirimaa Suurbritannias, Ahvenamaa Soomes. Administratiivne autonoomia (see on poliitilisele autonoomiale lähedane) - esineb tunduvalt harvemini kui poliitiline autonoomia. Administratiivne ehk
haldusorganid. 3) Kompetentsi ulatuse järgi: üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganid. 4) Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis: esmased ja teisesed riigiorganid. 5) Moodustaisviisi järgi: valitavad ja mittevalitavad riigiorganid. 6) Volituste ajalise kestvuse järgi: alalised ja ajutised organid. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta. Õiguses väljendub riigi tahe. Samas ei saa riik läbi ilma õiguseta, kuna õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile vajaliku käitumise reeglid ja keelates käitumise, mis on riigile kahjulik või ohtlik, suunab riik ühiskonna arengut temale vajalikus suunas. Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Mis on sotsiaalriigi printsiip?
.................................................158 Õiguse mõiste, tunnused ja tähtsus.......................................................................................162 Õiguse tunnused........................................................................................................................165 Õiguse ülesanded......................................................................................................................165 Miks ja kellele on see küsimus, mis on õigus, oluline?............................................................167 Õiguse operatsionaalsed ja formuleeritud allikad...............................................................174 Õiguse argimõiste....................................................................................................................175 Õiguse tunnused teaduslikus käsitluses................................................................................176 Õigusallikad. Õiguskeel ja normitehnika.......
Riigi organid: · seadusandliku võimu organina on parlament demokraatliku riigi aparaadis kesksel kohal · täidesaatva riigivõimu organite tegevus on suunatud seadustes ja kõrgemal seisvate haldusorganite õigusaktides sisalduvate nõuete elluviimisele · kohtuvõimu organiteks on kohtud, mis on riigi ametiasutused, kelle esmaseks ülesandeks on õigusemõistmine 2. ÕIGUSE MÕISTE JA TÄHTSUS 5 Õigust saab määratleda järgnevate tunnuste abil: 1. õigus on käitumisreeglite (normide) kogum ei toimi eraldi, hajutatult, vaid kogumine, süsteem 2. õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum eristab õigusnormide kogumit teistest sotsiaalsetest normidest, sest õigusnorme loob ainult riik 3. õiguses väljendub riigi tahe riigi tahte kujundab riigis võimulolev poliitiline jõud (rahvas, isik) 4. õigus on üldkohustuslike normide kogum
seotud riigiga. Õigus on riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum, mille täitmist tagatakse riiklike sunnivahenditega ja mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusnormid kujutavad endast terviklikku süsteemi, mis kujuneb vastastikku seotud elementidest. Õiguses väljendub riigi tahe ning on üldkohustuslike normide kogum. Õigus ja Õiglus- Mandri-Euroopa õigusperekonnas väljendus õigus seaduses. Mida õiglasem on seadusandja, seda enam võib rääkida õiguse vastavusest õigluse põhimõtetele. Õiguse rakendaja saab õigluse kriteeriumid valmiskujul seadusest ja ta ei saa neid kriteeriume seadust rikkumata eirata. Seega määrab õiguse õiglusele vastava või mittevastava sisu seadusandja. Anglo-Ameerika õigusperekonnas on õigluse elluviimisel suurem osatähtsus kohtul, kes mõndadel juhtudel ei mõista
Õigusnormid toimivad kogumina. ·Õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, sõltuvalt riigis kehtivast poliitilisest reziimist, on kehastatud võimuloleva klassi, poliitilise partei, hunta, Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. ·rahva või rahvuse huvid. ·Õigus on üldkohustuslike normide kogum. ·Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. ·Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. 1. Õiguse harud. Õigus jaguneb kaheks: avalik õigus ja eraõigus. Avaliku õiguse harud on: a) Riigiõigus. b) Haldusõigus. c) Finantsõigus. d) Kriminaalõigus. e) Protsessiõigus. f) Rahvusvaheline õigus. Eraõiguse harud on: a) Tsiviilõigus (Perekonnaõigus, pärimisõigus, asjaõigus, võlaõigus) b) Kaubandusõigus (Äriühinguõigus, konkurentsiõigus, pankrotiõigus, väärtpaberiõigus) c) Tööõigus 2
liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik. Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu, mis on lahutamatult seotud riigi tekkimise ja riigivõimu eri vormide kujunemise ja arenguga. 546-600eKr Roomas leiti esimene kirja pandud õigus. Meie õiguse algmõisted pärinevad Roomast. Õigus juhib sotsiaalseid suhteid. Õiguse tekke allikad on: ● Rahva kultuur ja kombed ● Rahva õigusteadvus ja väärtused ● Päevapoliitilised vajadused ja ekspertiis 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Ürgkogukondliku korra ajal tuli ühiskond enda juhtimisega ise toime (kogukondlike vahenditega). Sugukonnas teostas võimu pealik
Territoriaalne autonoomia esineb etnoterritoriaalse autonoomia ja kultuuriautonoomia kujul. Etnoterritoriaalne ehk poliitiline autonoomia on võimalik seal, kus etnilised rühmad asuvad maa-alal kompaktselt, mistõttu saab luua autonoomseid vabariike, ringkondi, oblasteid, rajoone jne. Poliitilisel autonoomial on riikluse tunnuseid: enamasti on autonoomsel üksusel oma konstitutsioon, tal on seaduste andmise õigus kohaliku elu küsimustes jne. Nt Gröönimaa Taanis, Põhja-Iirimaa Suurbritannias, Ahvenamaa Soomes. Administratiivne autonoomia esineb tunduvalt harvemini kui poliitiline autonoomia. Administratiivne ehk haldusautonoomia on poliitlisest tunduvalt piiratum., kuid annab võimaluse kohalike küsimuste otsustamisel ning kohalike riigi- ja omavalitsusorganite kujundamisel arvestada kohalike etniliste rühmade huve, nt Tiibet Hiinas.
Kõik kommentaarid