(karistusõigusnorm D à S) ↑ ↓ Faktiline olukord Õiguslik tagajärg: subj. õigus ó jur. kohustus (õigussuhe) Kaasuse lahendamine hõlmab alljärgmisi osi: Kaasusküsimuse väljaselgitamine Subsumptsioon Konkurentside lahendamine Kaasusküsimus võib olla konkreetne või abstraktne. Kui kaasustekstis (mis on faktilise olukorra piisav kirjeldus) on küsimus toodud, on tegemist konkreetse kaasusküsimusega ja vastata tuleb ainult sellele. Kui küsimust ei ole toodud (abstraktne kaasusküsimus), tuleb ka küsimused ise tuletada kaasustekstist – ja nendele vastata. Kaasusteksti ei tohi muuta. Konkreetne kaasusküsimus ei pea olema küsilause vormis; näiteks „A ei taha enam B-lt
omistamine tähendab teisisõnu kvalifitseerimist, kas toimunud faktiga on õiguskorras seostatud mingi õigussuhte tekkimine, muutumine või lõppemine. 2. Õigusnormi valik (esmane valik) See staadium tähendab, et otsitakse ja leitakse koostatud faktiväitele vastav abstraktse koosseisuga õigusnorm (sobiv õigusnorm e asjakohane faktikirjeldus), st selles staadiumis toimub antud faktilise teo esialgne kvalifikatsioon (NB! Mitte subsumptsioon!). Õigusnormi valiku staadiumi raames võime piiritleda järgmisi põhitegevusi: 1) asjakohase õigusnormi otsing kehtivast positiivse õiguse süsteemist (tugineb juristi erialastele teadmistele, sh positiivse õiguse süsteemi valdamisele); 2) kui asjakohane õigusnorm leitud, siis järgneb süstemaatika uuring, st kas leitud õigusnorm on ainus, mis küsimust reguleerib, samuti kas on erandeid või erinorme; 3) kõigi leitud asjakohaste õigusnormide ning nendega seonduvate õigusaktide
2) Jurisdiktsioonilisi akte - on sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse. Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: 1) Riigi võimuorganite aktid a. Kõrgemate b. Kohalike 2) Riigi valitsemisorganite aktid 3) Kohtuorganite aktid 4) Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid 15. Subsumptsioon Subsumptsioon juriidilise metoodika tuum. See tähendab faktilise olukorra ja õigusnormi teokoosseisu vastavuse (kui šablooni) kontrollimist: “millisele õigusnormile saab soovitud tagajärje saavutamiseks nõuet toetada?” Subsumptsioon seesmine ehk interne õigustamine ja sellel on süllogismi struktuur. Süllogism on deduktsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub kahest kategoorilisest eeldusest, st see on 3- astmeline loogiline tehe
http://www.scribd.com/doc/38934592/Kogu-Konspekt http://www.scribd.com/doc/22206726/RIIGIOIGUS-konspekt Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused. Õigusriigi tunnused riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele). Positiivne ja ülipositiivne õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Õiguse allikad. Selleks, et õigusnorm oleks täide...
akti nimetus, akti väljaandmise aeg ja koht, adressaat jms) 2) Kirjeldavas osas- esitatakse õiguse rakendamise faktiline alus, kõik need faktilised asjaolud, mis põhjustasid õiguse rakendamise, õigusliku vaidluse korral aga vaidluse sisu 3) Põhjendavas osas- esitatakse õiguse rakendamise juriidiline alus, st õigusnormid, millele toetub õiguse rakendamise akt 4) Resolutiivosas- sõnastatakse vastuvõetud otsus 15 Subsumptsioon - Õiguslik otsustus (subsumptsioon) Subsumeerimine - Õiguse rakendamine kui tegevus ehk protsess väljendub selles, et võrreldakse konkreetseid elusid või asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise kooseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus vastavalt õigusnormis sisalduvale.(võrreldakse tegelikult juhtunut normi sisuga). Subsumeerimisel üritatakse leida seda normi, mida praktiliselt rakendada.
akti nimetus, akti väljaandmise aeg ja koht, adressaat jms) 2) Kirjeldavas osas- esitatakse õiguse rakendamise faktiline alus, kõik need faktilised asjaolud, mis põhjustasid õiguse rakendamise, õigusliku vaidluse korral aga vaidluse sisu 3) Põhjendavas osas- esitatakse õiguse rakendamise juriidiline alus, st õigusnormid, millele toetub õiguse rakendamise akt 4) Resolutiivosas- sõnastatakse vastuvõetud otsus 15 Subsumptsioon - Õiguslik otsustus (subsumptsioon) Subsumeerimine - Õiguse rakendamine kui tegevus ehk protsess väljendub selles, et võrreldakse konkreetseid elusid või asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise kooseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus vastavalt õigusnormis sisalduvale.(võrreldakse tegelikult juhtunut normi sisuga). Subsumeerimisel üritatakse leida seda normi, mida praktiliselt rakendada.
Õiguse rakendamise akti struktuur 1. Sissejuhatavas osas tuuakse ära rekvisiidi tähendusega andmed(akti väljaandndu organ, nimetus, kuupäev) 2. Kirjeldavas osas esitatakse õiguse rakendamise faktiline alus, kõik need faktilised asjaolud, mis põhjustasid õiguse rakendamise, õigusliku vaidluse korral aga sisu. 3. Põhjendavas osas esitatakse õiguse rakendamise juriidiline alus 4. Resolutiivosas sõnastatakse vastuvõetud otsus. 15. Subsumptsioon eeldab seda et õiguserakendaja on endale selgeks teinud õigusnormide sisu ja mõtte 16. Argumentum a fortiori (A. Aarnio) Rõhutamisotsustus eeldab reguleeritud ja reguleerimata juhtumi omavahelist alluvussuhet üks peab hõlmama teise. Rõhutamise kasutamine on siiski piiratud, sest hinnangu sellele, kas üks tegu hõlmab alluvussuhte kaudu teist, st kumb tegu on suurem pahe või hüve, määrab reeglina seadusandja, mitte õiguse rakendaja
9-10 dets EELDUSTÖÖ! VI ÕIGUSSUHTED vt PP !!! mitte LM liik, õigussuhe, dispositiivne suhe, lihtõigussuhe, õigussuhte objekt, objektiivne õigus ja subjektiivne õigus, mis on õigussuhte reguleerimise objekt ja aine (?), juriidiline fakt: mõiste, realiseerimine: järgimine, kasutamine ja kohaldamine; viisid, ja milliste viiside puhul saab adressaat ise realiseerida, millisel juhul mitte avalik haldus, subsumptsioon, õigue täpsus: keele kasutus, kehtivus ja arusaamise aspekt ehk õigusnormi tegelik mõiste tõlgendamine: argumentide süsteem, Aarnio ja Alexy (Juridica erinumbrist), kaasaegne tõlgendamine osata nimetada õiguse rikkumine NB! Põhitunnused! (7tk) õigusvastasus on kõige olulisem! Juriidiline vastutus liigid karistusõigused ja tsiviilõiguses (vt ainult PP! Mitte LM)
Kirjandus: 1) Soovitatav- Haldusmenetluse käsiraamat, Aedmaa 2) Pole kohustuslik - Administratsiooni diskretsiooni ja selle kohtulik kontroll, Kalle Merusk 3) Haldusõiguse üldosa ja halduskohtumenetlus (kollane) Eksamieeldus: referaat (9-10 lk). Teema - uurimispõhimõte ja kaalutlusõigus riigikohtu lahendites (23.03) Haldusõigus suunatud isiku õiguste kaitsele! Haldusõiguse Euroopastumine #SuurPahaPoliitika Hea halduse põhimõte - tuleneb 1. mai 2004, EL ühinemisega. Seotud EL põhiõiguste hartaga (1. detsember 2009). Kuldreegel - kodanik kuningas, ametnik ei tohi emotsioonidele alla vanduda. Haldusõigusele omased tunnused: 1) Avatus ja läbipaistvus 2) usaldusväärsus 3) vastutavus 4) tõhusus ja mõjusus 5) (kodanikusõbralikkus) Halduskohus sõna selgelt ld k expressis verbis kohustub nõrgemat osapoolt aitama halduse ülesanne - korraldatuse tagamine ühiskonnas haldus peab tagama avaliku võimude lahusus...
9. Eesti omariiklus (olemus, arengud). IseseisvusManifest- 24.veebruar 1918. (PäästeKomitee) kõigile Eestimaa rahvastele (peeti silmas rahvusi) - Eesti kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides koos riigi piiridesse kuuluvate Eestimaa osade loetlemisega. Selles deklareeriti teiste riikide suhtes erapooletus. Eesti lõpliku valitsemiskorra peab kindlaks määrama Asutav Kogu. Selles sätastati tänapäevased põhiõigused ja vabadused. 30. märts. Eestimaa Kubermang 1917. autonoomia 7. juuli 1917 valimised Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) poolt vastu võetud otsust kõrgemst võimust. 15. nov 1917. õigus anda kiireloomulisi määrusi ja käske elu korraldamiseks Eestimaal. Kogukondlik autonoomia. On muutunud juriidiliselt riiklikuks iseseisvuseks. Ajutine Maanõukogu saadeti bolsevike poolt laiali ning oli vaja kiireloomulisi ümberkorral...
Retroduktsioon: tuletis vaadeldud tagajärjelt, lõppseisundilt, väljundilt või tulemuselt mittevaadeldavale põhjusele, algseisundile, sisendile või tööfunktsioonile; põhineb põhjuslikel seostel või füüsikalis-matemaatilistel või funktsionaalsetel korrelatsioonidel. Aprioorne ja empiiriline analoogia: tuletis vaadeldavalt üksikult nähtuselt sarnasele (mittevaadeldavale) üksikule nähtusele. Subsumptsioon – õigusnormi pälviva konkreetse juhtumi (asjaolu) määramine õigusnormi abstraktses koosseisus kirjeldatud sündmuste, tegude või tagajärgede klassi. Subsumptsiooni põhilised vead: a) õigusnormi koosseisu vale tõlgendus – vääralt hõlmatakse antud ja sarnased juhtumid; b) juhtumi väär kirjeldus – juhtum viiakse koosseisu alla, kuhu see ei kuulu. Imputatsioon – õigust pälviva teo või tagajärje omistamine isikule: a) formaalselt või
Esitada võimalikult ausad argumendid, vastus on nii õige, kui optimaalsed olid diskursuse tingimused. Õige võib olla ka kaks vastust, sest mõlemad on võimalikud (seda võib pidada puuduseks). Samas midagi paremat võtta ei ole, see on parim täna, mis on. TÕLGENDAMISE KOHT Internne / eksternne õigustamine igal juriidilisel otsusel on kaks poolt, kaks struktuuri. Sisemine struktuur ehk subsumptsioon omab süllogismi strukuuri. Süllogism on dedukutsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub paratamatult kahest kategoorilisest eeldusest. Subsumptsioon on see, kuidas me jõuame normi tekstist konkreetse otsuseni. Täieliku juriidilise süllogismi põhimudel · (1) (KxOTx) (x) kõigi isikute (x-de) jaoks kehtiv,implikatsioon kui xvastab kosseisu K tunnustele, siis tuleb (peandub) x suhtes kohaldada õiguslikkutagajärge T.
4.ARGUMENTATSIOONITEOORIA ütleb, et on olemas üldine, praktiline diskursus, kus diskuteeritakse kõigi inimestele oluliste küsimuste üle, selle erijuht on juriidiline argumentatsioon. Pole ühte õiget lahendust, on vaid paremad ja halvemad argumendid, lõppastmes peame need kõikvõimalikud argumendid kokku koguma ning nende pinnalt otsustama. Robert Alexy. IV TÕLGENDAMISE KOHT (struktuur) 1. Seesmine ja välimine õigustamine (interne ja eksterne) Seesmine e interne õigustamine on subsumptsioon ja sellel on süllogismi struktuur. Süllogism on deduktsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub kahest kategoorilisest eeldusest st see on 3-astmeline loogiline tehe. Juriidiline süllogism näitab meile kättesubsumptsiooni toimimise. Täieliku juriidilise süllogismi põhimudel (1) (x) (Kx * OTx) (x) kõigi isikute (x-de) jaoks kehtiv, implikatsioon kui x vastab kosseisu K tunnustele, siis tuleb (peandub) x suhtes kohaldada õiguslikkutagajärge T. O- peandumine. Peanduma - ing k
I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava. On sotsiaalne harjumus, mis korrastasid inimkäitumist. Mõlemad vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest ehk moraali-ja tavanormidest. Moraali-ja tavanormid kui tüüpilised normid on üldise iseloomuga ja kohustuslikud. Kujunesid välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. On kindla sisuga, üldkohustusliku iseloomuga. Algseid inimkäitumise masttape võib nimetada tava-ja moraalinormideks. Situatsiooni reguleerimine inimühiskonnas: individuaalset (kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel); normatiivne reguleerimine (inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele). Üldiste reeglite abil saab kindlustada inimkäitumise korrastamis...
Õiguse entsüklopeedia eksam 10.06.2011 1. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne ja ulatus. Metodoloogia on õpetus metoodikatest. Õigusteaduse metodoloogia ülesandeks on õigust tunnetada sellises ulatuses ja kujul nagu vastava ajastu õigusteadlik mõttekäik ja tunnetamisvajadus seda endale on üles seadnud. Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastus...
aluse väljaselgitamine ja hüpoteetilise tulemuse esitamine (hüpoteesi formuleerimine) NB! Isegi siis, kui me oleme leidnud ühe või mitu näiliselt sobivat nõude alust, ei saa me kohe teha otsust. Enne peame me kontrollima, kas meile lahendamiseks antud kaasuse asjaolud vastavad nõude aluseks oleva normi koosseisule. Teisisõnu: kas on täidetud normi abstraktse faktilise koosseisu elemendid ehk eeldused? See ongi õiguse entsüklopeediast tuttav subsumptsioon. Kaasuse lahendamise teine etapp: Kas õigusliku sisuga küsimuse lahendamise (hinnangu andmisel, nõude esitamisel, õiguskaitsevahendi kasutamisel jne kasutatava) õigusliku aluse abstraktse faktilise koosseisu elemendid on täidetud ehk kas nõude, õiguskaitsevahendi kasutamise jne eeldused on täidetud? NB! Isegi juhul, kui me oleme kindlaks teinud nõude/õiguskaitsevahendi jne kasutamise võimaluse olemasolu, võib selle maksmapanek olla välistatud kas seetõttu, et nõue,
Süstemaatiline III Tavapärased voolud 1. toopika : T. VIEHWEG tõlgendamisel on toopiline struktuur 2. hermeneutika: hermeneutiline ring on põhisisu H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 10 3. analüütiline filosoofia kõike peab analüüsima 4. argumentatsiooniteooria IV Tõlgendamise koht 1. Vahetegu internse ja eksternse õigustamise vahel / Robert Alexy subsumptsioon süllogismi struktuur (kolmeastmeline järeldus) (1) (x) ( Kx OTx) (2) Ka (3) OTa (x) kõigi de suhtes kehtib K normi koosseis ja õiguslik tagajärg ( kui x täidab normi K tunnused Kx) O deontlik operaator T õiguslik tagajärg x - muutuv indiviid Ka konkreetne indiviid, a täidab koosseisu K tunnused OTa a suhtes tuleb kohaldada õiguslik tagajärg T
Süstemaatiline III Tavapärased voolud 1. toopika : T. VIEHWEG tõlgendamisel on toopiline struktuur 2. hermeneutika: hermeneutiline ring on põhisisu H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 10 3. analüütiline filosoofia kõike peab analüüsima 4. argumentatsiooniteooria IV Tõlgendamise koht 1. Vahetegu internse ja eksternse õigustamise vahel / Robert Alexy subsumptsioon süllogismi struktuur (kolmeastmeline järeldus) (1) (x) ( Kx OTx) (2) Ka (3) OTa (x) kõigi de suhtes kehtib K normi koosseis ja õiguslik tagajärg ( kui x täidab normi K tunnused Kx) O deontlik operaator T õiguslik tagajärg x - muutuv indiviid Ka konkreetne indiviid, a täidab koosseisu K tunnused OTa a suhtes tuleb kohaldada õiguslik tagajärg T
Süstemaatiline III Tavapärased voolud 1. toopika : T. VIEHWEG tõlgendamisel on toopiline struktuur 2. hermeneutika: hermeneutiline ring on põhisisu H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 10 3. analüütiline filosoofia kõike peab analüüsima 4. argumentatsiooniteooria IV Tõlgendamise koht 1. Vahetegu internse ja eksternse õigustamise vahel / Robert Alexy subsumptsioon süllogismi struktuur (kolmeastmeline järeldus) (1) (x) ( Kx OTx) (2) Ka (3) OTa (x) kõigi de suhtes kehtib K normi koosseis ja õiguslik tagajärg ( kui x täidab normi K tunnused Kx) O deontlik operaator T õiguslik tagajärg x - muutuv indiviid Ka konkreetne indiviid, a täidab koosseisu K tunnused OTa a suhtes tuleb kohaldada õiguslik tagajärg T
H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 3. analüütiline filosoofia – kõike peab analüüsima 4. argumentatsiooniteooria (Alexy Habermas) vahetatakse argumente, et jõuda lahenduseni, õige vastuse kriteeriumiks on parem argument (kuid selle teooria järgi kõik relatiivne) IV Tõlgendamise koht 1. Vahetegu internse ja eksternse õigustamise vahel / Robert Alexy subsumptsioon (internne õigustamine) on süllogism (eeldus-eeldus järeldus) süllogismi struktuur (kolmeastmeline järeldus) tõlgendamine toimub eksternse õigustamise valdkonnas (1) (x) ( Kx OTx) (2) Ka (3) OTa (x) – kõigi –de suhtes kehtib (igaühe suhtes kehtiv) 11 K – normi koosseis ja õiguslik tagajärg ( kui x täidab normi K tunnused – Kx) O – deontlik operaator T – õiguslik tagajärg (õigusjärelm) x - muutuv indiviid
Vickensteini; analüüsib keelt probleem: analüütiline filosoofia ei anna kriteeriume Argumentatsiooniteooria põhisõnum: otsustavad paremad argumendid; vastu: kõik on relatiivne, midagi absoluutset ei ole; annab vaid kriteeriumi/argumendi vastu: valedes kätes ohtlik relv, kuna kõike on võimalik põhjendada (seega peaks heal advokaadil olema ka oma kindel moraalitunnetus); R. Alexy, J. Habermas Seesmine (intern) ja välimine (extern) õigustamine: - Seesmine õigustamine on subsumptsioon (süllogismi struktuur kahest eeldusest koosnev järeldus) vajalik, et saada aru, kus tõlgendama peab! - (1) (x) (Kx OTx) - X indiviidi muutuja (kehtib kõigi suhtes) - K koosseis - - järeldus - O peandumine (ought peab, tuleb) kohandada T (tulem) - (2) Ka
I Teema Õigusteadusest Sissejuhatav loeng Ühiskonnad ja riigid on muutunud üha enam sõltuvaks kommunikatsioonist, selle efektiivsusest ja kvaliteedist. Üha enam räägitakse globaalsest Õlikust integratsioonist. Küsimus globaalselt kehtiva Õe võimalikkuse, vajalikkuse, aga ka soovitavuse kohta. Eesti kuulub Sel põhinevasse Õkultuuri. Kõigi riiklikult organiseeritud ühiskondade ehk riikide Õsuhteid reguleerib ka rahvusvaheline Õ. Kolmanda Õstr. ina tuleb meil siin näha ka EL Õt. Neljandana: EL kui integratsiooni organisatsioon, on kujunenud eelkõige Õe kaudu. Üha suuremat rolli hakkab mängima Euroopa Kohus. päevakorrale on tõusnud sidemed erinevate Õkordade vahel. Küsimus ühe riigi Õkorrast ja legitiimsusest on väljunud traditsioonilisest jur. st paradigmast ning on Õe kui piiriülese normatiivse kommunikatsiooniprobleem. Rahvusriigi keskne paradigma on asendunud piiriülese normatiivse kommunikatsiooniga. Kommunikatsioon toimub keele kaudu....
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi r...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
