märksõnastiku abil. Sealt alt tsiviilasjad rahvusvaheline eraõigus välisleping. Antud kaustas ei leidunud aga ühtegi lahendid (vt lisas: joonis 3). 1 Kõve, V. Varaliste tehingute süsteem Eestis, doktoritöö. Tartu 2009. Lk 101. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/8251/k%F5vevillu.pdf;jsessionid=E5B13EA7289E96D27AAC7 38825E4346C?sequence=1 (25.09.2011) 2 Kull, I. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. JURIDICA VII/2010. Lk 470. http://juridica.ee/get_doc.php?id=1583 (5.10.2011) 3 Ibid 5. Kuidas olid ülesanded rühma liikmete vahel jaotatud? Nelja liikmeline rühm oli jagatud algallikate otsingute teostamiseks kaheks grupiks. Ühed tegelesid valdkondlike artiklite leidmisega, teised riigikohtu lahendite otsimisega. Seejärel toimus grupitööde vahetus kontrolliks ja valiti ühiselt artiklid, mida küsimuste vastamisel kasutasime.
Peab toetama võimalikult kiiret tööellu naasmist ega tohi soodustada pikaajalist töötaolekut. Töötuskindlustus kuulub passiivsete tööturumeetmete hulka. Passiivseteks tööturumeetmeteks loetakse toetuste ja abirahade maksmist, ehk olukorda kus töötu ise ei pea peale töö otsimise midagi tegema. Kas töökindlustus on kohustuslik? Töötuskindlustus on sageli kohustuslik kindlustusliik. Töötuskindlustuse kohustuslikkus tuleneb peamiselt tulevasest ebakindlusest, sest kuigi üldine töötuse määr võib olla prognoositav, pole konkreetse inimese töötus kindel. Kui töötuskindlustus oleks vabatahtlik, eelistaksid lähitulevikus töötuks jäämise ohus inimesed töötuskindlustust ja suurema sissetulekuga inimesed säästaksid pigem iseennast. Riigid, kus töökindlustus on vabatahtlik. Soomes, Rootsis ja Taanis on töötuskindlustus vabatahtlik.
Õigusriik. Õigusriigis täidetakse seadusi. 2TRADITSIOONI: 1. Angloameerika: seadus valitseb , nii seaduslikkus kui ka demokraatia 2. Saksalik traditisoon: kirjapandud seadused ja kõik peavad neist seadustest lähtuvalt käituma. Õigusriigi tunnused: Põhiseadus Kodanikuõigused e inimeõigused Ühiskonna küsimuste lahendamine üldiselt, mitte üksikjuhtumitena Seaduste kohustuslikkus seadusandlikule ja täidesaatvale võimule Riigi haldus-ja kohtuvõim põhinevad seadustele Kodanike vabaduste ja omandi kaitse riigi omavoli eest Riiklik hüvitis kodanikele omandi võõrandamisel Õigus teabele ja selle levitamisele. Legitiimsuskriis:riik ei ole päriselt õigustatud, inimeste rahuolematus, uus legitiimsuse alus Deliberatiivne põhiseaduspatriotism aitab legitiimsuskriisiga võidelda. Euroopalik demokraatia: 1
Tehnilised metaandmed Tehnilised metaandmed võimaldavad saada ülevaadet arhiveeritud dokumentide mahust, kasutatud vormingutest ja nende kasutamiseks vajalikest tehnilistest vahenditest ilma, et oleks vajalik vaadelda iga arhiivis säilitatavat faili eraldi. Rahvusarhiivi poolt nõutavad tehnilised metaandmed on: elemendi nimi ja XML märgendi nimetus, elemendi nimi ja numbri dokumendihalduse metaandmete loend, elemendi lühikirjeldus ja elemendi kohustuslikkus. Digitaalselt allkirjastatud failid Rahvusarhiivi on võimalik edastada ainult neid digitaalallkirjaga dokumente, milles sisalduvate failide vormingud vastavad arhiivivormingutele. Juhul kui digitaalselt allkirjastatud fail ei ole arhiivivormingus, tuleb läbi viia failide konverteerimine. Dokumentide ja nende kirjelduse arhiivipüsiv kuju Ülemist liigitusüksuseid identifiseerivad metaandmed. Dokumendi metaandmeid.
Nagu ka iga moraalse kohustuse puhul, piirab ka ausa mängu kohus isiklukku huvi, kuigi õiglus ei nõua enda huvide piiramist ja ohverdamist, on paratamatu kui see mõnes situatsioonis siiski juhtuda võib. Õiglus ei saa piirduda enamuse heaoluga, seepärast ei saa olla ka mingit võrdsust, sest võimatu on tagada absoluutset heaolu. Samuti ei saa tõhusalt koos eksisteerida ka sisemistest moraaliotsustest tulenev kohustuslikkus (näiteks seadusandluse kodanlik ja õiglane järgimine) ning intuitiivne vabaduse soov ja võrdsus, sest indiviidil tekivad ilmselt eesmärkide lahknevused ja kokkupõrked. Rawlsi teooria utilitarismist erineb mõningal määral selle klassikalisest käsitlusest. Kui Rawlsi nägemus utilitarismist on pigem individualistlik, järgib teooriat ausameelsuse põhjal siis klassikaline utilitarism eeldab, et üldine õnn on ühiskondliku kasulikkuse
Võim on suhe inimeste vahel, võimusuhe on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotatud. Võimusuhe- domineerimine e valitsemine, ülekaalus olemine. Võimu ressursid: 1. ainelised: omand, kapital 2. vaimsed: teadmised, kogemused 3. inimkapital( teadmised, oskused) 4. sotsiaalne kapital 8 suhted, usaldus, koostöö. Riigi võimu tunnused, komponendid. Tunnused: - seaduste kehtestamine. - Maksude kogumine - Vägivalla kasutamisõigus - Otsuste kohustuslikkus - Avaliku halduse teostamine - Riigi esindamine Riigivõimu komponendid: - Võimuinstitutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse - Riigibürokraatia- valitsemiseks koolitatud ametnikud - Kirjalikud õigusnormid Sotsiaalne partnerlus ja võrgustikud. · Nüüdisajal on partnerluse idee laienenud ja jõudnud paljusid osapoole koondavate võrgustikeni. Võrgustikevalitsemine on moesõna, mille abil tahetakse valitsemine muuta paindlikumaks ja
ja koormiste jaotumise kindlaks määravad. Nagu ka iga moraalse kohustuse puhul, piirab ka ausa mängu kohus isiklukku huvi, kuigi õiglus ei nõua enda huvide piiramist ja ohverdamist, on paratamatu kui see mõnes situatsioonis siiski juhtuda võib. Õiglus ei saa piirduda enamuse heaoluga, seepärast ei saa olla ka mingit võrdsust, sest võimatu on tagada absoluutset heaolu Samuti ei saa tõhusalt koos eksisteerida ka sisemistest moraaliotsustest tulenev kohustuslikkus (näiteks seadusandluse kodanlik ja õiglane järgimine) ning intuitiivne vabaduse soov ja võrdsus, sest indiviidil tekivad ilmselt eesmärkide lahknevused ja kokkupõrked Rawls väidab, et klassikaline utilitarism on õigluse printsiipide tõlgendamises ekslik. Tema poolt kirjeldatav eeldatava võrdsuse printsiip, mis näeb ette, et kõik primaarsed sotsiaalsed hüved peaks olema jaotatud võrdselt, kuid kui ebavõrdne jaotus oleks rohkem
Õiguse süsteem - õiguskord Õiguse põhivaldkonnad: • Avalik õigus (karistusõigus) ainult see mis on seaduses keelatud • Eraõigus Teooria, kuidas vahet teha- subjekti teooria ja huvi teooria. Avaliku õiguses kehtib algusvahekord. Avaliku õiguse suundumus on üldisele huvile suunatud. Avalik õigus: • rahvusvaheline õigus • riigiõigus -> kuidas riigiinstitutsioonid toimivad • haldusõigus e. konkretiseeritud riigiõigus (hakatakse käsitlema vägaa spetsiifiliselt) Üldosa->haldusmenetlus Eriosa->liiklus,maksuõigus • korrakaitseõigus (jõustus sel aastal 01.07.2014) • kohtumenetlusõigus Eraõigus: • tsiviilseaduse üldosa • võlaõigusseadus (jaguneb üldosaks ja eriosaks) • äriseadustik (kuidas äriühinguid mooduistatakse) • asjaõigusseadus (hüpoteek,kinnisasi,vallasasi,hoonstusõigus,omand,valdis,kasutuskäsutus). • Perekonnaseadus (reguleerib abiellumisega seotud kü...
Tudeng Kasutaja on valinud aine lisamise tegevuse Aine otsimine Aine sidumine oma deklaratsiooniga Õppejõu valimine ainele Aine mooduli määramine Kohustuslikkus e määramine Ainedeklaratsioon loodud Joonis 13: Aine lisamine deklaratsiooni (täpsustus eelnenud diagrammi "aine lisamine deklaratsiooni" tegevusele). 23 Tudeng Süsteem/dekanaat Deklaratsioon esitamiseks valmis Esitamise
KOV jne) Võimude lahususe süsteem, õigust loovad ja õigust rakendavad aktid Jurisdiktsioonilised aktid on kohtumäärus ja otsus ja ... . NB! Õpi haldusmenetluseseadusest mis on määrus, kes võib neid anda intra legem korras, praeter legem ja kas ning kes võiks anda contra legem korras. Naritsa raamatus on räägitud vaid dekreetide kahest liigist, tegelikult on neid kolm! Mis on esmane õigus ja mis on teisene õigus ning rahvusvahelised lepingud ja õigus? (Laffranque) NB! Prima facie kohustuslikkus KODUS: a) Kehtiva õiguse allikad (K.Merusk.. ???) PEAB LUGEMA! b) Õppige: 1. õigusakt (loengumapist) 2. ... (?) c) Laffranque: Euroopa Liiduõigussüsteem ja Eesti õiguse koht selles (lk21-41) http://elik.nlib.ee *direktiivid, määrused, juhendid, jm õigusaktid Õiguse kohaldamine II (08.10.20008) SEMINARI märkmed Reede lõunaks e-mail Liventaalile vahetuse osas, ise leidke partner! 1. Milline on prof Elmar Ilusa õiguse allikate nelikliigitus?
Turupõhised suhtarvud - iseloomustavad aktsiate väärtust, s.t kuidas finantsturg iseloomustab ettevõtte aktsiaid 33. Aktsiaseltsi põhikapitali nõue: o 25 000 EUR 34. Diskonteerimine: o Tulevasse summa praeguse väärtuse leidmine 35. Mikroettevõtte: o 0-10 töötajaga 36. Omahinna kalkuleerimisel mitmetele tootele kuuluvad erinevate toodete/teenuste vahel jaotamisele: o Kaudsed kulud 37. Äriühingu äriregistrisse kandmine toimub: o Kohustuslikkus korras igal juhul 38. Milline järgnevatest ettevõtete liigitamise viisidest on oluline, mida arvestatakse väikeettevõtluse toetuspoliitika realiseerimisel, kas ettevõtte jaotamine: o tegevusala järgi 39. Põhivarahulka kuuluvad: o seadmed 40. Elanike ettevõtlusaktiivsus 41.
Juhtimise mõiste- tegevus, mille käigus juht mõjutab juhitavate tegevust, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside efektiivse ja eduka kasutamise. Juhitakse tegevusi, mitte inimesi, esemeid ja asju. Juhtimine on tegutsemise kunst. Juhtimise funktsioonid ·planeerimine Tegevuskäikude, eesmärkide, otsuste juhi poolne määramine ning nende teede saavutamise planeerimine; · organiseerimine Ülesannete ja võimusuhete määramine. Inimeste paigutamine, neile õiguste, kohustuste ja vastutuse andmine; · korralduste andmine alluvate juhtimine ja juhendamine, pidevalt organisatsiooni struktuuri ja alluvate tegevuse hindamine; · kontrollimine tulemuste saavutamise mõõtmine ja jälgimine, et tulemus vastaks planeerituga; · koordineerimine ressursside, tegevuste ja väljundite kooskõlastatud toimimise tagamine, pustitatud ...
„nende“ hulka, kelle käitumist reguleerib hirm. Teisalt on ta „õilsa aadlikorpuse“ liige, selle kollektiivse „meie“ osaline ja tunnistab vaid häbi seadusi. Nende sfääride vahekord on järgmine: „häbi“ valdkond püüab saada ainukeseks käitumise regulaatoriks, sätestades end just neil juhtudel, kui eeldatakse, et hirmu tunda on häbiväärne. Sellega on seotud duelli korporatiivne roll, sõjalise vapruse kohustuslikkus (vrd Andrei Bolkonski mõttetut surma „Sõjas ja rahus“, tema elujanu ja kõige üle domineerivat mitteallumist hirmule: „Häbi, härra ohvitser!“. „Häbi tunda hirmu“ toob Lenski barjääri juurde). „Hirmu“ vald peab ennast 18. saj aadliku suhtes passiivsemalt üleval. See passiivsus tuleneb valitsuse seisuslikust solidaarsusest aadelkonnaga, mistõttu isevalitsuse despootlik iseloom ilmnes aadlikele pehmendatud kujul
säilitustähtaegade määramiseks Mis dokumendiga üldjuhul kehtestatakse asjaaajamiskord ja dokumentide loetelu? Asjaajamiskord võib olla kehtestatud ühtse dokumendina või koosneda mitmest regulatsioonist (dokumentide vormistamise kord, dokumendihalduse kord, teabe avalikustamise kord, juurdepääsupiirangute kehtestamise kord, e-kirjade haldamise kord jne) Asjaajamiskord kehtestatakse (kinnitatakse) asutuse juhi käskkirjaga, milles muuhulgas nähakse ette ka selle kohustuslikkus kõikidele asutuse töötajatele ja tutvustamise kord. AMETIKIRI: Nimeta dokumendi näidisvormingu veerised: (parem1,5, vasak3, ülemine1,2, alumine1,2) Too näide aadressi kirjutamise kohta personaliosakonda? Garantiikiri- vormistatakse lubadusi sisaldavaid kirju. Näiteks tähtajaliselt teatud tingimustel mingi töö täitmiseks, makse sooritamiseks jms. Garantiikirjal ei ole võrreldes ametikirjaga suuremat juriidilist jõudu. Garantiikirjale ei vormistata pöördumist ega lõputervitus.
Kui näiteks liikleja sõidab otsa ees pidurdanud autole, tekitab vigastusi jalakäijale või kaasreisijale, sõidab katki liiklusmärgi vms, siis hüvitab kahju selle põhjustaja kindlustusselts. Piirikindlustuse lepingu alusel hüvitatakse Eestis tekitatud liikluskahju ja liikmes- või lepinguriikides tekitatud liikluskahju. Liikluskindlustus leping ja poliis Liikluskindlustuse leping Liikluskindlustuse leping on kindlustusleping, mille sõlmimise kohustuslikkus tuleneb liikluskindlustuse seadusest. Kõigil liiklusregistris registreeritud sõidukitel peab olema kehtiv liikluskindlustuse leping. Liikluskindlustuse leping sõlmitakse tavaliselt tähtajatuna. Leping sõlmitakse ja kehtib konkreetse sõiduki, mitte registreerimismärgi või kindlustusvõtja suhtes. Liikluskindlustuse poliis (väljast. tähtajaga 1 päev kuni 12 kuud) Liikluskindlustuse poliis on dokument, mis kinnitab, et vastava sõiduki suhtes on sõlmitud liikluskindlustuse leping
T R: ehk T iga juhuse osas kehtib R. S T: ehk S on samane T-ga, on üks T ,,juhus". S R: ehk S osas kehtib R." (ÕE, lk 141 142).16 Õguslik tõlgendamine. Käitumisreegel käsuna- õigusnorm on kehtestatud korras vastuvõetud õiguse üldaktis kirjapandud üldiseks täitmiseks kohustuslik ettekirjutus, mis on väljendatud konkreetse käsuna või keeluna või ka õigustusena. Käitumisreegel motiveeritud väärtusena- Tava - käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest. Positiivne õigus, kui inimloomingu resultaat, ei saa kunagi olla lõpetatud süsteem. Praktikas eeldatakse õigusteaduselt ka muud kui kitsast positiivset teaduslikkuse mõõtudele vastavat tegevust. Selline tegevus kujutab endast tõlgendamist. Õigusteadus ei pea silmas vaid üksikjuhtumeid, vaid selle huviobjektiks on tüüpolukorrad. Samuti kuulub õigusteadusele normide süstematiseerimise ülesanne
AT 2. 1.Avalik sektor e. Esimene sektor- sektori tuumaks on riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Nendest tulenevad ka riigi tunnused: *riik teostab võimu, mis on ülimuslik ja sõltumatu.*riigi otsused on õigusnormid e.seadused ja kõikde jaoks kohustuslikud.*riik kontrollib oma territooriumi.*riigi institutsioonid on avalikud-in.on ülevaade, mida riigivõimu organid teevad. Nagu kogu ühiskonnas, toimus tööjaotus ka valitsemises- ülesannete jaotamine institutsioonide vahel. Juba Rooma Vabariigis kujunes välja kohus- seaduslikkuse järelvalve institutsioon. Valgustusajal esitasid John Locke(ingl.filos) ja Charles de Montesquieu(pr.valgustaja) võimude lahususe teooria.St. et võimu erinevad liigid ei sõltu teineteisest. Riigi institutsioonide hulka kuuluvad veel järelvalveinst-> riigikontroll, inspektsioonid,ambudsman. Riigiasutuse tunnused: *sisemine struktuur ja hierarhia e.alluvussüsteem.*mo...
Õigusnormi loogiline struktuur ja selle elemendid. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. Üldise iseloomu aspektist iseloomustab õigusnorme sihitlus kas isiku huvidele või ühiskonna üldhuvidele. Üldkohustuslikkuse aspektist iseloomustab õigusnorme kohustuslikkus ning vajadusel konkreetse sanktsiooni rakendamine. Formaalse määratletuse aspektist iseloomustavad õigusnorme loogilise struktuuri ning erilise normikeele kasutamine. Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastama kolmele küsimusele: 1. Peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad, ehk milline on subjektilt nõutav käitumine. 2. Peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile. 3
3. Õigus keskajal Varakeskaegsetes riikides kuulus inimene õiguse valdkonda vastavalt sellele kellena ta sündis. Hakati kokku koguma selliseid seaduse sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Tegemist õiguse tunnetusallikatega, seaduskogumikud tegid teatavaks tavaõigust. Tänapäevaga võrreldes oli tegemist läänihärrade avaliku õigusega. 7. Õiguskorra normatiivsus tähendab, et on olemas mingisugune etalon, määr, või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. Õigus kas lubab, keelab või kohustab. 8. Milliseid õigusallikaid tunneb Eesti õiguskord? Põhiseadus, mis formaalselt aga ka sisuliselt paneb paika rahvusliku õiguskorra. II. Konstitutsioonilised seadused III. Rahvusvaheline õigus. Üldtunnustatud põhimõtted ja normid kui rahvusvaheline tavaõigus. IV. Lihtseadus
1 Eesti haridus nõukogude perioodil. Eesti oli Nõukogude Sotsialistlik Vabariik aastatel 1940-1991. Koolihariduse alged Eesti linnades ulatuvad 13.-14. saj-sse, millal vaimulike ja ametnike järelkasvu tagamiseks asutati toomkirikute ja kloostrite juurde ladinakeelseid õppeasutusi. Maal hakkas haridus tunduvalt hiljem levima. 1940-1941 kõik haridusasutused riigistatakse. Muudetakse lasteaedade süsteemi: hakkab kehtima Nõukogude Liidu liigitus, mis näeb ette lastesõime olemasolu ühe- kuni kolmeaastaste laste jaoks. Koolikohustust pikendatakse aasta võrra, seniste kuueklassiliste koolide juures avatakse seitsmes klass. Õppeprogrammidest kustutatakse usuõpetus. Üldhariduskooli käsitlevate õiglusnormide aluseks saavad järgmised põhimõtted: demokraatlik tsentrialism, kommunistlik kasvatus, koolikohustus ja üldine keskharidus, rahvuste võrdõiguslikkus, sot...
Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt ksutusele võetud tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna seas paljude põlvede jooksul. Riigil aga tekkis pealiku ümber lähikond kes hakkas tegelema sammuti ühiskonna juhtimisfunktsoonidega.(riigi aparaadi algkuju) ehk ühiskonnast eraldunud avalik võim. Elanikkond muutus paiksemaks, veresugulus rajanev võimukooslus asendus territoriaalsega. 2) Tava on käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest. Taval on nii positiivne kui neg. Aspekt. Nimelt positiivne seisneb selles et tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunni aparaati. Negatiivne aga selles et kui ühiskonna arenedes tekkib vajadus asendada tavad õigusnormidega.(olles sügavalt juurdunud ja säilides inimeste teadvuses, on tavad väga konservatiivsed ja avaldavad uutele regulatsioonidele visa vastupanu.
· Maksuarvestus · Kuluarvestus · Finantsarvestuse raamatupidamine Põhimõisted · Varaobjekt (assent ) A · Kohustis (liability) P · Omakapital ( equity) P · Tulu (revenue) · Kulu (expense) kasumiaruan · Kasum (profit) · Kahjum (loss) P Finantsarvestue tunnused · Eesmärk · Info kasutajad · Ajaline suunitlus · Põhinõue infole · Täpsus · Objektid · Arvestussüsteem · Mõõtühikud · Info esitamine · Kohustuslikkus Seisundi aruanne bilanss- seisuga 31.dets 20x3 Perioodi aruanded- kasumiaruanne, rahakäibe aruanne. Palgavõlg- Töötasu alammäär on -täistööajaga töötamise korral 276,02 eurot -töötasu alamääraks tunnis 1,73 eur Töötasu arvestamisel kajastatakse: Tööjõukulud (töötasu ning tööandja maksud ja maksed) maksude ja maksete kohustised palgas muude kinnipidamiste kohtustised. Kinnipidamised töötasust (1) · Töötasust peetakse kinni-
- Keeld, käsk või luba midagi teha ja see on esitatud pöördumisena individi, sots.gruppi või ühiskonna poole - Formaalsed(законодательные) ja Mitteformaalsed normid(сформированные в обществе) NORMID Õigusnoormid Õigusvälised Karakteristikud: 1) Kasulikus 2) Ühiskondlik vajadus 3) Kohustuslikkus 4) Faktiline realiseerumine inimeste käitumises Funktsioonid: 1) Reguleeriv 2) Koordineeriv 3) Stabiliseeriv 4) Sotsialiseeriv Sotsiaalne kontroll – kogum, mis on suunatud inimeste sellise käitumise tagamisele, mis on vastavuses antud sots.gruppi, klassi, ühiskonna huvidega. Funktsioonid: 1) Sots.gruppi liikmete solidaarsuse tugevdamine 2) Üksikisiku ühiskonnas kasvatamine. Meetodid:
Liberaalse mudeli puhul tagab riik vaid tegevusi. Samas kehtib ka vastupidine - kuna terviku seisukohalt. Sellesse gruppi kuuluvad Eestis moodustasid pensionikulud 2004.a. 6,3 minimaalse toimetuleku ja vältimatud üksikisikud ei saa mingit tulu positiivsete järgmised funktsioonid: % SKP-st ja EL maades 2001.a. 12,7% teenused. kasutusel ning on levinud USA-s, välismõjude loomisest, pööravad nad nendele keskkonnakaitse; demograafilise situatsiooni keskmiselt Kanadas ja Austraalias. liiga vähe tähelepanu. mõjutamine; haridusteenused; Pensionisüsteemide ülesseehitus Korporatiivse mudeli puhul on sotsiaalkaitse Mastaabiefekt tekib siis, kui kõigi sisendite tervishoiuteenused; kultuuriteenused; Pensionikindlustuse korraldusel riigis tuuakse tugevalt seotud tö...
Margit Kapak Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Secunda Sotsiaal November 2008 Kohustuslik koolivorm Eesti koolides Halvad mälestused Kümmekond aastat tagasi hingasid õpilased kergendatult koolirõivastus anti vabaks! Nüüd on ring täis ja järjest seavad koolid sisse vormi. Sõjaeelses Eesti Vabariigis aitas koolivorm kaasa koolikesksuse kujundamisele. Neil aegadel oli koolivormi kandmine õpilastele au- ja uhkuseasi. Nõukogude ajal ei aidanud koolivorm lastel samastuda oma kooliga, vaid muutis nad ühtseks massiks ja soodustas distsipliini hoidmist. Viimane üle- eestiline koolivorm oli kasutusel 1980. aastate lõpuni. Tänapäevase koolivor...
Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organiseerimine suhteliselt lihtne, sest sugukonnas teostas võimu pealik ja see pealik teostas oma võimu reeglina autoriteedi alusel. Nn sunniaparaati pealikul ei olnud. St sugukond ise teostas oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile.(mingisuguseid kirjalikke eeskirju ei olnud. Sugukonna käitumist määrasid tavad. Tava - käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest. Kõik, mida sugukond omas, oli ühine. Tootmise arenedes, kui tekkis toodangu ülejääk, kujunes välja sõjapidamine. Tekkis orjapidamine, sest ori tootis rohkem, kui ära sõi. Sugukonnas kujunes välja sõjapealiku ametikoht. Sõjapealiku umber koondus malev, kelel käe soli samuti võim ja enamikel juhtudel olid need 2 ametikohta (pealik ja sõjapealik) ühendatud.
Juriidiline vastutus Karistus · Pretsedent varem mitte ette tulnud juhtum, mis paneb aluse teistele samalaadsetele juhtumitele. Sotsiaalsed normid on üldise iseloomuga käitumisreeglid, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna huvides. Sotsiaalsete normide tunnused: · Kasulikkus ühiskonna (vajalikkus) vajadused · Kohustuslikkus · Realiseerumine inimeste käitumises Sotsiaalsete normide liigid: · Tava pikema ajalise kasutamise tulemusena kujunenud harjumus. Selle peab ühiskond heaks kiitma. Tekivad stiihiliselt. Tava on vabatahtlikult tehtav. · Moraalinormid (kõlblus) eetika ja moraal on aluseks. · Korporatiivsed normid teatud organisatsiooni liikmetele tehtivad reeglid. Neil on suhe riigiga (nt. kas teatud organisatsioon on legaalne või illegaalne st. riik otsustab)
Tsiviilõiguse üldosa OIEO.04.068 2016 SEMINAR 1 Teema: Tsiviilõigussuhe ja subjektiivne tsiviil õigus. Subjektiivsete õiguste teostamine ja kaitse Lugeda: 1. ÕPIK lk 19-81 2. ERAÕIGUSLIKE KAASUSTE LAHENDAMISE METOODIKA (2015, ÕIS-is) Soovituslik täiendav kirjandus: 1. Kull, I. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. Juridica, 2010, 7, lk 463-472. 2. Kull, I. Hea usu põhimõte lepinguõiguses ja selle kohaldamise kohtupraktikast. Riigikohus. 2001. Lahendid ja kommentaarid. Tallinn, Juura Õigusteabe AS, 2002, lk 1158 – 1170. ÜLESANNE: Kaasuste lahendamise üldskeemi (vt juhis kaasuste lahendamiseks ÕIS-is) ja kaasuse tehke järgnevate kaasuste puhul kindlaks: 1) kelle vahel, millisel alusel ja millist liiki õigussuhted tekkisid?
................................10 4.3. Vorm.......................................................................................................................................10 4.4. Asjaõiguskokkuleppe siduvus.................................................................................................11 5. Sissekanne .....................................................................................................................................12 5.1. Sissekande tegemise kohustuslikkus ....................................................................................12 5.2. Sissekande tähtsus ..................................................................................................................13 5.3. Asjaõiguskokkuleppe ja sissekande õiguslik iseloom ...........................................................13 6. Käsutuspiirangud, teovõime äralangemine ja surm, õigusest ilmajäämine ...................................15 6.1
b) Omandiõigus: osakapital kogutakse üldjuhul klientidelt-omanikelt; mingi osa kapitalist ühisomandis (jagamata reservfond); hääleõigusega osakute arv piiratud c) Tulud ja nende jaotamine: puhaskasum jaotatakse klientide-omanike vahel tagasimaksetena proportsionaalse osavõtuga; dividendid osamaksudelt on piiratud või neid ei makstagi d) Muu: hariduse, koolituse ja teabe kohustus; koostöö kohustuslikkus teiste ühistutega; hoolitsus kodukoha arengu eest; iseseisvus ja sõltumatus. Mida mõistetakse kolhoosi all? Lühend venekeelsest sõnapaarist kollektiivne majand. Sageli on kasutatud eesti keeles ka mõistet “ühismajand” Kolhoos oli NSV Liidus põllumajanduslik kooperatiivne ettevõtlusvorm, mille loomise teoreetilised alused koostas oma Kolhoos oli põllumajanduslik kooperatiivne ettevõtlusvorm, mille loomise
ÕIGUSSÜSTEEM JA KORRAKAITSE ÜHISKONNAÕPETUS KUTSEKESKKOOLIDELE ALKOHOL (1) Alkoholi ja tubakatoodete omandamine, omamine ja tarvitamine on keelatud alla 18aastasel isikul. ALKOHOL (2) Alkohoolseid jooke on keelatud tarvitada avalikus kohas, välja arvatud nendes kohtades kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarvitamiseks. Sellistes kohtades, kus müüakse alkohoolseid jooke kohapeal tarvitamiseks, võib tarvitada vaid samast müügikohast ostetud alkohoolseid jooke. TUBAKATOOTED (1): Suitsetamine on keelatud: 1. laste hoolekandeasutuse ruumides ja asutuse piiratud maa alal; 2. Koolieelse lasteasutuse, lasteaed algkooli, algkooli, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvialakooli, avatud noortekeskuse või noorte ja projektilaagri ruumides ning nendega piiratud maa alal; TUBAKATOOTED (2) 3. Apteegi ru...
30.10.2012 Üldiseloomustus 20. saj algupoolel eesti kirjakeele kultuurkeeleks kujundamine 1918 – 1939: o arenes teaduskeel, o kujundati teadlikult eri alade terminoloogiat, o mitmefunktsiooniline kirjakeel (ametlik suhtlus, õiguses, majanduses, teadus-, ilukirjandus-, ajakirjandustekstides). Pärast I ms taastati keelekorraldus 1947, kus nõukogude ajal kohustuslikkus keelekorralduses - üks kindel õige variant, tänapäeval – kirjakeelde sobivate variantide paljusus, soovitused üldsusele. Praegu: o sihikindel ja otstarbekohane keelekorraldus, o ulatuslik terminoloogiatöö. korraldatud kirjakeel = ulatuslik ühiskondlik kokkulepe ja ühtse keelenormi aktsepteerimine (normikeel lähtub kokkuleppelistest reeglitest). Keelekonverentsid 20. saj alguses
riik) 1) Materiaalne ehk sisuline õiguspärasus õiguslik alus kooskõla kehtiva õigusega proportsionaalsus kaalutlusvigade puudumine õiguse üldpõhimõtete järgimine 2) Formaalne õiguspärasus kui akt ei kehtesta uusi norme, tal on õige nimetus, õigust omavad isikud ja kõik vormid on täidetud pädevusnõuded menetlusnõuded vorminõuded ÕIGUSALLIKETE PRIMA FACIE-KOHTUSTUSLIKKUS Õigusallikad on mõnikord jagatud 3 rühma: Tugevasti kohustavad (sunduslikud) kohustuslikkus tugevad mõttes tähendab seda, et õigusallika kõrvalejätmisele järgneb seaduse rakendajale sanktsioon, st karistus ametialal tehtud vea eest. Õigusallika kasutamine on seega sunduslik. Seadused. Nõrgalt kohustavad selle arvestamata jätmist ei loeta eksimuseks ja sellele ei järgne sanktsioone. Õigusallikad, mis kuuluvad sellesse rühma, on seadusandja mõte (ratio legis) ja kohtuotsused.
Saateauto on §-is 14 toodud nõuete kohaselt tähistatud B-kategooria auto, mida kasutatakse veol liikluse ohutuse tagamisel ja teiste liiklejate hoiatamisel suur- ja/või raskeveosest; Vedaja on vedu teostav isik, kes võib olla ka veotee kooskõlastuste ja eriloa hankija; Veotee on loal teenimedega või teenumbrite ja -nimedega (kohanimedega) määratud teed ja/või teelõigud, mida mööda peab eriveos liikuma. 1.3 Eeskirja kohustuslikkus Eeskiri on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, sõltumata sellest, millises riigis erisõiduk on registreeritud. 2. Vedu 2.1 Üldnõuded eriveose veol Suuri ja/või raskeid veoseid võib vedada mootorsõidukiga ainult siis, kui veost pole võimalik vedada osade kaupa või teise transpordiliigiga. Erandina võib loa väljastaja lubada ka sellise veose vedu, mille osade kaupa vedu on keerukas ja ülikulukas.
TALLINNA ÜLIKOOL ÕIGUSAKADEEMIA ERAÕIGUSE OSAKOND Darja S. ja Maris L. EELOTSUSE KÜSIMINE EUROOPA KOHTULT Kodutöö Õppejõud: Mare Merimaa Õppeaine: Tsiviilmenetluse erikursus Tallinn 2013 SISUKORD 1. ÜLDISED KÜSIMUSED 1.1. Euroopa Kohtu eelotsuse eesmärgid tagada Euroopa Liidu õiguse ühetaoline kehtivus, kohaldamine ja tõlgendamine Euroopa Liidu kõikides liikmesriikides (eelotsuse peamine eesmärk); tagada Euroopa Liidu õiguse edasiarendamine; tagada isikutele EL õigusest tulenevate õiguste tõhusam kaitse, kohtusse pöördumise õigus, juurdepääs siseriikliku kohtu kaudu ka Euroopa Kohtusse. (üksikisikute kaebeõigused Euroopa Kohtusse-esimese astme kohtusse-on piiratud. Oma riigi vastu Luksemburgi kohtusüsteemi otse pöörduda pole võimalik. Kui riik on EL õigust valesti ...
Õigusriik tähendab riiklikku elukorraldust, mille eesmärgiks on korraldada kodanike elu, lähtudes õigusprintsiipidest. Õigusriigi tunnusteks peetakse: Põhiseadust, mis seab riigivõimu tegevusele seaduslikud raamid Garanteeritud kodanikuõigusi Sotsiaalsed probleemid lahendatakse ühiskondliku sotsiaalkindustussüsteemiga Seaduste kohustuslikkus seadusandlikule ja täitevvõimule Õigus informatsioonile ja selle levitamisele Kodanike vabaduste ja omandiõiguse kaitse riikliku omavoli eest Valitsemisvormilt ja poliitiliselt režiimilt on õigusriik demokraatia. Õiguse arusaadavus (õigusselgus) on vajalik seetõttu, et isikutel oleks võimalik aru saada, millied kohustused ja õigused õiguskorras eksisteerivad. Normid peavad olema
üldse ruumi. Otseülekanded ja avalikkuse usuline mõjutamine peaks toimuma ikkagi iga usundi oma häälekandjates. Ajakirjanduses valitseb üldiselt luterliku usundi kajastamine. Näiteks Saare maakonnalehel Meie Maa on iganädalane "Kiriku ja Kodu" lehekülg, kus teistel uskudel ei ole palju sõnaõigust. Avalik õigusliku ringhäälingu programmi esimene põhimõte on aga erapooletuse järgimise kohustuslikkus. Sel viisil tagatakse kõigile ühiskonna liikmetele võimalus kujundada oma isiklikku arvamust, mis tugineb mitmekesisel informatsioonil sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise elukeskkonna kohta. Eestis on kümme riigipüha ja puhkepäeva, millest kuus on luterliku kiriku tähtpäeva: Suur Reede, Ülestõusmispühade esimene ja teine püha, Nelipühade esimene püha, esimene jõulupüha ja teine jõulupüha. Kusjuures ametlikke pühasid, mis on otseselt
lepingu täitmiseks asjaomase seaduse alusel); riigi- ja omavalitsuse ametikohad täidetakse seadusega sätestatud korras kodanikega (vt PS, II ptk). 2. Nimeta kaks kohustust, mida iga Eesti Vabariigi elanik peab täitma. 2 p Järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eestis kehtivaid seadusi; maksma seadusega kehtestatud makse, makseid, trahve, riigilõive jms; hoidma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama sellele tekitatud kahju; põhihariduse kohustuslikkus teatud vanuseni; perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajava pereliikme eest (vt PS, II ptk). 3. Kas Eesti kodakondsust võib veendumuste pärast ära võtta? 1 p Punkti annab otsustus koos paragrahvi nimetamisega. Jah _________ Ei ____X____ §8 V Üksikisik, riik ja õigus 9 p 1. Õiguskaitse ja kohus 6 p 1. Kohtusüsteem 3 p 1) Selgita, miks on demokraatlikes riikides (sh Eestis) kehtestatud mitmeastmeline kohtusüsteem.
Eetika on teadus/õpetus moraalist. Eetika objekt on moraalifilosoofia. Eetika uurimisobjektiks (ülesandeks) on põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. 2. Moraalset toimimist iseloomustab ratsionaalsus ja õiglus, mis põhinevad moraaliprintsiipidel. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. 3. Teoreetiline eetika on arutlus printsiipide üle ja praktiline eetika on juhised, mida kasutatakse dilemmade lahendamisel. Deskriptiivne kirjeldab midagi, ei anna hinnangut, Normatiivne Annab hinnangu, Metaeetiline uurib semantilisi küsimusi. 4. Me vajame moraali, et vältida loodusseisundit. Hobbesi kohaselt oleks ilma normideta kõikide sõda kõigi vastu. 5
sõpru ning avardab oma silmaringi. Kool on kujunenud ühiskonna lahutamatuks osaks. Ennekõike on haridus oluline riigile ning seejärel indiviidile enesele. Riik saab toimida vaid juhul, kui tal on olemas kvalitatiivne, haritud elanikkond. Indiviidi seisukohast lähtudes peaks haridus olema valikuline, lähtudes inimese huvidest. Seda seisukohta on Eesti haridussüsteemis mingil määral isegi kasutatud, sätestades vaid põhihariduse kohustuslikkus. Sellest vabadusest hoolimata on ühiskonnas tekkinud norm, mille kohaselt ei piirduta kõigest põhihariduse ning kutse omandamise või tööleminekuga, vaid jätkatakse õpinguid gümnaasiumis ning sealt juba edasi kõrgkoolis. 4 2. Must kasvatus kriitikanool kasvatusse Lapsi on läbi aegade kasvatatud. Klassikalise pedagoogika alustekstid ulatuvad 25 sajandit tagasi antiigi kuldajastusse
Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik (kõigile teada-tuntud) Teostatavus- norm peab olema teostatav...
siseriiklike kehtestamisprotseduure ning riikidel pole õigust avaldada ELi määrust oma seadusandlike aktide kogus. Direktiivid kõige olulisemad õigusaktid ELi liikmesriikide seadusandluse lähenemisel , neid loetakse ka liidu sotsiaalpoliitika üheks põhiallikaks. Neid annab Euroopa Nõukogu või tema delegatsiooni alusel Euroopa Komisjon. Direktiivid pole vahetult kohaldatavad ja direktiivi kohustuslikkus hõlmab akti eesmärki, mitte aga selle saavutamise meetodeid ja vahendeid, need valikul on liikmseriik vaba. Otsused ELi üldaktid, need on suunatud konkreetsetele subjektidele (riigile, organisatsioonile, ka üksikisikule) ja loovad adressaadile subjektiivseid õigusi ja kohustusi. Neid kasutatakse eelkõige mitmesuguste konkreetsete majanduspoliitliste eesmärkide saavutamiseks ja nad on siduvad ja
monumendil on sõnad Kanti Moraalne kohustus on absoluutne, see Puhta mõistuse kriitika kehtib tingimusteta. lõppsõnast: "Kaks asja Kohustuslikkus ei tulene üksiku inimese täidavad ikka ja jälle mu meele imetluse ja soovist saavutada õnne. aukartusega, üha sagedamini Moraalset käitumist ajendab
oleks võinud mõistlikult omandada. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. § 656. Sätete rikkumise keelamine Tarbijatöövõtu puhul võib seaduses sätestatud isik või asutus seadusega sätestatud korras nõuda käesolevas peatükis ja käesoleva seaduse üldosas töövõtulepingu kohta sätestatut rikkunud töövõtjalt rikkumise lõpetamist ja rikkumisest hoidumist. § 657. Sätete kohustuslikkus tarbijatöövõtu puhul (1) Tarbijatöövõtu puhul on tellija kahjuks käesolevas peatükis ja üldosas lepingu rikkumise puhuks kasutatavate õiguskaitsevahendite kohta sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. (2) Kui leping sõlmiti Eestis toimunud avaliku pakkumise, reklaami või muu seesuguse majandustegevuse tulemusena, kohaldatakse Eestis elukohta omava tellijaga sõlmitud tarbijatöövõtulepingule käesolevas peatükis sätestatut, sõltumata sellest, millise riigi õigust
autentsus. Selgemalt siis - kui kasutatav raamatupidamisprogramm võimaldab teha märkusteta parandusi, siis ei saa kuidagi mööda vajadusest kõik vajalikud registrid välja tükkida ja säilitada suured kogused infot paberkandjal. 13. Lepingulised suhted töö tegemisel – millistest tingimustest on tööandja kohustatud töötajat teavitama? Palk, tööaeg, puhkus, töötingimused 14. Töökorraldusreeglite kehtestamise kohustuslikkus, mida peab sisaldama? Töösisekorra eeskirjad jne Millest koosneb viit Saabuvale dokumendile antakse registreerimisel viit dokumentide loetelu järgi ja järjekorranumber dokumendiregistri järgi. 15. Töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu erinevused. Käsunduslepinguga ostad protsessi, töövõtulepinguga tulemust. Ehk, kui sa soovid, et autojuht mingitel kokkulepitud aegadel tuleks ja istuks auto rooli ning sõidaks autoga sinu poolt määratud sihtpunkti jne
Ekspedeerimislepingu mõiste b. § 855. Vedamise korraldamine c. § 856. Saatja kohustused d. § 857. Tasu maksmine e. § 858. Teavitamis- ja väljaandmiskohustus f. § 859. Ekspedeerija asumine vedaja asemele g. § 860. Mitme veose ühine vedamine h. § 861. Ekspedeerija vastutus i. § 862. Nõuete aegumine j. § 863. Pandiõigus k. § 864. Järgnev ekspedeerija l. § 865. Sätete kohustuslikkus 18. Saatja ning ekspedeerija õigused ja kohustused Saatja Saatja peab veose vajaduse korral pakkima ja tähistama ning andma ekspedeerija käsutusse dokumendid ja kogu teabe, mida ekspedeerija vajab oma kohustuste täitmiseks. Ohtliku veose vedamise korral peab saatja ekspedeerijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama ohu täpsest laadist ja kui see on mõistlik, siis ka rakendamisele kuuluvatest ettevaatusabinõudest.
mõjusid, mida võivad olla projektis rakendamata. KSH Eesti seadusandluses : • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise seadus • Planeerimisseadus nõuab KSH rakendamist riiklikes programmides ja arengukavades • KSH seadus & 33 lg.1 ja 2 ning pl.seadus & 6 lg 3- kohustab KSH hindamine EL: KSH direktiiv (SEA-Directive) http://www.europa.eu.int/comm/environment/ eia/full-legal-text/0142_en.pdf KSH kohustuslikkus • KSH korraldatakse strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus • Koostatakse § 33 põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, energeetika, tööstuse, transpordi, jäätmekäitluse,veemajanduse, telekommunikatsiooni või turismi valdkonnas • On üleriigiline, maakonna-või üldplaneering • On detailplaneering- oluline mõju • On aluseks tegevusele, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale olulist mõju § 34
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut EESTI JA EUROOPA LIIDU SOTSIAALPOLIITIKA Uurimustöö Koostajad: Juhendaja: Jüri Ruus Tartu 2007 PENSIONIPOLIITIKA EÜ maades on üks ühine tulevikuprobleem: nende rahvastik on madala sündivuse, meditsiiniliste edusammude ja paremate elamistingimuste tõttu oluliselt vananenud. Prognoositud on vanemaealise elanikkonna edasist kasvu, mis näiteks toob kaasa, et 2040 aastal peab Prantsusmaa kulutama vanaduspensionite maksmiseks 72%, Holland 60% ja Saksamaa 26% rohkem kui aastal 1980. Seetõttu on enamikus Euroopa Liidu riikides raske pensionireformi vältida. Valitsused püüavad leida viise, kuidas luua püsivad süsteemid, mis tasakaalustavad üha kasvavaid nõudmisi väljamaksete järele riiklikest pensionifondidest ja samas vastavad majandus- ja rahaliitu (EMU) as...
EESTI 20. SAJANDI AJALOO BAASKURSUS SISUKORD Seminarid / loengud............................................................................................... 2 Sissejuhatus. Ülevaade Eesti ajaloost..................................................................2 Ülevaade Eesti ajaloost 20. sajandil....................................................................2 Haldus................................................................................................................. 5 Repressioonid.................................................................................................... 12 Majandus........................................................................................................... 17 Vaimuelu........................................................................................................... 22 Kodutööd............................................................................
Realiseerimisele saab kaasa aidata ka jurisprudents. Realiseerimise ja jurisprudentsi vahel on tihe seos: jurisprudents on õigusteaduse osa, mis käsitleb õigust normatiivsest aspektist ja tegeleb normi ,,mõttega". Jurisprudentsi meetodiõpetus ongi normatiivsete lausete keel. Jurisprudents on teadus õigusnormidest. Normatiivse kehtivuse all mõeldakse seal seda, et on olemas käitumisnõude määr, seotus, kohustuslikkus, millega saab inimkäitumist mõõta. See erineb normi faktilisest kehtimisest, mille all mõeldakse tema läbilöömisvõimet. Seda on raske mõõta, sest käitumismotiivid on erinevad. Jurisprudentsis on tegu keelelisest väljendist arusaamisega tema normatiivses tähenduses. Seega on jurisprudents normi keelest arusaamise teadus. Jurisprudentsi poolt pakutavad lahendused on vajadusel abiks õiguskeelest arusaamisel, v.a juhud, kui keelelistest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
