nende täitmist saab nõuda. Eetika tegeleb nende normide põhjendamisega. Moraalinormide kõrval on olemas nt. õigusnormid e. seadused, mis on otseselt seadusandja poolt kehtestatud ja mis tagatakse riiklike süsteemidega (kohus, vangla), et seadusi täidetaks. Õigus on piiritletud riigipiiriga (kehtivad ühe riigi piires). Kui inimene ei täida seadusi, siis teda karistatakse. Õigusnormide kohta saab omakorda küsida, kas nad on moraalsed (nt. surmanuhtlus). Lisaks on olemas religiooninormid, mis kehtivad ühe religioosse grupi piires. Viidatakse jumalikule autoriteedile või ilmutusele, lisaks pühakirjale. Moraalinormid on mitteformaalsed ja nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega ega seadustega. Igasugune eetika ja moraal on kokkulepe kui sa rikud moraali, saad karistuseks häbi, tõrjutuse, südametunnistuse piinad, vms. Moraalinormide täitmine tagatakse sisemiste sanktsioonide (sisemised tundmused) + väliste sanktsioonidega (teiste reaktsioon, suhtumine).
.........................................................................................16 7.2.Kõlblus- ehk moraalinormid...........................................................................................17 7.3.Õigusnormid....................................................................................................................17 7.4.Korporatiivsed normid....................................................................................................19 7.5.Religiooninormid............................................................................................................19 7.6.Välise kultuuri (ehk kombestiku) normid.......................................................................20 8.Õiguse ja moraali seos...........................................................................................................21 Kokkuvõte........................................................................................................................
See, mida me peame loomulikuks ja normaalseks, on tegelikult väga tihedalt seotud meie kultuuriga. Ka puhtust ja mustust ei eristata igal pool maailmas kaugeltki ühtemoodi, vaid igas kultuuris erinevalt. Mingil moel teevad puhaste ja ebapuhaste asjade, tegude ja inimeste vahel vahet kõik kultuurid. Arusaamad puhtusest ja mustusest on ühed kõige püsivamad kultuurilised tõekspidamised. Seal, kus puhtust seostatakse kõrgemate jõududega, on eristamise religiooninormid. Mujal on see jällegi täiesti ilmalik iseloom ehk puhtuse ja mustuse olemuse määravad arusaamad hügieenist ning esteetilised ja moraalsed väärtushinnangud. Hügieenioludest ja argikultuurist Mirjam-Marleen Kond HJ1 2015
ORGANISATSIOONI KULTUUR KUTSE-EETIKA Imbi Jäetma Tel 5280054 [email protected] e Arutleme teemadel: · Eetika(normid), moraalinormid, õigusnormid, religiooninormid, kõlblus, väärtused, · Avalik teenistus, päästeteenistuja väärtushinnangud käitumistavad e eetikakoodeks, organisatsiooni kultuur (vormi kandmine) · Korruptsioon · Etikett KOHUSTUSLIKUD ALLIKAD · Päästetöötajate väärtushinnangud ja käitumistavad. Päästeameti peadirektori 23.10.2008 käskkiri nr 199. Kättesaadav Päästeameti kodulehelt http://www.rescue.ee/3134
Ürgkogukonna sotsiaalsed normid. Tavad-ajalooliselt väljakujunenud käitumisreeglid, mis on muutunud harjumuseks. Seadust ei muuda. Religiooninormid-käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel. Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest. Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale. Sotsiaalsed normid. Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega. Reegel-kohustuslik käitumisjuhis. Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus. Korporatiivsed- konkreetsele grupile loodud normid, mida liikmed on kohustatud järgima. (ringid,trennid,ühistud)
Üldaktiga kehtestatavad korporatiivsed käitumisnormid võivad olla sellised, mis erinevad seadusega kehtestatud käitumisreeglitest või ka seadusega reguleerimata käitumisreeglid. Üksikaktiks olevad juhtimisotsused aga käsitlvad organisatsioonisiseste ja organisatsiooniväliste kohustuste täitmist (nt vastavalt juhend personali tööle võtmiseks ja kauba vastuvõtmiseks). Religioossed normid ehk religiooninormid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti usuühenduse korraldust ja funktsioone reguleerivad normid. On tigedalt seotud usulis- eetilise maailmavaatega. Täiendavalt nimetatakse veel välise kultuuri norme ehk kombestiku ehk konventsionaalsuse norme (viisakusreegleid), mis reguleerivad inimeste käitumise välist külge.
käekella, siis tekibki nende kahe vahel koheselt õigussuhe, kohalduvad õigused ja kohustused, mis neid seovad. Kella vargus on sel juhul juriidiline fakt ja selle alusel kohaldatakse õigusnorme. 13.Mis vahe on taval, moraalinormil ja õigusnormil? Moraalinormi täitmist ei kontrolli riik, selle kohaldab ühiskond laiemalt. Teiste inimeste suhtumine, grupis kehtivad reeglid, häbitunne ja südametunnistus on siin kehtestajaks. Moraalinormide alla käivad ka religiooninormid, kus erinevalt moraalinormidest, põhjendatakse kehtivust jumaliku autoriteedi olemasoluga. Õigusnormid kehtivad kindlal territooriumil, need kehtestab ja nende täitmist kontrollib riik. Õigusnormid ei pruugi kattuda moraalinormidega, nende kohta saab esitada küsimuse – kas need on moraalselt õigustatud? Tava on mingisugune väljakujunenud kombestik. Kas tuppa minnes peab jalanõud ära võtma (nagu Euroopas) või mitte (nagu Ameerikas). Tavad ja
püüdlemine ise võib kaasa tuua kannatusi. Moraali ülesanne on jagada nii kiitust, laitust kui ka tunnustust, karistust ja süüd. Normid/reeglid Norm on reegel, mis ütleb inimesele, mida ta peab tegema või tegemata jätma. Normid on kohustuslikud kõigile ning nende täitmist saab nõuda. Eetikateooriad tegelevad nende normide põhjendamisega. Kehtivad kolme sorti normid: moraalinormid ja õigusnormid, religiooninormid. Õigusnormid on seadused, mis on seadusandluse poolt kehtestatud ja mis tagatakse riiklike süsteemide ja institutsioonidega, näiteks kohus või vangla. Õigusnormid on piiritletud riigipiiriga ehk kehtivad vaid antud riigi piires. Kas need normid on moraalsed? See oleneb inimesest ja tema arvamusest. Religiooninormid kehtivad ühe religioosse grupi piires. Selles viidatakse jumalikule autoriteedile või ilmutusele. Kõik, mida usutakse ja mida järgitakse on pühakirjas kirjas. Piibel on
inimeste kollektiivse tegevuse tulemus. Émile Durkheim: miski pole iseenesest paha, vale ega hälbiv sotsiaalset käitumist tuleb tõlgendada kontekstist lähtuvalt. Seega on see sotsiaalsest konstrueeritud. Hälbivus on suhteline. Normid sõltuvad ajast, kohast ja grupist --> ajalooline dimensioon, kultuuriline dimensioon, grupiline dimensioon. Sotsiaalsed normid: · tavad, kombed; · käitumismaneerid; · moraalinormid; · õigusnormid; · religiooninormid; korporatsiooninormid. Ametlikud ja mitteametlikud normid. Hälbivus deviantsus deviance Hälbiv käitumine deviantne käitumine deviant behaviour · Hälvik puudega või hälbega isik (Eesti keele seletav sõnaraamat) · Deviant person whose behaviour differs markedly from the norm, esp with regard to their sexual or social behaviour (The New Penguin Compact English Dictionary)
väärtusotsustuste loomust ning teooriate õigustamise viisi) Praktiline eetika konkreetsed moraaliprobleemid, kutse-eetika Moraal on normide süsteem normid on reeglid, mis ütlevad, mida inimene peab tegema või tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid: mäng (male, jalka jms), õigus, religioon, moraal, etikett Õigusnormid - seadused siis. Tagatakse riiklike institutsioonidega, piiratud riigipiiridega, mittetäitmisel välised sanktsioonid ja annab küsida, kas nad on moraalsed. Religiooninormid kehtivad ühe religioosse grupi piires, põhjendatakse viitega jumalikule autoriteedile, ilmutusele või kirjasõnale. Täitmist tagatakse väliste sanktsioonide ähvardusega. Moraalinormid on mitteformaalsed, ega tagata riiklike institutsioonidega. Tagatakse väliste (teiste suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi). Mor.normid on universaalsed, ega ole piiratud riigipiiri, grupi või religiooniga. Kohustuslikkust ei põhjendata autoriteedile
Moraal- moraalinormid on mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid ja suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi), moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile (jumalikule, ilmalikule) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. Moraalinormid on universaalsed, ei ole piiratud riigipiiride ega religiooniga. Religioon- religiooninormid kehtivad ühe religioosse grupi piires, religiooninorme põhjendatakse viitga jumalikule autoriteedile või ilmutusele, kirjasõnale. Religiooninormide täitmist tagatakse väliste sanktsioonide ähvardustega: põrgu/paradiis, jumala valvas silm Õigus- õigusnormid on seadused, seadusandja poolt kehtestatud, institutsioonide poolt kantud. Õigusnormide täitmist tagatakse riiklike institutsioonidega: kohus, politsei, vanglad
panafrikanismi idee. Lõhkudes koloniaalõiguskorda on kõige olulisem trend olnud pöördumine tavaõiguse poole. Juurahariduse mõttes on aafrikas veel palju teha. Mandri-Euroopalik Lätted päris antiikmaailmast. Vanast Roomast. Mandri-euroopalik õiguskord, see on õiguskultuur, mis põhineb normiloomingul. Formaalselt käitumisreeglid, mille autoriks on riik läbi õigust loovate organite. Kõige olulisem on käituda õiguspäraselt. Õigusprotsesside sünd on seotud keskajaga. Religiooninormid oli väga olulised. Kõrvuti jumaliku õigusega, hakkas ühiskond tunnetama ilmaliku õiguse vajalikkust. Miks omal ajal kirik nii käitus? Kirik ei näinud riigis mitte vastalist vaid toetajat. Eeskujuks võeti antiikmaailm. Rooma õiguse retseptsioonid-üle võtmine. 5. Õiguse allikad Euroopa Liidus Euroopa õiguse allikateks on asutamisleping ja nendega seotud lepinguid. Nende hulka kuuluvad ka kõikide riikide liitumislepingud, ka abistavad protokollid. On ka konventsioone,
SEADUSTEVIHIK Õigusnormi sisaldav akt. Iseseisev seminaritöö õigusnormi sisaldav akt. Raamat: Sissejuhatus õigusteadusesse. Euroopa Liidu Õigus. Õigusetõlgendamise teooria. Juridica. (eesti ja ülemaailmne), Eesti Vabariigi Põhiseadus. Tume- kohustuslik, tava- soovitatav. Õiguse eelastmed ja mõiste. Normantiivne reguleerimine Tavanormid- konvensionaalsus peab reageerima. Normantiivne reguleerimine. Moraalinormis- moraalikord. Religiooninormid- religioonikord. Korporatiivsed normid Õigusnormid- tekkis siis kui ühiskond nõudis riigi sündi. Mis on normantiivne reguleerimine? (5. aasta eksami küsimus) Maailma õiguskultuurid Common law (üldine õigus; pretsedendiõigus) Islami õigus „Aafrika konstitutsioon“ Mandri-euroopalik (seadusõigus) Common law- 10, 11 saj-19 saj. 1066 Inglismaa vallutaja. Communit hakkas looma kohtud
peaminister, 3. maavanem, 4. valla- või linnavalitsus. Ettepanekuid teeb oma seaduses määratud pädevuse piires õiguskantsler, ettekirjutusi ameti või inspektsiooni peadirektor. 6 8. SOTSIAALSETE NORMIDE LIIGID: Ürgkogukonna sotsiaalsed normid. 1. Tavad-ajalooliselt väljakujunenud käitumisreeglid, mis on muutunud harjumuseks. Seadust ei muuda. 2. Religiooninormid-käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel. 3. Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest. 4. Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale. 5. Sotsiaalsed normid. 6. Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega. 7. Reegel-kohustuslik käitumisjuhis. 8. Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus. 9
Ajalise kehtivuse järgi Territoriaalse kehtivuse järgi Ettekirjutuse iseloomu järgi Täiendava funktsiooni järgi Vastavalt regulatsiooni viisile Sotsiaalne norm. Üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mimtesuguste kollektiivsete subjektidega. Sotsiaalsete normide põhiliigid. Moraalinormid Korporatiivsed normid Tava Religiooninormid Välise kultuuri normid 4. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus ja eraõigus. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õn-e, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod.
Norm reegel, mis ütleb, mida inimene peab tegema või tegemata jätma. Normid on kohustuslikud, nende täitmist saab nõuda. Eetikateooriad tegelevad nende normide põhjendamisega. Erinevad normid: moraalinormid, õigusnormid (seadused, mis on seadusandja poolt kehtestatud. Tagatakse riiklike süsteemide, institutsioonidega. Nt kohus, vangla. Õigus on piiritletud riigipiiriga seadused kehtivad ühe riigi piires. Kas nad on moraalsed? Oleneb inimesest, eri arvamused), religiooninormid (kehtivad ühe religioosse grupi piires. Viidatakse jumalikule autoriteedile või ilmutusele. Pühakirjas on kirjas. Piibel nii vana, et kuidas puutub see meie tänapäevasesse ellu? Kuidas tagatakse, et neid religiooninorme täidetakse? Välised saktsioonid. Sisemised motivaatorid: ei tee sellepärast, et saab midagi Jumalalt, vaid tajub, et nii on õige. Inimene saanud oma eksimused andeks mitte seepärast kui hea ta on, vaid seepärast, et Jumal soovis nii
ilmalikule) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. Õigusnormid on seadused otseses tähenduses, seadusandja poolt kehtestatud, institutsioonide poolt kantud. õigusnormide täitmist tagatakse riiklike institutsioonidega: kohus, politsei, vanglad õigus on piiratud riigipiiridega: seadused kehtivad ühe riigi piires seaduse mittetäitmisel tuleb tegemist väliste sanktsioonidega (karistused) õigusnormide puhul saame küsida, kas nad on moraalsed. Religiooninormid kehtivad ühe religioosse grupi piires. Religiooninorme põhjendatakse viitega jumalikule autoriteedile või ilmutusele, kirjasõnale. Religiooninormide täitmist tagatakse väliste sanktsioonide ähvardusega: põrgu/paradiis, Jumal valvas silm. Religioosse käsu puuduseks on see, et ta põhineb autoriteedil, ning meil võib puududa kindlustunne või üksmeel kõnelause autoriteedi volituste suhtes või selle suhtes, mida näeks autoriteet ette uudses või vastuolulises olukorras. 10
Tava kui harjumusel põhinev põhinev käitumisreegel on lähedane moraalinormile. Mõlemad tekivad stiihiliselt ja säilivad inimese teadvuses, kuid erinevalt moraalinormist ei seondu tava nii vahetult käitumise eetiliste hinnangutega. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid, kuid need on vähem seotud emotsioonidega, nad tekivad ja püsivad sageli mingi organisatsiooni sihipärase tegevuse tulemusel või toetusel ja seonduvad tihti vaid konkreetse kollektiiviga. Religiooninormid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Välise kultuuri normid ehk kombestiku ehk konventsionaalsuse normid (tavakeeles viisakusreeglid) reguleerivad indiviidi käitumise välist külge. Need normid on diferentseerunud vastavalt sotsiaalsele ja kultuurikeskkonnale
· Teoreetiline alus õiguslikku tähendust omavate olukordade sisuliseks analüüsiks. Praktiline teadus. Teadmiste abil saame hinnata situatsioonide õigustele vastavust. · Entsüklopeedia teadmistering Normatiivne reguleerimine · Tavanormid kõige vanem. Saanud inimestele harjumuseks, tavaks. Nt teretamine. · Moraalinormid hinnangulise sisuga. Nt kas enne peaks teretama mees või naine. Inimesed saavad sellest erinevalt aru. · Religiooninormid · Korporatiivsed normid ühiskondlike organisatsioonide normid. · Õigusnormid ei erine olemuselt teistest sotsiaalsetest normidest. Kokkuleppimisprotsess, konvensionaalne norm. Formaalselt lepib kokku Riigikogu, seadusandja. · Kui me end ei alluta, siis korda ei ole. Normide järgimise garanteerimine. Kes lepib korras kokku, peab olema lõppastmes võimaline selle korra ka tagama. Järgneb kokkulepitud tagajärg.
Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud jne), mis tugevalt propageerivad neid norme suur samm edasi. Religiooninormid ei erine üldiselt eriti tavast ja moraalist, välja arvatud institutsionaalse poole pealt uus kvaliteet korrareeglite hulgas. · Korporatiiv ükskõik, mis alusel tekkiv ühiskondlike organisatsioonide normid, mis ühendavad grupis. Ühiskonnas räägitakse, et korporatiivne elulaad pole hea, kuid tegelikult pole viga korporatiivses elulaadis tuleb leida koht, mis toetub meeldivatele normidele.
· Lähtumine riigist- õigusnorm on riigi tahteline akt; õigusnormid on riigi poolt formuleeritud normid · Tagatus riigi sunnijõuga · Kehtivuse alguse ja lõpu täpne fikseeritus · Reguleerivad suhteid, mis alluvad riigi reguleerimisele ja mis vajavad õiguslikku regulatsiooni · Õigusnormid detailselt kirja pandud · Õigusnormid on kirjapandud normid · Osa muid norme ka kirja pandud, nt religiooninormid, aga ka moraalinormid nt piibli kümne käsu näol Lähtudes õigusnormi struktuurist: · Sisaldab kohustuslike käitumisaktide tunnuste kirjeldust- õigusnormi nn materiaalne sisu · Näitab riigi suhtumist vastavasse käitumismudelisse ja kirjutab ette, lubab või keelab kirjeldatud käitumise; · Dispositsioonis fikseeritakse õigussubjektide õigused ja kohustused,
VT õigus: Õigus (õigusnormid) on nii kasuistlikud kui ka abstraktsed. See näitab, et õigus on edasi arenenud. Põhi on küll arhailine, kuid edasi on arendatud abstraktsust. Nt kasuistlik norm: 2Mo 20:22 Abielu- ja perekonnaõigus: Polügaamia, perepea võim Abielu sõlmivad: mehe isa ja naise isa. Luna mõrsja eest ostu-müügi abielu, kuid naine ei olnud ori (nt ei tohtinud naist edasi müüa), sellele panid piirangud peale moraali- ja religiooninormid. Seega mees saab naise omanikuks, aga naine ei muutu orjaks. Lahutus: Mees annab naisele lahutuskirja ning naine peab seepeale lahkuma. Sellest olenemata võis naine uuesti abielluda, lahutus ei hävitanud naise sotsiaalset staatust. Lahutuse põhjuseks võis olla *viljatus *truudusetus (võidi rakendada ka raskemaid karistusi kui lahutus) *ühe poole surm (leviraat: kadunud poole venna kohustus võtta surnud venna naine naiseks ja esimene poeg tuleb pidada surnud venna omaks).
154 Üldaktiga kehtestatavad korporatiivsed käitumisnormid võivad olla sellised, mis erinevad seadusega kehtestatud käitumisreeglitest või ka seadusega reguleerimata käitumisreeglid. Üksikaktiks olevad juhtimisotsused aga käsitlvad organisatsioonisiseste ja organisatsiooniväliste kohustuste täitmist (nt vastavalt juhend personali tööle võtmiseks ja kauba vastuvõtmiseks). Religioossed normid ehk religiooninormid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti usuühenduse korraldust ja funktsioone reguleerivad normid. On tigedalt seotud usulis- eetilise maailmavaatega. Täiendavalt nimetatakse veel välise kultuuri norme ehk kombestiku ehk konventsionaalsuse norme (viisakusreegleid), mis reguleerivad inimeste käitumise välist külge.
· Lähtumine riigist- õigusnorm on riigi tahteline akt; õigusnormid on riigi poolt formuleeritud normid · Tagatus riigi sunnijõuga · Kehtivuse alguse ja lõpu täpne fikseeritus · Reguleerivad suhteid, mis alluvad riigi reguleerimisele ja mis vajavad õiguslikku regulatsiooni · Õigusnormid detailselt kirja pandud · Õigusnormid on kirjapandud normid · Osa muid norme ka kirja pandud, nt religiooninormid, aga ka moraalinormid nt piibli kümne käsu näol Lähtudes õigusnormi struktuurist: · Sisaldab kohustuslike käitumisaktide tunnuste kirjeldust- õigusnormi nn materiaalne sisu · Näitab riigi suhtumist vastavasse käitumismudelisse ja kirjutab ette, lubab või keelab kirjeldatud käitumise; · Dispositsioonis fikseeritakse õigussubjektide õigused ja kohustused, sanktsioonis vastavate riiklike organite käitumine õiguserikkujate suhtes. Peamised erinevused:
annaabi.ee 
