Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. LÕPPSÄTTED · Riigikogu liikmete registreerimine Eesti Vabariigi Valimiskomisjon registreerib valitud Riigikogu liikmed ning avaldab Riigi Teatajas teadaande Riigikogu valimise lõplike tulemuste kohta koos valitud isikute täieliku nimekirjaga hiljemalt 10. päeval pärast valimist. · Vastutus valimisseaduse rikkumise eest Valimisseaduse sätete rikkumine on karistatav haldus või kriminaalkorras. Vabariigi Valimiskomisjoni ülesandeks on ette valmistada ja korraldada · Riigikogu valimisi, · Vabariigi Presidendi valimisi,
Eesti on esimene riik maailmas, kus võeti üleriigilistel valimistel kasutusele e-hääletamine. E-hääle andmiseks on vajalik kas ID-kaart või mobiil-ID, vastava tarkvara ning internetiühendusega seade. 92% Eesti elanikest on internetikasutajad (Kantar Emor, 2018), mis tähendab, et e-hääletamine on suurele enamusele ligipääsetav. Elektroonilise hääletamise statistikad näitavad aasta-aastalt üldist kasvutrendi e-hääletajate arvu osas. Valimiskomisjon nimetab e-valimisi turvalisteks (Koppel, 2020). Samas on ka neid, kes e-hääletamise turvalisuses kahtlevad ja leiavad, et süsteem võimaldab häälte võltsimist. Etteheiteid e- hääletuse turvalisuse kohta on oluline kontrollida, sest hääletustulemustest sõltub, kes esindab Eesti rahvast Riigikogus, Euroopa Parlamendis ja kohalikes omavalitsustes. Antud essee eesmärgiks on võtta vaatluse alla ajakirjanduse vahendusel esitatud väited e-hääletussüsteemi
E-valimiste positiivsed omadused E - hääletust kasutati Eestis esimest korda 2005. aastal kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, kus üle 9 tuhande valija (s.o 1,9% hääletamisest osavõtnutest) andis oma hääle Interneti teel. Sellest ajast alates on siduva tulemusega elektroonilist hääletamist läbi viidud juba seitsmel korral (vabariigi valimiskomisjon (VVK), 2014). Elektroonilistest valimistest võtab osa järjest rohkem inimesi ning selle populaarsus aina kasvab. 2014. a Euroopa Parlamendi valimistel kasutas e-hääletamise võimalust 103 151 valijat. Antud valijaskond moodustas juba 11,4% kõigist valimisõigustega inimestest ning lausa 31,3% kõigist Euroopa Parlamendi valimistest osa võtnud valijatest (VVK, 2014). Usun, et tegemist on kasvava trendiga, sest e-valimised on eelkõige mugav lahendus kodanikukohustuste täitmiseks
hääletussedeli valimiskasti. · Esimeses voorus osutuvad valituks kandidaadid, kes ringkonnas saavutasid või ületasid lihtkvoodi · 2. voorus selgub, millised erakonnad saavad esinduse Riigikokku! · Kolmandas voorus jaotatakse jaotamata jäänud mandaadid üleriigiliselt kompensatsioonimandaatidena üleriigiliste mandaatide alusel. · tulemused kuulutab Vabariigi Valimiskomisjon välja hiljemalt 10-ndal päeval pärast valimisi. · Hiljemalt 10-ndal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist kutsub Vabariigi President kokku uue Riigikogu esimeseks istungiks Riigikogu struktuur Koosneb 101 liikmest. On 1 kojaline. Riigikogu juhatuses on 3 liiget: ESIMEES, I ASEESIMEES, II ASEESIMEES Juhatuse ülesanded: Esindab RK; Kinnitab fraktsioonide/komisjonide struktuuri; Registreerib RK fraktsioonid ja nende koosseisud;
kogutud hlte arvudele, omandavad mandaate vrdeliselt kogutud hlte arvdele. (Eestis jagataks 12 ringkonnaks, modustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad). Jagamisele lhevad 3 liiki mandaadid. Isiku mandaat - selle saab see kandidaat, kes kogub lihtkvoodi hli. Kvood - valijahlte piirmr. Ringkonna mandaat - ringkonna mandaat jagatakse lahtise nimkirja alusel. Valimispnnis - minimaalne hlte %, mida erakond vaja parlamenti psemiseks. Valimiste 4 perioodi Ettevalmistav periood - valimiskomisjon tegeleb sellega ja kontrollib, kes kandidaatidest on reganud. Valimis kampaania periood - erakonnad teevad propagandat, reklaamid jne. Hletamine - toimub kahel viisil, e-hletamine ja valmis kastis. Hlte lugemine - lplikud tulmused selguvad ndala jooksul. ##IDEOLOOGIA## Ideoloogia on korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid vrtusi. Iga ideoloogia pole poliitiline (budism, feminism) Poliitline ideoloogia seletab, kuidas viks korraldada majandusi ja
Eesti valimissüsteem Eestis on mitmete Euroopa riikidega sarnane valimissüsteem. Valimisi valmistavad ja viivad läbi Eesti Vabariigi Valimiskomisjon, maakondade ja vabariiklike linnade valimiskomisjonid ehk territoriaalkomisjonind ning valimiste jaoskonnakomisjonid. Eestis on valimiskomisjonide volituste aeg neli aastat. Liikmeteks saavad olla vaid valimisõiguslikud Eesti Vabariigi kodunikud. Riigikogu valimiseks moodustatakse 12 mitmemandaadilist valimisringkonda. Seejärel peab üleseadma kandidaadid. Nende ülesseadmine on vaba, seda tehakse nimekirjadena või
3. Teema. Kodanikud, huvid ja demokraatia II osa Erakonnad tänapäeva poliitikas. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Sidususe mehhanismid. Ühiskonnaõpetuse õpik, lk 74-94 Helle Pondre 2010 Valimiskäitumine ja valimistulemus 1. Valimiste ettevalmistamine algab õigusliku aluse loomisest (seadus, rahastamine, valijate register, valimiskomisjon, hääletamiseks vajalik dokumentatsioon jt) 2. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid (kontroll, kautsjon) 3. Tulemused (tehnoloogia areng võimaldab anda mitteametlikke) 4. Ametlikud tulemused kinnitatakse alles siis kui on laekunud apellatsioonid või on möödunud teatud tähtaeg) 5. Kulukad valimised (reklaam) põhjustavad erakondade kuludele üle rohkem kontrolli Helle Pondre 2010 Valijate käitumist mõjutavad aspektid Klassikuuluvus (sotsiaal-majanduslik positsioon). Varem oli selge valik.
valimissüsteemi põhimõtteid. VALIMISTULEMUSED: * valmistab ette dokumentatsiooni VORMID: * hääled kaalult ühetaolised, * isikute andmebaaside koostamine * esindusdemokraatia rahvas valib omale esindajad. igal valijal on üks hääl * valimiskomisjon registreerib * otsene demokraatia kodanikud ise langetavad riigi * valijaskonna suurus kandidaadid tähtsaid otsuseid. * hääli saanud kandidaatide arv * kontrollib erakondade kulusid * kontrollib hääletustulemusi * osalusdemokraatia otsese demokr parem vorm.
Pooled parlamendikohad jagatakse ühe ning pooled teise süsteemi alusel. Ka valijal on kaks häält: ühe annab majoritaarsuse põhimõttel ühele neist, kes on üles seatud tema valimisringkonnas, ning teise proportsionaalsuse põhimõttel teisele erakonna üleriigilise valimisnimekirja kandidaadile Keskvalimiskomisjon täpsustab valimisõiguslike kodaniku arvu ja korrastab valijate registri. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid. Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tahab
Milline võiks olla parim viis Eestile presidenti valida? Tänapäeva ühiskonnas on mitmeid viise, kuidas valida riigile presidenti. Võimalus on valida näiteks majoritaarse-, proportsionaalse või ka hübriidse valimissüsteemiga. Eestis valitakse riigipea proportsionaalsetel valimistel. Kuidas valitakse presidenti Eestis ning kas seda tuleks muuta? Eestis on mitmete Euroopa riikidega sarnane valimissüsteem. Valimisi valmistavad ja viivad läbi Eesti Vabariigi Valimiskomisjon, maakondade ja vabariiklike linnade valimiskomisjonid ehk territoriaalkomisjonid ning valimiste jaoskonnakomisjonid. Eestis on valimiskomisjonide volituste aeg neli aastat. Liikmeteks saavad olla vaid valimisõiguslikud Eesti Vabariigi kodanikud. Riigikogu valimiseks moodustatakse 12 mitmemandaadilist valimisringkonda. Seejärel peab ülesseadma kandidaadid. Nende ülesseadmine on vaba, seda tehakse nimekirjadena või üksikkandidaatidena vastavalt valimisringkondadele ning üleriigiliste
aastaselt. 3 2.2 Valimistel on vaba konkurents: Valimiste korraldamisel tähendab see vabadust kandideerida ja hääletada oma isiklike veendumuste järgi, st valimiste päeval on keelatud igasugune valimispropaganda ja nõustamine. Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalsel parteil või ka kodanikul endal. Riiklik valimiskomisjon kontrollib esistatud dokumentide vastavust seadusele. Tavaliselt tegutseb 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loob konkurentsi erakondade vahel. 2.3 Valimised on ühetaolised ehk võrdsed: Et mitte mõjutada valijate eelistusi, tagatakse kõigile kandideerijatele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Selleks on õigusaktidega reguleeritud valimispropaganda tegemine ja valimiskampaania rahastamine.
Ühiskond-kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia erinevad vormid a)Osalusdemokraatia- aktiivne osalus riigiasjades, kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, kodanikul võimus osaleda ka küsimiuste arutamisel ja otsuste vormimisel; kodanikufoorumid, ümarlauad, võrgustikud; Skandinaavias, USA b)Elitaardemokraatia- rahva osalmine poliitikas tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. c)Otsene ehk vahetu demokraatia- rahvahääletus, rahva vahetu kaasamine poliitikasse d)Esindus demokraatia- rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine, rahvas ei osale ise vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Valimised 1)Ülesanne-a)tagavad valitseva võimu koosseisu vahetumise b)valimiste kaudu esitavad kodanikud oma nõudmisi riigivõimule c)valimiste abil tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspinna suurus d)harivad riigikodanike p...
Iga valija valib endale kaks saadikut.he valib riigitasandile ennast esindama ja teise kohaliku vimu tasandile esindama. hiskond. Hletajat ei tohi mjutada valimissedeli titmisel. Valimiskampaania rahastamine peab olema selge,avalikusele nhtav ja teada.Selleks peavad parteid esitama aruandluse kust nad on raha saanud ja kui palju. Kik hled on vrdsed ja igal valijal on ainult ks hl. See ei kehti hbriitsetes valimisssteemides.(venemaa) Esimene etapp on valimiste ettevalmistus.Sel ajal riigi valimiskomisjon teeb kindlaks valimisiguslike kodanike arvu.Vidakse parandada valimisseadust. Valimised vivad olla kas korralised vi erakorralised.Korraline valimine toimub teatud kindla ajavahemiku jrel.(nt 4 aasta tagant). Erakorralised valimised toimuvad siis kui parlament on laiali saadetud.Vaja kiiresti uut parlamenti. Teine etapp on valimiskampaania.Toimub kandidaatide registreerimine.Toimub valimis- programmide propaganda.(reklaamid telekas ja raadios jne.)Sel perioodil parteid tugevnevad
teadmisi ja oskusi. · Teenistusega kaasneb kohustus teavitada riiki oma elukoha, kontaktandmete, tervise ja hariduse muutustest. Tegevteenistusse ei võeta isikut: · kes on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav; · kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; · kes on süüdi mõistetud ja kellelt on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada kaitseväeteenistusega või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal; · kes on erakonna liige; · kelle valimiskomisjon on registreerinud riigikogu, Euroopa Parlamendi või kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kandidaadina. Kasutatud allikad: · http:// www.innove.ee/UserFiles/Karj%C3%A4%C3%A4riteenused/Karj%C3%A4%C3%A4riteenused/Koolitus/ Karj%C3%A4%C3%A4rispetsialistide%20metoodikaseminar%202012/Mida_peaks_teadma_ajateenist usse_kutsumisest_11_12_12_Peep_Tambets.pdf · http://www.mil.ee/ Aitäh tähelepanu eest!
VABAD VALIMISED Vabad valimised on demokraatliku ühiskonna üks põhitunnus. Valimiste funktsioonid: · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. On korralised ja erakorralised valimised(parlament näiteks saadetakse laiali) · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Valimistulemustest sõltub, millised erakonnad saavad võimule ja hakkavad valijate nõudmisi arutama, seadusi vastu võtma. · On rahva usalduse indikaator. Kõrge ja stabiilne osalus näitab demokraatia kindlust. Madal osalus, et võimu legitiimsus on väike jne · Hariv funktsioon. Jälgitakse rohkem uudiseid, erakonna programme jne. Totalitaarses riigis valimised mittedemokraatlikud: · Üksainus partei · Valimistulemusi sageli võltsitakse Vabade valimiste põhimõtted: 1. Valimisõigus on üldine. Valimisõigus on laienenud. 19.sajandil said valida valged majanduslikult kindlustatud ...
vähemalt 40 aastat vana. (2) Vabariigi Presidendi kandidaadiks ei või üles seada isikut, kes on Vabariigi President teist ametiaega järjest. (3) Vabariigi Presidendi kandidaadiks ei või üles seada tegevväelast. § 3. Valimise aeg (1) Vabariigi Presidendi korraline valimine toimub varemalt 60 ja hiljemalt 10 päeva enne Vabariigi Presidendi ametiaja lõppemist. § 4. Valimise korraldaja Vabariigi Presidendi valimise korraldab Vabariigi Valimiskomisjon (edaspidi valimiskomisjon). § 5. Valimiskulud Vabariigi Presidendi valimise korraldamise kulud kaetakse riigieelarvest. § 7. Hääletamise ettevalmistamine (4) Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja. § 9. Hääletamise kord (1) Valimiskomisjon annab Riigikogu või valimiskogu liikmele valimiskomisjoni pitsati jäljendiga hääletamissedeli ja ümbriku. Sedel antakse nimekirja alusel isikut tõendava dokumendi esitamisel
klass Valimissüsteemid 1) õigusliku baasi loomine - valimisseadused, valimiste rahastamise reeglid; Vabariigi Presidendi valimise seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/12850373); Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/13117083); Euroopa Parlamendi valimise seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/13117053)) 2) keskvalimiskomisjon täpsustab valimisõiguslike kodanike arvu ja korrastab valijate registri, registreerib kandidaadid (vt Vabariigi Valimiskomisjon (http://www.vvk.ee/) 3) riik valmistab ette hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni (valimisbülletäänid, protokollivormid, nimekirjad), 4) tagab infosüsteemide ja andmebaaside valmiduse 5) rahastab riigieelarvest kõik valimiste läbiviimisega seotud toimingud 6) avaldab valimistulemused, lahendab apellatsioonid 2. Mis mõjutab valijate käitumist? ehk valimiskäitumine · hääletaja sotsiaal-majanduslik olukord ja positsioon
ja suletud nimekirjad) +võrdsus -keeruline, erakondade suur mõju eesti näide · mitmemandaadilised ringkonnad, riigikogus(12), europarlamendis(1) ja KOVis niipalju kui on KOVe. 5% valimiskünnis. Mandaate vastavalt valijate arvule (isikumandaat, ringkonnamandaat, kompensatsioonimandaat) Vabade valimiste tunnused- iga legaalselt tegutsev kodanik, partei või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi. Riiklik valimiskomisjon kontrollib dokumente, Saadiku kohale on konkurents. Hääletajaid ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada, valimispäeval on keelatud propaganda. Valimiste funktsioon. Määravad parlamendi koosseisu. Kodanikud saavad esitada oma nõudmisi. Näitavad, kui suur on kehtiva korra populaarsust. Valimised harivad kodanikke poliitiliselt. Mis mõjutab valijat? Valimiseelne kampaania. Valimissüsteemid: majoritaarne- võimul üks partei, esmatähtis on efektiivsus, tihedam kontakt
Igal valijal 2 häält: ühe annab isikule, teise erakonnale. Nt Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu, Ungari. + erakondlikud ja piirkondlikud huvid on paremini tasakaalus Riigi ül valimiste läbiviimisel: 1. parlament võib täiendada v muuta valimisseadust ja kampaania rahastamisreegleid 2. keskvalimiskomisjon täpsustab valimisõiguslike kodanike arvu ja korrastab valijate registri 3. valimiskomisjon registreerib kandidaadid, kelle dokumendid vastavad nõuetele (kodakondsus, vanus, kandideerimine ühes nimekirjas ja ringkonnas) 4. riik · valmistab ette kogu hääletamiseks vajalikud dokumendid · tagab infosüsteemide ja andmebaaside töötamise · rahastab riigieelarvest valimiste läbiviimist Valimiskäitumist mõjutavad: 1. klassikuuluvus, sotsiaalmajanduslik olukord, traditsioonid, isiklik kogemus 2
erakondliku koostöö tähtsust. Üks kandidaat saab toetada teist kandidaati, kellel jääb kvoodist puudu. Erakondadel on protsendimäär ehk valimiskünnis, mida peab ületama. Eestis kasutatakse nii avatud kui ka suletud nimekirju. Europarlamendi ja kohalike volikogude valimistel on ainult avatud nimistu prinsiip. 3.4.Riigi roll valimiste läbiviimisel Valimiste ettevalmistamine algab õigusliku baasi loomisest, nt. Valimisseaduse muutmine. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid. Kontrollitakse, kas kandidaat omad Eesti kodakonsust, on ta kandideerimisealine ja ega ta ei kandideeri mitmes kohas. Riik valmistab ette hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tahab infosüsteemide töövalmiduse jne. Mitteametlikud valmistulemused on teada 3-4 tundi peale jaoskondade sulgemist. Ametlikud tulemused saadakse teada siis, kui on läbi vaadatud ka kõik laekuvad
Täiendavad valimised kuulutab välja maavanem 1 oma korraldusega kooskõlastatult Vabariigi Valimiskomisjoniga kümne päeva jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamisest. Valimised toimuvad hiljemalt 30. päeval pärast valimiste väljakuulutamist. Volikogu täiendavate valimiste päev on pühapäev. Valla või linna valimiskomisjon kehtestab oma otsusega kooskõlastatult Vabariigi Valimiskomisjoniga täiendavate valimiste toimingute tähtajad ning avalikustab need kolme päeva jooksul, arvates otsuse vastuvõtmise päevast. Täiendavaid valimisi ei korraldata kohaliku omavalitsuse volikogu korralistele valimistele vahetult eelneval kolmekuulisel ajavahemikul. Uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste aeg - Uue kohaliku omavalitsuse üksuse tekkimisel kohalike
valimisnimekirja kandidaadile. Selle peamiseks eeliseks teiste valimissüsteemide ees peetakse asjaolu, et erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus. Valimistulemus Valimiste ettevalmistus algab õigusliku baasi loomisest. Parlament võib täiendada või muuta valimisseadust ning kampaania rahastamise reegleid. Keskvalimiskomisjon täpsustab valimisõiguslike kodanike arvu ja korrastab valijate registri. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid, kelle dokumendid vastavad nõuetele. Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse, rahastab riigieelarvest valimiste läbiviimisega seotud toiminguid. Tänu arvutite ja interneti kasutamisele selguvad valimistulemused täna palju kiiremini, kui kümmekond aastat tagasi, nüüd on valimiste mitteametlikud tulemused teada juba 3-4 tundi pärast jaoskondade sulgemist
Otsene ehk vahetu demorkaatia- avaliku elu küsimusi otsustati rahvakoosolekul. Tänapäeval kohalikus omavalitsuses, kus rahva kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil teostatakse referendumeid ehk rahvahääletusi. Esindusdemokraatia on nüüdisdemokraatia peamine vorm. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, vaid on oma õigused delefeerinud saadikutele. Rahva osavõtt piirdub hääletamisega valimistel. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab valitute tegutsemist. Demokraatia võimalused: Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust, kuna valitsemine on seadusega piiratud; Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali, võimaldades inimesel olla informaaritud ja osaleda poliitikas; Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust; Edendab ühist ja individuaalset h...
volikogu valimistel. Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kus on rohkem valijaid, seal ka rohkem mandaate. Kogutakse hääli ning et osutuda valituks peab kandidaat koguma nii palju hääli kui seaduses on kehtestatud. Kasutusel on nii avatud kui ka suletud nimekirjad, kuid europarlamendi ja kohalike volikogude valimistel ainult avatud nimistu printsiip. 16. Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel · Õigusliku baasi loomine · Valimiskomisjon registreerib kandidaadid · Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentsiooni · Tagab infosüsteemide ja andembaaside töövalmiduse · Rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid 17. Valimiste etapid- nende kirjeldus Sama mis eelmine????? 18. Mis mõjutab valijate käitumist? · Klassikuuluvus · Inimeste seotus põllumajanduse ja kirikuga · Erakondade programmid, mis on muutunud sarnasemaks ja hägusemaks
Pooled parlamendikohad jagatakse ühe ning pooled teise süsteemi alusel. Igal valijal on kaks häält. Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus. Valimiskäitumine ja valimistulemus Valimiste ettevalmistus algab õigusliku baasi loomisest. Parlament võib täiendada või muuta valimisseadust ning kampaania rahastamise reegleid, keskvalimiskomisjon täpsustab valimisõiguslie kodanike aastab arvu ja korrastab registrit, valimiskomisjon registreerib kandidaadid, kelle dokumendid vastavad nõuetele. Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse ning rahastab vajalikke toiminguid. Valimiste mitteametlikud tulemused saadakse teada juba 3- 4 tunni pärast. Valimiste lõppedes peavad kõik erakonnad esitama valimiskomisjonile oma tulude ja kulude aruande. Hääletusvalikut mõjutavad tegurid: 1. majanduslikud tingimused 2. poliitilised tingimused 3
üheerakonnaüleriigilise valimisnimekirja kandidaadile. Hübriidne valimissüsteem on käibel Venemaal, Itaalias, Saksamaal, Leedus ja Ungaris. 3. VALIMISKÄITUMINE JA VALIMISTULEMUS Valimiste ettevalmistus algab õigusliku baasi loomisest. Parlament võib täiendada või muuta valimisseadust ning kampaania rahastamise reegleid. Keskvalimiskomisjon täpsustab valimisõiguslike kodanike arvu ja korrastab valijate registrit. Valimiskomisjon registreerid kandidaadid, kelle dokumendid vastavad nõuetele. Registreerimise käigus kontrollitakse näiteks, kas kandidaadil on kodakondsus, kas ta on kandideerimisealine, ega ta ei kandideeri samaaegselt mitmes ringkonnas või valimisnimekirjas jpm. Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentsiooni, tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse, rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid
3. Elamislubade liigid. Pikaajalise elaniku elamisluba vrd alaline elamisõigus. elamisloa andmisest keeldumine Pikaajalise elaniku elamisluba on välismaalasele antav luba Eestisse saabumiseks ja tähtajatult Eestis elamiseks Tähtajaline elamisluba (kuni 5 aastat) on välismaalasele antav luba Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks. Elamisluba võib olla ka pikaajaline. IV Valimisõigus 1. Vabariiklik Valimiskomisjon vs Riigi Valimisteenistus Vabariigi Valimiskomisjon on moodustatud Riigikogu valimise seaduse alusel. VVK jälgib, et valimistel järgitakse valimiste vabaduse, üldisuse, ühetaolisuse ja otsesuse, samuti hääletamise salajasuse põhimõtteid. Riigi valimisteenistus tagab valimiste seadusekohase korraldamise riigi tasemel. VVK RVT Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimised valimisseadusest tulenevate ülesannete täitmisel
kohtade jaotuse üle otsustamisel. Passiiviivses valimisõiguses tähendab see seda, et kõigile kandidaatidele tuleb anda võrdsed võimalused. Salajased valimised hääletaja peab saama hääletada nii, et keegi ei saaks tema vaba tahte vastaselt teada, kuidas ta hääletas ja kas ta üldse hääletas. 5. Eesti valimishaldusliku süsteemi tunnused V: valimishalduse eest vastutab Eestis Vabariigi Valimiskomisjon. Kolmeastmeline haldussüsteem: 1) Vabariigi Valimiskomisjon, 2) maakonna valimiskomisjonid, 3)jaoskonnakomisjonid. 6. Eesti valimissüsteem: Riigikogu valimistel, kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste, Euroopa Parlamendi valimistel, Vabariigi Presidendi valimistel. V: riigikogu valimised: korralised valimised toimuvad igal neljandal aastal, märtsi esimesel pühapäeval. Riigikogu liikmete valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. On 12 mitmemandaadilist ringkonda, igas 5-14 mandaati
võib president Vabariigi Valitsuse ettepanekul välja kuulutada uued valimised. Presidendi valimise kord - Vabariigi Presidendi valib Riigikogu. Kui Vabariigi President jääb Riigikogus valimata, valib presidendi valimiskogu. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib üles seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana. Vabariigi Presidendi valimise korraldab Vabariigi Valimiskomisjon. Korraliselt valitud uus Vabariigi President astub ametisse ametivande andmisega esimesel Riigikogu istungil, mis järgneb Vabariigi Presidendi ametiaja lõppemise päevale. Erakorraliselt valitud uus Vabariigi President astub ametisse ametivande andmisega esimesel Riigikogu istungil, mis järgneb Vabariigi Presidendi valimise päevale. Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse pädevusse kuulub: - teostab täidesaatvat riigivõimu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel.
..................................................................................................37 § 26 Riigikogu valimised ja kogunemine..................................................................................37 § 27 Riigikogu funktsioonid ja pädevus....................................................................................38 § 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused....................................................................39 § 29 Vabariigi valimiskomisjon.................................................................................................41 § 30 Riigikogu tegevuspõhimõte ja töökorraldus......................................................................42 § 31 Seadusandlus......................................................................................................................42 4. Peatükk: Vabariigi Valitsus.....................................................................................................
................................................................................................. 39 § 26 Riigikogu valimised ja kogunemine..................................................................................39 § 27 Riigikogu funktsioonid ja pädevus....................................................................................40 § 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused....................................................................41 § 29 Vabariigi valimiskomisjon.................................................................................................43 § 30 Riigikogu tegevuspõhimõte ja töökorraldus......................................................................44 § 31 Seadusandlus......................................................................................................................44 4. Peatükk: Vabariigi Valitsus.....................................................................................................
Loeng 09.02.2017 VALIMISÕIGUS Vabariigi Valimiskomisjon: Valla või linna valimiskomisjon: Valimiste korraldajad: * riigi valimisteenistus (seadusandlik võim) * maakonna valimisjuhid – korraldamine, häälte lugemine * jaoskonnakomisjonid – koht, kus saab sedeliga hääletada HÄÄLEÕIGUS VALIMISÕIGUS AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS
Valimistel saavad kandideerida nii üksikkandidaadid kui ka erakondade valimisnimekirjad. Kui jõustuvad viimased muudatused valimisseaduses, siis on valimisliidud keelustatud. Nimekirja seavad üles erakonnad ja nad teevad seda üksikute valimisringkondade kaupa. Üksikkandidaate saab ringkonnas üles seada nii see kandidaat ise kui ka mingi erakond. Materjalid kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse Vabariigi Valimiskomisjonile. Puuduste korral esitatud materjalides annab valimiskomisjon tähtaja parandamiseks. Valimisteks on riik jagatud 11 valimisringkonnaks. Üks ringkond hõlmab mitu maakonda, Tln-s on 3 ringkonda. Ringkonnad jagatakse valimisjaoskondadeks. Riigi ulatuses tegeleb valimiste korraldusliku küljega Vabariigi Valimiskomisjon, ringkondades maakonna valimiskomisjonid, jaoskonniti jaoskonnakomisjonid. Iga komisjoni pädevus on seaduses täpselt määratletud. Hääletamine toimub eluk
1. SISSEJUHATUS TEEMASSE Ühiskond - puudutab alati inimestega seonduvat. 2. ÜHISKONNA STRUKTUUR I Sektor - Avalik sektor - kõik see, mis on seotud valitsusega(riik, poliitika, valitsemine). II Sektor - Erasektor, ärisektor - ettevõtlus- ,tulundussektor(Eesmärk tuluteenimine). Selged piirid puuduvad, nt Eesti Energias ja Estonian Airis osaleb ka riik, seetõttu, on meil ka majandusminister. III Sektor - Kodanikuühiskond - mittetulundussektor - Ühiskonda paremaks muuta. ("Teeme ära" - ülemaailmseks kasvanud, noorteorganisatsioonid). -Leia ühiskonnasektorite vahelised seosed. Miks on ühte sektorit teise jaoks vaja? 1.Avalik sektor -> Erasektor - Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori ehk riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu jms. Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid ja edendada majandusarengut, loob seadusi, et oleks parem äri ajada. Riik kogub neilt makse ja jaotab neist saadava tulu a...
Valija annab oma hääle otse kas kandidaadile või partei nimekirjale · Hääletamine on salajane valija täidab sedeli hääletamiskabiinis ega tohi seal kellegagi aru pidada · Vabad iga legaalselt tegutsev kodanik, erakond või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi. Hääletajaid ei tohi sedeli täitmise ajal mõjutada. Valimispäeval on keelatud valimispropaganda. Riigi ül valimiste ettevalmistamisel: · Valimiskomisjon registreerib kandidaadid · Valmistab ette hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni · Tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse · Rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid · Kontrollib erakondadekulusid valimiste lõppedes Millised tegurid avaldavad mõju hääletamisele: Valitsuse tegevus Väärtusorientatsioonid Sõprade mõju Majanduse struktuur
Valija annab oma hääle otse kas kandidaadile või partei nimekirjale Hääletamine on salajane – valija täidab sedeli hääletamiskabiinis ega tohi seal kellegagi aru pidada Vabad – iga legaalselt tegutsev kodanik, erakond või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi. Hääletajaid ei tohi sedeli täitmise ajal mõjutada. Valimispäeval on keelatud valimispropaganda. Riigi ül valimiste ettevalmistamisel: Valimiskomisjon registreerib kandidaadid Valmistab ette hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni Tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse Rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid Kontrollib erakondadekulusid valimiste lõppedes Millised tegurid avaldavad mõju hääletamisele: Valitsuse tegevus Väärtusorientatsioonid Sõprade mõju Majanduse struktuur
..................................................................................................40 § 26 Riigikogu valimised ja kogunemine..................................................................................40 § 27 Riigikogu funktsioonid ja pädevus....................................................................................41 § 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused....................................................................41 § 29 Vabariigi valimiskomisjon.................................................................................................44 § 30 Riigikogu tegevuspõhimõte ja töökorraldus......................................................................45 § 31 Seadusandlus......................................................................................................................45 4. Peatükk: Vabariigi Valitsus.....................................................................................................
§ 24 Rahvahääletus 34 § 25 Erakonnad 35 3. peatükk: Riigikogu 36 § 26 Riigikogu valimised ja kogunemine 36 § 27 Riigikogu funktsioonid ja pädevus 37 § 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused 37 § 29 Vabariigi valimiskomisjon 40 § 30 Riigikogu tegevuspõhimõte ja töökorraldus 41 § 31 Seadusandlus 41 4. Peatükk: Vabariigi Valitsus 42 § 32 Vabariigi Valitsuse moodustamine 42 § 33 Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja pädevus 42 § 34 Vabariigi Valitsuse koosseis ja korraldus 43
221. divided into chambers jagatud kambritesse 222. respectively vastavalt 223. handling criminal offence matters käsitleb kriminaalkuritegusid 224. in panels of at least three judges vähemalt kolmest kohtunikust koosnevas paneelis 225. en banc - (kohtunikekogu) täies koosseisus 226. the justices of the Supreme Court riigikohtunikud 227. a leave to appeal luba apelleerida 228. to grant andma 229. Appeals Selection Committee apellatsioonide valimiskomisjon 230. to compose/ of koosnema 231. the highest body kõrgeim organ 232. competent to act kompetentne tegutsema 233. court of constitutional review põhiseaduslikkuse järelevalve kohus 234. rare in legal tradition õigustraditsioonis haruldane 235. independent in their activities oma tegevuses sõltumatu 236. appointed for life eluks ajaks ametisse määratud 237. the Chief Justice of peakohtunik 238. on the proposal ettepanekul 239
valimisõigust. 92. Mida tähendab hääletamistulemuste kindlakstegemine, mida valimistulemuste kindlakstegemine? Hääletamistulemuste kindlaks tegemine tähendab lõppkokkuvõttes erakondadele ja kandidaatidele antud häälte arvu kindlaks määramist. Hääletamistulemused valimisjaoskonnas teeb kindlaks jaoskonnakomisjon. Häälte lugemine on avalik. Valimistulemused teeb kindlaks Vabariigi Valimiskomisjon hääletamistulemuste järgi. Valimistulemuste kindlakstegemine seisneb lõppkokkuvõttes selles, et tuvastatakse isikud, kes on Riigikokku valitud. 93. Kas Eestis kasutatakse Riigikogu valimistel majoritaarset või proportsionaalset valimissüsteemi? Kirjeldage Riigikogu valimistulemuste kindlakstegemist. (Eristatakse majoritaarset ja proportsionaalset valimissüsteemi. Majoritaarse valimissüsteemi puhul osutub valituks isik, kes oma valimisringkonnas kogub seadusega nõutava häälteenamuse
o Mängu tuleb koht erakonna hierarhilises pingerivis ehk valimisnimekirjas, mis on üleriigiline. o Komp. Mandaadi idee mõtles välja Peep Kask o Mängu tulevad järgmised asjad: Erakonna häältesaak vabariiklikul tasemel. Tekitatakse igale nimekirjas olevale inimesele võrdlusarv D´Hondt´i süsteem Kõik jagajad(häälte arvud nimekirjas) astendatakse 0,9ga Valimiskomisjon arvutab need välja 6 kohaga pärast koma Kui kõik jagajad on teada, hakatakse neid kandma valimisnimekirja Nt. Ansip oli ref nimekirjas I, seega oli tema jagaja 164 255 (erakonna häälte saak vabariigis). Ref nimekirjas II inimese jagaja oli 164 255 jagatud 1,866066 (2 astmel 0,9) võrdub 99005, 99.... jne. Teiste erakondadega tehakse sama ning kõikide erakondade
Mitteerialases tarvituses kirjutage kartulisort „Jõgeva kollane“. Erialatekstis on sordinimed jutumärkide asemel ülakomades. Õige on kirjutada ajaloo Aabelid ja Kainid, meie klassi Tootsid, Teeled ja Arnod. Sõna hoolekogu on väikese tähega: muusikakooli hoolekogu. Õige on Pythagorase teoreem. Omadussõnad saksalik ja rootsilik on väiketähega: saksalik täpsus, rootsilik vaoshoitus. Kirjutage Kreeka rist, Malta rist, aga ladina rist. Kirjutage Lääne-Viru maakonna valimiskomisjon. Kirjutage Süda-Eesti. Kirjutage liiklusseadus (väikese tähega). Siber on külm maa (väikeste tähtedega). 14. novembril on maailma diabeedipäev. Kirjutage Inglise aed (kohanimeline täiend suure algustähega). Kas türgi või Türgi keeled? – On türgi keel, aga turgi (ehk türgi-tatari) keeled. Kirjutage Euroopa roheline pealinn. Õige on kirjutada väikeste tähtedega mängude reede. Kirjutage Inglise jõulupuding. Kirjutage Pompei stiil. Kirjutage Tartu rahu aastapäev.
21/10/2010 17:48:00 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max ...
Mitteerialases tarvituses kirjutage kartulisort ,,Jõgeva kollane". Erialatekstis on sordinimed jutumärkide asemel ülakomades. Õige on kirjutada ajaloo Aabelid ja Kainid, meie klassi Tootsid, Teeled ja Arnod. Sõna hoolekogu on väikese tähega: muusikakooli hoolekogu. Õige on Pythagorase teoreem. Omadussõnad saksalik ja rootsilik on väiketähega: saksalik täpsus, rootsilik vaoshoitus. Kirjutage Kreeka rist, Malta rist, aga ladina rist. Kirjutage Lääne-Viru maakonna valimiskomisjon. Kirjutage Süda-Eesti. Siber on külm maa (väikeste tähtedega). 14. novembril on maailma diabeedipäev. Kas türgi või Türgi keeled? On türgi keel, aga turgi (ehk türgi-tatari) keeled. Õige on kirjutada väikeste tähtedega mängude reede. Kirjutage Inglise jõulupuding. Kirjutage Tartu rahu aastapäev. Kirjutage valla aukodanik (väikeste tähtedega). Üritus on Tallinna maraton. Ühendis Rootsi köök on esimene sõna suure tähega. Kirjutage väiketähega: araabia riigid
peetakse asjaolu, et erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus. 4. Valimiskäitumine ja valimistulemus 4.1 Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel Valimiste ettevalmistus algab õigusliku baasi loomisest. Parlament võib täiendada või muuta valimisseadust kampaania rahastamise reegleid; keskvalimiskomisjon täpsustab 11 Kodanikud, huvid ja demokraatia valimisõiguslike kodanike arvu ja korrastab valijate registri. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid, kelle dokumendid vastavad nõuetele. Registreerimise käigus kontrollitakse näiteks, kas tal on kodakondsus, kas ta on kandideerimisealine, ega ta ei kandideeri samaaegselt mitmes ringkonnas või valimisnimekirjas jmt.. Paljud riigid on kehtestanud omamoodi distsiplineeriva „filtri” nendele, kes kavatsevad kampaaniasse lülituda vaid huvi pärast. Nii registreeritakse presidendikandidaat vaid siis, kui ta on kogunud teatud hulga
(2 ptk. Põhiõiguste eriosa) §18 Üldine vabaduspõhiõigus I Sätestus PS §19 on üldine vabaduspõhiõigus, mis on erakordselt tähtis! (§20 …“isiku vabadusele ja puutumatusele“ määratleks paremini). II Kaitseala Üldine vabadusõigus kaitseb kõigi nende riigi riivete eest, mis ei lange ühegi spetsiaalse põhiõiguse kaitsealasse. Kitsas teooria- eneseteostuse väärikaim viis ainult kaitstud. Lai teooria- kõik tegevused, omadused, seisundid, mis ei ole kaetud spetsiaalse vabaduspõhiõigusega (§19 ei peaks kaitsma kõiki eneseteostuse võimalusi, sest siis peaks ka kuritegelikke eneseteostuse viise kaitsma). III Piiriklausel Probleemkohaks, kas §-il19 on piirklausel ja kui on, siis milline. §19 lg2 on kõigi õiguste kohta käiv lihtne piiriklausel. §19 Erilised vabaduspõhiõigused Elu ja kehaline puutumatus PS §16 elu on bioloogilis-füüsiline eksistents, mis algab sünni ja lõpeb surma hetkega. Elu õigus per...
- Riigikogu: §59+ - Vabariigi President: §77+ - Vabariigi Valitsus: §86+ - Riigikontroll §132+ - Õiguskantsler: §139+ - Riigikohus (selles osas, mil teostab põhiseaduslikuse järelvalvet): §146+ NB! Eelnevate organite staatus ja peamised pädevused tulenevad Põhiseadusest endast! Eelneva 7 hulka võiks kuuluda veel Vabariigi Valimiskomisjon. 1) Rahvas; kolmes tähenduses: kodanikkond, hääleõiguslikud kodanikud, valijad (need, kes kasutasid oma hääleõigust) Kodakondsuse teooriad (Kuidas mõista kodakondsust?): - Õigussuhte teooria (vanim) isiku ja riigi omavahelised õigused ja kohustused (tänapäeval riigiga laiemad suhted; teooria pärit isiku ja kuninga vahelistest suhetest)
kuidas teisendatakse hääled saadikukohtadeks ehk mandaatideks. o Kui valimised on möödas, tuleb kaotajatel valijate otsusega leppida. Kaotajad, kes satuvad opositsiooni, osalevad samuti avalikus elus. Nad ei pea olema lojaalsed valitsuse poliitikale, küll aga riigi aluste seaduslikkuse ja demokraatia enda suhtes. Eesti Vabariigi Riigikogu valimised o proportsionaalsed, iga 4 aasta tagant: märtsi esimesel pühapäeval. Valimisi korraldab vabariigi valimiskomisjon. Eesti Vabariigi Riigikogu 101 liiget valitakse võrdelise ehk proportsionaalse valimissüsteemi alusel. Igal valijal on üks hääl. Hääletamisõigus on igal Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja keda kohus ei ole tunnistanud teovõimetuks. Valimised toimuvad iga nelja aasta järel märtsikuu esimesel pühapäeval. Kandidaate võib üles seada nii erakondade kui ka üksikkandidaatidena.
ainuvõimu lõpetada - Postimees; http://www.postimees.ee/2564130/ansip- opositsioonil-on-suurem-voimalus-keskerakonna-ainuvoimu-lopetada. Kasutatud 21.03.2014 31. Randlo, Toomas 2013. Ansip: Ukraina seisab oluliste valikute ees - Postimees; http://www.postimees.ee/2443536/ansip-ukraina-seisab-oluliste-valikute-ees. Kasutatud 21.03.2014 28 32. Vabariigi Valimiskomisjon, http://kov2013.vvk.ee/city-results.html#0784. Vaadatud 23.03.2014 29
Hääletamistulemuse ja valimistulemuse vahe Hääletamistulemuste kindlakstegemine tähendab lõppkokkuvõttes selle kindlakstegemist, kui palju iga kandideerinud isik sai hääli. Valimistulemuste kindlakstegemine tähendab lõppkokkuvõttes selle kindlakstegemist, kes kandideerinutest osutusid valituks. Hääletamistulemused valimisjaoskonnas teeb kindlaks jaoskonnakomisjon. Valimistulemused teeb kindlaks Vabariigi Valimiskomisjon hääletamistulemuste järgi. 33. Valimiskaebused – mis on valimiskaebus ja kuidas seda menetletakse Valimiste korraldamisel tekkinud vaidluste lahendamiseks on valimisseadustes ja rahvahääletuse seaduses ettenähtud kaebuste läbivaatamise kord. Kuna valimiskaebused vajavad kiiret lahendamist, näevad valimisseadused ette kohustusliku kohtueelse menetluse korra ning kaebuste läbivaatamise õigus on antud maakonna valimiskomisjonidele (esimene aste) ning Vabariigi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
