aluse väljaselgitamine ja hüpoteetilise tulemuse esitamine (hüpoteesi formuleerimine) NB! Isegi siis, kui me oleme leidnud ühe või mitu näiliselt sobivat nõude alust, ei saa me kohe teha otsust. Enne peame me kontrollima, kas meile lahendamiseks antud kaasuse asjaolud vastavad nõude aluseks oleva normi koosseisule. Teisisõnu: kas on täidetud normi abstraktse faktilise koosseisu elemendid ehk eeldused? See ongi õiguse entsüklopeediast tuttav subsumptsioon. Kaasuse lahendamise teine etapp: Kas õigusliku sisuga küsimuse lahendamise (hinnangu andmisel, nõude esitamisel, õiguskaitsevahendi kasutamisel jne kasutatava) õigusliku aluse abstraktse faktilise koosseisu elemendid on täidetud ehk kas nõude, õiguskaitsevahendi kasutamise jne eeldused on täidetud? NB! Isegi juhul, kui me oleme kindlaks teinud nõude/õiguskaitsevahendi jne kasutamise võimaluse olemasolu, võib selle maksmapanek olla välistatud kas seetõttu, et nõue,
Täidesaatvast võimust eraldi tegutseb enamasti lokaalsel, kuid ka regionaalsel tasandil riigi suhtes autonoomse detsentralisatsiooni põhimõttel KOV süsteem. See süsteem otsustab ja korraldab seaduse alusel kõiki kohaliku elu küsimusi, osaledes laialdaselt ka õiguse kohaldamisel Õiguse kohaldamise staadiumid (etapid): 1. Faktiküsimuse lahendamine; 2. Õigusnormi valik(esmane valik); 3. Valitud õigusnormi tõlgendamine; 4. Õigusliku otsuse tegemine (argumenteeritud subsumptsioon); 5. Õigusliku otsuse täitmisele pööramine. 1. Faktiküsimuse lahendamine Faktiküsimuse lahendamine tähendab sündmuse või teo tehiolude (asjaolude) igakülgset väljaselgitamist e tuvastamist. Faktiküsimuse lahendamise staadiumi raames võime piiritleda järgmisi põhitegevusi: 1) tõendamiskogumi, st sündmuses või teos ilmnenud faktiliste e eluliste asjaolude e tehiolude igakülgne tuvastamine ja nõuetekohane fikseerimine;
2) Jurisdiktsioonilisi akte - on sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse. Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: 1) Riigi võimuorganite aktid a. Kõrgemate b. Kohalike 2) Riigi valitsemisorganite aktid 3) Kohtuorganite aktid 4) Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid 15. Subsumptsioon Subsumptsioon juriidilise metoodika tuum. See tähendab faktilise olukorra ja õigusnormi teokoosseisu vastavuse (kui šablooni) kontrollimist: “millisele õigusnormile saab soovitud tagajärje saavutamiseks nõuet toetada?” Subsumptsioon seesmine ehk interne õigustamine ja sellel on süllogismi struktuur. Süllogism on deduktsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub kahest kategoorilisest eeldusest, st see on 3- astmeline loogiline tehe
2. Jurisdiktsioonilisi akte - on sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse. Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: 1. Riigi võimuorganite aktid o kõrgemate o kohalike 2. Riigi valitsemisorganite aktid 3. Kohtuorganite aktid 4. Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid Subsumptsioon juriidilise metoodika tuum. See tähendab faktilise olukorra ja õigusnormi teokoosseisu vastavuse (kui sablooni) kontrollimist: "millisele õigusnormile saab soovitud tagajärje saavutamiseks nõuet toetada?" Subsumptsioon seesmine ehk interne õigustamine ja sellel on süllogismi struktuur. Süllogism on deduktsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub kahest kategoorilisest Eeldusest, st see on 3-astmeline loogiline tehe. Juriidiline süllogism näitab meile kätte
akti nimetus, akti väljaandmise aeg ja koht, adressaat jms) 2) Kirjeldavas osas- esitatakse õiguse rakendamise faktiline alus, kõik need faktilised asjaolud, mis põhjustasid õiguse rakendamise, õigusliku vaidluse korral aga vaidluse sisu 3) Põhjendavas osas- esitatakse õiguse rakendamise juriidiline alus, st õigusnormid, millele toetub õiguse rakendamise akt 4) Resolutiivosas- sõnastatakse vastuvõetud otsus 15 Subsumptsioon - Õiguslik otsustus (subsumptsioon) Subsumeerimine - Õiguse rakendamine kui tegevus ehk protsess väljendub selles, et võrreldakse konkreetseid elusid või asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise kooseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus vastavalt õigusnormis sisalduvale.(võrreldakse tegelikult juhtunut normi sisuga). Subsumeerimisel üritatakse leida seda normi, mida praktiliselt rakendada.
akti nimetus, akti väljaandmise aeg ja koht, adressaat jms) 2) Kirjeldavas osas- esitatakse õiguse rakendamise faktiline alus, kõik need faktilised asjaolud, mis põhjustasid õiguse rakendamise, õigusliku vaidluse korral aga vaidluse sisu 3) Põhjendavas osas- esitatakse õiguse rakendamise juriidiline alus, st õigusnormid, millele toetub õiguse rakendamise akt 4) Resolutiivosas- sõnastatakse vastuvõetud otsus 15 Subsumptsioon - Õiguslik otsustus (subsumptsioon) Subsumeerimine - Õiguse rakendamine kui tegevus ehk protsess väljendub selles, et võrreldakse konkreetseid elusid või asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise kooseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus vastavalt õigusnormis sisalduvale.(võrreldakse tegelikult juhtunut normi sisuga). Subsumeerimisel üritatakse leida seda normi, mida praktiliselt rakendada.
Õiguse rakendamise akti struktuur 1. Sissejuhatavas osas tuuakse ära rekvisiidi tähendusega andmed(akti väljaandndu organ, nimetus, kuupäev) 2. Kirjeldavas osas esitatakse õiguse rakendamise faktiline alus, kõik need faktilised asjaolud, mis põhjustasid õiguse rakendamise, õigusliku vaidluse korral aga sisu. 3. Põhjendavas osas esitatakse õiguse rakendamise juriidiline alus 4. Resolutiivosas sõnastatakse vastuvõetud otsus. 15. Subsumptsioon eeldab seda et õiguserakendaja on endale selgeks teinud õigusnormide sisu ja mõtte 16. Argumentum a fortiori (A. Aarnio) Rõhutamisotsustus eeldab reguleeritud ja reguleerimata juhtumi omavahelist alluvussuhet üks peab hõlmama teise. Rõhutamise kasutamine on siiski piiratud, sest hinnangu sellele, kas üks tegu hõlmab alluvussuhte kaudu teist, st kumb tegu on suurem pahe või hüve, määrab reeglina seadusandja, mitte õiguse rakendaja
9-10 dets EELDUSTÖÖ! VI ÕIGUSSUHTED vt PP !!! mitte LM liik, õigussuhe, dispositiivne suhe, lihtõigussuhe, õigussuhte objekt, objektiivne õigus ja subjektiivne õigus, mis on õigussuhte reguleerimise objekt ja aine (?), juriidiline fakt: mõiste, realiseerimine: järgimine, kasutamine ja kohaldamine; viisid, ja milliste viiside puhul saab adressaat ise realiseerida, millisel juhul mitte avalik haldus, subsumptsioon, õigue täpsus: keele kasutus, kehtivus ja arusaamise aspekt ehk õigusnormi tegelik mõiste tõlgendamine: argumentide süsteem, Aarnio ja Alexy (Juridica erinumbrist), kaasaegne tõlgendamine osata nimetada õiguse rikkumine NB! Põhitunnused! (7tk) õigusvastasus on kõige olulisem! Juriidiline vastutus liigid karistusõigused ja tsiviilõiguses (vt ainult PP! Mitte LM)
● Sanktsioon - abinõu käitumiseeskirja korral. Õigustkaitsva õigusnormina riiklikku sunni viis ja määra 7) Haldusõigusnormi realiseerimine (faktilised asjaolud ja õigusnorm. Hakatakse otsima sobivat normi sobivatele faktilistele asjaoludele. Subsumeerimine. Toimub normist kinnipidamise/kasutamise/ rakendamise teel) ● Normist kinnipidmine - eelduseks on on õiguspärase normi olemasolu. ● Normi kasutamine. ● Õiguse rakendamine ehk normi subsumeerimine (subsumptsioon - eeldab seda et õiguserakendaja on endale selgeks teinud õigusnormide sisu ja mõtte. 8) Haldusõiguse süsteem (jaguneb üldosaks ja eriosaks. Üldosas - haldusõiguse põhiprintsiibid, mis on üldise tähtsusega. Eriosas - üksikud haldusõiguse valdkondi hõlmavad) ● Haldusõiguse eriosa moodustavad kõiki haldusaparaadi üksikuid sektoreid puudutavad valdkonnad: maksuõigus, planeerimis- ja ehitusõigus, avaliku teenistuse
sellisesse olukorda muul põhjusel kui omal süül. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 131-140. VIII teema. Õiguse rakendamine 1. Õiguse rakendamise olemus: subsumeerimise kaks külge: 1.1. Õiguslik otsustus süllogismina, 1.2. Tõlgendamisel põhinevad otsustused. 2. Õiguse rakendamise (kohaldamise) viis staadiumi (etappi): 2.1. faktilise koosseisu analüüs, 2.2. õigusnormi valik, 2.3. õiguse tõlgendamine; 2.4. õiguslik otsustus (subsumptsioon), 2.5. õigusliku otsustuse täitmisele pööramine. 3. Õiguse tõlgendamine (olemus, tõlgendamine ja eluliste asjaolude õiguslik hinnang). 4. Tõlgendamise klassikalised viisid (grammatiline, süstemaatilis-loogiline, ajalooline, objektiiv-teleoloogiline). 5. Tõlgendamise võimalused tänapäeval, sh õiguse üldpõhimõtetel ja väärtushinnangutel rajanev tõlgendamine. 6. Tõlgendamistulemuse põhjendamine: tõlgendusargumendid ja nende prima facie kohustuslikkus. 7
Retroduktsioon: tuletis vaadeldud tagajärjelt, lõppseisundilt, väljundilt või tulemuselt mittevaadeldavale põhjusele, algseisundile, sisendile või tööfunktsioonile; põhineb põhjuslikel seostel või füüsikalis-matemaatilistel või funktsionaalsetel korrelatsioonidel. Aprioorne ja empiiriline analoogia: tuletis vaadeldavalt üksikult nähtuselt sarnasele (mittevaadeldavale) üksikule nähtusele. Subsumptsioon – õigusnormi pälviva konkreetse juhtumi (asjaolu) määramine õigusnormi abstraktses koosseisus kirjeldatud sündmuste, tegude või tagajärgede klassi. Subsumptsiooni põhilised vead: a) õigusnormi koosseisu vale tõlgendus – vääralt hõlmatakse antud ja sarnased juhtumid; b) juhtumi väär kirjeldus – juhtum viiakse koosseisu alla, kuhu see ei kuulu. Imputatsioon – õigust pälviva teo või tagajärje omistamine isikule: a) formaalselt või
Esitada võimalikult ausad argumendid, vastus on nii õige, kui optimaalsed olid diskursuse tingimused. Õige võib olla ka kaks vastust, sest mõlemad on võimalikud (seda võib pidada puuduseks). Samas midagi paremat võtta ei ole, see on parim täna, mis on. TÕLGENDAMISE KOHT Internne / eksternne õigustamine igal juriidilisel otsusel on kaks poolt, kaks struktuuri. Sisemine struktuur ehk subsumptsioon omab süllogismi strukuuri. Süllogism on dedukutsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub paratamatult kahest kategoorilisest eeldusest. Subsumptsioon on see, kuidas me jõuame normi tekstist konkreetse otsuseni. Täieliku juriidilise süllogismi põhimudel · (1) (KxOTx) (x) kõigi isikute (x-de) jaoks kehtiv,implikatsioon kui xvastab kosseisu K tunnustele, siis tuleb (peandub) x suhtes kohaldada õiguslikkutagajärge T.
ARGUMENTATSIOONITEOORIA ütleb, et on olemas üldine, praktiline diskursus, kus diskuteeritakse kõigi inimestele oluliste küsimuste üle, selle erijuht on juriidiline argumentatsioon. Pole ühte õiget lahendust, on vaid paremad ja halvemad argumendid, lõppastmes peame need kõikvõimalikud argumendid kokku koguma ning nende pinnalt otsustama. Robert Alexy. IV TÕLGENDAMISE KOHT (struktuur) 1. Seesmine ja välimine õigustamine (interne ja eksterne) Seesmine e interne õigustamine on subsumptsioon ja sellel on süllogismi struktuur. Süllogism on deduktsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub kahest kategoorilisest eeldusest st see on 3-astmeline loogiline tehe. Juriidiline süllogism näitab meile kättesubsumptsiooni toimimise. Täieliku juriidilise süllogismi põhimudel (1) (x) (Kx * OTx) (x) kõigi isikute (x-de) jaoks kehtiv, implikatsioon kui x vastab kosseisu K tunnustele, siis tuleb (peandub) x suhtes kohaldada õiguslikkutagajärge T. O- peandumine
Elulised asjaolud peavad olema tõendatud. Kui erinevad õiguslikud tagajärjed ei lase ennast kooskõlastada, siis pole tegu mitte normide konkurentsiga, vaid vastuoluga. Tõlgendamine on mõtteline protsess, mille algseks objektiks on normide keel. Tõlgendamise tulemus väljendatakse samuti keele abil. 2. Õiguse rakendamise (kohaldamise) viis staadiumi (etappi): 2.1. faktilise koosseisu analüüs, 2.2. õigusnormi valik, 2.3. õiguse tõlgendamine; 2.4. õiguslik otsustus (subsumptsioon), 2.5. õigusliku otsustuse täitmisele pööramine. 3. Õiguse tõlgendamine (olemus, tõlgendamine ja eluliste asjaolude õiguslik hinnang). Subsumeerimine on õiguse rakendamie tegelikult toimunud eluliste asjaolude suhtes. Subsumeerimise raskuspunkt seisneb vajalike eelotsustuste tegemisel. Need põhinevad kas tajumisel, inimkäitumise tähenduse hindamisel või otsustaja sotsiaalsel kogemusel. Ütlused toimunust põhinevad reeglina tajumisel 4
3. faktilised asjaolud. Tavaliselt algab dokument pöördumises esitatud, varasemate menetluste käigus tõendamist leidnud ja käimasoleva menetluse käigus kogutud ja tõendatud asjaolude ja tõendite kirjeldamisega. 4. õigusaktid ja -analüüs. Õiguslikus dokumendid tuuakse tavaliselt välja õigusnormid, millele õiguse rakendaja 5. analüüs või arutlus. Dokumendis tuleb õigusaktide analüüsi tulemused seostada faktiliste asjaoludega. Subsumptsioon - kõigi võimalike nõuete kontroll. Juriidilise metoodika tuum. See tähendab faktilise olukorra ja õigusnormi teokoosseisu vastavuse (kui sablooni) kontrollimist: "millisele õigusnormile saab soovitud tagajärje saavutamiseks nõuet toetada?" 12. Tõlgendamise klassikalised meetodid Grammatiline tõlgendamine selgitab õigusakti sõnastust keeleliselt, määrates kindlaks sõnade ja lausete tähenduse. Suure tähendusega on keele üldmõistete ja juriidiliste mõistete eristamine.
aluse väljaselgitamine ja hüpoteetilise tulemuse esitamine (hüpoteesi formuleerimine) NB! Isegi siis, kui me oleme leidnud ühe või mitu näiliselt sobivat nõude alust, ei saa me kohe teha otsust. Enne peame me kontrollima, kas meile lahendamiseks antud kaasuse asjaolud vastavad nõude aluseks oleva normi koosseisule. Teisisõnu: kas on täidetud normi abstraktse faktilise koosseisu elemendid ehk eeldused? See ongi õiguse entsüklopeediast tuttav subsumptsioon. Kaasuse lahendamise teine etapp: Kas õigusliku sisuga küsimuse lahendamise (hinnangu andmisel, nõude esitamisel, õiguskaitsevahendi kasutamisel jne kasutatava) õigusliku aluse abstraktse faktilise koosseisu elemendid on täidetud ehk kas nõude, õiguskaitsevahendi kasutamise jne eeldused on täidetud? NB! Isegi juhul, kui me oleme kindlaks teinud nõude/õiguskaitsevahendi jne kasutamise võimaluse olemasolu, võib selle maksmapanek olla välistatud kas seetõttu, et nõue,
Süstemaatiline III Tavapärased voolud 1. toopika : T. VIEHWEG tõlgendamisel on toopiline struktuur 2. hermeneutika: hermeneutiline ring on põhisisu H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 10 3. analüütiline filosoofia kõike peab analüüsima 4. argumentatsiooniteooria IV Tõlgendamise koht 1. Vahetegu internse ja eksternse õigustamise vahel / Robert Alexy subsumptsioon süllogismi struktuur (kolmeastmeline järeldus) (1) (x) ( Kx OTx) (2) Ka (3) OTa (x) kõigi de suhtes kehtib K normi koosseis ja õiguslik tagajärg ( kui x täidab normi K tunnused Kx) O deontlik operaator T õiguslik tagajärg x - muutuv indiviid Ka konkreetne indiviid, a täidab koosseisu K tunnused OTa a suhtes tuleb kohaldada õiguslik tagajärg T
Süstemaatiline III Tavapärased voolud 1. toopika : T. VIEHWEG tõlgendamisel on toopiline struktuur 2. hermeneutika: hermeneutiline ring on põhisisu H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 10 3. analüütiline filosoofia kõike peab analüüsima 4. argumentatsiooniteooria IV Tõlgendamise koht 1. Vahetegu internse ja eksternse õigustamise vahel / Robert Alexy subsumptsioon süllogismi struktuur (kolmeastmeline järeldus) (1) (x) ( Kx OTx) (2) Ka (3) OTa (x) kõigi de suhtes kehtib K normi koosseis ja õiguslik tagajärg ( kui x täidab normi K tunnused Kx) O deontlik operaator T õiguslik tagajärg x - muutuv indiviid Ka konkreetne indiviid, a täidab koosseisu K tunnused OTa a suhtes tuleb kohaldada õiguslik tagajärg T
Süstemaatiline III Tavapärased voolud 1. toopika : T. VIEHWEG tõlgendamisel on toopiline struktuur 2. hermeneutika: hermeneutiline ring on põhisisu H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 10 3. analüütiline filosoofia kõike peab analüüsima 4. argumentatsiooniteooria IV Tõlgendamise koht 1. Vahetegu internse ja eksternse õigustamise vahel / Robert Alexy subsumptsioon süllogismi struktuur (kolmeastmeline järeldus) (1) (x) ( Kx OTx) (2) Ka (3) OTa (x) kõigi de suhtes kehtib K normi koosseis ja õiguslik tagajärg ( kui x täidab normi K tunnused Kx) O deontlik operaator T õiguslik tagajärg x - muutuv indiviid Ka konkreetne indiviid, a täidab koosseisu K tunnused OTa a suhtes tuleb kohaldada õiguslik tagajärg T
H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 3. analüütiline filosoofia – kõike peab analüüsima 4. argumentatsiooniteooria (Alexy Habermas) vahetatakse argumente, et jõuda lahenduseni, õige vastuse kriteeriumiks on parem argument (kuid selle teooria järgi kõik relatiivne) IV Tõlgendamise koht 1. Vahetegu internse ja eksternse õigustamise vahel / Robert Alexy subsumptsioon (internne õigustamine) on süllogism (eeldus-eeldus järeldus) süllogismi struktuur (kolmeastmeline järeldus) tõlgendamine toimub eksternse õigustamise valdkonnas (1) (x) ( Kx OTx) (2) Ka (3) OTa (x) – kõigi –de suhtes kehtib (igaühe suhtes kehtiv) 11 K – normi koosseis ja õiguslik tagajärg ( kui x täidab normi K tunnused – Kx) O – deontlik operaator T – õiguslik tagajärg (õigusjärelm) x - muutuv indiviid
Vickensteini; analüüsib keelt probleem: analüütiline filosoofia ei anna kriteeriume Argumentatsiooniteooria põhisõnum: otsustavad paremad argumendid; vastu: kõik on relatiivne, midagi absoluutset ei ole; annab vaid kriteeriumi/argumendi vastu: valedes kätes ohtlik relv, kuna kõike on võimalik põhjendada (seega peaks heal advokaadil olema ka oma kindel moraalitunnetus); R. Alexy, J. Habermas Seesmine (intern) ja välimine (extern) õigustamine: - Seesmine õigustamine on subsumptsioon (süllogismi struktuur kahest eeldusest koosnev järeldus) vajalik, et saada aru, kus tõlgendama peab! - (1) (x) (Kx OTx) - X indiviidi muutuja (kehtib kõigi suhtes) - K koosseis - - järeldus - O peandumine (ought peab, tuleb) kohandada T (tulem) - (2) Ka
juriidilise diskursi raames peab saama öelda: a) mida kujutab endast õiguse raames sündiv lahendus; b) milline on mõistlik lahendusprotseduur. 1 Ratsionaalse juriidilise diskursi reeglid on: a) sisemise põhjendamise reegel – so tüüpiline transformatsioon õiguse see – otsustamisnormi konstrueerimine ja selle kohaselt subsumptsioon; b) välise põhjendamise reeglid – see on õigusliku argumentatsiooni tegelik tegevusväli, mis esineb juriidilise diskursi mõttes järgmistes vormides: i) tõlgendamine; ii) dogmaatiline argumenteerimine; iii) pretsedendile viitamine; iv) üldine praktiline põhjendamine; v) empiirilised argumendid; vi) spetsiaalselt piiritletud argumenteerimisvormid.
alaliikidena õigusloomet, juriidilist diskurssi ja kohtumenetlust. Kui õigusloome abil luuakse õigus, siis juriidilise diskursi raames peab saama öelda: a) mida kujutab endast õiguse raames sündiv lahendus; b) milline on mõistlik lahendusprotseduur. Ratsionaalse juriidilise diskursi reeglid on: a) sisemise põhjendamise reegel – so tüüpiline transformatsioon õiguse see – otsustamisnormi konstrueerimine ja selle kohaselt subsumptsioon; b) välise põhjendamise reeglid – see on õigusliku argumentatsiooni tegelik tegevusväli, mis esineb juriidilise diskursi mõttes järgmistes vormides: i) tõlgendamine; ii) dogmaatiline argumenteerimine; iii) pretsedendile viitamine; iv) üldine praktiline põhjendamine; v) empiirilised argumendid; vi) spetsiaalselt piiritletud argumenteerimisvormid. Just välise põhjendamise vormid lubavad järeldada, et juriidiline diskurss erineb üldisest
annaabi.ee 
