● sünnidokument juhul, kui abielluja sünniandmed rahvastikuregistris puuduvad ● varem abielus olnud isiku abielulahutuse tunnistus või -tõend, abielulahutuse kohtuotsus, abikaasa surmatunnistus (või -tõend) või abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsus ● teise riigi elanikule tema elukohariigist väljastatud tõend ● riigilõivu tasumist tõendav dokument. 3. Millised tegurid võivad takistada abielu sõlmimist? Sugulus, eelmised abielud, vanus 4. Selgita, mis on abieluvaraleping? Milline abieluvaraleping on kehtiv? Abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata vastastikused varalised õigused ja kohustused. See leping, mis on mõlema osapoole poolt allkirjastatud ja kinnitatud kohtus. 5. Milliseid kokkuleppeid võib abieluvaraleping sisaldada? Nt: tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid, anda ühisvara valitsemise õigus ühele abikaasale jne 6
iseseisvas majandustegevuses tehtavate tehingute puhul). Kui abikaasad ei ole valinud muud varasuhet, siis vaikimisi kehtib nende suhtes varaühisuse varasuhe. Varaühisuse varasuhte kohta sätestatut kohaldatakse abikaasadevahelistele varalistele suhetele ka enne uue perekonnaseaduse jõustumist (jõustumine 01.07.2010) sõlmitud abielude puhul, alates uue perekonnaseaduse jõustumisest, kui enne uue perekonnaseaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti. Ühisvara Ühisvara tekib, kui abikaasade varalistele suhetele kohaldub varaühisuse varasuhe. Ühisvaraks on varaühisuse varasuhte kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. Lahusvaraks on: 1) abikaasa isiklikud tarbeesemed; 2) esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel;
Abikaasade varalised õigused ja kohustused Kui naine ja mees soovivad oma ülejäänud elu koos veeta, sõlmivad nad üldjuhul abielu. Kui mees ja naine on sõlminud abielu, tuleb neil arvestada abieluga kaasnevate kohustuste ja õigustega, näiteks varaliste õiguste ja kohustustega. Abieluvaraleping. Kui on ostsustatud abielluda, oleks ka soovitatav sõlmida abieluvaraleping, sest kui abiellujate vahel tekivad arusaamatused on hea kui neil on olemas abieluvaraleping, kus on kirjalikult näha milline vara kellele kuulub. Tänu abieluvaralepingule, saab ära hoida palju inetuid juhtumeid. Seaduses ja abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud, määratakse kindlaks abikasade varalised õigused. Abieluvaralepinguga saavad abikaasad omavahel kindlaks määrata abikaasade vastastikused varalised õigused ja kohutused. Kui abikaasaad pole sõlminud abieluvaralepingut võib nende vara jagada ühis- või lahusvaraks.
1)ühisvara vara, mis on soetatud abielu kestel või mis on selleks selleks saanud abieluvaralepinguga. Ühisvara kuulub abikaasade ühisomandisse. 2)lahusvara vara, mis on omandatud ennem abielu sõlmimist või abielu ajal saadud vara nagu kinge, pärand, isikuga seotud hüvitised( kindlustus hüvitis), omandi reformi käigus saadud vara (va erastamine), abikaasade isiklikud esemed. Lahusvaraks loetakse ka seda vara, mis on nimetatud abielu vara lepingus olenemata sõlmimise ajast. Abieluvaraleping Abieluvaraleping sõlmitakse, kas enne või abielu kestel. Abieluvaralepinguga määratakse ühis- või lahusvara. Abieluvaraleping sõlmitakse alati notariaalselt. Abieluvaralepingu sõlmimine on vabatahtlik. Ühisvara hulku kuulub nii vara kui kohustus. Hooldus ja üldamiskohustus Abikaasadel on abielu kestel kohustus pidada ülal oma lapsi ja abivajajat abikaasat. Abielu lõppedes jätkub ülalpidamiskohustus alaealiste laste ning selle abikaasa suhtes, kelle elu kvaliteet
· riigilõivu tasumist tõendav dokument. Millised tegurid võivad takistada abielusõlmimist? Abielu ei sõlmita isikute vahel, kellest üks on juba abielus, otsejoones ülenejate või alanejate sugulaste vahel, vendade ja õdede ning poolvendade ja õdede vahel, lapsendajate ja lapsendatute, samuti ühe isiku poolt lapsendatute vahel. Lisaks on keelatud meie riigis abielu samast soost isikuga. Selgita, mis on abieluvaraleping. Milline abieluvaraleping on kehtiv? Abieluvaraleping on dokument, millega abikaasad lepivad kokku omandisuhetes (erinevalt seaduses sätestatust). Abieluvaraleping on kehtiv ainult abielus, abielu lõppemisel lõpeb ka abieluvaraleping. Milliseid kokkuleppeid võib abieluvaraleping sasaldada? Näiteks, milline vara jääb abielus lahusvaraks ning milline ühisvaraks, kuidas ühisvara kasutada ja kuidas seda vajadusel jagada. Selgita abikaasade ühisvara ja lahusvara mõistet.
Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Varaühisuse varasuhe lõpeb, kui: üks abikaasa sureb või abielu lahutatakse. Samuti kui sõlmitakse abieluvaraleping, millega kehtestatakse seaduses ettenähtud muu abieluvarasuhe. Varaühisuse lõpetamise hagi Abikaasa võib hageda varaühisuse lõpetamist, kui: 1) tema õigused on oluliselt ohustatud seetõttu, et teine abikaasa on korduvalt kuritarvitanud oma õigust ühisvara valitseda, või seetõttu, et teine abikaasa ei osale piisava põhjuseta ühisvara korrapärases majandamises; 2) teine abikaasa on rikkunud perekonna ülalpidamise kohustust ja see võib perekonna
Peale abiellumist saab varasuhet muuta notariaalse abieluvaralepinguga. Kolmandale isikule ei ole abieluvaralepingus sisalduvad seadusjärgsest regulatsioonist kõrvale kalduvad kokkulepped nähtavad ning see võib põhjustada talle tehingus ühe abikaasaga ootamatuid ja soovimatuid tagajärgi. Selliste üllatuste vältimiseks või vähendamiseks ongi kasutusele võetud abieluvararegister Valitud varasuhte liik hakkab kehtima alates abielu sõlmimisest. Endiselt säilib võimalus sõlmida abieluvaraleping, sellisel juhul kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele abieluvaralepingut. Abikaasade varasuhete variandid Varaühisus - tekib poolte kokkuleppel, või juhul, kui abiellujad ei ole valinud abiellumisavaldusega varasuhet ega ole ka sõlminud abieluvaralepingut. Varaühisuse korral lähevad abikaasade ühisomandisse abielu kestel omandatud esemed ja muud varalised õigused. Varaühisusele kehtib ühisvara ühtsuse põhimõte, see tähendab, etabikaasade osad ühisvaras ei
Tehinguteks ühisvaraga vajab üks abikaasa teise nõusolekut isegi juhul, kui vara on ühe abikaasa nimel Ühisvara võib jagadaa abielu kestel, lahutamisel või pärast lahutust Kui abikaasale kuulus juba enne abiellumist mingi vara või kui abielu kestel seda kummalegi kingiti, pärandati, on see abikaasade lahusvara Lahusvaraks on ka abielu kestel soetatud isiklikud tarbeesemed Varaliste õiguste aluseks võib olla ka abieluvaraleping (kuid ühisvaraks ei saa ikkagi lugeda vara, mis abikaasa on kinke või pärimise teel omandatud tingimusega, et see on lahusvara) Seadusega on määratletud ülalpidamiskohustused Elatis määratakse igakuise rahana in ½ kuupalga alammäärast va erijuhud Täisealiseks saanud laps on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat 7.4. Laps ja perekond Sündinud laps tuleb 1 kuu jooksul perekonnaseisuasutuses registreerida
teine osapool on rohkem rikastunud. Kolmandana välja toodud varalahususe korral on mõlemal osapoolel teineteisest täielik sõltumatus ehk varalistes suhtetes arvestatakse neid, kui mitte abiellunud inimesi. Erinevate tehingute tegemisel ei ole vaja teisepoole nõusolekut. Mõlemad osapooled peavad tagama igapäevaste vajadusteks vajaliku raha ning tegutsema abielulise kooselu huvisid arvestades. Mõlema osapoole kokkuleppel võidakse teatud esemeid kaasomandisse. Abieluvaraleping on nii-öelda tehing, mis sõlmitakse isiklikult ning kehtib ainult notariaalsel kinnitusel. Võimalik on algselt valitud varasuhe muuta teiseks. Kui sõlmitakse varaühisus, siis võib anda ühisvaraga tegelemise õigus ühele osapoolele ning tünnistada ühis- või lahusvaraks üksikuid esemeid. Vara juurdekasvu võrdselt jagamise korral, on võimalik määrata põhivara ulatus ning arvestust, ja ette näha, et perekonna ühise kodu ühise käsutamise nõue ei kehti.
Asjaõigusseadus sisaldab asjaõiguslike küsimuste (valdus, omand, servituudid, hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiõigus) regulatsiooni. Asjaõigusseadus sätestab näiteks kohustusliku notariaalse tõestamise nõude kinnisasja omandamiseks või võõrandamiseks. Perekonnaseadus reguleerib perekonda ning abikaasasid puudutavaid varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kohustusi, lapsendamist, hooldust ning eestkostet. Seadus sätestab näiteks, et abieluvaraleping peab olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus reguleerib seadusjärgset ning testamendiga pärimist, samuti pärimislepingute sõlmimist. Testament peab olema notariaalselt tõestatud, kodune testament kehtib kuus kuud peale tegemist. Äriseadustik reguleerib ettevõtete ühinemist, jagunemist, ümberkujundamist, ettevõtjate tegevuse ning äriregistri pidamist. Osaühingu asutamisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Mis peaks lepingus kirjas olema?
milline vara saab abikaasade ühisvaraks; · milline abielu kestel omandatud või omandatav vara on ühisvara ja milline lahusvara; · kuidas abikaasade ühisvara vallata, kasutada ja käsutada; · kuidas abikaasade ühisvara jagada; · abikaasade vastastikused ülalpidamiskohustused abielu kestel ja abielu lõppemisel; · abikaasade muud vastastikused varalised õigused ja kohustused, kui see ei ole vastuolus seadusega. 10. Abieluvaraleping tõestatakse notaritaarselt. 11. Nõuded abiellumisavalduse kohta: · ühine avaldus, mis esitatakse isiklikult perekonnaseisuasutusele · isikut tõendavad dokumendid · varem abielus olnud isik kas abielulahutuse tunnistuse, abielulahutuse kohtuotsuse, abikaasa surmatunnistuse või abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsuse · teise riigi elanik abiellumist takistavate asjaolude puudumise tõendi · tasutakse riigilõiv 300 krooni 12
kokkulepetest. Lepingu liigid: Liigitatakse tulenevalt eesmärgist, mida pooled taotlevad. 1. rahvusvahelised- ( nende poolteks on riigid või rahvusvahelised organisatsioonid) 2. siseriiklikud, mis jagunevad: · avalik- õiguslikud ( halduslepingud) · eraõiguslikud Võlaõiguslikud: - võõrandamisleping - kasutamisleping - kindlustamisleping - seltsileping Perekonnaõiguslikud: - abieluvaraleping - pärimisleping - asjaõiguslikud. Eellepingud pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu kokkulepitud tingimustel. Raamlepingud lepitakse kokku põhikohustustes ja tingimustes, mis lai8enevad raamlepingu alusel sõlmitavatele lepingutele. Pooled võivad sõlmida lepinguid, mida seadus otseselt ette ei näe. Ei või olla vastuolus seaduse sisu ja mõttega. Liigitatakse veel: traditsioonilised, kodifikatsioonilised, muud liigitused. 1.2 Lepingu sõlmimine.
Seepärast kasutatakse üha rohkem tüüplepinguid, kus riik on kehtestanud oma piirangud (näiteks tarbijalepingud, töölepingud). Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Juriidiliselt on pakkumuse ja nõustumuse sisuks isikute tahteavaldus. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis. Osad lepingud tuleb notariaalselt tõestada (näiteks kinnisasja võõrandamine, abieluvaraleping, hüpoteegileping, osaühingu osa võõrandamine). Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Kohustuste rikkumine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustusega viivitamisel nõuda viivist. Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Seepärast kasutatakse üha rohkem tüüplepinguid, kus riik on kehtestanud oma piirangud (näiteks tarbijalepingud, töölepingud). Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Juriidiliselt on pakkumuse ja nõustumuse sisuks isikute tahteavaldus. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis. Osad lepingud tuleb notariaalselt tõestada (näiteks kinnisasja võõrandamine, abieluvaraleping, hüpoteegileping, osaühingu osa võõrandamine). Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Kohustuste rikkumine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustusega viivitamisel nõuda viivist. Pärnumaa Kutsehariduskeskus
5. Abielu loetakse sõlmituks pärast kummaltki abiellujalt jaatava vastuse saamist. 6. Abieluakt on dokument, kuhu abiellujad peavad alla kirjutama. See tunnistab mehe ja naise abielu ning selle koostab perekonnaseisuasutus, kus abielu sõlmiti. 7. Abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata vastastikused varalised õigused ja kohustused erinevalt seaduses ühis- ja lahusvara reguleerivatest sätetest, kui seadusest ei tulene teisiti. 8. Abieluvaraleping sätestab: o milline enne abiellumist abikaasale kuulunud vara jääb tema lahusvaraks ja milline vara saab abikaasade ühisvaraks o milline abielu kestel omandatud või omandatav vara on ühisvara ja milline lahusvara. o kuidas abikaasade ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. o kuidas abikaasade ühisvara jagada. o abikaasade vastastikused ülalpidamiskohustused abielu kestel ja abielu lõppemisel.
Soetisvara – asjad, mis on saadud abielu ajal nn ühisvara Koguvara Varasuhte lõppemisel kuulub vaid soetisvara tasaarvestamisele (rahaline nõudeõigus). Varaline sõltumatus, v.a. tehingud eluruumiga VARALAHUSUS(1.3) Abikaasasid käsitatakse varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus Varalistes suhetes sõltumatud, tehingu sooritamisel ei ole vajalik teise abikaasa nõusolekut Erilise kaitse all tehingud ühise eluasemega ABIELUVARALEPING Võimalik valitud varasuhet muuta Õigusõpetus Sõlmida muid kokkuleppeid (nt. ühisvara valitsemise õigus ühele abikaasale, tunnistada ühis- või lahusvaraks üksikuid esemeid) Abikaasad sõlmivad isiklikult, kehtib notariaalselt tõestatud vorm! Õigusõpetus LAHUTATUD ABIKAASA ÜLALPIDAMINE 1. Väikese lapse hooldamise tõttu ei saa ise enda ülalpidamise eest hoolitseda – ülalpidamise nõudeõigus kuni lapse 3a. saamiseni 2
(2) Abikaasad võivad abieluvaralepinguga anda ühisvara valitsemise õiguse ühele abikaasale. (3) Ühisvara valitsevad abikaasad lähtuvad abielulise kooselu ja vara korrapärase majandamise huvidest. Nad teavitavad teineteist vara valitsemise toimingutest ja vara seisust. (4) Abikaasa võib nõuda teiselt abikaasalt registrisse kantava ühisvara hulka kuuluva eseme kohta tehtud kande parandamiseks vajalike tehingute tegemist. 5. Mis on abieluvaraleping? Abieluvaraleping on abikaasadevaheline kokkulepe, milles mõlemad võivad: valitud varasuhte asendada teise seaduses sätestatud varasuhtega, valitud varasuhte lõpetada, anda ühisvara valitsemise õigus ühele abikaasale, tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid. 6. Abielu lõppemise alused ja tagajärjed. Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse.
3. Notariaalne tõestamine Notariaalne tõestamine tähendab seda, et notar kontrollib lisaks allkirjade õigsusele ka lepingu sisu ning selgitab seda pooltele. Notariaalset tõestamist vajavad kõik tehingud mille kohta seadus vastava nõude on püstitanud. Muu hulgas tuleb notariaalselt tõestada: kõik kinnistute võõrandamise tehingud ja kinnistule asjaõiguste seadmise tehingud; elamute, suvilate ja muude ehitiste kui vallasasjade võõrandamise ja pantimise tehingud; abieluvaraleping; äriühingu asutamisleping või asutamisotsus; osaühingu osa võõrandamise leping; õigusvastaselt võõrandatud vara nõudeõiguse loovutamise leping. 4. Notariaalne kinnitamine Notariaalne kinnitamine tähendab lepingu vormistamist kirjalikult ning lepingupoolte allkirjade tõendamist notari poolt. Lepingu notariaalset kinnitamist asendab lepingu notariaalne tõestamine. Tõlgitud dokumentide teises riigis kasutamiseks tuleb need notariaalselt kinnitada, et
Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta. 7.Abielu sõlmimine: Õigusliku tähendusega on ainult abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt. Abielu sõlmitakse mitte varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel abiellujate poolt perekonnaseisuasutusele avalduse esitamisest. 8.Abieluvaraleping.Abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata vastastikused varalised õigused ja kohustused erinevalt käesoleva peatüki 3. jaos (ühis-ja lahusvara) sätestatust, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui abieluvaralepingut ei ole sõlmitud või kui leping ei hõlma abikaasade kogu vara, kohaldatakse abikaasade vara või abieluvaralepinguga hõlmamata vara suhtes käesoleva peatüki 3. jaos (ühis-ja lahusvara) sätestatut 1) Abieluvaralepinguga võidakse kindlaks määrata:
Eristame ühepoolseid tehinguid (nt. testament) ja mitmepoolseid tehinguid (nt. leping). Samuti saab tehinguid jaotada sisu poolest varalisteks tehinguteks (nt. ostu/müügi tehing) ja isiklikeks tehinguteks (nt. abielu). 7. Millised on peamised võõrandamislepingu liigid? Müügilepingud ja kinkelepingud 8. Mis on kinnisasi? Kinnisasi on maapinna piiritletud osa maatükk koos tema oluliste osadega. Kõik ülejäänud on vallasasjad. 9. Mis on abieluvaraleping ning mis on selle lepingule esitatud peamised nõuded perekonnaõiguses? Abieluvaraleping on mehe ja naise vaheline leping, mis reguleerib nende varasid abielu ajal. Kui leping on olemas, siis saavad mõlemad osapooled lahutuse korral lepingus kindlaks määratud osa ning neil pole õigust teise poole varale. Enne abielu on kõik ostetud varad iga inimese isiklik vara. 10. Mis on pärimine seaduse järgi?
ka sellist viis ma ei poolda. Minu jaoks on vastuvõetav ainult selline abielu, kus on tõeline ja truu armastus. Abieluga kaasnevad ka mitmesugused kohustused. Peab arvestama, et enam ei ole üksinda ja et peab veetma rohkem aega kodus ja koos kaaslasega. Peab lahti ütlema eelnevast vabast elust- enam ei saa joosta mitme naise või mehe vahet. Tegelikult saab, aga see on abieluinimesele keelatud. Üldiselt lähevad abiellumisel mehe ja naise varad üheks. Kindluse mõttes tehakse ka abieluvaraleping, kui mõlemad osapooled seda soovivad, et kui peaks midagi juhtuma, siis oleks pärast vara jaotamine lihtsam. Üheks väga suureks negatiivseks küljeks abiellumise juures ongi tänapäeval see, et abiellutakse liiga vara ja seega ei pea kooselu kaua vastu ning lahutatakse ja pärast on jõuta seda vara ära jagada. Kaasnevad väga pikad ja pingerohked kohtuprotsessid.
vorminõue teatud liiki lepingutele. Asjaõigusseadus sisaldab asjaõiguslike küsimuste (valdus, omand, servituudid, hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiõigus) regulatsiooni. Asjaõigusseadus sätestab näiteks kohustusliku notariaalse tõestamise nõude kinnisasja omandamiseks või võõrandamiseks. Perekonnaseadus reguleerib perekonda ning abikaasasid puudutavaid varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kohustusi, lapsendamist, hooldust ning eestkostet. Seadus sätestab näiteks, et abieluvaraleping peab olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus reguleerib seadusjärgset ning testamendiga pärimist, samuti pärimislepingute sõlmimist. Testament peab olema notariaalselt tõestatud, kodune testament kehtib kuus kuud peale tegemist. Äriseadustik reguleerib ettevõtete ühinemist, jagunemist, ümberkujundamist, ettevõtjate tegevuse ning äriregistri pidamist. Osaühingu asutamisleping peab olema notariaalselt tõestatud.
e) Kuidas võivad olla reguleeritud abikaasade ja registreeritud elukaaslaste varasuhted? Abikaasad ja elukaaslased saavad valida varasuhte abiellumisavaldusega või abieluvaralepingu. Seadus: Perekonnaseadus Paragrahv: 24 Kooseluseadus 16 f) Millistel juhtudel lõpeb abieluleping? Millistel juhtudel lõpeb kooseluleping? Abieluleping lõppeb: üks abikaasa sureb; sõlmitakse abieluvaraleping, millega kehtestatakse seaduses ettenähtud muu abieluvarasuhe; abielu lahutatakse või varasuhe lõpetatakse käesoleva seaduse § 36 kohaselt abikaasa nõudel kohtuotsuse alusel. Seadus: Perekonnaseadus Paragrahv: 35 g) Kes on hõimlased? Mis saab hõimlussuhetest abielulahutuse korral? Ühe abikaasa sugulased on teise abikaasa hõimlased. Hõimlus ei lõpe selle abielu lõppemisega, millest hõimlus on tekkinud.
Õigustatud huvi olemasolu korral on isikul õigus esitada abielu kehtetuks tunnistamise hagi. Seda võivad esitada abikaasad, eestkostja, regionaalminister, sotsiaalminister, muu isik. Abielu kehtetuks tunnistamise nõude suhtes ei kohaldata aegumist. Abielu kehtetuse tagajärjed-tühine abielu on tühine algusest peale, kehtetuks tunnistatud abielu on tühine algusest peale, abielu tühisuse korral on ka abieluvaraleping tühine, varalistele suhetele kohaldatakse seltsingu sätteid, õigusvastaselt käitunud abikaasa vastu on õigus nõuda ülalpidamist ja varaühisuse kohaldamist. Abielu lõppemine-abielu loetakse lõppenuks kohtulahendi jõustumisest. Abielu käsitletakse enne abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsuse jõustumist kehtivana. Lahuselu jaguneb objektiivseks ja subjektiivseks. Objektiivne lahuselu-puudub ühine majapidamine/kooselu
jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Leping- tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Võõrandamislepingud- müügileping, vahetusleping, kinkeleping. Kasutuslepingud- üürileping, rendileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping. Kinnisvara perekondlikes suhetes: abieluvaraleping, ühisvara, lahusvara. Pärimine- isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule.(seaduse järgi, testamendi järgi). Kitsendused:võõral maatükil viibimine, teed ning tehnovõrgud ja rajatised, veed, avalikud veekogud, mets. Kinnisasja kasutamisega seotud kitsendused: looduskaitseseadus, muinsuskaitseseadus, maapõeseadus, teeseadus, raudteeseadus, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus, energiaseadus(elektrivõrgu, gaasivõrgu, kaugküttevõrgu kaitsevööndite ulatus)
rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud vib kohus selle tunnistada abikaasade hisvaraks kas siis osaliselt vi tielikult. Abikaasadel on vrdne igus kokkuleppel hisvara vallata, kasutada ja ksutada. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse hisvara valdamise vi kasutamise le kohus abikaasa nudel. Seega kui ks abikaasa teeb tehingu abikaasade hisomandis oleva vallaasja vrandamiseks, eeldatakse ka teise abikaasa nusolekut. 6.)Abieluvaraleping on leping, millega abikaasad lepivad kokku omandisuhetes erinevalt seaduses stestatust.Abieluvaralepinguga vidakse kindlaks mrata: 1) milline enne abiellumist abikaasale kuulunud vara jb tema lahusvaraks ja milline vara saab abikaasade hisvaraks; 2) milline abielu kestel omandatud vi omandatav vara on hisvara ja milline lahusvara; 3) kuidas abikaasade hisvara vallata, kasutada ja ksutada; 4) kuidas abikaasade hisvara jagada;
tunnistatud, samuti kui ühelt vanemalt on vanema õigused ära võetud, piisab 15 18-aastase noore inimese abiellumiseks ühe vanema nõusolekust. Kui üks vanematest või eestkostjatest ei anna abiellumiseks nõusolekut, võib kohus anda abiellumisloa ühe vanema või eestkosteasutuse avalduse alusel. Kohus annab noorele abiellumisloa juhul, kui abiellumine vastab alaealise huvidele. Kui alaealine on saanud abiellumiseks loa, on tal õigus sõlmida abieluvaraleping. Alaealisel abikaasal, tema vanemal või eestkostjal on õigus nõuda abielu kehtetuks tunnistamist, kui abielu on sõlmitud perekonnaseaduse sätteid rikkudes. Hasartmängud Hasartmänguks loetakse seaduse mõistes mängu või meelelahutuslikku tegevust, milles osalemine võimaldab omandada raha, muud vara või varalisi õigusi ning mille tulemus on määratud täielikult või osaliselt juhuslikkusel põhineva tegevusega. Sealjuures riskib mängija kaotada raha,
Ühe abikaasa sugulased on teise abikaasa hõimlased. 57. Abielu, abikaasad. Mehe ja naise vahel (HETKEL) vabal tahtel põhinev, kindlate vorminõuete järgi sõlmitud ühendus, mis on tähtajatu. Abielluda võivad üldjuhul täisealised isikud. Veresugulaste vahel abiellumise keeld. Abikaasade isiklikud õigused. Varalised suhted (ühisvara – kõik vara, mis on ühiselt soetatud abielu jooksul; lahusvara – isilikud tarbeesemed; asjad, mis olid olemas enne abielu) . Abieluvaraleping – noratiaalselt tõestatud leping. 58. Pärimisõiguse alused. Õigusnormide kogum, mis reguleerivad füüsilise isiku surma korral tema vara üleminekut teisele isikule ehk pärimist. Pärija võib seaduses sätestatud korras loobuda. Pärimise aluseks on seadus või pärandaja viimane tahe, mis on avaldatud testamendis või pärimislepingus. 59. Pärimise vormid, pärimine seaduse alusel, testament, pärimisleping. a) Seadusjärgne pärimise kohaldamine (abikaasa + seaduses
kannete alusel väljastatakse isikutele sünni-, surma-, abielu- ja muu tunnistusi. perekonnaseisutunnistus-dokument, mis sisaldab perekonnaseisuakti andmeid ja tõendab perekonnaseisuakti olemasolu. (sünnitunnistus, surmatunnistus, abielutunnistus, abielulautuse tunnistus, nimemuutmistunnistus). Perekonnaseisutunnistus antakse perekonnaseisuasutuse poolt perekonnaseisuakti alusel. Tunnistus antakse isikule, kelle kohta see on koostatud, samuti tema esindajale. abieluvaraleping- leping, millega abikaasad lepivad kokku omandisuhetes erinevalt seaduses sätestatud. ühisvara- üheaegselt kahele või enamale isikule kuuluv vara. Juriidilises kontekstis tähistab mõiste ühisvara sagely abikaasadele ühiselt kuuluvat abielu kestel soetatud vara (kinnisasjad, autod, vallasvara, laenud, liisingud, dividendid, pangakontod, väärtpaberid jne) lahusvara- Ühisvara hulka ei kuulu kummai abikaasa lahusvara. ülalpidamiskohustus- elatis- ehk alimendid. elatisraha-
• Abielu üldised õiguslikud tagajärjed määratakse: - abikaasade ühise elukoha riigi õigusega; - eri riikides elamise korral ühise kodakondsuse riigi õigusega; - viimase ühise elukoha riigi õigusega, kui ühe elukoht on selles riigis. • Kui eeltoodud alused ei ole rakendatavad, määratakse abielu õiguslikud tagajärjed selle riigi õigusega, millega avaldub abikaasadel kõige tugevam seos ABIKAASADE VARALISED ÕIGUSED • Kui puudub abieluvaraleping, siis kohaldatakse varalistele õigustele abielu üldistele tagajärgedele kohaldatavat õigust • Abieluvaralepinguga võib valida varalistele õigustele kohalduva õiguse, milleks võib olla ühe abikaasa elukoha või kodakondsuse riigi õigus • Kohalduva õiguse valik peab olema notariaalselt tõestatud või muu riigi puhul vastama selle riigi abieluvaralepingu vorminõuetele
Abielluda saab perekonnaseisuametis ja kirikus. Abielu mõlemad pooled allkirja kirjutanud. Antakse ka tunnistus. Abielu sõlmimiseks tuleb kahekesi üh Abielu saab sõlmida perekonnaseisuametis mitte kiiremini kui 1 kuu ning mitte kauem kui 3 kuu Vanus abiellumisel 18 aastat; kui 15-18 aastat, siis kui vanemate kirjalik nõusolek. Abielu sõlmida ei saa 1)lähedased sugulased (siia käib ka lapsendaja ja oma lapsendatu. Samuti ühte perre lapsendatud 2)need isikud, kes juba on abielus 21.abieluvaraleping, sisu ja sõlmimine Sõlmida tuleb notariaalselt. Peab olema tegemist seadusliku abieluga. Lepingu võib sõlmida ka e abielu jõustumisest. 1)milline enne abiellumist kuulunud vara on lahusvara ja mis saab ühisvaraks 2)milline abielu kestel omandatud vara on ühisvara ja milline lahusvara 3)kuidas ühisvara kasutada 4)kuidas ühisvara jagada 5)ülalpidamiskohustus Abieluvara registrisse võidakse kanda. Peetakse seda maakohtu kinnistusosakonnas. Lepingut sa 22
haldusülesande täitmise kohustus ning delegeerimise tulemusel saab eraisik teatava voli kolmandate isikute üle, sealhulgas õiguse otsustada kolmandate isikute õiguste ja kohustuste üle. Nimetatud kriteeriumid on peamisteks kriteeriumideks, mis eristavad haldusõiguslikke lepinguid eraõiguslikest lepingutest XII ASJAÕIGUSLIKUD LEPINGUD Kinnisasja omandamie leping. Isiklikud servituudid. Reaalkoormatised. Hoonestusõigus. Pandiõiguslepingud. Vallaspant. Hüpoteek. XIII ABIELUVARALEPING Abikaasade varasuhted Abieluvaralepinguga on võimalik: - valitud varasuhe asendada teise seaduses sätestatud varasuhtega. Oluline on, et niisugusel juhul tekib uus varasuhe abieluvaralepingu jõustumise hetkest ja abikaasad ei saa abieluvaralepinguga ette näha, et uus varasuhe kehtib tagasiulatuvalt ka varasemalt omandatud vara suhtes; - valitud varasuhe lõpetada – kui lõpetatakse varaühisuse või vara juurdekasvu
Analüüsi õiguslikku olukorda! Kuna ta ostis selle abielu jooksul läheb ühisvara hulka ning vastavalt PKS § 37 tuleb see kaheks jagada. 7. teema – Kaasused Perekonnaõigus, TÜ 2016 MA Haldi Koit 6. Abieluvararežiimid Merilin ja Indrek abiellusid 06.06.2011, abieluvaraleping vara juurdekasvu tasaarvestuse režiimi valiku kohta sõlmiti 10.01.2012. Enne abielu sõlmimist oli Merilinil auto Audi A3 (väärtus 15 000 EUR, jääk 10 000 EUR) liisingusse võetud. Indreki ainsaks varaks oli enne abielu sõiduauto Toyota Avensis (väärtus 20 000 EUR), mille liising lõppes 2 kuud enne pulmi. 04.05.2012 võtsid Merilin ja Indrek pangast eluasemelaenu (väärtus ja laen 200 000 EUR) ühise korteri ostmiseks Tallinna lähedale. 23.09
omada kõiki tsiiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi, v.a neid, mis on omased üksnes inimesele. 1 2 7) Abielu sõlmimine Mehe ja naise vaheline seaduslik liit. Sõlmitakse kirikus ja perekonnaseisuametis. Kirikus vaja: ristitud, leeritunnistus. Perekonnaseisuametis: 1 kuu ooteaeg (30 päeva), max 3 kuud, mõlemad osapooled peavad kohal olema üheaegselt. 8) Abieluvaraleping Sõlmitakse/muudetakse kahekesi notari juures. Kehtiva abielu puhul saab sõlmida lepingu, kus on kirjas, et mis vara enne abielu kellele kuulus, mis vara jääb lahusvaraks ja mis vara saab ühisvaraks, kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada ning ülalpidamiskohustus peale abielu lõppemist. Ühepoolselt saab lepingut muuta, kui teine pool on teadmata kadunuks kuulutatud, pankrotis, tegutseb teadlikult ühisvara kahjustamiseks.
· Registerpant e hüpoteek PEREKONNAÕIGUSE ALUSED Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel ühisel soovil. Abielluda saab al. 18 aastaselt, 15-18 vanemate nõusolekul. Abielluda ei või: Kui üks juba on abielus Lapsendaja ja lapsendatav Lähisugulased Kui vähemalt üks on teovõimetu Abiellumisel võidakse võtta mehe või naise nimi, jätta nimed samaks või võtta topeltnimi. Võimalik on sõlmida abieluvaraleping. Abikaasadel on vastastikkune ülalpidamiskohustus. Ei ole kohustatud ülal pidama, kui abielu kestis lühikest aega, kui abikaasa käitumine oli vääritu, kui on uuesti abiellunud. Abielu lõpeb lahutuse või surmaga. Lahutada on võimalik kohtus või perekonnaseisuametis. Abiellumisel ei saa volitata, lahutamisel saab. Lahutada saab perekonnaseisuametis, notaris ja kohtus. Perekond · Põlvnemist isast võib kohtus tuvastada.
ühinguõigus (seltside ja ühingute asutamislepingud). VORM: Üldiselt vormivabadus-suurem osa VÕS sätestatud lepingud (rendileping, laenuleping, müügileping, jne)!!! Erinormid kehtivad tarbijaga sõlmitavate lepinguteosas. Nii näiteks peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustusle võtmiseks olema kirjalikus vormis. Notariaalselt peavad olema tõestatud nt kinnisasja võõrandamis- ja koormamislepingud, osaühingu osa võõrandamise ja jagamise leping, ülalpidamisleping, abieluvaraleping jne. Kirjalikus vormis peavad olema sõlmitud nt 1) ehitise ajutise kosutamise leping, kui seadusest ei tule rangemaid vorminõudeid (VÕ S §381 lg 1), 2) kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks (VÕ S § 261 lg 1), 3) elurendise leping (VÕS § 570) , üldreeglina ka 4) võlatunnistus (VÕ S § 30 lg 2) jne . Lepingu all mõeldakse sageli ka kirjalikult vormistatud dokumenti, mis tõendab saavutatud kokkulepet.
isik, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. VÕS üldpõhimõtted: PS §19 lg1- igaühel on õigus vabale eneseteostusele- üldisne vabadusõigus Üldise vabadusõiguse kaitsealas on ka lepinguvabadus, kuid lisaks tuleb arvestada ka spetsiaalsete põhiseadustega (omand- PS§32, töö,elukutse- PS §29, ühinguõigus- PS §48, pärimine- PS §48, abieluvaraleping- PS §27) Lepinguvabaduse põhimõte: sõlmimisvabadus, liigi ja sisu määramise vabadus, vormivabadus (VÕS §11 lg1), poolte valikuvabadus nõrgema poole kaitse-piirangud tuleneb privaatautonoomia põhimõttest (PS §19) Hea usu põhimõte (TSÜS §138 lg1, VÕS §6) VÕS §6 lg 1: HUP võlasuhetes (võrdluseks TSÜS §138) VÕS §6 lg 2: HUP ülimuslikkus legaaldefinitsioon puudb (avatud vorm) HUP funktsioonid:
suhted 56. Abielu, abikaasad. Tänapäeva euroopalikus kultuuritraditsioonis mõistetakse abieluna mehe ja naise vabal tahtel põhinevat, kindlate vorminõuete järgi sõlmitud ühendust, mis on tähtajatu Abielluda võivad üldjuhul täisealised isikud Veresugulaste vahel abiellumise keeld Abikaasade suhted · Abikaasade isiklikud õigused · Abikaasade varalised suhted - ühisvara - lahusvara · Abieluvaraleping 57. Pärimisõiguse alused. Pärimisõiguse all mõistetakse nende õigusnormide kogumit, mis reguleerivad füüsilise isiku surma korral tema vara üleminekut teisele isikule ehk pärimist Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule Pärandaja Pärand Pärija Pärandi üleminek - Pärandi avanemisel läheb pärand üle pärijale Pärija võib seaduses sätestatud korras loobuda 58
Eluaseme loovutamise võib määrata kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui abielu lõppemiseni. Kui üks abikaasa on kohustatud loovutama perekonna eluaseme või selle osa ainukasutamiseks teisele abikaasale, võib ta sellelt nõuda õiglast kasutustasu 7. Abikaasade varasuhted kehtiva PKS-i järgi. Varasuhte liigid. Varaühisus (s.h vara valitsemine ja vara jagamine). Vara juurdekasvu tasaarvestus (s.h vara valitsemine ja vara jagamine). Varalahusus. Abieluvaraleping. · Eesti 1.07.2010 jõustunud PKS-i järgi võivad abiellujad kokkuleppel enne abielu sõlmimist abiellumisavaldusega perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valida varasuhte PKS-s sätestatud varasuhte liikide hulgast. · Varasuhte liigid on: 1. varaühisus 2. vara juurdekasvu tasaarvestus 3. vara lahusus. · Lisaks võivad abikaasad sõlmida ka abieluvaralepingu (PKS § 59-62). · Kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi
Abielu on mõlemapoolne vabatahtlik kokkulepe. Abielu on ametlik, kui on alla kirjutatud abielusõlmimise aktile ja selle põhjal antakse välja abielu tunnistus. Takistavad tegurid: Samasoolised ei saa abielluda Ei saa abielluda see, kes juba on abielus Lähedased sugulased ei saa omavahel abielluda Ühte perre lapsendatud lapsed ei saa abielluda Ei tohi lapsendaja abielluda lapsendatuga Teovõimetud inimesed 24. abieluvaraleping, sisu ja sõlmimine Abieluvara leping on võimalik sõlmida ainult notariaalselt tõestatuna. Seda võib teha enne abiellumist või abielus olles ükskõik millisel ajal. Lepingusse kirja: Milline enne abiellumist olnud vara jääb lahusvaraks ja milline jääb ühisvaraks Milline abielu ajal saadud vara jääb lahusvaraks ja milline saab ühisvaraks Kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada Ülalpidamiskohustus
avaliku võimu ülesannete üleandmine, võimuvolituste üleandmine, kontsessioonid, koostöölepingud jne), millele laienevad erinevad reeglid. Eesti kohtupraktikast lähtudes on halduslepingute sõlmimine käibel ainsa või põhilise praktikana ehitustegevuses, jäätmemajanduses või parkimisjärelevalvel. Eraõiguslik leping – sisuks on tsiviilõiguslikud suhted (võlaõiguslik leping (müügileping), asjaõiguslik leping (kinnisomandi üleandmine), perekonnaõiguslik leping (abieluvaraleping), äriühingu asutamisleping; Tasuline leping – eesmärk vahetada teatud varalisi väärtusi (laenuleping (VÕS § 396), üürileping (VÕS § 271)); Tasuta leping – üks lepingupool kohustub soorituseks ilma vastusoorituseta (kinkeleping (VÕS § 259), tasuta kasutamise leping (VÕS § 389)); Ühekordne leping – ühekordse täitmisega leping (kleidi ostmine, leiva ostmine); Kestvusleping – leping mis on suunatud püsivate kohustuste (tööleping, üür jne) või
Abielu on mõlemapoolne vabatahtlik kokkulepe. Abielu on ametlik, kui on alla kirjutatud abielusõlmimise aktile ja selle põhjal antakse välja abielu tunnistus. Takistavad tegurid: Samasoolised ei saa abielluda Ei saa abielluda see, kes juba on abielus Lähedased sugulased ei saa omavahel abielluda Ühte perre lapsendatud lapsed ei saa abielluda Ei tohi lapsendaja abielluda lapsendatuga Teovõimetud inimesed 24. abieluvaraleping, sisu ja sõlmimine Abieluvara leping on võimalik sõlmida ainult notariaalselt tõestatuna. Seda võib teha enne abiellumist või abielus olles ükskõik millisel ajal. Lepingusse kirja: Milline enne abiellumist olnud vara jääb lahusvaraks ja milline jääb ühisvaraks Milline abielu ajal saadud vara jääb lahusvaraks ja milline saab ühisvaraks Kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada Ülalpidamiskohustus
Varasuhte valik abielu sõlmimisel (PKS § 24 lg 1) Abieluvaralepingu sõlmimine (PKS § 59) Varasuhte lõppemine: Seadusjärgne: Abielu lõppemine (PKS § 35 p 1 ja 3, § 44 p 1 ja 3, § 62 p 1) Lepinguline: Teise varasuhte valimine abieluvaralepinguga (PKS § 35 p 2, § 44 p 2§ 62 p 2) Kohtulik: Varaühisuse lõpetamine kohtus (PKS § 62 p 3, § 35 p 4, § 36) Vara juurdekasvuühisuse lõpetamine kohtus (PKS § 62 p 3, § 44 p 4, § 45) Abieluvaraleping (PKS § 59) Abieluvaralepingu sõlmimine: Abielu eel, sõlmimisel, ajal Notariaalses vormis isiklik tahteavaldus / Perekonnaseisuameti kinnitatud isiklik tahteavaldus Abieluvaralepingu sisu: Abieluvaraleping varasuhte valikuõigus Varasuhte muutmisõigus vs ühisvara jagamise leping Tähendus kolmandatele isikutele: Abieluvararegistri kanne (PKS § 61, AVRS § 7)
eluaastast on abiellumiseks vaja vanemate kirjalikku nõusolekut. Abielu on mõlemapoolne vabatahtlik kokkulepe. Abielu on ametlik, kui on alla kirjutatud abielusõlmimise aktile ja selle põhjal antakse välja abielu tunnistus. Takistavad tegurid: *Samasoolised ei saa abielluda *Ei saa abielluda see, kes juba on abielus *Lähedased sugulased ei saa omavahel abielluda *Ühte perre lapsendatud lapsed ei saa abielluda *Ei tohi lapsendaja abielluda lapsendatuga *Teovõimetud inimesed. 22.Abieluvaraleping, sisu ja sõlmimine. Abieluvara leping on võimalik sõlmida ainult notariaalselt tõestatuna. Seda võib teha enne abiellumist või abielus olles ükskõik millisel ajal. Lepingusse kirja: *Milline enne abiellumist olnud vara jääb lahusvaraks ja milline jääb ühisvaraks *Milline abielu ajal saadud vara jääb lahusvaraks ja milline saab ühisvaraks *Kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada *Ülalpidamiskohustus. Lepingut saab
Esimeeste ülesanne on: korraldab õigusemõistmisalast tegevust oma kohtus; vastutab eelarve kavade ja täitmise üle; teostab järelvalvet, jagab kõik kohtuasjad juhuslikult kohtunike vahel laiali, vastutab kohtunike koolituskavade eest. Kohtunike max vanus 67 aastat, kohtunikke määratakse eluaegseks. Maakohtud on ainukesed kohtud, kus asuvad osakonnad: 1) kinnistusosakond- peetakse kinnistusraamatut, kinnisvara kohta infot, abieluvararegister (abieluvaraleping). 2) registriosakond- äriregister- seal peetakse äriregistrit. MTÜ registrid ja sihtasutuste registrit, laevakinnistusraamat 3) maksekäsuosakond- asub ainult Haapsalu kohtuasjad. Saab elektrooniliselt esitada oma nõuded (võlanõuded kuni 6400 eurot) võlanõuded ja elatisnõuded lapse ülalpidamiseks kuni 200 eurot. Rahvakohtunik- täpselt samad õigused nagu kohtunikul. Rahva kaasamine õiguse mõistmisesse
vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Seega võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis. Vastavalt VÕS saab lepingut, mis on sõlmitud poolte kokkuleppel teatud vormis, muuta või lõpetada ka muus vormis, kui lepingus endas ei ole ette nähtud teisiti. - Seaduse kohaselt peavad olema notariaalselt tõestatud kõik kinnisasja omandamise ja võõrandamise lepingud, abieluvaraleping, hüpoteegileping jms. Kokkulepitud või seadusega sätestatud vorminõue laieneb: · lepingu lisadele · tagatistele · teistele kõrvalkohustustele · eellepingule · nõude loovutamisele ja kohustuse ülevõtmisele 6. Tüüptingimused. Tüüptingimus - lepingutingimus, mida ei ole eraldi läbi räägitud, kuna: see on eelnevalt välja töötatud kasutamiseks tüüplepingutes ja mille tõttu ei olnud teine pool võimeline mõjutama tingimuse sisu. 7
Mõistlikkuse all mõeldakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki Heausksuse all mõeldakse isiku psüühilist suhtumist oma käitumisse Leping esitatakse pakkumise esitamise ja sellele nõustumise andmisega. Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult vms Notariaalselt peab olema tõestatud: -kinnisasja võõrandamise ja omandamise lepingud -abieluvaraleping -hüpoteegileping jpm Otsene tahteavaldus sõnaselgelt väljendub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg Kaudne- võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg Kohustus tuleb täita vastavalt seadusele või lepingule, tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuyleb kohustus täita sellel päeval. Võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega kindlaksmääratud kohas.
lepingu vormi vabaduse printsiip: tehingu võib teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Seega võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis. Vastavalt VÕS saab lepingut, mis on sõlmitud poolte kokkuleppel teatud vormis, muuta või lõpetada ka muus vormis, kui lepingus endas ei ole ette nähtud teisiti. - Seaduse kohaselt peavad olema notariaalselt tõestatud kõik kinnisasja omandamise ja võõrandamise lepingud, abieluvaraleping, hüpoteegileping jms. Kokkulepitud või seadusega sätestatud vorminõue laieneb: · lepingu lisadele · tagatistele · teistele kõrvalkohustustele · eellepingule · nõude loovutamisele ja kohustuse ülevõtmisele 6. Tüüptingimused. Tüüptingimus - lepingutingimus, mida ei ole eraldi läbi räägitud, kuna: see on eelnevalt välja töötatud kasutamiseks tüüplepingutes ja mille tõttu ei olnud teine pool võimeline mõjutama tingimuse sisu. 7
abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut. See tähendab, et kui pooled ei saa kokkuleppel valida varasuhet (kas abiellumisavalduse või abieluvaralepinguga) või kui abiellumisel abiellujad ei suuda valida varasuhet ehk jääb varasuhe valimata, siis see määratletakse seadusega - kehtib varaühisus. Varaühisust saab lõpetada PKS § 35 lg 2 kohaselt, kui sõlmitakse abieluvaraleping, mille järgi määratletakse muu (soovitatav) abieluvarasuhe. Abieluvaralepinguga valida tuleb siis lahusvara ja juurdekasvu tasaarvestamise varasuhte vahel. Kui pooled tahavad varaühisust lõpetada abielu kestel, tuleb abieluvara leping sõlmida notari juures. Kulude osas on vahe, sest kui valitakse varasuhe abielu sõlmimisel, siis tasu läheb vaid abiellumisavalduse eest (riigilõiv 30 eurot). Kui on mainitud, et varaühisust lõpetada, tuleb
saneerimiskavas märgitud saneerimiskava täitmisel tähtaja möödumisel. 279. Kuidas saneerimiskava ja pankrotimenetlus seostuvad? Pankrotimenetluses saab teha kompromissi mis sisuliselt on peaaegu sama mis saneerimine. PEREKONNAÕIGUS 379. Mida reguleerib perekonnaseadus ? Perekonnaseadus (PKS, RT I 2009, 60, 395; 21.12.2010, 4) reguleerib abielu, sugulusest tulenevaid varalisi ja mittevaralisi õiguseid ja kohustusi, lapsendamist, hooldust ning eeskostet. Varalised nt abieluvaraleping, ülalpidamiskohustus, täisealise lapse kulutused majapidamisele, lapse vara hooldamine. Mittevaralised nt abielu sõlmimine, sugulus, põlvnemine, vanema õigused ja kohustused. Lapsendada on lubatud, kui see on lapse huvides vajalik ning on alust arvata, et lapsendaja ja lapse vahel tekib vanema ja lapse suhe (PKS § 147 lg 1). Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (PKS § 116 lg 2). Kui esindusõigust ei ole alaealise lapse
annaabi.ee 
