hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-, valgus- jms. tingimuste talumises. *Populatsiooni geneetiline struktuur alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. *Populatsiooni genofond (genofond) populatsiooni (liigi) kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum. *Pudelikaelaefekt geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutises olulisest vähenemisest. *Rajajaefekt - (Asutajaefekt) geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. *Stabiliseeriv valik loodusliku valiku tüüp; säilitab ja kinnistab olemasolevaid kohastumusi, kujundab regulatsioonimehhanisme, mis aitavad indiviididel kohaneda teatud piirides varieeruvate keskkonnatingimustega.
· Geenitriiv- juhuslikud muutused pop geneetilises strukutuuris(suurem mõju väikestes populatsioonides) GEENITRIIV (puudutab eelkõige genoomi mittekodeerivaid ja fenotüübis mitteavalduvaid osi Toime: · vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides · Suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel ( võivad muutuda täiesti erinevateks) Pudelikaelaefekt-geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsioonni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest Rajaefekt- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest
matemaatika tundides. Slaidid koostas Eva Tomson Viljandi 2002.a. Tagasi ROMB ·definitsioon ·omadused ·ümbermõõt ·pindala ·ülesanded Tagasi ROMBI DEFINITSIOON Rombiks nimetatakse nelinurka, mille kõik küljed on võrdsed. D AB = BC = CD = DA A C B Tagasi ROMBI OMADUSED 1. Romb on rööpküliku erijuht. Tal on samad omadused, mis rööpkülikulgi. Rombi vastasküljed on paralleelsed. D AB // DC A C BC // AD B Tagasi ROMBI OMADUSED 2. Rombi vastasnurgad on võrdsed. D A = C A C B = D B Tagasi ROMBI OMADUSED 3. Rombi lähisnurkade summa on 180o A+ B = 180o D B + C = 180o A C C + D = 180o
Adaptsioon - organismide ehituse ja talituse (ka käitumise muutumine) sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisidega. Asutajaefekt - ehk rajajaefekt, mis on geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uue populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Bioloogiline isolatsioon - (ristumisbärjäär), mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elaate isendite vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke - (allopaatiline ehk geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises evulutsioonis.
suunas. Olelusvõitlus- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-, valgus- jms. Tingimustes talumises. Populatsiooni gennetiline struktuur- alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. Populatsiooni genofond- genofond. Pudelikaelaefekt- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. Rajajaefekt (asutajaefekt)- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Ristumisbarjäär- bioloogiline isolatsioon. Stabiliseeriv valik- loodusliku valiku tüüp; säilitab ja kinnitab olemasolevaid kohastumusi, kujundab regulatsioonimehhanisme, mis aitavad indiviididel kohaneda teatud piirides varieeruvate keskkonnatingimustega.
ühte valemit. Jõud looduses A) Gravitatsiooniks nim kõikide kehade tõmbumist. Tõmbumist iseloomustab gravitatsioonijõud. Selle suurus oleneb: 1. kehade massidest 2. kehade vahelisest kaugudest F= G*m1*m2/ r2 F=gravitatsioonijõud, m= kehade massid r-kehadevaheline kaugus Jõud mõjutavad piki kehi ühendavat sirget. Eriti tähtis on erijuht- üheks kehaks on maa. Seljuhul nimetatakse gravitatsioonjõudu raskusjõuks 1) lapiku maa puhul g ei olene kõrgusest ( 9,8) 2) ümmarguse maa puhul oleneb g kõrgusest ja väheneb kõrguse kasvades g= GM/(R+h)2 Keha kaal- jõud millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Kui alus on paigal siis kehakaal võrdub raskusjõuga P=Fr Kui alus liigub alla kiirendusega a, siis on keha kaal väiksem raskusjõust P= Fr=ma.
Asümptoodi võrrand on = . Sirje = on joone = asümptoodiks siis ja ainult siis, kui kehtib vähemalt üks järgmistest piirväärtustest: lim , lim) , lim, , lim, '() '( '( '( Kaldasümptoot on sirge, mis ei ole paralleelne -teljega. Asümptoodi võrrand on - , kus - on asümptoodi tõus. Kaldasümptoodi erijuht on horisontaalasümptoot, mis on paralleelne -teljega. Tõus - on sellisel juhul võrdne nulliga, st asümptoodi võrrand on . Kui - on joone asümptoot protsessis , siis - ja avalduvad valemitega - lim / lim 0 - 1 '. '. 26) Algfunktsiooni definitsioon. Sõnastada teoreem algfunktsioonide üldavaldise kohta (tõestust ei küsi)
Kuup Kuup on püstprisma erijuht. Kuup on korrapärane kuustahukas. Kuubi tahkudeks on kuus ruutu, sel on 12 serva ja 8 tippu. Igas tipus kohtuvad kolm tahku. Kuna kõik kuubi servad on ühepikkused, siis tähistame kuubi servi a- ga. Valemeid Kuubi täispindala St St = 6*Sp Kuubi põhjapindala Sp Kuubi põhjaks on ruut küljepikkusega a. Sp = a*a = a^2 Kuubi ruumala V = a*a*a = a^3 Kuubi pinnalaotus
keha kiireneb taevakeha (planeedi, tähe) poolt tekitatava raskusjõu mõjul.Kõik kehad langevad ilma õhutakistust arvamata ühte moodi, sõltumatult massist. Vektori projektsiooniks nimetatakse tema "kujutist" teljel. Projektsioon on skalaarne suurus. Projektsioon loetakse positiivseks , kui tema siht ühtib telje sihiga. Vektori summa ja vahe projektsioon on üksikute vektorite projektsioonide summa või vahe. Ringliikumine on kõverjoonelise liikumise erijuht. Trajektooriks on ringjoon. Tiirlemine kõveruskeskpunkt asub väljaspool keha. Näiteks Maa tiirleb ümber Päikese. Pöörlemine Kõveruskeskpunkt on keha sees näiteks. Maakera pöörleb. Pöördenurk nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuv keha ja trajektoori keskpunkti ühendav raadius. 1 radiaan on kesknurk, mis vastab ringjoone kaarele, mille pikkus on võrdne selle ringjoone raadiusega. Nurkkiirus keha liikumist saab iseloomustada erinevate kiirustega
Arvusüsteemid Arvusüsteemi alus: järguväärtuste arv Järgu kaal: arvujärgu väärtus, saadakse alust arvujärgu indeksiga astendades Olulised järgud: intervalli olulised järgud on tema vektorite need 2ndjärgud, mille väärtus on kõigil vektoritel kogu intervalli ulatuses konstantne Tüvenumbrid: numbrid kõrgeimast mittenullilisest numbrist madalaima mittenullilise numbrini Loogikaalgebra Loogikaalgebra: Boole'i algebra lihtsaim erijuht, kus alushulgaks on {0;1} Loogikamuutuja: muutuja, mis saab omandada ainult väärtusi 0 või 1 Loogikafunktsioonid Algterm: avaldise koosseisu kuuluv loogikamuutuja, selle inversioon või konstant 1 või konstant 0 Argumentvektor: loogikamuutujate komplekt, mis esitab funktsiooni igale üksikule muutujale omistatavat väärtust 1 või 0. Muutujate väärtustamisel omandab ka loogikafunktsioon väärtuse Elementaardisjunktsioon: üksik algterm või algtermide disjunktsioon
Koostatud :Sander Lillestik Kaua elas Sündinud 25 jaanuar 1627 Suri aastal 30 detsember 1691 Elas ta 64 aastaseks Sündis Lismoris Iirimaal Kes ta oli? Robert Boyle oli iiri keemik ja füüsik Ta leiutas ühe gaaside seaduse mida kutsutakse Boyle`i-Mariotte`i seadus Lõpetanud on ta Genfi akateemia aastal 1644 Leiutas ka uue viisi teha fosforit ja tegi fosfor hapet Boyle'i-Mariotte'i seadus on üks gaaside seadustest ning ideaalse gaasi olekuvõrrandi erijuht. Selle kohaselt muutub gaasi rõhk isotermilises protsessis pöördvõrdeliselt gaasi ruumalaga. See tähendab, et kui gaasi temperatuur hoida muutumatuna, siis gaasi ruumala vähendamisel kaks korda suureneb rõhk kaks korda. Boyli seaduse pilt Boylei õhu pumba joonised Robert Boyle oli Londoni Kuningliku Seltsi üks asutajaid ja president. Pilt Robert Boylist Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Robert_Boyle http://et.wikipedia.org/wiki/Robert_Boyle http://www
Impulss See artikkel räägib mehaanika mõistest; närviimpulsi kohta vaata artiklit Närviimpulss; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Impulss (täpsustus) Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. Kehtib ka liikumishulga jäävuse seadus, mis ütleb: suletud süsteemi kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline summa on nende kehade igasuguse vastasmõju korral jääv. Suletud süsteem tähendab siin süsteemi, mis ei ole vastastikuses mõjutuses süsteemiväliste kehadega. Impulsi valem on: m = keha mass 0v = keha kiirus Ühik: kilogramm-meeter sekundi kohta (kg*m/s). Impulsi jäävuse seadus Artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. Märkuse lisamise konkreetseid põhjusi vaata artikli muudatuste ajaloost või artikli arutelust. Impulsi jäävuse seadus on üks olulisemaid jäävusseaduseid füüsikas. See väidab, et igasuguse kehade süsteemi imp...
ja külgekraanist c mm. 19. Mis on sirgjoone põhi-, esi- ja külgjälg? Sirge lõikepunkt vastava ekraaniga. 20. Missugust sirget nimetatakse üldasendiliseks? Sirge, mis pole paralleelne ühegi ekraaniga ega asetse sellel. 21. Missugust sirget nimetatakse 1) horisontaaliks, 2) frontaaliks ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? -põhiekraaniga paralleelne sirge: nivoosirge põhiekraani suhtes. Pealtvaates esineb täispikkuses, eestvaatel punktina (erijuht). -esiekraaniga paralleelne sirge: nivoosirge esiekraani suhtes. Pealtvaates paralleelne x-teljega, eestvaatel esineb täispikkuses, erijuht pealtvaates projekteerub punktiks. 22. Sõnastage sirge tasapinnal asetsemise tingimused. Sirge asetseb tasandil siis, kui tema 2 punkti on sellel tasandil või kui ta läbib tasandipunkti ja on paralleelne sellel tasandil asetseva sirgega. 23. Millega võrduvad üldasendilise sirglõigu tõelise pikkuse tuletamiseks
Valem sõnades: täisnurkses kolmnurgas hüpotenuusi (c) ruut võrdub kaatetite (a ja b) ruutude summaga. koosinusteoreem Kolmnurga ühe külje ruut on võrdne ülejäänud külgede ruutude summaga, millest on lahutatud samade külgede ja nendevahelise nurga koosinuse kahekordne korrutis Pythagorase teoreem on koosinusteoreemi erijuht täisnurksete kolmnurkade jaoks. Siinusteoreem on seos kolmnurga külgede ja nurkade vahel. Selle järgi on kolmnurga suurima külje vastas ka suurim nurk. Täpsemalt öeldes on kolmnurga kõigi külgede suhe vastasnurga siinusesse konstantne ning selle kaudu saab leida kolmnurga ümberringjoone raadiuse R. Siinusteoreemi kasutatakse kolmnurga arvutamiseks, kui on teada üks külg, selle vastasnurk ja veel kas üks külg või üks nurk
moodustavad sirge( 180 kraadi) Kõrvunurkade omadus: · Kõrvunurga summa on alati 180 kraadi Tippnurgad Lõikuvateks sirgeteks nimetatakse sirgeid millel on üks ühine punkt. Sirgete ühispunkti nimetatakse nende lõikepunktiks. Tippnurkade omadus: · Tippnurgad on alati võrdsed Ristuvad sirged Ristuvateks sirgeteks nimetatakse kaht sirget mille lõikumisel tekib täisnurk( 90 kraadi). Ristumine on lõikumise erijuht. Ristuvateks lõikudeks nimetatakse lõike mis asetsevad ristuvatel sirgetel. Ristuvate sirgete omadus: · Läbi antud punkti saab antud sirgele joonestada ainult ühe ristsirge. Paralleelsed sirged Paralleelseteks sirgeteks nimetatakse 2 sirget kui nad asetsevad ühel tasandil ja nad ei ristu. Paralleelsete sirgete omadus: · Kui kaks sirget tasandil on risti ühe ja sama sirgega siis need kaks sirget on paralleelsed. Ristkülik ja ruut Ristkülik:
matemaatika vallas koolkonna rajajale, Pythagorasele.Oma koolkonna kaudu on Pythagoras avaldanud järelpõlvedele tugevat mõju. Koolkond püsis uuspütagoreismi kujul seni, kuni kristlus ülejäänud maailmavaated põlustas. Pythagorase teoreem on täisnurkse kolmnurga kahe kaateti ja hüpotenuusi vahel. Valem : Valem sõnades: täisnurkses kolmnurgas hüpotenuusi (c) ruut võrdub kaatetite (a ja b) ruutude summaga.Pythagorase teoreem on koosinusteoreemi erijuht täisnurksete kolmnurkade jaoks.Ühelgi teisel teoreemil pole nii palju erinevaid tõestusi.
sajandil paralleelselt kaks teooriat (vaata ka pilti): Isaac Newton oletas, et valgus on valgusallikast igas suunas väljuvate osakeste voog (valgus on erilise „valgusaine“ edasikandumine ruumis). Christiaan Hygens oletas, et valgus on eriliste lainete voog, mis levib ruumi täitvas ja kõikidesse kehadesse tungivas keskkonnas – eetris. 19. sajandi alguses avastati elektromagnetlained (Maxwell) ja tõestati, et valgus on nende erijuht – levimisel käitub valgus lainena. 20. sajandi alguses avastati, et valguse kiirgumisel ja neeldumisel käitub valgus aga hoopis osakeste voona. Valguslainetel nagu ka kõigil elektromagnetlainetel on omadus interfereeruda omavahel, omandada lineaarset polarisatsiooni ja painduda. Need omadused võimaldavad valgust filtreerida ja koherentselt võimendada nagu laseris. Mittekoherentsel kiirgusel paiknevad footonid juhuslikult
F=ma Resultantjõud on jõud mille mõju kehale on sama, mis mitme jõu koosmõju . Resultantjõud on arvutuslik suurus, seda ei saa siduda ühegi konkreetse kehaga. Keha impulss on liikumisolekut iseloomustav suurus, mis võrdub keha massi ja kiirenduse korrutisega p=mv Vaba langemise kiirendus ehk raskuskiirendus on kiirendus millega kõik kehad liiguvad Maa poole. Raskusjõud on gravitatsioonijõu erijuht. Raskusjõuks nimetatakse jõudu, millega Maa tõmbaba keha enda poole. Deformatsioon nimetatakse keha kuju või ruumala vastastikmõju. Hõõrdumine nimetatakse kehade kokkupuutel ilmnevat vastastikmõju. Hõõrdetegur on suurus, mis iseloomustab kokkupuutepindade materjali ning võrdub hõõrdejõu ja toereaktsiooni suhtega Liugehõõrdejõud on võrdeline toereaktsiooniga
Trajektoori järgi võib liikumised jagada kaheks: Sirgjooneline liikumine Kõverjooneline liikumine (näiteks purskkaev) 2009 PTG 1 Leili Jaagant Füüsika X Liikumise iseloomu järgi jagunevad liikumised: 1. ühtlane liikumine 2. mitteühtlane liikumine (näiteks: startiv auto) – erijuht on ühtlaselt muutuv liikumine Liikumist kirjeldab teepikkus, aeg ja kiirus. Aeg – näitab mingi sündmuse kulgemist. Tähistatakse tähega t. Mõõtühikuks on sekund [s]. 1 min = 60 s 1h = 3600 s Kiirususeks nimetatakse keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja suhet (jagatist). Kiiruse mõõtühikuks on m/s. Kiirus näitab, millise teepikkuse läbib keha ajaühikus. s s – teepikkus [m] v = ------- t – aeg [s]
joonestamiseks vaja kahte punkti võrdelise seose korral on sirge y = ax tõusuks võrdetegur a Võrdelise seose graafik kui a (võrdetegur) on positiivne (a > 0), läbib sirge koordinaattasandi I ja III veerandit kui a on negatiivne (a < 0), läbib graafik koordinaattasandi II ja IV veerandit kui a on võrdne nulliga (a = 0), on graafik sirge ja lange kokku koordinaattasandiku x-teljega Võrdeline seos ja lineaarne seos võrdeline seos on lineaarfunktsiooni alaliik/erijuht, mistõttu on ka iga võrdelise seose graafik sirge võrdelise seose korral läbib graafik alati koordinaatide alguspunkti, aga lineaarfunktsiooni korral ei pruugi graafik seda aga teha y = 2x x=2 x=1 a=y:x y=4 kui x = 1 ja y = 2, siis a = 2 : 1 = 2 kui x = 2 ja y = 4, siis a= 4 : 2 = 2 y=2 x ja y suhe on konstantne (muutumatu) Kasutatud kirjandus
Adaptsioon- organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine , sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Asutajaefekt- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Bioloogoline isolatsioon- (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused , mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke- (allopatriline e. Geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisestn geograafilise isolatsioonis.
Kuju järgi: ristkülikjaotus 2) Eksponent: kirj. Nt S. toimusmisaja jaotust eeldusel, et s. tekkimise jaoks kõik ajahetked on samaväärsed. 3) Normaal- olulisim, ka Gaussi jaotus, seotud keskse piirteoreemiga: suvalise ühtmoodi jaotunud sõltumatute juh.su. summa v keskv jaotus läheneb liidetavate arvu kasvades norm.jaotusele. aspektid: 1)pole vaja suurt liidet. Arvu 2) lubatav mõningane vastastikune sõltuvus 3)normjaotusega liidetavate summa on normajaotus ERIJUHT: keskv=0, standrdh= 1, normeeritud normjaotus. ,,k-sigma reegel" näitab, kui suur on juh.su. P normajaotuse korral sattuda piirkonda keskväärtus + - k standardhälvet. 4)Lognormaalne: kui juh.su. logaritm on jaotunud normaaljaotuse kohaselt. Kui Y on norm.jaotuse järgi, siis X=exp Y on lognormaalse järgi. Juh. Vektor vektor, mille komponentideks juh.su. Olulised aspektid:komponentide arv ja vastastikune sõltuvus ning jaotusseadus
röövlooma ohvriks. suunav valik - soosib keskmisest ühes kindlas suunas erineva tunnusega isendeid. Keskkond muutub saastumise tagajärjel tumedamaks. soositud on tumedamad teod, heledad surevad välja. lõhestav valik - soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid. Valgel taustal tumedad kivid. Valged ja tumedad jänesed jäävad ellu ja hallid surevad välja. suguline valik (loodusliku valiku erijuht) - kujundab sugupooltel selliseid omadusi, mille tõttu on nad edukamad olelusvõitluses paarilise pärast. Emased ja isased loomad ei näe ühesugused välja. Võitlus isaste vahel v emaste vahel. Paabulinnu saba on emase leidmisel kasulik aga ellujäämisel mitte niiväga (jahimehed). Muutlikkus (modifikatsiooniline, mutatsiooniline ja kombinatiivne)- Organismi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Mittepärilik muutlikkus- modifikatsiooniline
tee. Millise kiirendusega ta liigub? Kui suure kiiruse saavutab trollibuss 8s jooksul? 4. Ühtsalelt aeglustuvalt liikuva rongi kiirus kahanes 180m pikkusel teeosal 39,6 km/h-st 7 m/s-ni. Leida antud teelõigu läbimiseks kulunud aeg ja kiirendus. v - v0 a= t 2 V - V0 2 S= 2a 2.4 Vaba langemine Vaba langemine on üks ühtlaselt kiireneva sirliikumise liikumise erijuht. Vabal langemisel 2 liigub keha Maa läheduses kiirendusega ca 10 m / s . Raskuskiirenduse standardväärtusena 2 kasutatakse 9,8 m / s . Vaba langemine on liikumine raskusjõu toimel õhutühjas ruumis. Kõik kehad langevad tühjuses ühesuguse kiirendusega. Õhus langevad kehad erineva kiirendusega, sest neile mõjub erinev õhutakistus.
4.Geenitriiv - juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. 1)vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides 2)suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel See võib olla põhjustatud näiteks looduskatastroofidest nagu metsatulekahjud. Pudelikaelaefekt Algsest, oma kindla geenifondiga populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid. See muudab suure tõenäosusega uue populatsiooni geenifondi. Rajajaefekt-geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. 5.Looduslik valik - seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasusest. Keskkonna piiravad tegurid võivad olla nii biootilised( konkurendid, vaenlased) kui ka abiootilised( ebasoodne temperatuur). Organismide sõltuvust kõigist neist tingimustest nimetas Darwin olelusvõitluseks ( ellujäämise ja paljunemise
maatriksiga. Ruutmaatriksit nimetatakse nilpotentseks, kui on täidetud tingimus, et maatriks astmel n võrdub nullmaatriksiga. Arv n on vähim naturaalarv, mille korral võrdus on tõene ja seda nimetatakse nilpotentsuse astmeks. Nullmaatriksist erinevaid maatrikseid, milliste korrutis aga on nullmaatriks, nimetatakse nulliteguriteks. Kahte maatriksit nimetatakse sarnasteks maatriksiteks, kui leidub teatav regulaarne maatriks C nii, et on täidetu tingimus A*C=C*B A=C*B*C^-1. Võrdsussarnasuse erijuht. Kõik kolm maatriksit peavad olema sama järku. A~B. Suurimat naturaalarvu, mille korral maatriksil leidub nullist erinev k-ndat järku miinor, nimetatakse selle maatriksi astakuks ja märgitakse üles järgmiselt: rang(A). Vastavalt sellele definitsioonile peab leiduma suurim naturaalarv k, mille korral Mvk pole null. Kui on naturaalarv, mis on k-st suurem, siis on vastavad miinorid nullid. Kronecker-Capelli teoreem: Lineaarvõrrandite süsteem on
Selle peamisteks tagajärgedeks on soodsate alleelide levimine üle liigi ja populatsioonide geneetiline ühtlustumine. Geneetiline triiv-puhtstatistilistel põhjustel võib alleelide sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda. See on seda olulisem, mida väiksem on populatsioon. Sellel on kaheusugune toime: 1)vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides. 2)ta suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel. Pudelikaelaefekt-geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. Looduslik valik .. on evolutsiooni tegur, mis toimub kindlas suunas tulenevalt välistingimustest.Loodusliku valiku tulemus sõltub isendi geneetiliste omaduste iseärasustest ja edukusest olelusvõitluses. Olelusvõitlus on organismide sõltuvus keskkonda piiravatest teguritest(biootilised, abiootilised). Suguline valik-kujundab sugupoolte erinevusi. Võib mõjutada mõne tunnuse eelisvalikut
Dünaamika Def. Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastastikmõju. Newtoni I seadus (inertsiseadus): Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda (F=0, v=const, kus F on jõud ja v on kiirus). Paigalseis on liikumise erijuht, kui kiirus on 0. Inertsus on keha omadus säilitada oma esialgset liikumisolekut. Keha mass on keha inertsust väljendav füüsikaline suurus. Jõuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele (vastastikmõju) ja mille tulemusena muutub keha kiirus st tekib kiirendus. Jõud on vektoriaalne suurus (Jõu suund ühtib keha kiirendue suunaga). Newtoni II seadus: Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga
Dünaamika Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastastikmõju. Newtoni I seadus (inertsiseadus): Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda (F=0, v=const, kus F on jõud ja v on kiirus). Paigalseis on liikumise erijuht, kui kiirus on 0. Inertsus on keha omadus säilitada oma esialgset liikumisolekut. Keha mass on keha inertsust väljendav füüsikaline suurus. Jõuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele (vastastikmõju) ja mille tulemusena muutub keha kiirus st tekib kiirendus. Jõud on vektoriaalne suurus (Jõu suund ühtib keha kiirendue suunaga). Newtoni II seadus: Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline
, Lause. Kui on kõverjooneline sektor, mille rajajoonteks on polaarkordinaatides kõigepealt sirglõik kiirel võrrandiga = ja siis sirglõik kiirel = ja joone =() osa, mis on ja vahel, siis selle piirkonna pindala . 2.17 Joone pikkuse arvutamine Teatud tingimustel eksisteerib selline piirväärtus. LAUSE1. Kui sile joon on esitatd selliste parameetriliste võrranditega, siis (kui nende tuletised on pidevad) selle joone pikkus s avaldub selliselt: Erijuht on x,y tasandil. Nt y=f(x) axb f(x)C(a,b). Siis võime x võtta parameetriks: Järeldus: Kui meil on y=f(x) sile joon x,y-tasandil, siis selle joone pikkus on välja arvutatav sellise valemiga: N. y=chx (0x2) s-? N. Kui joon on antud polaarkordinaatides =() [] Siin on kasulik teisendada parameetrilisele kujule ja parameetriks võtta : Lause2. Kui sile joon on antud nii: =() (), siis tema pikkus s on arvutatav nii: 2.18. Pöördkehade ruumalate arvutamine
Elastsusjõu potentsiaalne energia e. vedru potentsiaalne energia - (tekib keha osade vastastikuse asendi muutumise tõttu) [Ep = k * delta l 2 / 2] Elastsusjõud kehas [delta l = l - l 0 - absoluutne pikenemine; delta l / l 0 = ε - suhteline pikenemine] Mehaaniline pinge - suurus, mis võrdub kehas tekkiva elastsusjõu mooduli F ja keha ristlõike pindala S suhtega [δ = F / S - δ - sigma] Ringliikumine - kõverjoonelise liikumise erijuht, trajektooriks ringjoon või selle osa Tiirlemine - keha liigum mööda sirgjoonelist trajektoori ja selle raadiuse keskpunkt on väljaspool keha Pöörlemine - punkt, mille ümber keha liigub, on keha sees, keha eri punkti sooritavad eri trajektoori, keha ei saa vaadelda punktmassina Pöördenurk - selle võrra pöördub ringliikumisel keha asukohta ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius [ƒ ; rad]
impulss on (liikumis)olekut kirjeldav suurus , mis defineeritakse kui keha massi ja liikumiskiiruse korrutis. Nagu näeme, toetuvad mõlemad mõisted samale nähtusele -- kehade inertsusele (ld. inertia -- loidus, laiskus) kui võimele säilitada oma olek. Staatikas tulenes oleku muutumatus jõudude tasakaalust - nii ka dünaamikas, puudub vaid paigalseisu nõue. Seega on dünaamika seisukohalt tasakaaluolekuks ka ühtlane sirgliikumine, paigalseis (kiiruse võrdumine nulliga) on üksnes selle erijuht. Mida see "mass" endast kujutab, on niisama mõttetu küsimus, kui probleem aja või ruumi olemusest. Newtoni järgi on mass "ainehulga mõõt, mis kujuneb võrdeliselt tiheduse ja ruumalaga". Selle "massi" mõõtmiseks kasutati juba enne Newtonit kehade kaalumist, st. aine hulga määramist temale mõjuva raskusjõu abil. Raskusjõud (jõud, millega Maa tõmbab külge tema pinnal olevaid esemeid) on millegipärast võrdeline täpselt sama massiga, mis läheb Newtoni teise (inertsi)seadusesse.
1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimisevahel? Tsentraalprojekteerimisel kasutatakse tsentraalseid kujutamiskiiri. Kõik kujutamiskiired väljuvad ühest punktist. Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. See on tsentraalprojekteerimise erijuht, kus kujutamistsenter on viidud lõpmata kaugele. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja kuidas need projektsioonid üksteisest erinevad? Jaguneb kald- ja ristprojektsioonideks, vastavalt kas kiired langevad paralleelselt või kaldu. 3. Mis juhtumil tuleb sirgjoone projektsiooniks punkt? Kui sirgjoon ühtib kujutamiskiirega. 4. Mis juhtumil tuleb tasandilise kujundi paralleelprojektsiooniks sirglõik? Kui kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5
, ajamõõtmsvahend. Teepikkus - keha poolt läbitud trajektoorilõigu pikkus Trajektoor- joon, mida mööda keha liigub. Ühtlaseks liikumiseks- nimetatakse liikumist, kus keha kiirus ei muutu. Ühtlaseks ringliikumiseks- nim. Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine Liikumine, mille korral kiirendusvektor on jääv. Vabalangemine- ühtlaselt muutuva sirgliikumise erijuht, mille korral keha liigub maapinna suhtes ainult raskusjõu toimel. Vabalangemiskiirendus Kiirendus, millega langevad kehad vaakumis Maale Vedrupendel- vedru, mille külge on riputatud võnkuda võiv keha Võimsus- iseloomustab töö tegemise kiirust, mis on määratu kui ajaühikus tehtud töö. Võnkefaas- suurus, mis määrab keha võnkeoleku(kauguse tasakaalu asendist) mistahes ajamomendil. Võnkumine- perioodiline liikumine, mis toimub ümber mingi tasakaaluasendi.
mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. RIBOSÜÜM- katalüütilise ehk ensümaatilise aktiivsusega RNA- molekul. RNA-MAAILM- elutekke hüpoteetiline etapp, mil informatsioonikandjateks olid isereprodutseeruvad RNA- molekulid, ribosüümid. ADAPTATSIOON- organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. ASUTAJAEFEKT- ehk rajajaefekt on geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. BIOLOOGILINE ISOLATSIOON- ehk ristumisbarjäär on mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukt ristumist ühel alal elavate liikide vahel. ERIMAINE LIIGITEKE- ehk allopatriline ehk geograafiline liigiteke on liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. GEENIVOOL- ehk geenisiire on erinevate populatsioonide omavahelisel ristumisel toimuv geenivahetus, mille
Olelusvõitlus organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-, valgus- jms. tingimuste talumises. Populatsiooni genofond (genofond) populatsiooni (liigi) kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum. Pudelikaelaefekt geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutises olulisest vähenemisest. Mutatsioonid geneetilise muutlikkuse peamine allikas (enamasti kahjulikud) *geenmutatsioonid uued alleelid, geenid *kromosoommutatsioonid uued geenid, muutused avaldumises *genoommutatsioonid uute geenide eristumise võimalus Mutatsioonide ... *tagajärg annab evolutsiooniks lähtematerjali *sagedus väike *iseloom enamus ei avaldu fenotüübis, enamus kahjulikud!
= B S cos . Ühik: [ ] SI (veeber). = 1T m 2 = 1V s = 1Wb Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus: juhtmekeerus tekkiv induktsiooni elektromotoorjõud Ei on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega juhtmekontuuris. . Ei = - t Eneseinduktsiooni nähtus on Faraday induktsiooni erijuht, kui juhis induktsiooni elektromotoorjõudu põhjustav magnetvoo muutus on tingitud voolutugevuse muutumisest juhis endas. Pooli induktiivsus L näitab, kui suur eneseinduktsiooni elektromotoorjõud E e tekib Ee t I L= Ee = - L selles juhis voolutugevuse ühikulisel muutmisel ajaühiku jooksul
külgkvoot x-koordinaatlõik 17. Mis on sirgjoone põhi-, esi- ja külgjälg? 1. Põhijälg- sirge ja põhiekraani lõikepunkt P 2. esijälg- sirge ja esiekraani lõikepunkt E 3. külgjälg- sirge ja külgekraani lõikepunkt K 18. Missugust sirget nim horisontaaliks (frontaaliks) ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? 1. Horisontaal (h) põhiekraaniga paralleelne sirge h"||x; AB=|AB|; h||1; erijuht h2 h"=E"=E. 2. Frontaal (f) esiekraaniga paralleelne sirge f'||x; AB=|A"B"|; f||2; erijuht f1 f'=P'=P. 3. Profiilsirge (r) külgekraaniga paralleelne sirge r'x ja r"x; r||3. 19. Sõnastage kahe sirge lõikumise tunnus kaksvaate alusel. Kui kahe sirge samanimeliste projektsioonide lõikepunktid asetsevad ühel ja samal sidejoonel ning kummagi sirge mõlemad vaated pole risti x-teljega, siis need sirged ruumis lõikuvad. La×b, sest L'a'×b' ja L''a''×b'' 20
sageduse juhuslikud muutused,nimetatakse geenitriiviks. Kui mingi populatsiooni isendite hulk kahaneb looduskatastroofi voi inimtegevuse tulemusena mone isendini,on tegemist geenitriivi uhe erijuhuga-pudelikaelaefektiga.See moodub tavaliselt 1-3 polvkonna jooksul.Haigused ,parasiidid ja looduskatastroofid voivad havitada suure osa populatsioonist .Pudelikaela ule elanud isendid panevad alguse uuele populatsioonile. Teine geneetilise triivi erijuht on asutaja-e rajajaefekt:uue populatsiooni asutab vaga vaike arv isendeid,kes on parit monest suuremast populatsioonist.Asutajate vaikese arvu tottu on uue populatsiooni geenifond juhuslikel pohjustel oluliselt erinev emapopulatsiooni omast.B- ja AB veregruppide puudumist monel Ameerika polisrahval voib seletada just asutaja efektiga. Makroevolutsioon
Loogikaalgebra, Põhiseosed, loogikafunktsioonid Mis on loogikaalgebra? Loogikaalgebra on Boole algebra lihtsaim erijuht, kus alushulgaks on kõigest kaheelemendiline hulk {0,1}. Millest loogikaalgebra koosneb? Koosneb loogikaväärtustest 0 ja 1 ning võretehetest konjuktsioon ja disjunktsioon. Mis on loogikamuutuja? Muutuja x on loogikamuutuja, kui ta saab omandada väärtusi ainult hulgast {0,1} Kuidas nimetatakse numbrimärkidega 0 ja 1 esitatud loogikaväärtusi? Nimetatakse konstant 1 ja konstant 0 Mis on loogikaavaldis? Loogikaavaldise definitsioon
Suunava valiku toimel kujunevad uued ja täiustuvad olemasolevad kohastumused. Mikroevolutsioon-populatsiooni- ja liigisisesed evolutsioonilised muutused, populatsiooni geneetilise struktuuri ajas püsivasuunaline muutumine tavaliselt kohastumise suurenemise suunas. Populatsiooni genofond(geenifond)-populatsiooni (liigi) kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum. Pudelikaelaefekt-geneerilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. Analoogiline elund-_______________________________________________________________ Homoloogiline elund-_____________________________________________________________ Binaarne nomenklatuur-Linne loodud hierarhilises elusolendite süsteemis kasutatav liikide nimetamisviis kahe ladinepärase sõnaga. Esimene sõna, mida kirjutatakse alati suure algustähega, tähistab perekonda,
eemaldumisel lõpmatusse selle punkti kaugus sirgest l läheneb nullile. Vertikaalasümptoot. Vertikaalasümptoodid on y-teljega paralleelsed sirged. Millistel tingimustel on sirge x = a joone y = f (x) vertikaalasümptoot? Sirge x=a on joone y= f(x) vertikaalasümptoodiks siis ja ainult siis, kui kehtib vähemalt üks järgmistest piirväärtustest: Kaldasümptoot ja horisontaalasümptoot. Kaldasümptoot on sirge, mis ei ole paralleelne y-teljega. Kaldasümptoodi erijuht on horisontaalasümptoot, mis on paralleelne x-teljega. Esitada valemid kaldasümptoodi võrrandi kordajate jaoks piirprotsessis x (tuletada pole vaja). 26. Algfunktsiooni definitsioon. Funktsiooni F nimetatakse funktsiooni f algfunktsiooniks hulgas D, kui iga x D korral kehtib võrdus F´(x) = f(x) Sõnastada teoreem algfunktsioonide üldavaldise kohta (tõestust ei küsi). Kui F on funktsiooni f algfunktsioon hulgas D, siis kõik funktsiooni f algfunktsioonid hulgas D
Mis vahe on informatsioonil ja andmetel? Modifitseering - volitamatu Organisatsioonilised meetmed Informatsioonil iseenesest puudub vorm, see muudatuste tegemine, st tervikluse tekib alles esituse ehk andmete kaudu. kadu (erijuht: võltsing) Organisatsioonilised turvameetmed on · personalile suunatud meetmed, mis 4. Mis on turvalisus? Too näide. Ohuallika järgi: sisaldavad töökorralduse,
mood, dispersioon, standardhälve, haare. Esitada definitsioonid ja osata antud andmeväärtuste puhul neid mõisteid rakendada N x + x 2 + ... + x N xi Aritmeetiline keskmine: µ = 1 = i =1 N N N-üldkogumi maht Aritmeetilise keskmise erijuht on kaalutud keskmine: N N N µ = 1 µ1 + 2 µ 2 + ... + m µ m N N N µ1, µ2,..., µm on m-rühma keskmised N1 N 2 N , ,..., m on nn kaalud N N N Mediaan: Kui N on paaritu, siis on mediaan järjestatud statistilise rea (variatsioonirea) keskmine liige; kui N on paarisarv, siis on mediaan järjestatud arvrea kahe keskmise liikme poolsumma. Mood on arvrea suurima sagedusega liige.
Erikülgse kolmnurga kõik küljed on erineva pikkusega. Võrdhaarses kolmnurgas on kaks võrdse pikkusega külge, mida nimetatakse haaradeks. Kolmandat külge nimetatakse aluseks. Aluse lähisnurki nimetatakse alusnurkadeks ja haarade vahelist nurka tipunurgaks. Võrdkülgse kolmnurga kõik küljed on võrdse pikkusega. Kirjuta joonisele juurde, kus asuvad võrdhaarse kolmnurga alusnurgad ja tipunurk ning haarad. Võrdkülgne kolmnurk on võrdhaarse kolmnurga erijuht. 1. Kas leidub selliseid kolmnurki, mis on * võrdhaarsed ja nürinurksed ....ei................ * võrdhaarsed ja täisnurksed .......ei............. * erikülgsed ja nürinurksed .................ja........ * võrdkülgsed ja nürinurksed ..................... * võrdkülgsed ja täisnurksed ..................... 3. Kas kolmnurk on erikülgne, võrdhaarne 2. Joonesta selline võrdhaarne kolmnurk, või võrdkülgne, kui tema mõõtmed on
Seega F'(c) = f'(c) - f(b) - f(a)/ g(b) - g(a)*g'(c) = 0. Siit j¨areldub, et F'(c) = f(b) - f(a)/ g(b) - g(a)*g'(c). Jagades suurusega g'(c), mis eelduse t~ottu erineb nullist, saame valemi. Teoreem on t~oestatud. Sõnastada ja tõestada Lagrange'i teoreem. Kui funktsioon f on l~oigul [a,b] pidev ja vahemikus (a,b) diferentseeruv, siis leidub vahemikus (a,b) v¨ahemalt u¨ks punkt c nii, et f(b) - f(a) = f'(c)(b - a). T~oestus. Lagrange'i teoreem on Cauchy teoreemi erijuht. T~oepoolest, v~ottes Cauchy teoreemis g(x) = x saame g(b) = b, g(a) = a, g'(c) = 1 ja j¨areldubki (3.26). Lagrange'i teoreemi geomeetriline sisu. Lagrange'i teoreem v¨aidab, et sileda joone l~oikaja saab paralleellu¨kkega viia selle joone puutujaks. 26. Sõnastada ja tõestada l'Hospitali reegel 0/ 0 tüüpi määramatuse korral. Olgu funktsioonid f ja g diferentseeruvad punkti a mingis u¨mbruses, kusjuures g'(x) 0 iga x korral sellest u¨mbrusest. Peale selle, olgu f(a) = g(a) = 0.
ruumiline eraldatus suure kauguse, geoloogilise või ökoloogiliste tõkete tõttu. 15. Mõisted Olelusvõitlus isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast. Homoloogiline organ ehitusplaanilt sarnased organid Mandunud elund talitluselt tähtsusetud elundid Eukarüoot päristuumsed Prokarüoot eeltuumsed Genofond kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elemntide kogum Rajajaefekt geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rjava isendi rühmaväiksest arvukusest
Müko- ja fotobiondi vahelised suhted samblikes Samblikud on liitorganismid, mis koosnevad kahest osapoolest: mükobiondist e. seenkomponendist fotobiondist e. fotosünteesivast komponendist. Samblikukomponentide vahel toimivad (laias mõistes) sümbiootilised suhted. Mükobiont toitub biotroofina hangib vajalikud toitained elusalt fotobiondilt. Samblikuks olemine e. lihheniseerumine kui seente üks võimalik toitumisstrateegia (saprotroofsuse ja parasitismi kõrval). Lihheniseerumise erijuht: · fakultatiivsed samblikud soodsates oludes toituvad saprotroofidena sunud org. ainest, eba-soodsates oludes leiavad fotobiondi, moodustavad sambliku ja toituvad fotobiondi arvel Müko- ja fotobiondi vahel valitsevad (laias mõttes) sümbiootilised suhted mõlemad osapooled saavad kasu; evolutsioneeruvad koos. Mükobiondi kasu saab toitaineid, fotobiondi kasu varustatud vee ja mineraal- ainetega, kaitse karmide keskkonnatingimuste eest, võimalus laiendada levikuala
Keemilised reaktsioonid Karboksüülhapetele ja amiinidele omased reaktsioonid on omased ka aminohapetele. 100220C juures 1) Karboksüülrühmade esterdamine (+ R´OH) 2) Atsüülimine 3) Alküülimine (CH3I juuresolekul) 4) Arüülimine 5) Reaktsioonid karbonüülühenditega a. Transamineerimine b. Dekarboksüleerimine c. Streckeri lagunemine (aroom) Ninhüdriidi reaktsioon on Strecker'i lagunemise erijuht. Proliin annab kollase värvusega ühendi. Aminohapete reaktsioonid kõrgetel temperatuuridel on olulised toidu valmistamisel (praadimisel, röstimisel, küpsetamisel, keetmisel > aroom) Sensoorsed omadused Maitse kvaliteet on sõltuv molekulaarsest konfiguratsioonist. 1) Magusad aminohapped peamiselt Dseeriast 2) Kibedad aminohapped peamiselt Lseeriast 3) Magusad ja kibedad aminohapped võivad olla ka tsüklilisese külgahelaga aminohapetest tingitud Peptiidid
o a b = b a o a ( b + c) = a b + a c o e a = a o a 0 a -1 : a a-1 = e ^ a-1 a = e Vaatleme kahte hulka M = {; ; ,....} ja N = {a; b ; c ;......} Järgnevalt moodustame elementide paari ( järjestatud) ( a ; ). Kui nüüd igale sellisele elementide järjestatud paarile ( a ; ) on seatud vastavusse süsteemi M teatav kindel element , siis räägitakse, et hulgas m on defineeritud korrutamine hulga N elementidega ( kujutise erijuht). Mainitud korrutamist süsteemi N elementidega nimetatakse skalaariga korrutamiseks. Kui seejuures kehtivad järgmised arvutusseadused: o e = o ( a + b ) = a + b o a ( + ) = a + a o a (b ) = ( a b ) o ( a ) = ( a ) = a ( ) Kui süsteemis M on defineeritud ainult üks arvutusoperatsioon ( a ), siis jäetakse viimase välja ( kehtivad 1 4 [skalaariga korrutamise postulaadid]).
annaabi.ee 
