igamisega, loodusvilja omandamisel. 6. Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused? Kinnisomandi kitsendused on kitsendused, mis takistavad ühe kinnisasja omaniku õiguse teostamist teiste õiguste piiramiseks või rikkumiseks. Kehtestatakse seadustega või seotakse kohtuotsuse või tehinguga. 7. Mis on reaalservituut? Kuidas ta tekib ja lõpeb? Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Tekib teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkuleppe ja kinnistusraamatu kande kaudu. Lõpeb vastava kande kustutamisega kinnistusraamatus (õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus kustutamiseks). 8. Kasutusvalduse mõiste, tekkimine ja lõppemine. Kasutusvaldus isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatus kasutama asja ja omandama selle vilju
32. Kasutusvaldaja õigused ja kohustused. Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada. Kasutusvaldaja ei või asja omaniku loata rendile anda. Kasutusvaldajal on õigus asja viljale. Kasutusvaldajal on õigus loodusviljale mis on kasvanud tema valduse ajal. Kasutusvaldajale kuulub õigusvili, mis tekkis kasutusvalduse ajal, sõltumata selle sissenõudmise ajast. Kasutusvaldaja ei või kasutusvalduse eset koormata servituutide ega muude asjaõigustega. 33. Reaalservituut (mõiste, tekkimine, lõppemine). Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või, et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Reaalservituudi osalisteks on kaks kinnisasja. Valitsev ja teeniv kinnisasi.
mõju levimist teenivale kinnisasjale, nn naabrusõiguste laiendamine üle seaduses ette nähtud piiri Servituudid: 1) Reaalservituudid, 2) Isiklikud servituudid 3. tinglik liik nn. „seadusjärgsed servituudid”, mis on seaduses sätestatud kinnisomandi kitsendustena (AÕS § 140- 158²,AÕSRS § 15² - naabrusõigused, tehnovõrkude talumise kohustus) REAALSERVITUUT Mõiste (AÕS § 172 lg 2) Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Liigid: a) Positiivne realservituut - valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama
.................................................................8 2.2. Naabrusõigused ...............................................................................................................8 2.3. Teed ning tehnovõrgud ja –rajatised ...............................................................................8 3. SERVITUUT .........................................................................................................................10 3.1. Reaalservituut ................................................................................................................10 3.2. Isiklik servituut ..............................................................................................................10 3.2.1. Kasutusvaldus ........................................................................................................11 3.2.2. Kasutusõigus ............................................................
kahjustamisest. Missugused kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse? Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv kinnisasi kantakse kinnistusraamatusse, kui see koormatakse asjaõigusega või kui kande tegemist soovib omanik. Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). Kuidas tekib reaalservituut? Reaalservituut seatakse kinnisasja huvides ja ei ole oluline kes on kinnisasja omanik. Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega. Reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Mis on katastriüksus? Katastriüksus - katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk Mis on heauskne ja pahauskne omandamine? 1
(Lühidalt) 1) Riigi kinnisvararegister 2) Maakataster 3) Riiklik ehitisregister - põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle. Haldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 5. Mis on servituut? Servituut on piiratud asjaõigus võõrale asjale õigusega kasutada seda asja kindlaksmääratud otstarbeks kindla isiku või kinnisasja huvides. 6. Mis vahe on reaal- ja isiklikul servituudil? Mõlemad on piiratud asjaõigused. Reaalservituut seatakse kinnisasja huvides ja ei ole oluline kes on kinnisasja omanik o Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.
3) Riiklik ehitisregister - põhiülesandeks on arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle. Haldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 5. Mis on servituut? Servituut on piiratud asjaõigus võõrale asjale õigusega kasutada seda asja kindlaksmääratud otstarbeks kindla isiku või kinnisasja huvides. (nt tee servituut) 6. Mis vahe on reaal- ja isiklikul servituudil? Mõlemad on piiratud asjaõigused. Reaalservituut seatakse kinnisasja huvides ja ei ole oluline kes on kinnisasja omanik o Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.
Päraldis on selline asi, mis on küll iseseisev vallasasi, aga sellel puudub mõte ilma mõne teise asjata peaasjata. Õigusvili on näiteks väljalaenatud rahalt saadud intressid või üür. Omandi õigused on seda vallata(autot garaazis hoida), kasutada(autoga sõita) ja käsutada(autot müüa). Avalik veekogu kuulub riigile või kohalikule omavalitsusele. Avalikult kasutatav veekogu kuulub eraõiguslikule isikule, kuid kasutada võib seda veekogu igaüks. Reaalservituut Teatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Valitsev kinnisasi selle kasuks. Teeniv kinnisasi selle kahjuks. Servituut tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Reaalkoormatis Asjaõigus, kujutab endast kinnisasja igakordse omaniku kohustust maksta isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seadus, korrapäraselt raha vms. Hoonestusõigus on 36 kuni 99 aastat. Hoonestusõiguse eest võib maksta reaalkoormatist. Kinnispant ehk hüpoteek
24. Kinnisomandi mõiste 25. Kinnisasja seadusjärgse omandamise viisid (olemus) 26. Kinnisasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 27. Kinnisomandi kitsendused (seadusjärgsed ja tehingulised) 28. Korteriomandi mõiste (kaasomandiosa ja reaalosa olemused) 29. Korteriomandi tekkimine ja lõppemine 30. Korteriomandi käsutamine, kasutamine ja valitsemine 31. Kasutusvaldus (mõiste, tekkimine, lõppemine, kasutusvaldaja õigused/kohustused) 32. Reaalservituut (mõiste, tekkimine, lõppemine, teeniva/valitseva kinnisasja omaniku õigused) 33. Isiklik kasutusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 34. Reaalkoormatis (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 35. Hoonestusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 36. Ostueesõigus (mõiste, seadmine) 37. Hüpoteek (mõiste, ulatus) 38. Koormatud kinnisasja omaniku ja hüpoteegipidaja õigused 39. Hüpoteegi tekkimine, lõppemine 40. Kohtulik hüpoteek
Kinnisomandi kitsendused- nt Füüsilise isiku omandis oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt tähistatud või piiratud, ei või teised isikud omaniku loata viibida, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval piiramata ja tähistamata kinnisasjal ei või teised isikud omaniku loata viibida päikeseloojangust päikesetõusuni, kui seaduses ei ole sätestatud teisti. 6. Piiratud asjaõigused. Servituut. Reaalservituut ja isiklik servituut. Kasutusvaldus. Isiklik kasutusvaldus. Reaalkoormatis. Hoonestusõigus. Ostueesõigus. Pant. Vallaspant ja kinnispant ehk hüpoteek. Käsipant ja registerpant. Piiratud asjaõigused - servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistuste omanike huve. Servituut võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. 1 Servituudid liigitatakse: * reaalservituutideks (koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks
Kinnisomandi kitsendused on instituut, mille tõttu kinnisasja omanik kaotab õiguse teostada piiranguteta omandit asja üle või kohustub sallima võõrast tegevust või mõjutusi tema omandi suhtes. Suurim avalik-õiguslik kinnisomandi kitsendus on selle sundvõõrandamine. Seadusjärgne kitsendus kehtib kinnistusraamatusse kandmata. 3.3. Korteriomand 3.3.1. Korteriomandi ese 3.3.2. Korteriomandi erinevus kinnisomandist 3.4. Piiratud kinnisasjaõigused 3.4.1. Reaalservituut Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakmordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Reaalservituut on kinnisasjaga lahutamatult seotud õigus. Reaalservituudi esemeteks saavad olla vaid kinnisasjad ja selle seadmisest peab tõusma
Võlaõigus on rajatud vaid kahe poole – võlausaldaja ja võlgniku – vahelisele õigussuhtele; On suunatud teatud kindla isiku vastu; on suhteline õigus. Asjaõigused ja nende sisu sätestatakse seaduses ja asjaosalised ei tohi seaduses sätestatust omavahelise kokkuleppe alusel kõrvale kalduda. Võlaõiguses on aga ülekaalus paindlik ehk dispositiivne õigus. 157. Eesti õigus tunneb järgmisi asjaõigusi: omand, hoonestusõigus, servituudid [reaalservituut, isiklik servituut (kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus)], reaalkoormatis, hüpoteek, ostueesõigus. 158. Asjaõiguste absoluutsus, Publitsiteedipõhimõte, Tüübipõhimõte, Kausaalsuspõhimõte ja kokkuleppepõhimõte, muud põhimõtted (traditsiooni-, kande-, selguse-, vanuse-, liitumispõhimõte) 159. Kinnistusraamat peab olema avalik, et keegi ei saa end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. 160. Mis on kinnistusraamatu avaliku usalduse sisuks?
mancipatio teel, hiljem in iure cessio ehk kohtus loovutamise teel. Res nec mancipi mitte mantsipeeritavad asjad (majapidamisesemed ja tooted, raha, metsloomad). Olid võõrandatavad vormivaba üleandmise traditio teel. 3. Servitutes personarum isiklikud servituudid, isikutega seotud servituudid Servitus personarum personaalservituut ehk isiklik servituut (asi on koormatud isiku Kasuks, kes ei ole maatüki omanik) Servitutes praediorum - prediaalservituut ehk reaalservituut (maatükk on koormatud teise Maatüki omaniku kasuks) 6. Ius suffragii hääleõigus Ius honorum õigus oma kandidatuur välja panna Ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide loodud õigus) Ius commercii kauplemisõigus/kaubandusõigus Ius connubii abiellumisõigus Roomas, õigus astuda abiellu 7. Donatio propter nupitas mehe kink naisele pulmade puhul Donatio ante nupitas mehe kink naisele enne pulmi 8
38. Millised on korteriomandi tekke erinevad võimalused? Korteriomandid tekivad kinnistusraamatusse kandmisega. 39. Millised on korteriomandi lõpetamise erinevad võimalused? • Korteriomand lõpeb kinnistusraamatu kande kustutamisega või korteriomandite registriosade sulgemisega. Registriosade sulgemise korral lõpevad korteriomandile seatud asjaõigused. Korteriomandite registriosad võib sulgeda üksnes üheaegselt. 40. Mis on reaalservituut? Mõiste - reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja
üldkoosolek, juhatus, vajadusel majanõukogu. Ühisuse lõpetamist ei saa nõuda korteriomanik ega kolmas isik. Ühisuse võib lõpetada üksnes korteriomandite lõppemise korral. Piiratud kinnisasjaõigused – reaalservituudid, isiklikud servituudid, reaalkoormatis, hoonestusõigus, ostueesõigus. Servituut – asjaõiguslik kasutusõigus, mille püsimine ei sõltu sellest, kes on asjassepuutuvate kinnisasjade omanikud. Tähtajaline või tähtajatu. Reaal/isiklik servituut. Reaalservituut – seatud kinnisasja huvides. Eeldab kahe kinnisasja olemasolu, millel on ruumiline seos – nn valitsev ja teeniv kinnisasi. Sisu on teeniva kinnisasja igakordse omaniku kohustus olla passiivne, st taluda mingit tegevust oma kinnistul või ise oma kinnistul mingist tegevusest hoiduda. Tekib ja lõpeb kinnistusraamatu kandega. Koormab abstraktselt kogu kinnisasja, tegelikkuses teostatakse võimalikult vähekoormaval moel. Täpsed tingimused poolte kokkuleppel
Kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutuseks määratud veekogu ääres. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel 10 meetrit; teistel veekogudel 4 meetrit; suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks 2 meetrit. 17. Mis on piiratud asjaõigus? Kellelgi on teatud õigused võõrale asjale. 18. Mis on isiklik servituut? Seatakse konkreetse isiku kasuks ja see tähendab, et ainult sellel isikul on õigus mingit asja kokkulepitud viisil kasutada. 19. Mis on reaalservituut, too vähemalt 3 näidet? Erineb isiklikest servituutidest selle poolest, et see on seatud mitte konkreetse isiku, vaid teatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks, ükskõik, kes see omanik siis parasjagu ka poleks. Jalgteeservituut, sõiduteeservituut, seinaservituut, sademeservituut. 20. Mis on hoonestusõigus ja tema tähtaeg? Tähtajaline õigus omada võõral kinnisasjal ehitist. Tähtaeg on vahemikus 36 aastat kuni 99 aastat, tähtaja möödumisel võib seda pikendada. 21
olevatest teabekandjatest. Advokatuuriseaduse §44 lg1 16.03.2010 halduskorraldus 19 Peamiseks notari ametitoiminguks on tehingute tõestamine: · kinnistu, ehitise või korteri omandamise või võõrandamise lepingud; · hüpoteegi seadmise lepingud, pandilepingud · muud piiratud asjaõiguste seadmise lepingud (nt hoonestusõigus, reaalservituut, kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus); · hooneühistu liikmesuse võõrandamise ja pandilepingud; · äriühingute asutamislepingud, ühinemis- ja jagunemislepingud, osaühingu osa võõrandamise ja pandilepingud; · abieluvaralepingud ja abikaasade ühisvara jagamise lepingud; · testamendid; · volikirjad. Notarite Koja koduleht http://www.notar.ee/19794 16.03.2010 halduskorraldus 20
maa. Ehitisregistri eesmärk on koondada, hoida ja avalikustada teavet ehitatavate ja kasutatavate ehitiste kohta. Kinnistu kinnisturaamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestuseõigus. Kinnistut võib jagada. Kinnistuid võib ka ühendada. Kinnistusregistri koosseisu kuuluvad kinnistusregister, kinnistuspäevik, kinnistustoimik. (Koosneb neljast jaost: kinnistu koosseis; omanik; koormatised ja kitsendused; hüpoteegid). Reaalservituut- koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Isiklik servituut- isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Reaalkoormatis- kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras.
nõudeid .Igal maaomanikul on õigus teha maaparandust, kui ta saab selleks loa. 19. Kinnistu omanikule tekkivad kohustused seoses maaparandusega naabruses Kinnisasja omanik peab lubama ehitada oma kinnisasjale teist kinnisasja teeniva maaparandussüsteemi, kui teist kinnisasja ei ole maaparandussüsteemi ehitamata võimalik sihipäraselt kasutada või kui selle ehitamine teise kohta põhjustab ülemääraseid kulutusi. Asjaosalistel tuleb seada reaalservituut asjaõigusseaduses sätestatud alustel ja korras. Maaparandussüsteemi rajamine ei tohi aga olla vastuolus seadusega. 20. Maakorraldustoimingud kinnisomandi korralduses Maakorraldus on tegevus, mille eesmärk on luua võimalused kinnisasja otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks hajaasustuses. Maakorraldus toimingud on : - kinnisasja ümberkruntimine - Kinnisasja vahetamine - Kinnisasja jagamine - Kinnisomandi kitsenduste selgitamine
Võlaõigus on rajatud vaid kahe poole võlausaldaja ja võlgniku vahelisele õigussuhtele; On suunatud teatud kindla isiku vastu; on suhteline õigus. Asjaõigused ja nende sisu sätestatakse seaduses ja asjaosalised ei tohi seaduses sätestatust omavahelise kokkuleppe alusel kõrvale kalduda. Võlaõiguses on aga ülekaalus paindlik ehk dispositiivne õigus. 157. Eesti õigus tunneb järgmisi asjaõigusi: omand, hoonestusõigus, servituudid [reaalservituut, isiklik servituut (kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus)], reaalkoormatis, hüpoteek, ostueesõigus. 158. Asjaõiguste absoluutsus, Publitsiteedipõhimõte, Tüübipõhimõte, Kausaalsuspõhimõte ja kokkuleppepõhimõte, muud põhimõtted (traditsiooni-, kande-, selguse-, vanuse-, liitumispõhimõte) 159. Kinnistusraamat peab olema avalik, et keegi ei saa end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. 160. Mis on kinnistusraamatu avaliku usalduse sisuks?
kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava puu,põõsa vm ohtliku rajatise.ta peab võimaldama paigaldada teega külgnevale kaitsevööndi kinnistule talihooldeks ajutisi lumetõkkeid,rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ja paisata lund väljapoole teemaad,kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu tema elukohale ja varale. 30. Reaalservituudi olemus ja vajadus kinnisvarakorralduses. (1) Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega
kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava puu,põõsa vm ohtliku rajatise.ta peab võimaldama paigaldada teega külgnevale kaitsevööndi kinnistule talihooldeks ajutisi lumetõkkeid,rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ja paisata lund väljapoole teemaad,kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu tema elukohale ja varale. 30. Reaalservituudi olemus ja vajadus kinnisvarakorralduses. (1) Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega
Rei vindicatio – omandi valdusesse tagasinõudmine Actio negatoria – hagi, millega omanik kaitseb ennast mõne teise isiku väite vastu Fiducia – võlgnik andis asja võlausaldajale omandiks, tingimusel see võlgnikule võla tasumisel tagastada Pignus – asi anti faktiliseks pidamiseks võlausaldajale Hypotheca – pant, millega jääb võlgnikule omandiõigus ja asja valdus Servitus – õigus kasutada võõrast asja teatud otstarbeks Servitutes praediorum - reaalservituut Servitutes personarum – isiklikud servituudid Ususfructus – viljakasutusõigus Usus – asja eluaegne kasutusõigus Habitatio – õigus elada võõras majas Operae servorum vel animalium – isiklik õigus kasutada võõra orja tööd või teise isiku looma Actio confessoria – asjaõiguslik hagi Emphyteusis – pärilik rent Superficies - hoonestusõigus Vectigal (canon) – rendi tasu Obligatio – võlasuhe, kohustus Creditor - võlausaldaja Debitor - võlgnik
seisundi, mis kehtib maatüki suhtes ASJAÕIGUSTE JAGUNEMINE Jagunevad kahte liiki Omand (dominium)– kui absoluutne asjaõigus, täielik võim asja üle Piiratud asjaõigused (iura in re aliena) annavad õiguse võõrale asjale, hõlmamata aga omanikule kuuluvaid õigusi Piiratud asjaõigused jagunevad sisu järgi: 1. Kasutamisõigused – annavad õiguse kasutada võõrast asja omaniku asemel: a) Kasutusvaldus b) Reaalservituut c) Isiklik kasutusõigus d) Hoonestusõigus 2. Realiseerimisõigused – annavad õigustatud isikule teatud tingimustel (nt kohustuse mittetäitmisel) õiguse asi rahaks teha a) Pandiõigus b) Reaalkoormatis 3. Omandamisõigused – õigused, mis annavad õigustatud isikule teatud tingimustel omandada asja omand või muu õigus a) Ostueesõigus Piiratud asjaõigused jagunevad objekti järgi: 1
Vabariigi Valitsuse või kohaliku omavalitsuse pädevuses on sundvõõrandamise otsustamine 2.Servituut Servituut on kinnisomandi spets. Piirang, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistute omanike huve Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus; Tema puhul eristatakse kinnisasja: · Teeniv kinnisasi on kinnisasi, mida kasutatakse valitseva kinnisasja huvides Servituudid liigitakse: 1. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud tenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kin.asja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kin.asja kasuks teatud osas loobuma annab õigusi teha ainult neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitsevale kin
Kinnisomandi looduskaitselised kitsendused: Loodusreservaat (majandustegevus keelatud) Sihtkaitsevöönd (majandustegevus üldiselt keelatud, lubatud marjade, seente korjamine) Piiranguvöönd (majandustegevus on osaliselt kitsendatud) Veekogude seotud kitsendused: Avalik veekogu ja avalikult kasutatav veekogu Kallasrada: Laevatatav veekogu 10m Teistel veekogudel 4m Naabriõigus Piiratud asjaõigused Servituudid (isiklik, reaalservituut) Näited: jalgteeservituut, sõiduteeservituut, seinaservituut, sademeservituut. Servituut on asjaõigus. Ta tekib kinnisturaamatusse kandmisega. Reaalkoormatis Hoonestusõigus (tähtajaline õigus 46-99 aastat) Ostueesõigus Pandiõigus Pant Pandipidaja kohustused: 1. Panditud asja säilitamine 2. Hävimise ohust viivitamatult pantijale teatama 3. Hoidma seda asja 4. Panditud asja kasutada pole tal õigust Pandi liigid: 1. Kommertspant 2
äriregistri pidajale teatatud ja ta ei teadnud pandiõigusest ega pidanudki sellest teadma. Kui osanike nimekirja peab Eesti väärtpaberite keskregister, toimub osa pantimine selle kaudu (9, § 151). Osa võib ka jagada, kui osanik soovib pantida osa oma osast. Osa võõrandamise, pantimise ja jagamise lepingud peavad olema notariaalselt tõestatud. 8. Muud piiratud asjaõiguste seadmise lepingud (nt hoonestusõigus, reaalservituut, kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus) Hoonestusõigus piiratud asjaõigusena annab võimaluse omada ehitist teisele isikule kuuluval kinnisasjal ja lubab maaga püsivalt ühendatud ehitise tsiviilkäivet lahus maast. Isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse.(Asjaõigusseadus, edaspidi AÕS, §
Maaparandussüsteemi ehitamisele esitatavad nõuded). Igal maaomanikul on õigus teha maaparandust, kui ta saab selleks loa. 20. Kinnistu omanikule tekkivad kohustused seoses maaparandusega naabruses Kinnisasja omanik peab lubama ehitada oma kinnisasjale teist kinnisasja teeniva maaparandussüsteemi, kui teist kinnisasja ei ole maaparandussüsteemi ehitamata võimalik sihipäraselt kasutada või kui selle ehitamine teise kohta põhjustab ülemääraseid kulutusi. Asjaosalistel tuleb seada reaalservituut asjaõigusseaduses sätestatud alustel ja korras (Maaparandusseadus § 13. Maaparandussüsteemi ehitusluba). Maaparandussüsteemi rajamine ei tohi aga olla vastuolus AÕS §-ga 143. Kahjulikud mõjutused (mille kohaselt: Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud). 21. Maakorraldustoimingud kinnisomandi korralduses Maakorraldus on tegevus, mille eesmärk on luua võimalused kinnisasja otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks hajaasustuses. Maakorraldus toimingud on :
tellingud või et üle selle kinnisasja tuleb vedada või sellele asetada ehitusmaterjali või kinnisasjast üle käia või sõita, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama, kui see on hädavajalik, tingimusel, et temale tagatakse kahju hüvitamine. Kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest. Reaalservituut võimaldab karmistada või leevendada seadusjärgseid naabrusõiguseid Broneerimisleping Broneerimisleping on kinnisvaratehingutes kasutatav müüja ja ostja vaheline kokkulepe, mille kohaselt müüja kohustub kokkulepitud kinnisasja mitte müüma teatud aja jooksul kellegile teisele. Broneerimisleping sõlmitakse praktikas kirjalikus vormis. Sellist kokkulepet ei saa käsitleda korteriomandi või kinnisasja ostmise eellepinguna, sest võlaõigusseaduse §33 kohaselt peab olema
äriühingus, intellektuaalse vara pantimine, pandiõiguse enda pantimine jne. Pantida ei saa: 1. Asju, mille puhul oleks see vastuolus heade kommetega 2. Üldisi hüvesid, mis ei kuulu kellelegi (õhk, avameri) 3. Isiklikud nõuded, mida ei ole võimalik loovutada ( nt ülalpidamise nõue) 4. Isiklikke õigusi, mis ei ole üleantavad ja päritavad (nt isiklikud servituudid) 5. Õigusi, mida ei saa lahutada kinnisasjast (reaalservituut, kinnisasja igakordse omaniku suhtes seatud reaalkoormatis) Pantija- Võib olla kas võlgnik või kolmas isik (AÕS §278) PANDIGA TAGATAV NÕUE (AÕS § 279) Võib olla igasugune rahaliselt hinnatav nõue– nõude rahaline suurus peab olema määratletud Sh. ka tingimuslik nõue– peab olema määratletud nõude tekkimise alus ja tingimus Ka tulevikus tekkiv nõue –on vajalik, et nõue tulevikus tekkiks ning vajalik määratleda nõude tekkimise alus
Valdus võib olla 1)seaduslik 2) ebaseaduslik - sõltuvalt sellest, kas tal on õiguslik alus või mitte. Servituut - võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Kinnisomandi spetsiifilise piiranguna ehk piiratud asjaõigusena on käsitletav servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistuste omanike huve. Servituudid liigitatakse: reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma (AÕS § 172 lg 1). Levinumad servituudid on teeservituudid, liiniservituudid, veevõtuservituudid. Jalgteeservituut annab nt õiguse käia ja sõita jalgrattaga mööda jalgteed läbi teeniva kinnisasja
ühest kohast teise paigutada ilma, et asi häviks või muutuks oma olemuselt. Piiratud asjaõigused - servituut, reaalkoormatis, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Servituut - võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Kinnisomandi spetsiifilise piiranguna ehk piiratud asjaõigusena on käsitletav servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistuste omanike huve. Servituudid liigitatakse: reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma (AÕS § 172 lg 1). Levinumad servituudid on teeservituudid, liiniservituudid, veevõtuservituudid. Jalgteeservituut annab nt õiguse käia ja sõita jalgrattaga mööda jalgteed läbi teeniva kinnisasja
(2) Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Omandi üleandmisega lõpevad vallasasja koormanud kolmanda isiku õigused võõrandatud asjale va. Juhul, kui üleandmine ei oe toimunud heauskselt. 8.6 Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused? Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtulahendi või tehinguga. 8.7 Mis on reaalservituut? Kuidas ta tekib ja õpeb? Servituut on võõra vallasaja kitsendatud kasutamise õigus ja servituudi puhul eristatakse valitsevat ja teenivat kinnisasja. Reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Reaalservituudi lõpetamine valitseva kinnisasja omaniku nõudel Reaalservituudi lõpetamine teeniva kinnisasja omaniku nõudel 8.8 Kasutusvalduse mõiste, tekkimine ja lõppemine
tsiviilõigusest), vaid pakub kaitset. Õigus elule, tervisele, kehalisele puutumatusele, aule jne. Kui neid rikutakse, siis karistatakse. Kui kaasneb varaline kahju, siis on võimalik kahju hüvitamine. Nt au teotamine · asjaõigused : 1) omandiõigus õigus vallata, kasutada, käsutada omanikule kuuluvat asja; 2) piiratud asjaõigused õigus kasutada võõrast asja, kuid piiratult. o kasutusõigus reaalservituut AÕS § 172. Reaalservituudi mõiste (1) Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.
tsiviilõigusest), vaid pakub kaitset. Õigus elule, tervisele, kehalisele puutumatusele, aule jne. Kui neid rikutakse, siis karistatakse. Kui kaasneb varaline kahju, siis on võimalik kahju hüvitamine. Nt au teotamine · asjaõigused : 1) omandiõigus õigus vallata, kasutada, käsutada omanikule kuuluvat asja; 2) piiratud asjaõigused õigus kasutada võõrast asja, kuid piiratult. o kasutusõigus reaalservituut AÕS § 172. Reaalservituudi mõiste (1) Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil 34 kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse
kinnisomandile ja selle kasutamisele kehtestatud kitsendusi. Kinnisomandi kitsendused kehtestatakse seadustega või seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Avalik-õigusliku isiku omandis olev veekogu on avalik. Kaldaomanik peab jätma veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks, mida võib kasutada igaüks. Maatükil kasvav mets ja looduslik taimestik on kinnisasja omaniku omand. 38 Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama. Reaalservituut tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõpeb kustutamisega. Reaalservituut annab õiguse teha ainult neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitsevale kinnisasjale vajalikud ja teha tuleb viisil, mis teenivat kinnisasja kõige vähem koormab. Isiklik servituut esineb kasutusvalduse ja isikliku
- kohustus lubada viibida päevavalgel tähistamata kinnisasjal - naabrusõigused Korteriomandite kinnistamise korral avatakse igale korteriomandile üheaegselt kinnistusregistri iseseisev osa ja kinnisasja senine registriosa suletakse. Korteriomand lõpeb kinnistusraamatu kande kustutamisega või korteriomandite registriosade sulgemisega. Registriosade sulgemise korral lõpevad korteriomandile seatud asjaõigused. Piiratud asjaõiguste alla käivad: - reaalservituut (nt jalgtee servituut, väljavaate servituut jms) - isiklik servituut (kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus) (konkreetse isiku suhtes, maksimaalselt tema eluea lõpuni) - reaalkoormatis (nt hoolitsemine teeservituudi eest, hoonestusõiguse maks jms) - hoonestusõigus (ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse; kehtib kindlaks määratud ajaks, kuid mitte kauem kui 99 aastat. Võid pikendada veel kuni 99 aastaks jne,
kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega. Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust. Isiklik kasutusõigus erineb kasutusvaldusest selle poolest, et reaalservituut on seotud kinnisasjaga, isiklik kasutusõigus aga kinnisasja valdava konkreetse isikuga. 79. Hoonestusõiguse mõiste. Hoonestusõiguse sisu, selle õiguse tekkimine ja lõppemine Hoonestusõigus – kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav õigus omada kinnisasjal tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitise alusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise
mõistetud kriminaalkaristus teeb · pandilepingu, kommertspandilepingu, võimatuks notarina tegutsemise; hüpoteegi seadmise lepingud; Konkursil võib osaleda isik, kes: raske ametialase üleastumise korral; · muud piiratud asjaõiguste seadmise 1. on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik; muude asjaolude ilmnemisel, mis teevad lepingud (nt hoonestusõigus, reaalservituut, 2. on omandanud akrediteeritud õppekava võimatuks notarina töötamise. kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus); alusel vähemalt magistrikraadi õigusteaduses · hooneühistu liikmesuse võõrandamise ja või kellel on samaväärsete õpingute läbimise pandilepingud; kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, · äriühingute asutamislepingud, ühinemis- ja mida tunnustab Akadeemilise Tunnustamise
ilma omaniku loata. Omanik ei tohi takistada veesõidukite liikumist. Mets - maatükil kasvav mets on kinnisasja omaniku omand ja tal on õigus neid kasutada, arvestades seaduses olevaid kitsendusi. Teatud juhtudel võib riik kinnisasja võõrandada omaniku tahtest sõltumata. Seda võib teha ainult siis, kui eesmärk ei ole muudel viisidel saavutatav. Võõrandamise üle otsustab kas valitsus või kohalik omavalitsus. Võõrandamise saab vaidlustada. 7. Mis on reaalservituut? Kuidas ta tekib ja lõpeb? Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamisõigus panemata kohustatud isikule aktiivsete tegude tegemise kohustust. Reaalservituut - ühe valitseva kinnisasja omanik õigustatud teist teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või on teeniva kinnisasja omanik kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma (nt. valitseva kinnisasja omanik võib saada õiguse kasutada teed, mis läbib teenivat kinnisasja).
abikaasade poolt soetatud vara. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks juriidilisteks faktideks, millega seadus seob omandi tekkimise, on 1) vallasasja üleandmine 2) peremehetu vallasasja hõivamine 3) kaotatud vallasasja omandamine leiuga 4) peitvara omandamine 5) vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine 6) igamine 7) loodusvilja omandamine. Mis on reaalservituut? Kuidas reaalservituut tekib ja lõpeb? Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus, mis jaotatakse reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks. Reaalservituut Koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma. Mis on kasutusvaldus? Kuidas see tekib?
abikaasade poolt soetatud vara. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Sellisteks juriidilisteks faktideks, millega seadus seob omandi tekkimise, on 1) vallasasja üleandmine 2) peremehetu vallasasja hõivamine 3) kaotatud vallasasja omandamine leiuga 4) peitvara omandamine 5) vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine 6) igamine 7) loodusvilja omandamine. Mis on reaalservituut? Kuidas reaalservituut tekib ja lõpeb? Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus, mis jaotatakse reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks. Reaalservituut – Koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma. Mis on kasutusvaldus? Kuidas see tekib?
võimaldavad seda võimu (korteri võtme üleandmine). 112. Mis on omand ja millised on omandi liigid? Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Liigitatakse asja iseloomust lähtudes: vallasomand, kinnisomand, ühine omand. 113. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel, vallasasja üleandmisega, hõivamisega, leiu omandamisega, peitvara leidmisega, asja ümbertöötamisel, iganemisega. 114. Mis on reaalservituut? Kuidas reaalservituut tekib ja lõpeb? Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutamata või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma. Reaalservituut tekib kinnistusraamatusse kandmisega, lõpeb kustutamisega.
Kinnistusosakond peab kinnistusraamatut tema teeninduspiirkonnas asuvate kinnistute kohta. Piiratud asjaõigused:servituut Piiratud asjaõigused Kinnisomandi spetsiifilise piiranguna ehk piiratud asjaõigusena käsitletav servituut Servituudi eesmärk: ühitada ja sobitada kokku naabruses asuvate kinnistuste omanike huve. Servituut võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Servituudid liigitatakse: reaalservituutideks isiklikeks servituutideks. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma (AÕS § 172 lg 1). Levinumad servituudid: teeservituudid, liiniservituudid, veevõtuservituudid. Jalgteeservituut annab nt õiguse käia ja sõita jalgrattaga mööda jalgteed läbi teeniva kinnisasja.
kinnitamine ja pärimisasjade menetlemine. Ametitoiminguid on notar kohustatud kliendi soovil tegema ning keelduda saab ta sellest vaid seaduses ettenähtud juhtudel. Peamiseks notari ametitoiminguks on tehingute tõestamine, näiteks kinnistu, ehitise või korteri omandamise või võõrandamise lepingud; hüpoteegi seadmise lepingud, pandilepingud; muud piiratud asjaõiguste seadmise lepingud (nt hoonestusõigus, reaalservituut, kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus); hooneühistu liikmesuse võõrandamise ja pandilepingud; äriühingute asutamislepingud, ühinemis- ja jagunemislepingud, osaühingu osa võõrandamise ja pandilepingud; abieluvaralepingud ja abikaasade ühisvara jagamise lepingud; testamendid; volikirjad. Notari distsiplinaarvastutus Notari distsiplinaarsüüteod on:
krundile, see ilmselt võib nõuda, et need pallid ei lendaks sinna. 4) Kasekedelt kinnisasjale langenud lehed. Hüvitist nende eest nõuda ilmselt ei saa. See ei ole nii väga suur probleem. 143 Lg2! Vt ka 149. 80. Kaasus nr 102 Reaalservituud kehtib pärast surma. §178 lg 3 . Teeservituut on üks reaalservituutide liike. Kas see, et M ja P on surnud ja kinnistu on nende pärijatele üle läinud, mõjutab kuidagi seda reaalservituuti? Ei. Reaalservituut on asjaõiguslik subjektiivne teeniv ja valitsev kinnisasi on määratud. Kui omanik vahetud, jääb reaalservituut püsima. § 178 lg 3 ei suurenda teeniva kinnisasja koormatist, vajadused sellele viitavad. Kui on 10 ööbimispaika, siis on faktiküsimus, kas see toob kaasa mingisuguse meeletu inimeste edasi- tagasi sõelumise, mis tõsiselt häirib. Kui on pidevalt autosid. Küsimus võib olla faktilistes asjaoludes. Kas ta oluliselt mõjutab või suurendab
omaniku suhtes) olid suures osas sätestatud juba vanemal perioodil kuningate ja varase vabariigi ajal, nende hulka kuuluvad ka näiteks XII tahvli seaduste sätted.52 4.3. Piiratud asjaõigused Omandiga sarnased on piiratud asjaõigused (iura in re aliena), mis annavad ühele või teisel moel õiguse võõrale asjale, kuid ei anna siiski täielikke omaniku õigusi. Piiratud asjaõigused jagunevad kasutamisõigusteks (kasutusvaldus, reaalservituut, isiklik kasutusõigus, hoonestusõigus), realiseerimisõigusteks (pandiõigus ja reaalkoormatis) ning omandamisõigusteks (ostueesõigus). Piiritletud asjaõigused koormavad reeglina võõrast vara.53 17 ____________________ 52 Siimets-Gross, H. Rooma eraõigus. Loengukonspekt, 2008 lk 36 53 http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/4686/1/nomm_iko.pdf 5
eristamine. Sisu erinev. Kohustustehing on käsutustehingu õiguslik alus), abstraktsiooniprintsiip (asjaõlepin gon sõltumatu kohustustehingu kehtivusest). Asjaõigused jagunevad: omandiks (täielik õiguslik võim asja üle) ja piiratud asjaõigused (annavad õiguse võõrale asjale, hõlmamata kõiki omanikule kuuluvaid õigusi). Piiratud asjaõigused jagunevad sisu järgi: a. Kasutamisõigused (annavad õigustatud isikule õiguse kasutada võõrast asja omaniku asemel: kasutusvaldus, reaalservituut, isiklik kasutusõ, hoonestusõ), b. Reaaliseerimisõigused (annavad teisele isikule õiguse teatud tingimustel asi rahaks teha: pandiõ, reaalkoormatis), c. Omandamisõigused ( õigused mis annavad õigustatud isikule teatud tingimustel õiguse omandada asjale omand või muu õigus: ostueesõigus). Objekti järgi jagunevad piiratud asjaõigused: piiratud kinniasjasõiguseks ja piiratud vallasasjaõigused. Omanik võib olla füüsiline
AÕS § 119 lg 1 kohaselt tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud, omandamise aluseks olev testament ja abieluleping peavad aga olema tehtud seaduses sätestatud vormis. Kinnisomandi üleandmiseks on vaja: 1) võõrandaja ja omandaja kokkulepet üleandmise kohta (asjaõiguskokkulepe), mis peab olema notariaalselt tõestatud; 2) kannet kinnistusraamatus. 12.Piiratud asjaõigused. Servituut. Reaalservituut ja isiklik servituut. Kasutusvaldus. Isiklik kasutusõigus. Reaalkoormatis. Hoonestusõigus. Ostueesõigus. Pant. Vallaspant ja kinnispant ehk hüpoteek. Käsipant ja registerpant. Piiratud asjaõigused Kinnisomandi spetsiifilise piiranguna ehk piiratud asjaõigusena on käsitletav servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistuste omanike huve. Servituut võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Servituudid liigitatakse:
suurem rõhk omandiõiguse ülemineku vormistamisel Tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud Omastamise aluseks olev testament ja abieluleping peavad olema tehtud seaduses sätestatud vormis Servituut – võõra kinnisasja kitsendatud kasutamisõigus Eristatakse valitsevat ja teenivat kinnisasja – teeniv kinnisasja kasutatakse valitseva kinnisasja huvides Reaalservituut – koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnnisasja kasuks teatud osas loobuma Levinuimad: teeservituudid, liiniservituut, veevõtuservituut Isiklik servituut – võib seada ka vallasasjadele ja ta seatakse konkreetse isiku, mitte
annaabi.ee 
