.............................6 2.4 Menetlusosaline ja menetluse läbiviimine...........................7 3. KOHTU PRAKTIKA..........................................................9 3.1 Kaalutlusõigus ja selle rakendamine.................................10 KOKKUVÕTE....................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................12 2 SISSEJUHATUS Haldusmenetlus lähtub ideest, et haldusorgani ülesanne on teha sisult korrektseid otsuseid. Selleks on vaja sisse seada haldusasja õiglase menetlemise kord, mis on kvaliteetse otsuse tegemise ja selle tunnustamise vältimatu eeltingimus. Praeguseks on Eestis vastu võetud ning jõustunud haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS), kuid see ei tähenda, et seadus sisaldab Eesti haldusmenetlusõiguse kõiki norme.
Menetlusõigus ütleb, kuidas otsustamine toimub. Menetlusreeglid kirjeldavad, mis toimingud tuleb teha enne otsustamist ja kuidas otsus ise välja peab nägema. Need reeglid on vajalikud ka tehtud otsuse sisulise õigsuse hilisemaks kontrollimiseks. 5 Bürokraatia mitte kui menetluse venitaja, vaid paindlik ja lihtne, mis aitab õige otsuse langetamist. 6 Haldusmenetlus Haldusmenetlus on vaid see osa riigi tegevusest, mis ka kodanikke puudutab. Haldusmenetluseks ei ole asutuste sisemine asjaajamine: nt ülemuse korraldused alluvatele. AGA Avaliku teenistuse raames antavad käskkirjad ametniku teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, palga määramiseks jms puudutavad juba ametnikku kui erilises seisundis eraisikut ja kujutavad endast samuti haldusmenetlust.
Haldus- riigi ja kohalikomavalitsus ülesannete täitmine Vabariigi valitsuse seadus Haldusmenetlus eesmärgiga hoida ära rikkumised(ennetada) haldusorg. tegevus haldusakti menetlused(erinevad load: relvaluba) toimingu sooritamisel kui on tegemist karistamisega ei ole tegemist enam haldusmenetlusega 1. Õiguste kaitse- peab lähtuma vastavalt seadusele 2. proportsionaalsus- parim viis eesmärgi saamise, leebed. 3. Kaalutlusõigus -on volitatud tegema otsuse, kuid ei tee seda, tooma välja põhjendused, valima meetmed mis toimiksid
..................................................................................... 11 Kokkuvõte............................................................................................................................ 13 Kirjanduse loetelu................................................................................................................ 14 2 3 Sissejuhatus Haldusmenetlus lähtub ideest, et haldusorgani ülesanne on teha sisult korrektseid otsuseid. Selleks on vaja sisse seada haldusasja õiglase menetlemise kord, mis on kvaliteetse otsuse tegemise ja selle tunnustamise vältimatu eeltingimus. Praeguseks on Eestis vastu võetud ning jõustunud haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS), kuid see ei tähenda, et seadus sisaldab Eesti haldusmenetlusõiguse kõiki norme. Haldusmenetluse seadus on üldseadus, mis sätestab
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Mis on haldusmenetlus?..........................................................................................................4 1.1 Haldusmenetluse eesmärk..................................................................................................4 2. Haldusmenetluse põhimõtted..................................................................................................5 2
Avaliku õiguse, vähemalt tema olulisema osa, s.o. riigi-ja haldusõiguse, objetkiks on riik kui kõrgema võimu kandja. Avaliku õiguse eesmärgiks on määratleda ning piiritleda riigiorganite pädevust. See ei välista muidugi seda, et riik ei osale eraõiguslikes suhetes, ei kasuta eraõiguse vorme. Viimast tuleb vaadata siiski kui erandit, peale selle puudub riigil privaatautonoomia. 2 Haldusmenetluse mõiste HMS §2 lg 1 defineerib haldusmenetluse järgmiselt : "haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel." Haldusorganiteks loetakse kõiki täitevvõimu struktuuriüksusi: riigiasutusi, - ametnikke ja kollegiaalorganeid, kohalike omavalitsuse üksuste asutusi ja organeid, iseseisvaid avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, samuti avalike üledandeid enda nimel täitvaid eraisikuid (nt notarid) Haldusmenetluse ei ole aga mitte igasugune haldusasutuse tegevus, vaid üksnes see, mis
................................................................12 2 Sissejuhatus Peamiseks haldusmenetlust reguleerivaks õigusaktiks on Eestis haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS). Selle seaduse eesmärgiks on parandada nii asutusega suhtleva üksikisiku õiguslikku positsiooni kui ka suurendada menetluse efektiivsust. See seadus ei sisalda kõiki haldusmenetlusõiguse norme. HMS on üldseadus, suur osa haldusmenetluse üksikasjadest tulenevad teistest seadustest või nende alusel antud õiguskatidest. Haldusmenetlust korraldab täitevvõim. Enda referaadis toon ma välja haldusõiguse ja haldusmenetluse mõiste, millega algab ja lõppeb menetlus ning haldusmenetluse põhimõtted. 3 1. Haldusõiguse mõiste
suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. · Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis kehtib halduse suhtes, määrates mh kindlaks võimualase tegevuse sfääri ja piirid ning korrespondeeruva üksikisiku vabadussfääri, samuti kodaniku õigused riiklikele soodustustele. · Haldusõiguse üldosa: · haldusorganisatsioon; · üldteooriad halduse õiguslikust siduvusest ja kujundamisvabadusest; · haldusmenetlus; · halduskohtumenetlus; · halduse tegevusvormid jne · Haldusõiguse eriosa: · avalik teenistus; · korrakaitseõigus; · maksuõigus; · sotsiaalõigus; · keskkonnaõigus; · justiitshaldus jne. · Haldusõiguse allikad: · Eesti Vabariigi põhiseadus; · seadused; · seadlused; · määrused; · käskkirjad;
Haldusõigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alused. 4. HALDUSORGANISATSIOON. Avaliku halduse kandja mõiste. Riik avaliku halduse kandjana. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad. Vahetu ja kaudse riigihalduse mõiste. Haldusorgan: mõiste ja tunnused. Haldusorgani pädevus. Ametniku erapooletuse põhimõte ja selle tähtsus. 5. HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID. Haldustoimingu mõiste ja nende liigitus: õigustoimingud ja reaaltoimingud. 6. HALDUSMENETLUS. Haldusmenetluse mõiste ja sisu. Haldusorgani väline ja sisene pädevus. Haldusmenetluse põhimõtted. Menetlusosalised haldusmenetluses. Asjaajamisnõuded haldusmenetluses. Menetlustähtajad. Menetluse algus, selle käik ja menetluse lõpp. Avatud menetlus. 7. HALDUSAKT: mõiste, tunnused ja funktsioonid. Haldusakti liigid. Osahaldusakt ja eelhaldusakt. Haldusakti kõrvaltingimus. Haldusakti õiguspärasus. Haldusakti kehtivus. Tühine haldusakt. Kaalutlusõiguse sisu. Vaidemenetlus
normistik, mis luuakse kindlal viisil ja üksnes pädevate instuttisoonide poolt ning mille täitmine tagatakse riikiliku normiga. 2) Õigus koosneb: a) Õiglusest, b) õigluskindlusest c)eesmärgi pärasusest 3) Õigus norm riigi poolt kehtestatud käitumis reegel ja mille tätimine on tagatud riikiliku sunniga 4) Õigusharud : A) materjal õigusnorm b) menetlus õigus norm 5) Menetlus õiguse alla kuulubad: a) Haldusmenetlus b)kriminaalmenetlus c) tsiviilmenetlus 6) Õigussuhe:- reguleeritud ühiskondlik suhe, kus poolrd on omavaheel seotud õiguste ja kohustuste kaudu 7) Õigussuhte strtruktuuri 3 osa: 1. pooled 2. Objekt 3.Sisu 8) Juriidilised isikud omavad A)Teomvõime B)Õigusvõime 9) Õigus jaguneb: Eraõgius ja avalik õigu Õiglus otsusttus kuidas inimest kohelda ja millised asjaolusid arvesse võtta Õiguskinldus tähendab inimese usaldust, ja sarnasuse realiseermist
protseduur aitab saavutada õiget tulemust. Menetlus- ja korraldusnormid peavad olema loodud nii, et tulemus on küllaldase tõenäosusega ja piisaval määral põhiõigustepärane. Lisaks tuleneb PS § 14 esemelisest kaitsealast, et on õigus saada efektiivset õiguskaitset. Efektiivse õiguskaitse tingimus on, et menetluse tulemus vastaks asjaomase põhiõiguste kandja materiaalsetele õigustele. Nii kohtu- kui ka haldusmenetlus peab olema õiglane ja aus, st riigiga suheldes ei tohi üksikisikut üllatada ootamatult langetavate ebasoodsate otsustega. Põhiõiguste tagamise mõiste hõlmab PS § 14 tähenduses põhiõiguste aktiivse rikkumise keelu kõrval ka põhiõiguse adressaadi kohustuse tegutseda. Viimasel juhul rikub põhiõiguse adressaat põhiõigust tegevusetusega. PS § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides.
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldustegevusvormid Haldusakt. Määrus. Haldusleping. Toiming. HMS § 2 lg 1 sätestab haldusmenetluse mõiste: „(1) Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel.” HMSi tuleb kohaldada üksnes siis, kui konkreetsel juhul on haldusorgani tegevus kvalifitseeritav haldusakti, toimingu, halduslepingu või määrusena. Kui ei, ei tule ka HMSi kohaldada. Seepärast on oluline teada, mida need mõisted tähendavad. I Haldusakt
Täidesaatev tegevus, mis on avaliku võimu üks põhifunktsioone. / Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Liigid- Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ning väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses. Ülesanded avaliku korra ja julgeoleku kaitse - üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine. - ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine - avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine - haldusvõime korralduslik tagamine - haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskond, töövahendid 2. Haldusmenetluse mõiste ja millised on peamised põhimõtted, millest
• Avalik õigus (karistusõigus) ainult see mis on seaduses keelatud • Eraõigus Teooria, kuidas vahet teha- subjekti teooria ja huvi teooria. Avaliku õiguses kehtib algusvahekord. Avaliku õiguse suundumus on üldisele huvile suunatud. Avalik õigus: • rahvusvaheline õigus • riigiõigus -> kuidas riigiinstitutsioonid toimivad • haldusõigus e. konkretiseeritud riigiõigus (hakatakse käsitlema vägaa spetsiifiliselt) Üldosa->haldusmenetlus Eriosa->liiklus,maksuõigus • korrakaitseõigus (jõustus sel aastal 01.07.2014) • kohtumenetlusõigus Eraõigus: • tsiviilseaduse üldosa • võlaõigusseadus (jaguneb üldosaks ja eriosaks) • äriseadustik (kuidas äriühinguid mooduistatakse) • asjaõigusseadus (hüpoteek,kinnisasi,vallasasi,hoonstusõigus,omand,valdis,kasutuskäsutus). • Perekonnaseadus (reguleerib abiellumisega seotud küsimusi,põlvnemine(lastega
üleandmist või teenuse osutamist. · Tarbijale kauba või teenuse pakkumisel või müümisel või muul viisil turustamisel kohaldatakse käesolevat seadust, võlaõigusseadust, toote ohutuse seadust ning teisi seadusi. · Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Tarbija ja kaupleja vaheliste vaidluste lahendamine ei ole haldusmenetlus haldusmenetluse seaduse tähenduses. Mõisted · tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega; · kaupleja isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses pakub ja müüb või muul viisil turustab tarbijale kaupa või osutab teenust; · kaup kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav asi või õigus;
Abstraktne: üksnes teoreetiline analüüs; algatajaks president, õiguskantsler või KOV volikogu korraldatav järelevalve. Selle korraldamine on Vabariigi Valituse ja valitusasutuste kohustus. Konkreetne: analüüs konkreetse elujuhtumi või kohtuasja pinnalt; algatajaks kohus; üksnes 54. Mis on haldusmenetlus ja halduskohtumenetlus? ,,asjassepuutuvad" õigustloovad aktid Haldusmenetlus: otsuse leidmise protsess igasuguses haldustegevuses; kõik tegevusvormid, millega 22. Mis on põhiõigused? Nende funktsioonid, kandjad ja adressaadid
Varalised tõkendid, privaatsuse piiramine, isikupuutumatuse ja vabaduse piiramine. Tõkendi kohaldamine on seaduslik sel juhul, kui oli haldusõiguserikkumine) ja halduskaristused (õiguslik repression, mis avaldub õiguserikkuja õiguste ja vabaduste piiramises ja talle täiendavate karistuslike kohustuste panemises. Füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad halduskaristused: rahatrahv, eriõiguse äravõtmine ja haldusarest. Jur.isikud: rahatrahv, tegevuse peatamine, tegevuse lõpetamine). Haldusmenetlus Praeguseks on Eestis vastu võetud ning jõustunud HMS, kuid see ei tähenda, et seadus sisaldab Eesti haldusmenetlusõiguse kõiki norme. HMS on üldseadus, mis sätestab haldusvaldkondade ühised menetlusnõuded; suur osa haldusmenetluse üksikasjadest tulenevad muudest seadustest või nende alusel antud rakendusmäärustest. Seaduses kirjeldatakse haldusmenetlust halduses tehtavate õigustoimingute kaudu haldusmenetlus on haldusorgani tegevus haldusakti või
Keskkonnaministeerium- ((igasugused ametid)) Rene(e) Kokk! menetlusosaliste õigused ja kohustused menetlusosalisel on õigus saada organilt täielik selgitus, sh millised on tema õigused ja kohustused, milles asi on. Lisaks kasutuses olevate dokumentide tutvustamise kohustus, veel üks õigus/kohustus on menetlusosalise ära kuulmine. HMS näeb ette ka menetlustoimingule ilmumata jätmise, haldusorgan lahendab mitte ilmumise korral asja iseseisvalt Haldusmenetlus algab: 1) haldusorgani initsiatiivil 2) osalise taotlusega Taotlusele tuleb alati vastata, ka siis, kui tegu keeldumisega. Tuleb jääda neutraalseks, isikule heatahtlikult selgitada. Haldusmenetlus lõpetamine: 1) taotleja võtab taotluse tagasi 2) juriidiline/füüsiline isik lõppeb/sureb 3) taotleja taotlus võidakse ka taotlemata jätta (ntks. esitamise tähtaeg lõppeb ja ei ennistata kuupäeva)
Tegelevad uurijad ( prokuratuuritöötajad)., Esitatakse seisukoha võtmiseks prokurörile., Lõpetatakse(vähetähtis) / kokkulepe (süüaluse&kahukannataja vahel)/materjal kohtusse. Kohtumenetlus: Kolleegium lahendab kohtumenetluse (rahvakohtunik, kaasistujad (juriidilist haridust pole vaja), tunnistajad) Kohtualus annab ütlusi ( võib keelduda ). Tunnistajad, rääkimast lähisugulase vastu võivad keelduda. ,,Hõimlased" on kohustatud. Haldusmenetlus- lahendatakse vaidlusi, mis on tekkinud avaliku võimu ja üksikesindajate vahel. (nt. Politsei-mina, maa võõrandamine) See käigus lahendatakse kaebused, mis laekunud haldusaktide toimikute peale (politseprotokoll), vaitlustatakse tegevusetust (avaldusele mitte vastamine linnavalitsuse poolt). Väärtegude menetlus- kohtueelne lahendamine (5%jõuab kohtutesse) Menetlejad: politseinik, veeteede ametnik, tervishoiu ametnik hoiatusmenetlus ( ei loeta karistuseks )
Sõna „riigikogu“ ei tõlgita teise keelde Haldusõiguse süsteem Haldusõigus- õigusnormide kogum, mis reguleerib haldustegevust kõige laiemalt. Eristatakse haldusõiguse üldosa ja eriosa: Haldusõiguse üldosa käistleb neid põhimõtteid ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Sinna kuuluvad normis, mis on üldise iseloomuga ja reguleerivad järgmisi suhteid: Haldusõiguse põhiprintsiibid, avalik teenistus, halduskontroll, haldusmenetlus jne. Haldusõiguse eriosa normid reguleerivad üksikuid haldustegevuse valdkondi. Näiteks: Ehitusõiguse normid; lennundus Subjektiivne avalik õigus Subjektiivse õiguse all mõistetakse: õigussuhte subjektile ehk osapoolele õigusnormiga antud õigustust nõuda oma huvide realiseerimisel teistelt isikutelt kindlat käitumist või sellest hoidumist. Subjektiivne avalik õigus- on subjektile ehk isikule õigusnormiga antud
Varalised tõkendid, privaatsuse piiramine, isikupuutumatuse ja vabaduse piiramine. Tõkendi kohaldamine on seaduslik sel juhul, kui oli haldusõiguserikkumine) ja halduskaristused (õiguslik repression, mis avaldub õiguserikkuja õiguste ja vabaduste piiramises ja talle täiendavate karistuslike kohustuste panemises. Füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad halduskaristused: rahatrahv, eriõiguse äravõtmine ja haldusarest. Jur.isikud: rahatrahv, tegevuse peatamine, tegevuse lõpetamine). Haldusmenetlus Praeguseks on Eestis vastu võetud ning jõustunud HMS, kuid see ei tähenda, et seadus sisaldab Eesti haldusmenetlusõiguse kõiki norme. HMS on üldseadus, mis sätestab haldusvaldkondade ühised menetlusnõuded; suur osa haldusmenetluse üksikasjadest tulenevad muudest seadustest või nende alusel antud rakendusmäärustest. Seaduses kirjeldatakse haldusmenetlust halduses tehtavate õigustoimingute
tunnused ja ülesanded? 79. Milline on avaliku halduse vahendite õiguslik toime isikutele? 80. Millised on avaliku halduse õiguslikud vormid ja funktsioonid? 81. Haldusõiguse mõiste, õigusliku reguleerimise erisused ja süsteem? 82. Millised on haldusõiguse õigusallikad? 83. Millised on haldusõiguse üldpõhimõtted? 84. Kes on avaliku halduse kandjad?riik või mõni muu avaliku võimu kandja 85. Haldusmenetluse seaduse eesmärgid, põhiprintsiibid ja mõisted: haldusmenetlus, kaalutlusõigus, vormivabadus, eesmärgipärasus, uurimispõhimõte, haldusorgan jne.----- Eesmärk on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel. -Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. -Kaalutlusõigus on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel.
tasustamine, puhkus, töö ja puhkeaeg). Menetlusõigusnormid ei reguleeri vahetult ühiskondlikke suhteid, vaid sätestavad materiaalsuhetes tekkinud vaidluste lahendamise korra: · Tsiviilmenetlusõigus on kõik eraõiguslikud vaidlused(kohtutegevuse korraldamine, protsessi osalised tõendid, tõendamine, menetlus nii esimese astme kohtus kui apellatsiooni ning kassatsioonikohtus(=riigikohus)). · Haldusmenetlus reguleerib avalikõiguslikke vaidlusi. · Kriminaalmenetlus reguleerib, kuidas määrata karistusi, ülesandeks on kuritegevuse täielik avastamine, objektiks on kuriteo kohtueelne ja kohtulik uurimine. Õigussuhe Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, kus pooled on omavahel seotud õiguste ja kohustuste kaudu. Õigussuhe on õigusnormis sisuks.
4. Kohtute poolt kohtuasjade lahendamine Avaliku halduse mõiste Haldus organisatsioonilise mõttes korraldus Haldus sisulise mõttes halduse teostamine Haldusorganid kõik täidesaatva riigivõimu struktuurid riigiasutused, - ametnikud ja kollektiivorganid, ka KOV asutused ja organid ja iseseisvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud (TÜ) aga ka eraisikud (notar9 kui nad täidavad avalikke ülesandeid) Haldusõigus Haldusmenetlus on tegevus mis on seotud määruste, haldusaktide, halduslepingute ja toimingutega st üksikisikut puudutavad tegevusvormid. Haldusmenetluse reguleerimise eesmärk on kodanike kaitsmine riigi omavoli eest Haldusmenetlus ei asutusesisene asjaajamine Arhusi konventsiooniga seotud rakenduslikke probleeme Kaalutlusõigust tuleb eristada nn seotud haldusest. Õigusnormid koosnevad enamasti kahest osast · abstraktsest faktilisest koosseisust KUI ,,A"
jaoks. Pole tegemist kodifikatsiooniga. Üldosa normid sisalduvad mitmetes erinevates seadustes. Traditsiooniliselt kuuluvad üldossa järgmised normistikud: 1. halduskorraldusõigus (organisatsiooniõigus), 2. haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid (eraldi seadust pole, on nad PS, osaliselt ära nim. haldusmenetluseseaduses, väga suur osa on jäänud kohtupraktikale), 3. haldusmenetlusõigus, 4. halduse tegevusvorme reguleeriv õigus, 5. haldustäitev õigus, 7 6. riigivastutus õigus, riigivara õigus ehk riigivara õigus (riigivara kohta on olemas ka oma seadus). Üldosas sisaldub: haldusõiguse põhiprintsiibid (HMS), halduskandjate/-organite
(Kehtivad nii kodanikele kui välismaalastele, kõik on võrdselt kaitstud) b) Kodanikud. Õigus valida, õigus olla valitud. Eesti kodanikul on õigus valida vaba tegevusala, elukutse, töökoht. Ametikohad riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes täidetakse seaduse alusel Eesti kodakondsetega. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi riigist välja saata ja takistada teda Eestisse asumast. 3. Mis on haldusmenetlus haldusõiguses? Haldusmenetlus on menetlus (arutlus, diskussioon õiguse leidmiseks), mis on seotud füüsilise isiku haldavate asjadega, et heaolu eest seista. 4. Millised on põhikaristused väärtegude eest karistusõiguses? Füüsilisele isikule rahatrahv, mis määratakse baassumma (60 krooni) kordsetes ja arest kuni 30 päeva., Juriidilisele isikule trahv 500 500 000 krooni. 5. Millised tehingud on tühised tsiviilõiguse alusel?
elektrooniliselt, telefonitsi või mistahes muus vabalt valitus vormis, kui seadusest või määrusest ei tulene teisiti 1 Haldusõigus Kevad 2011 Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Haldusorgan kannab haldusmenetluses tõendamiskoormust: koormava haldusakti andmisel peab asutus suutma tõendada, et esinevad haldusakti andmiseks vajalikud faktilised eeldused. DISKRETSIOON-kaalutlusõigus Olemus: kaalutlusõigus e diskretsioon on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsuste
füüsiline isik физическое лицо füüsiline puue физический недостаток füüsilisest isikust предприниматель - физическое ettevõtja лицо H hageja истец hagiavaldus иск hagihind цена иска Haigekassa Болничная касса haigushüvitis восмещение по болезни haldusmenetlus административное производство haldusmenetlusseadus Закон об административном производствое head tavad добрый обычай heausksus добросовестность hoiatus, hoiatama предупреждение, предупредить hoidma хранить huvitatud isik заинтересованное лицо
kõrvale siseriikliku õiguse. Siseriiklik õigus jääb püsivaks ja siduvaks, niivõrd-kuivõrd ei kohaldata EL õigust. Siseriiklik norm jääb püsima, st EL õigusnorm ei saa kehtetuks kuulutada liikmesriigi normi. Tekib tühi norm, mis õiguskorras küll eksisteerib, kuid seda ei kohaldata. Materiaalõigus mõjutab ka menetlusõigust, kuivõrd see mõjutab EL õiguse rakendamist. Õiguse rakendaja ei pea üksnes silmas pidama EL õigusnorme, vaid ka muutunud haldusmenetlusõigust (siseriiklik menetlusõigus ei tohiks ka olla takistuseks EL õiguse rakendamise osas, regulatsioon on liikmesriikide päedevuses). EL õigus ei sisalda üldosa. See on suures osas kohtupraktika ja õigusteooria loodud. 1. Usalduse kaitse printsiip EL-s on usalduse kaitse vähenenud, eriti EL õiguse rakendamise osas, vaatamata sellele, et kui isik ei olnud süüdi ebaõige toetuse saamisel, peab tagastama raha, hoolimata kas juba ära kasutatud või mitte. 7
täidetud. HMS §-st 35 lg 1 p-st 2 tuleneb, et haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluse peetakse algatuks juhul, kui menetlusosaline on menetluse algatamisest teavitatud. HMS § 35 lg 1 p 3 sätestab, et haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluse peetakse algatuks juhul, kui menetlusosaline sai teada sellest tema suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega. Ehk eeltoodud HMS paragrahvidest tuleneb, et Martin Tamm ehk pidi olema teavitatud sellest, et tema suhtes haldusmenetlus läbi viiakse. Kaasuse tekstist on selge, et Martin Tamm ei teadnud, et tema suhtes oli haldusakt tehtud ning sai sellest teada ainult siis, kui ei saanud mudilase toetust ühe kuu eest. Ta ise hakkas asja uurima ja sai X vallavalitsuse ametniku poolt vastust, et enam ta toetuse ei saa oma võlgnevuse tõttu. Seega kuna ei olnud Martin Tamm haldusmenetlusse kaasatud, ei ole teavitamiskohustus täidetud. Ärakuulamispõhimõte: HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab
........................ 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ................................................................. 52 10. Riigivastutus ................................................................. 55 11. Haldusõigusliku kaasuse lahendamise metoodika ..... 60
kõrvale siseriikliku õiguse. Siseriiklik õigus jääb püsivaks ja siduvaks, niivõrd-kuivõrd ei kohaldata EL õigust. Siseriiklik norm jääb püsima, st EL õigusnorm ei saa kehtetuks kuulutada liikmesriigi normi. Tekib tühi norm, mis õiguskorras küll eksisteerib, kuid seda ei kohaldata. Materiaalõigus mõjutab ka menetlusõigust, kuivõrd see mõjutab EL õiguse rakendamist. Õiguse rakendaja ei pea üksnes silmas pidama EL õigusnorme, vaid ka muutunud haldusmenetlusõigust (siseriiklik menetlusõigus ei tohiks ka olla takistuseks EL õiguse rakendamise osas, regulatsioon on liikmesriikide päedevuses). EL õigus ei sisalda üldosa. See on suures osas kohtupraktika ja õigusteooria loodud. Usalduse kaitse printsiip EL-s on usalduse kaitse vähenenud, eriti EL õiguse rakendamise osas, vaatamata sellele, et kui isik ei olnud süüdi ebaõige toetuse saamisel, peab tagastama raha, hoolimata kas juba ära kasutatud või mitte.
* Ratsionaalne ja õiguspärane kaalumine eeldab ka, et haldusorgani vastused isikute ettepanekutele ja seisukohtadele oleks samas argumenteeritud. Kaalutlusvead ● Kaalutlusõiguse kasutamata jätmine ● Kaalutlusõiguse piiride ületamine ● Kaalutlusõiguse kuritarvitamine - vastuolu normi eesmärgiga - oluliste asjaolude arvestamata jätmine 15. Haldusmenetluse põhimõtted Haldusmenetluse mõiste: (1) Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. (2) Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ning väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses. Põhimõtted: Õiguste kaitse (1) Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid
tasus. Lepiti kokku tasu ulatuses, kuid selgus, et arvutati valesti – summat vähendati, kuna tegemist on ülekaaluka avaliku huvi vähenemisega. RK ütles, et määruse muutmine ei ole tähtis, rolli mängib see, mis lepingus kirjas oli, ehk määruse esialgne variant. Omavalitsusus üksus ei tõestanud ära, et tegemist oli avaliku huvi raske kahjustamine, seega võitis eraõiguslik juriidiline isik. Haldusmenetlus See on haldusorgani iga otsustus, muu abinõu rakendamine või lepingu sõlmimisele suunatud tegevus. See hõlmab väga suurt menetlust, need on erinevad, nende rakendamise puhul mõningaid ühiseid jooni. Peetakse silmas vaid teatud osa laiaulatuslikust määratlusest, kuna täpne puudub, siis tuleb iga kord täpselt välja selgitada millist rakendada. HMS annab kitsama mõiste. § 2 lg 1. Kitsam määratlus. Lg 2 välistab haldusmenetlusest teatud eriliiki menetlused.
haldustegevust) ning seejuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerumine. Väga tuntud on ka F. Werneri määratlus: haldusõigus on konkretiseeritud konstitutsiooniõigus. Pikemalt vt K. Merusk. Haldusõigus. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tallinn 1995, lk 26-28. Haldusõiguses saab eristada: 1. üld- ja eriosa - üldosasse kuuluvad normid, mis reguleerivad suhteid, mis omavad tähtsust kogu haldustegevuse jaoks: nt haldusmenetlus, haldustäitemenetlus, halduskorraldus, avalik teenistus, halduskontroll, vastutus. - eriosa normid reguleerivad konkreetseid haldustegevuse valdkondi: nt politseiõigus, haridusõigus, ehitusõigus, planeerimisõigus. 2. materiaal- ja menetlusõigus. Loengutes keskendume eeskätt järgmistele Eesti haldusõiguse üldosa seadustele: - haldusmenetluse seadus – HMS; - asendustäitmise ja sunniraha seadus – AtSS; - riigivastutuse seadus – RVastS;
4)Riigisekretä ril on Riigikantselei juhina samad õ igused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimisel. 5) Riigisekretä r nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikantselei direktori, tugitegevuste juhi ja struktuuriü ksuse juhi võ i sõ lmib ja lõ petab nendega tö ö lepingu. 6) Riigisekretä r on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ja peaministri ees. 3.Mis on haldustoiming? Iseloomusta haldustoimingute jagunemist. Haldustoimingud e. haldusmenetlus – haldusorgani (valitsusasutuse, volikogu võ i isiku...) tegevus: • Mä ä ruse võ i haldusakti andmine • Halduslepingu sõ lmimine • Toimingu sooritamine Haldustoimingud ehk Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel Haldustoimingute liigid: 1. Õigustoimingud – toimingud, millega muudetakse õ iguskeskkonda, pä dev organ annab norme
II. Määruste liigid: III. Määruse õiguspärasus: IV. Kohaliku omavalitsuse määrus D. Käskkiri §6. Halduse üksikaktid 2 §7. Plaanid ja planeerimine §8. Haldusaktide teatavakstegemine § 9. Haldusaktide toime TEEMA 6: ADMINISTRATSIOONI DISKRETSIOON §1. Diskretsiooni mõiste §2. Diskretsiooni teostamine TEEMA 7: MÄÄRATLEMATA ÕIGUSMÕISTED. TEEMA 8: HALDUSMENETLUS §1. Mõiste ja liigid §2. Menetlusosalised haldusmenetlused. §3. Menetluse käik §4. Menetlusosaliste õigused TEEMA 9: HALDUSKONTROLL §1. Mõiste §2. Liigid TEEMA 10: ISIKU HALDUS § 1 Dokumendid §2. Välismaalaste õiguslik seisund Teema I: AVALIKU HALDUS kolmapäev, 10. aprill 2019. a. §1. Avaliku halduse mõiste
Haldusõigus oma olemuselt on suunatud isiku õiguste kaitsele ning tema üheks ülesandeks on avalik-õiguslike ja erahuvide tasakaalustamine. Seadus expressis verbis kohustab haldusorganit nõrgemat osapoolt aitama ning ta peab ühiskonnas tagama korraldatuse. Haldusorgan on haldusõiguses keskne ning ta on seaduse või selle alusel avalike ülesandeid täitev asutus, kogu või isik, mille tipus asub riik. Haldusõiguse suureks komponendiks on haldusmenetlus ning printsiibid, millele menetlus põhineb. Uurimispõhimõtte ja kaalutlusõiguse printsiibid ei ole mõeldud isikute õiguste piiramiseks, vastupidi. Need kaks aluspõhimõtet haldusmenetluses aitavad viia parimate võimalike lahenditeni kodanike probleemides. Üht teiseta käsitleda ei saa. Nad kuuluvad kokku ja toetavad üksteist menetluse käigus, et haldusorgan saaks pakkuda parimat võimalikku lahendust kõigile pooltele
osalistele tähtaja avalduste esitamiseks 28.09.2015. 3.3 Kolleegiumi seisukoht ja lõpptulemus Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et maksumenetluse läbiviimine ja maksu määramine pärast maksuotsuse tühistamist on võimalik. Sama kehtib ka juhul, kui maksuhaldur on ise maksuotsuse kehtetuks tunnistanud. Maksuotsust võib kehtetuks tunnistada üksnes maksukohustuslase nõusolekul või taotlusel. Kuna maksukohustuslane on vaidlustanud maksuotsuse, on maksuhalduril õigus haldusmenetlus uuendada ning menetluse tulemusena esialgne haldusakt kehtetuks tunnistada ja selle asemel anda välja uus haldusakt. Uue haldusakti juures on maksuhalduril samasugused volitused nagu teeks ta maksuotsust esimest korda. Oluline on sealjuures jälgida, kas uus maksuotsus, muutudes maksukohustuslase kahjuks, oleks sätestatud aegumistähtaega järgides. Kaebaja vältel on õiguskindluse ja reformatio in peius keelu põhimõtetest tulenevalt
2. Menetlusnõuded Uurimispõhimõte:PPA ja KAPO põhitöö ongi asju uurida. Päris põhjalikult täidetud !---> 1. KAPO kaasamine 2. telefoni uurimine (ta on huvitatud islamistlikust tegevusest ehk IMT huvi) + pildid + helifail 3. asukohamaa ÕR 4. Facebooki kontaktid 5. Huvi Süüria sõja suhtes (tundis huvi Süüria uudiste vastu) 6. seletuste hindamine Ärakuulamispõhimõte: on täidetud, kuna haldusmenetlus oli läbi viidud (HMS § 40 lg 1 ) ning A andis ütlusi. Teavitamiskohustus: HMS § 40 lg 3 - praegusel juhul ei saanud haldusorgan seda kohustust rikkuda, kuna A on haldumenetluse taotleja. Selgitamiskohustus:on täidetud, sellega ei esine probleeme. 3. Vorminõuded Õiguslik alus: on olemas (VRKS paragrahvid) Põhjenduskohustus (HMS § 56 lg 1): täidetud
Õiguskantsler teostab järelevalvet valla või linna õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele. TEEMA 4. 17. Haldustoimingute olemus ja liigid. Õigustoimingud ( Haldusakt, määrus, haldusleping ) ja reaaltoimingud. Haldusakti, määruse ja halduslepingu õiguspärasuse ja kehtivuse alused. Haldustoimingud e. haldusmenetlus – haldusorgani- valitsusasutuse, volikogu vms tegevus: Määruse või haldusakti andmine Halduslepingu sõlmimine Toimingu sooritamine Haldustoimingute liigid: 1) Õigustoimingud – toimingud, millega muudetakse õiguskeskkonda, pädev organ annab norme 2) Reaaltoimingud – toimingu sooritamine, millega ei kaasne muutusi õiguskorras, sellega ei kaasne kohustusi, ei teki õiguslikku suhet
Kui haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet teostavat organit ei ole või kui selleks oleks minister, lahendab vaide haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan ise. Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul (kui eriseadus ei näe ette teisiti), arvates päevast, kui isik sai haldusaktist või toimingust teada või oleks pidanud teada saama. Oluline on meeles pidada, et vaideotsus on haldusakt ning et vaidemenetlus on olemuselt haldusmenetlus. S.t laienevad kõik haldusakti vormistamise ja haldusmenetluse üldpõhimõtted. Menetlus: Haldusakti andmine/toimingu sooritamine ↓ Vaide esitamine 30 päeva jooksul nn lähteorganile, kes haldusakti andis või toimingu sooritas ↓ Lähteorgani ettevalmistav menetlus - kas vastab nõuetele? - kas on põhjendatud? ↓ Kui vastab nõuetele ning ei ole lähteorgani arvates põhjendatud: edastamine 7 päeva jooksul nn vaideorganile
iga ebasoodus mõjutamine. Riivenorm tähendab seda, et see on kas käsu või keelu norm, mis piirab midagi. Riivenormi puhul on asjassepuutuvus järgmine. On määrav, kas normi säte on või oli kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega. See on siis kui kohus peaks selle ps vastavuse korral teisiti otsustama kui selle PS mittevastavuse korras. Individuaalkaebus on PS-järelevalve menetluseks. Lisaks tsiviil-, kriminaal-, väärteo-, haldusmenetlus. Nendes süsteemides, kus individuaalkaebus välja arenenum, mängib see olulist rolli viimase instantsi peale (kohtuotsuse peale). Eestis tähendaks see seda, et Riigikohus peaks enda lahendit sel juhul uuesti lahendama hakkama. Viimase instantsina peaks olema konstitutsioonikohus, kohtuniku amet ei tohiks olla eluaegne ja taas-nimetatav. IV riigikohtu pädevuse ulatus PSJV-l 1. Ex nunc/ex tunc- edasiulatuvalt/algusest peale. Alguses oldi seisukohal, et riigikohus võib
Teenistusstaazi eest b. Akadeemilise kraadi eest c. Võõrkeelte valdamise eest 2) Õigus sõidukulude hüvitamisele Avaliku teenistuja kohustused: (3) 1) Järgida õigusakte 2) Ettevõtlusega võib tegeleda vaid ametiasutuse loal 3) Ametnik on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni Teema 4. Avalik- õiguslikud haldustoimingud ja riigivastutus 24. Haldustoimingute olemus ja liigid. Õigustoimingud ja reaaltoimingud Haldustoimingud e. haldusmenetlus haldusorgani (valitsusasutuse, volikogu või isiku...) tegevus: · Määruse või haldusakti andmine · Halduslepingu sõlmimine · Toimingu sooritamine Haldusmenetluse põhimõtted: (4) 13 · Uurimispõhimõte haldusorgan selgitab välja asjaolud · Kaalutluspõhimõte e. diskretsioon ei ole olemas sarnaseid olukordi · Vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõte oluline on tulemus, mida
ülempiiri. Seaduserikkumise eest võiksid trahvi saada nii reklaami tellija kui avaldaja. Täiendada korrakaitseseadust selliselt, et tuvastades ja fikseerides reklaami, mis on ilmselges vastuolus kehtiva regulatsiooniga, on järelevalve ametnikul võimalus ja õiguslik alus peatada reklaamikampaania avalikustamine kaasneva kohustusega 5 tööpäeva jooksul algatada haldusmenetlus antud kampaania osas. Luua korduvrikkumiste korral võimalus rakendada koheselt õigust teha ettekirjutus ilma teistpoolt kuulamata. Tõsta järgneva 4 aasta jooksul alkoholiaktsiisi keskmiselt 5% aastas Alkoholiaktsiisi tõus (ja teiste instrumentide mõju) peaks olema järk-järguline ja mõistliku aja raames etteprognoositav, et vältida salaturu hüppelist kasvu;
) Mis on riiklik järelvalve? Mis liiki menetlus see on, menetlusreeglid on sätestatud kus, mis on põhiprintsiibid? Sanktsioonide määramise kord. § 21. Järelevalve teostajad Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete järgimise üle teostavad järelevalvet järgmiste asutuste ametiisikud vastavalt oma pädevusele: 1) Tarbijakaitseamet; 2) Tervisekaitseinspektsioon; 3) politseiprefektuur; 4) valla- või linnavalitsus. Riigivõimu teostamise menetlus e haldusmenetlus. § 22. Järelevalvet teostava ametiisiku õigused ja kohustused (1) Järelevalvet teostaval ametiisikul on vastavalt oma pädevusele õigus: 1) kontrollida käesoleva seaduse täitmist takistamatult ja ette teatamata; 2) kontrollimiseks siseneda takistamatult kaupleja või kaubanduse korraldaja majandus- või kutsetegevuse raames kasutatavale territooriumile või ehitisse, samuti kaupleja kaupa vedavasse sõidukisse või avada veovahend kaupleja või kaubanduse korraldaja, tema volitatud
ANDMESUBJEKT on isik, kelle isikuandmeid töödeldakse. MÄRGUKIRI on isiku pöördumine, millega isik: teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks; annab adressaadile teavet SELGITUSTAOTLUS on isiku pöördumine, milles isik: taotleb adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine HALDUSMENETLUS on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Haldusorgani otsuse tegemisele või akti andmisele, mõne toimingu sooritamisele suunatud tegevus. HALDUSAKT on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt
3) Eesti hea raamatupidamistava ja selle põhjendused 4) Kulu juhimis-ja maksuarvestus 5) Vande ja siseaudiitori ning audiitorühingu tegevuse alused 6) Kutsetegevuse standardid ja nende tõlgendused 7) Riski juhtimine, sisekontroll ja siseaudiitori kutsetegevus 8) Ühinguõigus k.a hea ühingu juhimise tava 9) Majandushaldusõigus 10) Kaubandusõigus 11) Võlaõigus 12) Tööõigus 13) Pankrotiõigus 14) Maksuõigus 15) Riigiõigus 16) Haldusmenetlus 17) Mikro ja makroökonoomika 18) Äri ja avaliku sektori juhtimine Kutseeksami sooritamiseks tuleb eksamineeritaval sooritada rahandusministeeriumile 1) Avaldus kutseksami tegemiseks näidates vajadusel eri ja alamosa 2) Eluloo kirjeldus s.h kontaktandmed 3) Kutseeksami tasu tasumist tõendava dokumendi koopia Esitatud avalduses peab eksamineeritav kinnitama kõigi esitatud ja esitatavate andmete õigust ning oma head mainet ja usaldusväärsust
· riigivara valitsemise korraldus, riigi osalemine ettevõtluses; Finantsõiguse alla ei kuulu eraõiguslike isikute omavaheliste tehingute regulatsioon (kommertspangandus, kindlustus, väärtpaberiturureguatsioon ning finantsarvestus. Finantsõiguse seotused teiste õigusharudega: · riigiõigus - põhiõigused, sh PS § 113 maksupõhiõigus, rahandusasutuste pädevus · haldusõigus - finantsõigus on käsitletav haldusõiguse eriosana · haldusmenetlus - hõlmab ka maksude ja avalik-õiguslike tasude sätestamist ja kehtestamist ning menetlemist · äriõigus- reguleerib raamatupidamisarvestust, RPS ja RTJ · tsiviiltäitemenetlus - rakendatakse ka maksuvõlgade sissenõudmisel · karistusõigus - sanktsioonid maksuseaduste rikkumiste eest · tsiviil-ja tööõigus - maksuobjektiks on majandustegevuse resultaadid 2. Finantsõiguse allikad vt õppematerjal ÕIS · Põhiseadus VIII peatükk ,,Rahandus ja riigieelarve"
b. kaasaegne Eesti Vabariigi õigussüsteem põhiliste õigusharude kaupa Õigus laieneb eraõiguseks ja avalikuks õiguseks Eraõigus: Laieneb tsiviilõiguseks mis omakorda tsiviilmenetlusõiguseks (sh tsiviiltäitemenetluseks, asjaõiguseks (laieneb maaõiguseks), võlaõigus (laieneb tööõiguseks), pärimisõiguseks ja perekonnaõiguseks. Avalik Õigus: Riigiõigus, finantsõigus, haldusõigus (jaguneb omakorda haldusmenetlusõiguseks), Rahvusvaheline õigus, kriminaalõigus (jaguneb omakorda kriminaalmenetlusõigus, sh kriminaaltäitevmenetluseks) (lk 26) c Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes? Vaatamata paljudele erisustele tunnustavad tänapäeva demokraatlikud riigid rahvusvahelise õiguse normide kehtejõudu võrdselt riigisiseselt kehtestatud õigusnormidega või peavad neid isegi siseriiklike normide suhtes ülimuslikuks. 36
annaabi.ee 
