MOOL Osakeste arv Kasuta Mool Kasuta Mass, grammid N= n* NA n m = n*M NA = 6,02*1023 osakest/mol M Kasuta Kasuta Vm= 22,4 dm3/mol tihedust Gaasilise aine Tahke või vedela ruumala ( nt) aine ruumala, dm3 V = n* Vm V= m/ Osake on aatom, molekul,elektron, neutron, neutriino jne.. Lihtained, mille molekul koosneb alati kahest aatomist H2, O2, N2, F2, Cl2, ...
docstxt/123757040750987.txt
Downi sündroom Nimi 9.klass Downi sündroom Kaasasündinud geneetiliselt määratud haigus, mis avaldub arengupeetuse ja mitmete väärarenditena Haiguse esinemine Haigus esineb poiste ja tüdrukute vahel võrdselt. Haige lapse sünni tõenäosus suureneb ema vanusest Tekkepõhjused Häire tekib munaraku või spermatosoidi moodustamisel Kromosoomide jagunemisel ilmneb viga ja loode areneb algest, millel on üks kromosoom rohkem kui muidu Downi haige iseloomulik välimus Väike ümmargune pea Kukal ja näo profiil on lamedad Silmade lõige viltune Esineb kolmas silmalaug, mis kujutab endast silmanurgas asuvat iseloomulikku nahavolti Downi Südroomi haige ja iseloomulikud kromosoomid Ravivõimalused Haigust ei ole võimalik ravida Püütakse vältida võimalikke tüsistusi
Korraldatakse ka erinevaid käsitöö- ja kunstikursuseid ja nagu näha leidub ka huvilisi, kes heameelega tegeleksid sellega. Samas paljud noored, kes on äsja kooli lõpetanud kunstnikud lähevad gildidesse tööle ning usuvad, et tarbekunstiga on võimalik ennast ära elatada. Ühesõnaga käsitööd hinnatakse ja selle vastu on ka suur huvi ja ma arvan, et see on endiselt mingil määral elujõuline. Gildides on kunstnikul lihtsam müüa oma tööd, kuna kliendil tekkib eseme ja meistiga isiklik suhe. Seevastu anonüümset asja galerii või mõne kunstimüügipaiga riiulil on palju keerulisem müüa, kuna avatud meistrikoja esemed on põnevamad ja erilisemad. Üheks gildi eeliseks on ka see, et seal on mitu koda ühes kohas, ning seetõttu saavad inimesed külastada mitut koda korraga. Samas kui üksikud avatud ateljeed on paljudes erinevates kohtades, siis lihtsalt igale poole ei jõua. Avatud ateljee loomisega tekkib kunstnikul palju lisatöid
Hajuvas valgusvihus eemalduvad kiired üksteisest. Valgusvihus kiirte sihis edasi liikudes (valgusallikast eemaldudes väheneb vihus sisalduv pinnaühikule langeva valgusenergia hulk. 6. Kirjelda paralleelset valgusvihku Paralleelses valgusvihus asuvad kiired üksteisest igal pool ühekaugusel. Valgusvihus pinnaühikule langeva energia ei sõltu sellest millist kohta vihus vaadeldakse – valgusenergia jaotus vihus on homogeenne. 7. Mis on vari? miks ja kus ta tekkib? Kui valguse teele jääb valgust mitte läbilaskev keha, siis valguse sirgjoonelise levimise tõttu ei pääse valgus tema taha ning sinna tekib piirkond, kus valgusenergiat ei ole (või on oluliselt vähem) – vari. 8. Millist varju nimetatakse täisvarjuks? Sellist varjupiirkonda, kuhu valgusenergiat üldse ei jõua, nimetatakse täisvarju piirkonnaks. 9. Millist varju nimetatakse poolvarjuks? Varjupiirkonda, kuhu langeb valgusallika valgus osaliselt või ainult osadelt
Elektrivool õp lk 26-28 Elektrivooluks nim laetud osakeste korrapärast e. suunatud liikumist. Elektrivoolu tekkimiseks on vaja *vabade laetud osakeste olemas olu *elektrivälja ,mis tekkida jõu pannes laetud osakesed liikuma. Elektrivool tekkib suletud vooluringis. Positiivsed laetud osakesed liiguvad negatiivselt laetud osakeste poole. Elektrivool metallides ja elektrolüütides õp lk 29-31 Metallides on laengukandjaks elektronid .metallid moodustavad kristallvõre e. ruumvõre. Seal asetsevad positiivsed aatomid mille vahel on vabad elektronid mis on tuumaga sideme kaotaud. Vabad elekt liiguvad korrapäratult kui aga tekkida võib elektriväli siis hakkavad elektronid korrapäraselt liikuma
petrooliumi või õli kihi all.Lõikamisel tuleb kanda kindaid ja kasutada kummikindaid. b)Leeliste kasutamisel-tugeva söövitava toimega Kasutada kaitse vahendeid .Tuleb vältida nahale sattumist.Kahjustatud kohta pesta veega. 2.Mis on kare vesi? Vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi soolad põhjustavad vee karedust 3.Mööduvkaredus-Ca(HCO3)2,Mg(HCO3)2 kõrvaldatakse kuumutamisel.kuumutamisel Mittekarbonaatne-CaCl,CaSO4,MgCl2 kõrvaldatakse ioniitide abil. 4.Mis on katlakivi ja kuidas see tekkib?Tekkib vesinikkarb. Sisaldava kareda vee kuumutamisel. Rikub kuumutamise nõusid.Halvendab soojus juhtivust.Tekkib ülekuumenemine ja on täiendav el.kulu. 5.Millistes perj.ja rühmades asuvad siisdemet.?B rühmades ja 4,5,6,7 perioodis 6.Millise koostisega oks.kiht tekkib raua pinnale? a)niiskes õhus -4Fe+3O2=2Fe2O3-rauarooste b)kuumutamisel- 3Fe+2O2=Fe3O4 rauatagi 7.Kuidas on võimalik hoida raudtsisternis kon.väävelhap.?Raud passiveerub väävelhappe toimel,tekkib kaitae kiht. 8
Auto kui ajab välja ei tekki keemilist reaktsiooni kuna seal ei segune mingeid ained,sest bensiin lihtsalt plahvatab mootoris ja kõik. Kooliteel näeb veel ka kuidas keegi tõmbab tikku põlema ja tikku leek eritab lõhna ja ka gaasilist auru. Majad ja muud hooned eritavad ka heitgaase,sest puud visatakse ahju ja puu põlemisel eritab tuli rohkem soojust ja lõhna kui tavaline küünla leek. Puude põlemisel tekkib keemiline reaktsioon, sest tiku ja küünla põlemisel tekkib ka keemiline reaktsioon. Puude põlemisel muutub õhk süsihappegaasiks,sest nii on ka teistel põlevatel asjadel. Kui ma olen kooli jõudnud ja peale esimest tundi ma käin tavaliselt alati sööklas, et vaadata mis tänaseks söögiks on ja ma näen kuidas kokkatädid keedavad vett. Vee keetmisel
.................................................................3 KABJA EBAKORRAPÄRASUSED...................................................................4 PÕHJUSED................................................................................................4 KOMPKABI................................................................................................4 Milline välja näeb?..................................................................................4 Miks tekkib ?..........................................................................................4 Kuidas ravida ?......................................................................................4 LAMEKABI.................................................................................................5 Milline näeb välja ?.................................................................................5 Miks tekkib ?..........................................................
KORDAMINEMULD 1. Muld, selle kujunemine. Maakoore pindmine, kobe kiht, mis tekkib elus ja eluta looduse vastastikusel toimel. 2. Füüsikaline ja keemiline murenemine, millistes kliimavöötmetes (loodusvööndites) toimub kõige intensiivsemalt. 3. Millised on mulla tekketegurid, kuidas mõjutavad muldade kujunemist, milliseid omadusi mullas mõjutavad? Kliima Reljeef Lähtekivim Elustik(taimkatte tüübid) aeg 4. Muldade jaotus lõimise ja mulla veerežiimi alusel. Kuidas mõjutab mulla lõimis mulla erinevaid omadusi (niiskust, õhu hulka mullas, soojenemiskiirust, toitainete sisaldust, viljakust). Läbiuhtelinesademeid > auramist Tasakaalustatud vee resiim sademeid = auramist Auramise ülekaaluga vee resiim auramise ülekaaluga vee resiim 5. Tead erinevate looduslike vööndite tüüpmuldi, seal esinevaid horison...
omadusi. Kui anda mitte inventeerivasse sisendisse üsnagi väike sisend pinge (näiteks karakterisitka kuju: Nii näiteks on helisagedus võimendi vajaliks sagedus karakteristika 10mV), siis läheb väljund positiivsesse küllastusse, kus väljund pinge on ligilähedane Op võimendi sageduskarakteristikast väiksema võimendusega ja kitsama sagedus ribaga, positiivse toitepingega, kui aga anda sama pinge inveneerivasse sisendisse, siis tekkib kusjuures sagedusriba laius on piiratud nii alt kui ülevalt. Alumine sagedus piir väljundis negatiivne küllastus, kus väljundpinge on ligilähedane negatiivse toitepingega. määratakse sisendisse ühendatud RC-ahelaga R1, C1, mis ei lase läbi alalispinge Kasutatava toitepinge väärtus määrab ühtlasi maksimaalse väljund pinge amplituudi. signaali, ning alumise sagedus piiri määrab kondensaatori mahtuvustakistuse ja takisti
Ja seetõttu kasutatakse tema kasutamisel negatiivset tagasisidet, mis võimaldab kujundada täpsemalt võimendi omadusi. Kui anda mitte inventeerivasse sisendisse üsnagi väike sisend pinge (näiteks 10mV), siis läheb väljund positiivsesse küllastusse, kus väljund pinge on ligilähedane positiivse toitepingega, kui aga anda sama pinge inveneerivasse Inventeerivalvõimendil antakse sisend signaal läbi takistuse R1 inventeerivasse sisendisse ja sellesse sisendisse, siis tekkib väljundis negatiivne küllastus, kus väljundpinge on ligilähedane negatiivse samasse sisendisse tuuakse väljundist takistusega R2 tagasiside pinge. See tagsiside on negatiivne, sest toitepingega. Kasutatava toitepinge väärtus määrab ühtlasi maksimaalse väljund pinge amplituudi. ta toimib inventeerivas sisendis. Kuna Op võimendi püüab alati omandada olekut, kus sisendite vaheline
Toimetulek stressiga. Mina sattun stressi tavaliselt siis kui saan koolis kahe. Aga kui mul see kaks parandatud elu kohe kergem. Vahel tekkib stress ka siis kui tuleb mõni suurem kontrolltöö. Kontrolltöö möödas, stress läinud. Aga suurem stress tuleb siis kui mul tuleb meelde et mul oli vaja mingi tähtsam asi ära teha aga pole siiani teind. Stress tekkib ka siis kui keegi ajab närvi. Vot sellisel juhul proovin mõttes 10 lugeda see tavaliselt aitab aga kui ei, siis lähen ta juurest minema. Stressi vastu aitab veel muusika kuulamine, filmi vaatamine, saun ja hobbid. Ma saan stressiga hakkama.
Referaat Juhendaja: Evelin Maalmeister Tabasalu 2012 Sisukord 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 1. Etanool 8. Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool. (2) 1.1. Leidumine 9. Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. (1) 1.2. Tekkimine 10. Looduslikult tekkib see käärimisprotsessis pärmseente mõjul, ilma hapnikuteta, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. (1) 1.3. Saamine 11. Etanooli saab kolmel viisil: 12. Esiteks viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel
Referaat Juhendaja: Evelin Maalmeister Tabasalu 2012 Sisukord 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 1. Etanool 8. Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool. (2) 1.1. Leidumine 9. Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. (1) 1.2. Tekkimine 10. Looduslikult tekkib see käärimisprotsessis pärmseente mõjul, ilma hapnikuteta, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. (1) 1.3. Saamine 11. Etanooli saab kolmel viisil: 12. Esiteks viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel
Kuidas edasi? Euroopa on juba pikemat aega vaevelnud pagulaskriisis, aga just viimasel ajal on see läinud järjest hullemaks. Üha enam pagulasi tahab tulla Euroopasse. Suurem osa neist on sellised, kes põgenevad sõja või millegi hirmsa eest, aga palju on ka neid, kes tulevad siit lihtsalt paremat elu otsima. Lugedes internetist kõike seda, mida ajalehed pagulastest kirjutatavad, tekkib hirm. Tekkib hirm nii pagulaste kui ka oma kaasmaalaste suhtes. Pagulastest räägitakse igasuguseid jutte, et nad tulevad siia vaid varastama, tapma, röövima ja vägistama. Samas kui lugeda artiklite kommentaare ja kuulata seda, mida räägivad meie kaasmaalased nendest, tekkib ka hirm, aga teistsugune hirm. Kuidas saavad inimesed teiste inimeste suhtes nii kohutavalt õelad olla? Kes tahab pagulasi põlema panna, kes
nii , et Y oleks võimalikult väike. Selleks kasutatakse tõstepropelleri laba kohtumisnurga regulaatorit. Rootori laba raskustsentri asendi muutus Rootori pöördetelg OY1Z1 tasapinnas Kui raskustsentri asukoht Laba tuua võimalikult lähedale massits pöördeteljele siis on enter PTS sellega võimalik vähendada momenti mis tekkib tsükliliselt muutuvast suurusest Y Rootori Pöördetasa nd OX1Z1 Rootori laba raskustsentri asendi muutus · Tõstejõu lisaväärtuse Y vähendamine vähendab koormusi mis tekkivas paindemomendist laba konstruktsioonile ja samuti ka õhusõiduki vibratsiooni OY1Z1 tasapinnas. · Tõstejõu lisaväärtust on võimalik vähendada tõstepropelleri laba kohtumisnurga muutmisega nii , et Y oleks võimalikult väike. Selleks kasutatakse tõstepropelleri laba
Füüsika kontrolltöö 1. Mis iseloomsutab hõõrutud keha? Kuidas käitub hõõrutud keha teiste kehade suhtes? V:Laengu olemasoluiseloomustab hõõrutud keha. 2. Miks ei saa metallesmeid hõõrumisega laadida? V: sest metall on hea elektrijuht 3. Nimeta materjale mis ei juhi elektrivoolu V: puit,( laadida võimalik klaasi, plasti) 4. Miks tekkib hõõrumise teel kehades laeng V: elektronide ülekanne toimub ühest kehast teise. 5. Kas on võimalik kuidagi laengu märk määrata? V: ei ole, aga on võimalik kindlaks teha, kas neil on samanimelised või erinimelised laengud, või kas neil üldse on laengud 6. Kuidas saame teada kas keha on laetud? V: Elektroskoobiga, kui seda pole, siis kasutame nt. Teist keha. 7. Kuidas käitusid erinimelised laetud kehad? V: Erinimeliselt laetud kehad tõmbusid. 8
Need kummalegi kehale Mõjuvad jõud o absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Gravitatsioon on vastasmõju liik-kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelisse kauguse ruuduga. F=G*m1*m2/r2 Gravitatsioonikonstant on arvuliselt võrdne jõuga millega tõmbuvad kaks teineteisest 1m asuval 1kg massiga Keha. 4.raskusjõud on jõud millega maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. F=mg 5.hõõrdejõud tekkib siis kui: pinnad on ebatasased ,aineosakeste vahel on tõmbejõud. F h=uN Hõõrde tegur sõltub mõlema kokkupuutuva keha karedusest ja materjalist ning määratakse eksperimentaalsel teel. 6.deformatsioon on keha kuju ja ruumala muutumine välise jõu mõjul. 7.elastsusjõud on deformeerimisel tekkiv jõud ja on võrdeline kujumuutuse suurusega. 8.Hooke: jäikus on arvuliselt võrdne selle elastsusjõuga mis tekkib keha pikenemisel 1 ühiku võrra.
Suhkru tootmise tugevad küljed Varustajateks kohalikud farmerid, seega väiksem transpordikulu ja parem ülevaade kuidas ning mida kasvatatakse. Suhkrurootolmu kasutatakse kütusena. Puhastamata osa kasutatakse suhkruroo põldudel väetisena. Tekkib vähe saasteprodukte. Siirupi ja kristallide segu tsentrifuugimisest järele jäänud siirup läheb alkoholi ja tööstusliku piirituse tootmiseks ning kariloomadele toiduks. Suhkru tootmise nõrgad küljed Suhkrurootolmu kütusena tekkib jääkprodukt- tuhk. Transpordi saaste suur, kuna transporditakse laevadega pikkade vahemaade taha . Kuna ettevõttele kuuluv raudtee koos sõiduvahenditega on vananenud, siis kasutatakse suhkruroo transpordiks veokeid, mis mahutavad vähem kui vaguneid ja seega peab rohkem sõitma ja toimub suurem saastamine. Suhkruroo puhastamiseks raisatakse palju vett. Kemikaalidega põlde üle pritsides kahjustatakse maad Enne suhkruroo kasvama panemist põletakse põllumaa, mis saastab õhku.
Elektromagnetism on elektromagnetvälja füüsika. Elektromagnetväli on väli, mis avaldab mõju elektrilaenguga osakestele ja mis on omakorda mõjutatud nendest osakestest ja nende liikumisest. Muutuv magnetväli tekitab elektrivälja. Sarnaselt, muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Sellise elektri- ja magnetvälja vastastikuse sõltuvuse tõttu on mõistlik neid käsitleda seotud nähtusena - elektromagnetväljana. Magnetväli tekkib elektrilaengute liikumise ehk elektrivoolu tõttu. Magnetväli põhjustab magnetjõudude tekke, mis seonduvad tavaliseltmagnetitega. Muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Sellise elektri- ja magnetvälja vastastikuse sõltuvuse tõttu on mõistlik neid käsitleda seotud nähtusena – elektromagnetväljana. Elektromagnetismi teoreetilised järeldused viisid erirelatiivsusteooria väljatöötamiseni Albert Einsteini poolt 1905. aastal.
com/watch?v=ofjyw7ARP1c Mitoos Sarnasused Meioos Toimub Mõned faasid Toimub keharakkude kattuvad sugurakkude ja tootmisel eoste moodustamisel Rakud on sama Rakud on geneetilise erineva materjaliga genetilise materjaliga Jagunemisel Jagunemisel tekkib kaks uut tekkib neli uut rakku rakku Ei toimu Toimub kromosoomide kromosoomide ristsiiret ristsiire Tähtsused Meioos Mitoos Moodustub Suurendab rakkude arvu sugurakud ja eosed Tekivad 4 Surnud ja hukkunud rakkude geneetiliselt asendamiseks erinevat tütarrakku kromosoomide Ainuraksete organismi paljunemine arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks
Tahke jood kuumutamisel sublimeerub(aurustub ilma vahepealse vedela olekuta). Kõik halogeenid lihtainena on mürgised. Nende aurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. · · Fluor helekollane gaas · Kloor Kollakasrohkeline gaas · Broom punakaspruun kergesti lenduv vedelik · Jood Hallikasmust metalse läikega kristalne aine sublimeerub kergesti lillaks auruks · · Kloori lahustumisel vees reageerib ta veega ja tekkib kloorivesi. Kloorivett kasutatakse joogivee ja basseinivee deinfitseerimisel. Argielus on tuntud joodi lahus etanoolis jooditinktuur mida kasutatakse meditsiinis desinfitseerimisvahendina. · Halogeenid on tugevad oksüdeerijad. Fluor on kõige aktiivsem mittemetall, ta reageerib peaaegu kõigi liht ja liitainetega. Kloor on ka tugev oksüdeerija ja ta reageerib enamuse orgaaniliste ühendite ja mittemetallidega. · Halogeniidid on halogeenide ühendid o.a-s -I
Aniliin on väga mürgine. Keemistemperatuur on 184°C Keemilised omadused Aniliini jaoks on iseloomulik reageerimine nii amiinirühma järgi kui ka benseeni ringi järgi. Selliste reaktsioonide omapäraks on aatomite vastastikune mõjumine. Ühelt poolt benseeni ring nõrgendab amiinorühma peamisi omadusi. Teiselt poolt, amiinorühma mõju all muutub benseeni ring palju aktiivsemaks vahetus reaktsioonides kui benseen. Näiteks aniliin reageerib palju aktiivsemalt, kui benseen, broomiveega, tekkib 2,4,6-tribromoaniliin (valge sade) (joon.1.3) Joonis 1.3 Oksüdeerub õhus kergesti, muutudes seejuures tumedaks. Väga kergesti oksüdeerub ka tugevate oksüdeerijate näiteks kloorlubja või kaaliumdikromaadi lahuse toimel. Reageerimisel kloorlubjaga tekkib lilla värvusega värvaine. Seda tundliku reaktsiooni rakendatakse aniliini kindlakstegemiseks. Aniliinil on lämmastiku vaba elektronipaar delokaliseeritud koos aromaatse ringi elektronidega
evolutsioonist, siis andke andeks. Ja meile õpetati seda et inimene on tekkinud ahvist. Kuid võrrelge ahvi ja inimese funktsioone selles maailmas. Võtke ahvi ja inimese DNK ja võrrelge neid ja te veendute selles, et kahe erineva populatsiooni funktsioonid on erinevad. Teadlased on asjata püütud tõestada fakti, et inimene on tekkinud ahvist. On asjata ristsugutise teel püütud kinnitust leida sellele, et inimene on tekkinud ahvist. Sellisel juhul tekkib loomulik küsimus, aga kes lõi sellisel juhul ahvi ja teised populatsioonid. Ei saa ju terved populatsioonid tekkida ei kusagilt. Meile on elu aeg räägitud, et meil on kõige paremad kaubad, tehnoloogia, relvastus ja kõige paremad teadlased ja mitte ainult meil vaid ka enamustes riikides toimub see nii. Kuid sõnad kõige parem või kõige halvem, need sõnad nõuavad võrdlust kellegagi või millegagi suhtes, ainult siis on võimalik
200 100 45 35 45 39 0 Nõutav kõvadus, HRC Saavutatud kõvadus, HRC Noolutustemperatuur 0.45% 0.45% (2) Kokkuvõte/järeldused: Tutvusin terase termotöötlemise tehnoloogiaga ja sain teada, et terase jahutuskiiruse ja karastamisele järgnev noolutustemperatuur mõjub terase kõvadusele. Karastamisel tekkib martensiitstruktuur on suure kõvadusega ja habras, aga peale noolutamist suureneb terase sitkus, kuid vähenevad kõvadus ja tugevus. Mida suurem temperatuur noolutamisel, seda väiksema kõvadusega tekkib teras.
Arvud: Nimisõnad: Kokku: · Nimisõna ainsuse nimetavas käändes+nimisõna. Nimisõna lühenenud tüvi+nimisõna. N: Pannkook, Metsloom. · Nimisõna ainsuse omastavas käändes(Kelle?Mille?)+nimisõna, kui väljendab liiki või laadi. N: Pildiraamat. · Kui täiend kuulub põhisõna juurde. N: See koerakuut, Selle koera kuut. · Omadus-, arv- või asesõna+nimisõna kui: tekkib uus mõiste(noormees), kui omadussõna on lühenenud tüvega(Esmane avastaja=esmaavastaja) Lahku: · Nimisõna ainsuse omastavas käändes(Kelle?Mille?)+nimisõna, kui väljendab kuuluvust. · Nimisõna mitmuse omastavas käändes+nimisõna üldiselt lahku. · Erandid: Kahesilbilised sõnad(Mitmuse omastav). Omadussõnad: Kokku: · Käänd- või määrsõna+omadussõna kirjutatakse kokku kui tekkib uus omadussõnaline mõiste. N: Hallikaspruun.
kihti, kus veetilgad jahtuvad ümbritseva õhu temperatuurini ja jõuavad maapinnale ülijahutatud veena. Põrkudes esemetega need tilgad kohe jäätuvad, toimub puude okaste, autode ja elektrijuhtmete jäätumine. Jäävihma tekkimise skeem: Jäävihma näited: Huvitavad ülijahutatud vee nähtused looduses: Lennukite jäätumine. See on väga ohtlik loodus nähtus. Ülijahutatud veetilgad lennukiga kohtumisel põrkuvad nende peale ja momentaalselt jäätuvad, tekkib väga tihe jääkiht, mis kiiresti kasvab õhusõiduki pinnale ja viib katastroofini. Huvitavad ülijahutatud vee nähtused looduses: Jäätumine suurevesikondade rannikualal. Tugev tuul võib lainete pritsmed viia väga kaugele ära. Suuremad tilgad langevad lähedale, aga väiksed tilgad uduvihmana või uduna viiakse tuulega rohkem kui 1 km kaugusele rannast. Suurevesikondade rannikualal (meri, järv) külma ilmaga need pritsmed põhjustavad igasugust jäätumist.
Kuidas ma mõistan sõltuvust? Maailmas on olemas palju asju, mis saab sattuda sõltuvusse. Juba imikueast puudutab meid sõltuvus. Üle öö ei satu sõltuvusse mitte keegi, see on pikem protsess. Sõltuvus areneb välja etappide kaupa. Sõltuvust saab mõista erinevatega sõnadega, teooriatega ja väljenditega. Aga mina saan aru sõltuvust nii, et kui maailmas saab midagi uut näiteks kunagi kohvi, alkohol või suitsu siis inimesed proovivad seda ja ei saa seda kinni pidada. Aga sellest on ka plussid ja miinusid. Esiteks, kui meie elus areneb midagi uut ja ebatervislik, siis inimesed kohe tahavad osta proovimiseks ja kasutamiseks. Inimesed arvavad, et seda on hea nendele. Näiteks, kui inimene joob iga hommik ja terve päev kohvi siis ta saab energiat ja tugevus. Aga nad ei mõtle, et kohvi joomine on kahjulik nende südamele ja tervisele. Veel suitsetamine on mõeldud selle jaoks, et inimene saaks olla rahul, et see on lõõgas...
Organismi kaitsereaksioonid. Omandatud ja loomulik immuunsus. põevad koerad, kassid jne). Pärast nakkushaiguste põdemist tekkib meil Iga elusorganism, ka inimese organism, peab end pidevalt kaitsma eri OMANDATUD IMMUUNSUS selle konkreetse haigustekitaja vastu. kanaleid mööda tungivate võõrkehade vastu. Organismil on evolutsiooni Nakkushaiguste ennetamiseks kasutatakse kaitsesüstimist, mille tagajärjel käigus välja kujunenud erinevat tüüpi kaitsemehhanismid, kuna ka ründajad tekkib: AKTIIVNE KUNSTLIK IMMUUNSUS (kui kasutatakse vaktsiine,
(Fr=klotsile mõjuv raskusj.; P=klotsi kaal)(j) (P=kuul. kaal; Fr=kuul.-le mõjuv raskusj.) kui alus on maasuhtes paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt siis kehakaal võrdub ervuliselt raskusjõuga. Kui alus liiub kiirendusega siis kal erineb arvuliselt raskusjõust. P=m(g±a) Kiiendusega liikuva kha kaal. Kui a=g,siis P=0(kaaluta olek) Hõõrdejõud tekkib kehade kokkupuutel ja on suunatud piki kokkupuute pinda. Seisuhõõrdej. on alati võrdne ja vastassuunaline kehaleparalleelsele kokupuute pinnaga rakendatud jõuga.(j) (Fh;Fv;keha seisab) Hõõrdumisel on 2 peamist põhjust:1.pindade ebatasasus. Pinnakonrused jäänad üksteise taha kinni ja takkistavad libisemist.2. aineosakeste vahelised tõmbejõud. Väga siledad pinnad pääsevad teineteisele nii lähedale, et molekulide vah. Tõmbejõud kasvavad märgatavaks.Nii jäävad üsna kõvasti
Third- those the ground of whose relation to their objects is an imputed character, which are the same as general signs, and these may be termed Symbols.(tõde on protsess) (kuidas need samad objektid moodustavad sümboli). Iga järgmine kategooria sõltub eelmisest. Nendest 3st moodustab järgmised 3 Firstness(esmasus) is the mode of being of that which is such as it is, positively and without reference to anything else. (moodus,milles asi on iseenda jaoks, mitte suhestatud mingi muuga)- tekkib mingi tunne(mikrofon krõbiseb) Secondness(teisesus) is the mode of being of that which is such as it is, with respect to a second but regardless of any third.-kuulen krõbinat(esmasus) ja suudan teha seost ruumis(suund) Thirdness(kolmasus) is the mode of being of that which is such as it is, in bringing a second and third into relation to each other. –mikrofon krõbiseb, arusaam, äratundmine Peirce tegeles tunnetusteooriaga.
Balti Soojuselektrijaam Õhu reostuse levimine Sobivate tuulte ja õhuvoolude olemasolu korral võib korstnast väljuv atmosfääri saaste levida väga kõrgele ja kaugele. Kütuste põlemine Kütuse põlemisel rohke õhu juurdepääsu korral tekkib põlemissaadusena süsinikdioksiid. Vähese hapniku juurdepääsu korral võib tekkida ka süsinikoksiid. Väävli ja lämmastikurikka C + O2 = CO2 kütuse põlemise korral tekkib ka rohkesti nende elementide happelisi 2C + O2 = 2CO oksiide. Happevihmade tekkimine Keemiakursusest
CnH2n CH2=CH-CH2-CH3 but-1-een Need on kaks 2 buteeni isomeeri( ained, millel on CH3-CH=CH-CH3 but-2-een ühesugune koostis, aga erinev ehitus.) 3. isomeer on tsüklobutaan Omadused: Eteen on värvusetu, vees lahustumatu, nark. toimega gaas. *Looduses esineb vähe, saadakse nafta töötl. *Lihtsaim ja keem.töö. toorainena enim kasutatav alkeen (CH). 1. Põleb - CO2 + H2O (redutseerija) 2. Liitumisreakts. -side katkeb ja liitumise tulemusena tekkib vastav küllast. ühend. a) Liitumine H2-ga CH2=CH2 - CH3-CH3 b) liitumine HG-dega CH2=CH2 + Br2 - CH2Br-CH2Br (1,2 di-bromoetaan) c) H HG-dega CH2=CH2 + HCl - CH2Cl -CH3 d) H2O-ga (OH rühm) CH2=CH2 + H2O - CH3 -CH2(OH) 3. Polümeriseerub(ühe sama või erinevate ainete palju X liitumine, mille tulemusena tek-pmeer) ! n- näitab lülide arvu polümeeri ahelas CH2=CH2(eteen ) - (-CH2-CH2-) n (saadus, polüeteen)
ühendeid. Balti Soojuselektrijaam Õhu reostuse levimine Sobivate tuulte ja õhuvoolude olemasolu korral võib korstnast väljuv atmosfääri saaste levida väga kõrgele ja kaugele. Kütuste põlemine Kütuse põlemisel rohke õhu juurdepääsu korral tekkib põlemissaadusena süsinikdioksiid. Vähese hapniku juurdepääsu korral võib tekkida ka C O2 CO2 süsinikoksiid. Väävli- ja lämmastikurikka 2C O2 2CO kütuse põlemise korral tekkib ka rohkesti nende elementide
Õhu käes seismisel oksüdeerub kiiresti, muutudes mustaks Põleb tahmava leegiga, sest süsinikku palju, vesinikku vähe (nagu ka teised areenid) Reageerib broomiveega Reageerib hapetega moodustades sooli Aniliini vesilahusel ei ole aluselist reaktsiooni, kuna benseeni tuum seob endaga lämmastiku aatomi vaba elektronpaari C6 H 5 NH 2 + 3Br2 C6 H 2 Br3 NH 2 + 3HBr ... Näiteks aniliin reageerib palju aktiivsemalt, kui benseen, broomiveega, tekkib 2,4,6- tribromoaniliin (valge sade) (joonis.1.3) Reageerimisel kloorlubjaga tekkib lilla värvusega värvaine Kasutamine Aniliin on oluline keemiatööstuses Tänapäeval toodetakse maailmas üle miljoni tonni aniliini aastas Aniliini kasutatakse samuti polümeeride valmistamisel, temast saab värviaineid, ravimeid, kummivulkanisaatoreid, lõhkeaineid Mürgituse sümptomid, esmaabi Tema mõjul muutub vere hemoglobiin
Jõud põhjustab keha kiiruse muutumist. Jõu tähiseks on F ja ühikuks N.. Tähis: F Ühik: 1 N Keha mass Mõiste: Keha massi abil väljendatakse keha raskust. Tähis: m Ühik: 1 kg Raskusjõud Mõiste: Raskusjõud ehk Maa külgetõmbejõud on gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda lähedal asuvaid kehasid. F=m*g g=9,8 m/s2, ühikuks võib kasutada ka N/kg. Tähis: F Ühik: 1 N Elastsusjõud Mõiste: Elastsusjõud on keha deformeerimisel tekkiv jõud. Elastsusjõud tekkib osakeste kokkusurumise tõttu deformeerimisel. Tähis: F Ühik: 1 N Hõõrdejõud Mõiste: Hõõrdejõud tekkib ühe keha libisemisel või veeremisel teise keha pinnal. On tingitud pinnakonaruste haakumisest ning molekulide vahelistest mõjutustest. Tähis: F Ühik: 1 N Temperatuur Mõiste: Temperatuur näitab keha soojust. Tähis: t Ühik: c ° Tihedus Mõiste: Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Tähis: = roo Ühik: 1 kg/ m3 Rõhk
Praegu pole olemas lõplikku ravimit ega vaktsiini HIVist , kuigi rohud võivad viiruse toimet aeglustada. Seepärast pannakse suuremat rõhku haiguse ennetamisele kui ravimisele. See väljendub ohutu seksi ja süstlanõelte vahetamise programmides. Selle filmi peategelane Pinki, kes on saanud viiruse vereülekande kaudu, seletab kõikidele, et ta on HIV positiivne, aga ta tütar Ntombi häbeneb seda, kartes olla diskrimineeritud ühiskonna poolt. Siin tekkib küsimus, kas sellest on vaja rääkida teistele või mitte? Pinki arvates see oli tema kohustus seletada inimestele, et HIVist pole keegi kaitstud ja ei olene sellest, kes sa oled, vaid sellest kuidas sa käitud. Ta oli väga tugev ja enesekindel inimene ja teda eriti ei huvitanud teiste arvamus. Ta arvas, et see, mida ta teeb on õige ja keegi peab sellest probleemist rääkima nii, et see ka mõjuks. Pinki üritab inimeste teadlikkust tõsta, et neil ei oleks haiguse suhtes valehäbi
Välismõjude puudumisel säilitab süsteem oma pöörlemishulga ja sellega koos ka pöörlemistelje asendi. Kiiresti pöörleva keha telje orientatsiooni muutumatust kasutatakse güroskoopides. Kuüsimused: Kuidas saab õhupalli ilma kõrvaliste vahenditeta lendama panna? 1. Esimene võimalus on lasta õhupallist nöör ära. Pallis on rõhk (õhurõhk), kui teha nöör lahti tuleb õhk pallist välja. Siit järeldub, et tekkib reaktiivliikumine. 2. Teinevõimalus on täita palli heeliumiga (He),sest heelium on kergem, kui ,,õhk"( teiste gaaside segu) ja see tõttu tõuseb ülese. Mis juhtub, kui tugeva joaga aiakastmisvoolik käest lahti pääseb? 1. Voolik hakkab ,,lendama", sest voolikus tuleb veerõhk ja tekkib reaktiivliikumine. Miks hakkavad inimesed jäisel teel libastudes tahtmatult
Efektiivväärtus, kui kõige sagedamini kasutatav, tähistatakse sama tähega ilma indeksita ja kujutab siinussuuruste korral ruutkeskmist väärtust: Kõik energia alased arvutused teostatakse efektiivväärtustega. Vahelduvvoolu mõõteriistade enamus näitab efektiivväärtust. Ülesanne Eesti madalpinge võrkude pinge on 230V. Kui suur on selle maksimaal- ja hetkväärtused? Aktiivtakistus Alalisvoolule avaldab mõju juhtme ,,oomtakistus" . Vahelduvoolu muutuva sageduse tõttu tekkib juhtmes pinnaefekt. Pinnaefekti tõttu suureneb juhtme takistus. Juhtme takistust vahelduvvoolule nimetatakse aktiivtakistuseks. Tähistatakse r. r>R Sagedustel kuni 70 Hz on aktiivtakistus praktiliselt võrdne oomtakistusega. Aktiivtakistus Aktiivtakistuses eraldub energia ainult soojusena. Aktiivtakistusega tarvitid, mille induktiivsus ja mahtuvus on tühised: hõõgpirn, küttekehad, juhtmed, takistid, reostaadid jm.
koostisosadeks on paigal seisev staator ja pöörlev rootor. Staator koosneb püsimagnetitest, rootor aga mähistest (ankrud) ja kommutaatorist. Vaatame kuidas see toimib. Vooluga mähistraadile mõjub püsimagnetite tekitatud väljas Lorenzi jõud. Jõu suund on määratud parema käe reegliga. Lorenzi jõud keeraks rootorit kuni tasakaalu asendini. Sinna jõudes aga kommutaator pöördub nii palju, et ühendab mähisel pinge polaarsuse ümber, seega muutub ka voolu suund ja tekkib uuesti keerav jõud, mis viiks ta järgmisesse tasakaalu asendisse, siis toimub analoogiline ümber ühendamine ja nii võib mootor pöörelda lõpmatuseni või vähemalt esimese voolukatkestuseni, kui enne laagrid läbi ei kulu. Kui mootorile on rakendatud nõrk koormus (kui väliselt koormust pole, siis on selleks hõõrdejõud laagrites ja kommutatori ning harjade vahel) siis kasvab kiirus väga suureks, mis võib
Paljud inimesed käivad teatris, kinos, vaatavad kodus filme või mängivad mänge. Neid tegevusi nimetatakse tavaliselt igavuse peletamiseks, kuid tegelikult võib nende tegevuste põhjuseks olla hoopis inimese alateadvuses soov. Olla kangelane või olla staar või mõni muu huvitav tegelane. Paljud inimesed mängivad mänge nii arvutis kui ka konsoolide peal. Mängimine tekitab paljudele võimaluse olla ,,kangelane" olla keegi kes neist päris elus ei pruugi saada. Neil tekkib võimalus samastuda mängu tegelas kujuga. Ja paljudel võib tekkida ka mängimisest sõltvus. Parimad mängud mis toovad hetkel palju kasumeid nende tootjatele on tehtud tõetruult ja reaalseks. Nende mängude teema ja jooksev lugu on kaasa haarav, nagu mõni Agatha Christie raamat. Inimesed ostavad mängu, mängivad ja pärast mitme tunnilist mängimist võib tekkida tahe, et ei tahagi enam lõpetada. Tekkib sõltuvus, kuna päris elus sellist adrenaliini laksu tavaliselt ei saa.
Spearmani intelligensus teooria sisuks on ettekujutus, et vaimne võimekus – sõltub: harjutumisest / psühhilisest energiast/ kehalisest seisundist/ kehapikkusest ???? Anima ja Anemus on arhetüübid mis kirjueldavad- naiselikkust ja mehelikkust Murray vajaduste klassifikatsioonis kuulub saavutusvajadus- primmarsete/ sekundarsete vajaduste hulka Julian Rotter vältis, et käitumise potentsial sõltub – ootusest/ kinitamise väärtusest Erik Eriksoni psühhosotsiaase arengu modellis tekkib identiteedi kriis- 12-18 eluaast Karen Horneyi isiksuse kontseptioonis on 2 rühma vajadusi . Need on- turvalisus / rahuldamis vajadus Oidipuse kompleksi lähenemiseks on vaja, et laps- ……… ???? Adleri valede elustiilide hulka kuuluvad- domineeriv/ alahidlik elustiil Mina efektiivsuse kontseptsiooni loojaks on- Bandura Isiksuse joon nimega affektija-Sizia pärineb – R. Carnelli teoriaa Introversus-ekstraveersus on tuntud eelkõige kui Eysencki isiksusteooria üks baasdimensionidest
Laseme langeda paraleelsel kiirtekimbul suurele hulgale tihedalt teineteise kõrval paiknevatele piludele. Tähistame tähega a valgust mitte läbi laskva joone laiuse ja tähega b pilu laiuse, siis suurust d=a+b nimetatakse võre konstandiks ehk kauguseks kahe naaberpilu vahel. Selleks, et tekitada korralik difraktsioonpilt, peab difraktsioonvõre ja ekraani vahele panema koondava läätse. Difraktsiooni korral on ülesandeks määrata, kas antud ekraani punktis tekkib minimum või maksimum. Naaberpilusid läbinud kiired peavad määratud ekraanipunkti jõudmiseks läbima erinevad teepikkused. Seda teepikkuste erinevust nimetatakse käiguvaheks s=dsin , kus on nurk määratud punkti suunduva kiire ja võre normaali vahel. Sõltuvalt sellest, kas antud punkti jõudmiseks on naaberpiludest lähtuvate valguslainete käiguvahe paarisarv poollainepikkuseid või paaritu arv poollainepikkuseid, tekkib antud punktis kas valgustatuse minimum või maksimum
Igal inimesel on elus olla õigus selline nagu ta soovib. Minu arvates on vale näidata kellelegi näpuga ja väita, et tema mõtleb valesti, riietub koledalt, käitub vääralt. Öeldakse, et rääkida oskab igaüks, kuid kuulamine on tunduvalt raskem oskus. Samamoodi on ka minuga. Üritan olla hea kuulaja enda ümberolevatele inimestele. Endast mulle rääkida ei meeldi, aga kui inimene midagi küsib, siis vastan. Vahel võib rääkida väga kaua ning kaotad ajatajumuse teises olukorras aga tekkib pinge ning soov kommunikatsioonis kaob. Minuga võib rääkida peaaegu kõigest. Kuid teemad, mis mind tõesti huvitaksid ja tõmbaksid kaasa, ei pruugi olla alati just sellised, mis laiemale massile peale läheksid. Mul on kindlad teemad, mis mind vägagi huvitavad ja mille rääkimine tekitab erilist naudingut - kahjuks ei saa paljud inimesed minuga suhtlemises sinnamaani. Suhtlemine on elu! Suhelge terviseks!
seisukohalt olulist jooni. Nt. Lõputu juuli, torimline päev Isikustamine inimlike omaduste andmine eluta asjadele ja elus loodusele Nt. Ulguv tuul, tähed tantsisklevad kuu ümber, rahulik puu Võrdlus objektide kõrvutamine ühise tunnuse alusel. Nt. Särab kui päike, kahvatu kui kuu Metafoor on kõnekujund, ühele nähtusele või objektile kuuluvate omaduste või tunnuste ülekandmine teisele sarnasuse alusel. Sõna asemel tekkib uus samatähenduslik sõna. Nt. Noorus elukevad, päike taeva silm
Tstuslikult toodetakse dikhapet enamasti puidu utmisel. Kui jtta vhese alkoholisisaldusega vedelik toatemperatuuril laia suudmega anumasse, siis moodustub juba 710 peva mdumisel vedelikule huke kile ja on tunda nrka dikalhna, tekkib dikas. dikhape (etaanhape) on terava lhna ja hapu maitsega vrvuseta aine, mis seguneb veega igas vahekorras. Kontsentreeritud dikhape ehk j- dikas sulab 16 C juures. dikhappe 36 %-list vesilahust nimetatakse dikaks (inglise k. vinegar, prantsuse k. vinaigre, hispaania k. vinagre, soome k. etikka, ungari k. ecet, ladina k. etikis jne.). Vein + bakterid + hapnik = DIKAS
nt. kui on A, on ka B Majandusteoreetilise konseptsiooni analüüsimiseks kasutatakse mudelit. Mudel tegelikkuse lihtsustatud kujutis, millel on säilinud olulised omadused, nt SKP mudel, tööjõu kasutamise mudel jne. Väjendab põhjus-tagajärg-seoseid. Ka mudeleid tuleb praktikas kontrollida, mis eeldab, et me peame suutma saadud tulemust mõõta, mis pole alati võimalik. Tüüpilised vead ehk eksijäreldused: - Vale põhjuse viga ehk post.hoc. Tekkib eeldusel, et kui kaks nähtust (sündmust) ilmuvad või avalduvad koos, on üks teise põhjus. (Kui sündmusele A eelneb sündmusele B, siis on A tingimata B põhjus.) - Kompositsiooni viga. Tekkib eeldusel, et see, mis vastab tõele iga osa kohta eraldi, on samuti tõde terviku suhtes ehk mis on õige terviku suhtes, on õige ka iga osa kohta eraldi võetuna. - Ceteris paribus, ladina keelest ,,teistel võrdsetel tingimustel". Tekkib, kui muutuse efekt
· Ei sütti hästi, (põleb juuksekarva põlemise lõhnaga) · Ei talu kõrget temperatuuri · Väga elastne · Halva soojusjuhtivusega · Tõmbetugevus väike · Märjalt venivus suur Põletamine (paksem vill): Süttimiseks kulub veidi aega, põleb puhangutena ehk süttib ja kustub tihedalt, kiu leegist eemaldamisel kustub või hõõgub aeglaselt edasi. Põlemisel tekkiv lõhn on küllaltki ebameeldiv ja tugev ning meenutab juuksekarva põlemise lõhna. Jäägina tekkib must, söestunud pundar. Märgamine (paksem vill): Vett hülgav, ei taha üldse märguda ega vett endasse imada. Jääb vee pinnale ka vette surudes. Välja võttes tundub kergelt niiske, aga pigem kuiv. PUUVILL (CO) Põletamine: Lahvatab suure, ereda leegiga põlema. Põleb kiiresti ja kiud jätkavad intensiivset põlemist ka leegist eemaldamisel. Põlemisel eraldub puidu või paberi põlemist meenutav lõhn. Tekkib hele, ühtlane tuhk. Märgamine: Vette asetamisel märgub kiiresti.
(2 tilka) AgNO3 lahust. Kirjeldada, mis toimub HCl lahusele AgNO3 lahuse lisamisel (sademe teke, värvus). AgNO3 lahuse lisamisel tekkis valge sade. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega (ioon- ja molekulaarkujul) sademe teket. HCl AgNO3 AgCl HNO3 valge sade Cl Ag AgCl Kirjeldada, mis toimub NaCl lahusele AgNO3 lahuse lisamisel (sademe teke, värvus). NaCl lahusele AgNO3 lahuse lisamisel tekkib valge sade. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega (ioon- ja molekulaarkujul) sademe teket. NaCl AgNO3 AgCl NaNO3 valge sade Cl Ag AgCl Kirjeldada, mis toimub CaCl2 lahusele AgNO3 lahuse lisamisel (sademe teke, värvus). CaCl2 lahusele AgNO3 lahuse lisamisel tekkib valge sade. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega (ioon- ja molekulaarkujul) sademe teket.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
