Karin Aus LI11a inseparable from cultural tradition a sonic toy a signal information Estonian ethnomusicologist Herbert Tampere (19091975) categorised musical instruments: 1) traditional instruments 2) popular instruments wind instruments (puhkpillid) stringed instruments (keelpillid) bellows instruments (lõõtspillid) percussion instruments (löökpillid) Flute type wind instruments Willow bark (pajupill) Pine shoot (vilepill) Clarinet type wind instruments Bagpipe Reed pipe (roopill) Trumpet type wind instruments Herdsman`s horns and trumpets Zither Fiddle Psalmodikon (moldpill) Bumbass (põispill) Guitar and mandolin Estonian bellows August Teppo(18751959) from Võrumaa Teppo's lõõts had great volume Libliklõõts accordions made in Russia providing also butterfly ornaments that inspired the name Accordion ...
Veski Mati Eneli Vanin Ajalugu BaltiVeski AS emaettevõte on Soomes tegutsev veski Helsingin Mylly OY, mille omanikuks on eesti rahvusest perekond Puhk. Juba esimese Eesti Vabariigi ajal tegutses aktsiaselts J. Puhk & Pojad, isa Jaak ja 5 poega, kellele kuulus muuhulgas suur jahuveski ja ladude ning kaupluste võrk üle Eesti. 1934. aastal otsustas ärimees Eduard Puhk (üks viiest vennast) haaret laiendada ning ehitas veski Helsingisse. Veski töötab Soomes tänaseni Helsingin Mylly Oy nime all, aga asukohaga Järvenpääl, mis on uus 1992.a. ehitatud ning on põhjamaade modernseim veski. Eesti taasiseseisvumine võimaldas 1993. aastal perekond Puhkil uuesti Eestis äriga algust teha. Balti Veski on firma, mis loodi perekond E. Puhki poolt rajatud Helsingin Mylly Oy tütarfirmana Tooted Jahu Riis Helbed Tangutooted Tänan!
haugivarude taastamine, täiendamine ja veekogude biomanipulatsioon. Haugi paljundamisega on Eestis tegeldud vähemal või suuremal määral peaaegu 70 aastat. Alguses piirduti vaid haugimarja inkubeerimisega, 1969. a. alustati ka vastsete lühiajalise (12-19 päeva) järelkasvatamisega. Haug on oluline sportliku ning töönduspüügi objekt, samuti hea biomelioraator ning biomanipulatsiooniks kasutatav kalaliik. (Paaver, Kasesula, Gross, Puhk, Tohvert, 2006) Kus kasvatatakse maailmas ja Eestis Praegu kasvatatakse haugi asustusmaterjaliks Ilmatsalu ja Haaslava kalakasvandustes (Tartumaal). Viimasel kümnendil on Eesti sisevetesse lastud 2-7 miljonit haugivastset, 3000- 14 000 samasuvist maimu ja mõnisada kahesuvist noorhaugi aastas. (Pihu & Turovski, 2001) Kui palju kasvatatakse, kui suur on toodangu väärtus Haugi järelkasvatamine on ebakindel ja kallis ettevõtmine. Saksamaal kujunes 1999. a
Retsensioon Lou Reed Reedel, 11. Juulil toimus Tallina Linnahallis Julian Schnabeli poolt lavastatud kontseptuaalteos ''Berlin'' , mille peaesinejaks oli legendaarne Lou Reed. Lisaks Lou Reedile lõid ''Berlinis'' kaasa ka London Metropolitan Orkester, New Londoni Lastekoor ja Lou Reedi bänd. Kontserdil esitati laule Lou Reedi hittplaadilt, mis kannab sammuti nime ''Berlin''. Plaat väljastati 1973. aasta juulis, seda on kirjeldatud kui traagilist rokk-ooperit. Olgugi, et kontsert pidi algama kell 20.00 alustati siiski 20.45. Kestis see ligi 60 minutit. Enne kui bänd lavale tuli ja kontsert ametlikult algas mängiti Lou Reedi vanemaid lugusid ja näidati ekraanilt merd ja merelaineid. Seda umbes 15 minutit kuni kella 21.00-ni. Kontsert algas 7- liikmelise bändi lavale ilmumisega. Nende seas Lou Reed ( elektriline- ja akustiline kitarr ) , Steve Hunter ( elektriline kitarr ) , Mike Rathke ( kitarr ) , Rupert Christie ( klahv...
......................................................................................18 SISSEJUHATUS Õpimapp on jaotatud neljaks suureks peatükiks ning nende alapeatükkideks. Esimene peatükk käsitleb kaubamärgi üldist mõistet, annab ülevaate selle ajaloost ning miks on vaja kaubamärki kaitsta. Teine peatükk räägib kaumabärgist Balti Veski AS Veski Mati. Peatükis on kirjutatud Veski Mati ajaloost, milliseid tooteid antud kaubamärk teeb/müüb ning olulisest mehest nimega Jaan Puhk. Kolmas peatükk on keskendunud ühele kaubakategooriale, milleks valisin kakao. On välja toodud kakao ajalugu, kuidas see tooraine meieni jõudis, lisatud illustreerivad pildid, kirjutatud kakao valmistamis- ja töötlemisviisist ning jagatud huvitavaid fakte maailmast. Oma töös kasutasin mitmeid allikaid, enamus nendeks olid internetiallikad, mis tegid töö tunduvalt mugavamaks. Kasutasin ka ühte raamatut ,,Maailma toiduainete entsüklopeedia"
"Tsirkus" "Suurlinna tuled" "Moodsad ajad" "Suur diktaator" Võlur Oz " The Wizard of Oz" 1939.a USA muusikaline fantaasiafilm Põhineb L. Frank Baumi romaanil Ford Perfect- Kim 10-50 originaal Toodetud 1938-1949 Inglismaal Nõukogude kopeeria Kim 10-50 Toodetud 1940-1941 Winni Puhh originaal Winnie-the-Pooh Esimene episood 1966 Episoodide pikkus 24 minutit Nõukogude kopeeria Vinni- Puhk Esimene episood 1969 Episoodide pikkus 10 minutit https://youtu.be/sqd iEUp6s4E
meel, kui ta teaks, et sina oled nii õnnet u selle päras t, et tema magab seal võsas s õnajalgade sees." Kui isa seda Alanile ütles, jättis poeg nutt u. Vabal ajal käis Alan koos Joega viimase parte ja hanesid tiigi ääres ujuta m a s , ronisid puu otsa ja vahel käisid ka Steve ja Kaebup u n n Bronsoniga Turalla mäel, mis oli kust u n u d vulkaa n. Üles se oli pikk tee ja Alan pidi tihti puhk a m a , Stevele ja Kaebup u n n ile see eriti ei meeldin u d, nad tahtsid võimalikult kiiresti üles jõuda. Kui Alan puhk a s , istus Joe ta k õrvale mah a ning ei teinud sellest välja. Vahel varasta s Alan puhk a mi s e k s aega, öeldes :"Kas siin pole mitte jänese lõhna tund a!" Kaatritipp u s läksid teised poisid sinna sisse, lubades, et kohe tulevad tagasi
Koostajad: Mona Schiff ja Triine Puppart Juhendaja: Laine Lehto INDONEESIA MUUSIKA INDONEESIA Indoneesia on riik Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. See on mitmekesisekultuuriga maa, mis on olnud sajandeid india kultuuri - hinduism, budism – mõjusfääris. 15.saj jõudis Indioneesiasse islam, millest jäi puutumata vaid Bali saar. Indoneesia puhul ei võimalda muusikavormide ja nendega seotud kunstiliikide rohkus rääkida ühtsest kultuurist – regionaalsed erinevused on niivõrd suured. VEEL INDONEESIAST Märksõna, mis esimesena seostub selle piirkonna muusikaga on gamelan. See sõna tähistab nii muusikastiili kui ka instrumentide gruppi. Gamelaokestrid koosnevad mitmesugustest metallplaatidega instrumentidest ja häälestatud gongidest. Orkestrisse kuuluvad nt: gongid ja ksülofonid, puhk- ja keelpillid. Muusika kõlab...
Vanem rahvalaul *varane vokaalmuusika tekke aeg kauge minevik, e.m.a regivärsiline laul *tekkis u 2000 aastat tagasi liigid: töö-ja tavandilaul, laste-ja hällilaulud, kiigelaul tekst jaguneb värssideks, igale tekstisilbile üks siplnoot algriim- sõna algussilbi häälikute kordamine värsireas parallelism- ühe mõtte kordamine ja täiendamine läbi mitme värsirea. vanema murdekeele kasutamine pikad tekstid, sündmuste aeglane kulg viis *heliulatus suhtleliselt väike(3-5 astet), helikõrgused ontoneeritakse tihti ebamääraselt regilaulud on ühehäälsed. Lõuna-Eestis burdooni(pidev mitmehäälsus). Setumaal mitmehäälsus(ülemine hääl killõ, alumine hääl torrõ) esitus *eeslaulja ja koori vaheldumine, koori liitumine eeslauljaga värvi viimastel silpidel *lauldakse ilma pilli saateta *sageli improviseeritakse teksti esituse käigus *esitajateks rohkem naised uuem rahvalaul ulatuslik levik 19 sajandil Liigid *tantsulaulud, sõja ja nekrutilaulud. Uus te...
Konspekt Eesti rahvamuusikast Eesti rahvapillid Primitiivsed Palju teistest kultuuridest laenatud Olulisemad puhk-ja keelpillid Löökpillid rohkem meelelahutuseks (jauram, pingipill) Puhkpillid- sarved, karjasepasun, vilepill, torupill, parmupill Keelpillid- kandled, hiiukannel, viiul, moldpill, lõõtspill Kapell- rahvapillidest moodustatud orkester. Rahvuslik ärkamine Seotud kultuuri ja hariduse edenemisega Hariduse aluseks kihelkonnakoolid Koolide juurde tekkisid esimesed koorid Cimse e Valga seminar koolitas välja õpetajaid (juht J.Cimse) Olulisel kohal õppekavas oli muusika Esimesed orkestrid e pasunakoorid tekkisid 19.sajandil. Suureks teguriks oli David Otto Wirkhaus e Väägvere Taaveti eestvedamine. Tema asutatud on ligi pooled 19.sajandi orkestritest. Hakati korraldama kohalikke laulupäevi ja kontserte 1865 asutati esimesed mänguseltsid Vanemuine Tartus ning Eston...
MUUSIKAAJALUGU 1. kursus RENESSANSS Tööleht nr. 8 INSTRUMENTAALMUUSIKA ARENG Renessansiajastul hakkab instrumentaalmuusika kiiresti arenema. · 15. sajandil tekkisid väikesed orkestrid, mis koosnesid põhiliselt puhkpillidest. · Need orkestrid mängisid ...koori..-teoseid, sest pillidele veel muusikat ei kirjutatud. · 16. sajandit nimetati ,,...............-sajandiks". Vajadus tantsumuusikat mängivate orkestrite järele oli suur ja seetõttu olid 16. sajandi orkestrid juba suuremad,puhk.- pillidele lisandusid 1) keelpillid 2) klavessiiin. 3) orel. Kirjutatakse juba spetsiaalselt pillidele muusikat. · TANTSUSÜIT mitmeosaline teos, mis koosneberineva karakteritega tantsudest. · Ajastu lemmikpill oli Lauto, sest seda peeti inimhäälele kõige lähedasemaks................................................................................................................... ...................... MK - ...
Neoklassitsism kui mõjuvahend Neoklassitsism, teisi sõnu ka uusklassitsism, mis sai alguse 19. sajandil, peegeldab muusikas inimkonnale selle kainet täpsust ja suurejoonelisust. See on klassitsismi elustav suund, mis omab võimsat ning kaasahaaravat helimassi ning milles domineerivad puhk- ja rütmipillid. Selle muusikastiili iseloomulikeks joonteks on helitöö kooskõla ja orkestriseade üldine lihtsustumine, temaatiline tabavus ja rütmiline motoorsus. Neoklassitsistlikku muusikat kuulates tekib suur ärevustunne, millegi võimsa ja kättesaamatu järele. See tõmbaks mind justkui lõputusse väljapääsmatusse olukorda, kus muusika vaibudes ka tekkinud närvikõdi kaob. Muusika valjenedes kordub see taas. Muusika elavdab ning vilgastab mind, kui kuulan Sergei Prokofjev’i ,,Romeo’t ja Julia’t’’ või Carl Orff’i ,,Carmina burana’t’’. Teosed omavad selle ajajärgu tähtsat ajaloolist hõngu, mis kütkestab meeli mitmeil moel. On kuulda ...
läbi saab, kõneleb korraga nii, et suunurgisse tekib valget") · Karvane ihu (lk.50). "Mis tema ihust nähtaval, see on karvane, klutiselt karvane-rind, kael, lõug ja põsed, käsivarred ja käed. See rõhmane karvkate, pehme ja läikiv, nahka mööda roomav ja pugev, ainult käte peal hõredam, ei pikene ega tihene ka suurt, kui ta laiguliseks habemeks ja täkerdunud juukseks saab. Habe lõpeb alles põseluude umber, juuksed algavad juba puhk maad pealpool kulme. Ninast kasvavad tutikesed välja ja üksikud uidud kõrvadest." Ema arvas, et Tõnust saab rikkaliku karvkatte tõttu rikas mees (lk.51) · Oli Mari õe Leenuga koos, kuid Leenu suri ja Prillup võttis Mari naiseks, et too lapsi kasvataks. Pulmad olid nigulapäeval (lk.18) · Tahtis raha · Enesekeskne, egoistlik, ei näe enda mätta otsast kõrgemale
Kordamisküsimused tööks: Nimeta Tartu Ülikooli asutamise aasta! 1632 Nimeta 2 rahvapilli, mis algselt levisid Eestisse Vennastekoguduse liikumise kaudu! kannel, flööt, viiul Mis kujunesid välja Vennastekoguduse lauludest? vaimulikud rahvalaulud Nimeta ja iseloomusta vabal valikul eesti rahvapillidest 1 keel-, 1 puhk- ja 1 löökpilli! Sarved - saadi loomasarvedest, mille otsa lõigati puhumiseks ava. Nendel viise mängida ei saanud, ainult signaalitaolisi viise mängida. Alles siis, kui pillile lõigati sisse sõrmeavad, sai viise mängida. Kannel - oli vanasti väga austatud pill. Kandle valmistamiseks õõnestati ühest otsast kitsam puutükk kõlakastiks, kinnitati peale kõlalaud, millele tõmmati 6-7 keelt. Kannel on vanim keelpill Eestis. Jauram - näeb välja nagu vibu, mille nöörile on lükatud kõlisevad esemed. Lüüakse vastu põrandat või pulgaga vastu nööri. Nimeta 1 rahvamuusikaga tegeleja (kollektiiv, üksikisik) ja 1 rahvamuusikafest...
ESITUSKOOSSEISUD. ANSAMBEL. ORKESTER. 1.Mis on ansambel? Mina tean! Eesti tuntum sümfooniaorkester on ERSO e. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. 2. Milliste põhitunnuste järgi saab Mina tean! ansambleid liigitada? Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. 3 .Millised on tuntumad Mina tean! instrumentaalmuusika Ansambleid saab liigitada pillikoosseisud? muusikute arvu ja pillikoosseisude järgi. 4. Kuidas nimetatakse Mina tean! rahvamuusikat esitavat ansamblit? Tuntumad instrumentaalmuusika koosseisud on keelpillitrio, ...
Dokumendi tüüp: Tööleht nr:1 Õppeaine: Muusikaõpetus Teema: Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud Klass: 9 Õpetaja: Katrin Kobolt Koostamise aeg: 14.10.2013 Töölehti saab täita kodus iseseisvalt konspekti põhjal. Konspekti nr ja teema pealkiri on sama, mis töölehe nr ja teema pealkiri. Täidetud töölehtede järgi saab õppida arvestuslikuks klassitööks. Iga teemapõhine täidetud tööleht annab 2-punkti. 1. Nimeta, millisest esituskoosseisust alates saab aru, et tegemist on ansambliga. Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. 2. K 2. Nimeta, kuidas saab ansambleid liigitada. Ansambleid liigitatakse kahe põhitunnuse järgi: muusikute arv pillikoosseis 3. Nimeta neljast saksofoni mängijast koosnevat muusikute gruppi kvartett. Kahest klaverimängijast koosnevat muusikute gruppi nim duett...
Barokk (lopergune pärl portugali keeles) 17-18. sajandi I pool Üldiseloomustus: väliselt toretsev ja elu nautiv ajajärk, kus on ülepaisutatud ja priiskav õukonnaelu. Muusika hakkas tungima haritud kodanike ellu. Kristliku kiriku lõhenemine, tekkis ususõda protestantide ja katoliiklaste vahel. Elati tänases päevas. Kunst: inimeste tunnete ja kirgede väljendamine Muusika: valitsevateks helilaadideks said duur ja moll. Polüfoonia asemele tuli monoodia- stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias. Vokaalne meloodia on seotud tihedalt tekstiga. Basso contino- harmooniasaade, kuhu kuuluvad vähemalt kaks pilli: basspill (tsello, fagott, violoon, viola da gamba) ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) Kontsert- muusika esitamine peakirikutes, mis näitas linna jõukust ja hiilgust. Selle tõttu muutusid õukonna- ja linnamuusiku staatus tähtsa...
kasvukeskkond RETSIRKULATSIOONISÜSTEEM Joonis 4. Retsirkulatsioonisüsteem KOKKUVÕTE Vanimat tüüpi kalakasvatusrajatised on tiigid Tänapäeval minnakse üle vee korduvkasutusele Kalakasvatused erinevad üksteisest mitmete näitajate poolest, nt erineva vee allika kasutamine Kasvatused aina arenevad ja täiustuvad tänu tehnoloogia uuenemisele Kalakasvatuse rajamise põhivajaduseks on puhas vesi! KASUTATUD KIRJANDUS Paaver T, Kasesalu J, Gross R, Puhk M, Tohvert T, Liiv A ja Aid M. (2006) Kalakasvatus ja kalade tervishoid. Halo Kirjastus. Tartu. http://www.kalale.ee/sisu/ODEsNDQ1NDY5LDIy LDAsMQ/ http://www.nofima.no/en/researcharea/water recirculation TÄNAN!
Ja meele haarab jube kahjutund: On nagu halaks inimelik hääl Kesk ööde õudu, vastu võigast lund. Henrik Visnapuu Loobumus Olen väsinud ootamast, olen pettunud lootmast. Kätest ramm kadus siruten neid sinu vastu. Vaarub samm. Raske seista, raske istu, astu. Nüüd ei vannu, palu. Nüüd on mööda valu. Ainult tuhk jäänud kõigest hinge maha. Elu puhk sellegi viib mitme mere taha. Tahad istu, nutta? Tahad joosta, rutta. Mulle see nagu jookseks pilved, mühaks palu. Minu tee see on: lauluks ülendada valu. Marie Under Somnambuul Mustrohelisis lehis põlev õis. Üks üksik hing sääl kõnnib unepime. Tal narrikübar kulmel. Oma nime vist õndsalt üle õla heita võis. Ja läeb kesk sisisevat pimedust
Sp et sialis e etu d suurtalu talus kasvatatks e ühte kahte kultuuri või pe etak s e 1 2 loo m a. Teisi põllumajan du sliku tootmis e vorm e. I. ekst en siivn e teraviljatalu ***vihikus*** Metsamajandus. Metsi võib käsitleda kolm e st asp ek stist: 1) majan du sliku askp e kt m ets kui puiduallikas; se e n e d marjad ulukid; 2) ökoloo gilin e asp e kt keskkonn ak aits elis e d mets a d 3) m ets kui puhk e ala. 5 puuliikide rühma: 1. väärispuu d 2. kõvad lehtpuud 3. tarbepuit(oka s m e t s a d ) 4. vähevä ärtuslikud puuliigid 5. erikasutu s e g a liigid (n. Hevekautsiuk; apuu kiinapuu malaaria) Metsatüübid. I para sv ö öt m e okas m et s a d: 1 tööstuslik tähtsu s suur, annavad suure m a osa maailma tarbepuidu d st.
määrata korraga kalale antava Foto 5. Pendelsöötjad Härjanurme söödakoguse. kalakasvanduses. Foto T.Paaver Kokkuvõte Pakutavate söötade valik ja soovitatavad söötmis-reziimid muutuvad pidevalt. Sööda ostmisel ja kasutamisel peab arvestama kala suurusega, söödakoefitsendiga, söötmismudeliga ning aastaajaga Söötmisest olenevad kalade juurdekasv, tervis ja liha omadused Kasutatud kirjandus Paaver T, Kasesalu J, Gross R, Puhk M, Tohvert T, Liiv A ja Aid M. (2006) Kalakasvatus ja kalade tervishoid. Halo Kirjastus. Tartu. Enneveer, M. (1985) Kalakasvatus. Valgus. Tallinn. http://remedium.ee http://ruralrouteramblings.wordpress.com/2011/06/30/far ming-fish-in-manitoba/ http://www.carpland.co.uk/spodding.htm
C. Püsikulu ei sõltu toodangu mahust. D. Kui igas kuus on toodangu hulk muutumatu, võib materjal olla püsikulu. B 13. Mastaabisääst tuleneb A. muutuvkulude kokkuhoiust; B. püsikulude vähenemisest tooteühiku kohta; C. paremate töötajate kasutamisest; D. transpordikulude vähendamisest otstarbeka logistika kasutamise tõttu. A 14. Konveierliini juurutas esimesena A. Henry Ford; B. Adam Smith; C. W. Edwards Deming; D. Joakim Puhk. B 15. Piirkulu on A. kulu, mis lisandub täiendava koguse tootmisel B. kulud, mis ei sõltu toodangumahust C. impordiga tegeleva ettevõtte tollimaksudest tulenev kulu D. kulu, mille juures on kasum maksimaalne 2 Test 9, Tootmine ja tootlikkus Junior Achievementi Arengufond
Laevasüsteemid. Laeva süsteemide all mõistetakse torustikke koos neid teenindavate mehhanismide, abiseadmete, armatuuri ja aparatuuriga, mis on vajalikud laeva normaalseks ekspluatatsiooniks ning meresõidu-ohutuse ja mugavuse tagamiseks. Otstarbe järgi on liigitus järgmine: 1) Trümmisüsteemid (kuivendus- ballasti-, kreeni-, diferendi- ja veeärastussüsteemid); 2) Tuletõrjesüsteemid (vesi-, sprinkler-, vihmutus-, vaht-, vedelik-, süsihappegaas-, aur- ja teised kustutussüsteemid koos signalisatsiooni ning hoiatussüsteemidega); 3) Elutarbesüsteemid (veevarustus-, reo- ja heitvee-, piigati-, ventilatsiooni-, kütte- ja õhu konditsioneerimissüsteemid). Trümmisüsteemid Kuuluvad laeva elutähtsate üldsüsteemide hulka. Trümmisüsteemideks nimetatakse süsteemide gruppi, mis on ette nähtud ülatekist allpool asuvatest laevaruumidest, sektsioonidest ning trümmidest neisse kogunenud vee eemaldamiseks või ümberpumpamiseks. O...
HIINA RIIGI TUTVUSTUS Hiina on muistne tsivilisatsioonipiirkond Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi ning Hiina Vabariigi vahel Rahvakeel: hiina keel Rahvaarv: 1 350 695 000 inimest Pealinn: Peking Pindala: 9 640 821 km² Hiina Rahvavabariik hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 350 000 000, kellest enamik on hiinlased Hiina president on Xi Jinping AJALUGU Traditsiooniliselt peetakse hiina tsivilisatsiooni hälliks Huanghe jõge. Hiina ajalugu algas Shangi dünastiaga Shangi dünastia ajast pärinevates hieroglüüfkirjas olevate ennustusluude vanimaks vanuseks on dateeritud 1500 eKr Hiina kultuuri, kirjanduse ja filosoofia alused arenesid välja Zhou dünastia (1045256 eKr) ajal. Ajaarvamise järjepidev kirjalik date...
dama ks taluk ompl eksi, et aktii vse puhk use 4 teenu se juurd e saaks tulev ikus pakk uda ka aasta rings elt maju tust ja üritu ste korra ldam ist. Talu asub rann aküla s nime ga Rutj a, meie kant on väga arma statu d puhk epiir kond . Lähe duse s asub ülihä id pidus id korra
Viljandi Tuletikuvabrik. Esimene Viljandi Tuletikuvabrik asutati 1889.aastal viljakaupmees ja veskiomanik Jaak-Johannes Puhk poolt. Viljandi Tuletikuvabriku näol oli tegemist ühe esimese eestlasele kuuluva suurtööstusliku ettevõttega. Kahjuks pidi algne tuletikuvabrik enda tegevuse lõpetama aastal 1905. Aasta ennem esmase vabriku sulgemist 1904. aastal asutasid Johannes Vihvelin ja Eduard Pohl uue tikuvabriku, mis on ainukesena Eestis tikke tootnud tänaseni. Kui esimene tikuvabrik Eestis avati juba 1838. aastal, siis suurema hoo sai tikutööstus sisse 19. sajandi lõpul. Üheks suurimaks tikuvabriku propageerijaks oli Carl Robert Jakobson. Tema oli see, kes soovitas talunikel ja kaupmeestel võtta eeskuju soomlastest, kes tuletikke usinalt kasutasid. Jakobson võrdles tuletiku tegemist laastukatuse panemisega, mis ei olnud 19.sajandil samamoodi eriti populaarne. Eduard Pohl ostis soise maa rauteejaama juures ja ehitas Viljandisse tikuvabrik...
Dokumendi tüüp: KONSPEKT Õppeaine: MUUSIKAÕPETUS Teema: ERINEVAD ORKESTRILIIGID JA PILLIDE KOOSSEISUD Klass: 9 Õpetaja: KATRIN KOBOLT Koostamise aeg: 10.10.2013 Õppeaine: Muusikaõpetus Klass: 9 Teema: Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud 1. ANSAMBEL Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. Ansambleid liigitataks tavaliselt kahe põhitunnuse järgi. 1. Muusikute arv 2. Pillikoosseis Sõna ,,ansambel" (prantsuse keelsest sõnast ensemble - koos) tähendab algselt terviklikku kogumit. Muusikas nimetatakse ansambliks väikesekoosseisulist muusikute rühma või ansamblimuusikat. Ansambel on mitme esitaja ettekantav number mitmeosalises lavateoses, nt ooperis või balletis. Teatrikunstis nimetatakse ansamblimänguks näitlejate kunstite...
Selliseid aktiivselt võõra võimu teenistusse astunud tegelasi leidus kõikides riikides. Tavaliselt põhjendati säärast käitumist vajadusega ka raskes olukorras ning ebameeldivaid kompromisse tehes oma maa ja rahva huvide eest seista. Tegelikult aidati aga nõnda kaasa totalitaarsete reziimide kuritegudele. Lääne-Euroopas langesid kollaborandid sõja lõpul üldise hukkamõistu alla, neid vahistati ning anti kohtu alla, silmapaistvamad kollaborandid hukati. Kollaborandid Eestis Joakim Puhk : oligarh, kes rikastus kommunistide abiga; ärimees-mahhinaator- riigireetur, kommunistide veriste äride hangeldaja, Riigivolikogu Välis-ja Riigikaitsekomisjoni liige, teadlik äraandja, esines 1939.a. kevadel Riigivolikogus ettepanekuga kutsuda Eestisse punaväed Karl Säre (1903-?) - 1925. a siirdus Hiinasse luuretööle; - 1920. aastate teisel poolel elas illegaalselt Eestis ja püüdis üles ehitada kommunistliku partei organisatsiooni; - 1940. a
Muusika esituskoosseisud ANSAMBEL Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. Ansambleid saab liigitada, kahe põhitunnuse järgi, need on · muusikute arv · pillikoosseis Ansamblite nimetused, mis lähtuvad muusikute arvust, on tuletatud ladinakeelsetest arvsõnadest. Muusikute arv Ansambli nimetus Ladinakeelne arvsõna 2 Duo (instrumentalistid) Duo Duett (vokalistid) 3 Trio (instrumentalistid) Tres Tertsett (vokalistid) 4 Kvartett Quattuor (loe: kuatuor) 5 Kvintett Quinque (loe: kuinkue) 6 Sekstett Sex (loe: seks) 7 ...
Taebla Gümnaasium 9a Klass Reonalt Kozlovski JAZZ Referaat Taebla 2007 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Jazzi arengulugu.........................................................................................................................................4 1.1 Jazz liigid........................................................................................................................................4 1.2 Tänapäeva jazzi ..............................................................................................................................4 Eesti jazzi kujunemine...............................................................................................................................6 2.1 Uno Naissoo osa Eesti jazzis sünnis.........
Räpina Ühisgümnaasium Referaat Georg Friedrich Händel Koostaja: Catlin Ritsberg Juhendaja: Riina Tamm Räpina 2009 Sisukord 1 Elulugu... lk 3 Looming... lk 4 Loomingu perioodi... lk 6 Pildid... lk 7 Kasutatud kirjandus... lk 8 Elulugu 2 Händel sündis Saksamaal Halle linnas 23. veebruaril 1685. aastal. Tema isa oli tunnustatud õuekirurg. Muusikatunnid algasid Halle organisti Friedrich Wilhelm Zachow´ juures, kus Händel õppis orelit, klavessiini, viiulit ja heliloomingu aluseid. Isa soovis, et poeg õpiks õigusteadust, mis võimaldaks tulevikus paremat teenistust. Kui isa suri, oli Händel 12- aastane.Vastavalt isa soovile astus Händel 1702.a. Halle ülikooli õigusteaduse erial...
Vaarub samm. Raske seista, raske istu, astu. Nüüd ei vannu, palu. Nüüd on mööda valu. Ainult tuhk jäänud kõigest hinge maha. Elu puhk sellegi viib mitme mere taha. Tahad istu, nutta? Tahad joosta, rutta. Mulle see nagu jookseks pilved, mühaks palu. Minu tee see on: lauluks ülendada valu.
viieastmelisele helilaadile pentatoonikale. Hiina muusika on alati kokku kuulunud luule-, tantsu-, näite- ja kujutava kunstiga ning arenenud koos teatriga Pekingi ooper- kujunes välja 18. Sajandi lõpul Pekingis. Tegemist on iseloomuliku sulamiga ooperist, balletist ja draamaetendusest. Kasutatakse laulu, pillimängu, tantsu ja akrobaatikat. Ooperi keskmes on hea ja kurja võitlus, kus hea tavaliselt võidab. Lauljaid saadab 7-8 muusikust koosnev orkester (keel-, puhk ja löökpillid) · Sheng- suuorel, mille korpus valmistatakse õõnestatud kõrvitsast ja millesse on vertikaalselt asetatud 12-24 keelega varustatud bambustoru, õhk puhutakse pilli sisse kõvera toru kaudu · Er-hu- viiulitaoline 2- keeleline pill · Pipa- lauatotaoline 4- keeleline pill Jaapan- Jaapani kultuuri on aastasadade vältel oluliselt mõjutanud naabermaad Korea ja Hiina. Rahvusliku usundi sintoismi kõrval on Jaapanis laialt
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 11ü klass ERKKI-SVEN TÜÜR Referaat juhendaja:Karin Lükk Haapsalu 2009 Sisukord 1)Sissejuhatus................................................................................................................3 2)Elulugu.......................................................................................................................4 3)Looming.....................................................................................................................5 4)Orkestrimuusika.........................................................................................................6 5)Kammermuusika........................................................................................................7 6)Ooper "Wallenberg"...................................................................................................8 7)Teosed............
See on viiul. Ta on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Esimese tänapäeva viiuli moodi pilli tegid itaalia meistrid 1497. a. Bolognas. Täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil itaalja viiulimeistrid Amati, Guarneri ja Stradivari. Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaasja põhi on natuke kumerad. Kõlakasti kaane sees on kaks f-tähe kujulist kõlaava. Kõlakasti ülaosa külge kinnitub viiuli kael, mille peal on sõrmlaud (muusikute kõnepruugis "griff"). Viiuli kaela külge on omakorda kinnitatud toredasti keerdus pea, millel on natuke naljakas nimi -tigu. Teo alaosast käivad läbi häälestuspulgad. Nende külge kinnitatakse viiuli keeled ja häälestuspulki keerates saab...
Klassitsism Valgustusajastu tõstis 18. sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religiooni sügavalt juurdunud müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Ka polnud ajastu religioossus tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese enda usuliste kogemustega. Samuti pöördusid valgustajad ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Muusikas keskendus valgustusajastu veendumusele, et inimmõistus on võimeline lahendama igasugu mõistatusi, et inimkond liigub ülesmäge ja et äärmuslikud tunded on soovimatud. Klassikalise perioodi muusikud keskendusid muusika selgemaks muutmisele. Muusika pidi rahuldama kuulmismeelt, aga mitte olema uhkeldamise vahendiks. Instrumentaalmuusikas hakkas kiiresti arenema sümfoonia ja kujunes heliloojate ja publiku kindlaks lemmikuks. Teerajajateks olid siin C. P. E. Bach (J. S. Bachi poeg) ja Haydn. Ooperi refor...
Loksa 1. Keskkool ERKI- SVEN TÜÜR Referaat Koostaja: Kätlin Puusepp Juhendaja: Riina Paartalu Tammispea 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................1 Sissejuhatus...........................................................................................2 Elulugu..................................................................................................3 Looming................................................................................................4 Kokkuvõte.............................................................................................6 Kasutatud kirjandus...............................................................................7 Sissejuhatus Hiiumaal, Kärdlas s...
SEADUS PEAB OLEMA MÕJUS „Inimene on Jumala looming. Riik on inimese looming. Seepärast on riik inimese pärast – ja mitte inimene riigi pärast. Inimesed on mõeldavad ilma riigita – riigid inimesteta pole mõeldavad. Inimene on eesmärk, mitte abinõu. Riik on abinõu, mitte eesmärk. Riigi väärtus pole suurem, kui tema teene inimesele: sel määral, kui ta aitab areneda inimest, on ta hea – niipea kui ta takistab inimese arengut, on ta halb. Nii võib riik olla inimsõbraks või inimvaenlaseks: seejärel, kas ta inimese vabadust, julgeolu ja arengut soodustab või takistab. Riik pole ei elusolend, ei organism ega organ. Ta on masin, mehhanism, tööriist inimesele võitluses kaose ja anarhia vastu.“ Eeltoodu on väljavõte Paneuroopa-liikumise ühe juhi krahv R. N. Coudenhove-Kalergi 1937. aastal ilmunud riigi ja õiguse rolli käsitleva teose „Totaalne riik – totaalne inimene“ algusest. ...
NSVL maj oli end ammendanud, töövilj väga mad, põl.maj ei pööratud piisaval täh, kolh.kord ei mot in töötama, elatustase madal, rah.olematud in, tõsteti kaupade hindu a palgad jäid mad (+def), Brez ei teg riigi prob, agress v.pol (Afg, Nic) Poola 80. üritati hindu tõsta aga palgad ei kasv, puhk tööliste streik, juhiks Walesa. W raj liikumise Solidaarsus. Jaruzelski kuulut. Sõj.seisukorra ning lõpetas S teg. vangistas W Afg 79-89. NSVL oli huvit komm. lev, strat asukoht, nafta. NSVL maj olukord halvenes, raiskas oma ressursse, NSVL viis sõjaväe 1989 Afg välja. SAH akad, füüsik, diss, osales tuumapommi proj ja vesinikpommi väljatöötamisel SOLZ kirj, diss, oma kirjanduses krit NSVLi ja Stalinit-läks vangi J.P II Krakovi peapsk, kardinal Karol Wojtyla
Meremäe kool Keelpillid Referaat Jan-Erik Heering 2016 Sisukord Sisukord…………..……………………………………………………………2 Keelpillide sissejuhatus……………………………………………………….3 Keelpillid………………………………………………………………………..4 Mõisted…………………………………………………………………………9 Sissejuhatus Keelpillid ehk kordofonid on muusikainstrumendid, mille heliallikaks on võnkuv pillikeel. Keelpillide heli tekitajaks on pingutatud keelpillikeel, mis on valmistatud metallist, soolest või mõnest muust materjalist. Keel pannakse võnkuma näiteks poognatõmmete, sõrme või plektrumiga näppimise, poogna, haamrite või muude vahenditega löömisega.Viiuli keeled on roobi ja keeltehoidja kaudu ühendatud kõlakastiga. Viiuli õõnes korpus toimib resonaatorina, võttes üle keelte võnkumise ja võimendades tekitatud heli. Klaveri keeli lüüakse haamritega. Klavessiini keeli näpitakse sulerootsuga.Klassikalise sümfooniaorkestri koosseisus kasu...
Klassitsism Valgustusajastu tõstis 18. sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religiooni sügavalt juurdunud müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Ka polnud ajastu religioossus tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese enda usuliste kogemustega. Samuti pöördusid valgustajad ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Muusikas keskendus valgustusajastu veendumusele, et inimmõistus on võimeline lahendama igasugu mõistatusi, et inimkond liigub ülesmäge ja et äärmuslikud tunded on soovimatud. Klassikalise perioodi muusikud keskendusid muusika selgemaks muutmisele. Muusika pidi rahuldama kuulmismeelt, aga mitte olema uhkeldamise vahendiks. Instrumentaalmuusikas hakkas kiiresti arenema sümfoonia ja kujunes heliloojate ja publiku kindlaks lemmikuks. Teerajajateks olid siin C. P. E. Bach (J. S. Bachi poeg) ja Haydn. Ooperi refor...
Eesti Olümpiakomitee Eesti Olümpia Komitee (EOK) ajalugu algab 8. detsembriga 1923, mil kinnitati selle põhikiri Tallinn Haapsalu Rahukogu poolt. EOK-i ülesanneteks määras põhikiri sidemed Rahvusvahelise Olümpiakomiteega (ROK), olümpiamängudest osavõtmise, olümpialaste ettevalmistamise ja EOK-i osakondade loomise maakondades. Aastatel 1932--1936 puudus Eestil oma esindaja ROK-is ning vajalikku informatsiooni saadi Soome esindaja kaudu. 1936. a. kinnitati liikmeks suurärimees Joakim Puhk. ROK-i liige oli ta kuni oma vägivaldse surmani 1942. aastal. Dr. Friedrich Akeli tööd EOK-i esimehe kohal jätkas esialgu abiesimehena Johan Laidoner, kes 1934. a. kinnitati ametlikult EOK esimeheks. Olümpiamängudel osalemise õigus anti Eestile 1920.a., kui Eesti esindusele võimaldati osavõtt Antverpeni olümpiamängudes. Eestiga seotud sportlased taliolümpiamängudel Sankt Moritz 11.02. - 19.02.1928 1928
Tänapäeval kasutusel olevatel pillidel on idamaine päritolu: nende eelkäija jõudsid Lääne-Euroopasse kas Bütsantsist või araabia kultuurist läbi Põhja-Aafrika ja Hispaania. 20. Missugust muusikat mängiti keskajal pillidega? Pille mängiti peamiselt laulu saateks. Üks traditsiooniline pillimuusika liik on olnud tantsumuusika, ent seltskondades võidi ka lauluviise pillidel mängida. 21. Oska nimetada ja piltide järgi ära tunda keskajal kasutatavaid oreleid ning keel-, puhk ja löökpillide rühma kuuluvaid pille. Keskajal kasutatavad orelid positiivid, portatiivid. Keelpillid fiidel, rebekk Näppepillid harf, lauto, psalteerium, rataslüüra Puhkpillid torupill, salmei Löökpillid trummid, taldrikud, kellad, kastanjetid Muusikateooria keskajal 22. Muusika koolisüsteemis Muusika koolisüsteemis koosnes kahest õppeainete tsüklist. Ta oli üks seitsmest vabast kunstist ning samas ka tähtsaim teadus
2 Eesti Olümpia Komitee (EOK) ajalugu algab 8. detsembriga 1923, mil kinnitati selle põhikiri Tallinn Haapsalu Rahukogu poolt. EOK-i ülesanneteks määras põhikiri sidemed Rahvusvahelise Olümpiakomiteega (ROK), olümpiamängudest osavõtmise, olümpialaste ettevalmistamise ja EOK-i osakondade loomise maakondades. Aastatel 1932--1936 puudus Eestil oma esindaja ROK-is ning vajalikku informatsiooni saadi Soome esindaja kaudu. 1936. a. kinnitati liikmeks suurärimees Joakim Puhk. ROK-i liige oli ta kuni oma vägivaldse surmani 1942. aastal. Dr. Friedrich Akeli tööd EOK-i esimehe kohal jätkas esialgu abiesimehena Johan Laidoner, kes 1934. a. kinnitati ametlikult EOK esimeheks. Olümpiamängudel osalemise õigus anti Eestile 1920.a., kui Eesti esindusele võimaldati osavõtt Antverpeni olümpiamängudest. 2 http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=7802 4
9.2 Turu analüüs (ülevaade tegevusharust, turu potentsiaali hinnang, sihtgrupi kirjeldamine). Esimestel aastatel ostab minu toodangu ära üks suur kokkuostja Tartu Mill. Tartu Mill (2010. aastani Tartu Veski) on Tartus tegutsev Eesti ettevõte, mis toodab ja impordib jahu ja teisi jahutooteid. Tartu Mill asutati 2000. aastal. Tartu Mill kuulub Eesti kapitalile – selle omanik on Tiigi Keskus, mille taga on Tartu Milli kauaaegne juhataja Uuno Lausing ning nõukogu liige Romet Puhk. Äripäeva hinnangul maksis osalus eestlastele suurusjärgus 20 miljonit eurot. 2014. aasta kevadeni oli osanike seas ka Saksa jahutootja Saalemühle Alsleben. Firma on paistnud silma spordiürituste sponsorina nagu 2012. aastast toimuv linnatriatloni võistlus Tartu Mill Triathlon (Tartu Mill Triathlon 2012, Tartu Mill Triathlon 2013, Tartu Mill Triathlon 2014). 2013. aastal teenis firma Eesti toiduainetööstuse ettevõtetest suurima kasumi, 5 miljonit eurot . 2013
Referaat Dzäss Silver Alex Kelder Tallinna Reaalkool 9a klass 1. Mai 2012 a Sisukord: Sissejuhatus ................................................ 3 lk Dzäss Eestis ................................................ 4-7 lk Dzässi tuntumad inimesed .............................. 8-10 lk Dzässis kasutatavad pillid ............................ 11-12 lk Kasutatud materjalid .................................. 13 lk Sissejuhatus: Dzäss ehk dzässmuusika, ka jazz ehk jazzmuusika on nüüdismuusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa muusikapärimuse vastastikuse mõjul. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist, spiritua...
1. Mis on olümpiamängud ? Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. 2...
MUUSIKAAJALUGU 11. KLASS BAROKK Barokk kunsti ja muusikastiilina tekkis 16.18. sajandil. Sõna barrocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast pärlit. 18. sajandi keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne Muusikastiili nimetusena võeti sõna barokk kasutusele 19. sajandil. Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 16001750. Täpsemalt saab barokkmuusikat jaotada kolmeks perioodiks: · varane periood 15801630 · keskmine periood 16301680 · hiline periood 16801740 Ühtset barokkstiili muusikas pole, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Barokkmuusika oli õukonnakeskne õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise, ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koos musitseerimise objektist kuulamisobjektiks arenes kontsertstiil. Tekkis profesionaalsete muusikute klass. Muusika ja kunsti ees...
wikipedia.org/wiki/Bighead_carp 5. Härjanurme kalatalu kodulehekülg http://kalatalu.ee/?pid=5 6. "Manual on polyculture and integrated fish farming in Bangladesh.“ http://www.fao.org/docrep/field/003/ac375e/AC375E03.htm 7. „Kalade elu: kalade söömatavadest“, „Kalastaja“ http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,15,202 8. Pihu, E., Pihu, E. 1969. Prügikala ja biomeliratsioon, Eesti Loodus, 3, lk 165–168 9. Paaver, T; Kasesalu. J; Gross, R; Puhk, M; Tohvert, T; Liiv, A; Aid, M. 2006. Kalakasvatus ja kalade tervishoid. Tartu, lk 77-83
1. Leksikoloogia ja sõnaõpetuse mõisted Leksikoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara, jagunedes selle järgi sõnaõpetuseks ja sõnavaraõpetuseks. Leksikoloogia harud uurimisobjekti järgi on sõnasemantika, etümoloogia, fraseoloogia, onomastika ehk nimeõpetus, sõnavara- ehk leksikostatistika ja leksikograafia, millest tuleb juttu vastavates osades. Sõna, täpsemalt: leksikaalne sõna ehk lekseem, on sama tüve alusel moodustatud sõnavormide kogum. Nt kogum jõgi, jõe, jõge, jõkke, jões, ..,jõed, jõgede, jõgesid .., millest üks vorm valitakse sõna esindajaks eesti käändsõnadel on selleks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi. Seda esindajat kutsutakse algvormiks ehk võtmevormiks. Kui pole tarvis täpselt eristada, siis kasutatakse sõna ka sõnavormi tähenduses. Sõnavorm on iga grammatiline vorm, milles mingi leksikaalne sõna esineb. Nt tegi, teen, tehakse, tehtud, oled teinud,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
