MUSTAND KIRJANDILE " MISSUGUSEID ELULISI KONFLIKTE JA VALIKU VÕIMALUSI SAAB KIRJANDUSTEOSE ABIL LÄBI MÕELDA?" Oma kirjandis vaatlen elulisi konflikte Kristen Boie teosest "Väikelinn Chicago?". Selles raamatus kirjeldatakse 13 aastase poisi, kelle nimi on Nikklas, elu tema ümber läbi tema enda arusaamade ja silmade. Niklas oli endassetõmbunud eraklik poiss, kes rääkis oma probleemidest ning päevasundmustest avameelselt ainult oma küülikule. Tal ei olnud eriti sõpru, kellega oleks võinud kõigest rääkida. Kooliski ei kuulunud ta kõige parimate ja tublimate hulka. Vahel ei leidnud ta mõistmist kodustegi poolt.
Reedetu on lihtsam olla kui reetur William Shakespeare ´´Hamlet`` Nimi ja klass Elu sai Maa peal alguse miljoneid aastaid tagasi. Inimene on sellel planeedil eksisteerinud suhteliselt lühike aeg, aga sellegipoolest oleme me siin kõige intelligentsemad olevused. Kogu selle aja oleme arenenud ning teeme seda praegugi. Muutume targemaks aga ka kavalamaks. Paljud on omakasupüüdlikud ning teevad oma hüvangu nimel kõike, mis vähegi võimalik. Mida ollakse valmis tegema, et saada oma tahtmine? Me olema valmis valetama, teist inimest petma või isegi oma ligimest tapama. Kas see on õige teguviis? Kindalsti mitte. Kuid kui see nii juba on, siis kumb on lihtsam olla, kas reetur või reedetu? Kahtlen, et reedetu olla on kergem kui reetur. Sageli petetud teavad, et nendega on vääralt käitutud ning ohvritel on raske ke...
Enesetapjad Birk Rohelend Olen jõudnud arvamuseni,et kirjanduslik pool määrab ära inimese loomuliku intelligentsi, seada sõnu õigesse järjekorda, ennast väljendada ning avardada oma silmaringi laiemates aspektides. Kirjanduse huvitavust saab inimene mõista vaid siis, kui ta mõistab, mida autor on üritanud edasi anda oma kirjutatud teosega. Sürrealistlikus raamatus ''Enesetapjad'' on autor kirjutanud erinevatest arusaamadest ja hinnangutest elu üle. Autor on loonud seoseid inimestevahelistest suhetest, kelle väärtushinnangud võivad olla äärmiselt erinevad, kuid nende ühisjoonteks on kaootiline mõtlemine ja robustne käitumine. Raamatutegelased olid elust tüdinenud noored, kellel oli kadunud tahe kusagile jõuda ja midagi tunda. Elu oli mänginud ennast neile kätte oma tumedama poolega, mis põimis nad pääsmatult enda külge. Enamik sellest raamatust oli võetud reaalsest elust, mis tõepoolest võib toimuda igaühega meist. Inimesed suudavad eem...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Haridusteaduste instituut AP I Loovmäng Juhendaja: Katrin Saluvee Rakvere 2016 Loovmäng Mängul on väga oluline tähtsus lapse elus, selle kaudu antakse edasi oma tundeid ja emotsioone ning saadakse teadmisi ümbritsevast maailmast.Mäng annab lapsele elulisi kogemusi, kutsub esile vajaduse väljendada end tegevustes. Üks esimesi mänge lapse elus on Kuku-mäng. Ema paneb käed oma näo ette ja hüüab lapsele “kuku”, imikule meeldib see väga ja ta naeratab. Kuni kolmanda eluaastani mängivad lapsed enamasti üksinda või vanematega. Koos teiste kaaslastega mängides, on lastel sageli vaja leida üksmeel, olla mõistev ja lahendada tekkinud probleeme. Mäng nõuab lapselt aktiivset mõttetööd. Mängus elab laps üle mitmesuguseid
Võimed Mihkel K 11.R Multiintelligentsuse teooria. · Howard Gardneri vaimsete võimete paljususe teooria (1983). · Vaatles intelligentsust võimena. · Gardneri arvates on igal inimesel olemas kõik intelligentsiliigid (ei ole ühte üldvõimekust nagu taiplikkust, võimet arutleda, võimet mõelda abstraktselt), kuid igas inimeses moodustavad nad unikaalse kombinatsiooni. · Gardner eristas vähemalt seitse üksteisest sõltumatut vaimset võimekust, hiljem lisas kaheksanda. 1. Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus · Väljendub võimes kasutada keelt. · Näiteks väljendada selgesti oma mõtteid, vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele foneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid. · Head eeldused sel alal võivad ilmneda suhteliselt varasemas rääkima hakkamises, rikkas sõnavaras, keerukate lausete moodustamises, lugemishuvis, juttude ja luuletuste loomises. ...
................................................................................................................ 2 Daniel Goleman...................................................................................................................4 Ka Goleman on sellele tähelepanu juhtinud:"Üheks lahenduseks on uus nägemus sellest, mida annaks teha koolis, harides õpilast kui tervikut, viies klassis kokku nii mõistuse kui ka südame. Ennustan, et kord tuleb päev, mil haridus hõlmab selliseid elulisi inimlikke pädevusi nagu eneseteadvus, enesekontroll, empaatia ning kuulamise, konfliktide lahendamise ja koostöö kunst, ja see on täiesti tavaline."................................................... 6 Teadlased vaidlevad, millised võiksid olla primaaremotsioonid või kuidas emotsioone üldse jaotada. Kuhu rühma panna armukadedus, usk ja lootus? Vaidlused emotsioonide klassifitseerimise üle jätkuvad ning ja järgnevatel lehtedel toodud jaotus ei ole lõplik, sest
ka saavutustes tagasihoidlikeks. 3. Teema aktuaalsus See on teema, mis on aktuaalne seni kuni on olemas erinevad inimesed. 4. Teemakäsitluse uudsus Teema ei ole kuigi aktuaalne, sest see on juba ammu kõigile teada, et ambitsioonikad suudavad oma mõtteid paremini realiseerida. 5. Esituslaad Veidi õpetlik, õpetab kuidas teatud olukordades käituda. Kohati on eestlaste koha pealt natuke sarkastiline. Autor toob palju elulisi näiteid. 6. Adressaat Kindlasti pole see suunatud lastele või vanadele inimestele, vaid inimestele, kes alustavad tööd ja ka õppimist. 7. Keel, sõnavara, stiil - Jutt on jooksev, kompaktne ja lihtsasti arusaadav, pole keerulisi sõnu. Teksti vahel on otsekõne, mis teeb lugemise mitmekülgsemaks.
Retsensioon Retsenseeritav: Kristin Jõgi, giiditekst „ Tartu kui ülikoolilinn“ , sihtgrupp Läti gümnasistid. Kaart ja objektid on minu arvates väga head. Kõik on mõnusalt lähedal ja ei pea vägapalju kõndima. Alguspunkt on küll märgitud aga lõpp jääb arusaamatuks. Sissejuhatuses on minu arvates liiga palju numbreid. Olles ise alles gümnaasiumi lõpetanud, tean, et ega neid keegi väga kuulata ei viitsi. Võib-olla oleks võinud tuua rohkem näiteid, mis on Eestil ja Lätil ühist. Tekst on minu arvates gümnasistide jaoks liiga faktipõhine ja keeruline, nad ei viitsi kuulata seda lihtsalt. Samas on vahva, et Kristin on toonud sisse ühe legendi. Kuna teema oli ülikoolilinn võib-olla oleks saanud lahedamat infot blogidest või üliõpilastelt endilt. Rohkem elulisi näiteid sobib noortele paremini. Kristini töö oli minu arvates hea, arvestades seda, et aega meil vägapalju ei olnud ja töö tuli teha kiirusta...
ülemine kere tähendab AFV ilma torn PowerMac G4 sassii avatud paljastada arvuti komponendid Veod televisioon, raadio või muu elektrooniline seade koosneb metallist raam, mille trükkplaate ja muu elektroonika on paigaldatud. Puudumisel metallraamiga sassii viitab trükkplaate ja komponendid ise, mitte füüsiline struktuur. Arvutid, sassii viitab jäik raamistik, mille emaplaat, mälu, kõvakettad ja muu varustus on paigaldatud. Samuti toetab karpjas puhul: eluasemete, mis kaitseb kõiki elulisi sise-seadmed tolmu, niiskuse ja avatud Termin "juhul modereerimine" viitab kunstilise stiili muidu üsna funktsionaalne ja tavaline arvuti encasings. Peamised tooted: arvuti puhul isiklikuks masinate või rack mount kommertskasutatavat servereid.
KOOLIEELIK Kooliks valmistumine (3-6a) Pere ja lasteaia koostööl eneseteenindamisoskuse omandamine Valmistumine eelseisvaks haridusteeks KAINIK Lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskus(vanemalt õppimine) (7-12a) Lugeda palju ette ja lasta lugeda, kirjutada, joonistada, arvutada Kodu ja kooli koostöö matemaatilisi tehteid, kui ka elulisi harjutusi. Nii õpetatakse palju hoiakuid ja suhtumist perekonnast lapsele MURDEEALINE Füüsilised muudatused lapses, sekundaarsete sugutunnuste arenemine (12-16a) (rindade areng, karvade kasv ka näole jne.)hiljem ka suguküpsuse Füüsilised muutused, suguküpsus saavutamine.
Michelangelo Buonarroti Kaido Mõts Elulisi andmeid · Täisnimi on Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni · Elas 6. märts 1475 - 18. veebruar 1564 · Sündis Itaalias Arezzo lähedal · Õppis Firenzes 1488 1489 maalikunsti ja 1489 1490 maalikunsti · Michelangelo oli väga mitmekülgne (skulptor, maalija, poeet, teadlane), oli ka oma aja geenius Teoseid · "Taavet" · "Viimne kohtupäev" · "Kentauride lahing" · "Mooses" · "Surev ori" · "Võitlev ori" · "Madonna Doni"
Minul kui passiivselt kõrval põlvi nõksutaval vaatajal oli lust publiku rõõmu jälgida. Viimase päeva sõna otseses mõttes kuumimaks bändiks osutus 2009. aasta Viru Folgil alguse saanud bänd Ukerdajad. Bänd on mõne aastaga muutunud küpsemaks ja lisaks nende kauamängivale loole „Kährikupüük” on bänd repertuuari vanemaid lugusid muutnud nüansirikkamaks ja heliliselt põnevamaks. Lauldakse nii lindudest kui putukatest ja samas käsitletakse ka elulisi teemasid sellest, kuidas keegi suusabaasis alla lasi?! Kui jätta kõrvale fakt, et poisid mängisid end laval kuumaks, olid nad kolmandaks bändiks (Tenfold Rabbiti ja Zetode järel), kellele noored neiud andunult kaasa jaksasid keksida. Ilusa punkti kogu üritusele pani jällegi kohalik bänd – Curly Strings. Nende headusest kõneleb eeskätt asjaolu, et bändi neli liiget on juba aastaid koos erinevates projektides musitseerinud, seega nende klapp on kindlasti kadestamisväärne
Praeguses maailmas ei tea iial mis võib juhtuda. Määsumeelsus aina tugevneb ning ajakirjandus õhutab seda veel rohkem. Seega sõjaväge on vaja kriisiolukordade lahendamiseks. Inimesed ei tea millal võib hakkata sõda. Järelikult meil on vaja väljaõpetatud sõdalasi, kes kaitseksid tsiviilelanikke ja seisaksid oma riigi eest. Sõjavägi samuti õpetab noortle meestele distsipliini, mis on puudu kahjuks tänapäeva noortel. Kaitseväes õpetatakse elulisi asju ning relvade kasutamist. Samas on see ka sportlikuvormi hoidmiseks kasulik. Ning kaitsevägi tõstab patriotismi riigis, mis on samuti vajalik. Seega võib arvata, et Eestil on vaja sõjaväge. Nagu ka teistel riikidel. Võib olla tuleks teha sõjavägi vabatahtlikuks, samas ei tea ju mis siis saab. M aarvan iga noormees peaks läbima sõjaväge, sest selline kogemus ei jookse mööda külgi maha.
" . Millinne on raamatu sõnakasutus ? Palju tänapäevaseid slängisõnu . Ka roppsõnu leidub päris tihti . Lausestusi leiab siit päris mitmeid: pikad, lühikesed, rind ja põimlaused jne. Epiteedid ning isikustamised on olemas, metafoore aga ei leidnud. Mis mulle kõige rohkem meeldis ? Poisid olid tüdrukutega hellad ega kasutanud neid ära, nagu tavaliselt tänapäeva filmides. Vähemalt enamus bändi liikmetest. Oli palju elulisi näiteid . Mida uut said raamatu kohta teada ? Ka seda raamatut lugesin esimest korda ja absoluutselt kõik oli uus . Kas soovitan seda raamatut teistelegi? Kindlasti . Kas loetud raamat on romaan või jutustus ? Tegemist on tänapäeva noorsooromaaniga. See on kirjutatud proosa vormis. Romaanis on kirjutatud paljudest probleemidest ning kujutatud ajavahemikku, millal kõik see keerukas sündmustik
Samuti on kõne puhul oluline selle ülesehitus. Kõnele eelneb rääkija viisakas pöördumine publiku poole, et nende tähelepanu köita. Kõne algab huviäratava sissejuhatusega, seejärel mõtestatakse lahti kõne olemus või probleem. Esitatakse põhiväide ning tõestatakse seda, millele järgneb poleemika ehk vastuargumentide leidmine ja nende ümber lükkamine. Lõpetuseks tõestatud põhiväitest järeldused ning lühike ja selge kokkuvõte. Kõnes on heaks tooniks tuua elulisi või isiklike näiteid. Kõne on õnnestunud, kui publik saab selle sisust aru ning kõne eesmärk on saavutatud, kas siis veenmise, informeerimise või mõjutamise näol. Inimeste tähelepanu saamiseks on kasulik pöörduda nende poole, ennast tutvustada neile ning alustada lühikese, kuid lööva sissejuhatusega. Kõneleja peab esitama oma kõne nõnda, et see haakuks teemaga ning haaraks inimesed endasse. Rääkija võiks kasutada hääle
Mina olen konkreetne-emotsionaalne tüüp. Raamatuid lugedes otsin ma samuti emotsioone ja tundmuseelamusi. Näiteks lugedes raamatut ,,Looking for Alaska" seostasin ma ennast Alaska tegelasega kes on veidi metsik, tujukas, ettearvamatu ja salapärane tüdruk. Üks liik minust huvitub eriti armastusest, selle mitmesuguseist vormidest. Teisalt huvitub aga jõuliste stseenide kirjeldus, nagu ohjeldamatu rõõm, viha, hirm, ägedus, põlastus, mille mõju suurendab minus üldiselt elulisi funktsioone. Lisaks pakuvad mulle huvi peale nimetatud meeleliigutuste kirjelduste perekondlikud ja rahvuslikud tunded, kirjeldused, mis puudutavad nende õnne ja õnnetusi. Siis veel sellised tunded, mis arenenud looduse ja maailma vaatlusest, isiku ja ühiskonna suhetest ja enese hingeelu vaatlemisest, nagu kõlbelised, esteetilised, intellektuaalsed ja usulised tunded. Mina kui konkreetne-emotsionaalne leian oma tarbetungide rahuldust emotsionaalsete funktsioonide tegevusest.
Tuntum film, kus ta on osalenud on ``Jan Uuspõld läheb Tartusse ``, mis valmis aastal 2007. Veel on ta osalenud filmis ´´ Minu Leninid``. Hannes Võrno ja kreisiraadio Hannes Võrno kuulub ka komöödiarühmitusse ``Kreisiraadio``, mis on koosneb kolemest mehest Tarmo Leinatamm, Peeter Oja ja Hannes Võrno. Idee sai alguse aastal 1993, esialgu esinesid mehed Kuku Raadio samanimelises meelelahutussaates, hiljem ilmusid nad ka Eesti Televisiooni ekraanile. Kreisiraadio teeb elulisi nalju mis on suht absurdsed ja tihti ületavad nad piire, mis pole kooskõlas heade tavadega. Kreisiraadio on käinud palju kontsertuuridel ja andnud välja palju plaate ja DVDsid. Kreisiraadio on saanud ka väga palju negatiivset vastukaja, eriti oma esinemisega Eurovisioonil. Eurovisioonil esines Kreisiraadio lauluga `` Leto Svet`` Selle laulu autoriteks on Priit Pajusaar, Glen Pilvre ja kreisiraadio mehed, eesotsas Hannes Võrnoga. Oli ka inimesi, kellele see laul meeldis.
selle on Kitzberg kirjutanud mälestusi ja lastejutte ning päevakajalisi följetone Tiibuse Jaagu ja Tiibuse Mari pseudonüümi all. Kirjanduse kõrvalt töötas ta valla-ja kohtukirjutaja, ärijuhtija ning ametnikuna. Kui ta 1920. aastal kirikupensioni hakkas saama, loobus ta ametnikutööst ja pühendus ainult kirjandusele. August Kitzberg elas aastatel 1855-1927. o Teose zanrimääraja Näidend ,,Kauka jumal" on draama, sest seal on ühendatud tragöödia ja komöödia. See käsitleb elulisi teemasid ning pühendub inimeste psühholoogiale ja käitumisele. Üldiselt on ,,Kauka jumalal" tõsine sisu ja see käsitleb keerulist konflikti. o Tegelas-skeem o Keskne probleem Peamiseks probleemiks selles näidendis oli kibestunud, ahne ja pahura taluperemehe, kes oli ühtlasi ka isa ning abikaasa, tujud ja iseloom. Kuigi tema lapsed ja naine armastasid teda väga, ei andnud too neile oma toetust. Ta ei kiitnud heaks midagi mida tema lapsed
Tihti jõuab õpilane nii halvale teele. Sõbrad veenavad teda halvasti käituma, nagu näiteks alkooholi tarvitama, suitsetama, võõra vara lõhkuma, solvavalt ja ülbelt käituma. Muidugi ei ole kõik semud sellised. Selle pärast ei tohiks vanemad küll keelata teistega suhelda, kuid igal asjal on piirid. Vanemad on piisavalt targad, et näha, millise inimeseda nende laps suhtleb. Keegi ju ei taha, et ta lapsel oleks pätist sõber. Kui vanemad ise toovad elulisi näiteid halvadest kommetest või isegi räägivad oma kogemustest, saab laps sellest aru. Võib-olla hoiab see ka teda eemale oma vanemate vigadest. Minu arvates siiski ühiskond pole võtnud üle perekonna ülesandes lapse kasvatamise. Minu arvates on nii kodune õpetus kui ühiskonna juhised õpilasele olulised - koolis õpetatakse lapsele rohkem tarkust kui kombeid, samas kodus rohkem kombeid kui tarkust. Mõlemata läbi ei saa need on noorukile väga tähtsad.
57% 7 Nigeria 170,123,740 July 2012 2.42% 8 Bangladesh 161,083,804 July 2012 2.29% 9 Russia 141,927,297 January 1, 2010 2.015% 10 Japan 127,610,000 May 1, 2012 1.81% Ülerahvastus ja seda põhjused. Ülerahvastus on olukord, milles inimpopulatsiooni suurus ei võimalda rahuldada kõigi inimeste elulisi vajadusi. Ülerahvastuse tekkimise olulised põhjused on, näiteks, rahvaarvu suurenemine,loodusvarade vähenemine, tööjõunõudluse kahanemine. Ülerahvastus ja sellega seotud probleemid 1. Mõju keskonnale 2. Veekogude saastmine 3. Toidupuudus 4. Linnastumine 5. Kasvuhooneefekt 6. Tööjõu nõudluse kahanemine Mõju keskonnale Arvukuse suurenemisega suureneb ka tarbimine ja maakera ülekurnamine.
narkomaanidele ja nende lähedastele elupäästva ravimi (naloksoon) võimaldamine koos vastava koolitusega; • infektsioonide ennetamine, varane infektsioonide avastamine ja õigeaegne ravi (läbi aktiivse skriinimise) ning suunamine tervishoiuteenuste juurde; • sõltlaste motiveerimine ja suunamine sõltuvushäirete ravile ning rehabilitatsiooniteenustele; • sõltuvusprobleemidega naiste seas soovimatute raseduste vältimine. Elulisi fakte • 1990ndate keskel tõusis süstivate narkomaanide arv Ida-Euroopas; • Põhiliseks süstitavaks narkootikumiks on opiaadid; • 95% oopiumi toodetakse Afganistanis; • 1990ndatel moonivedelik; • Alates 1998 heroiin; • Opiaadi fentanüül = “Valge hiinlane”. Narkoepideemia • Põhilisteks opiaatide tarbijateks olid vene keelt kõnelevad, meessoost, vanuses 15-25a isikud; • 10 aastaga naisnarkomaanide arv kasvanud; • Enimlevinud narko-ja HIV-epideemia -
dieedi piirangutest ning totaalse parenteraalse toitmise vajadusest, voodireziimist jne. 2.1. Preoperatiivsed uuringud. Olenevalt operatiivsest vahelesegamisest ning haige üldseisundist võib haige vajada väga erinsevaid uuringuid. Kõik uuringud on näidustatud diagnoosi täpsustamiseks ja patsiendi füsioloogilise seisundi hindamiseks. Enne operatsiooni on oluline hinnata haige elulisi näitajaid ( RR, kehatemperatuur, pulsifrekvents, hingamissagedus) ning laboratoorsetest analüüsidest teostatakse nii vere kliinilist kui ka biokeemilist uuringut. Võetakse uriinianalüüs, näidustustel teostatakse kopsu röntgenuuring ja EKG. 2.2. Naha ettevalmistus. Naha ettevalmistamisel on oluline osa postoperatiivsete haavatüsituste vältimisel. Haige nahka hinnatakse vigastuste, haavade ja haavandite,
Essee Elulised asjad, mida õpetaksin oma lapsele Igale vanemale on tähtis, et nende lapsest kasvaks meeldiv, tolerantne, ühiskonnas hakkama saav inimene. Selleks on vaja õpetada neile elulisi asju ning alles seejärel saata nad laia maailma. Kindlasti üks olulisemaid asju mida oma lapsele õpetaksin on: kuidas olla enesekindel ja enda eest seista, kuid seejuures teistega hästi läbi saada. Ei saa salata, et elus läbilöömiseks on enesekindlus väga oluline iseloomuomadus. Võib ette tulla palju olukordi, kus tuleb teha tähtsaid otsuseid. Samuti situatsioone, kus tuleb enda eest seista, mitte lasta pähe istuda.
Palju ringi liikudes, nagu seda tegi ka Nipernaadi, kohtub paljude erinevate inimestega, ilmselt neid nähes esimest ja viimast korda elus. Selle teadmisega elades, võivad nad teha ja rääkida kõike, mida vaid hing ihaldab. Inimesed on loomult naiivsed, heatahtlikult, et mitte uskuda siira olemusega võõrast. Kavalad inimesed teavad, mis on tavainimese nõrk koht ning tihtipeale kasutavad seda just kurjasti ära, kas siis omakasu eesmärgil või naljaviluks. Elulisi, tõestisündinuid ja üsna traagilisi juhtume teame kasvõi enda tuttavate-sõprade käest. Paljud ärid on just üles ehitatud ja töötavad tänu inimeste lihtsameelsusele, nagu näiteks erinevad kindlustused, varasoetamislepingud jne. Mittepüsivusega kaasneb samuti paljude pettumus, kiindutakse ja jäädakse lootma, et siit võib veel midagi areneda. Alati ei pruugi mõlemad pooled tahta sama, ning südamed võivad murduda. Tihti juhtub tänapäeval nii, just noortega
tema seisukohad olid kooskõlas sellega, mida ta ise õigeks peab – et inimene peab ise oma elu üle kontrolli omama ja vastavaid otsuseid tegema. Kõik seisukohad olid näitlikustatud ning hästi lahti seletatud. Esinemislaad: 5 punkti Esineja oli laval vaba olekuga ning suhtles publikuga. Lavale tulles küsis küsimusi ning tõi näiteid ja seoseid oma elu kohta – aitas kuulajatel temaga ühele tasandile jõuda ning mõnes mõttes ka samastuda. Lisaks tõi esineja elulisi näiteid selle kohta, miks tal selline riietus seljas on või kuidas see on tema otsuseid mõjutanud, mis oli minu jaoks jällegi üks hea positiivne osa tema esinemislaadist. Üldiselt oli ta väga sõbraliku olekuga, suhtles vabalt, kuid siiski rahulikult ja arusaadavalt. Tema miimika oli ilmekas, kuid siiski sõbralik ning positiivne. Kõne tempo oli rahulik ning mõttepausid olid hästi esitatud. Antud esinemise juures meeldis ka see, et esineja oli laval üksi, ilma abivahenditeta
aktiivsuseks kulv energia. Kui rääkida energiast, mis kulub kehaliseks aktiivsuseks, siis see moodustab päevasest energiatarbest viisteist protsenti. Kehaline aktiivsus on tegevused, mis mõjutavad kogu organismi. Kehalise tegevuse tagajärjel muutub keha tugevamaks ja elujõulisemaks. See on selge, et kehaline aktiivsus on vajalik keha õigeks funktsioneerimiseks. Kuidas siiski saame me öelda, et oleme kehaliselt piisavalt aktiivsed? Kõige lihtsam on vaadata elulisi, klassikalisi näitajaid: treppidest käimine hingeldamata, mahtumine eelmise suve riietesse, rahulik uni terve öö vältel. Juba aastaid on terviseuurijad tõestanud, et mitteaktiivsetel inimestel on rohkem terviseprobleeme kui kehaliselt aktiivsetel inimestel. Organismiski valitseb ju seadus- kõik mis liigub, see kasvab. Peamised terviseprobleemid, mis kaasnevad vähesest kehalisest aktiivsusest on : 1) Ülekaalulisus 2) Südamehaigused 3) Kõrge vererõhk 4) Valud liigestes
Seikluskirjandus loomulikult tõmbab mind raamatutegelaste seiklustega kaasa ning paneb mind tahtma samasid, kui mitte paremaid seiklusi isegi kogema. Nii saab hea ülevaate erinevatest ja huvitavatest paikadest kogu maailmas, kuna seal on hästi kirjeldatud ilusaid kohti. Nii saan ma tunda ennast ka kuskil kaugemal, kui kodus raamatu taga. Ja nii saab ka tutvuda kohtadega kuhu ma ise ilmselt kunagi minna ei saaks. Raamatu sisu mõttes armastan ma lugeda elulisi raamatuid, kus raamatus ongi inimesed täpselt sellised nagu nad ongi. Nii leian ma mingisugusegi sarnasuse enda ja tegelase vahel, kellest ma loen. Elulised ja tänapäeva kohast teemat kujutav raamat paneb mind paljudele probleemidele tõsiselt mõtlema. Sellised küsimused võivad mind veel pikalt piinata, et kuidas ikkagi asjad nii on ja kuidas neid muuta või et kuidas saaks teha nii, et ise sellisesse olukorda ei satu. Lugedes näiteks koolivägivallast paneb see ilmselt
Kas Inger oli tugev inimene? Knut Hamsuni teos ,,Maa ja õnnistus" käsitleb mitmeid elulisi teemasid inimese vahekorda maaga, rändureid ning hulkureid, aga ka lapsetapu teemat. Viimast vaatleb Hamsun läbi kahe, mõneski aspektis vastandliku, tegelase: Barbro ja Ingeri. Järgnevalt üritangi lahata Ingeri rolli ,,Maa õnnistuses" ning leida vastust kirjandi pealkirjas esitatud küsimusele. Esimese punktina võiks välja tuua selle, miks Inger üldse Iisaku juurde läks. Et tal oli kaasasündinud kehaline defekt, ei leidnud ta külas elades erilist mõistmist
Ülerahvastus on olukord, milles inimpopulatsiooni suurus või ealine struktuur ei võimalda selle ajajärgu sotsiaal-majanduslikes ja looduslikes tingimustes rahuldada kõigi inimeste elulisi vajadusi. Ülerahvastusest saavad suuremal või vähemal määral alguse paljud ülemaailmsed probleemid, nagu ebapiisav toidutoodang, vaesus, kasvav sotsiaalne ebavõrdsus, keskkonna saaste, jäätmeprobleemid, bioloogilise mitmekesisuse kahanemine, joogivee-, energia-, eluruumide ja arstiabi puudus, töötus, slummide kasv ja kontrollimatu migratsioon. Kasvab ka kuritegevus, nakkushaiguste levik ja tööpuudus.
Sotsiaalpsühholoogid Zick Rubin ja Keith Davis on proovinud selgitada sõpruse ning armastuse erinevusi. ... Väga meeldib, et lisaks autorite enda aruteludele, on kirjeldatud ka mitme erineva erialaspetsialisti uurimusi. On seletatud teadmisteni jõudmist ja tekkeprotsesse. Siit jälle üks kasvatuslik aspekt. Pole oluline lõpptulemus, vaid aru saada tervest protsessist ja selle sisust. Näide 5 Üldistusi lisades on oluline tuua ka näiteid. Veel parem on tuua elulisi näiteid (millega igapäevaselt kokku puutume). Väljavõte õpikust: Sandra polnud päri sõbrannaga, kes mõistis ta käitumise hukka. Sandra hakkas nimelt käima kohtamas uue tuttavaga, kuigi oli alles mõni nädal tagasi Marviniga tutvunud. Sandra küll nõustus, et Marvin on temasse armunud, kuid sellegipoolest õigustas ta oma käitumist. ,,Marvin on ju ainult armunud. Me ei hakka ju veel abielluma! Ah, see nüüd probleem või midagi, et ma kohtun Steniga
suutnud ma enam seda käest panna. Tundus, et seal raamatus on olemas vastused kõikidele minu küsimustele ja rohkemgi veel. Kuna perre oli sündimas teine laps, siis loomulikult mõtlesin ma selle peale, millised muutused meid kõiki ees ootavad. Lisaks sellele tunnevad ju kõik rasedad mingit ebakindlust tuleviku ees. Tänu sellele tundus see raamat olevat väga sobiv, et rahustada kas või natuke enda kõhklusi ja ebakindlust. Anatoli Nekrassovi raamat jagab elulisi soovitusi, kuidas inimesed peaks muutma oma raamidesse surutud mõtlemist. Ja kui valed võivad tihti olla ühiskonna poolt õigeks loetud käitumis ja kasvatamis normid. Meie kaasaegne ühiskond ei mõista tihti väidet, et perekond on püha ja tuleb aeg, mil inimesed õpivad mitte ,,näitama elu" vaid lihtsalt elama, armastama, rõõmustama, leidma õnne oma lähedaste ja sõprade keskel. See tsitaat pärineb Venemaa filosoofilt V.V Rozanovilt
arusaamad, hirmud, kartused, soovid ja rõõmud seda koos hoiavad. Näitlejad mängivad oma rollid suurepäraselt välja. Näiteks pereema Violeti (Ita Ever) ja vanima tütre suhe on nii loomulik, nagu oleks terve elu koos elanud. Narkomaanist emana suudab Ever mängida hästi rolli sisse ja üllatab ikka ja jälle oma noorusliku käitmusega. Tema monoloogid olid nii siiralt hästi estitatud, et etenduse lõpuks tõid need pisarad silma. ,,Augustikuu" esitas mitmeid elulisi probleeme. Näiteks on esiletõstetud põlvkondadevahelised arusaamatused. Vanemad olid teinud rasket tööd, et oma kolmele tütrele ülikooliharidus anda, kuid ükski tütar ei töötanud ülikoolis saadud erialal. Vanemal põlvkonnal oli rõõm saada keskharidus, aga lapsed ei hinnanud kalliks maksma läinud kõrgharidust ega osanud ka seda väärtustada. Teiseks probleemiks võib pidada verepilastust,
See oleneb inimestest, sest me kõik oleme oma olemiselt ja mõtlemiselt erinevad, sellepärast mõistame me erinevalt ka seda maailma, kus me elame. „See raamat ärgu olgu süüdistus ega ülestunnistus. Ta olgu üksnes katse jutustada ühest põlvkonnast, kelle sõda hävitas – isegi siis, kui ta pääses tema granaatide käest.“ Erich Maria Remarque'i „Läänerindel muutusteta“ suutis tekitada palju emotisoone ja ja uusi elulisi mõtteid. See teos õpetab, et õnn peitub pisiasjades ning leidub otse meie silme ees. Tegelased oskasid lihtsatest asjadest rõõmu tunda ja lohutust leida. Kui kogu maailm ümberringi kokku variseb, siis leidub alati midagi, mille nimel edasi pingutada ja võidelda. Ehtne näide sellest, et lootus sureb viimasena. Nad olid mehed, kellel puudusid unistused ja plaanid, sest nad elasid hetkes. Pärast kokkupuudet surmaga ei uskunud nad jutte inimlikkusest ega polnud naiivsed
pikk ajajärk. Viivi Luige teos “Seitsmes rahukevad” joonistas kujutise raskustest, mis esinesid 1950ndatel aastatel eestlaste eludes. Kerkib esile küsimus, kas lapse silmade kaudu on võimalik vahet teha rasketel ja headel aegadel. Lapse mõttemaailm on alles arengujärgus ja kergesti mõjutatav väliskeskkonna tegurite poolt. Alles neid ümbritseva maailmaga kohanenuna, ehk lapseeast väljakasvanuna suudavad nad hinnata elulisi olukordi objektiivselt. “Seitsmendas rahukevades” oli peategelaseks väike tütarlaps, kellel oli selle aja täiskasvanutest erinev mõttemaailm. Tema vaateid oli sünnist saati kujundanud nõukogude võimu propaganda, mistõttu käitus ta alavääristavalt suurte inimestega, kes olid selgelt sotsialistliku võimu ideede vastased. Kui täiskasvanud kirusid saagi- ja loomadekogumist, oli ta segaduses. Tüdruk ei saanud aru, miks nad selle režiimi
Tõnu mõistis liiga hilja, et tegelikult on talle tähtsad siiski perekond ning Mari ja mitte niivõrd uhkem talu. Sellest sai ta aru aga liiga hilja ning jäi ilma kõigest, kaasa arvatud võimalusest elada. Selline probleem on minuarust vägagi aktuaalne ka tänapäeva elus, sest pidevalt kasutatakse ära sõpru ja tuttavaid, et saada rikkamaks. Inimesed ei mõista, et rikkusest palju tähtsamad on inimesed sinu ümber. 182 ''mäeküla piimamees'' on linateos, kus on palju elulisi situatsioone ning probleeme. Suurim probleem filmis on see, kuidas Tõnu Prillup tahtis olla teistest parem ja rikkam ning teha teised kadedaks. Elus on selliseid olukordi väga palju, kus püütakse olla tähtsamad ning teistest etemad. Selleks valetatakse ning minnakse kasvõi läbi tule, et saavutada eesmärk-olla teistest parem. Inimesed on alati tahtnud konkureerida ja teistele teha silmad ette kõigis detailides, mis meid ümbritsevad
Need on fibrillaarsed voltunud valgud, mis tõmbavad lihast kokku. b. Kaitsefunktsioon- antikehad, meie kaitsevalgud, mida organism toodab võitluses haigustekitajatega. Kõrge spetsiifilisus. Kvaternaarstruktuuriga: 2 valku alati samad ja 2 valku spetsiifilised haigustundjad. c. Energeetiline funktsioon: annab sama palju energiat kui 1 gly molekul. Kuid kuna valkudel on palju elulisi funktsioone, siis hakatakse neid energeetilisel eesmärgil lagundama viimases järjekorras! d. Struktuurne- Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled jne. e. Transport-hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad f. Regulatoorne – hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatiooni. 4. Viige joontega kokku valgu struktuur ja selle nimetus? primaarstruktuur
Kai Kornet 10.h klass Juhendaja: Sirje Vasman 2009 Gian Lorenzo Bernini Lorenzo Bernini(07. 12. 1598- 28. 11. 1680) oli barokkajastu üks silmapaistvamaid skulptoreid. Bernini ületas paljusid oma aja portreekunstnikke ning lõi büstitüübi, mida jäljendasid tema järeltulijad ning pidasid üldkehtivaks. Ta kujutas julgelt elulisi karaktereid ning väljendusrikkalt ning veidi liialdatult tundeid. Hea irooniataju tõttu suutis ta vormida modelli inetust kunstiliselt mõjuvaks. Bernini on öelnud: ,,Ma võtsin marmori ja muutsin selle painduvaks vahaks, nii sain ma lähendada skulptuuri maalikunstile." Tema kujutatud iskute poosid on liikuvad ja otsekui juhuslikud. Neile on iseloomulikud energilised peapöörded ja võimsad parukad. Samuti pööras Bernini suurt tähelepanu voogavatele riietele, lastes neil
naudingu olemuse, himuruse varjatuimate võbeluste, lõbu peenimategi nüansside ja nõusoleku problemaatikaga. 2. Minupoolne arvustus tekstile Tekst on esmapilgul raskesti mõistetav ning tervikuna seda kui seksuaalsuse ajaloona käsitleda ei saa. Autori ideed ja mõtted arenevad justkui omapäi kaldudes kursist tihti kõrvale. Siiski, kui vaadelda Foucaulti käsitlust 19. sajandi sekitabudest, siis pean temaga nõustuma kuigi arvestades teksti pealkirja, ootaks sisuliselt rohkem elulisi näiteid ja kindlaid fakte sellele ajajärgule iseloomulikust seksuaalkäitumisest. Samuti võiks teose autor olla rohkem avatum üldistele tõekspidamistele ja mitte nii palju lähtuda enda seisukohtadest. Foucault kajastab seksuaalsuse ajalugu kahe põhilise seksitõe produtseerimise viisina- Lääne ja Ida ühiskonnana. Lääne ühiskond kajastab tema sõnul seksi kui teadust ning Ida ühiskond armukunstina. M. Foucaulti väitega: ,, Meie tsivilisatsioonis ( nii tundub
Kreeta-Mükeene per(~2000-1100 eKr)Tume ajajärk(~1100-800 eKr)Arhailine per(~800-500 eKr)Klassikaline per(~500-338 eKr)Hellenismi per(~338-30eKr)Esimesed Olümpiamängud(776 eKr)Polis ehk linnriik koosnes asulast ja selle lähiümbrusest.Sokrates (469-399 eKr).Märksõnad: teadmised ja voorus.On öelnud:"Filosoof ei pea mitte loodust uurima, vaid peab uurima inimhinge ja lahendama elulisi probleeme".Platon (427-347 eKr).Oli Sokratese õpilane.Pärit väga jõukast ja kuulsast suguvõsast.Aristoteles (384-322 eKr).Oli Platoni õpilane.On öelnud: "Vooruslikuks muudab inimene end oma hinge täiustades ise".Aristokraatia-parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega ülikutele,vastandub monarhiale ja demokraatiale.Türannia-autoritaarne vägivalla reziim, hirmuvalitsus.Türanniasse kaldub
Puhkusel olles sai ta kutse Liidalt Tondiojale elama minna. Seda ta tegigi, sest arvas, et Saadu Taali laps ei ole tema oma ja sellepärast, et Tondiojal ei pidanud nälja päerast muretsema. Hannes sai koju minnas teada, et Saadu Taali laps on tema oma. Hannes lahutas Liidast ja läks koju tagasi koos Taaliga. Isa halvatuse töttu tegemata töö sai tehtud Taali abiga. 3. MILLISEID PROBLEEME KAJASTAB TEOS? Teos kajastab elulisi probleeme kus rügatakse tööd, peres sureb keegi ära, keegi jääb haigeks, ei saada läbi jne..: Hannese ja Niida armastuse purunemine. Hannese isa on halvatud. Klausi surm. Rabati palju tööd, et saaks ära elatud. Klausi naine lahkus, sest ei saanud pereisaga läbi. 4. KIRJELDA TEOSE PEATEGELASI(VÄLIMUS, ISELOOM, KÄITUMINE, TÕEKSPIDAMINE JA SUHTUMINE TEISTESSE). Hannes- Tumedate juustega, väga töökas
Looma eest hoolt kandes saavad lapsed õppida kaastundlikkust ja empaatiat. Laps peab õppima aru saama looma vajadustest, nagu näiteks, kas ta on näljane, tahab õue minna, kardab midagi, vajab hellitamist jne. Õppides, kuidas lemmiklooma õigesti kohelda ja tema vajaduste eest hoolt kanda, annab see lapsele arusaamise, kuidas käituda ka end ümbritsevate inimestega. Kui laps suhtub loomadesse hästi, on ta suure tõenäosusega ka inimeste vastu lugupidav ja lahke. Lemmikloomad õpetavad elulisi asju nagu armastus, lojaalsus, usaldus, kiinduvus, kannatlikkus, vastutus, austus looduse ja elavate asjade vastu, haigus ja surm. (Children And Pets..., s.a.) Lemmikloomade võtmine on hea võimalus õpetada lastele vastutust. Lapsele võib koera söögi ja vee olemasolu tagamine olla üheks esimeseks tõsisemaks kohutuseks ja vastutuse võtmiseks. Lemmikloomad soodustavad füüsilist ja vaimset tegevust. (Children And Pets..., s.a.)
süsteem · Keskselt kontrollitud ja juhitud majandus Plaanimajandus · Sõjaväe allutatus Blokaad, nt. Ukrainas 6. Vali üks Eestis avaliku tähelepanu alla sattunud teema ja analüüsi selle avalikku arutelu poliitikakujundamise alusskeemi kohaselt. Algatamine Sõnastamine Elluviimine Hindamine Millal? Kes? Kus? 7. Too elulisi näiteid domineerimisliikide kohta Domineerimise liik Näide Traditsiooniline domineerimine Suurbritannias Kuninganna Elizabeth II Karismaatiline domineerimine Eestlaste jaoks Lennart Meri, sakslastel Adolf Hitler Ratsionaal-legaalne Eesti Vabariik domineerimine Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 2 Lk 3 8
Seejuures võib anda ülesandeid ka erineva raskusastmega, kusjuures rühm peab need "õiglaselt" ära jagama ning kindlustama, et kõik liikmed enda ülesannetega toime tuleks. Juhendajaga (tuutoriga) rühm, kus üks kuni kaks õpilast ühe rühma kohta on juhendajaks. Juhendaja selgitab, annab nõu ja aitab teisi rühmaliikmeid ülesande lahendamisel. · Interneti kasutamine Samuti võiks pakkuda õpilastele elulisi ülesandeid võtta reaalseetest andmetest, näiteks internetist. Õppetöös võiks enam kasutada erinevaid interneti võimalusi: raamatupoed, mööblipoed, linnade, maakondade, valdade ja erinevate koolide kodulehed, valitsusasutused, teatrite, kinode, turismitalude, ilmavaatlused jms. Interneti kodulehed võimaldavad ka virtuaalse ekskursiooni läbiviimist. Selleks võiks kasutada looduskaitsealade, muuseumide, ettevõtete jms kodulehti, kus on pildid,
Soovitan kõnealust raamatut lugeda ka teistel, sest see paneb elu vaatama teisest küljest. Lisaks pakub selle raamatu lugemine meeldivat ja kasulikku ajaviidet! Teiste lugejate arvamus Internetist teiste arvamusi lugedes märkasin, et paljude jaoks valmistas raskusi tihe ja kohati segaseks jääv sündmustik, kuid see oli ainus negatiivne külg. Paljud olid oma blogides kasutanud sellest raamatust pärinevaid elulisi ja tabavaid tsitaate. Sellest võib järeldada, et need olid märkimisväärsed ja läksid ka teistele korda. Neist tsitaatidest leiab igaüks enda jaoks sobiva mõtte või sarnasuse oma eluga. AITÄH!
Ülerahvastatus Ülerahvastatus on olukord, milles rahvastiku suurus või ealine struktuur ei võimalda selle ajajärgu sotsiaalmajanduslikes ja looduslikes tingimustes rahuldada kõigi inimeste elulisi vajadusi [1]. Ülerahvastumise põhjuseid on mitmeid: suremuse langus, teaduse areng, toitumistingimuste ja elutingimuste paranemine ning pereplaneeringu puudumine. Tegu on globaalprobleemiga, mis on rohkem või vähem varjatult praktiliselt kõigi globaalprobleemide põhjus. Olgu selleks siis vihmametsade pindala vähenemine ja sellega kaasas käiv bioloogilise mitmekesisuse kadu, kalavarude kokkukuivamine, erosioon ja
Ootan kiirabi tulekut. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Infrakti. Kui mees seisab, panen istuma või poolistuvasse asendisse, ei lase tal kõndida. Keeratan pea halvatud küljele Vabastadan hingamisteed ja eemaldan pigistavad esemed(nööbid lahti) Kutsun kiirabi. Kontrollin elulisi näitajaid. Ootan kiirabi tulekut. 3. Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Haavade tõsidus olene suurusest, sügavusest ja verevoolust. PINDMINE HAAV Tekib naha hõõrdumisel vastu karedat pinda, tavaliselt narmendab. Võib paraneda ilma armida ● Kasutada kaitsevahendeid: kilekotid, kindad. ● Vältida verega kokkupuudet.
KUNI SAABUB LISAABI • SINU TEGUTSEMINE ESIMESEL 5 MINUTIL PÄRAST ÕNNETUST OTSUSTAB KANNATANU SAATUSE! ESMAABI PÕHIMÕTTED • ENNE MÕTLE, SIIS TEGUTSE! • SÄILITA RAHU! • OLE TÄHELEPANELIK, HINDA OLUKORDA • HINDA OHUTUST EHINDA OHUTUST ENDALE, KANNATANULE JA JUURESOLIJATELE • TÕSISEMATEL JUHTUDEL HELISTA 112 • ÄRA JÄTA ABIVAJAJAT TÄHELEPANUTA • VAJADUSEL ALUSTA ELUSTAMISEGA ESMAABI VEREJOOKSU KORRAL • KASUTA KAITSEVAHENDEID • VÄLDI VEREGA KOKKUPUUDET • KONTROLLI ELULISI NÄITAJAID • PANE KANNATANU LAMAMA • SUURE VEREJOOKSU KORRAL TULEB VEREJOOKS KIIRESTI PEATADA. SURUDES HAAVALE • KAITSE KANNATANUT KÜLMA NING VÕÕRKEHADE (MUSTUS) EEST • HOIA KANNATANU SOOJAS • HOOLITSE, ET KANNATANU EI LÄHEKS ŠOKKI • KUI VEREJOOKS ON KONTROLLI ALL, SEO HAAV KINDLALT, KUID MITTE LIIGA TUGEVALT KINNI. ESMAABI NINAVEREJOOKSU KORRAL • PANE KANNATANU KERGELT ETTEPOOLE KALLUTATULT ISTUMA
kalduvatele roomlastele alati võõraks. Kuid kõik see ei iseloomusta muidugi rooma kunstilise pärandi ajaloolist tähtsust. Nende kahe riigi kunsti vahel on palju sarnasusi, kuid samal ajal ka palju erinevusi. Siin võib silmas pidada mitte ainult väikeseid detaile. Mulle isiklikult meeldib rohkem Vana- Kreeka kunst. Nagu ülal kirjutasin, et rooma arhitektuuril on külm varjund, siis nii see on ka minu jaoks. Vana-Kreeka arhitektuuris on rohkem huvitavaid ja elulisi detaile, mis paneb kõik need ehitised elama ning see juba annabki soojema varjundi. Ka skulptuuride koha pealt on enamus teosed minu jaoks palju detailsemad ja huvitavamad vaatada. Viited 1. Alpatov, M. V. (1973). Kunstiajalugu. Tallinn: Kunst. 2. Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu. Tallinn: Kunst. 3. Piper, D. (1981/2006). Kunstiajalugu. Tallinn: Varrak. 4. Viirand, T. (1984). Kunstiraamat noortele. Tallinn: Kunst.
Selle aja teater oli sarnane eelnevate perioodidega ning erinevate riikidega. Teatrit võis teha absoluutselt igal pool. Kus iganes rahvas kogunes, seal teatrit tehti. Näitlejad olid ainult mehed, naisi lavale ei lastud. Varasemast Inglismaa teatrist erines ta aga teemade poolest. Enne seda perioodi käsitleti peamiselt kirikuteemasid ja näideldi usklike ürituste puhul. Nüüd aga hakati kujutama ühiskondlike probleeme ja elulisi juhtumisi. Organiseeritud etendused õukondades ja rikkamate linnaelanike kodudes. Neil olid oma näitetrupid. Selle pärast kõlavad ka näitetruppide nimed sellest ajast nii nagu nad oleks kellegi omad. Näiteks The Admiral's Men admirali mehed, Oxford's boys Oxfordi poisid ja Queen Elizabeth's Men kuninganna Elizabethi mehed. Kuid samas olid Londoni linnas kiirelt arenenud avalikud teatrid, kus said sama etendust vaadata nii vaesed lihtkodanikud kui rikkam rahvas.
peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi Väliskeskkonna aistingud nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, temperatuur, puudutamine, liigutamine, tasakaal ja valu Sisekeskkonna e. orgaanilised aistingud Taju- vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemeid ja nähtusi terviklikult. Koosneb aistingutest. Nägemistaju Ruumitaju Ajataju Liikumistaju jne. Mälu- tagab informatsiooni säilitamise ja edasise kasutamise. Motivatsioon- looma püüdlus rahuldada elulisi vajadusi. Motiiv- psüühiline nähtus, mis on tegevuse või toimingu subjektipoolne põhjustaja Stiimul- iga füüsilise energia allikas, mis aktiveerib meeleelundi. Absoluutne lävi- stiimuli vähim füüsiline intensiivsus, mille puhul on ta avastatav. Eristuslävi- kahe stiimuli vaheline väiksem avastatav erinevus. Sensoorne adaptatsioon- harjumine stiimuliga. Võtmestiimul- ärritaja, mis vallandab instinkti. Instinkt- kaasasündinud sabloonne käitumisakt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
