igamisega, loodusvilja omandamisel. 6. Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused? Kinnisomandi kitsendused on kitsendused, mis takistavad ühe kinnisasja omaniku õiguse teostamist teiste õiguste piiramiseks või rikkumiseks. Kehtestatakse seadustega või seotakse kohtuotsuse või tehinguga. 7. Mis on reaalservituut? Kuidas ta tekib ja lõpeb? Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Tekib teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkuleppe ja kinnistusraamatu kande kaudu. Lõpeb vastava kande kustutamisega kinnistusraamatus (õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus kustutamiseks). 8. Kasutusvalduse mõiste, tekkimine ja lõppemine. Kasutusvaldus isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatus kasutama asja ja omandama selle vilju
valdust. 32. Kasutusvaldaja õigused ja kohustused. Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada. Kasutusvaldaja ei või asja omaniku loata rendile anda. Kasutusvaldajal on õigus asja viljale. Kasutusvaldajal on õigus loodusviljale mis on kasvanud tema valduse ajal. Kasutusvaldajale kuulub õigusvili, mis tekkis kasutusvalduse ajal, sõltumata selle sissenõudmise ajast. Kasutusvaldaja ei või kasutusvalduse eset koormata servituutide ega muude asjaõigustega. 33. Reaalservituut (mõiste, tekkimine, lõppemine). Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või, et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Reaalservituudi osalisteks on kaks kinnisasja. Valitsev ja teeniv kinnisasi.
mõju levimist teenivale kinnisasjale, nn naabrusõiguste laiendamine üle seaduses ette nähtud piiri Servituudid: 1) Reaalservituudid, 2) Isiklikud servituudid 3. tinglik liik nn. „seadusjärgsed servituudid”, mis on seaduses sätestatud kinnisomandi kitsendustena (AÕS § 140- 158²,AÕSRS § 15² - naabrusõigused, tehnovõrkude talumise kohustus) REAALSERVITUUT Mõiste (AÕS § 172 lg 2) Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Liigid: a) Positiivne realservituut - valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama
..................................................................8 2.2. Naabrusõigused ...............................................................................................................8 2.3. Teed ning tehnovõrgud ja –rajatised ...............................................................................8 3. SERVITUUT .........................................................................................................................10 3.1. Reaalservituut ................................................................................................................10 3.2. Isiklik servituut ..............................................................................................................10 3.2.1. Kasutusvaldus ........................................................................................................11 3.2.2. Kasutusõigus .............................................................
kahjustamisest. Missugused kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse? Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv kinnisasi kantakse kinnistusraamatusse, kui see koormatakse asjaõigusega või kui kande tegemist soovib omanik. Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). Kuidas tekib reaalservituut? Reaalservituut seatakse kinnisasja huvides ja ei ole oluline kes on kinnisasja omanik. Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega. Reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Mis on katastriüksus? Katastriüksus - katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk Mis on heauskne ja pahauskne omandamine? 1
kasutatavate ehitiste üle. Haldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 5. Mis on servituut? Servituut on piiratud asjaõigus võõrale asjale õigusega kasutada seda asja kindlaksmääratud otstarbeks kindla isiku või kinnisasja huvides. 6. Mis vahe on reaal- ja isiklikul servituudil? Mõlemad on piiratud asjaõigused. Reaalservituut seatakse kinnisasja huvides ja ei ole oluline kes on kinnisasja omanik o Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. o Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja
kasutatavate ehitiste üle. Haldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 5. Mis on servituut? Servituut on piiratud asjaõigus võõrale asjale õigusega kasutada seda asja kindlaksmääratud otstarbeks kindla isiku või kinnisasja huvides. (nt tee servituut) 6. Mis vahe on reaal- ja isiklikul servituudil? Mõlemad on piiratud asjaõigused. Reaalservituut seatakse kinnisasja huvides ja ei ole oluline kes on kinnisasja omanik o Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. o Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja
Eraõigus. Korraldab üksikute inimeste või ühiskondlike gruppide omavahelisi suhteid. Reguleerib õiguslikult võrdväärsete osapoolte vahelisi suhteid. Tsiviilõigus. Reguleerib füsilise ja juriidilise isiku õigus- ja teovõimet, isiku esindatust ja eestkostet, perekonna-, pärimis-, omandi-, lepingu-, võla ja kahju hüvitamise suhteid. Haldusõigus. Valitsemisõigus, reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest. Finantsõigus. Sisaldab eeskirju, mille järgi riik ja omavalitsused koguvad ja kasutavad raha oma ülesannete teostamiseks. Protsessiõigus. Menetlusõigus. Määrab kindlaks kohtupidamise korra ehk selle, milliste reeglite järgi toimub õigusemõistmine. Õiguse allikad: Õiguslikud tavad. Osa tavanorme säilisid traditsioonilisel kujul. Leping. Kohtulahendid ehk kohtupretsedendid. Kohus loob oma otsusega õigust. Õigusteadlaste arvamused. Kohtunike mitteametlikud ...
24. Kinnisomandi mõiste 25. Kinnisasja seadusjärgse omandamise viisid (olemus) 26. Kinnisasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 27. Kinnisomandi kitsendused (seadusjärgsed ja tehingulised) 28. Korteriomandi mõiste (kaasomandiosa ja reaalosa olemused) 29. Korteriomandi tekkimine ja lõppemine 30. Korteriomandi käsutamine, kasutamine ja valitsemine 31. Kasutusvaldus (mõiste, tekkimine, lõppemine, kasutusvaldaja õigused/kohustused) 32. Reaalservituut (mõiste, tekkimine, lõppemine, teeniva/valitseva kinnisasja omaniku õigused) 33. Isiklik kasutusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 34. Reaalkoormatis (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 35. Hoonestusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 36. Ostueesõigus (mõiste, seadmine) 37. Hüpoteek (mõiste, ulatus) 38. Koormatud kinnisasja omaniku ja hüpoteegipidaja õigused 39. Hüpoteegi tekkimine, lõppemine 40. Kohtulik hüpoteek
Kinnisomandi kitsendused- nt Füüsilise isiku omandis oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt tähistatud või piiratud, ei või teised isikud omaniku loata viibida, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval piiramata ja tähistamata kinnisasjal ei või teised isikud omaniku loata viibida päikeseloojangust päikesetõusuni, kui seaduses ei ole sätestatud teisti. 6. Piiratud asjaõigused. Servituut. Reaalservituut ja isiklik servituut. Kasutusvaldus. Isiklik kasutusvaldus. Reaalkoormatis. Hoonestusõigus. Ostueesõigus. Pant. Vallaspant ja kinnispant ehk hüpoteek. Käsipant ja registerpant. Piiratud asjaõigused - servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistuste omanike huve. Servituut võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. 1 Servituudid liigitatakse: * reaalservituutideks (koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks
Kinnisomandi kitsendused on instituut, mille tõttu kinnisasja omanik kaotab õiguse teostada piiranguteta omandit asja üle või kohustub sallima võõrast tegevust või mõjutusi tema omandi suhtes. Suurim avalik-õiguslik kinnisomandi kitsendus on selle sundvõõrandamine. Seadusjärgne kitsendus kehtib kinnistusraamatusse kandmata. 3.3. Korteriomand 3.3.1. Korteriomandi ese 3.3.2. Korteriomandi erinevus kinnisomandist 3.4. Piiratud kinnisasjaõigused 3.4.1. Reaalservituut Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakmordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Reaalservituut on kinnisasjaga lahutamatult seotud õigus. Reaalservituudi esemeteks saavad olla vaid kinnisasjad ja selle seadmisest peab tõusma
174. Millised õigused ja õigussuhted kantakse kinnistusraamatusse? • Asjaõigused Asjaõiguste kinnistusraamatusse kantavus tuleneb publitsiteedipõhimõttest. Tüübipõhimõttest tulenevalt on asjaõigused ja nende sisu seadusega ette antud. Seega kuuluvad kinnistusraamatusse kandmisele (on kandevõimelised) õigused, mis seaduses on sätestatud asjaõigustena. Eesti õigus tunnistab kinnisasjaõigustena järgmisi õigusi (vt AÕS § 5 jt): _ omand, _ hoonestusõigus, _ servituudid: o reaalservituut, o isiklik servituut: _ kasutusvaldus, _ isiklik kasutusõigus, _ reaalkoormatis, _ hüpoteek, _ ostueesõigus. Kõik need asjaõigused on kinnistusraamatusse kantavad (KRS § 9 lg 1). Kinnistusraamatusse ei kanta neid vaid sel juhul, kui nende taotletav sisu ei mahu seaduses antud raamidesse (vt AÕS § 178 jj, § 213 jj, § 237 jj, § 247 jj, § 2611 jj ning § 333 jj). Erinevalt piiratud asjaõigustest ei kanta kinnisomandit, mis on lahutamatult seotud
mancipatio teel, hiljem in iure cessio ehk kohtus loovutamise teel. Res nec mancipi mitte mantsipeeritavad asjad (majapidamisesemed ja tooted, raha, metsloomad). Olid võõrandatavad vormivaba üleandmise traditio teel. 3. Servitutes personarum isiklikud servituudid, isikutega seotud servituudid Servitus personarum personaalservituut ehk isiklik servituut (asi on koormatud isiku Kasuks, kes ei ole maatüki omanik) Servitutes praediorum - prediaalservituut ehk reaalservituut (maatükk on koormatud teise Maatüki omaniku kasuks) 6. Ius suffragii hääleõigus Ius honorum õigus oma kandidatuur välja panna Ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide loodud õigus) Ius commercii kauplemisõigus/kaubandusõigus Ius connubii abiellumisõigus Roomas, õigus astuda abiellu 7. Donatio propter nupitas mehe kink naisele pulmade puhul Donatio ante nupitas mehe kink naisele enne pulmi 8
38. Millised on korteriomandi tekke erinevad võimalused? Korteriomandid tekivad kinnistusraamatusse kandmisega. 39. Millised on korteriomandi lõpetamise erinevad võimalused? • Korteriomand lõpeb kinnistusraamatu kande kustutamisega või korteriomandite registriosade sulgemisega. Registriosade sulgemise korral lõpevad korteriomandile seatud asjaõigused. Korteriomandite registriosad võib sulgeda üksnes üheaegselt. 40. Mis on reaalservituut? Mõiste - reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja
Kinnisasjaõigus realiseerub läbi kinnistusraamatu – maakohtute poolt peetav riiklik register, mida peetakse selleks, et fikseerida, kellele kinnisasi kuulub ja milliseid teiste isikute piiratud kinnisasjaõigused seda kinnisasja koormavad. Maakataster – maatükkide kohta peetav riiklik register. Kinnistusraamatu funktsioonid – kindlustab avalikkuse põhimõtte kinnisasjade osas( avalikustab omandisuhted ja teeb nähtavaks asjaõiguslikud koormatised ja nende järjekorra); võimaldab kaitsefunktsiooni isikule, kes kinnistusraamatuga tutvub; kontrollfunktsioon. Reaalfooliumisüsteem - kinnistu kui niisuguse aluseks võtmise korral peetakse registrit kinnistute järgi ja sel juhul näidatakse ära nn vahelduva koosseisuna igakordselt õigustatud subjektid. Lähtutakse kinnistust kui esmajärgulisest suurusest. Personaalfooliumisüsteem - register korrastatakse õigustatud isikute järgi, seega kinnistu omanike järgi,siis märgitakse igakord ära, missugused ...
Kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutuseks määratud veekogu ääres. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel 10 meetrit; teistel veekogudel 4 meetrit; suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks 2 meetrit. 17. Mis on piiratud asjaõigus? Kellelgi on teatud õigused võõrale asjale. 18. Mis on isiklik servituut? Seatakse konkreetse isiku kasuks ja see tähendab, et ainult sellel isikul on õigus mingit asja kokkulepitud viisil kasutada. 19. Mis on reaalservituut, too vähemalt 3 näidet? Erineb isiklikest servituutidest selle poolest, et see on seatud mitte konkreetse isiku, vaid teatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks, ükskõik, kes see omanik siis parasjagu ka poleks. Jalgteeservituut, sõiduteeservituut, seinaservituut, sademeservituut. 20. Mis on hoonestusõigus ja tema tähtaeg? Tähtajaline õigus omada võõral kinnisasjal ehitist. Tähtaeg on vahemikus 36 aastat kuni 99 aastat, tähtaja möödumisel võib seda pikendada. 21
olevatest teabekandjatest. Advokatuuriseaduse §44 lg1 16.03.2010 halduskorraldus 19 Peamiseks notari ametitoiminguks on tehingute tõestamine: · kinnistu, ehitise või korteri omandamise või võõrandamise lepingud; · hüpoteegi seadmise lepingud, pandilepingud · muud piiratud asjaõiguste seadmise lepingud (nt hoonestusõigus, reaalservituut, kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus); · hooneühistu liikmesuse võõrandamise ja pandilepingud; · äriühingute asutamislepingud, ühinemis- ja jagunemislepingud, osaühingu osa võõrandamise ja pandilepingud; · abieluvaralepingud ja abikaasade ühisvara jagamise lepingud; · testamendid; · volikirjad. Notarite Koja koduleht http://www.notar.ee/19794 16.03.2010 halduskorraldus 20
Kinnisasi-maapinna piiritletud osa (maatükk). Omand- isiku täielik õiguslik võima asja üle. Igaüks võib olla omanikuks(eraõiguslik isik, avalik-õiguslik isik). Korteriomand- omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa reaalosa juurde kuuluvast tervikust. Valdus-tegelik võim asja üle. Kinnisomand- omand kinnisasja suhtes. Ruumiline ulatus. Ei ulatu maavaradele. Kinnisomand-kinnisasja kasutamisega kaasnevad õigused ja kohustused, eelkõige omandiõigus. Kinnisvara- isikule kuuluvad kinnisasjad, ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Kinnisvara füüsilised omadused:liikumatus, ainulaadsus, hävimatus, topograafia, kolmemõõtmelisus. Kinnisvara majanduslikud omadused: piiartud kogus, pinnase tüüp, parim kasutusviis, infrastruktuur ja investeeringute püsivus, asukoht. Kinnisvara õiguslikud alused: kinnistu moodustamine, hindamine ja maakasutus, asjaõigused. Kinnistamine- kinnisvara kohta sõlmitud õigus...
nõudeid .Igal maaomanikul on õigus teha maaparandust, kui ta saab selleks loa. 19. Kinnistu omanikule tekkivad kohustused seoses maaparandusega naabruses Kinnisasja omanik peab lubama ehitada oma kinnisasjale teist kinnisasja teeniva maaparandussüsteemi, kui teist kinnisasja ei ole maaparandussüsteemi ehitamata võimalik sihipäraselt kasutada või kui selle ehitamine teise kohta põhjustab ülemääraseid kulutusi. Asjaosalistel tuleb seada reaalservituut asjaõigusseaduses sätestatud alustel ja korras. Maaparandussüsteemi rajamine ei tohi aga olla vastuolus seadusega. 20. Maakorraldustoimingud kinnisomandi korralduses Maakorraldus on tegevus, mille eesmärk on luua võimalused kinnisasja otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks hajaasustuses. Maakorraldus toimingud on : - kinnisasja ümberkruntimine - Kinnisasja vahetamine - Kinnisasja jagamine - Kinnisomandi kitsenduste selgitamine
174. Millised õigused ja õigussuhted kantakse kinnistusraamatusse? · Asjaõigused Asjaõiguste kinnistusraamatusse kantavus tuleneb publitsiteedipõhimõttest. Tüübipõhimõttest tulenevalt on asjaõigused ja nende sisu seadusega ette antud. Seega kuuluvad kinnistusraamatusse kandmisele (on kandevõimelised) õigused, mis seaduses on sätestatud asjaõigustena. Eesti õigus tunnistab kinnisasjaõigustena järgmisi õigusi (vt AÕS § 5 jt): _ omand, _ hoonestusõigus, _ servituudid: o reaalservituut, o isiklik servituut: _ kasutusvaldus, _ isiklik kasutusõigus, _ reaalkoormatis, _ hüpoteek, _ ostueesõigus. Kõik need asjaõigused on kinnistusraamatusse kantavad (KRS § 9 lg 1). Kinnistusraamatusse ei kanta neid vaid sel juhul, kui nende taotletav sisu ei mahu seaduses antud raamidesse (vt AÕS § 178 jj, § 213 jj, § 237 jj, § 247 jj, § 2611 jj ning § 333 jj). Erinevalt piiratud asjaõigustest ei kanta kinnisomandit, mis on lahutamatult seotud
kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava puu,põõsa vm ohtliku rajatise.ta peab võimaldama paigaldada teega külgnevale kaitsevööndi kinnistule talihooldeks ajutisi lumetõkkeid,rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ja paisata lund väljapoole teemaad,kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu tema elukohale ja varale. 30. Reaalservituudi olemus ja vajadus kinnisvarakorralduses. (1) Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega
kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava puu,põõsa vm ohtliku rajatise.ta peab võimaldama paigaldada teega külgnevale kaitsevööndi kinnistule talihooldeks ajutisi lumetõkkeid,rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ja paisata lund väljapoole teemaad,kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu tema elukohale ja varale. 30. Reaalservituudi olemus ja vajadus kinnisvarakorralduses. (1) Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega
Rei vindicatio – omandi valdusesse tagasinõudmine Actio negatoria – hagi, millega omanik kaitseb ennast mõne teise isiku väite vastu Fiducia – võlgnik andis asja võlausaldajale omandiks, tingimusel see võlgnikule võla tasumisel tagastada Pignus – asi anti faktiliseks pidamiseks võlausaldajale Hypotheca – pant, millega jääb võlgnikule omandiõigus ja asja valdus Servitus – õigus kasutada võõrast asja teatud otstarbeks Servitutes praediorum - reaalservituut Servitutes personarum – isiklikud servituudid Ususfructus – viljakasutusõigus Usus – asja eluaegne kasutusõigus Habitatio – õigus elada võõras majas Operae servorum vel animalium – isiklik õigus kasutada võõra orja tööd või teise isiku looma Actio confessoria – asjaõiguslik hagi Emphyteusis – pärilik rent Superficies - hoonestusõigus Vectigal (canon) – rendi tasu Obligatio – võlasuhe, kohustus Creditor - võlausaldaja Debitor - võlgnik
seisundi, mis kehtib maatüki suhtes ASJAÕIGUSTE JAGUNEMINE Jagunevad kahte liiki Omand (dominium)– kui absoluutne asjaõigus, täielik võim asja üle Piiratud asjaõigused (iura in re aliena) annavad õiguse võõrale asjale, hõlmamata aga omanikule kuuluvaid õigusi Piiratud asjaõigused jagunevad sisu järgi: 1. Kasutamisõigused – annavad õiguse kasutada võõrast asja omaniku asemel: a) Kasutusvaldus b) Reaalservituut c) Isiklik kasutusõigus d) Hoonestusõigus 2. Realiseerimisõigused – annavad õigustatud isikule teatud tingimustel (nt kohustuse mittetäitmisel) õiguse asi rahaks teha a) Pandiõigus b) Reaalkoormatis 3. Omandamisõigused – õigused, mis annavad õigustatud isikule teatud tingimustel omandada asja omand või muu õigus a) Ostueesõigus Piiratud asjaõigused jagunevad objekti järgi: 1
Vabariigi Valitsuse või kohaliku omavalitsuse pädevuses on sundvõõrandamise otsustamine 2.Servituut Servituut on kinnisomandi spets. Piirang, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistute omanike huve Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus; Tema puhul eristatakse kinnisasja: · Teeniv kinnisasi on kinnisasi, mida kasutatakse valitseva kinnisasja huvides Servituudid liigitakse: 1. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud tenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kin.asja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kin.asja kasuks teatud osas loobuma annab õigusi teha ainult neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitsevale kin
Sissejuhatus Mis on õigus? Õigus peab arvestama inimeste vajadustega ja loomulikke õigustega. Õigus on suhtelise iseloomuga. Kuidas tekkis õigus? Tavaõigused tekkisid juba vanal ajal siis kui inimesed elasid veel koobastes jne. Tänapäeval on siianigi veel tavaõigusi kuna kõiki õigusi ei panda paberile. Antakse üle suuliselt. (Nt. vanemad lastele jne..) Õiguse kodifitseerimine - tavaõiguse korrastamine ja kirja panemine. Kuningas Hamurapi seadustekogu 18 17 saj. e.m.a. Prohvet Moosese 10 käsku 14 12. saj. e.m.a. Riik Organisatsioon Riigi territoorium riigipiir Riigipiiri tähistamise aluseks on: Looduslikud pinnavormid (mäed, jõed) Kunstlikud tähised (kanalid, tarad) Tegelikult loetakse riigi territooriumiks: Riigi registrisse kantud õhu-ja kosmosesõidukid Sõja-ja kaubalaevad, sõja-ja tsiviilsõidukid Avamere põhja pandud rajatised Õiguse allikad Tavaõigus Lepingud Kohtulahendid e. pretsedendid Õigusteadla...
äriregistri pidajale teatatud ja ta ei teadnud pandiõigusest ega pidanudki sellest teadma. Kui osanike nimekirja peab Eesti väärtpaberite keskregister, toimub osa pantimine selle kaudu (9, § 151). Osa võib ka jagada, kui osanik soovib pantida osa oma osast. Osa võõrandamise, pantimise ja jagamise lepingud peavad olema notariaalselt tõestatud. 8. Muud piiratud asjaõiguste seadmise lepingud (nt hoonestusõigus, reaalservituut, kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus) Hoonestusõigus piiratud asjaõigusena annab võimaluse omada ehitist teisele isikule kuuluval kinnisasjal ja lubab maaga püsivalt ühendatud ehitise tsiviilkäivet lahus maast. Isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse.(Asjaõigusseadus, edaspidi AÕS, §
Maaparandussüsteemi ehitamisele esitatavad nõuded). Igal maaomanikul on õigus teha maaparandust, kui ta saab selleks loa. 20. Kinnistu omanikule tekkivad kohustused seoses maaparandusega naabruses Kinnisasja omanik peab lubama ehitada oma kinnisasjale teist kinnisasja teeniva maaparandussüsteemi, kui teist kinnisasja ei ole maaparandussüsteemi ehitamata võimalik sihipäraselt kasutada või kui selle ehitamine teise kohta põhjustab ülemääraseid kulutusi. Asjaosalistel tuleb seada reaalservituut asjaõigusseaduses sätestatud alustel ja korras (Maaparandusseadus § 13. Maaparandussüsteemi ehitusluba). Maaparandussüsteemi rajamine ei tohi aga olla vastuolus AÕS §-ga 143. Kahjulikud mõjutused (mille kohaselt: Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud). 21. Maakorraldustoimingud kinnisomandi korralduses Maakorraldus on tegevus, mille eesmärk on luua võimalused kinnisasja otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks hajaasustuses. Maakorraldus toimingud on :
tegemisega. Vahepealseks perioodiks saab notari kaudu lasta kinnistusraamatusse kanda topeltmüügi takistamiseks ka eelmärke. Selliselt müügitehingu tegemine kahes etapis ei too osalejatele kaasa ka suuri lisakulusid notari tasude ja lõivude osas. VIII Reaal- ja isiklikud servituudid. Reaalkoormatis Servituudid: isiklikud - ja reaalservituudid Õigustatud isikute alusel eristatakse kahte tüüpi servituute: · reaalservituut · isiklikservituut: kasutusvaldused isiklik kasutusõigus Reaalservituudi ja isikliku servituudi vahe Reaalservituut kuulub kinnisasja igakordsele omanikule ehk teiste sõnadega on seotud teatud kindla kinnisasjaga ja kuulub selle igakordsele omanikule. Isiklikservituut kuulub individuaalselt kindlaksmääratud isikule. Erinevus kasutusvaldusest Reaalservituut kui asjaõguslik kasutusõigus ei ole nii ulatuslik kui kasutusvaldus. Kasutusvaldusega
SISSEJUHATUS PANDIÕIGUSESSE Nõuete tagamine võib põhineda: Isiklikul vastutusel (nt käendus, garantii) Tagatiseks on antud mingi ese (pandiese)- sel juhul räägitakse asjaõiguslikust tagatisest Pandiõiguse üldpõhimõtted: Pandiõigus on asjaõigus– kehtiv igaühe suhtes, pannakse kehtima nõude esitamisega On tagatisõigus– märatud ja seatud nõude tagamiseks On realiseerimisõigus– piiratud võim asja üle, väljendub õiguses asi realiseerida (asja kasutamise õigust pandipidajal ei ole (v.a. §288 –vastaval kokkuleppel)(asja kasutamise õigust pandipidajal ei ole (v.a. § 288 –vastaval kokkuleppel) Koormatud asja omanik (pantija)vastutab ainult panditud asjaga nõude ja selle tasumise eest. Soorituseks on kohustatud võlgnik. Pandiõigus on avalik– peab olema väliselt arusaadav (kinnisasja puhul – märge kinnistusraamatus, käsipandi puhul valduse üleandmine, registerpant –registreerimine seaduses ette nähtud regis...
valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma (AÕS § 172 lg 1). Levinumad servituudid on teeservituudid, liiniservituudid, veevõtuservituudid. Jalgteeservituut annab nt õiguse käia ja sõita jalgrattaga mööda jalgteed läbi teeniva kinnisasja. Reaalservituut tekib teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkuleppe ja kinnistusraamatu kande alusel. Reaalservituud on ka näiteks välja üüritud korter. Isiklik servituut - esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul. Isiklik servituut on näiteks firmaauto. Pant - asja nõudega koormamine. Valdus - kinnisvara vist. Jagunevad veel kinnipant - mis on notari poolt kinnitatud. Vallaspant - tagatiseks on isagusune vallasvara. Kinnisvara. Loomad.
et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma (AÕS § 172 lg 1). Levinumad servituudid on teeservituudid, liiniservituudid, veevõtuservituudid. Jalgteeservituut annab nt õiguse käia ja sõita jalgrattaga mööda jalgteed läbi teeniva kinnisasja. Reaalservituut tekib teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkuleppe ja kinnistusraamatu kande alusel. Isiklik servituut - esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul. Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvalduse tekkimise aluseks olev leping peab olema notariaalselt tõestatud.
(2) Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Omandi üleandmisega lõpevad vallasasja koormanud kolmanda isiku õigused võõrandatud asjale va. Juhul, kui üleandmine ei oe toimunud heauskselt. 8.6 Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused? Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtulahendi või tehinguga. 8.7 Mis on reaalservituut? Kuidas ta tekib ja õpeb? Servituut on võõra vallasaja kitsendatud kasutamise õigus ja servituudi puhul eristatakse valitsevat ja teenivat kinnisasja. Reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Reaalservituudi lõpetamine valitseva kinnisasja omaniku nõudel Reaalservituudi lõpetamine teeniva kinnisasja omaniku nõudel 8.8 Kasutusvalduse mõiste, tekkimine ja lõppemine
tsiviilõigusest), vaid pakub kaitset. Õigus elule, tervisele, kehalisele puutumatusele, aule jne. Kui neid rikutakse, siis karistatakse. Kui kaasneb varaline kahju, siis on võimalik kahju hüvitamine. Nt au teotamine · asjaõigused : 1) omandiõigus õigus vallata, kasutada, käsutada omanikule kuuluvat asja; 2) piiratud asjaõigused õigus kasutada võõrast asja, kuid piiratult. o kasutusõigus reaalservituut AÕS § 172. Reaalservituudi mõiste (1) Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.
tsiviilõigusest), vaid pakub kaitset. Õigus elule, tervisele, kehalisele puutumatusele, aule jne. Kui neid rikutakse, siis karistatakse. Kui kaasneb varaline kahju, siis on võimalik kahju hüvitamine. Nt au teotamine · asjaõigused : 1) omandiõigus õigus vallata, kasutada, käsutada omanikule kuuluvat asja; 2) piiratud asjaõigused õigus kasutada võõrast asja, kuid piiratult. o kasutusõigus reaalservituut AÕS § 172. Reaalservituudi mõiste (1) Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil 34 kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse
Kaldaomanik peab jätma veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks, mida võib kasutada igaüks. Maatükil kasvav mets ja looduslik taimestik on kinnisasja omaniku omand. 38 Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama. Reaalservituut tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõpeb kustutamisega. Reaalservituut annab õiguse teha ainult neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitsevale kinnisasjale vajalikud ja teha tuleb viisil, mis teenivat kinnisasja kõige vähem koormab. Isiklik servituut esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul. Kasutusvaldus koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Kasutusvalduse tekkimise aluseks on seadus või tehing. Kasutusvalduse võib lõpetada poolte
- kohustus lubada viibida päevavalgel tähistamata kinnisasjal - naabrusõigused Korteriomandite kinnistamise korral avatakse igale korteriomandile üheaegselt kinnistusregistri iseseisev osa ja kinnisasja senine registriosa suletakse. Korteriomand lõpeb kinnistusraamatu kande kustutamisega või korteriomandite registriosade sulgemisega. Registriosade sulgemise korral lõpevad korteriomandile seatud asjaõigused. Piiratud asjaõiguste alla käivad: - reaalservituut (nt jalgtee servituut, väljavaate servituut jms) - isiklik servituut (kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus) (konkreetse isiku suhtes, maksimaalselt tema eluea lõpuni) - reaalkoormatis (nt hoolitsemine teeservituudi eest, hoonestusõiguse maks jms) - hoonestusõigus (ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse; kehtib kindlaks määratud ajaks, kuid mitte kauem kui 99 aastat. Võid pikendada veel kuni 99 aastaks jne,
kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega. Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust. Isiklik kasutusõigus erineb kasutusvaldusest selle poolest, et reaalservituut on seotud kinnisasjaga, isiklik kasutusõigus aga kinnisasja valdava konkreetse isikuga. 79. Hoonestusõiguse mõiste. Hoonestusõiguse sisu, selle õiguse tekkimine ja lõppemine Hoonestusõigus – kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav õigus omada kinnisasjal tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitise alusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise
mõistetud kriminaalkaristus teeb · pandilepingu, kommertspandilepingu, võimatuks notarina tegutsemise; hüpoteegi seadmise lepingud; Konkursil võib osaleda isik, kes: raske ametialase üleastumise korral; · muud piiratud asjaõiguste seadmise 1. on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik; muude asjaolude ilmnemisel, mis teevad lepingud (nt hoonestusõigus, reaalservituut, 2. on omandanud akrediteeritud õppekava võimatuks notarina töötamise. kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus); alusel vähemalt magistrikraadi õigusteaduses · hooneühistu liikmesuse võõrandamise ja või kellel on samaväärsete õpingute läbimise pandilepingud; kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, · äriühingute asutamislepingud, ühinemis- ja mida tunnustab Akadeemilise Tunnustamise
ilma omaniku loata. Omanik ei tohi takistada veesõidukite liikumist. Mets - maatükil kasvav mets on kinnisasja omaniku omand ja tal on õigus neid kasutada, arvestades seaduses olevaid kitsendusi. Teatud juhtudel võib riik kinnisasja võõrandada omaniku tahtest sõltumata. Seda võib teha ainult siis, kui eesmärk ei ole muudel viisidel saavutatav. Võõrandamise üle otsustab kas valitsus või kohalik omavalitsus. Võõrandamise saab vaidlustada. 7. Mis on reaalservituut? Kuidas ta tekib ja lõpeb? Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamisõigus panemata kohustatud isikule aktiivsete tegude tegemise kohustust. Reaalservituut - ühe valitseva kinnisasja omanik õigustatud teist teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või on teeniva kinnisasja omanik kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma (nt. valitseva kinnisasja omanik võib saada õiguse kasutada teed, mis läbib teenivat kinnisasja).
abikaasade poolt soetatud vara. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks juriidilisteks faktideks, millega seadus seob omandi tekkimise, on 1) vallasasja üleandmine 2) peremehetu vallasasja hõivamine 3) kaotatud vallasasja omandamine leiuga 4) peitvara omandamine 5) vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine 6) igamine 7) loodusvilja omandamine. Mis on reaalservituut? Kuidas reaalservituut tekib ja lõpeb? Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus, mis jaotatakse reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks. Reaalservituut Koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma. Mis on kasutusvaldus? Kuidas see tekib?
abikaasade poolt soetatud vara. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks juriidilisteks faktideks, millega seadus seob omandi tekkimise, on 1) vallasasja üleandmine 2) peremehetu vallasasja hõivamine 3) kaotatud vallasasja omandamine leiuga 4) peitvara omandamine 5) vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine 6) igamine 7) loodusvilja omandamine. Mis on reaalservituut? Kuidas reaalservituut tekib ja lõpeb? Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus, mis jaotatakse reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks. Reaalservituut – Koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma. Mis on kasutusvaldus? Kuidas see tekib?
võimaldavad seda võimu (korteri võtme üleandmine). 112. Mis on omand ja millised on omandi liigid? Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Liigitatakse asja iseloomust lähtudes: vallasomand, kinnisomand, ühine omand. 113. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel, vallasasja üleandmisega, hõivamisega, leiu omandamisega, peitvara leidmisega, asja ümbertöötamisel, iganemisega. 114. Mis on reaalservituut? Kuidas reaalservituut tekib ja lõpeb? Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutamata või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma. Reaalservituut tekib kinnistusraamatusse kandmisega, lõpeb kustutamisega.
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitum...
kinnitamine ja pärimisasjade menetlemine. Ametitoiminguid on notar kohustatud kliendi soovil tegema ning keelduda saab ta sellest vaid seaduses ettenähtud juhtudel. Peamiseks notari ametitoiminguks on tehingute tõestamine, näiteks kinnistu, ehitise või korteri omandamise või võõrandamise lepingud; hüpoteegi seadmise lepingud, pandilepingud; muud piiratud asjaõiguste seadmise lepingud (nt hoonestusõigus, reaalservituut, kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus); hooneühistu liikmesuse võõrandamise ja pandilepingud; äriühingute asutamislepingud, ühinemis- ja jagunemislepingud, osaühingu osa võõrandamise ja pandilepingud; abieluvaralepingud ja abikaasade ühisvara jagamise lepingud; testamendid; volikirjad. Notari distsiplinaarvastutus Notari distsiplinaarsüüteod on:
See, et pallid satuvad naabri krundile, see ilmselt võib nõuda, et need pallid ei lendaks sinna. 4) Kasekedelt kinnisasjale langenud lehed. Hüvitist nende eest nõuda ilmselt ei saa. See ei ole nii väga suur probleem. 143 Lg2! Vt ka 149. 80. Kaasus nr 102 Reaalservituud kehtib pärast surma. §178 lg 3 . Teeservituut on üks reaalservituutide liike. Kas see, et M ja P on surnud ja kinnistu on nende pärijatele üle läinud, mõjutab kuidagi seda reaalservituuti? Ei. Reaalservituut on asjaõiguslik subjektiivne teeniv ja valitsev kinnisasi on määratud. Kui omanik vahetud, jääb reaalservituut püsima. § 178 lg 3 ei suurenda teeniva kinnisasja koormatist, vajadused sellele viitavad. Kui on 10 ööbimispaika, siis on faktiküsimus, kas see toob kaasa mingisuguse meeletu inimeste edasi- tagasi sõelumise, mis tõsiselt häirib. Kui on pidevalt autosid. Küsimus võib olla faktilistes asjaoludes. Kas ta oluliselt mõjutab või suurendab
omaniku suhtes) olid suures osas sätestatud juba vanemal perioodil kuningate ja varase vabariigi ajal, nende hulka kuuluvad ka näiteks XII tahvli seaduste sätted.52 4.3. Piiratud asjaõigused Omandiga sarnased on piiratud asjaõigused (iura in re aliena), mis annavad ühele või teisel moel õiguse võõrale asjale, kuid ei anna siiski täielikke omaniku õigusi. Piiratud asjaõigused jagunevad kasutamisõigusteks (kasutusvaldus, reaalservituut, isiklik kasutusõigus, hoonestusõigus), realiseerimisõigusteks (pandiõigus ja reaalkoormatis) ning omandamisõigusteks (ostueesõigus). Piiritletud asjaõigused koormavad reeglina võõrast vara.53 17 ____________________ 52 Siimets-Gross, H. Rooma eraõigus. Loengukonspekt, 2008 lk 36 53 http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/4686/1/nomm_iko.pdf 5
eristamine. Sisu erinev. Kohustustehing on käsutustehingu õiguslik alus), abstraktsiooniprintsiip (asjaõlepin gon sõltumatu kohustustehingu kehtivusest). Asjaõigused jagunevad: omandiks (täielik õiguslik võim asja üle) ja piiratud asjaõigused (annavad õiguse võõrale asjale, hõlmamata kõiki omanikule kuuluvaid õigusi). Piiratud asjaõigused jagunevad sisu järgi: a. Kasutamisõigused (annavad õigustatud isikule õiguse kasutada võõrast asja omaniku asemel: kasutusvaldus, reaalservituut, isiklik kasutusõ, hoonestusõ), b. Reaaliseerimisõigused (annavad teisele isikule õiguse teatud tingimustel asi rahaks teha: pandiõ, reaalkoormatis), c. Omandamisõigused ( õigused mis annavad õigustatud isikule teatud tingimustel õiguse omandada asjale omand või muu õigus: ostueesõigus). Objekti järgi jagunevad piiratud asjaõigused: piiratud kinniasjasõiguseks ja piiratud vallasasjaõigused. Omanik võib olla füüsiline
AÕS § 119 lg 1 kohaselt tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud, omandamise aluseks olev testament ja abieluleping peavad aga olema tehtud seaduses sätestatud vormis. Kinnisomandi üleandmiseks on vaja: 1) võõrandaja ja omandaja kokkulepet üleandmise kohta (asjaõiguskokkulepe), mis peab olema notariaalselt tõestatud; 2) kannet kinnistusraamatus. 12.Piiratud asjaõigused. Servituut. Reaalservituut ja isiklik servituut. Kasutusvaldus. Isiklik kasutusõigus. Reaalkoormatis. Hoonestusõigus. Ostueesõigus. Pant. Vallaspant ja kinnispant ehk hüpoteek. Käsipant ja registerpant. Piiratud asjaõigused Kinnisomandi spetsiifilise piiranguna ehk piiratud asjaõigusena on käsitletav servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistuste omanike huve. Servituut võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Servituudid liigitatakse:
1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) 1. Avalik võim a. Seadusandlik b. Täidesaatev c. Kohtuvõim 2. Territoorium a. Riigipiiriga piiratud maismaa b. Territoriaal- ja siseveed c. Õhuruum nende kohal d. Maapõu nende all e. Atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid f. Kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all g. Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes 3. Rahvas a. Kodanikud b. Kodakondsuseta isikud Avaliku võimu all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi, nagu armee, politsei, luure, vastuluure, aga ka samuti sunniasutusi (nt vanglaid), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Ülesehitus, kasutamise eesmärgid ja teostamisel kasutatavad meetodid võivad erineda (sõlt...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
